Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ muutmine

1

EELNÕU

18.11.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 7, § 9 lõike 2 punkt 8, lõige 9 ja lõike 12 punkt 4, § 13 lõike 1 punkt 5,

§ 14 lõike 2 punkt 7 ning §-d 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, ettevõtluse

alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused“;

3) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:

„(121) Kui isik taotleb enne 1. aprilli 2026. a §-s 29 või 30 nimetatud toetust või teenuseid,

tehakse otsus ja makstakse ettevõtluse alustamise toetust või osutatakse ettevõtluse

järelteenuseid kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

(122) Kui töötukassa otsustab §-s 29 või 30 nimetatud toetuse maksmise või teenuste

osutamise käesoleva määruse kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud redaktsiooni alusel,

kohaldatakse toetusele, järelteenustele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa

tagasinõudmisele kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimusi ja korda.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

18.11.2025

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP).

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused tööhõiveprogrammis hõlmavad vähe mõjusa

ja madala kuluefektiivsusega tööturuteenuste osutamise lõpetamist töötuskindlustusvahendite

otstarbekama kasutamise eesmärgil.

Ettevõtluse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku alustamist ettevõtlusega

ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab järgmisi

tööturuteenuseid:

 ettevõtluse alustamise toetus (edaspidi EVAT), mille eesmärk on majandusliku

aktiivsuse kaudu endale püsivalt tasustatud töökoha loomine;

 ettevõtluse järelteenused (koolituskulude ja individuaalse mentorluse kulude

hüvitamine, nõustamine mentorklubis), mille eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise

toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist.

EVATit antakse uue alustava ettevõtte käivitamiseks esmatarvilike vahendite soetamiseks kuni

6000 eurot. EVATi saamiseks esitab töötu äriplaani koos finantsprognoosidega Eesti

Töötukassale (edaspidi töötukassa). Viimane hindab äriplaani potentsiaali, teeb otsuse toetuse

andmise osas, kontrollib pärast toetuse maksmist äriplaanis kavandatud majandustegevust ja

toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodil (s.o 8. ja 20. kuul).

Eelnõuga korrastatakse ettevõtluse alustamise toetamise skeemi Eestis, st lõpetatakse töötutele

inimestele ja pensioniealistele muudele isikutele ettevõtluse alustamise toetuse maksmine ja

järelteenuste pakkumine töötukassa kaudu. Ettevõtluse toetamisega jätkab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Ettevõtlusalane nõustamine jääb ka edaspidi

inimestele kättesaadavaks maakondlike arenduskeskuste kaudu. Muudatus on ühtlasi tingitud

vajadusest vähendada teenuste pakkumisel asutustevahelist dubleerimist ning kasutada raha

ettevõtluse edendamisel paremini suunatult ja säästlikumalt. Muudatus vähendab

halduskoormust, kuna teenuse senisel kujul osutamine on ressursimahukas ja menetlemise

tööjõukulu moodustab vähemalt 15% meetme kogu aastasest eelarvest

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected]; 5913 9212), sama

osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected]; 5667 4014), töötukassa juhatuse liige

Brit Rammul ([email protected]; 5300 0320), hüvitiste osakonna juhataja asetäitja

Ardo Rosin ([email protected]; 614 8572), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp

([email protected]; 614 8520) ja juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina

Borozdina ([email protected]; 614 8644),

2

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Kuna eelnõu on kiireloomuline, siis eelnõule ja seletuskirjale keeleekspertiisi ei ole tehtud.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (RT I, 31.10.2025, 3).

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

uusi kogutavaid andmeid eelnõuga ei lisandu.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused ja

§ 2 muudatuste jõustumise aja.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 tehtavate muudatuste tulemusena jäetakse alates 2026. aasta

1. aprillist määrusest välja tööturumeetme „ettevõtluse toetamine“ raames osutatavad

tööturuteenused – ettevõtluse alustamise toetus ning ettevõtluse järelteenused. Töötukassa

lõpetab töötutele inimestele ja pensioniealistele muudele isikutele ettevõtluse alustamise

toetuse maksmise ja järelteenuste osutamise. Edaspidi ei ole vaja koguda teenuseosutajalt

andmeid ettevõtluse järelteenuste raames mentorklubis nõustamises osalemise kohta ning

puudub vajadus vahetada töötukassa ja teenuseosutaja vahel infot teenuse kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 121 ja 122 ning kehtestatakse

rakendussätted seoses määruse muudatustega. Lõigete numeratsioon on tingitud alates 1. juulist

2027. a jõustuvast tööhõiveprogrammi muudatusest1, millega kehtestatakse § 57 lõiked 13 ja

14. Kuna eelnõukohase määruse jõustumise ajaks ei ole nimetatud sätted veel jõustunud, ei ole

võimalik kehtestada uusi rakendussätteid lõigetena 15 ja 16. Seega lisatakse käesoleva

muudatusega seotud rakendussätted olemasoleva lõike 12 järele lõigetena 121 ja 122.

Lõige 121 reguleerib olukorda, kus isik taotles ettevõtluse alustamise toetust või ettevõtluse

järelteenuseid enne kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole

31. märtsi 2026. aasta seisuga veel otsustanud, kas maksta isikule toetust või osutada

järelteenuseid või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa toetuse maksmise ja järelteenuste

osutamise kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimustel ja korras.

Lõige 122 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud §-des 29 või 30 sätestatud

tööturuteenuste osutamise enne kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, ning siis

kohaldatakse tööturuteenuste osutamisele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa

tagasinõudmisele kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi ja korda. Töötukassa on

tööturumeetmete seaduse või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise,

kui on tehtud otsus teenuse võimaldamise kohta. Säte tagab, et inimesed saaksid teenusel lõpuni

osaleda enne määruse muudatust kehtinud tingimustel.

1 RT I, 31.10.2025, 1

3

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise 2026. aasta 1. aprillil, kuna muudatuste rakendamine

nõuab ettevalmistust, nt sihtrühma teavitamine. Töötukassa kogemus näitab, et suurel osal

ettevõtluskoolitusele suunatud inimestel on eesmärgiks pärast koolituse läbimist taotleda

EVATit. 2024. aastal läbis 1 648 töötukassa klienti ettevõtluskoolituse ning nendest klientidest

taotles hiljem ettevõtluse alustamise toetust 671 isikut ehk 40%. Ettevõtluskoolituse kestvus

sõltub selle mahust ning mahukamate koolituste puhul võib olla koolituse kestvus kuni 3 kuud.

Kuigi ettevõtluskoolituse õppekavad, teemad ja mahud on kujundatud selliselt, et nende

läbimisel oleks töötu valmis ettevõtlusega alustama ka ilma EVATita, tuleb muudatuse

rakendamise aja valikul arvestada tööotsija ootustega ja juba tegevuskavas sõlmitud

kokkulepetega, mis on suunatud ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks. Pärast koolituse

läbimist peab ettevõtlussooviga tööotsijale jääma mõistlik aeg, mille jooksul peab olema tal

võimalik esitada taotlus koos selle lisadokumentidega töötukassale ning vajadusel saada ka

täiendavat nõustamist nt maakondlikust arenduskeskusest. 11.11.25 seisuga osaleb tellitud

ettevõtluskoolitusel 290 klienti, nende koolitus kestab kuni 2026. a märtsini, seega jääb

soovijatel aega EVAT taotluse esitamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu kohased muudatused ei ole otseses puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõju olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ega infoühiskonda;

haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega välissuhteid ning siseturvalisust ega keskkonda,

mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

4.1.Sotsiaalsed, sh demograafilised ja majanduslikud mõjud

EVAT eesmärk on, et inimene looks majandusliku aktiivsuse (st ettevõtluse) kaudu endale

püsiva tasustatud töökoha. Ettevõtluse alustamise toetust edaspidi töötukassa kaudu ei osutata,

kuna teenuse tulemuslikkus on suhteliselt madal lähtudes tööhõive programmis toodud

eesmärgist – majandusliku aktiivsuse kaudu püsivalt tasustatud töökoha on loonud 11–12%

EVAT saajatest, selgub Maksu- ja Tolliameti ja töötukassa andmetel (vaata pikemalt allpool).

EVAT teenuse mõju on põhjalikumat käsitlust leidnud analüüsis2, kus tõdeti, et regulaarselt

tasustatud hõivele on teenuse mõju esimese pooleteist aasta jooksul positiivne ja statistiliselt

oluline, kuid seejärel osalus- ja võrdlusgrupi hõivemäärades erinevus kaob (vaata joonist 1).

Viidatud analüüs, mis käsitles 2017–2021 EVATit saanud isikuid, näitas, et toetuse abil

äriühingu loonud isikutest maksis endale alammäära ulatuses töötasu ligikaudu 12,5% (12–17

kuu jooksul pärast toetuse ülekandmist).

Lisaks on toetuse menetluse kulud suhteliselt kõrged – ainuüksi menetlemise tööjõukulu

moodustas u 15% meetme kogu eelarvest 2025. aastal.

2 Villsaar et al. 2014. a EVAT mõjuanalüüs, mai 2014, https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-

01/evatanalyys_2014.pdf

4

Joonis 1. Regulaarselt tasustatud hõive: hõivatute osakaal toetuse saajate ja võrdlusgrupi hulgas

ning osalus-ja võrdlusgrupi erinevus. Märkus: joonisel on tärniga märgitud hinnangud, mis ei ole statistiliselt olulised nivool 0,05.

Allikas: töötukassa, Maksu- ja Tolliamet

Kuna EVATi saajate arv varieerub olenevalt aastas u 400–620 inimese vahel (vaata joonis 2),

mis moodustab ca 0,4–0,7% aasta jooksul arvele tulnud töötutest, ning järelteenuse saajate arv

on u 90 kuni 262 (vaata joonis 3), siis on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike.

Joonis 2. EVAT saajate arv Allikas: töötukassa

Joonis 3. Ettevõtluse toetamise teenuste saajate arv Allikas: töötukassa

Ebasoovitavad mõjudena võivad ettevõtluse alustamise või arendamise teenuste kättesaadavus

väheneda ja seeläbi ettevõtjaks hakkamine väheneda. Samas tööturu vajadusest tulenevat võib

kiireneda tööotsijate tööle liikumine, kuna 2024. a EVAT saanutel kulus töötuna arvele tulekust

EVAT positiivse otsuse saamiseni keskmiselt 10 kuud (mediaankestus päevades 254). Kõigi

5

registreeritud (sh EVAT saajate) tööle rakendumise mediaankiirus 2024. aastal oli aga 170

päeva. EVAT saajate sotsiaaldemograafiline profiil on tugev (vaata joonist 4), mis toetab nende

kiiret töö leidmist.

Joonis 4. EVAT saanute arv ja jaotus perioodil 01.01.2019–13.11.2025 Allikas: töötukassa

Edaspidi on alustaval ettevõtjal võimalik saada teenuseid ja tuge nt EISist, mis tagab parema

seose teiste EISi poolt pakutavate ettevõtlusmeetmetega. Töötukassal on võimalus jätkata

piiratud tööjõu ja rahaliste vahendite tingimustes tööturuteenuste osutamist suuremas mahus

tööturu mõttes prioriteetsetele sihtrühmadele, kelleks on oskusteta inimesed ja noored.

Alustava ettevõtte puhul tuleb hinnata ka majandusliku tegevuse mõju inimese toimetulekule.

Majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks peaks EVATi saanud inimese

sissetulek läbi ettevõtluse olema vähemalt alampalga suuruses ja püsiv. Töötukassa analüüsis,

kui paljud 2017–2021 EVATit saanud inimesed vastavad järgmistele tingimustele:

1. asutanud äriühingu või registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE), sh

FIE majandustegevus on jätkuvalt toimuv (st FIE tegevus ei tohi olla lõpetatud ega

peatatud perioodil 18 kuud alates toetuse ülekandmisest);

2. äriühingu asutanud toetuse saaja on loonud endale töökoha hiljemalt

kaheteistkümnendast kuust arvates toetuse ülekandmisest ja loodud töökoht on säilinud

vähemalt kuni aruandlusperioodi lõpuni (s.o 18nda kuu lõpuks). Töökoht peab olema

säilinud kõik kuud järjepidevalt kuni aruandlusperioodi lõpuni. Töötamise liikide osas

peavad olema hõlmatud juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tegutsemine, tööleping,

võlaõiguslik teenuse osutamise leping;

3. äriühingu asutanud toetuse saaja (ei arvesta FIEsid) on maksnud 12 kuni 17 kuu eest

toetuse ülekandmisest arvates endale töötasu vähemalt kehtiva töötasu alammäära

ulatuses. Töötasuks loetakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 4, 6 või 9

nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatud töötamisest või ettevõtlusest saadud tulu.

Selgus, et kõigile kolmele tingimusele vastas 18-kuulise aruandlusperioodi korral 12,2% ja 19-

kuulise aruandlusperioodi korral 10,7%. Seega EVATi saajatest vähesed on suutnud tagada

endale majanduslikuks toimetulekuks ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks tarviliku sissetuleku

läbi EVATi abil loodud ettevõtluse.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

6

Eelnõu kohaselt edaspidi ei toeta töötukassa alustavat ettevõtjat rahaliste toetuse ega

järelteenusega. Neile u 500–600 inimesele aastas jääb kättesaadavaks lai valik

tööturuteenustest, mis toetavad nende kiiret tööle rakendumist. Kuna mainitud teenuseid on

kasutanud suhteliselt väike osa registreeritud töötutest, on mõjutatud sihtrühma suurus väike.

Mõju ulatus majanduslikule toimetulekule on tagasihoidlik arvestades, et EVATi saajate seas

on umbes kümnendik suutnud tagada endale majanduslikuks toimetulekuks ja sotsiaalsete

garantiide tagamiseks piisava sissetuleku läbi EVATi abil loodud ettevõtluse. Mõju sagedus on

samuti väike, kuna töötuks jäämine on pigem harva esinev sündmus. Kokkuvõttes on sotsiaalne

ja majanduslik mõju ebaoluline.

4.2.Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatused mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatused mõjutavad töötukassa poolt osutatavate

teenuste sisu, tööprotsesse ning töökoormust. Ettevõtluse toetamise teenuste osutamise

lõpetamine vähendab spetsialistide töökoormust, kes täna EVAT taotluste ja järelteenuste

menetlemisega tegelevad. Samuti võib väheneda huvi ettevõtluskoolitustoetuste vastu, mis on

osade klientide puhul EVATi saamisel eeltingimuseks, see vähendab ka teenuse eelarvet.

Prognoosi järgi on ettevõtluse alustamise toetamise meetme raames osutatavate järelteenuste

kulu 2026. aastal 124 000 eurot ning EVATi kulu 2,61 miljoni, kokku on meetme kulu 2,73

mln ilma muudatust rakendamata. Kui arvestada, et ettevõtluse alustamise toetuse avaldusi

enam alates 01.04.2026 esitada ei saa, on prognoositav ettevõtluse alustamise toetuse kulu

2026. aastal ca 1,0 miljon eurot, järelteenuse kulu ei vähene, seega ettevõtluse alustamise

toetamise meetme kulu kokkuhoid 2026.aastal on 1,61 mln eurot. Prognoosis on arvestatud, et

teenuse osutamise lõpetamisega seoses võib toetuse taotluste arv enne lõppu suureneda.

Muudatused eeldavad uute teenusetingimustega kohanemist, sh vähesel määral töötajate

nõustamist, et töötajad oleksid kursis muudetud tingimustega ja suudaksid kliente korrektselt

nõustada. Ajutiselt võib töökoormus suureneda seetõttu, et EVAT taotlejate arv kasvab vahetult

enne uute taotluste vastuvõtmise lõpetamist esimeses kvartalis. EVAT avalduste maht on

tavapärastelt kolm korda suurem positiivse otsuse saajate arvust. Seega tuleb vastata

pöördumistele ning hallata üleminekuperioodil tekkivaid olukordi. Muudatustega

infosüsteemides arendusi ei kaasne.

Kokkuvõttes jääb töötukassa põhiülesanne muutumatuks ja võimaldab enam tegeleda noorte ja

oskusteta inimeste töövõimaluste parandamisega. Siiski nõuavad eelnõus kavandatud

muudatused kohanemist, mis võib kaasa tuua ajutise töökoormuse kasvu ja kliendi nõustamise

ja teenustele suunamisel teatava kohanemise vajaduse. Mõju ulatust võib seetõttu kokkuvõttes

hinnata väikeseks. Mõju avaldub eelkõige muudatuste rakendamise algusajal ehk 2026. a

esimeses kvartalis, mistõttu on selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Vähe mõjusate ja madala kuluefektiivsusega tööturuteenuste lõpetamine võimaldab kasutada

töötuskindlustusvahendeid paremini suunatult ja säästlikumalt. Keskendumine noortele,

oskusteta inimestele ja kiiremale tööle liikumisele võimaldavad suunata töötukassa vahendeid

eesmärgipärasemalt. Muudatuste rakendamisega võib kaasneda ajutine töökoormuse kasv ja

7

uute tingimustega kohanemise vajadus, kuid infosüsteemide arendusvajadus puudub. Mõju

avaldumise ulatus on väike ning sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust

kaasfinantseeringust. Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega

-tulusid.

Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2026–2029 tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulud

sõltuvalt aastast 1,6–2,5 miljoni euro võrra (vt tabel 1).

Tabel 1. Tööhõiveprogrammi kogukulu perioodil 2026–2029

2026 2027 2028 2029

Kogukulu: kehtiv 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058

Kogukulu: muudatusega 71 853 140 71 577 873 72 416 597 73 940 358

Kulude muutus -1 614 600 -2 550 600 -2 515 500 -2 468 700

Allikas: töötukassa

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks töötukassale, Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Muudatusi arutas 05.11.2025 töötukassa nõukogu ja otsustas ettevõtluse toetamise

tööturumeetme raames teenuste osutamise töötukassa kaudu lõpetada. Töötukassa nõukogu

otsusest lähtuvalt on ette valmistatud tööhõiveprogrammi muutmise eelnõu. Vastavalt

tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

esitamist tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks

töötukassa nõukogu 16.12.2025. aasta koosolekule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

20.11.2025 nr 2-2/3948-1

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu. Vastavalt

tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamist

tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks töötukassa

nõukogu 16.12.2025. aasta koosolekule. Sellest tulenevalt palume Teie tagasisidet hiljemalt

3. detsembriks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kristi Suur

5913 9212, [email protected]