Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

238-25/297915

Otsuse kuupäev 20.11.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus P.P. Ehitusjärelevalve OÜ vaidlustus sihtasutuse Pärnu

Haigla riigihankes „Labori, kohviku, kriisilao ja

transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärele-

valve“ (viitenumber 297915) P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

kvalifitseerimata jätmise ja AS-i Infragate Eesti

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Sihtasutus Pärnu Haigla, esindaja Veiko Vahula

Kolmas isik, AS Infragate Eesti, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada P.P. Ehitusjärelevalve OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks

sihtasutuse Pärnu Haigla 16.10.2025 otsused P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

kvalifitseerimata jätmise ja AS-i Infragate Eesti pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta.

2. Mõista sihtasutuselt Pärnu Haigla P.P. Ehitusjärelevalve OÜ kasuks välja tasutud

riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2156 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.09.2025 avaldas sihtasutus Pärnu Haigla (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Labori, kohviku, kriisilao ja

transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärelevalve“ (viitenumber 297915) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi

RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati neli pakkumust, sh esitasid pakkumuse

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ja AS Infragate Eesti.

2. 16.10.2025 otsustega RHR-i vormidel tunnistas Hankija kõik pakkumused vastavaks, jättis

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ja AS-i Infragate Eesti kõrvaldamata, kvalifitseeris AS-i Infragate

Eesti ja jättis P.P. Ehitusjärelevalve OÜ kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks AS-i Infragate

Eesti pakkumuse.

3. 21.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus enda kvalifitseerimata jätmise

ja AS-i Infragate Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.10.2025 kirjaga nr 12.2-10/238 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 31.10.2025 ja neile vastamiseks 05.11.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude

taotlused Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse õigusvastasus

5.1.1. RHAD „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ osa C „Tehniline ja

kutsealane suutlikkus“ jagu „Vastutavad spetsialistid“ sätestab mh järgmise kvalifitseerimise

tingimuse:

4.3.3 Pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja

kontrolli vahetul teostamisel kaasama vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava

kvalifikatsiooniga spetsialistid:

1) vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus

„Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener

tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ (või samaväärne),

või vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine

„Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7“ (või samaväärne)

(edaspidi on p 1 nimetatud Tingimus 1);

2) vastutusvaldkond „tulekahju- ja valvesignalisatsioon“, isiku kvalifikatsioon –

vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne)

või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne); [---]

5) Vastutusvaldkond ,,veekustutussüsteemid“ isiku kvalifikatsioon -vähemalt

kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne)

või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne) [---] (edaspidi on p 5 nimetatud

Tingimus).

3 (13)

Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata järgmise põhjendusega: Vastutusvaldkonna

tugevvool esitatud spetsialist ei kvalifitseeru. Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid-

spetsialist esitamata.

5.1.2. Vastutusvaldkonna „veekustutussüsteemid“ spetsialist ei ole esitamata: L.K. on

pakkumuses nimetatud. Sama kvalifikatsiooniga spetsialisti on nõutud vastutusvaldkonnas

„tulekahju- ja valvesignalisatsioon“ ja RHAD ei piira sama kvalifikatsiooniga spetsialisti

kasutamist mitmes vastutusvaldkonnas.

5.1.3. Vastutusvaldkonnas „tugevvool“ esitatud spetsialist vastab kvalifitseerimise

tingimusele. Vaidlustaja on esitanud sellele positsioonile spetsialisti I.D., kellel on A-klassi

pädevustunnistus ja elektrialane kõrgharidus (elektriinsener) .

5.1.4. Spetsialisti I.D. kvalifikatsioon on Riigihankes nõutuga samaväärne.

Kutsestandardi „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ ja selle lisa 1 kohaselt annab kutse

õiguse elektripaigaldisi projekteerida, ehitada ja käitada või auditeerida kõikides

elektripaigaldistes (kutsetase 7: iseseisev töö valitud kompetentsi ulatuses).

Samas ulatuses pädevust kinnitab A-klassi pädevustunnistus ja elektrialane kõrgharidus.

Majandus- ja taristuministri 09.07.2015. a määruse nr 88 (edaspidi Määrus) § 8 lg 2 kohaselt

annab A-klassi pädevustunnistus õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes

tehniliste näitajatega elektripaigaldises. Määruse § 9 lg 4 esimene lause sätestab, et

elektripaigaldise projekteerimise alase kompetentsuse eelduseks on elektrialane kõrgharidus.

Eeltoodut kinnitab täiendavalt I.D. ja Inspecta Estonia OÜ eksperdi e-kirjavahetus.

5.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus

Riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse kogumaksumus. Vaidlustaja

pakkumuse kogumaksumus on Kolmanda isiku omast madalam.

5.3. Vaidlustaja esitas 31.10.2025 täiendava seisukoha

5.3.1. Veekustutussüsteemide spetsialist

Hankija möönab, et esitatud on kutsetunnistusega spetsialist, kuid leiab, et spetsialistil puudub

veekustutussüsteemide alane kvalifikatsioon ja kogemus (L.K. pädevus on tõendamata).

Vaidlustaja sellega ei nõustu.

5.3.1.1. Tingimust tuleb tõlgendada selliselt, et vastava eriosa/vastutusvaldkonna osas nõutud

kogemust ja kvalifikatsiooni tõendab samas nimetatud kutsetunnistus või samaväärne

kvalifikatsioon. L.K. omab Tingimuses nõutud kutsetunnistust „Turvasüsteemide

projekteerija, tase 6“ ning veekustutussüsteemide vastutusvaldkonna spetsialisti

kvalifikatsiooni osas ei ole esitatud RHAD-is täiendavaid spetsialiseerumise/valitud

kompetentsi nõudeid. Hankija väidab, et nõutud kutsetunnistusest spetsialisti kvalifikatsiooni

tõendamiseks ei piisa, vaid kogemuse ja kvalifikatsiooni tõendamiseks tuli täita veel mingid

täiendavad nõuded. Hankijaga nõustumisel oleks tegemist Tingimuse lubamatu kitsendava

tõlgendamisega.

5.3.1.2. Hankija ei ole näidanud, milliste RHAD tehnilises kirjelduses nimetatud tööde

teostamiseks L.K.-l pädevus puudub. Tingimuse kohaselt tuli spetsialistide kohta esitada

kutsetunnistused ja nende RHAD lisa 2 vormil IV toodud sisuga allkirjastatud kinnitused.

Täiendavaid dokumente kogemuse ja kvalifikatsiooni kohta ei pidanud esitama.

5.3.2. Tugevvoolu spetsialist

5.3.2.1. Hankija väitel on I.D. kvalifikatsioon tõendamata, kuivõrd A-klassi pädevustunnistus

4 (13)

ei ole samaväärne kõnealuse Tingimuses 1 nimetatud kutsega. Hankija viitab

vaidlustuskomisjoni praktikale, kuid vaidlustuskomisjoni otsusest 157-21/237046 (edaspidi

VAKO otsus) ei tulene, et pädevustunnistus ei tõenda mitte ühelgi juhul kutsetunnistusega

määratletud kvalifikatsiooni.

5.3.2.2. Riigihankes on Hankija kehtestanud samaväärsuse klausli, mis on mõistlikult sisustav

selliselt, et Hankija loeb samaväärseks mitte üksnes kutse, vaid ka pädevustunnistusega

tõendatud kvalifikatsiooni. Ka kvalifitseerimise tingimuse laiendavalt tõlgendamise reeglist

lähtudes tuleb lugeda kvalifikatsioon tõendatuks mõlemal alusel.

Vaidlustaja ei esitanud ning Vaidlustaja ka ei pidanud eeldama, et võib olla vajalik esitada

täiendavaid dokumente.

5.3.2.3. VAKO otsuse p-i 10 põhjendustest nähtuvalt kutset „Diplomeeritud elektriinsener, tase

7“ ja A-pädevusklassi ei loetud kattuvaks põhjusel, et viimane ei tõenda inseneriteadmisi.

VAKO põhjendab, et A-klassi pädevustunnistuse võib omistada ka kutseharidusega

elektrikule, kuid kutse „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ saamise eelduseks on

magistrikraad. Kehtiva kutsestandardi „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ järgi võib

asjaomase kutsetunnistuse anda ka rakenduskõrgharidusega isikule.

5.3.2.4. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus oli VAKO otsuses esile toodud asjaoludest

nähtuvalt kehtestatud elektriprojekti koostamisega tegelevale isikule. Riigihankes sõlmitava

hankelepingu täitja ei pea aga koostama ehitusprojekti, projekteerimistööga seonduvad RHAD

tehnilise kirjelduse p 5.3.3 alap-ides 1, 3 ja 8 ning p 5.3.5 alap-is 1 toodud ülesanded. Määruse

§ 9 lg 4 esimene lause kohaselt on elektripaigaldise projekteerimise alase kompetentsuse

eelduseks elektrialane kõrgharidus ning seega on I.D. projekteerimise alane kompetentsus

tõendatud.

5.3.2.5. Tingimuse 1 eesmärgiks on tagada, et pakkuja meeskond omaks vajalikku

kompetentsust hankelepingu esemesse kuuluvate tugevvoolu valdkonna tööde teostamiseks.

Tingimuse 1 eesmärgist lähtudes tuleks tõlgendada ka kvalifitseerimise tingimuse

samaväärsuse klauslit.

Tugevvoolu spetsialisti tegevust reguleerib seadme ohutuse seadus (edaspidi SeOS), mille

§ 10 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav

kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus.

Peamine küsimus I.D. kvalifikatsiooni samaväärsuse osas seisneb selles, kas „Diplomeeritud

elektriinsener, tase 7“ kutsetunnistus tõendab SeOS-i mõistes isiku kompetentsust suuremas

ulatuses kui A-klassi pädevustunnistus, ning kui tõendab, siis kas A-klassi

pädevustunnistusega tõendamata kompetents takistab hankelepingu nõuetekohast täitmist.

5.3.2.6. Vaidlustaja hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et A-klassi pädevustunnistus tõendab

I.D. kompetentsi vähemalt samas ulatuses kui kutse „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“.

Lisaks – ka SeOS-i § 10 lg-le 4 vastava sertifitseerimisasutuse KIWA Estonia OÜ tegevjuhi

T.R.-i selgituse kohaselt puuduvad A-klassi pädevustunnistusega isikul igasugused piirangud

juhtida elektritöid, teostada käitu, projekteerida ja auditeerida mistahes parameetritega

elektripaigaldisi. A-klassi pädevustunnistusega võrreldes võivad esineda piirangud tööde

teostamisel hoopis „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ kutset omaval isikul, sõltuvalt tema

spetsialiseerumisest.

5.3.2.7. L.V. selgitus ei kinnita Hankija seisukoha õigsust. Selgitusest nähtub, et esinevad

erinevused kutse ja pädevustunnistuse saamise eeldustes ja nende hindamises, kuid mitte

nendega tõendatud kompetentsides. Ilmselge liialdus on selgituses esitatud järeldus, et A-

klassi pädevustunnistus ei anna „täit ülevaadet“ pädevustunnistuse omaja tegelike oskuste

kohta, ilma isiku hariduse, spetsialiseerumise ja töökogemuse kohta täiendavate andmete

5 (13)

küsimiseta. Ka „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ kutsestandard ei näe ette taotleja

tegelike oskuste igakülgselt väljaselgitamist, hariduse, töökogemuse ja teadmiste piisavust

kontrollitakse kutse andmisel üksnes valitud kompetentsi ulatuses.

6.3.2.8. Hankija vastusest järeldub, et vaidlustusele lisatud I.D. diplom on Vaidlustaja

kvalifikatsiooni kontrollimisel asjakohane, kuid Hankija ei saanud seda kvalifikatsiooni

kontrollimisel arvestada. Kuivõrd Riigihankes sõlmitava hankelepingu alusel ei ole töövõtjalt

nõutud projekteerimistöö teostamist, siis ei pidanud Vaidlustaja vajalikuks esitada täiendavaid

tõendeid spetsialisti hariduse kohta. Vaidlustaja ei olnud ega pidanud olema teadlik, et Hankija

võib sisustada samaväärsuse nõuet lähtudes Hankija vastuses viidatud VAKO otsusest.

Hankija vastusest nähtuvalt on Vaidlustaja jäetud kvalifitseerimata VAKO otsusele tuginedes,

muid sisulisi põhjendusi pole esile toodud. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga tulnuks Hankijal

enne Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist anda võimalus enda kvalifikatsiooni selgitada ning

esitada vajadusel selle tõendamiseks täiendavaid dokumente.

6. Hankija, sihtasutus Pärnu Haigla, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija on kehtestanud Riigihankes Tingimuse 1 ja Tingimuse.

Hankija on pakkuja tehnilise pädevuse nõuded kehtestanud järelevalvatava ehitusobjekti

keerukusest lähtuvalt ja vajab veekustutussüsteemide ehituse omanikujärelevalveks

spetsialisti, kes „on vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga“.

Vaidlustaja on esitanud küll ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ tasemel spetsialisti, kuid

esitatud tõenditest ega avalikest andmetest ei nähtu tema veekustutussüsteemide alane

kvalifikatsioon ja kogemus.

Vaidlustatav tingimus 2:

Tingimusele 1 vastavuse tõendamiseks on Vaidlustaja pakkumuses esitatud spetsialisti A-

klassi pädevustunnistus, mis ei ole samaväärne nõutud tingimusega. Kutsekoja veebilehelt ei

leia esitatud isiku kehtivaid kutsetunnistusi.

6.2. Vaidlustaja ei nõustu, et vastutusvaldkonnas „tugevvool“ esitatud spetsialist ei vasta

kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja on esitanud oma pakkumuses asjaomasele

positsioonile spetsialisti I.D. ning tema A-klassi pädevustunnistuse.

6.2.1. Asjaolu, et spetsialist I.D.-l on lisaks ka elektrialane kõrgharidus (elektriinsener) selgus

alles vaidlustusest, kus Vaidlustaja on lisanud täiendava dokumendi (kõrgkooli diplomi

koopia).

Hankija saab hinnata pakkujate kvalifikatsiooni tuginedes esitatud dokumentidele ja avalikest

allikatest kättesaadavale infole. Samaväärsuse tõendamine on pakkuja kohustus.

6.2.2. A-klassi pädevustunnistus ei asenda elektriinseneri kutsetunnistust. A-klassi

pädevustunnistuse võib omandada ka kutseharidusega elektrik. Diplomeeritud elektriinseneri

kutsetunnistus eeldab magistrikraadi ja vähemalt kaheaastast tööd elektriinsenerina. A-klassi

pädevustunnistus näitab elektriku elektriohutuse alaseid teadmisi ja ei tõenda inseneriteadmisi.

Seega kutsetaset ja pädevusklassi ei saa omavahel otseselt võrrelda, A-klassi pädevustunnistus

ei asenda elektriinseneri kutsetunnistust (VAKO otsus).

6.2.3. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses vaid I.D. A-klassi pädevustunnistuse ja ei mingit

lisatõendit, et tegemist on elektrialast kõrgharidust omava isikuga. Hankija otsing Kutsekoja

tunnistuste registrist täiendavat infot ei andnud. Seega oli Hankijal vaid info, et tegemist on

A-klassi pädevustunnistust omava spetsialistiga ning Vaidlustaja esitatud tõendite alusel ei

olnud võimalik Vaidlustajat kvalifitseerida.

6.3. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane ja põhjendatud.

6 (13)

6.4. Hankija esitas 05.11.2025 täiendava seisukoha.

6.4.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väidetega vastutusvaldkonna

„tugevvool“ kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamise osas.

Tingimuses 1 on selgelt väljendatud, et pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate

eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama vastava eriosa

kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid.

Nõuded, millele peab vastama vastutusvaldkonnas „tugevvool“ vastutava isiku

kvalifikatsioon, on järgmised:

- vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine

„Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ (või samaväärne),

või

- vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine

„Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7“ (või

samaväärne).

Vaidlustaja ei pidanud vajalikuks esitada I.D. diplomit, kuna väidetavalt ei nõuta Riigihankes

projekteerimistööd, kuid hankelepingu projektis on kirjas nt see, et töövõtja kontrollib ja annab

oma ekspertarvamuse võimalike projektimuudatuste ja projektitäienduste osas ning nende

mõjust tellija eesmärgile ja tööde maksumusele (hankelepingu projekti p 3.18). Samuti on

märgitud, et töövõtja teeb ettepanekuid projekti muutmise osas, täiendavate mõõdistuste ja

ekspertiiside osas, mis tagavad paremal moel tellija eesmärgi saavutamist (hankelepingu

projekti p 3.19).

Spetsialisti I.D. tõendamata kompetents võib takistada hankelepingu nõuetekohast täitmist.

6.4.2. Vaidlustaja arvab, et Hankija pidanuks andma talle võimaluse enda kvalifikatsiooni

selgitada ning esitada vajadusel selle tõendamiseks täiendavaid dokumente.

A-klassi pädevustunnistuse ja teiste spetsialistide pädevust tõendavad dokumendid oli

Vaidlustaja esitanud. I.D. kinnituskirjas on pädevust tõendava dokumendina märgitud üksnes

A-klassi pädevustunnistus. Seega Hankija järeldas sellest, et esitatud on kõik pakkujal olemas

olevad asjakohased tõendid.

6.4.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega nagu tulnuks veekustutussüsteemide spetsialisti

kvalifikatsiooni tõendamiseks täita veel mingid täiendavad nõuded. Nõue esitada „vastava

eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel on vähemalt

kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne)

või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne)“ on professionaalse pakkuja

jaoks piisavalt selgelt väljendatud. Kuna Vaidlustaja ei esitanud kvalifikatsiooni tõendamiseks

vajalikke dokumente ja need dokumendid ei ole Hankijale andmekogus olevate avalike

andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jättis Hankija Vaidlustaja RHS § 98 lg 4 alusel

kvalifitseerimata. Vaidlustaja pakkumuses ei ole nimetatud sedagi, kes millise valdkonna eest

vastutab.

6.4.4. Oma olemuselt on omanikujärelevalve tellija huvide kaitsmine parimal võimalikul

moel, mis on reguleeritud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 80

„Omanikujärelevalve tegemise kord“ ning see eeldab töövõtjalt tähelepanuväärset hoolsust ja

usaldussuhet, mida ei ole võimalik endale välja nõuda.

7. Kolmas isik, AS Infragate Eesti, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Veekustutussüsteemide spetsialisti puudumine

7.1.1. Hankija otsusest nähtub, et Vaidlustaja on kvalifitseerimata jäetud kahel alusel, millest

7 (13)

esimene on, et Vaidlustaja on jätnud veekustutussüsteemide spetsialisti esitamata. Etteheide

seondub Tingimusega. Vaidlustaja väitel on ta Tingimuse täitnud L.K.-ga, kes on märgitud ka

tulekahju- ja valvesignalisatsioonide (edaspidi TVS) spetsialisti kohale. Vaidlustaja on välja

toonud, et Hankija on nii veekustutussüsteemide spetsialisti kui TVS spetsialistile esitanud

sama kutsenõude: vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või

samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne). Viimane osutus on

iseenesest õige, ent ainuüksi eeltoodu ei anna alust väita, et Vaidlustaja on korrektselt

mehitanud kõik spetsialistipositsioonid.

7.1.2. Kolmas isik saab Hankija otsuse sõnakasutusest aru nii, et Vaidlustaja on jätnud oma

pakkumuse dokumentides koha, kus tulnuks nimetada veekustutussüsteemide spetsialist,

täitmata (tühjaks) (L.K. nimi käib Vaidlustaja pakkumusest küll läbi („on nimetatud“), kuid

L.K.-d pole otsesõnu märgitud veekustutussüsteemide spetsialistiks). Kui see nii on, siis kuskil

mujal pakkumuses nimetatud isik ei pea katma ka kõiki teisi spetsialistikohti, millele on seatud

sama või sarnane kutsenõue. Pakkumusest puuduolevat infot võib erandkorras tagantjärele

esitada vaid tingimusel, et on objektiivselt kontrollitav, et lisatav info pärineb ajast enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva. Igal juhul on teave selle kohta, kes konkreetselt on

Riigihankes nõutud spetsialistid ja kes millist rolli täidab, pakkumuse sisuline aspekt. Seetõttu

tähendaks selles teabes muudatuste või täienduste tegemine sisuliselt uue pakkumuse

esitamist.

7.1.3. Ehkki isiku (nt L.K.) kutsetunnistuse puhul on objektiivselt kontrollitav, kas selle

kehtivuse alguspäev jääb pakkumuste esitamise tähtpäeva eelsesse aega, siis tõik, kas pakkuja

tegelikult soovis juba pakkumust esitades selle isiku nimetada teatavale võtmepositsioonile,

on objektiivselt kontrollimatu. Vaidlustaja pakkumuse dokumentides sisaldub viga –

veekustutussüsteemide spetsialisti positsiooni ei seostatud ühegi konkreetse nimega –, mida

ei ole lubatud tagantjärele täpsustustega parandada. Järelikult ei täida Vaidlustaja selles

aspektis kvalifitseerimise tingimusi ja tema kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane.

7.2. Tugevvoolu spetsialisti ebapiisav kutsekvalifikatsioon

Teine põhjus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on, et tugevvoolu spetsialist „ei

kvalifitseeru“. Antud etteheide seondub Tingimusega 1. Vaidlustusest järeldub, et Vaidlustaja

esitas tugevvoolu spetsialisti positsioonile I.D., kel on A-klassi pädevustunnistus. Vaidlustaja

arvates on A-klassi pädevustunnistus samaväärne kutsetunnistusega „diplomeeritud

elektriinsener, tase 7“. Hankija on järeldanud, et eelnimetatud ei ole samaväärsed ja Kolmas

isik toetab Hankija hinnangut.

7.3. Kolmas isik esitas 05.11.2025 täiendava seisukoha.

7.3.1. Veekustutussüsteemide spetsialist

7.3.1.1. Kui varem oli Kolmandal isikul Hankija otsusest teadmine, et „spetsialist on

esitamata“ , siis Hankija vastusest vaidlustusele selgus, et Vaidlustaja on küll esitanud nõutava

kutsega (turvasüsteemide projekteerija, tase 6) spetsialisti L.K., kuid Vaidlustaja pakkumuses

puudub teave L.K. veekustutussüsteemide kogemuse kohta. Kui L.K. on siiski arusaadavalt

esitatud veekustutussüsteemide spetsialisti positsioonile, ei nõustu Kolmas isik Vaidlustajaga,

et kvalifitseerimistingimuses sõnaselgelt esitatud nõuet „vastava eriosa kogemusega“ tuleb

tõlgendada nii, et nõutav kogemus on automaatselt tõendatud samas tingimuses mainitud

kutsetunnistusega. Esiteks muudaks selline tõlgendus fraasi „vastava eriosa

kogemusega“ sisutühjaks, kuna see neelduks kutsetunnistuse nõudes (hanketingimust ei tohi

tõlgendada moel, et see muutub mõttetuks).

7.3.1.2. Ehkki kutsetunnistuse väljastamisel hinnatakse teatud tingimustel ja piirides ka isiku

8 (13)

töökogemust, tehakse seda siiski vaid konkreetse valitava kompetentsi osas, mida isik taotleb.

Kutsestandard „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ hõlmab kokku üheksat erinevat

valitavat kompetentsi, millest üks on vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine. Seega

ei saa ainuüksi tõik, et isikul on kutse „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“, tõendada tema

kogemust veekustutussüsteemide osas.

7.3.1.3. Majandustegevuse registrist („MTR“) nähtuvalt on Vaidlustaja oma tuleohutuse

projekteerimise, ehitamise ja hooldamise majandustegevusteates (nr FRP000484) märkinud

vastutavaks isikuks L.K. Kutsekoja kodulehelt võib veenduda, et L.K. turvasüsteemide

projekteerimise 6. taseme kutse ei hõlma valitavat kompetentsi „vee- ja vahtkustutuse

süsteemide projekteerimine“. See muudab eos ainetuks Vaidlustaja argumentatsiooni, et L.K.

erialane kogemus veekustutussüsteemide alal on tuletatav või lausa otse järeldub asjaolust, et

tal on kutse „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“. See kutse on väljastatud teistele

valitavatele kompetentsidele.

7.3.1.4. Isegi kui Vaidlustaja oleks püüdnud vaidlustusmenetluses esitada tõendeid L.K.

tööalase kogemuse kohta veekustutussüsteemide alal, siis ei oleks spetsialisti kogemuse alles

vaidlustusmenetluses tõendamine menetluslikult lubatud.

7.3.1.5. Ekslik on Vaidlustaja väide nagu ta ei pidanud L.K. veekustutussüsteemide alase

töökogemuse tõendamiseks esitama ühtegi dokumenti. RHAD Vorm IV (pädeva isiku

kinnitus), mille pakkujad pidid iga spetsialisti kohta esitama, ütleb selgelt, et spetsialisti

pädevuse ehk asjaomases kvalifitseerimistingimuses nõutud kogemuse ja

kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks tuleb esitada (a) kutsetunnistus ja (b) vajadusel

lisadokumendid. Kuna L.K. kutsetunnistus ei hõlma vee- ja vahtkustutuse süsteemide

projekteerimise kompetentsi ehk veekustutussüsteemide alane töökogemus ei järeldu kutse

olemasolust, siis esines Vaidlustajal vajadus esitada L.K. veekustutussüsteemide alase

kogemuse kohta lisadokumente.

7.3.2. Tugevvoolu spetsialist

7.3.2.1. Hankija, toetamaks enda otsust lugeda Vaidlustaja esitatud tugevvoolu spetsialist I.D.

mittenõuetekohaseks, viitas VAKO otsusele. Vaidlustaja väidab, et selles VAKO otsuses öeldu

praegu ei kehti. Vaidlustaja eksib. VAKO otsuse järeldus oli põhimõtteline: A-klassi

pädevustunnistus ei ole elektriinseneri kutsetunnistusega samaväärne.

7.3.2.2. Ainetu on Vaidlustaja argument, et mõistlik isik sisustaks Tingimust 1 nii, et A-klassi

pädevustunnistus on elektriinseneri kutsetunnistusega samaväärne. Mõistlik isik lähtub sellest,

kuidas asjad päriselt on, st arusaamast, et A-klassi pädevustunnistus ja elektriinseneri

kutsetunnistus ei ole samaväärsed.

7.3.2.3. Vaidlustaja on viidanud kvalifitseerimise tingimuse laiendava tõlgendamise

põhimõttele. Riigihankeõigus tunneb niisugust tõlgenduspõhimõtet vaid siis, kui

alusdokumentide säte on mitmeti mõistetav. Antud juhul mitmeti mõistetavust ei ole.

Vaidlustaja argumentatsioon selle kohta, mida tugevvoolu spetsialist peab või ei pea sõlmitava

hankelepingu täitmisel tegema, on asjakohatu: kui Hankija on seadnud teatava nõude, siis ei

õigusta selle täitmata jätmist asjaolu, et hankelepingu järgi spetsialist ei peagi nõutud

kutsekompetentsi (täies mahus) rakendama.

7.3.2.4. Kohatu on ka Vaidlustaja viide SeOS § 10 lg-le 3. Vaidlus puudutab pakkuja vastavust

Riigihankes kehtestatud kindla sisuga kvalifitseerimise tingimusele, mitte pakkuja üldist

sobilikkust SeOS raamistikus tegutseda. Hankija seatud Tingimusele 1 samaväärsuse

tõendamine on pakkuja ülesanne ning seda tuleb teha pakkumuses.

9 (13)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Riigihanget viib Hankija läbi lihthankemenetlusena, millisel juhul peab hankija määrama

riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud

nõudeid. Hankija on Riigihankes kehtestanud Hankedokumendid (edaspidi HD), mis vastavad

hankemenetluse korra nõudele. Kuigi RHS § 125 lg 5 ei sätesta RHS-is kvalifikatsiooni

kontrollimise reegleid kohustuslikena, on Hankija on Riigihankes soovinud pakkujate

kvalifikatsiooni kontrollida. Käesolevas vaidluses on asjasse puutuvad kvalifitseerimise

tingimused Tingimus 1 ja Tingimus, mis on RHAD-i erinevates dokumentides, sh HD-s, samas

sõnastuses otsuse p-is 5.1 tsiteerituga. Kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel allub

kvalifikatsiooni kontrollimine RHS-is sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise

reeglitele Hankija kehtestatud erisustega, kuid mingeid erisusi Hankija antud juhul

kehtestanud ei ole.

Märkimisväärne on, et kui üldreeglina sätestatakse nõuded spetsialistide

kutsekvalifikatsioonile, nagu ka luba pakkuda midagi samaväärset, pakkumuste

vastavustingimustena, siis praegusel juhul on Hankija teinud seda kvalifitseerimise

tingimusena.

9. Vaidlustaja on oma kvalifikatsiooni tõendamiseks pakkumuste esitamise tähtpäevaks

esitanud:

- vastutava spetsialisti L.K. kohta: kutsetunnistuse Turvasüsteemide projekteerija, tase 6,

kompetentsid häireseadmestiku projekteerimine, jälgimisseadmestiku projekteerimine,

tulekahjusignalisatsiooni projekteerimine ja L.K. kinnituse vormil IV RHAD-i sõnastuses:

Kinnitan, et nõustun osalema Pärnu Haigla poolt korraldatava riigihanke „Labori, kohviku,

kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärelevalve“ pädeva isikuna.

- vastutava spetsialisti I.D. kohta: pädevustunnistuse vastavuse kohta A pädevusklassi nõuetele

v.a auditi õigus ja I.D. kinnituse vormil IV RHAD-i sõnastuses: Kinnitan, et nõustun osalema

Pärnu Haigla poolt korraldatava riigihanke „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi

ümberehitustööde omanikujärelevalve“ pädeva isikuna.

Pakkumuses esitatud vormil Pakkumus Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused on

Vaidlustaja esitanud kinnituse, et pakkumused esitatud spetsialistid on kaasatud kogu

hankelepingu perioodi, samasisuline kinnitus on esitatud ka vormil I Pakkuja avaldus ja

kinnitused, kuid nimetatud dokumentidest ei nähtu midagi selle kohta, milliseid spetsialiste

(nimeliselt) kaasatakse, rääkimata sellest, milline vastutav spetsialist millisesse pädeva isiku

rolli kaasatakse. Vaidlustuskomisjon möönab, et RHAD-is ka puudub sellise dokumendi

esitamise kohustus.

10. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsusest (edaspidi Otsus), mis on tehtud

kokkuvõtlikult põhjustel (pikem põhjendus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on esitatud

Otsuse lisas 12):

- Vastutusvaldkonna tugevvool esitatud spetsialist ei kvalifitseeru.

- Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid – spetsialist esitamata

saab vaidlustuskomisjon aru, et Hankija on Vaidlustaja esitatud isikutele ise omistanud nende

kvalifikatsioonidega sobituvad vastutavate spetsialistide rollid, sh omistanud L.K.-le RHAD-

ist esimese rolli, mis L.K kvalifikatsioonile vastas, s.o vastutusvaldkond tulekahju- ja

valvesignalistisoon (TVS spetsialist), samuti on Hankija pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollimisel ilmselt eeldanud, et igasse rolli pakutakse üks spetsialist, mistõttu lõpuks jäi

Vaidlustaja pakkumuses üks spetsialist tükiarvu poolest puudu ja Hankija leidis Otsuses, et see

spetsialist on pakkumuses esitamata. Otsusest (ega Otsuse lisas 12 esitatud põhjendustest)

nähtuvalt ei ole Hankija tuvastanud L.K kutsekvalifikatsiooni mittevastavust Tingimusele ja

Hankija ei ole jätnud Vaidlustajat kvalifitseerimata põhjusel, et esitatud spetsialist (L.K)

10 (13)

sisuliselt Tingimusele ei vasta (ei kvalifitseeru nagu on nt Otsuses põhjendatud

vastutusvaldkonna tugevvool esitatud spetsialisti mittevastavust Tingimusele 1).

11. Otsuses on esitatud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendus, seoses tema

kvalifikatsiooni mittevastavusega Tingimusele, järgmises sõnastuses: Vastutusvaldkond

veekustutussüsteemid – spetsialist esitamata.

11.1. Nõustudes Vaidlustaja väitega sellest, et RHAD-is puudub keeld ühe isiku kaasamiseks

mitmesse vastutava spetsialisti rolli, ei ole Vaidlustaja esitatud dokumentidest siiski arusaadav,

et L.K. on vastutava spetsialistina kaasatud Riigihankes täitma mitme pädeva isiku rolli,

täpsemalt pole L.K. kohta Vaidlustaja pakkumuses üldse märgitud, millise vastutava

spetsialistina on ta Riigihankesse kaasatud. Seega Vaidlustaja esitatud dokumentidele

tuginedes ei saa üheselt väita, et L.K. on kaasatud just TVS spetsialistiks (nagu on järeldanud

Hankija), aga ka mitte seda, et ta on kaasatud veekustutussüsteemide spetsialistiks või hoopis

mõlemaks vastutavaks spetsialistiks samaaegselt. Mistahes otsuse tegemiseks

(kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks) tuleb see lünk täita ja vaidlustuskomisjon

ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et selline ebatäpsus Vaidlustaja esitatud dokumentides

(kas üks spetsialist on mõeldud täitma ühte või enamat vastutava spetsialisti rolli) ei oleks

olnud RHS § 98 lg 4 ja § 46 lg 4 alusel küsitavate selgitustega kõrvaldatav.

11.1.1. Käesoleval juhul ei saa rääkida RHAD-is nõutud dokumentide esitamata jätmisest

Vaidlustaja poolt (Hankija on RHAD-is läbivalt nõudnud vastutavate spetsialistide kohta vaid

järgmisi dokumente: Pakkuja esitab kaasatava(te) spetsialisti(de) kutsetunnistuse(d) ja nende

kinnituse hankes osalemise kohta Lisa 2 vormil IV, millega tagatakse nõutud spetsialisti

kaasamine hankelepingu täitmisele, mis on Vaidlustaja poolt L.K. kohta esitatud) ega

vajadusest pakkumust muuta, kuna sama vastutava spetsialisti kaasamisel erinevates rollides

ei nõudnud RHAD spetsialistide kohta dubleerivate andmete/dokumentide esitamist.

11.1.2. Vastutava spetsialisti kohta on esitatud vormil IV nõutav kinnitus, millega mh

tagatakse nõutud spetsialisti kaasamine hankelepingu täitmisele, ja see on asjakohane

sõltumata sellest, mitmes rollis ta hankelepingu täitmisel lõpuks üles astub.

11.1.3. Selgituse küsimine Vaidlustajalt selle kohta, millise vastutava spetsialistina on L.K.

Riigihankesse kaasatud, oleks võimaldanud Hankijal mõista Otsuse tegemiseks nii seda, et

L.K. on kaasatud mitme vastutava spetsialistina, kui ka seda, et Vastutusvaldkond

veekustutussüsteemid – spetsialist ei ole esitamata. Hankija ei ole aga pidanud vajalikuks

selgitusi küsida ja on seetõttu teinud Otsuse lähtudes pooltõest, et L.K. on pädev täitma

vastusvaldkonda tulekahju ja valvesignalisatsioon, milles vaidlust ei ole, kuid eksides väites,

et Tingimuse täitmiseks Vaidlustaja pakkumuses spetsialisti üldse esitatud ei ole.

11.2. Hankija möönab vaidlustusmenetluses, et esitatud on kutsetunnistusega spetsialist, ega

väida, et Otsuses esitatud põhjendused spetsialisti puudumisest (esitamata jätmisest) oleksid

õiged ja põhjendaksid Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist. Hankija on asunud hoopis väitma,

et esitatud tõenditest ega avalikest andmetest ei nähtu tema (s.o Vaidlustaja pakutud

spetsialisti) veekustutussüsteemide alane kvalifikatsioon ja kogemus, st Hankija püüab täiesti

uute põhjendustega veenda vaidlustuskomisjoni selles, et Otsus on õige mingitel muudel

põhjustel mitte nendel, millele tuginedes ta Vaidlustaja Otsuses kvalifitseerimata jättis.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija ei vaidle sisuliselt vastu Vaidlustaja

väitele, et L.K. saab ja võib RHAD-ist tulenevalt põhimõtteliselt täita ka mitut vastutava

spetsialisti rolli, siis selles osas, kas spetsialist on või ei ole esitatud, Hankija ja Vaidlustaja

vahel enam sisulist vaidlust ei ole. Juhul, kui Hankija oma Otsuse põhjendusi sisuliselt enam

ei kaitse, ei saa sellesse rolli astuda tema asemel ka Kolmas isik.

11 (13)

11.3. Põhjendusega, et L.K. ei sobi Tingimust täitma, on Hankija asunud Otsust motiveerima

alles vaidlustusmenetluses ja puudub igasugune alus arvata, et Hankija on neist põhjendustest

lähtunud ka Otsuse vastuvõtmisel. Vastupidi - olukorras, kus Hankija leidis, et spetsialist on

üldse esitamata jäetud, ei kontrollinud ta ilmselgelt ühegi spetsialisti sisulist vastavust

Tingimusele. Kuna vaidlustuskomisjon ei kontrolli vaidlustusmenetluses pakkuja

kvalifikatsiooni Hankija eest vaid üksnes Hankija Otsuse õiguspärasust, siis Otsuse

õiguspärasus ei sõltu sellest, kas L.K. Tingimusele sisuliselt vastab või mitte, sest sellise sisuga

otsust Hankija teinud ei ole.

11.4. RHS § 98 lg 5 kohaselt teeb hankija pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata

jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Antud juhul ei ole põhjendus Vastutusvaldkond

veekustutussüsteemid – spetsialist esitamata õige ega saanud kaasa tuua Otsust jätta

Vaidlustaja kvalifitseerimata.

12. Tingimusele 1 mittevastavuse vaidlus hõlmab Hankija väidet Otsuses, et esitatud

spetsialist ei kvalifitseeru, st Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata põhjusel, et I.D.

ei vasta Tingimusele 1. Otsuse lisas 12 väidab Hankija, et pakkumuses esitatud spetsialisti A

pädevustunnistus, mis ei ole samaväärne nõutud tingimustega, kuid Otsusest ega selle

põhjendustest ei ole arusaadav, miks Hankija seda arvab.

12.1. Puudub vaidlus, et I.D.-le Tingimuses 1 nimetatud kutsetunnistust - Diplomeeritud

elektriinsener, tase 7 spetsialiseerumine kas „Diplomeeritud elektriinsener tarbija

elektripaigaldiste alal, tase 7“ või „Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal,

tase 7“ (edaspidi mõlema spetsialiseerumisega arvestatud nõudes EKR 7. tase) - väljastatud ei

ole. Samas on Hankija pidanud võimalikuks pakkujal kvalifitseeruda ka samaväärse

kvalifikatsiooniga spetsialistiga ja I.D. kohta on Vaidlustaja esitanud pädevustunnistuse A

pädevusklassi nõuetele vastavuse kohta. Otsusest ei nähtu midagi selle kohta, miks ei ole antud

juhul A pädevusklass Hankija arvates samaväärne nõutud kvalifikatsiooniga.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et samaväärse kvalifikatsiooni lubatavuse korral RHAD-is

on Hankija kohustatud olukorras, kus pakkuja on esitanud midagi (enda arvates) samaväärset,

põhjendama pakkuja kvalifitseerimata jätmisel seda, miks ta konkreetset kvalifikatsiooni,

antud juhul vastavust A pädevusklassi nõuetele, samaväärseks ei pea. Nende põhjenduste

puudumisel on Hankija Otsus motiveerimisveaga. Ainus välistus, millisel juhul ei ole tegemist

samaväärse kutsega ja millise mittevastavuse tuvastamisel ei oleks olnud Hankijal ka erilist

motiveerimiskohustust, on sätestatud RHAD-is järgmiselt: Samaväärseks ei loeta esmaseid

kutseid, st haridusasutuste antavaid üksnes haridusel baseeruvaid kutseid. Ei saa olla vaidlust,

et pädevustunnistus ei ole haridusasutuse antav üksnes haridusel baseeruv kutse.

12.2. Vaidlustusmenetluses väidab Hankija, viitega VAKO otsusele, et kutsetaset ja

pädevusklassi ei saa omavahel otseselt võrrelda ja A-klassi pädevustunnistus ei asenda

elektriinseneri kutsetunnistust.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et VAKO otsuses käsitletu erineb käesolevast

asjast, kuivõrd Riigihankes lubab Tingimus 1 ka samaväärsust, kuid VAKO otsuses käsitletud

juhtumis pakkujal sellist luba ei olnud. VAKO otsuses tuvastati, et A päevusklassi tõendav

pädevustunnistus ei ole sama, mis kutsetunnistus Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 ja seda

olukorras, kus nõue oligi kitsalt kutsetunnistusele, lubamata pakkuda midagi samaväärset

nõutud kutsetunnistusega ja kutsekvalifikatsiooniga. Praegusel juhul on Hankija aga lubanud

nii ERK 7. taset kui ka midagi samaväärset ja Otsus ei saa olla õige üksnes paljasõnalise

põhjendusega, et A pädevusklass ei ole ERK 7. A pädevusklass ei ole ega peagi olema ERK 7,

kuid Hankija pidi vastama järgnevalt küsimusele, et isegi kui see pole sama ja ei asenda

RHAD-is nõutud kutset, siis kas see võiks ehk olla sellega samaväärne.

Euroopa kohus on leidnud (Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-68/21 ja C-84/21, p 83), et

mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne. Kuna

12 (13)

SeOS-e ja selle alusel kehtestatud Määruse kohaselt on isiku kompetentsust võimalik tõendada

mh kas pädevustunnistusega või kutsetunnistusega (SeOS § 10 lg-d 2 ja 3), siis pidi Hankija

vähemalt pidama võimalikuks, et Vaidlustaja esitatud I.D. pädevustunnistus võib olla

samaväärne Tingimuses 1 nimetatud kutset tõendava kutsetunnistusega.

12.3. Hankija tegelikult ka ei väida, et A pädevusklass poleks ühelgi juhul samaväärne

Tingimuses 1 nõutud kutsekvalifikatsiooniga vaid väidab, et esitatud tõendite alusel ei saanud

ta teistsugust otsust teha. Hankija väitel järeldas ta pädevustunnistuse esitamisest, et esitatud

on kõik pakkujal olemas olevad asjakohased tõendid ja kui I.D.-l oleks olnud kõrgemat

haridust tõendav dokument, oleks see Vaidlustaja poolt ka esitatud. Hankija põhjendustest saab

vaidlustuskomisjon aru, et A pädevusklass koos elektrialast kõrgharidust tõendava

dokumendiga oleks võinud tõendada Vaidlustaja spetsialisti vastavust Tingimusele 1, kuid

puudub vaidlus, et see, et I.D.-l on elektrialane kõrgharidus (elektriinsener), selgus alles

vaidlustusmenetluses. Puudub vaidlus ka selles, et Hankija vastavasisulisi selgitusi

Vaidlustajalt ei küsinud.

12.4. Riigikohus on 13.06.2013 otsuse 3-3-1-24-13 p-is 22 märkinud, et hankija

kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust

otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist.

Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide

täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus.

Vaidlustuskomisjoni arvates Hankijal käesoleval juhul sellist kaalukat põhjust ei olnud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui samaväärsuse dokumentaalne tõendamine on

esmalt pakkuja ülesanne, ei oleks Hankija otsuse tegemisel seotud pakkuja antud hinnanguga

sellele, kas miski on või ei ole millegagi samaväärne või kas esitatud dokumendid seda

vajalikul määral tõendavad. Kui aga Hankija hinnangul pakkuja esitatud dokumentidest

(pädevustunnistusest) samaväärsuse tõendamiseks ei piisanud, kuid sama dokument võiks

siiski mingi lisateabe olemasolu korral (nt koos haridust või ka töökogemust tõendavate

andmete või dokumendiga) samaväärsuse nõude täita, pidanuks Hankija andma pakkujale

võimaluse pädevustunnistamise omistamise aluseks olnud hariduse ja/või töökogemuse

selgitamiseks (tõendamiseks) selleks, et teha sisuline otsus pakkuja kvalifikatsiooni vastavuse

või mittevastavuse kohta Tingimusele 1. Tegemist ei oleks pakkumuse muutmise ega

esitamata andmete esitamisega, kui kvalifikatsiooni tõendamiseks tähtaegselt esitatud

pädevustunnistus tõendaks lõpptulemusel samaväärsust koos lisaandmetega.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Vaidlustaja poolt I.D. kohta esitatud A

pädevusklass võis, aga ei pruukinud olla samaväärne Tingimuses 1 nimetatud kutsega ERK 7,

pidi Hankija selle RHS § 98 lg 5 kohase põhjendatud kvalifitseerimise või kvalifitseerimata

jätmise otsuse tegemiseks välja selgitama ja vajadusel selleks selgitusi küsima. Antud juhul

Hankija seda ei teinud, mistõttu Hankija Otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks

põhjusel, et esitatud spetsialist (I.D.) ei kvalifitseeru, on vastuolus RHS § 3 p-iga 1

(läbipaistmatu), RHS § 98 lg-ga 1 (Hankija ei ole kontrollinud Vaidlustaja spetsialisti vastavust

kvalifitseerimise tingimusele samaväärsuse osas) ja ka RHS § 98 lg-ga 5 (ilma samaväärsust

kontrollimata on Otsus mittevastavusest põhjendamata) ja tuleb tunnistada kehtetuks.

13. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on vaidlustatud vaid lähtuvalt nn otsuste

järgnevuse põhimõttest: kui odavaima pakkumuse teinud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine

peaks osutuma õigusvastaseks, siis ei saa õiguspärane olla kallima pakkumuse teinud

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine (vastuolu RHS § 117 lg-ga 1). Kuna

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija Otsus ei ole õiguspärane, tuleb tunnistada

kehtetuks ka Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada, kuulub

13 (13)

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

14.1. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas

2156 eurot käibemaksuta 9,8 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 220 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades on kulud vajalikud ja

põhjendatud ja need tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks

välja mõista riigilõiv summas 640 eurot.

14.2. Hankija ja Hankijaga samal poolel olnud Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk