Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega

Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“

Lisa 1 (muudetud sõnastuses)

TEADE ASBESTITÖÖ ALUSTAMISE KOHTA

1. Tööandja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress

.......................................................................................................................................................

2. Töö tegemise koha täpne aadress ja konkreetsed alad, kus asbestitööd tehakse

.......................................................................................................................................................

3. Toimingu ja protsessiga, sh töötajate kaitse ja asbestitolmust puhastamise ning jäätmete

kõrvaldamisega seotud tegevuse kirjeldus

.......................................................................................................................................................

4. Kasutatava või käideldava asbesti liik ja eeldatav kogus (m2, m3 või kg)

.......................................................................................................................................................

5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks rakendatavad abinõud, sh selleks kasutatavad

seadmed

.......................................................................................................................................................

6. Asbestitöödesse kaasatavate töötajate arv ja nimekiri, töötajate väljaõpet kinnitavad tõendid

ning töötajate viimase tervisekontrolli kuupäev

.......................................................................................................................................................

7. Asbestitööde alguskuupäev ja arvatav kestus

.......................................................................................................................................................

8. Asbestitööde juhi nimi, telefoninumber ja e-posti aadress

.......................................................................................................................................................

9. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg ja väljaandja*

.......................................................................................................................................................

Teate koostaja nimi ja allkiri

Kuupäev

* Tööde puhul, mille tegemiseks on vajalik ehitusluba

1

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105

„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID

Aine

(CASi number)

Piirnorm 8 tundi Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

akrüülamiid (propeenamiid)

(79-06-1)

0,03 – 0,1 – A, C

akrüülhape (prop-2-eenhape)

(79-10-7)

29 10 59** 20**

aldriin

(309-00-2)

0,25 – – –

allüülalkohol

(2-propeen-1-ool)

(107-18-6)

4,8 2 12,1 5 A

allüülamiin

(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)

(107-11-9)

5 2 14 6 A

allüülkloriid

(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)

(107-05-1)

3 1 9 3 A

alumiinium, metalliline ja oksiidid

kogu tolm

peentolm

(7429-90-5, 1344-28-1)

10

4

–

–

–

–

–

–

1

alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –

aminoetaan (etüülamiin)

(75-04-7)

9,4 5 – – A

2-aminoetanool

(141-43-5)

2,5 1 7,6 3 A

aminometaan (metüülamiin)

(74-89-5)

13 10 25 20 A

2-aminopropaan (isopropüülamiin)

(75-31-0)

12 5 25 10

4-aminotolueen

(106-49-0)

4,46 1 8,92 2 A

aminotsükloheksaan

(tsükloheksüülamiin)

(108-91-8)

20 5 40 10

2

amitrool

(61-82-5)

0,2 – – –

ammoniaak

(7664-41-7)

14 20 36 50

amüülatsetaat (pentüületanaat,

pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik

isomeerid

270 50 540 100

aniliin (aminobenseen, fenüülamiin)

(62-53-3)

4 1 8 2 A

antimon ja oksiidid (arvutatud

antimonile)

(7440-36-0)

0,5 – – –

antimonhüdriid

(7803-52-3)

0,3 0,05 – –

arseenhape ja selle soolad ning

anorgaanilised arseeniühendid

0,01

Vase-

sulatus-

sektoris

kehtib

alates

11.07.2023

C, 31

Vasesulatus-

sektoris

kehtib alates

11.07.2023

arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a

arseenhüdriid (arvutatud arseenile)

(7440-38-2)

0,03 – – – C, 3, 4

arseenhüdriid

(7784-42-1)

0,05 0,02 – –

asbest

1) kroküdoliit (12001-28-4);

2) amosiit (12172-73-5);

3) antofülliit (77536-67-5);

4) aktinoliit (77536-66-4);

5) tremoliit (77536-68-6);

6) krüsotiil (12001-29-5).

– 0,01

kiudu/cm3

või

0,002

kiudu/cm3

kehtib alates

21.12.2029

0,01

kiudu/cm3

kehtib kuni

20.12.2029

– – C, 32

C, 32

C

asfalt (aurud)

(8052-42-4)

5 – – –

aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – –

3

1,2-karboksüfenüül-etanaat)

(50-78-2)

atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid)

(75-05-8)

70 40 – – A

o-atsetüülsalitsüülhape

(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)

(50-78-2)

5 – – –

baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud

baariumile)

0,5 – – –

Benseen

(71-43-2)

0,66

kehtib

alates

06.04.2026

1,5

kehtib kuni

05.04.2026

0,2

kehtib alates

06.04.2026

0,5

kehtib kuni

05.04.2026

–

9

kehtib kuni

05.04.2026

–

3

kehtib kuni

05.04.2026

A, C

A, C

1,3-benseendiool (resortsinool,

m-dihüdroksübenseen, resortsiin)

(108-46-3)

45 10 – – A

1,4-benseendiool (hüdrokinoon)

(123-31-9)

0,5 – 1,5 – S, 5

benseentiool (fenüülmerkaptaan,

tiofenool)

(108-98-5)

2 0,5 – –

bensiin (mootorikütus) – – – – 20

bensiin, tööstuslik 22

– heksaani-tüüpi 180 50 250 75

– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23

– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300

benso[a]püreen (3,4-bensopüreen)

(50-32-8)

0,002 – 0,02 – A, C, R

bensoüülperoksiid

(94-36-0)

5 – – –

bensüülbutüülftalaat

(85-68-7)

3 – 5 –

bensüülkloriid (fenüülklorometaan)

(100-44-7)

5 1 11 2 C

berüllium ja berülliumi anorgaanilised

ühendid

0,0002

kehtib

alates

11.07.2026

0,0006

– – – C, S, 6, 31

4

kehtib kuni

10.07.2026

bifenüül (difenüül, fenüülbenseen)

(92-52-4)

1,3 0,2 2,5 0,4

bisfenool A;

(4,4-isopropülideendifenool)

(80-05-7)

2 – – –

31

booraks

(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

boortribromiid

(10294-33-4)

10 1 – –

boortrifluoriid

(7637-07-2)

3 1 – –

bromoetaan

(74-96-4)

890 250 – –

bromoetüleen

(593–60-2)

4,4

1

– – C

bromoform (tribromometaan)

(75-25-2)

5 0,5 – –

bromoklorometaan

(74-97-5)

1050 200 – –

2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan

(151-67-7)

40 5 80 10

bromometaan (metüülbromiid)

(74-83-9)

19 5 40 10 A

bromotrifluorometaan

(75-63-8)

6100 1000 – –

broom

(7726-95-6)

0,7 0,1 – –

n-butaan

(106-97-8)

1500 800 – –

butanoolid (butüülalkoholid),

v.a n-butanool

(78-92-2, 75-65-0)

150 50 250 75 A

n-butanool

(n-butüülalkohol)

(71-36-3)

45 15 90* 30* A

2-butanoon

(78-93-3)

600 200 900 300

2-butanoonperoksiid

(metüületüülketoon-peroksiid)

(1338-23-4)

– – 1,5* 0,2*

2-butoksüetanool

(o-butüületüleenglükool,

98 20 246 50 A, S

5

etüleenglükoolmono-butüüleeter,

butüültsellosolv)

(111-76-2)

2-butoksüetüülatsetaat

(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,

etüleen-glükoolmono-

butüüleeteratsetaat)

(112-07-02)

133 20 333 50 A, S

butüülakrülaat (butüülpropenaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

butüülamiin (1-aminobutaan)

(109-73-3)

– – 15* 5* A

butüülatsetaat (butüületanaat),

kõik isomeerid

500 100 700 150

n-butüülatsetaat

(123-86-4)

241 50 723 150

n-butüülglütsidüüleeter

(2426-08-06)

50 10 80 15 S

n-butüülmetakrülaat

(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-

propenaat)

(97-88-1)

300 50 450 75 S

butüülpropenaat (butüülakrülaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat,

n-butüül-2-metüül-propenaat)

(97-88-1)

300 50 450 75 S

but-2-üün-1,4-diool (butüündiool)

(110-65-6)

0,5 – – –

CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro-

1,1,2-trikloroetaan)

(76-13-1)

4000 500 6000 750

CFC12

(freoon 12, difluorodiklorometaan)

(75-71-8)

2500 500 4000 750

CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan)

(75-45-6)

3600 1000 – –

dekaanid jt kõrgemad alifaatsed

süsivesinikud

350 – 500 – 11

diatsetoonalkohol

(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)

(123-42-2)

120 25 240 50

diatsetüül (butaandioon)

(431-03-8)

0,07 0,02 0,36 0,163

difenüülftalaat

(84-62-8)

3 – 5 –

6

diboraan

(19287-45-7)

0,1 0,1 – –

dibromodifluorometaan

(75-61-6)

860 100 – –

dibutüülbenseen-dikarboksülaat

(dibutüülftalaat)

(84-74-2)

3 – 5 – R

dietanoolamiin

(111-42-2)

15 3 30 6 A

dietüleendiamiin (piperasiin)

(110-85-0)

0,1 – 0,3 – S

dietüleenglükool

(2,2'-hüdroksüdietanool)

(111-46-6)

45 10 90 20 A

dietüleentriamiin

(111-40-0)

4,5 1 10 2 A, S

dietüülamiin (N-etüületaanamiin)

(109-89-7)

30 10 45 15 A

dietüülbenseen-dikarboksülaat

(dietüülftalaat)

(84-66-2)

3 – 5 –

dietüüleeter (etoksüetaan)

(60-29-7)

308 100 616 200

di-(2-etüülheksüül)

ftalaat

(117-84-0)

3 – 5 – R

difenüülamiin

(122-39-4)

10 – – –

difenüüleeter

(101-84-8)

7 1 14 2

difluoroklorometaan

(75-45-6)

3600 1000 – –

difosforpentoksiid

(1314-56-3)

1 _ _ _

difosforpentasulfiid

(1314-80-3)

1 _ _ _

diglütsidüüleeter (DGE)

(2238-07-5)

– – 1,1* 0,2* S

diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna

elementaarse süsiniku põhjal)

0,05

kehtib

alates

21.02.2023

allmaa-

kaevandus-

– – – C

kehtib alates

21.02.2023

allmaa-

kaevandustes

ja tunneli-

ehituses

7

tes ja

tunneli-

ehituses

kehtib

alates

21.02.2026

kehtib alates

21.02.2026

diisodetsüülftalaat

(26761-40-0)

3 – 5 –

diisopropüülamiin

(108-18-9)

20 5 40 10 A

diisopropüülfenüül-isotsüanaat

(28178-42-9)

0,04 0,005 0,08* 0,01* S

1,6-diisotsüanato-heksaan

(heksametüleendiiso-tsüanaat)

(822-06-0)

0,03 0,005 0,07* 0,01* S

2,4-diisotsüanatotolueen

(tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-

diisotsüanaat)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

o-diklorobenseen

(1,2-diklorobenseen)

(95-50-1)

122 20 306 50 A, S

p-diklorobenseen

(1,4-diklorobenseen)

(106-46-7)

12 2 60 10 A, C

4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan

(DDT)

(50-29-3)

1 – – –

1,1-dikloroetaan

(75-34-3)

412 100 – – A

diklorometaan (metüleenkloriid)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

dilämmastikoksiid (naerugaas)

(10024-97-2)

180 100 900 500

dimetoksümetaan (metülaal)

(109-87-5)

3100 1000 – –

dimetüülamiin

(124-40-3)

3,8 2 9,4 5

N,N-dimetüülatsetamiid

(127-19-5)

36 10 72 20 A, S, R

dimetüülbenseen-dikarboksülaat

(dimetüülftalaat)

(131-11-3)

3 – 5 –

1,3-dimetüül-2-butüületanaat

(108-84-9)

300 50 – –

8

dimetüüldisulfiid

(624-92-0)

– 1 – – 12

dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi

ja metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

dimetüüleeter

(115-10-6)

1920 1000 – –

dimetüületüülamiin

(598-56-1)

6 2 15 5

dimetüülfenüülamiin

(N,N-dimetüülaniliin)

(121-69-7)

5 1 10 2 A

dimetüülformamiid

(68-12-2)

15 5 30 10 A, R

dimetüülhüdrasiinid

(57-14-7, 540-73-8)

0,2 0,1 0,5 0,2 A, C

dimetüülsulfiid

(75-18-3)

– 1 – – 1

dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi

ja metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

dimetüülsulfoksiid (DMSO)

(67-68-5)

150 50 500 150 A

dinitrobenseeni kõik isomeerid

(25154-54-5)

1 0,15 2 0,3 A

dinitrotolueen

(25321-14-6)

0,15 – 0,3 – A, S

1,4 dioksaan

(123-91-1)

73 20 – –

dioktüülftalaat 3 – 5 –

dipropüleenglükooli monometüüleeter

(2-etoksümetüületoksü)-propanool

(34590-94-8)

308 50 – – A

disulfiram

(97-77-8)

1 – 2 – S

divinüül

(1,3-butadieen)

(106-99-0)

1 0,5 10 5 C

divinüülbenseen

(108-57-6)

50 10 – –

efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2-

kloroetüüldifluoro-metüüleeter)

(13838-16-9)

80 10 150 20

elavhõbe ja kahevalentsed

anorgaanilised elavhõbeühendid,

sealhulgas elavhõbeoksiid ja

elavhõbekloriid (mõõdetud

elavhõbedana)

0,02 – – – 27

9

ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini

ühik/m3

3 glütsiini

ühikut/m3

S, 17

epikloorhüdriin

(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)

(106-89-8)

1,9 0,5 4 1 A, C, S

1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid)

(75-56-9)

2,4

1

25 10 C

etaanamiid (atseetamiid)

(60-35-5)

25 10 60 25 C

etaanhape (äädikhape)

(64-19-7)

25 10 25 10

etaanhappe anhüdriid

(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)

(108-24-7)

– – 20* 5*

etaantiool (etüülmerkaptaan)

(75-08-1)

1 0,5 – – C

etanaal (atseetaldehüüd)

(75-07-0)

45 25 90 50 C

etanool (etüülalkohol)

(64-17-5)

1000 500 1900 1000

etoksüetaan (dietüüleeter)

(60-29-7)

308 100 616 200

2-etüülheksaan-1-ool

(104-76-7)

5,4 1 – –

etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin,

1,2-diaminoetaan)

(107-15-3)

25 10 35 15 S

etüleendibromiid

(106-93-4)

0,8

0,1

– – A, C

etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan)

(107-06-2)

4 1 20 5 A, C

etüleendinitraat

(etüleenglükooldinitraat, nitroglükool)

(628-96-6)

0,2 0,03 0,6 0,1 A

etüleenglükool

(1,2-etaandiool)

(107-21-1)

52 20 104 40 A, 18

2-metoksüetüülatsetaat

(110-49-6)

– 1 – – A, R

etüleenoksiid (epoksüetaan)

(75-21-8)

1,8 1 9 5 A, C

etüülakrülaat (etüülpropenaat)

(140-88-5)

21 5 42 10 S

etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon,

5-metüül-3-heptanoon)

(541-85-5)

53 10 107 20

10

etüülatsetaat (etüületanaat)

(141-78-6)

500 150 1100 300

etüülbenseen

(100-41-4)

442 100 884 200 A, S

etüülbutüülketoon (3-heptanoon)

(106-35-4)

95 20 – –

2-etoksüetanool

(110-80-5)

8 2 – – A, R

2-etoksüetüülatsetaat

(111-15-9)

11 2 – – A, R

etüülkloriid (kloroetaan)

(75-00-3)

1300 500 1900 700

etüülmetakrülaat

(97-63-2)

250 50 350 75 S

n-etüülmorfoliin

(100-74-3)

25 5 50 10 A

etüültsüanoakrülaat

(7085-85-0)

10 2 20 4

fenool (hüdroksübenseen)

(108-95-2)

8 2 16 4 A

p-fenüleendiamiin

(1,4-diaminobenseen)

(95-54-5)

0,1 – 0,3 – A, S

fenüülglütsidüüleeter

(122-60-1)

60 10 90 15 S

fenüülhüdrasiin

(100-63-0)

20 5 – –

fenüülisotsüanaat

(103-71-9)

0,02 0,005 0,05* 0,01* S

fenüülpropeen (propenüülbenseen)

(98-83-9)

246 50 492 100

fluor

(7782-41-4)

1,58 1 3,16 2

fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –

fluorotriklorometaan

(CFC 11, freoon 11)

(75-69-4)

3000 500 4500 750

formaldehüüd (metanaal)

(50-00-0)

0,37

tervishoiu-,

matuse- ja

palsameeri-

mise

sektoris

0,62

0,3

tervishoiu-,

matuse- ja

palsameeri-

mise sektoris

0,5

0,74 0,6 C, S

11

kehtib kuni

10.07.2024

kehtib kuni

10.07.2024

formamiid (metaanamiid)

(75-12-7)

20 10 30 15 A, R

fosfor (kollane, valge)

(7723-14-0)

0,1 – – –

fosforhape, (ortofosforhape) aur

(7664-38-2)

1 – 2 –

fosforpentakloriid

(10026-13-8)

1 – – –

fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid)

(10025-87-3)

0,064 0,01 0,13 0,02

fosgeen

(süsinikoksiidkloriid,

karbonüüldikloriid)

(75-44-5)

0,08 0,02 0,4 0,1

ftaalanhüdriid

(85-44-9)

2 – – – S

ftalaadid 3 – 5 –

furfuraal

(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)

(98-01-1)

8 2 20 5 A

furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool)

(98-00-0)

20 5 40 10 A

glutaaraldehüüd (pentaandiaal)

(111-30-8)

– – 0,8* 0,2* S

glütseriin

(glütserool, 1,2,3-propaantriool)

(56-81-5)

10 – – –

glütserooltrinitraat

(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-

trinitraat)

(55-63-0)

0,095 0,01 0,19 0,02 A

gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –

heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300

n-heksaan

(110-54-3)

72 20 – –

heksakloraanid

(heksaklorotsüklo-heksaanid)

0,5 – – –

heksakloro-1,3-butadieen

(perklorobutadieen)

(87-68-3)

0,25 0,02 – –

heksakloroetaan (perkloroetaan)

(67-72-1)

10 1 – –

heksametüleen-tetraamiin

(100-97-0)

3 – 5 – S

12

2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon)

(591-78-6)

4 1 8 2 A

n-heptaan

(142-82-5)

2085 500 – –

hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud

hõbedale)

0,01 – – –

hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud hõbedale)

(7440-22-4)

0,1 – – –

hüdrasiin

(302-01-2)

0,013

0,01

0,4 0,3 A, C, S

2-hüdroksüetüülakrülaat

(818-61-1)

5 1 10 2 A, S

4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan

(diatsetoonalkohol)

(123-42-2)

120 25 240 50

indeen

(95-13-6)

45 10 – –

isobutaan (2-metüülpropaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

isobutanool (isobutüülalkohol)

(78-83-1)

150 50 – –

isobutüülatsetaat

(110-19-0)

241 50 723 150

isobutüülmetakrülaat

(97-86-9)

300 50 450 75 S

isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro-

etüüldifluorometüüleeter)

(26675-46-7)

80 10 150 20

isoforoon

(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)

(78-59-1)

– – 30* 5*

isoforoondiisotsüanaat

(4098-71-9)

0,05 0,005 0,09* 0,01* S

isolatsioonikiud (sünteetilised

anorgaanilised)

1 kiud/cm3 – –

isopentaan (2-metüülbutaan)

(78-78-4 )

3000 1000 _ _

isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3-

metüül-1-butanool)

(123-51-3)

18 5 37 10

isopentüülatsetaat

(3-metüülbutüületanaat)

(123-92-2)

270 50 540 100

isopropanool

(isopropüülalkohol, 2-propanool)

350 150 600 250

13

(67-63-0)

2-fenüülpropaan (kumeen)

(98-82-8)

50 10 250 50 A

isopropüülnitraat

(1712-64-7)

45 10 70 15

isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S

jodoform

(75-47-8)

10 0,6 – –

jood

(7553-56-2)

– – 1* 0,1*

kaadmium ja selle anorgaanilised

ühendid

0,001

kehtib

alates

11.07.2027

0,004

kehtib kuni

10.07.2027

–

–

–

–

C, 31

kaaliumhüdroksiid

(1310-58-3)

2 – – –

kaaliumtsüaniid (tsüaniidina)

(151-50-8)

1 – 5 - A

kaltsiumdihüdroksiid

(1305-62-0)

1 – 4 – 1

kaltsiumkarbonaat,

peentolm

(1317-65-3)

10

5

–

–

–

–

–

–

kaltsiumoksiid

(1305-78-8)

1 – 4 – 1

kaltsiumsilikaat

(1344-95-2)

10 – – –

kaprolaktaam

(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)

(105-60-2)

5 – 40 –

1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin,

o-atsetüülsalitsüülhape)

(50-78-2)

5 – – –

karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid)

(353-50-4)

5 2 – –

kaptaan

(133-06-2)

5 – – –

kaptafool

(2425-06-1)

0,1 – – –

3-kareen (vt terpeenid)

(13466-78-9)

150 25 300 50 S, 10

14

katehhiin (katehhool)

(120-80-9)

20 5 40 10 A

kinoon (p-bensokinoon,

2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon)

(106-51-4)

0,4 0,1 1,3 0,3 5

kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest

ja erioniit –

0,5 kiudu/

cm3

– – 19

kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –

klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19

kloor

(7782-50-5)

– – 1,5 0,5

kloordioksiid

(10049-04-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

klorobenseen

(108-90-7)

23 5 70 15 A

2-klorobifenüül

42% Cl

(53469-21-9)

54% Cl

(11097-67-1)

1

0,5

–

–

–

–

–

–

kloroetaanhape (kloroäädikhape)

(79-11-8)

4 1 8 2 A

kloroetanaal

(107-20-0)

3 1 – –

2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin)

(107-07-3)

– – 3,5* 1* A

kloroeteen (vinüülkloriid)

(75-01-4)

2,5 1 13 5 A, C

klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A

kloroform (triklorometaan)

(67-66-3)

10 2 – – A , C

klorokresool

(59-50-7)

3 – 6 –

klorometaan

(74-87-3)

42 20 200 100

kloronitrobenseenid 1 – – –

1-kloro-1-nitropropaan

(600-25-9)

50 2 – –

kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen)

(126-99-8)

3,5 1 18 5 A

o-klorotolueen (metüülklorobenseen)

(95-49-8)

250 50 – –

2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin

(1929-82-4)

10 – – –

koobalt ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud koobaltile)

0,05 – – – S

15

(7440-48-4)

kresool (metüülfenool) kõik isomeerid

(1319-77-3)

22 5 – –

kresüülglütsidüüleeter

(2186-24-5)

70 10 100 15 S

kroom (metall) ja tema anorgaanilised

ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid

(arvutatud kroomile)

(7440-47-3)

2 – – –

kroom(VI)ühendid

(arvutatud kroomile)

0,005

kehtib

alates

17.01.2025

0,01

kehtib kuni

16.01.2025

keevitus- ja

plasma-

lõikus-

protsesside

või sarnaste,

aure

tekitavate

tööde puhul

0,025

kehtib kuni

16.01.2025

– – – C

ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7)

o-ksüleen (95-47-6)

p-ksüleen (106-42-3)

m-ksüleen (108-38-3)

200 50 450 100 A

lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100

liitiumhüdriid (peentolm)

(7580-67-8)

0,025 – 0,02 – 1

limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10

lämmastikdioksiid

(10102-44-0)

0,96

0,5

1,91

1

9

lämmastikdioksiid

(10102-44-0) allmaakaevanduses

kehtib kuni 21.08.2023

4

kehtib kuni

21.08.2023

2

kehtib kuni

21.08.2023

10

kehtib kuni

21.08.2023

5

kehtib kuni

21.08.2023

9

kehtib kuni

21.08.2023

lämmastikhape

(7697-37-2)

2,6 1

16

lämmastikmonooksiid

(10102-43-9)

2,5 2

–

–

lämmastikmonooksiid

(10102-43-9) allmaakaevanduses

kehtib kuni 21.08.2023

30

kehtib kuni

21.08.2023

25

kehtib kuni

21.08.2023

60

kehtib kuni

21.08.2023

50

kehtib kuni

21.08.2023

lämmastik-vesinikhape

(vesinikasiidhape)

(7782-79-8)

0,2 0,1 – –

mangaan ja mangaani anorgaanilised

ühendid (arvutatud mangaanile)

(7439-96-5)

kogu tolm

peentolm

0,2

0,05

–

–

–

–

–

–

1

maleiinanhüdriid

(108-31-6)

1,2 0,3 2,5 0,6 S

merkaptoetaanhape

(68-11-1)

5 1 – –

(1,2,4-trimetüülbenseen)

(95-63-6)

100 20 – –

1,2,3-trimetüülbenseen

(526-73-8)

100 20 – –

metaanhape (sipelghape)

(64-18-6)

9 5 – –

metaantiool (metüülmerkaptaan)

(74-93-1)

– 1 – – 12

metakrüülhape (2-metüülpropeenhape)

(79-41-4)

70 20 100 30

metanool (metüülalkohol)

(67-56-1)

250 200 350 250 A

2-metoksüetanool (metüültsellosolv,

o-metüületüleenglükool)

(109-86-4)

– 1 – – A, R

tertsiaarbutüülmetüüleeter

(1634-04-4)

183,5 50 367 100

1-metoksü-2-propanool

(propüleenglükool-monometüüleeter,

o-metüülpropüleen-glükool)

(107-98-2)

375 100 568 150 A, S

2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A

2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –

4,4'-metüleendianiliin

(101-77-9)

0,08

– – – A, C

4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat

(fenüülisotsüanaat)

(101-68-8)

0,05 0,005 0,1* 0,01* S

17

4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin)

(101-14-4)

0,01 A, C

metüleenkloriid (MEK, diklorometaan)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

metüülakrülaat (metüülpropenaat)

(96-33-3)

18 5 36 10 S

metüülaminobenseen (m-toluidiin)

(108-44-1)

9 2 – –

metüülatsetaat (metüületanaat)

(79-20-9)

450 150 900 300

1-metüülbutüülatsetaat

(isoamüülatsetaat)

(626-38-0)

270 50 540 100

metüülformiaat (metüülmetanaat)

(107-31-3)

125 50 250 100 A

5-metüül-2-heksanoon

(metüülisoamüülketoon)

(110-12-3)

95 20 – –

metüülisopropüülbenseen (tsümeen)

(99-87-6)

140 25 190 35

metüülisotsüanaat

(624-83-9)

– – – 0,02

metüüljodiid (jodometaan)

(74-88-4)

6 1 30 5 A, C

metüülklorobenseen (o-klorotolueen)

(95-49-8)

250 50 – –

metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan)

(71-55-6)

555 100 1100 200

metüülmerkaptaan (metaantiool)

(74-93-1)

– 1 – – 12

metüülmerkaptaan koos

dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga

– 1 – –

metüülmetakrülaat

(metüül-2-metüülpropenaat)

(80-62-6)

– 50 100 S

N-metüülmorfoliin

(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)

(109-02-4)

20 5 40 10 A

metüülnitrobenseen (nitrotolueen),

kõik isomeerid

(1321-12-6)

6 1 11 2 A

4-metüül-2-pentanoon

(metüülisobutüülketoon)

(108-10-1)

83 20 208 50

metüül-n-pentüülketoon

(2-heptanoon, metüülamüülketoon)

238 50 475 100 A

18

(110-43-0)

2-metüülpropaan (isobutaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

N-metüül-2-pürrolidoon

(872-50-4)

40 10 80 20 A , R

metüülstüreen (vinüültolueen,

tolüületeen)

(25013-15-4)

50 10 150 30 A

metüültsüanoakrülaat

(137-05-3)

9 2 18 4

metüültsükloheksaan

(108-87-2)

1600 400 – –

metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –

mineraalõlid, mida on eelnevalt

kasutatud sisepõlemismootorites

mootori liikuvate osade määrimiseks ja

jahutamiseks

– – – – A, C

molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –

molübdeen, metall ja vähelahustuvad

ühendid

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

mootorikütus (automootorite,

lennukimootorite, reaktiivmootorite

bensiin)

20

morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin)

(110-91-8)

36 10 72 20

naatriumasiid

(26628-22-8)

0,1 – 0,3 – A, S

naatriumhüdroksiid

(1310-73-2)

1 – 2* –

naatriumtetraboraadi dekahüdraat

(booraks)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

naatriumtsüaniid (tsüaniidina)

(143-33-9)

1 –s 5 - A

naftaleen

(91-20-3)

50 10 – –

naftaleendiisotsüanaat

(3173-72-6)

0,04 0,005 0,09* 0,01* S

naftaleenid, kloreeritud

(1321-65-9)

0,2 – 0,6 – A

neopentaan (2,2-dimetüülpropaan)

(463-82-1)

3000 1000 _ _

nikkel, metall 0,5 – – – S

19

(7440-02-0)

nikkelkarbonüül

(13463-39-3)

0,007 0,001 – – C, R

nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01

kehtib

alates

18.01.2025

0,05

kehtib

alates

18.01.2025

0,1

kehtib kuni

17.01.2025

–

–

–

–

–

–

–

–

–

C, S, 1

C, S, 31

C, S, 31

nikotiin

(54-11-5)

0,5 – – – A

nitrobenseen

(98-95-3)

1 0,2 – – A, R

nitroetaan

(79-24-3)

60 20 150 50

nitrofenüülamiin (nitroaniliin)

(100-01-6)

6 1 – –

nitrometaan

(75-52-5)

50 20 130 50

1-nitropropaan

(108-03-2)

18 5 35* 10*

2-nitropropaan

(79-46-9)

18 5 35* 10* C

nonaanid 800 150 1100 200

oblikhape

(oksaalhape, etaandihape)

(144-62-7)

1 – 2 –

oktaanid 900 200 1400 300

ortofosforhape

(fosforhape), aur

(75664-38-2)

1 – 2 –

o-toluidiin (ortotouluidiin)

(95-53-4)

0,5

0,1

– – A, C

osoon

(10028-15-6)

0,2 0,1 0,6* 0,3*

parafiin (aurud)

(8002-74-2)

2 – – –

20

parakvat, soolad (metüülvilogeen,

gramoksoon)

0,1 – – –

paratioon

(56-38-2)

0,1 – – –

pentaan

(109-66-0)

3000 1000 – –

pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A

erkloroetüleen (tetrakloroetüleen)

(127-18-4)

70 10 170 25 A, C

perklorotsüklopentadieen

(heksaklorotsüklo-pentadieen)

(77-47-4)

0,1 0,01 – –

petrooleum 20

pikriinhape

(2,4,6-trinitrofenool)

(88-89-1)

0,1 – – –

α-pineen

(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een)

(vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

β-pineen (vt terpeenid)

(127-91-3)

150 25 300 50 10

plaatina

(7440-06-4)

1 – – –

plii ja anorgaanilised ühendid,

(arvutatud pliile)

kogu tolm

peentolm

(7439-92-1, metall)

0,1

0,05

–

–

–

–

–

–

R, 7

1

Plii, orgaanilised ühendid

(vt tetraetüülplii, tetrametüülplii)

R

polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike

segud, eelkõige benso[a]püreeni

sisaldavad segud

– – – – A, C

propaan

(74-98-6)

1800 1000 – –

propaanhape (propioonhape)

(79-09-4)

30 10 62 20

propanool, kõik isomeerid

(propüülalkohol)

350 150 600 250

2-propanoon (atsetoon)

(67-64-1)

1210 500 – –

propeennitriil (akrüülnitriil)

(107-13-1)

1

0,45

4

1,8

A, C, S

21

kehtib

alates

05.04.2026

4,5

kehtib kuni

04.04.2026

kehtib alates

05.04.2026

2

kehtib kuni

04.04.2026

kehtib alates

05.04.2026

13

kehtib kuni

04.04.2026

kehtib alates

05.04.2026

6

kehtib kuni

04.04.2026

A, C, S

propenaal (akroleiin)

(107-02-8)

0,05 0,02 0,12 0,05

propenüülbenseen (2-fenüülpropeen)

(98-83-9)

246 50 492 100

propüleenglükool-dinitraat

(6423-43-4)

0,7 0,1 2 0,3 A

propüleenglükool-monometüüleeter-

atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-

glükool, metoksüpropüülatsetaat)

(108-65-6)

275 50 550 100 A, S

propüülalkohol, kõik isomeerid

(propanool)

350 150 600 250

püreeter

(8003-34-7)

1 _ _ _

püridiin

(110-86-1)

15 5 – –

raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3

kiudu/cm3

– – – C

raudoksiid (arvutatud rauale)

(1309-37-1)

3,5 – – – 1

räni (ränidioksiid) (amorfne)

(7631-86-9)

2 – – – 1

sahharoos

(57-50-1)

10 – – –

sec-butüülatsetaat

(105-46-4)

241 50 723 150

seleen, anorgaanilised ühendid, v.a

vesinikseleniid (arvutatud seleenile)

(7782-49-2)

0,1 – – –

silaan

(7803-62-5)

1 0,5 – –

silikoon

(peentolm)

(7440-21-3)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

silikoonkarbiid (kiuvaba)

(peentolm)

(409-21-2)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

22

sissehingatav kristalliline

ränidioksiiditolm

0,1 – – – C, 1

strühniin

(57-24-9)

0,15 – – –

sulfotep

(3689-24-5)

0,1 – – –

A, S

süsinikdioksiid

(124-38-9)

9000 5000 – – 8

süsinikdisulfiid

(75-15-0)

15 5 – – A, R

süsinikmonooksiid

(630-08-0)

23 20

117

100

R, 9

süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

süsiniktetrakloriid

(tetraklorometaan)

(56-23-5)

6,4 1 19 3 A, C

tärpentin

(8006-64-2)

150 25 300 50 A, S, 10

telluur ja ühendid (arvutatud telluurile)

(13494-80-9)

0,1 – – –

terfenüül (hüdrogeenitud)

(61788-32-7)

19 2 48 5 A

terpeenid 150 25 300 50 10

tetrabromoetaan

(79-27-6)

14 1 30 2

tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

tetraetüülortosilikaat

(78-10-4)

44 5 – –

tetraetüülplii

(78-00-2)

0,05 – 0,2 – A, R

tetrahüdrofuraan

(109-99-9)

150 50 300 100 A, S

tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A

tetrametüülplii

(75-74-1)

0,05 – 0,2 – A, R

tetranitrometaan

(509-14-8)

0,4 0,05 0,8 0,1

tiraam

(137-26-8)

1 – 2 – S

tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –

tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale

(Sn)

0,1 – 0,2 – A

tiofoss (paratioon, 0,1 – – –

23

dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat)

(56-38-2)

titaanoksiid

(13463-67-7)

5 – – –

tolm (anorgaaniline)

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

13

1

tahm 3 – – –

grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –

paberitolm (kogu tolm) 2 – – –

plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15

lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30

ränitolm (peentolm) 2 C

tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –

puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –

tsemenditolm:

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

orgaaniline tolm

kogu tolm

5

–

–

–

14

tolueen (metüülbenseen)

(108-88-3)

192 50 384 100 A

tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4-

diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

toluool-2,4-diisotsüanaat

(tolueendiisotsüanaat,

2,4-diisotsüanatotolueen)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

trietüleentetraamiin

(112-24-3)

6 1 12 – S

trietüülamiin

(121-44-8)

8,4 2 12,6 3 A, S

trifenüülamiin

(603-34-9)

5 – – –

trifenüülfosfaat

(115-86-6)

3 – – –

1,2,4-triklorobenseen

(120-82-1)

15,1 2 37,8 5 A

trikloroetüleen

(79-01-6)

50 10 140 25 A, C, 24

triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C

1,2,3-trikloropropaan

(96-18-4)

300 50 – –

24

trimelliitanhüdriid

(552-30-7)

0,04 – 0,08* – S

trimetüülamiin

(75-50-3)

4,9 2 12,5 5

Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25

2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een (α-pineen) (vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S

trinikkeldisulfiid

(12035-72-2)

0,01 – – – C, S

2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape)

(88-89-1)

0,1 – – –

2,4,6-trinitrotolueen (trotüül)

(118-96-7)

0,1 – 0,2 – A

trietanoolamiin

(102-71-6)

5 – 10 – S

tselluloos (peentolm)

(9004-34-6)

10 – – –

tsinkkloriid, peentolm

(7646-85-7)

1 – – – 1

tsinkoksiid

(1314-13-2)

5 – – –

tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat)

(137-30-4)

1 – 2 – S

tsüaanamiid

(420-04-2)

1 0,58 – – A

tsüaankloriid

(506-77-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

vesiniktsüaniid (tsüaniidina)

(74-90-8)

1 0,9 5 4,5 A

tsükloheksaan

(110-82-7)

700 200

tsükloheksanool

(108-93-0)

200 50 300 75

tsükloheksanoon

(108-94-1)

40,8 10 81,6 20 A

tsüklohekseen

(110-83-8)

1010 13 – –

tsükloniit

(121-82-4)

1,5 – – –

1,3-tsüklopentadieen

(542-92-7)

200 75 – –

tsümeen (metüülisopropüül-benseen)

(99-87-6)

140 25 190 35

25

uraani ühendid

(arvutatud uraanile)

(7440-61-1)

0,2 – – –

vanaadiumoksiidid

(arvutatud volframile)

kogu tolm

peentolm

(1314-62-1)

0,2

–

–

–

–

0,05*

–

–

vask ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud vasele)

kogu tolm

peentolm

(7440-50-8, metall)

1

0,2

–

–

–

–

–

–

vesinikbromiid

(10035-10-6)

– – 6,7 2

vesinikfluoriid

(7664-39-3)

1,5 1,8 2,5 3

vesinikfosfiid (fosfiin)

(7803-51-2)

0,14 0,1 0,28 0,2

vesinikkloriid

(7647-01-0)

8 5 15 10

vesinikperoksiid

(7722-84-1)

1,4 1 3* 2*

divesinikseleniid

(7783-07-5)

0,07 0,02 0,17 0,05

vesiniksulfiid

(7783-06-4)

7 5 14 10

vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen)

(75-35-4)

8 2 20 5

vinüülatsetaat

(108-05-4)

17,6 5 35,2 10

vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen)

(100-42-5)

90 20 200 50 A

volfram, hästi lahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

1 – – –

volfram, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

(7440-33-7)

5 – – –

vääveldioksiid

(7446-09-5)

1,3 0,5 2,7 1

väävelhape, udu

(7664-93-9)

0,05 – – – 28, 29

väävelheksafluoriid

(2551-62-4)

6000 1000 – –

vääveltetrafluoriid

(7783-60-0)

– – 0,4* 0,1*

26

vääveltrioksiid

(7446-11-9)

6 1 – –

õli (nafta) aurud 1 – – – 21

Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus

piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena

lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,

kui pole näidatud teisiti

ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)

mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures

CASi number keemilise aine kordumatu tunnus

Chemical Abstract Service’i registrinumber

Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit) A naha kaudu kergesti imenduv aine

C kantserogeenne aine

S sensibiliseeriv aine

R reproduktiivtoksiline aine

* lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale

** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale.

1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos

sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).

2. Kehtetu.

3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.

4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja

selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).

5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti

bensokinooniks.

6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.

7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.

8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure

füüsilise aktiivsuse tõttu.

9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega

eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on

süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset

efekti.

10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja

arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.

11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel

süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures

küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.

12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani

summaarset sisaldust.

27

13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete

sisaldus peab vastama piirnormidele.

14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele.

15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad

epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid.

16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.

Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine

kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.

17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.

18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.

19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.

20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole

kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud

maksimumsisaldus õhus.

Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse

aluseks, mahuprotsentides

Aromaatsed ühendid

(arvutatud

trimetüülbenseenile)

Muud ühendid

(arvutatud oktaanile)

Piirnorm

(mg/m3)

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Aviobensiin 25 75 350 500

Mootoribensiin 50 50 200 300

Mootoripetrooleum 40 60 250 300

Aviopetrooleum 25 75 350 500

Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500

Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –

21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad

peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.

22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 0,2% benseeni.

23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 5% n-heksaani.

24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab

väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.

25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.

26. Kehtetu.

27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute

mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike

ainete piirnorme töökeskkonnas.

28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis

võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.

29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.

30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse

piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.

31. Sissehingatav fraktsioon.

32. Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit,

laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes

piirnormist 0,002 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3

mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille

laius jääb alla 0,2 mikromeetri.

1

EELNÕU 19.11.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike 3

ja § 131 lõike 9 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruses nr 224 „Asbestitööle esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „asbestitolmuga“ sõnadega „asbestist või asbesti

sisaldavast materjalist tekkiva tolmuga (edaspidi asbestitolm)“;

2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja ladestamist“ tekstiosaga „, ladestamist ja muid

töid, mille käigus võivad töötajad asbestiga kokku puutuda“;

3) paragrahvi 1 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Asbestina käsitatakse järgmisi kiulisi silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse

need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–

1355), VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A-kategooria kantserogeeniks:“;

4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes

kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud

keskmisena.“;

5) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,002 kiudu sissehingatava õhu ühes

kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud

keskmisena, kui arvesse võetakse kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit, või sama mõõtmise

või arvutamise tulemusel 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris, kui arvesse

võetakse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri.“;

6) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Tööandja mõõdab või arvutab asbestikiudude sisaldust õhus asbestitööde tegemisel § 5

lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist lähtuva regulaarsusega kõigis asbestitööde etappides ja

pärast asbestitööde lõppu kohas, kus asbestitöid tehakse või tehti ja selle koha vahetus

läheduses. Pärast asbestitööde lõppu peab tööandja regulaarset mõõtmist jätkama senikaua,

kuni nimetatud kohas ja selle vahetus läheduses olev õhk ei sisalda või sisaldab asbesti kiude

§ 2 lõikes 1 nimetatud piirnormist vähem.“;

8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Asbestikiude loendatakse õhuproovis elektronmikroskoopia või muu samaväärse meetodi

abil.“;

9) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt

5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 :

1.“;

10) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses ning

kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet asbestitolmuga.“;

11) paragrahv 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja peab enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust

veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või mitte. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt,

teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest

registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud teave pole kättesaadav, tagab tööandja asbesti sisaldava materjali

esinemise kontrolli ning hangib selle tulemused enne töö alustamist. Tööandja teeb kontrolli

käigus saadud teabe kättesaadavaks teisele samal objektil tegutsevale tööandjale tema taotluse

korral.“;

12) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Asjakohasel juhul peab tööandja enne tööga alustamist asbesti või asbesti sisaldava materjali

töökeskkonnast eemaldama.“;

13) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „teavitamine“ sõnadega „ja

Tööinspektsiooni luba“;

14) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teate“ tekstiosaga „koos dokumentidega,

mis annavad ülevaate §-s 8 sätestatud terviseriski vähendamise meetmete rakendamisest ja §-s

12 ette nähtud töötajate väljaõppe korraldamisest“;

15) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

3

„(4) Kui lõike 1 kohase teavitusega teavitab tööandja Tööinspektsiooni asbesti sisaldava

materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööst, loeb Tööinspektsioon nimetatud

teavituse asbestitöö tegemise loa taotluseks. Enne nimetatud töödega alustamist peab tööandjal

olema asbestitöö tegemise luba.

(5) Tööinspektsioon annab tööandjale asbestitöö tegemise loa, kui tööandja on kavandanud

rakendada asjakohaseid §-s 8 sätestatud töötajate terviseriski vähendamise nõudeid ning on

korraldanud asjakohase töötajate väljaõppe lähtuvalt §-s 12 sätestatust. Asbestitöö tegemise

luba loetakse antuks, kui Tööinspektsioon ei ole seitsme päeva jooksul jätnud loa taotlust

rahuldamata.

(6) Tööinspektsioon avaldab asbestitöö tegemise loa saanud tööandja nime ja registrikoodi

viivitamata oma veebilehel.“;

16) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „kokkupuutuvate“ sõnadega „kokku

puutuda võivate“;

17) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) asbestitööd tehakse nii, et asbestitolmu ei tekiks, või kui see ei ole võimalik, summutatakse

asbestitolm, eemaldatakse see tekkekohast või setitatakse õhus leiduvaid asbestikiude;“;

18) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tagatakse töötaja tervise piisav kaitse;“;

19) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „nähtud“ sõnaga „regulaarsed“;

20) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui töötajate kokkupuude asbestitolmuga ületab § 2 lõikes 1 sätestatud piirnormi, peatab

tööandja viivitamata töö, selgitab välja piirnormi ületamise põhjused ja rakendab abinõusid

piirnormi ületamise põhjuste kõrvaldamiseks. Tööd võib jätkata, kui mõõtmistulemused

näitavad, et töötajate kokkupuude asbestitolmuga ei ületa piirnormi.";

21) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavast materjalist, mida enne töö alustamist ei

tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja viivitamata töö, kuni on rakendatud abinõud

töötajate terviseriski vähendamiseks.“;

22) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Suletud ruumis tehtava asbestitöö korral peab tööandja lõike 1 punktis 3 sätestatud

kohustuse täitmiseks paigaldama ruumi tööala ümber õhutiheda kaitseümbrise koos

mehaanilise tõmbeventilatsiooniga.“;

23) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

4

„(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes võivad kokku puutuda asbestiga, nende

tööleasumisel teoreetilise ja praktilise väljaõppe. Väljaõpe on täiskasvanute koolituse seaduse

§ 12 lõike 4 tähenduses täienduskoolitus.

(2) Väljaõpe kestab vähemalt kaheksa tundi ja peab hõlmama järgmist:

1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine;

2) ülevaade asbesti tervisekahjulikust toimest ja selle riski suurendavatest teguritest, sealhulgas

suitsetamine;

3) ülevaade asbesti sisaldada võivate toodete ja materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;

4) ülevaade tegevustest, mille käigus võib töötaja asbestitolmuga kokku puutuda, ja selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine;

5) asbestitöö kavandamise ja töökava koostamise õpetamine;

6) juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldav materjal või

seda kahjustatakse;

7) ohutute töövõtete, kaitsevahendite ja kasutatavate ohumärguannete tutvustamine;

8) kaitsevahendite, eelkõige hingamiskaitsevahendite otstarbe, sortimendi, valimise ja

nõuetekohase kasutamise tutvustamine;

9) ülevaade asbestitöö hügieeninõuetest;

10) saaste puhastamise õpetamine;

11) jäätmete kõrvaldamise õpetamine;

12) teave tervisekontrolli korra kohta;

13) juhised tegutsemiseks hädaolukorras.

(3) Asbesti sisaldava materjali lammutamise või eemaldamise tööd tegeva töötaja väljaõpe

peab hõlmama ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mis piiravad

tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda.

(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige juhul, kui töökeskkond on oluliselt

muutunud, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon

peab seda vajalikuks.

(5) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3

nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ja keel, milles väljaõpe läbiti.“;

24) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) selliste tööülesannete kirjeldus, mille täitmise käigus puutub töötaja asbestiga kokku;“;

25) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

26) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise

kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L, 2023/2668, 30.11.2023).“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine

5

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Määruse lisas nimetatud aine „asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-

5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6)

krüsotiil (12001-29-5)“ piirnorm 0,01 kiudu/cm3 ja märkus kehtivad kuni 20. detsembrini

2029. a. Sama aine piirnorm 0,01 kiudu/cm3 või 0,002 kiudu/cm3 ja märkused jõustuvad 21.

detsembril 2029. a.“;

2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 3. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 21. detsembril 2025. a.

(2) Määruse § 1 punkt 5 jõustub 21. detsembril 2029. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 1 Teade asbestitöö alustamise kohta

Lisa 2 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid

1

19.11.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt

direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisest“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrust nr 224

„Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi ka asbestitöö määrus)

ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ka ohtlike kemikaalide määrus) lisa, et viia need

vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/26681 (edaspidi direktiiv

2023/2668) millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ2 (edaspidi direktiiv 2009/148/EÜ)

töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Lisaks

täpsustatakse ka juba osade jõustunud ülevõetud sätete sõnastust õigusselguse huvides.

Muudatuste eesmärk on parandada töötajate tervisekaitset, arvestades, et asbest on väga ohtlik

kantserogeen ja kokkupuude sellega võib kujutada pikaajalist terviseriski. Kuna ohutut

kokkupuutetaset ei ole võimalik määrata, aitavad ajakohastatud nõuded vähendada võimalikku

kahju. Asbest võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi, näiteks asbestoosi, mesotelioomi või

kopsuvähki, mille sümptomid võivad ilmneda alles aastakümnete pärast.

Kehtivat õigust täiendatakse, et piirata asbestiga kokkupuudet senisest tõhusamalt. Praegune

piirnorm 0,1 kiudu/cm3 langeb 21. detsembrist 2025 piirnormini 0,01 kiudu/cm³. Alates

21. detsembrist 2029 on ette nähtud rangem nõue: tööandja peab kas järgima sama piirnormi

0,01 kiudu/cm3, kuid asbestikiudude loendamisel õhuproovis arvesse võtma ka peenemaid

kiude laiusega alla 0,2 mikromeetri või järgima madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm3, kui

õhuproovis loendatakse kiude laiusega 0,2-3 mikromeetrit. Piirnormide hindamisel tuleb

edaspidi kasutada elektronmikroskoopiat, mis võimaldab teostada võrreldes seni laialt levinud

faasimikroskoopiaga täpsemat analüüsi.

Samuti täpsustatakse tööandjate kohustusi. Enne ehitustööde algust tuleb koguda teave asbesti

esinemise kohta ehitises, et kavandada vajalikud terviseriski vähendamise meetmed.

Ettevõtted, kes kavatsevad asbesti lammutada või kõrvaldada, peavad esmasel tööde

teavitamisel saama Tööinspektsioonilt vastava nõusoleku. Kehtima jääb üldine kohustus

teavitada Tööinspektsiooni igast asbestitööst, kuid esmakordsel teavitamisel lisandub eelnev

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2668, 22. november 2023, millega muudetakse direktiivi

2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga

kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

2

nõusoleku nõue, kui ettevõte kavatseb teostada asbesti lammutus- või kõrvaldamistöid. See

võimaldab hinnata, kas ettevõttel on vajalikud teadmised, oskused ja vahendid töid ohutult

teha.

Ajakohastatakse töötajate väljaõppe nõuded. Väljaõppe peab edaspidi läbi viima

täienduskoolitusasutus, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatud

täienduskoolituse standardile. Väljaõpe peab hõlmama täpsemaid juhiseid kehtiva õiguse,

terviseriski vähendavate meetmete ja hädaolukorras tegutsemise kohta. Väljaõppe läbimise

kohta väljastatakse töötajale tunnistus.

Lisaks kehtestatakse nõue, et suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tuleb kasutada õhutihedat

kaitseümbrist koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Muudetakse ka Tööinspektsioonile

esitatava teate vormi ja sisu, kus teade peab edaspidi sisaldama töötajate nimekirja,

individuaalseid väljaõpet kinnitavaid tõendeid ja töötajate viimase tervisekontrolli kuupäeva.

Need muudatused oluliselt tööandjate kohustusi ei suurenda – põhiliselt muutub mis hetkel

protsessis esitatakse tõendid töötajate väljaõppe kohta. Selline lähenemine aitab vähendada

töötajate kokkupuudet asbestiga ning seeläbi pikaajalisi terviseriske maandada. Võimalikku

kohustuste suurenemist aitab tasakaalustada antud eelnõuga paralleelselt kooskõlastusel olev

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu. Kokkuvõtlikult paraneb tööohutus ning

väheneb rikkumiste ja töökatkestuste oht. Muudatused jõustuvad 21. detsembril 2025,

piirnormi edasine karmistamine 21. detsembril 2029.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479),

Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud) ja Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ning sama

osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]). Eelnõule tegi

juriidilisi ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ

töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrust nr 224 „Asbestitööle

esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ redaktsioonis RT I 17.10.2019, 8.

3

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ redaktsioonis RT I, 02.04.2024, 17.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses sätestatakse asbestitöö määruse muudatused,

teises sätestatakse ohtlike kemikaalide määruse lisas tehtavad muudatused ning kolmandas

kehtestatakse eelnõukohase määruse jõustumisaeg.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse mõistet „asbestitolm“, et see suuremal määral ühildada

direktiivis 2009/148/EÜ oleva sõnastusega „asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest

tekkiva tolmuga“ (vt art 3 lg 1), kuna mõiste „asbestitolm“ üksinda võib jätta eksliku mulje, et

tegemist on vaid asbesti osakestega õhus, mitte aga olukordadega, kus tolmu allikaks on näiteks

asbesti sisaldav ehitusmaterjal (nt eterniit). Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuivõrd

senine sõnastus on silmas pidanud ka sellist asbestitolmu, mis on tekkinud asbesti sisaldavatest

materjalidest.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse sätet, millega on määratletud kindel loetelu töödest, mida

loetakse asbestitöödeks. Muudatusega lisatakse loetelu lõppu tekstiosa „ja muid töid, mille

käigus võivad töötajad asbestiga kokku puutuda“, mille eesmärk on vältida ammendavat

loetelu asbestitöödest. Kuna asbesti tolmu tekkeks on tarvis asbesti kui materjali kahjustamine,

siis asbestitööde puhul vaatleme kokkupuudet asbestiga ning eeldame, et nende tööde käigus

tekib asbestitolmu.

Kehtiv määrus toob asbestitöödena välja: asbesti sisaldava ehitise lammutamine,

rekonstrueerimine, remont või hooldus, kaasa arvatud asbesti eemaldamine ehitisest, masinast,

seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumine, töökohalt äraveo ettevalmistamine, vedu

ja ladestamine. Praktikas võib asbestitööde sisu ja ulatus olla palju mitmekesisem. Kehtivas

sõnastuses olev loetelu võib jätta määruse kohaldamisalast ekslikult välja tööd, mis oma sisult

siiski hõlmavad kokkupuudet asbestitolmuga (nt tehnosüsteemide uurimised või testimised,

mida ei loeta otseselt ühekski loetelus nimetatud tööks ja mille korral võivad asbesti sisaldavad

tihendid jm saada kahjustada või vanade asbesti sisaldavate seadmete demonteerimine, kus

nende lahti võtmist ei pruugi alati niisamuti lugeda kehtivas loetelus nimetatud tööks).

Kui asbestitöö määruse § 1 lõikes 1 sätestatu „tööd, mille käigus töötajad puutuvad või võivad

kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga“ (asbestitolm)

tagab määruse kohaldamise kõikvõimalikele asbesti sisaldavatele töödele, sõltumata nende

konkreetsest liigist või valdkondlikust eripärast, siis lõikes 2 toodud avatud loetelu aitab

täpsustada ja illustreerida lõike 1 üldist määratlust. See aitab tööandjal mõista, millised

asbestitööd praktikas olla võivad, samal ajal piiramata nende tööde ringi. Konkreetne tehtav

asbestitöö tuleb tööandjal tuvastada riskianalüüsi käigus.

4

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse sätet, mis käsitleb asbesti kiuliste silikaatide klassi

kuuluvaid mineraale, lisades sinna selgituse, mille kohaselt klassifitseeritakse neid mineraale

1A kantserogeenideks.

Kuigi asbest on juba pikemat aega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1272/20083 alusel tuntud kui väga ohtlik 1A kantserogeenne aine ning asbestitööde määruse

kõige esimene 1. jaanuaril 2008 aastal jõustunud eelnõu seletuskiri selgitab, et Rahvusvahelise

Vähiuuringute Keskuse poolt koostatud kantserogeenide loetelu ja EL kemikaalide

identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise direktiivide alusel on

asbesti kiuliste silikaatide klassi kuuluvad mineraalid (aktinoliit, amosiit, antofülliit,

kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit) tunnistatud 1. kategooria kantserogeenideks, ei ole direktiivis

2009/148/EÜ ega kehtivas asbestitöö määruses seni viidatud nimetatud vastavale kategooriale.

Tulenevalt direktiivi 2023/2668 muudatustest, lisatakse direktiivi 2009/148/EÜ täiendus (vt art

2), mille kohaselt klassifitseerimine toimub, ja selle tõttu lisatakse nimetatud info ka

asbestitööde määruse sättesse.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse töötajate päevase kokkupuute piirnormi asbestiga

töötamisel ning punktiga 8 täpsustatakse asbestikiudude piirnormile vastavuse tuvastamiseks

kasutatavat asbestikiudude õhuproovis loendamise meetodit.

Seejuures käsitlevad nii muutmispunktid 4 kui ka 5 asbestitöö määruse § 2 lõike 1 muutmist.

Koosmõjus määrusesse kavandatud asbestiga kokkupuute piirnormide muudatused nendes

muutmispunktides kujutavad asbestitöö määruse § 2 lõike 1 astmeliselt jõustuvaid muudatusi.

Punkti 4 kavandatud muudatus on kavandatud jõustuma 21. detsembril 2025 ja punkti 5

kavandatud muudatus 21. detsembril 2029. Muutmispunktidega 4, 5 ja 8 kavandatud

muudatused viivad asjakohased asbestitöö määruse sätted kooskõlla direktiivis 2009/148/EÜ

sätestatuga (vt art 8 lg 1 ja lg 2 ning art 7 lg 6). Muutmispunkt 8 käsitleb asbestitöö määruse

§ 3 täiendamist lõikega 11.

Asbest on künniseta kantserogeen, mis tähendab, et puudub ohutu kokkupuutetase ja iga

kokkupuude võib potentsiaalselt põhjustada tervisekahjustusi, sh asbestoosi, mesotelioomi ja

kopsuvähki. Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunktis 3 on välja toodud, et „Euroopa kutsehai-

guste statistika kohaselt on asbest ülekaalukalt peamine tööga seotud vähktõve põhjus,

kusjuures 78% töökeskkonnast tulenevaks tunnistatud vähijuhtudest liikmesriikides on seotud

asbestiga kokkupuutega.“ Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkt 7 selgitab, et vastavalt vald-

konna uutele teaduslikele ja tehnoloogilistele arengusuundadele on võimalik asbestiga kokku

puutuvaid töötajaid paremini kaitsta ja seega vähendada selliste töötajate asbestiga seotud

haigestumiste tõenäosust. Kuna teaduslikult ei ole võimalik määrata ohutut taset, millest

madalama taseme korral ei oleks kokkupuude tervisele kahjulik ning lähtudes teaduslikest ja

tehnoloogilistest arengusuundadest, tuleb riski vähendamiseks kehtestada senisest rangemad

piirnormid ja täpsem mõõtmismeetod, et parandada töötajate kaitset asbestiga seotud haiguste

eest tööl.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ

ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

5

Kavandatud muudatuste kohaselt peavad tööandjad kuni 20. detsembrini 2029 tagama, et mitte

ükski töötaja ei puutu kokku õhuga, mis sisaldab rohkem kui 0,01 kiudu/cm3 asbesti,

mõõdetuna kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena, st et hetkel kehtiv piirnorm

0,1 kiudu/cm3 väheneb kümnekordselt. Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse

arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille

pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Kehtivas asbestitöö määruses on täna juba

määratletud, et selliseid asbestikiude mõõtmisel loendatakse (vt § 2 lg 2 ja § 3 lg 2) ja need

ühtivad direktiivis 2009/148/EÜ sätestatuga (vt art 7 lg 7).

Alates 21. detsembrist 2029 peavad tööandjad tagama, et mitte ükski töötaja ei puutu kokku

õhuga, mis sisaldab rohkem kui:

- 0,002 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud

keskmisena ja mille korral asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse

kiude, mille laius on 0,2-3 mikromeetrit;

- või 0,01 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna samadel tingimustel, kuid mille korral

asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse ka kiude, mille laius on alla

0,2 mikromeetri.

Asbestikiudude loendamiseks õhuproovis võetakse kasutusele elektronmikroskoopia või muu

samaväärne meetod. Kuigi kehtivas asbestitööde määruses ei ole kasutatavat meetodit

sätestatud, on nii direktiivi 2009/148/EÜ varasema nõude kui ka senise praktika kohaselt

asbestikiudude loendamiseks kasutatud faasikontrastmikroskoopiat. Samas on osa ettevõtteid

juba täna üle läinud elektronmikroskoopiale, tehes koostööd laboritega, kus sellised

mõõtmismeetodid on juba kasutusel.

Elektronmikroskoopia võimaldab asbesti seirel olulist edasiminekut võrreldes

faasikontrastmikroskoopiaga, kuna see võimaldab tuvastada oluliselt rohkem ja peenemaid

kiude. Oluline erinevus meetodite vahel seisneb selles, et faasikontrastmikroskoopia ei ole

võimeline tuvastama kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri, samas kui

elektronmikroskoopia suudab tuvastada ka peenemaid kiude. Lisaks sellele on Terviseameti

hinnangul faasikontrastmikroskoopia avastamispiir 0,01 kiudu/cm3. Hea laboripraktika

kohaselt peaks meetodi avastamispiir olema vähemalt kümme korda väiksem kehtestatud

piirnormist. Kuigi faasikontrastmikroskoopia on võimeline tuvastama piirnormi 0,01

kiudu/cm3 ja on seega formaalselt piisav 21. detsembril 2025 jõustuva piirnormi 0,01

kiudu/cm3 tuvastamiseks, ei vasta see hea laboripraktika põhimõtetele. Alates 21. detsembrist

2029 jõustuvate muudatuste puhul ei ole faasikontrastmikroskoopia enam piisav, kuna see

meetod ei suuda tuvastada madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm³ ega ka peenemaid kiude,

mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri. Seetõttu on vajalik üleminek elektronmikroskoopiale või

muule samaväärsele meetodile, mis tagab nõutava täpsuse ja tundlikkuse. Ettevõtetes, kus

kasutatakse veel ainult faasikontrastmikroskoopiat, tuleb mõõtmismeetodeid vastavalt

ajakohastada.

Muudatustel on oluline mõju töötajate terviseriski vähendamisele. Piirnormi karmistamine ja

mõõtmismeetodi täpsustamine nõuavad tööandjatelt tõhusate ennetus- ja kaitsemeetmete

rakendamist, et vähendada töötajate kokkupuudet asbestitolmuga.

6

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 9 tuuakse asbestitöö määruse § 3 lõikesse 2 ühte kokku

asbestikiudude loendamisel õhuproovis arvesse võetavate kiudude parameetrid „Asbesti-

kiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse ainult selliseid kiude, mille pikkus on

vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem

kui 3 : 1“. Määruse kehtivate § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 2 kokku tõstmise eesmärk on suuremal

määral ühildada nende kooskõla direktiivi 2009/148/EÜ art 7 lg-ga 7. Nimetatud lõiked on

viimase ülevõtmismeetmed. Asbestikiudude parameetrite erinevates sätetes asetsemise

tulemusel ei ole üheselt selge, et kõik kolm kriteeriumi (pikkus, laius ja pikkuse-laiuse suhe)

peavad olema täidetud kumulatiivselt. Direktiiv 2009/148/EÜ sätestab artiklis 7 selgelt ja

üheselt mõistetavalt, et kõik kolm parameetrit peavad olema täidetud samaaegselt.

Kavandatud muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 2 ja täiendatakse § 3 lõiget 2 kõigi

kolme parameetriga. Parameetrid viiakse § 3 lõikesse 2, kuna see säte reguleerib nõudeid

asbestikiudude sisalduse mõõtmisele töökeskkonna õhus, samal ajal kui § 2 sätestab

asbestikiudude piirnormi töökeskkonna õhus. Seega on määruse ülesehitust arvesse võttes

eesmärgipärasem sätestada mõõtmise parameetrid mõõtmisnõudeid käsitlevasse paragrahvi.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõiget 1 selliselt, et asbestikiudude

sisaldust õhus tuleb asbestitöid tehes mõõta regulaarselt ning mõõtmisel tuleb lähtuda

riskianalüüsi tulemustest. Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõiget

4 selliselt, et need mõõtmised peavad kajastama töötaja „isiklikku“ kokkupuudet

asbestitolmuga.

Kehtiv asbestitöö määruse § 3 lõige 1 näeb ette, et asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus

mõõdetakse, kui on vaja veenduda, et töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa piirnormi või et

asbestitöö lõppedes ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu.

Tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõikest 1 tuleb

töökeskkonna riskihindamise tulemustest lähtuvalt ja eesmärgiga tagada asjaomaste

piirnormide järgimine mõõta asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus korrapäraste

ajavahemike järel ja konkreetsetes tööetappides (nt asbesti sisaldava isolatsioonimaterjali

eemaldamine torustikelt, eterniitplaatide lõhkumine või eemaldamine katuselt, tolmava prahi

koristamine pärast asbestitöid jm). Kehtiva asbestitöö määruse senine sõnastus ei ole siinkohal

piisavalt konkreetne, et rõhutada regulaarsete mõõtmiste olulisust, vaid markeerib ainult, et

mõõtmisi tuleks teha kas veendumaks piirnormi järgimises või selles, et töökoha õhk ei sisalda

asbesti pärast töö lõpetamist. See võib põhjustada olukorra, et mõõdetakse tunduvalt harvem,

kui seda tegelikult töötajate ohutuse tagamiseks tegema peaks. Lisaks jätab senine sõnastus

lahtiseks, kus täpsemalt tuleks mõõta, mille tõttu on võimalik nõuet tõlgendada nii, et

asbestisisaldust võib mõõta üldises töökeskkonnas (nt tööruumis, kus leidub asbesti, aga ei

tehta asbestitöid).

Eelnevast lähtudes täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõikes 1, et tööandja mõõdab

riskianalüüsi tulemuste põhjal regulaarselt asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus ning

mõõtmine toimub asbestitöö tegemise juures. Regulaarsuse all mõistetakse, et tööandjal tuleb

määrata riskianalüüsi käigus mõõtmise ajavahemikud ja need võivad erinevate tööde korral

varieeruda (nt pidevalt kestvate ja perioodiliste tööde puhul võib regulaarsus olla erinev).

7

Sealjuures jääb kehtima nõue tagada piirnormidest kinnipidamine ja see, et asbestitöö lõppedes

ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu.

Lisaks eelnevale ja tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli

7 lõikest 2, on oluline silmas pidada, et töökeskkonna õhust võetavad asbestiproovid peavad

kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet, mistõttu tuleks proove võtta iseloomulikes ja

tegelikkust kajastavates olukordades, kus töötajad reaalselt asbestitolmuga kokku puutuvad (vt

direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkti 19). See nõue toetab ja täiendab eespool kirjeldatud

muudatust, mille kohaselt tuleb mõõtmisi teha konkreetsetes tööetappides ehk asbestitöö

vahetus läheduses. Sellise lähenemise korral kajastavad mõõtmistulemused töötaja isiklikku

kokkupuudet, mitte üldist kokkupuudet tööruumis. Kehtiva asbestitöö määruse § 3 lõike 4

eesmärk on olnud tagada, et mõõtetulemused kajastaksid töötaja „isiklikku“ kokkupuudet

asbestitolmuga (st mõõtmisseade paigutatakse näiteks töötaja hingamistsooni lähedusse), kuid

selguse huvides täpsustatakse seda kavandatud muudatusega.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et mõõtmised ei toimu juhuslikult, vaid eesmärgipäraselt,

hinnates töötaja tegelikku kokkupuudet asbestiga konkreetses töösituatsioonis. Lisaks

võimaldavad mõõtmised, mis on tehtud asbestitöö vahetus läheduses ja töötaja isiklikku

kokkupuudet arvestades, mitte ainult hinnata üldist õhukvaliteeti tööpiirkonnas, vaid ka töötaja

tegelikku terviseriski ning rakendada sobivaid kaitsemeetmeid. See aitab tagada

eesmärgipärast riskide ennetamist ja töötajate kaitset ning vähendab tarbetuid või ebaolulisi

mõõtmisi.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse ja muudetakse asbestitöö määruse §-s 4 sätestatud

tööandja esmaseid kohustusi enne ehitustöödega alustamist tulenevalt direktiiviga 2023/2668

muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 11. Muudatuse eesmärk on tugevdada töötajate

tervisekaitset, tagades võimaliku asbesti tuvastamise juba enne kui ehitustöödega on üldse

alustatud.

Kehtiva määruse kohaselt peab tööandja enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti

või hooldust veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti. Eelnõuga täpsustatakse, et tööandja hangib

asbesti olemasolu tuvastamiseks teavet ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt

tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest registritest.

Üheks asjakohaseks registriks võib olla näiteks Ehitisregister. Kuni 2014. aastani kehtinud

määrus majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ võimaldas koguda infot eterniidi kohta nii katusekatte kui ka

jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjalide liikide osas. Praegu kehtiv majandus- ja

taristuministri 1. oktoobri 2014. a määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ võimaldab koguda infot plaatmaterjalide, sh tsementkiudplaatide kohta.

Mõlemal juhul ei täpsustata, kas materjal sisaldab asbesti. Kuigi registrisse on võimalik

täiendavat infot käsitsi sisestada, ei ole sellist kohustust ette nähtud. Sellest hoolimata on

võimalik andmete põhjal järeldada, et näiteks 1960. aastatel ehitatud eterniitkatusega hoone

katusematerjal võib suure tõenäosusega sisaldada asbesti. Ehitisregister võib seega olla abiks

info kogumisel, kuid seda ei saa käsitada peamise infoallikana. Lisaks on võimalik andmeid

8

koguda veel ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest

võimalikest allikatest.

Teises lõikes sätestatakse, et juhul kui vajalik teave ei ole loetletud allikatest kättesaadav, tagab

tööandja asbesti esinemise kontrollimise, hankides sellise kontrolli tulemused enne töö

alustamist. Teabe saab hankida näiteks ettevõtetelt, mis tegelevad asbestisisalduse

kontrollimise ja mõõtmisega (nt Terviseamet). Tööandja teeb kontrolli käigus kogutud teabe

kättesaadavaks teistele tööandjatele nende taotluse korral, kui nad teevad töid samal objektil

(nt samas hoones). See ei tähenda, et üks tööandja peaks kandma teise tööandja kohustuste

täitmist. Eesmärk on soodustada tööandjate vahelist koostööd ja info jagamist, et vältida

olukorda, kus iga tööandja peab sama objekti eraldi kontrollima. Teabe jagamine on eelkõige

praktiline meede töötajate tervise kaitsmiseks ja selle eesmärk on tagada, et info asbestiohust

jõuaks kõigi asjaomaste tööandjateni, kes peavad oma töötajaid kaitsma. See võimaldab

tööandjatel kokku leppida ka näiteks ühise kontrolli tegemises.

Kolmandas lõikes võrreldes kehtiva õiguse sõnastusega sisulisi muudatusi ei tehta, muutub

vaid sätte asukoht paragrahvis.

Kokkuvõtvalt loovad muudatused tööandjatele selgema ja süsteemsema lähenemise asbesti

esinemise tuvastamiseks töökeskkonnas enne ehitustööde algust ning täpsustavad teabe

hankimise võimalusi ja jagamist. Muudatused rõhutavad tööandjate vastutust oma töötajate

kaitsmisel, samas soodustavad koostööd, et vältida olukordi, kus samas hoones tegutsevad

tööandjad ei ole võimalikust asbestiohust teadlikud.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse § 5 lõiget 1, sätestades, et tööandja peab käsitama asbesti

või asbesti sisaldavate materjalide eemaldamist töökeskkonnast esmase ennetusabinõuna enne

mis tahes muude meetmete rakendamist. Otsus tehakse riskianalüüsi tulemuste põhjal.

Muudatus tuleneb direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 3 lõikest 2.

Muudatuse eesmärk on piirata asbestiga kokkupuude üksnes nende töötajatega, kelle puhul see

on vältimatu (näiteks töötajatega, kes tuvastavad asbesti olemasolu, tegelevad selle

eemaldamise või kapseldamisega) ning võimaluse korral tagada, et asbest kõrvaldatakse enne,

kui ülejäänud töötajatel tekib üldse risk sellega kokku puutuda.

Kehtivas asbestitöö määruses on analoogne nõue olemas, kus § 8 lõike 1 punktis 2 sätestatakse,

et „kokkupuute vähendamiseks tehakse töö nii, et asbest või asbesti sisaldavad materjalid

eemaldatakse ehitisest või muust objektist enne selle lammutamise alustamist, välja arvatud

juhul, kui see tegevus suurendab töötajate asbestiga kokkupuute riski“. Seega käsitleb kehtiv

asbestitöö määrus asbesti eemaldamist terviseriski vähendamise meetmena. Siiski võib

praktikas tekkida olukordi, kus riskianalüüsi põhjal hinnatakse kokkupuute risk näiteks

madalaks, mistõttu võib vajadus asbesti eemaldamist käsitleda prioriteetsena jääda ebaselgeks

või tähelepanuta.

Selle tõttu täpsustatakse nõuet ka §-s 5, mis sätestab nõuded töökeskkonna riskianalüüsile. Seal

seostatakse asbesti eemaldamine selgelt tööandja tehtava riskianalüüsiga ning nähakse ette, et

asbesti eemaldamist tuleb käsitada esmase meetmena töötajate kaitseks, olles selliselt

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. See tähendab, et olenemata sellest, kas hinnatakse

9

kokkupuute riski madalaks, tuleb asbesti eemaldamist siiski kaaluda esmase meetmena, kuna

asbest on künniseta kantserogeen ja iga kokkupuude kujutab endast ohtu.

Nõue käsitada asbesti eemaldamist prioriteetsena tugineb ka Euroopa renoveerimislaine

eesmärkidele4, mille kohaselt peab asbesti sisaldavate materjalide eemaldamine olema esmane

tegevus. Kui eelistatakse hoopis remonti, hooldust, kapseldamist või pitseerimist, võib asbesti

eemaldamine edasi lükkuda, mis omakorda võib säilitada või isegi suurendada töötajate

kokkupuute riski tulevikus. Kapseldamine või pitseerimine on ajutised lahendused, mis ei

kõrvalda asbesti kui ohuallika olemasolu, vaid üksnes piiratud ajaks vähendavad kokkupuudet.

Kokkuvõttes tuleb tööandjal riskianalüüsi käigus hinnata, kas mingi toiminguga kaasneb risk

puutuda kokku asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga ja kui selline

risk tuvastatakse, tuleb esmajärjekorras eelistada asbesti eemaldamist kõigi teiste meetmete

ees.

Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse asbestitöö määruse § 6, sätestades, et ettevõtted,

kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, peavad enne tööde alustamist saama

Tööinspektsiooni loa. Muudatuse peamine eesmärk on tagada töötajate tervise ja ohutuse

parem kaitse kõrge riskiga asbestitöödel. Samuti tugevdatakse järelevalvet, võimaldades juba

enne tööde alustamist hinnata, kas ettevõttel on vajalikud teadmised, oskused ja vahendid tööde

ohutuks teostamiseks. Nõusoleku taotlemise ja saamise nõue tuleneb direktiiviga 2023/2668

muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 15.

Asbest on väga ohtlik kantserogeenne aine, millega seotud tegevusi tuleb käsitleda rangelt ja

läbimõeldult. Direktiiv 2023/2668 põhjenduspunkt 3 rõhutab, et „Euroopa kutsehaiguste

statistika kohaselt on asbest ülekaalukalt peamine tööga seotud vähktõve põhjus ja

sissehingamisel võivad õhu kaudu levivad asbestikiud põhjustada raskeid haigusi, nagu

mesotelioom ja kopsuvähk, ning esimesed haigusnähud võivad ilmneda alles siis, kui

kokkupuutest asbestiga on möödunud keskmiselt 30 aastat ja lõppeda tööga seotud surmaga.“

Sellest tulenevalt peab asbesti sisaldavate materjalide lammutamine ja asbesti eemaldamine

toimuma üksnes piisavate kaitsemeetmete, nõuetekohase väljaõppe ja järelevalve tingimustes.

Iga asbestiga seotud tegevus peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud.

Kehtiva korra kohaselt on tööandja kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 7 päeva

enne asbestitöö alustamist, esitades kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

asbestitöö määruse lisas toodud vormi kohase teate. Direktiiviga 2023/2668 muudetud

direktiivi 2009/148/EÜ artiklis 4 muudatustest lähtuvalt tuleb teatisega lisada ka tõendid

töötajate väljaõppe kohta (vt eelnõu § 1 punkt 26). Kui ettevõte kavatseb teha asbesti

lammutus- või eemaldustöid, mille kohane info esitatakse teatega, kontrollib Tööinspektsioon

esitatud teabe põhjal, kas tööandja:

 kavatseb rakendada asbestitöö määruse §-is 8 sätestatud terviseriski vähendamiseks

ettenähtud abinõusid;

 on korraldanud töötajatele asbestitöö määruse § 12 alusel sätestatud väljaõppe.

4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele "Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg"

10

Kuna nõusolekut taotletakse enne tööde alustamist, siis Tööinspektsioon veendub nimetatud

esitatud teabedokumentide kontrollimise käigus, kas ettevõte on pädev asbesti lammutus- või

eemaldustöid teostama ning kui kõik tingimused on täidetud, annab Tööinspektsioon loa tööde

tegemiseks. Kui Tööinspektsioon ei ole 7 päeva jooksul loa andmisest keeldunud, loetakse luba

antuks. Kui nõusolekust keeldutakse, toimetatakse loa andmisest keelduv haldusakt tööandjale

kätte ning töid ei tohi alustada enne, kui tööandja on pärast asjakohaseid korrektuure uuesti

luba taotlenud ning selle saanud.

Kui tööandja teavitab Tööinspektsiooni asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti

eemaldamise tööst, loeb Tööinspektsioon nimetatud teavituse asbestitöö tegemise loa

taotluseks. Enne nimetatud töödega alustamist peab tööandjal olema asbestitöö tegemise luba.

Nõue saada Tööinspektsioonilt luba kehtib ka tööandjatele, kes juba praegu tegelevad

asbestitöödega. Loa saanud tööandja avaldatakse Tööinspektsiooni ametlikul veebilehel.

Nõusoleku taotlemise nõue ei too tööandjale kaasa suurel määral koormavaid uusi kohustusi,

sest asbestitööde teate esitamine on juba kehtiva korra alusel kohustuslik. Uus kohustus, lisada

teatega kaasa töötajate pädevust kinnitavad tõendid, on käsitletud eelnõu § 1 punktis 26.

Muudatus täiendab protsessi, võimaldades Tööinspektsioonil hinnata ettevõtte pädevust enne

tööde algust. See aitab vältida olukordi, kus ohtlikke töid hakkab tegema juhuslik või

ebapiisava kompetentsiga tööandja, mis seaks ohtu töötajate ja kolmandate isikute ohutuse ja

tervise.

Eelnõu § 1 punktidega 16–21 täiendatakse ja täpsustatakse asbestitöö määruse terviseriski

meetmeid §-s 8. Muudatuste eesmärk on viia kehtiv õigus kooskõlla direktiiviga 2023/2886

tehtavate muudatustega direktiivis 2009/148/EÜ.

Asbestitöö määruse § 8 lõige 1

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1, mis sätestab, et asbestiga kokkupuute vähendamiseks

„piiratakse asbestiga kokkupuutuvate töötajate arvu“, täiendatakse sätte sõnastust tekstiosaga

„või kokku puutuda võivate“ (eelnõu § 1 punkt 16), et see suuremal määral ühildada direktiivis

2009/148/EÜ oleva sõnastusega (vt art 6 punkt a). See täpsustus on vajalik, kuna asbesti-

tolmuga võivad kokku puutuda ka isikud, kes ise ei tee asbestitöid, kuid viibivad samas

töökeskkonnas või asbestitööde tegemise vahetus läheduses. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka

kõrvaliste töötajate kokkupuute võimalust ning seda riskianalüüsi käigus hinnata.

Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 täpsustatakse (eelnõu § 1 punkt 17). Kehtiva nõude kohaselt

tuleb asbestitöid teha viisil, et „asbestitolm ei satuks õhku“ ning „kui tolmu teket ei ole võimalik

vältida, tuleb töökoht eraldada muust töökeskkonnast ja kasutada piisava võimsusega

kohtäratõmmet“. Direktiiviga 2023/2886 direktiivis 2009/148/EÜ tehtava muudatuse kohaselt

tuleb asbestitööd teha nii, et asbestitolmu ei tekiks üldse. Kui tolmu tekkimist ei ole siiski

võimalik täielikult vältida, tuleb lisaks senistele meetmetele rakendada ka:

 asbestitolmu summutamist;

11

 asbestitolmu tekkekohast eemaldamist;

 õhus leiduvate asbestiosakeste setitamist (vt art 6 punkt b).

Asbestitolmu summutamine tähendab tolmuosakeste õhku tõusmise vältimist. Seda saab teha

näiteks tööpinna pideva märjana hoidmisega, et asbesti sisaldava materjali lõikamisel, lõhku-

misel või eemaldamisel tekkiv tolm seoks end veega. Samuti võib kasutada pihustussüsteeme

või tolmu siduvaid vahte, mis hoiavad tolmu kinni juba tekkekohas. Asbestitolmu setitamine

tähendab juba õhus olevate tolmuosakeste alla langema sundimist raskusjõu mõjul. Selleks

võib kasutada õhuniisuteid või seadmeid, mis tekitavad peene veeuduga keskkonna, muutes

osakesed raskemaks, nii et need langevad maha. Samuti võib kasutada HEPA-filtritega

varustatud seadmeid, mis tagavad suletud ruumis õhu ringluse ja puhastamise, vähendades

tolmuosakeste hulka. Seega ei piisa üksnes töökoha eraldamisest või ka kohtäratõmbe

kasutamisest, vaid tuleb rakendada konkreetseid meetmeid tolmu leviku vältimiseks. Kehtiv

sõnastus on üldisem, mistõttu täpsustatakse sätet. Spetsiifilised nõuded kohtäratõmbe jaoks

täpsustatakse nimetatud direktiivi muudatustest lähtuvalt eelnõu § 1 punktis 22.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6, mis kehtivas asbestitöö määruses sätestab, et asbestiga kokku-

puute vähendamiseks „kasutatakse kokkupuudet vähendavaid seadmeid, sh õhupuhasteid“,

muudetakse sätte sõnastust selliselt, et „suletud ruumides tehtava asbestitöö korral tuleb

tagada töötajate piisav kaitse“ (eelnõu § 1 punkt 18). Muudatus on vajalik mitmel põhjusel.

Esiteks, kokkupuudet vähendavad seadmeid nagu õhupuhastid või ventilatsioonisüsteemid,

saab tõhusalt kasutada eelkõige suletud ruumides, kus on võimalik kontrollida õhuvoogu ja

tagada seadmete toimivus. Lahtises või poolavatud keskkondades on selliste seadmete

efektiivsus piiratud. Teiseks, ainult seadmete kasutamisele keskendumine jääb nõue liiga

kitskaks. Suletud ruumides tehtava asbestitööde puhul on oluline tagada töötajate terviklik

kaitse, mis hõlmab lisaks seadmetele ka sobivaid isikukaitsevahendeid (nt hingamisteede

kaitsevahendid ja kaitseriided), töökoha korrektset isoleerimist või muid asjakohaseid

meetmeid vastavalt riskianalüüsi tulemustele. Tööandjal peab jääma paindlikkus otsustada,

milliseid abinõusid ta rakendab, et tagada töötajate piisav kaitse suletud ruumides asbestitööde

teostamisel. Muudatus viib nõude vastavusse direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ

artikli 6 punktis bb tehtud muudatusega, mis rõhutab töötajate piisava kaitse tagamise kohustust

suletud ruumides.

Asbestitöö määruse § 8 lõige 3

Paragrahvi 8 lõikes 3 täiendatakse sätte sõnastust terminiga „regulaarsed“, mille eesmärk on

täpsustada kehtivat nõuet sellega, et töötajatele tuleb ette näha regulaarsed puhkepausid

hingamisteede kaitsevahenditega töötamisel (eelnõu § 1 punkt 19). Muudatus viib nõude

vastavusse direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 3 tehtud

muudatusega.

Kehtiv nõue sätestab, et hingamisteede kaitsevahenditega töötamise ajal tuleb ette näha

puhkepausid ning nende kestus ja sagedus sõltuvad töötaja füüsilisest koormusest ja

töökorraldusest. Termini „regulaarsed“ sättesse lisamine rõhutab, et tööandja peab puhkepause

korraldama järjepidevalt, mis aitab kaasa puhkepauside planeerimisele. Nende vajadust ja

12

regulaarsust tuleb tööandjal hinnata riskianalüüsi käigus olenevalt riskitasemest (nt pausid igas

tunnis või vastavalt töö iseloomule jm).

Regulaarsed puhkepausid on tõhus ohutusmeede, mis aitab vähendada töötajate kokkupuute

kestust asbestitolmuga ja sellest tulenevat terviseriski. Puhkepauside ajal saavad töötajad

lahkuda saastunud tsoonist, vajadusel vahetada hingamisteede kaitsevahendeid ja vähendada

üleliigset kokkupuudet asbestitolmuga, aidates ennetada asbestist põhjustatud

tervisekahjustuse tekkimist.

Asbestitöö määruse § 8 lõige 4 ja 41

Paragrahvi 8 lõikes 4 muudetakse sätte sõnastust. Peamiseks muudatuseks on see, et sättesse

lisatakse selgesõnaline nõue, et kui vaatamata rakendatud abinõudele töötaja kokkupuude

asbestiga ületab asbestiga kokkupuuteks kehtestatud piirnormi, siis peatab tööandja viivitamata

töö ning alles seejärel asub välja selgitama piirnormi ületamise tekkepõhjused ja rakendama

täiendavaid abinõusid (eelnõu § 1 punkt 20). Kehtivas asbestitöö määruses pole kirjas seda,

et töö tuleb peatada, kuigi seda võib kaudselt järeldada asbestitöö määruse § 8 lõikest 5, mille

kohaselt on töö jätkamine lubatud ainult isikukaitsevahendeid kasutavatele töötajatele, kes

tegelevad tekkinud olukorra lahendamisega. Sellest võib järeldada, et töö tuleb esmalt peatada

ja alles seejärel olukorda lahendama asuda. Nimetatud asjaolu selgesõnaline täpsustamine

suurendab nõude selgust ja väldib erinevaid tõlgendusi ning viib sätte vastavusse direktiiviga

2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 1 tehtud muudatustega.

Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses „Kui on alust arvata, et asbesti

sisaldavatest materjalidest, mida enne tööde alustamist ei tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab

tööandja viivitamata töö kuniks on rakendatud abinõud töötajate terviseriski vähendamiseks.“

(eelnõu § 1 punkt 21). Muudatus on vajalik, et viia kehtiv asbestitöö määrus kooskõlla

direktiiviga 2023/2668 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 1 tehtud muudatustega.

Kehtivas asbestitöö määruses ei ole üheselt sätestatud, et töö tuleb peatada ka juhul, kui

asbestileiud ilmnevad töö käigus ootamatult. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui

enne ehitustöid tehtud kontroll ei tuvastanud asbesti, kuid töö käigus ilmneb, et teatud

konstruktsioonides või materjalides leidub seda siiski. Ootamatu asbestileiu korral on töötajad

juba potentsiaalselt kokku puutunud asbestitolmuga ning töö jätkamine ilma piisavate

terviseriski vähendavate meetmete kasutusele võttu suurendaks terviseriski veelgi. Viivitamatu

töö peatamine võimaldab tööandjal hinnata olukorda, rakendada vajalikke kaitsemeetmeid (nt

õhutihe kaitseümbris, sobivad isikukaitsevahendid, ventilatsioon jm) ning tagada, et töötajad

ei puutuks enam asbestitolmuga kokku enne, kui nende ohutus on tagatud.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse asbestitöö määruse §-i 9 lõikega 11, milles sätestatakse,

et suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tuleb ruumi paigaldada ja kasutada õhutihedat

kaitseümbrist koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Nõue tuleneb direktiiviga 2023/2668

muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 12 ja selle eesmärk on tugevdada töötajate kaitset

asbestitolmuga kokkupuutel suletud ruumides tehtava asbestitöö korral.

Mehaaniline tõmbeventilatsioon on sundventilatsioon, mis tekitab töökohal alarõhu: uut õhku

sisse ei lasta ja saastunud õhk imetakse ruumist kontrollitult välja. Selline lahendus takistab

13

saastunud õhu levikut ümbritsevatele aladele, sest õhk liigub alati kõrgemalt rõhult madalamale

ventilatsiooniseadme sisse, mitte sellest välja. Õhutihe kaitseümbris isoleerib konkreetse

tööala, vältides asbestitolmu levikut ümbritsevasse keskkonda. Üksnes kaitseümbris ei takista

tolmu ringlust tööruumi sees, mistõttu tuleb seda kasutada koos mehaanilise

tõmbeventilatsiooniga.

Kombineeritult eemaldavad mehaaniline tõmbeventilatsioon ja õhutihe kaitseümbris

tööruumis tekkinud asbestitolmu pidevalt, vähendades selle levikut ohualast väljapoole ja

alandades töötajate sissehingatava asbestitolmu kontsentratsiooni. Tavapäraselt on sellised

ventilatsiooniseadmed varustatud HEPA-filtritega, mis püüavad kinni ka väga peened

asbestikiud enne, kui õhk ruumist välja suunatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse asbestitöö määruse § 12, mis reguleerib töötajate

väljaõpet. Muudatuse eesmärk on täpsustada väljaõppe sisu ja viia regulatsioon kooskõlla

direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ lisaga Ia.

Muudatusega laiendatakse väljaõppe kohustuslikke teemasid, mida tööandja peab töötajatele

korraldama enne asbestitolmuga kokkupuutuvat tööd. Täiendavate teemadena on lisatud:

 asbestitöödele kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine;

 asbestitolmu ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine;

 juhised hädaolukorraks.

Koolituse maht peab olema kaheksa tundi ja see ei muutu võrreldes kehtiva õigusega.

Paragrahvi lisatakse lõige 3, mille kohaselt peab väljaõpe töötajatele, kes tegelevad asbesti

lammutus- või eemaldustöödega, hõlmama ka tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist,

mille eesmärk on piirata tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut

töökeskkonda. Kehtivas määruses oli väljaõppe teemade loetelus küll viide „lammutamise ja

asbesti eemaldamise tehnikale, vajadusel koos praktiliste harjutustega“, kuid säte oli

üldsõnalisem ja võis jääda ebaselgeks seoses nõude ulatusega. Muudatusega täpsustatakse, et

väljaõpe peab hõlmama just tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, kuna nende

teadlik ja oskuslik rakendamine on võtmetähtsusega asbestikiudude eraldumise ja leviku

tõkestamisel. Tegemist on eelkõige tehnilist laadi täpsustusega.

Uue sättena lisatakse lõige 4, millega nähakse ette väljaõppe kordamine. Tööandja peab

tagama, et töötajatele, kes puutuvad või võivad kokku puutuda asbestitolmuga, korraldatakse

vajaduse korral väljaõpe vajalikus osas ja mahus. Väljaõpet tuleks korrata näiteks juhul, kui

töötaja tööülesanded või töötingimused muutuvad, tema teadmistes või oskustes on tuvastatud

puudujääke, ta on viibinud pikemat aega töölt eemal või kui väljaõppe kordamist peab

vajalikuks töötaja ise, tööandja või Tööinspektsioon.

Väljaõppe kordamise vajaduse pärast eemalviibimist otsustab tööandja koostöös töötajaga,

lähtudes eemalviibimise kestusest ning sellest, kas selle aja jooksul on toimunud muudatusi

töökeskkonnas või kehtivas seadusandluses. Kuigi pikema eemalviibimise jooksul on olulised

muudatused tõenäolisemad, siis näiteks ei pruugi väljaõppe kordamine olla vajalik, kui

eemalviibimise ajal pole toimunud olulisi muudatusi ning töötaja suudab oma teadmiste taset

14

veenvalt tõendada. Küll aga on kordusväljaõpe asjakohane ka lühema eemaloleku järel, kui

tööandja tuvastab töötaja teadmistes puudujääke või õigusakte on oluliselt muudetud.

Samuti lisatakse lõiked 5, 6 ja 7, millega sätestatakse, et väljaõppe viib läbi

täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele. Väljaõppe võib läbi viia

koolitusasutus, kellel on täienduskoolituse läbiviimiseks kehtiv tegevusluba või kes on

esitanud Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks.

Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ nõuetele. Koolituse läbinud töötajale väljastatakse tunnistus

haridus- ja teadusministri määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ alusel. Lisaks nimetatud

määruse § 3 lõikes 3 nõutud andmetele (koolituse läbinud töötaja nimi ja isikukood,

täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood, majandustegevusteate või tegevusloa registreeri-

misnumber, õppekava nimetus, täienduskoolituse toimumise aeg ja maht, tunnistuse

väljaandmise riik ja kuupäev, tunnistuse number, koolitajate nimed) peab tunnistus sisaldama

ka infot koolituse sisu ja keele kohta.

Kokkuvõttes tekib muudatusega tööandjale varasemast rangem kohustus tagada, et asbestiga

kokku puutuvad töötajad läbiksid nõuetekohase väljaõppe ja et koolitus vastaks täiskasvanute

koolituse seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardile. See tähendab, et muudatus

ei piirdu üksnes väljaõppe teemade täpsustamisega, vaid tööandja peab edaspidi väljaõppeks

valima koolitusasutuse, kellel on kehtiv tegevusluba või majandustegevusteade

täienduskoolituse läbiviimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse asbestitöö määruse § 14 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt

peab tööandja asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja kandma tööülesannete kirjelduse,

mille täitmisel töötaja puutub kokku asbestiga. Täpsustusega viiakse säte kooskõlla direktiiviga

2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 19 lõikes 2 sätestatuga.

Kehtiv õigus sisaldab nõuet märkida tööülesannete kirjeldus, kuid selguse ja üheselt

mõistetavuse huvides täpsustatakse sõnastust, et oluline on märkida konkreetselt nende

tööülesannete kirjeldus, mille täitmisel töötaja asbestiga kokku puutub.

Eelnõu § 1 punktiga 26 kehtestatakse asbestitöö määruse lisa „Teade asbestitööde alustamise

kohta“ uues sõnastuses, mis viiakse kooskõlla direktiiviga 2023/2886 muudetud direktiivi

2009/148/EÜ artiklis 4 sätestatuga. Muudatused on valdavalt tehnilist laadi, mis täpsustavad ja

ajakohastavad nõudeid teate sisu osas. Muudatuse eesmärk on tagada, et teade hõlmaks senisest

täpsemat infot asbestitöödega seotud töötajate ning tööandja rakendatavate ohutusmeetmete

kohta.

Oluline sisuline muudatus puudutab töötajatega seotud infot: töötajate arvu kõrval tuleb teates

esitada nende nimekiri (asbestitöö määrus § 14), individuaalsed väljaõpet kinnitavad tõendid

(asbestitöö määrus § 12) ja viimase tervisekontrolli kuupäevad (asbestitöö määrus § 13). See

võimaldab järelevalveasutusel kontrollida, kas asbestitöödega tegelevad töötajad on saanud

nõutava koolituse ja läbinud tervisekontrolli, mis on oluline nende tervise kaitseks.

Võrreldes kehtiva teatevormiga täiendatakse eelnõuga näiteks toimingute ja protsesside ning

rakendatavate abinõude kirjeldust. Täpsemalt peab teade edaspidi sisaldama töötajate

15

kaitsemeetmete kirjeldust ja rakendatavaid abinõusid, sealhulgas saastest puhastamise korda

(asbestitöö määrus § 8), jäätmete kõrvaldamist (asbestitöö määrus § 15) ja kasutatavaid

seadmeid. Sisuliselt nõudis varasem teatevorm juba sarnase teabe esitamist, kuid selguse ja

direktiiviga kooskõla huvides täpsustatakse ja struktureeritakse teate sisu vastavalt direktiiviga

2023/2668 tehtud muudatustele. Uus teatevorm teeb nõutava teabe esitamise selgemaks ja

konkreetsemaks.

Asbestitöö määruse lisa „Teade asbestitööde alustamise kohta“ uues sõnastuses on esitatud

käesoleva eelnõu lisas.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse asbestitöö määruse normitehnilist märkust, kus

asbestitöö määrusele lisatakse juurde viide ülevõetavale direktiivile 2023/2886.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse §-i 111 lõikega 13

rakendussättega, mis sätestab asbestiga kokkupuute piirnormide jõustumisajad ohtlike

kemikaalide määruse lisas.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ohtlike kemikaalide määruse lisas asbestiga kokkupuute

piirnormi. Lisas olevas tabelis on kuni 20. detsembrini 2029 aine „asbest, 1) kroküdoliit, 2)

amosiit, 3) antofülliit, 4) aktinoliit, 5) tremoliit, 6) krüsotiil“ uueks kokkupuute piirnormiks

0,01 kiudu/cm3. Alates 21. detsembrist 2029 on selle aine uueks piirnormiks kas 0,002

kiudu/cm3 või 0,01 kiudu/cm3, kusjuures esimese piirnormi korral võetakse asbestikiudude

loendamisel õhuproovis arvesse kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit, ja teise piirnormi

korral võetakse õhuproovis arvesse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri. Alates 21.

detsembrist 2029 kehtivaid piirnorme täpsustatakse lisa „Kasutatud märkide tähendused“ (vt

märkuste lahtrit) loetelus punktiga 32 järgnevalt: „32. Asbestikiudude loendamisel võetakse

arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille

pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb

loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01

kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.“

Piirnormide muudatusi käsitletakse eelnõu § 1 punktides 4 ja 5.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse asbestitöö määruse muudatuste jõustumisaeg. Liikmesriikidel tuleb

direktiivi 2023/2668 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid riigisisesesse õigusesse üle

võtta hiljemalt 21. detsembriks 2025, muudatused on kavandatud jõustuma samaks

kuupäevaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase määrusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2023/2668 millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta

asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.

4. Määruse mõjud

16

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne

mõju, (2) mõju majandusele ja (3) mõju riigiasutustele. Eelnõu mõjusid hinnati nimetatud

valdkondades nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud

sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei

mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti;

riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu

tehnilise iseloomuga muudatusi, mis ei mõjuta otseselt sihtrühmasid.

4.1. Sotsiaalne mõju

4.1.1. Sihtrühm: töötajad

Asbestitööd on tööd, kus töötajal esineb oht asbestiga kokku puutuda, sh asbesti sisaldava

ehitise lammutamine, rekonstrueerimine, remont või hooldus, asbesti eemaldamine ehitisest,

masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumine, töökohalt äraveo

ettevalmistamine, vedu ja ladestamine, kuid nimekiri ei ole lõplik. Asbestitöödega puutuvad

kokku eelkõige ehitusvaldkonna töötajad, aga ka näiteks laevade ja rongide remontimisega

tegelevad töötajad. Statistikaameti andmetel töötas 2024. a ehitusvaldkonnas ca 60 400 töötajat

(8,6% kõikidest hõivatutest) ja masinate ja seadmete remondi ja paigalduse valdkonnas 5 700

töötajat (0,8% kõikidest hõivatutest)5. Praktikas ei puutu kõik need töötajad asbestiga kokku

(nt esineb asbesti vaid vanades ehitistes, masinate remont hõlmab laiemat valdkonda jne).

Tööinspektsiooni andmetel on asbestitöödega alustamise teateid esitatud vähe (viimastel

aastatel kuni kümme teadet aastas). Asbest on aja jooksul Eestis kaduv kantserogeen, mistõttu

sellega kokkupuutuvate töötajate arv ajas väheneb. Kokkuvõtlikult võib muudatusest

mõjutatud sihtrühma kõikide hõivatute võrdluses pidada väikeseks.

Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Asbestil puudub ohutu kokkupuutetase ja iga kokkupuude võib põhjustada tervisekahjustusi.

Direktiivi ülevõtmisega määruses tehtavad muudatused avaldavad töötajate tervisele

positiivset mõju.

Mitmed muudatused vähendavad oluliselt töötajate kokkupuudet asbestiga nii ennetavalt kui

tööprotsesside käigus. Piirnormi kümnekordne alandamine ning veelgi rangem norm alates

2029. aastast, nõue eemaldada asbest esmase ennetusabinõuna ning tööandja täpsustatud ja

karmistatud kohustused seoses terviseriskide vähendamise meetmetega (vt täpsemalt eelnõu

§ 1 punktid 16-21) vähendavad märgatavalt olukordi, kus asbestitolmu võib sattuda töötajate

hingamisteedesse, kui ka asbestitolmu kogust ja kontsentratsiooni töökeskkonnas. See aitab

ennetada raskeid ja pöördumatuid tervisekahjustusi. Täpsustatud nõue mõõta asbestisisaldust

õhus sagedamini ja korrapärasemalt, kui seda kehtiva regulatsiooni sõnastuse alusel

eeldatavasti tehti, vähendab riski, et töö kestel asbesti tase üle piirnormi tõuseb ning töötajad

sellega teadmatult kokku puutuvad. Tööandjale seatav kohustus koguda täpsemat teavet asbesti

5 Statistikaameti andebaas. Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

17

olemasolu kohta hoones ning jagama seda informatsiooni teiste tööandjatega, võimaldab

riskide varasemat avastamist ning seeläbi töötajaid paremini kaitsta.

Muudatused, millega laiendatakse enne asbestitolmuga kokkupuutuvat tööd töötajatele

korraldatava väljaõppe kohustuslikke teemasid ning kehtestatakse koolituse kordamise nõue

(näiteks töötingimuste muutumisel või kui viimasest koolitusest on möödunud arvestatav aeg),

parandavad töötajate teadlikkust asbestiga seotud riskidest, suurendavad nende võimekust oma

tervist tööl kaitsta ning valmisolekut reageerida hädaolukordades. Muudatus, mille kohaselt

võib väljaõpet läbi viia üksnes täienduskoolitusasutus, tagab väljaõppe ühtlase kvaliteedi ja

välistab olukorrad, kus tööandja ilma piisavate teadmisteta püüab koolitust ise läbi viies kulusid

kokku hoida või määruse nõudeid näiliselt täita.

Muudatus, millega täpsustatakse Tööinspektsioonile esitatavat asbestitööde teate vormi ning

lisatakse nõue esitada töötajate nimekiri koos väljaõpet tõendavate dokumentide ja viimase

tervisekontrolli kuupäevadega, suurendab töötajate asbestitööle sobivuse läbipaistvust ja

võimaldab Tööinspektsioonil teha järelevalvet senisest tõhusamalt. See motiveerib tööandjaid

pöörama suuremat tähelepanu töötajate terviseriskide ennetamisele ja asbestitööde

nõuetekohasele korraldamisele. Sarnast mõju avaldab ka muudatus, mille kohaselt peavad

ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, saama enne tööde

alustamist Tööinspektsiooni nõusoleku. Töötajate jaoks tähendab see, et tööandjate vastutus

nende tervise ja ohutuse eest suureneb ning tõhusam järelevalve aitab tagada, et nõudeid

järgitakse ka praktikas.

Kokkuvõtvalt on kõikidel muudatustel töötajate tervise vaatest üksnes positiivne mõju.

Muudatuste tulemusel väheneb kokkupuude asbestitolmuga, paraneb tööohutuse tase ja

suureneb järelevalve tõhusus. Samuti tagatakse, et asbestitöid teevad vaid nõuetekohaselt

koolitatud ja tervisekontrolli läbinud töötajad. Mõju ulatus on väike, kuna muudatused ei eelda

töötajatelt märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus on väike neile töötajatele, kes

asbestitöödega ebaregulaarselt ja juhuslikult kokku puutuvad (nt ehitustöötaja, kes harva vana

maja lammutusega kokku puutub), kuid suur asbestitööle spetsialiseerunud töötajatele, kes

tegelevad asbestitöödega pidevalt või korduvalt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.2. Mõju majandusele

4.2.1. Sihtrühm: ettevõtted

Asbestitöödega puutuvad kokku eelkõige ehitusvaldkonna ettevõtted, aga ka näiteks laevade

ja rongide remontimisega tegelevad ettevõtted. Statistikaameti andmetel tegutses 2023. a

ehitusvaldkonnas ca 17 400 ettevõtet (ca 11% kõikidest ettevõtetest) ning masinate ja seadmete

remondi ja paigalduse valdkonnas ligi 2000 ettevõtet (ca 1% kõikides ettevõtetest)6. Praktikas

ei puutu kõik need ettevõtted asbestitöödega kokku, Tööinspektsioonile on esitatud kuni

kümme asbestitööga alustamise teadet aastas ning asbest on aja jooksul Eestis kaduv

6 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008)

järgi.

18

kantserogeen, mistõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma kõikide ettevõtete võrdluses

pidada väikeseks.

Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Asbestitööde määruse muudatused mõjutavad ettevõtteid peamiselt uute või täpsustatud

kohustuste kaudu, mis on suunatud töötajate paremale kaitsele ja töökeskkonna riskide

vähendamisele. Muudatuste tulemusena tõuseb ettevõtete halduskoormus ja lisandub kulusid,

kuid nende suurusjärk ei ole märkimisväärne ning sõltub ka tööandjate tänastest praktikatest.

Töötajate asbestitolmuga kokkupuutumise päevase piirnormi vähendamine, lisanduvad

kohustused ja täpsustused seoses terviseriskide vähendamise meetmetega (vt täpsemalt eelnõu

§ 1 punktid 16-21) ning nõue rakendada esmase ennetusabinõuna enne mis tahes muude

meetmete kasutamist asbesti või asbesti sisaldavate materjalide eemaldamist töökeskkonnast

võib kaasa tuua näiteks täiendavaid investeeringuid tõhusamatesse ventilatsiooni- või

puhastusseadmetesse või asbesti eemaldamise tõttu lisanduva kulu näiteks selle kinnikatmise

asemel. Täpsustatud kohustus mõõta õhu asbestisisaldust korrapäraselt ja erinevates

tööetappides, võib tähendada, et mõõtmisi tuleb teha senisest sagedamini. Mõõtmise hind jääb

suurusjärku 50–80 eurot, mistõttu ei ole muudatuse rahaline mõju tööandjale siiski

märkimisväärne.

Lisanduv kohustus, et töötajate nõuetekohane väljaõpe tuleb korraldada

täienduskoolitusasutuses ja vajadusel tuleb korraldada ka korduskoolitusi, võib kaasa tuua

lisanduvaid kulusid näiteks juhul kui tööandja täna koolitab töötajaid ise ning sõltumata

koolitusasutuse pakutavatest koolitusaegadest. Samas ei ole koolituse korraldamise vajadus

sage ning sõltub eelkõige töötajate voolavusest, töötingimuste ja tööülesannete muutumisest ja

muudest esilekerkivatest vajadustest. Samuti tagab muudatus, et töötajad on pädevad ja

teadlikud riskidest, mis vähendab tööandja võimalikke kahjusid ja vastutust.

Muudatus, millega täpsustatakse Tööinspektsioonile esitatavat asbestitööde teatevormi ning

lisatakse nõue esitada töötajate nimekiri koos väljaõpet tõendavate dokumentide ja viimase

tervisekontrolli kuupäevadega, suurendab veidi ettevõtte halduskoormust, kuid aitab vältida

rikkumisi, mis võiksid hiljem kaasa tuua trahve või töö peatamise. Samasugust mõju avaldab

muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või

eemaldustöid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsiooni nõusoleku. Kuigi lisandub

täiendav samm, aitab see tagada tööde ohutuse ja vähendada hilisemate vaidluste riski ning on

ühekordne kohustus.

Kokkuvõtvalt võivad muudatuste tõttu ettevõtete halduskoormus ja kulud mõnevõrra

suureneda. Mõju ulatus on sihtrühmas tervikuna keskmine, kuna ettevõtted peavad küll

muudatustega kohanema ning vajadusel tegema täiendavaid investeeringuid, kuid

kohanemistegevused sõltuvad ka ettevõtete senistest praktikatest. Samas on muudatustel ka

kaudseid positiivseid mõjusid – paraneb tööohutus ning väheneb rikkumiste ja töökatkestuste

oht. Mõju ulatus ja sagedus sõltub ettevõtte tegevusprofiilist. Muudatuse mõju avaldub harva

asbestitöödega kokkupuutuvatele ettevõtetele üksikjuhtudel, näiteks siis, kui neil tekib

19

harvaesinev vajadus asbesti eemaldada või lammutustöid teha. Nende jaoks võib mõju olla

suhteliselt suurem, kuna neil puudub igapäevane valmisolek. Näiteks võivad vajalike

dokumentide või koolitustõendite hankimine ja tööprotseduuride kooskõlastamine võtta

rohkem aega ja ressursse. See-eest spetsialiseerunud ettevõtetel, kes tegelevad asbestitöödega

pidevalt, on vajalik dokumentatsioon ja töötajate pädevus (nt koolitused, ohutusjuhised)

enamasti juba süsteemselt korraldatud ja pidevalt ajakohastatud. Seetõttu on mõju neile

ettevõtetele küll sagedasem, kuid koormus on võrreldes harva asbestitöid tegelevate

ettevõtetega väiksem ja paremini hallatav. Kokkuvõttes võib öelda, et suurim mõju tekib

muudatuse järgsetel esimestel töödel, eriti nende ettevõtete puhul, kes ei ole varem

asbestitöödega regulaarselt tegelenud. Pidevalt tegutsevatele ettevõtetele jääb mõju pigem

mõõdukaks ja hajub igapäevase tööprotsessi sisse. Täiendavaid ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud. Kuna asbestitöid tehakse pigem harva ja asbest on ajas vähenev kantserogeen, jääb

muudatuste kogumõju ettevõtlussektorile üldjoontes piiratuks. Samuti on muudatustega

kaasnevad kulud on üldjuhul väikesed võrreldes töötajate tervise ja ohutuse tagamise

eesmärgiga.

4.2.2. Sihtrühm: asbestikiude mõõtvad laborid

Eestis on asbestikiude mõõtvaid teenuseosutajaid vähe – teadaolevalt paar ettevõtet ning üks

riigiasutus (Terviseamet). Seega on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Asbestitööde määruse muudatused mõjutavad otseselt mõõtmisteenuse pakkujaid, kes teevad

asbestitolmu sisalduse seiret töökeskkonnas. Kehtiva määruse kohaselt on kasutusel olnud

faasikontrastmikroskoopia, kuid alates 21. detsembrist 2029 tuleb üle minna

elektronmikroskoopiale või muule samaväärsele meetodile, mis suudab tuvastada ka

peenemaid asbestikiude ja madalamaid kontsentratsioone.

Elektronmikroskoobi soetamine on väga kulukas ning Eesti tingimustes ei ole see laboritele

majanduslikult otstarbekas, arvestades, et asbestimõõtmisi tellitakse aastas vaid üksikutel

kordadel. Kuigi mõõtmiste sagedus võib tulevikus veidi tõusta, tulenevalt määruses täpsustatud

nõudest tööandjale teostada mõõtmisi korrapäraselt kogu tööprotsessi vältel, jääb mõõtmiste

üldine maht siiski väikeseks. Juba praegu tehakse osaliselt koostööd Soome laboriga, kus

elektronmikroskoopia on kasutusel. On tõenäoline, et tulevikus toimub enamik mõõtmisi

koostöös välislaboritega, mis võimaldab määruse nõudeid täita ilma, et iga labor peaks ise

kallisse seadmesse investeerima. Muudatus võib viia selleni, et osa laboreid, kellel puudub

ligipääs elektronmikroskoopiale, suunab mõõtmistellimused koostööpartneritele või

välislaboritesse. Tellimuste vähesuse tõttu ei mõjuta see aga oluliselt laborite tulusid ega

muuda turu toimimist.

Kuna asbestitööde maht Eestis on väike, jääb muudatuste mõju ulatus ja sagedus laboritele

väikeseks ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.3. Mõju riigiasutustele

20

4.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Tööinspektsiooni mõjutavad muudatused peamiselt seoses nõusoleku andmise ning

inspektsioonile esitatava teabega.

Muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või

eemaldustöid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsioonilt ühekordse nõusoleku,

suurendab veidi Tööinspektsiooni töökoormust. See toob kaasa vajaduse taotluste

läbivaatamiseks ja dokumentide kontrollimiseks. Arvestades, et asbestitöid tehakse Eestis väga

vähe (viimastel aastatel kuni kümme teadet aastas), on lisanduv töömaht siiski väike.

Muudatus, mis täpsustab asbestitööde teate vormi ja nõuab täiendavat teavet töötajate

koolituse, tervisekontrolli ja kasutatavate kaitsemeetmete kohta, lihtsustab Tööinspektsiooni

järelevalvet. Täpsemad andmed annavad Tööinspektsioonile parema ülevaate tööandjate

tegevusest ja töötajate ettevalmistusest ning vähendavad vajadust lisateavet küsida. See

parandab järelevalve kvaliteeti.

Üldkokkuvõttes on muudatuste mõju Tööinspektsioonile väikese ulatusega ning ei too kaasa

märkimisväärset kohanemisvajadust. Mõju avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega muutub Tööinspektsiooni töökorraldus. Tööinspektsioon peab

edaspidi andma ühekordse nõusoleku ettevõttele asbesti lammutus- või eemaldustöö

tegemiseks, kuid see ei too kaasa märkimisväärset töökoormust. Lisaks paraneb

Tööinspektsiooni järelevalve tõhusus, kuna asbestitöö teade muutub sisukamaks ja sellele tuleb

edaspidi lisada ettevõtte poolt tõendid. Muudatused ei too kaasa vajadust teha IT-arendusi, sest

ka seniseid asbestitööde alustamise teateid on menetletud emaili teel ning muudatused

võimaldavad jätkata seniste praktikatega. Täiendavaid kulusid ei ole ette nähtud. Täiendav tulu

avaldub kaudselt töötajate terviseriskide vähenemise kaudu.

21

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 21. detsembril 2025, välja arvatud eelnõu § 1 punkt 5, mis jõustub

21. detsembril 2029. See tuleneb direktiivi 2023/2668 nõuetest, mille muudatused tuleb

nimetatud kuupäevadeks üle võtta.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule,

Tööinspektsioonile, Terviseametile, Keskkonnaagentuurile, Eesti Ringmajandusettevõtete

Liidule, Päästeametile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti

Kutsehaigete Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Töötervishoiu

Teenuseosutajate Liidule.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2023/2668 ja Eesti õigusakti vastavustabel

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2023/2668 millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest

tulenevate ohtude eest tööl

Direktiiv (EL) 2023/2668 Eesti õigus

Vastavus

kehtivale

õigusele

Määruse eelnõu

Artikkel 1

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2004/37/EÜ (*1) sätteid

kohaldatakse alati, kui need on töötajate

tööohutuse ja tervishoiu seisukohast

soodsamad.“

Vabariigi Valitsuse 15.

detsembri 2005. a määrus nr

308 „Kantserogeensete,

mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste

kemikaalide käitlemisele

esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ (edaspidi

kantserogeenide määrus) §1

lõige 4 sätestab, et määrust

kohaldatakse asbestitöödele,

ilma et see piiraks Vabariigi

Valitsuse 11. oktoobri 2007. a

määrusega nr 224

Vastab.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

2

„Asbestitööle esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded” kehtestatud

rangemate või

spetsiifilisemate sätete

kohaldamist.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel

tähendab „asbest“ järgmisi kiulisi

silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (*2)

VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A

kategooria kantserogeenideks: a)

aktinoliit, CASi (**3) nr 77536-66-4; b)

amosiit, CASi nr 12172-73-5; c)

antofülliit, CASi nr 77536-67-5; d)

krüsotiil, CASi nr 12001-29-5; e)

kroküdoliit, CASi nr 12001-28-4; f)

tremoliit, CASi nr 77536-68-6.“

Vabariigi Valitsuse 11.

oktoobri 2007. a määrus nr

224 „Asbestitööle esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ (edaspidi asbestitöö

määrus) § 1 lõige 3.

„(3) Asbestina käsitatakse

järgmisi kiuliste silikaatide

klassi kuuluvaid mineraale:

1) aktinoliit, CAS nr 77536-

66-4;

2) amosiit, CAS nr 12172-73-

5;

3) antofülliit, CAS nr 77536-

67-5;

4) kroküdoliit, CAS nr

12001-28-4;

5) krüsotiil, CAS nr 12001-

29-5;

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 1 lõike 3 sissejuhatav lauseosa

järgmiselt: „Asbestina käsitatakse järgmisi kiulisi

silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr

1907/2006, (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1-1355)

VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A

kategooria kantserogeenideks:“.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1) 3 Chemical Abstracts Service’i (CAS) registri number.

3

6) tremoliit, CAS nr 77536-

68-6.“

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui

mingi toiminguga kaasneb tõenäoliselt

risk kokku puutuda asbestist või asbesti

sisaldavatest materjalidest tekkiva

tolmuga, tuleb seda riski hinnata selliselt,

et saaks kindlaks teha, mil viisil ja kui

suures ulatuses töötajad asbestist või

asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva

tolmuga kokku puutuvad, ning käsitada

asbesti või asbesti sisaldavate materjalide

kõrvaldamist teiste asbesti käitlemise

vormide kõrval prioriteetsena.“;

Asbestitöö määruse § 5 lõige

1.

„ (1) Iga kord enne

asbestitööd peab tööandja

riskianalüüsi käigus hindama

töötajate asbestiga

kokkupuute laadi, ulatust ja

kestust ning sellest töötajate

tervisele tulenevat riski ning

võtma tarvitusele sobivad

ennetusabinõud.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse asbestitöö

määruse § 5 lõiget 1 pärast tekstiosa „sobivad

ennetusabinõud“ tekstiosaga „, sh käsitlema

asbesti või asbesti sisaldavate materjalide

kõrvaldamist töökeskkonnast esmase

ennetusabinõuna.“

b) lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse

järgmisega: „3. Eeldusel, et töötajate

kokkupuude on pisteline ja

väheintensiivne, ning kui käesoleva

artikli lõikes 2 osutatud riskihindamise

tulemusel on selge, et artiklis 8 sätestatud

asjaomane piirväärtus töökoha õhus jääb

lubatud piiresse, võivad liikmesriigid

teha erandi artiklist 4, kui asjaomane töö

sisaldab“.

Asbestitöö määruse § 5

lõiked 2 ja 3.

„(2) Madala riskiga

asbestitöödeks peetakse töid,

mille käigus töötajate

kokkupuude asbestiga ei

ületa piirnormi, sealhulgas

lühiajalist, alla 4 tunni kestvat

tegevust, mille käigus

käideldakse mitterabedaid

materjale, milles asbestikiud

on seotud tihkeks

struktuuriks (nt

asbesttsementtooted); heas

seisukorras olevate asbesti

sisaldavate materjalide

hermetiseerimist või katmist

Vastab.

4

ja õhu koostise

kontrollimiseks või materjali

asbestisisalduse määramiseks

vajalike analüüside

tegemiseks materjalide

kogumist.

(3) Madala riskiga

asbestitööde korral võib jätta

§-d 6 ja 7 kohaldamata.“

Artikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Teade sisaldab vähemalt järgmiste

asjaolude lühikirjeldust: a) töökoha

asukoht ja, kui see on asjakohane,

konkreetsed alad, kus seda tööd tehakse;

b) kasutatava või käideldava asbesti liik

ja kogus; c) hõlmatud toimingud ja

protsessid, sealhulgas seoses töötajate

kaitse ja saastest puhastamisega, jäätmete

kõrvaldamisega ja, kui see on asjakohane,

õhuvahetusega suletud ruumides

töötamise puhul; d) kaasatud töötajate

arv, tõenäoliselt asjaomasele objektile

määratavate töötajate nimekiri, töötajate

individuaalsed koolitustõendid ning

töötajatele artikli 18 kohaselt tehtud

viimase tervisekontrolli kuupäev; e) töö

alguskuupäev ja kestus; f) töötajate

asbestiga kokkupuute piiramiseks võetud

meetmed, sealhulgas ülevaade selleks

kasutatavatest seadmetest. Liikmesriigid

tagavad, et pädevad asutused ei säilita

teise lõigu punktis d osutatud teavet

Asbestitöö määruse lisa 1

„Teade asbestitöö alustamise

kohta“.

„Teade asbestitööde

alustamise kohta

1. Tööandja nimi, aadress,

telefoninumber ja e-posti

aadress

2. Töö teostamise koha täpne

aadress

3. Tegevuse iseloomustus

(ehitise lammutamine,

rekonstrueerimine, asbesti

eemaldamine jne)

4. Käideldava asbesti olek

(rabe või tihke materjal) ja

eeldatav kogus (m2, m3 või

kg)

5. Asbestiga kokkupuute

vähendamiseks rakendatavad

abinõud

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse asbestitöö

määruse lisa 1 käesoleva määruse lisaga 1 „Teade

asbestitöö alustamise kohta“ uues sõnastuses:

„TEADE ASBESTITÖÖ ALUSTAMISE

KOHTA 1. Tööandja nimi, aadress, telefoninumber ja e-

posti aadress

2. Töö teostamise koha täpne aadress ja

konkreetsed alad, kus asbestitööd tehakse

3. Toimingu ja protsessiga, sh töötajate kaitse ja

asbestitolmust puhastamise ning jäätmete

kõrvaldamisega seotud tegevuste kirjeldus

4. Kasutatava või käideldava asbesti liik ja

eeldatav kogus (m2 , m3 või kg)

5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks

rakendatavad abinõud, sh selleks kasutatavad

seadmed

6. Asbestitöödesse kaasatavate töötajate arv ja

nimekiri, töötajate väljaõpet kinnitavad tõendid

ning töötajate viimase tervisekontrolli kuupäev

7. Asbestitööde alguskuupäev ja arvatav kestus

5

kooskõlas riigisisese õigusega kauem, kui

on vaja selle tagamiseks, et asbestiga

seotud tööd tegevad töötajad on saanud

nõuetekohase väljaõppe, võttes

igakülgselt arvesse asbesti pikaajalist

mõju töötajate tervisele.“

6. Asbestijäätmete

ladestamiskoht

7. Asbestitöid tegevate

töötajate arv

8. Tööde alguskuupäev ja

arvatav kestus

9. Tööde juhi nimi,

telefoninumber ja e-posti

aadress

10. Ehitusloa number ning

selle väljaandmise aeg ja

väljaandja (Tööde puhul,

mille tegemiseks on vajalik

ehitusluba)“

Tervise- ja tööministri

18.02.2021. a määruse nr 4

„Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ § 20 lõige 1.

„(1) Järelevalvetegevuse

andmeid ja tööandja teatisi

säilitatakse kümme aastat

alates nende andmekogusse

kandmisest.“

9. Asbestitööde juhi nimi, telefoninumber ja e-

posti aadress

10. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg

ja väljaandja (Tööde puhul, mille tegemiseks on

vajalik ehitusluba).“

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud

toimingute puhul tuleb töötajate

kokkupuude asbestist või asbesti

sisaldavatest materjalidest tekkiva

tolmuga tööl vähendada miinimumini ja

igal juhul madalaima tehniliselt

Asbestitöö määruse § 8 lõige

1.

„(1) Asbestitööd tuleb teha

nii, et töötaja kokkupuude

asbestitolmuga on

võimalikult väike ja jääb alla

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse asbestitöö

määruse § 8 lõike 1 punkti 1 pärast sõna

„kokkupuutuvate“ sõnadega „või kokku puutuda

võivate“.

Eelnõu § 1 punktiga 17 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 8 lõike 1 punkt 4 järgmiselt: „4) tuleb

6

võimaliku tasemeni allapoole artiklis 8

sätestatud asjaomaseid piirväärtusi ning

selleks tuleb võtta eelkõige järgmisi

meetmeid:

a) asbestist või asbesti sisaldavatest

materjalidest tekkiva tolmuga kokku

puutuvate või kokku puutuda võivate

töötajate arvu tuleb võimalikult palju

vähendada;

b) töötoimingud tuleb ette näha nii, et

nende käigus ei teki asbestitolmu, või kui

see on võimatu, hoida ära asbestitolmu

sattumine õhku, rakendades muu hulgas

järgmisi abinõusid: i) asbestitolmu

summutamine, ii) asbestitolmu

eemaldamine selle tekkekohas, iii) õhus

leiduvate asbestikiudude pidev

setitamine;

ba) töötajate suhtes tuleb kohaldada

asjakohast saastest puhastamise korda;

bb) suletud ruumides tehtava töö puhul

tuleb tagada töötajate piisav kaitse;

c) kõiki asbesti käitlemisega seotud

ruume ja seadmeid peab saama

korrapäraselt ja tõhusalt puhastada ja

hooldada ning neid tuleb korrapäraselt

puhastada ja hooldada;

d) asbesti või tolmuvat asbesti sisaldavaid

materjale tuleb hoida ja vedada sobivates

suletud pakendites;

e) jäätmed, välja arvatud

kaevandustegevusest tekkivad jäätmed,

piirnormi. Kokkupuute

vähendamiseks:

1) piiratakse asbestiga

kokkupuutuvate töötajate

arvu;

2) tehakse töö nii, et asbest

või asbesti sisaldavad

materjalid eemaldatakse

ehitisest või muust objektist

enne selle lammutamise

alustamist, välja arvatud

juhul, kui see tegevus

suurendab töötajate asbestiga

kokkupuute riski;

3) rabedat asbesti sisaldava

konstruktsiooni

lammutamisel või asbesti

eemaldamisel eraldatakse

asbestiga kokkupuute

piirkond ümbritsevast

keskkonnast alarõhulise

hermeetilise tsooni abil;

4) tuleb asbestitööd teha nii,

et asbestitolm ei satuks õhku.

Kui tolmu teket ei ole

võimalik vältida, tuleb

töökoht eraldada muust

töökeskkonnast ja kasutada

piisava võimsusega

kohtäratõmmet;

5) välditakse asbesti

kandumist töökohast mujale

asbestitööd teha nii, et asbestitolmu ei tekiks või

kui see ei ole võimalik, tuleb asbestitolmu

summutada, see tekkekohast eemaldada või õhus

leiduvaid asbestikiude setitada;“.

Eelnõu § 1 punktiga 18 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 8 lõike 1 punkt 6 järgmiselt: „6) suletud

ruumides tehtava asbestitöö korral tuleb tagada

töötajate piisav kaitse;“.

7

tuleb kokku koguda ja võimalikult kiiresti

töökohalt kõrvaldada sobivates suletud

pakendites, mis on tähistatud siltidega, et

nad sisaldavad asbesti ning seejärel

käidelda kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ4.“

töötajate riietega või muul

viisil;

6) kasutatakse kokkupuudet

vähendavaid seadmeid, sh

õhupuhasteid;

7) asbesti ja asbesti

sisaldavaid materjale

hoitakse ja transporditakse

suletud pakendis;

8) kõiki ruume või seadmeid,

mis on seotud asbestitööga,

puhastatakse ja hooldatakse

korrapäraselt.“

Asbestitöö määruse § 15.

„§ 15. Asbestijäätmete

käitlemine

(1) Tööandja kõrvaldab

asbestijäätmed, sh asbestiga

kokku puutunud

kasutuskõlbmatud

riietusesemed ja ühekordse

kasutusega kombinesoonid,

filtrid jms töökohalt

võimalikult kiiresti,

kasutades asbesti

utiliseerimiseks ette nähtud

kinnist pakendit, mis on

märgistatud määruse lisas 2

toodud hoiatusmärgiga.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).“

8

(2) Asbestijäätmeid

käideldakse vastavalt

«Jäätmeseaduse» § 29 lõike 4

punkti 3 alusel kehtestatud

asbesti sisaldavate jäätmete

käitlusnõuetele.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Olenevalt esialgse riskihindamise

tulemustest ja eesmärgiga tagada artiklis

8 sätestatud asjaomasest piirväärtusest

kinnipidamine, mõõdetakse

asbestikiudude sisaldust töökoha õhus

korrapäraste ajavahemike järel

konkreetsetes kasutusetappides.

2. Asbestiproovid peavad kajastama

töötaja isiklikku kokkupuudet asbestist

või asbesti sisaldavatest materjalidest

tekkiva tolmuga.“;

Asbestitöö määruse § 3

lõiked 1 ja 4.

„(1) Asbestikiudude sisaldust

mõõdetakse, kui on vaja

veenduda, et töötajate

kokkupuude asbestiga ei

ületa piirnormi või et

asbestitöö lõppedes ei sisalda

töökoha õhk asbestitolmu.

(4) Mõõtetulemused peavad

olema tõendatult jälgitavad

«Mõõteseaduse» tähenduses

ning kajastama töötaja

kokkupuudet

asbestitolmuga.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 3 lõige 1 järgmiselt: „(1) Tööandja

mõõdab lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest

regulaarselt asbestikiudude sisaldust

töökeskkonna õhus asbestitöö teostamise juures,

tagamaks §-s 2 sätestatud asjaomaste piirnormide

kinnipidamise ja selle, et asbestitöö lõppedes ei

sisalda töökoha õhk asbestitolmu.“

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse asbestitöö

määruse § 3 lõiget 4 peale sõna „töötaja“ sõnaga

„isiklikku“.

b) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5.

Proovide võtmise ajaline kestus peab

olema selline, et mõõtmistega või ajaliselt

kaalutud arvutuste abil oleks võimalik

kindlaks teha iseloomulik kokkupuute

määr kaheksatunnise vaatlusperioodi

(ühe vahetuse) jooksul.“;

Asbestitöö määruse § 2 lõige

1 „Töötaja asbestiga

kokkupuute päevane

piirnorm on 0,1 kiudu

sissehingatava õhu ühes cm3-

s (100 000 kiudu ühes m3-s),

mis on mõõdetud või

arvutatud 8-tunnise

kokkupuuteaja aja-kaalu

keskmisena.“

Vastab.

9

c) lõige 6 asendatakse järgmisega: „6.

Asbestikiude loendatakse

elektronmikroskoopia või alternatiivse

meetodi abil, mis annab samaväärseid või

täpsemaid tulemusi.“;

- Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse asbestitöö

määruse §-i 3 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Asbestikiude loendatakse õhuproovis

elektronmikroskoopia või muu samaväärse

meetodi abil.“.

d) lisatakse järgmine lõige: „7. Lõikes 1

osutatud õhus olevate asbestikiudude

mõõtmisel võetakse arvesse ainult neid

kiude, mis on vähemalt viis mikromeetrit

pikad, alla kolme mikromeetri laiad ja

mille pikkuse/laiuse suhe on suurem kui

3:1. Olenemata käesoleva lõike esimesest

lõigust võetakse artikli 8 lõike 2 punkti a

kohaldamiseks alates 21. detsembrist

2029 arvesse ka kiude, mille laius on alla

0,2 mikromeetri.“

Asbestitöö määruse § 2 lõige

2 „ Asbestiosake loetakse

kiuks, kui selle pikkuse ja

läbimõõdu suhe on 3:1 või

suurem.“

Asbestitöö määruse § 3 lõige

2 „Asbestikiudude

loendamisel õhuproovis

võetakse arvesse ainult

sellised kiud, mille pikkus on

vähemalt 5 mikromeetrit ja

läbimõõt kuni

3 mikromeetrit.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks

asbestitöö määruse § 2 lõige 2.

Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 3 lõige 2 järgmiselt: „(2)

Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse

arvesse ainult selliseid kiude, mille pikkus on

vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3

mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on

suurem kui 3:1.“

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Kuni 20. detsembrini 2029 tagavad

tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu

kokku õhuga, mis sisaldab asbesti

rohkem kui 0,01 kiudu/cm3 , mis on

mõõdetud kaheksatunnise

vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. 2.

Alates 21. detsembrist 2029 tagavad

tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu

kokku õhuga, mis sisaldab asbesti

rohkem kui a) 0,01 kiudu/cm3 , mis on

mõõdetud kaheksatunnise

Asbestitöö määruse § 2 lõige

1.

„(1) Töötaja asbestiga

kokkupuute päevane

piirnorm on 0,1 kiudu

sissehingatava õhu ühes cm3-

s (100 000 kiudu ühes m3-s),

mis on mõõdetud või

arvutatud 8-tunnise

kokkupuuteaja aja-kaalu

keskmisena.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Töötaja

asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,01

kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud 8-

tunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena.“

Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Töötaja

asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,002

kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud 8-

tunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena ning

§ 3 lõike 2 alusel läbiviidavas asbestikiudude

10

vaatlusperioodi kaalutud keskmisena

kooskõlas artikli 7 lõike 7 teise lõiguga,

või b) 0,002 kiudu/cm3 , mis on

mõõdetud kaheksatunnise

vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. 3.

Liikmesriigid tagavad, et tööandjate

suhtes kohaldatakse vähemalt ühte lõikes

2 sätestatud piirväärtust“

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi

2001. a määruse nr 105

„Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid“

(edaspidi ohtlike kemikaalide

määrus) lisas nimetatud aine

„asbest 1) kroküdoliit

(12001-28-4); 2) amosiit

(12172-73-5); 3) antofülliit

(77536-67-5); 4) aktinoliit

(77536-66-4); 5) tremoliit

(77536-68-6); 6) krüsotiil

(12001-29-5).“

loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude,

mille laius on 0,2-3 mikromeetrit või 0,01

kiudu/cm3 sama muutmise või arvutamise

tulemusel, kui arvesse võetakse ka kiude, mille

laius on alla 0,2 mikromeetri.“;

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike

kemikaalide määruse §-i 111 lõikega 13 järgmises

sõnastuses: „(13) Määruse lisas nimetatud aine

„asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit

(12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4)

aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-

6); 6) krüsotiil (12001-29-5).“ piirnorm 0,01

kiudu/cm3 ja märkus kehtivad kuni 20.

detsembrini 2029. a. Sama aine piirnorm 0,01

kiudu/cm3 või 0,002 kiudu/cm3 ja märkused

jõustuvad 21. detsembril 2029. a.“

Eelnõu § 2 punktiga 2 asendatakse ohtlike

kemikaalide määruse lisa käesoleva määruse

lisaga 2 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite

piirnormid“, milles nimetatud aine „asbest 1)

kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-

5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit

(77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6)

krüsotiil (12001-29-5).“ piirnorm 0,1 kiudu/cm3

(8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C

(kantserogeenne aine) asendatakse piirnormiga

0,01 kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi

piirnorm), märkus C (kantserogeenne aine),

märkus 32 (Asbestikiudude loendamisel võetakse

arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5

11

mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille

pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3:1.

Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb

loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on

0,2-3 mikromeetrit või lähtudes piirnormist 0,01

kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude,

mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.) või 0,002

kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm),

märkus C (kantserogeenne aine), märkus 32

(Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse

kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit,

laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja

laiuse suhe on suurem kui 3:1. Lähtudes

piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb loendamisel

arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2-3

mikromeetrit või lähtudes piirnormist 0,01

kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude,

mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.) (kehtib

alates 21.12.2029), piirnorm 0,01 kiudu/cm3 (8-

tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C

(kantserogeenne aine) (kehtib kuni 20.12.2029).

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui

artiklis 8 sätestatud asjaomast piirväärtust

ületatakse või on alust arvata, et enne töö

algust tuvastamata jäänud asbesti

sisaldavaid materjale on liigutatud nii, et

tekiks tolm, katkestatakse töö

viivitamata. Kõnealusel alal ei jätkata

tööd enne, kui sealsete töötajate kaitseks

on võetud piisavad meetmed. Kui artiklis

8 sätestatud asjaomast piirväärtust

Asbestitöö määrus § 8 lõige 4

„(4) Kui vaatamata

rakendatud abinõudele

töötajate kokkupuude

asbestitolmuga ületab

piirnormi, peab tööandja

viivitamata selgitama välja

selle põhjused ja rakendama

abinõusid olukorra

parandamiseks.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 20 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 8 lõige 4 järgmiselt: „(4) Kui vaatamata

rakendatud abinõudele töötajate kokkupuude

asbestitolmuga ületab § 2 lõikes 1 sätestatud

piirnormi, peatab tööandja viivitamata töö,

selgitab välja piirnormi ületamise tekkepõhjused

ja rakendab abinõusid olukorra parandamiseks.“

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse asbestitöö

määruse §-i 8 lõikega 44 järgmises sõnastuses:

12

ületatakse, tuleb kindlaks teha selle

põhjused ning võtta võimalikult kiiresti

vajalikud meetmed olukorra

parandamiseks.“;

„(41) Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavatest

materjalidest, mida enne tööde alustamist ei

tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja

viivitamata töö kuniks on rakendatud abinõud

töötajate terviseriski vähendamiseks.“

b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.

Kui kokkupuudet ei ole võimalik muude

vahenditega vähendada ja piirväärtusest

kinnipidamiseks tuleb kasutada isiklikke

hingamisteede kaitsevahendeid, ei tohi

tegu olla püsiva lahendusega ning see

peab iga töötaja puhul rangelt piirduma

miinimumiga. Selliste kaitsevahenditega

töötamise ajal peavad olema ette nähtud

regulaarsed pausid, mis vastavad

füüsikalistele ja kliimatingimustele ning

on asjakohasel juhul ettevõtte või asutuse

töötajate ja/või nende esindajatega

konsulteerides kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga.“

Asbestitöö määruse § 8 lõige

3.

„(3) Hingamisteede

kaitsevahenditega töötamise

ajal peavad töötajatele olema

ette nähtud puhkepausid,

mille kestus ja sagedus

sõltuvad töötaja füüsilisest

koormusest ja

töökorraldusest.

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse asbestitöö

määruse § 8 lõiget 3 peale sõna „nähtud“ sõnaga

„regulaarsed“.

Artikli 11 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Enne lammutus-, hooldus- või

renoveerimistööde alustamist ruumides,

mis on ehitatud enne liikmesriigi

asbestikeelu jõustumist, peavad

tööandjad võtma kõik vajalikud

meetmed, et teha kindlaks oletatavasti

asbesti sisaldavad materjalid, eelkõige

hankides teavet ruumide omanikelt,

teistelt tööandjatelt ja muudest allikatest,

sealhulgas asjakohastest registritest. Kui

selline teave ei ole kättesaadav, tagab

Asbestitöö määruse § 4

„Tööandja peab enne ehitise

lammutamist,

rekonstrueerimist, remonti

või hooldust veenduma, kas

ehitis sisaldab asbesti või ei

sisalda. Uurimise tulemus

dokumenteeritakse. Kui

asbestisisaldus leiab

kinnitust, järgitakse

nimetatud tööde tegemisel

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse asbestitöö

määruse § 4 järgmises sõnastuses: „§ 4.

Tööandja esmased kohustused enne

ehitustöödega alustamist

(1) Tööandja peab enne ehitise lammutamist,

rekonstrueerimist, remonti või hooldust

veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või ei

sisalda. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt,

teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt

või muudest allikatest, sh asjakohastest

registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse.

13

tööandja, et kvalifitseeritud käitaja

kontrollib asbesti sisaldavate materjalide

esinemist kooskõlas riigisisese õiguse ja

tavaga, ning hangib sellise kontrolli

tulemused enne töö alustamist. Tööandja

teeb kogu eespool nimetatud kontrolli

raames saadud teabe teisele tööandjale

kättesaadavaks taotluse korral ja üksnes

käesolevas lõigus sätestatud kohustuse

täitmiseks.“

käesolevas määruses

asbestitööde tegemiseks

sätestatud nõudeid.“

(2) Kui lõikes 1 nimetatud teave pole kättesaadav,

tagab tööandja asbesti sisaldavate materjalide

esinemise kontrollimise ning hangib sellise

kontrolli tulemused enne töö alustamist. Tööandja

teeb kontrolli raames saadud teabe kättesaadavaks

teisele samal objektil tegutsevale tööandjale selle

taotluse korral.

(3) Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, järgitakse

nimetatud tööde tegemisel käesolevas määruses

asbestitööde tegemiseks sätestatud nõudeid.“

Artikli 12 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a) sissejuhatav osa asendatakse

järgmisega:

„Kui teatavate toimingute, nagu

lammutamise, asbesti kõrvaldamise,

remondi ja hoolduse puhul on ette näha,

et artiklis 8 sätestatud asjaomast

piirväärtust ületatakse vaatamata sellele,

et rakendatakse kõiki võimalikke tehnilisi

ennetusmeetmeid asbestisisalduse

piiramiseks õhus, määrab tööandja

kindlaks sellise töö ajal töötajate kaitse

tagamiseks vajalikud meetmed, eelkõige

järgmised:“

Asbestitöö määruse § 9 lõige

1.

„(1) Kui riskianalüüsist

tuleneb, et mõne asbestitöö,

nt lammutustöö käigus võib

töötajate kokkupuude

asbestiga ületada piirnormi ja

seda ei ole võimalik vältida,

peab tööandja töötajate

ohutuse tagamiseks:“

Vastab.

b) punkt a asendatakse järgmisega: „a)

kooskõlas nõukogu direktiiviga

89/656/EMÜ (*) antakse töötajatele

kandmiseks sobivad isikukaitsevahendid,

mida tuleb käsitseda nõuetekohaselt ja

kohandada individuaalselt, eelkõige

hingamisseadmeid, sealhulgas

sobivuskontrollide abil;

Asbestitöö määruse § 9 lõige

1 punkt 1.

„1) andma töötajale sobivad

ja tõhusad hingamis- ja muud

vajalikud

isikukaitsevahendid;“

Vastab.

14

c) punkt c asendatakse järgmisega: „c)

hoitakse ära asbestist või asbesti

sisaldavast materjalist tekkiva tolmu

levimist töökohast või -ruumist välja ning

suletud ruumides tehtavate tööde puhul

kasutatakse õhutihedat kaitseümbrist

koos mehaanilise

tõmbeventilatsiooniga.“

Asbestitöö määruse § 9 lõige

1 punkt 3.

„3) takistama asbestitolmu

levimist ohualalt väljapoole.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse asbestitöö

määruse §-i 9 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Suletud ruumis tehtava asbestitöö korral

peab tööandja lõike 1 punktis 3 sätestatud

kohustuse täitmiseks paigaldama ruumi õhutiheda

kaitseümbrise koos mehaanilise

tõmbeventilatsiooniga.“

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c) kui asbestiga seotud lammutus- või

kõrvaldamistööd on lõpetatud,

kontrollitakse enne teiste toimingutega

jätkamist asbestiga kokkupuute riski

puudumist töökohal kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga

Asbestitöö määruse § 3 lõige

1.

„(1) Asbestikiudude sisaldust

mõõdetakse, kui on vaja

veenduda, et töötajate

kokkupuude asbestiga ei

ületa piirnormi või et

asbestitöö lõppedes ei sisalda

töökoha õhk asbestitolmu.“

Asbestitöö määruse § 10

lõige 6.

„(6) Asbestitöö lõppedes

peab tööandja veenduma, et

töökoha õhk ei sisalda

asbestitolmu.“

Vastab.

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.

Koolituse sisu peab olema töötajatele

hõlpsasti arusaadav. Töötajatel peab

koolituse abil olema võimalik omandada

vajalikke tööõnnetuste ärahoidmise ja

tööohutuse alaseid teadmisi ja oskusi

Asbestitöö määruse § 12.

„§ 12. Töötajate väljaõpe

Tööandja korraldab

asbestitöö tegijatele enne

esmakordset tööleasumist

väljaõppe, mille sisu ja maht

Vastab.

15

kooskõlas töökohas kohaldatava

riigisisese õiguse ja tavaga.“;

peavad olema kooskõlas

tehtava töö laadiga.

Väljaõppe kestus on

vähemalt 8 tundi ja seal peab

käsitlema järgmisi teemasid:

1) asbesti tervistkahjustav

toime ja tervisekahjustuse

riski suurendavad tegurid, sh

suitsetamine;

2) asbesti sisaldavate toodete

ja materjalide liigid, nende

tuvastamine;

3) tegevused, mille käigus

võidakse asbestitolmuga

kokku puutuda;

4) asbestitöö kavandamine ja

töökava koostamine;

5) juhised tegutsemiseks, kui

töö käigus ootamatult

avastatakse asbesti

sisaldavaid materjale või

kahjustatakse neid;

6) ohutud töövõtted,

kaitsevahendid, kasutatavad

ohumärguanded;

7) hingamiskaitsevahendite

otstarve, sortiment, valimine

ja kasutamine;

8) asbestitöö

hügieeninõuded;

9) saastest puhastamine;

10) jäätmete kõrvaldamine;

16

11) tervisekontrolli kord;

12) lammutamise ja asbesti

eemaldamise tehnika,

vajadusel koos praktiliste

harjutustega.“

b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.

Käesoleva artikli kohaselt antava

koolituse sisu, kestuse ja sageduse ning

sellega seotud dokumenteerimise

miinimumnõuded on sätestatud Ia lisas“.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1. Ettevõtted, kes kavatsevad tegeleda

lammutamise või asbesti kõrvaldamisega,

peavad enne tööde alustamist saama

pädevalt asutuselt loa. Selleks peavad nad

esitama pädevale asutusele vähemalt

tõendi artikli 6 nõuete täitmise kohta ja

tunnistused, mis tõendavad koolituse

läbimist vastavalt artiklile 14 ja Ia lisale.

2. Liikmesriigid teevad lõike 1 kohaselt

loa saanud ettevõtete nimekirja üldsusele

kättesaadavaks kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga.“

Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 13 sõnastatakse asbestitöö

määruse §-6 pealkiri järgmiselt: „§ 6.

Asbestitööde alustamisest teavitamine ja

Tööinspektsiooni nõusolek teatud tööde

tegemiseks“.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse asbestitöö

määruse § 6 lõiget 1 pärast sõna „teate“

tekstiosaga „, koos dokumentidega, mis

tõendavad §-s 8 sätestatud terviseriski

vähendamise meetmete rakendamist ja §-s 12

töötajate väljaõppe läbiviimist.“

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse asbestitöö

määruse §-i 6 lõigetega 4-7 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui tööandja kavatseb esmakordselt teostada

asbesti lammutus- või eemaldustöid, kontrollib

Tööinspektsioon lõikes 1 nimetatud teabe alusel,

kas tööandja rakendab terviseriski vähendamiseks

ettenähtud abinõusid vastavalt §-s 8 sätestatud

17

nõuetele ning on korraldanud töötajate väljaõppe

vastavalt §-s 12 sätestatud nõuetele.

(5) Tööinspektsiooni nõusolekut asbesti

lammutus- või eemaldustöid teostada eeldatakse,

kui Tööinspektsioon ei ole nõusoleku andmisest

keeldunud lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

(6) Tööandja ei tohi teostada asbesti lammutus-

ega eemaldustöid, kui Tööinspektsioon keeldub

lõikes 4 sätestatud asjaolude kontrollimise

tulemusena nõusoleku andmisest.

(7) Tööinspektsioon avaldab lõikes 4 nimetatud

nõusoleku saanud ettevõtete nimed oma ametlikul

veebilehel.“

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse asbestitöö

määrust §-ga 161 järgmises sõnastuses: „161.

Paragrahvi 6 lõigete 4-7 rakendamine Tööandja puhul, kes enne § 6 lõigete 4-7

jõustumist tegeles asbesti lammutus- või

eemaldustöödega, kontrollib tööinspektor § 6

lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist § 6 lõikes 1

nimetatud teabe saamisel.“

Artikli 18 lõige 1 jäetakse välja.

1. Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid,

võetakse lõigetes 2–5 osutatud meetmed.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18c

1. Komisjon kaalub artikli 22 kohase

järgmise hindamise raames vajadust

ajakohastada artiklis 2 esitatud kiuliste

silikaatide loetelu, võttes arvesse

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

18

teaduslikke teadmisi, ning vajadust

lisameetmete järele, et tagada tööl kaitse

teisese kokkupuute eest asbestiga.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud

hindamise järel ning pärast

konsulteerimist tööohutuse ja

töötervishoiu nõuandekomiteega hindab

komisjon artiklis 2 toodud kiuliste

silikaatide loetelu ajakohastamise

asjakohasust ja vajadust. Komisjon

hindab eelkõige seda, kas on asjakohane

lisada käesoleva direktiivi

kohaldamisalasse muid kiulisi silikaate,

nagu erioniit, ribekiit, vintšiit, rihteriit ja

fluoroedeniit, ning kas on asjakohane

võtta lisameetmeid, et tagada tööl kaitse

teisese kokkupuute eest asbestiga. Kui

see on asjakohane, esitab komisjon

Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle

kohta seadusandlikud ettepanekud.“

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 jäetakse välja; Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.

Tööandja kannab artikli 3 lõikes 1

osutatud toimingutega tegelevaid

töötajaid käsitleva teabe registrisse. See

teave näitab ära toimingu laadi ja kestuse

ning selle, milline on olnud nende

kokkupuude asbestiga. Arstil ja/või

tervisekontrolli eest vastutaval asutusel

Asbestitöö määruse § 14

lõiked 1, 3-5.

„§ (1) Tööandja peab pidama

asbestiga kokkupuutuvate

töötajate nimekirja, kandes

sinna järgmised andmed:

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse asbestitöö

määruse § 14 lõike 1 punkti 2 pärast sõna

„kirjeldus“ tekstiosaga „, mille täitmisel puutub

töötaja asbestiga kokku“.

19

on juurdepääs nimetatud registrile.

Töötajatel on registris juurdepääs neid

ennast puudutavatele andmetele.

Töötajatel ja/või nende esindajatel on

juurdepääs registris sisalduvale

anonüümsele kollektiivsele teabele.“

1) töötaja ees- ja

perekonnanimi ning

isikukood;

2) tööülesannete kirjeldus;

3) igakordse asbestiga

kokkupuute kestus.

(3) Töötajal on õigus tutvuda

tema kohta nimekirja kantud

andmetega.

(4) Töökeskkonnavolinikul

või muul töötajate esindajal

peab olema võimalus tutvuda

nimekirjas sisalduva

isikustamata statistilise

teabega.

(5) Töötervishoiuarstil,

töökeskkonnaspetsialistil ja

tööinspektoril on õigus

tutvuda nimekirja kantud

andmetega.“

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Liikmesriigid peavad registrit kõigi

meditsiiniliselt diagnoositud asbestiga

seotud kutsehaigusjuhtude kohta. I lisas

on esitatud selliste haiguste näidisloetelu,

mida võib põhjustada asbestiga

kokkupuude.“

Riigikogu 16. juuni 1999. a

seaduse „Töötervishoiu ja

tööohutuse seadus“ (edaspidi

töötervishoiu ja tööohutuse

seadus) § 23 lõiked 6 ja 8.

„(6) Kutsehaigestumisest

teatab töötervishoiuarst

kirjalikult või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas

vormis hiljemalt viie päeva

Vastab.

20

jooksul pärast haiguse

diagnoosimist tööandjale,

Tööinspektsioonile ja töötaja

töötervishoiuarsti juurde

suunanud arstile.

(8) Tööinspektsioon edastab

Terviseametile hiljemalt iga

aasta 1. märtsiks kirjalikult

eelmise aasta

kutsehaigestumiste ja tööst

põhjustatud haigestumiste

statistilised andmed.“

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 23 lõike 1 alusel

09.05.2005 a. vastu võetud

Sotsiaalministri määruse nr

66 „Kutsehaiguste loetelu“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a 1. Komisjon hindab 31.

detsembriks 2028 piirväärtuste edasise

vähendamise teostatavust, võttes arvesse

liikmesriikide artikli 22 kohaselt esitatud

aruandeid, teaduslike tõendite

kättesaadavust, tehnika arengut ning

seost uute analüüsimeetodite ja arvulise

piirväärtuse vahel.

2. Komisjon pakub käesoleva direktiivi

nõudeid täitvatele tööandjatele asjakohast

tehnilist tuge ja teavet asjaomaste liidu

rahaliste vahendite kohta, et aidata

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

21

liikmesriikidel neid vahendeid parimal

viisil ära kasutada ja hõlbustada neile

juurdepääsu, eelkõige väikestele ja

keskmise suurusega ettevõtjatele,

sealhulgas mikroettevõtjatele.“

I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Praeguste teadmiste kohaselt võib

kokkupuude asbestikiududega põhjustada

vähemalt järgmisi haigusi: — asbestoos;

— mesotelioom; — kopsuvähk; — mao-

soolestikuvähk; — kõrivähk; —

munasarjavähk; — healoomulised

pleurahaigused.“

Sotsiaalministri 9. mai 2005.

a määruse nr 66

„Kutsehaiguste loetelu“ § 2.

㤠2. Respiratoorsed

kutsehaigused ja -kasvajad“

avatud loetelu.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Käesoleva direktiivi lisas esitatud tekst

lisatakse Ia lisana.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva

direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid hiljemalt 21. detsembriks

2025. Nad edastavad kõnealuste normide

teksti viivitamata komisjonile

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1

jõustavad liikmesriigid artikli 1 punkti 6

alapunktide c ja d (mis puudutab

direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõike 7

teist lõiku) ning punkti 7 (mis puudutavad

direktiivi 2009/148/EÜ artikli 8 lõikeid 2

ja 3) järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid hiljemalt 21. detsembriks

2029. Nad edastavad kõnealuste normide

teksti viivitamata komisjonile.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

22

Enne õigus- ja haldusnormide jõustamist

käesoleva lõike kohaselt kasutavad

liikmesriigid kiudude loendamiseks

võimaluse korral

faasikontrastmikroskoopiat kooskõlas

Maailma Terviseorganisatsiooni 1997.

aastal soovitatud meetodiga või muud

meetodit, mis annab samaväärseid või

täpsemaid tulemusi.

3. Kui liikmesriigid lõigetes 1 ja 2

osutatud normid vastu võtavad, lisavad

nad nende ametlikul avaldamisel

nendesse või nende juurde viite

käesolevale direktiivile. Sellise viitamise

viisi näevad ette liikmesriigid.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile

käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu võetud

põhiliste õigusnormide teksti.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud

liikmesriikidele.

Ei eelda

siseriikliku

õiguse muutmist.

LISA

Ia LISA – Koolituse miinimumnõuded

Töötajad, kes puutuvad kokku või võivad

tõenäoliselt kokku puutuda asbestist või

Asbestitöö määruse §12

sissejuhatav lause.

Vastab.

23

asbesti sisaldavatest materjalidest

pärineva tolmuga, peavad läbima

kohustusliku koolituse, mis hõlmab

vähemalt järgmisi miinimumnõudeid.

„Tööandja korraldab

asbestitöö tegijatele enne

esmakordset tööleasumist

väljaõppe, mille sisu ja maht

peavad olema kooskõlas

tehtava töö laadiga.

Väljaõppe kestus on

vähemalt 8 tundi ja seal peab

käsitlema järgmisi teemasid:“

1) Koolitus korraldatakse töösuhte

alguses ja lisakoolituse vajaduse

tekkimise korral.

Asbestitöö määruse § 12

sissejuhatava lõigu esimene

lause.

„Tööandja korraldab

asbestitöö tegijatele enne

esmakordset tööleasumist

väljaõppe, mille sisu ja maht

peavad olema kooskõlas

tehtava töö laadiga.“

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §

12 järgmiselt:

„§ 12. Töötajate väljaõpe

(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes

puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,

enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja

praktilise väljaõppe.

(2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see

peab hõlmama:

1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete tutvustamist;

2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja

selle riski suurendavatest teguritest, sh

suitsetamine;

3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja

materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;

4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja

asbestitolmuga kokku puutuda ja selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;

5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava

koostamisest;

24

6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus

ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid

materjale või kahjustatakse neid;

7) õpetust ohututest töövõtetest,

kaitsevahenditest, kasutatavatest

ohumärguannetest;

8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige

hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,

valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;

9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;

10) õpetust saaste puhastamisest;

11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;

12) infot tervisekontrolli korrast;

13) juhiseid hädaolukorraks.

(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti

lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama

ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate

kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise

ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut

töökeskkonda.

(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus

korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud

olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt

eemal viibinud või töötaja, tööandja või

Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus

vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele.

(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse

tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3

25

nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,

milles väljaõpe läbiti.

(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja

tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale

keskmist tööpäevatasu.“

2) Koolitus peab asjaomaste töötajate

ülesandeid arvestades olema piisava

kestusega.

Asbestitöö määruse § 12

sissejuhatava lõigu teine

lause „Väljaõppe kestus on

vähemalt 8 tundi ja seal peab

käsitlema järgmisi teemasid:“

Vastab.

3) Koolitust peab pakkuma instruktor,

kelle kvalifikatsiooni on tunnustatud

riigisisese õiguse ja tava kohaselt.

Täiskasvanute koolituse

seaduse (edaspidi TäKS) § 7

lõiked 1-3.

„(1) Täienduskoolitusasutuse

pidaja kehtestab

täienduskoolituse

õppekorralduse alused ja

täienduskoolitusasutuse

tegevuse kvaliteedi tagamise

alused.

(2) Täienduskoolituse

õppekorralduse alustes

sätestatakse õppijate

täienduskoolitusele vastuvõtu

ja koolituselt väljaarvamise

tingimused ja kord ning

täienduskoolituse eest

õppetasu maksmise, sellest

vabastamise ja selle

tagastamise tingimused ja

kord ning teised õppe

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §

12 järgmiselt:

„§ 12. Töötajate väljaõpe

(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes

puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,

enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja

praktilise väljaõppe.

(2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see

peab hõlmama:

1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete tutvustamist;

2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja

selle riski suurendavatest teguritest, sh

suitsetamine;

3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja

materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;

4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja

asbestitolmuga kokku puutuda ja selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;

5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava

koostamisest;

26

korraldamiseks olulised

tingimused.

(3) Täienduskoolitusasutuse

tegevuse kvaliteedi tagamise

alustes sätestatakse vähemalt

täienduskoolituse

õppekavade,

täienduskoolituskursusega

seotud täiskasvanute

koolitajate ja õppekeskkonna

kvaliteedi tagamise

tingimused ja kord ning

täienduskoolituse kohta

tagasiside kogumise kord.“

TäKS § 11 lõiked 1 ja 2.

„(1) Täiskasvanute koolitaja

on käesoleva seaduse

tähenduses spetsialist, kes

sihipäraselt loodud

õpisituatsioonis toetab

täiskasvanud inimeste

õppimist ja enesearendust.

(2) Täienduskoolituse

läbiviimiseks tagab

täienduskoolitusasutuse

pidaja õppe eesmärkide ja

õpiväljundite saavutamiseks

vajaliku arvu õppekavas

kirjeldatud kvalifikatsiooni,

õpi- või töökogemusega

koolitajate olemasolu.“

6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus

ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid

materjale või kahjustatakse neid;

7) õpetust ohututest töövõtetest,

kaitsevahenditest, kasutatavatest

ohumärguannetest;

8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige

hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,

valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;

9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;

10) õpetust saaste puhastamisest;

11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;

12) infot tervisekontrolli korrast;

13) juhiseid hädaolukorraks.

(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti

lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama

ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate

kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise

ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut

töökeskkonda.

(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus

korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud

olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt

eemal viibinud või töötaja, tööandja või

Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus

vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele.

(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse

tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3

27

nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,

milles väljaõpe läbiti.

(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja

tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale

keskmist tööpäevatasu.“

4) Iga töötaja, kes on koolitusel

rahuldavalt osalenud, saab

koolitustunnistuse, millel on märgitud

a) koolituse kuupäev;

b) koolituse kestus;

c) koolituse sisu;

d) koolituse keel;

e) instruktori või koolitust pakkuva

asutuse või mõlema nimi, kvalifikatsioon

ja kontaktandmed.

Haridus- ja teadusministri 19.

juuni 2015. a. määrus nr 27

„Täienduskoolituse standard“

§ 3 lõige 3.

„(3) Tunnistusele ja tõendile

märgitakse vähemalt

järgmised andmed:

1) täienduskoolituses

osalenud või selle läbinud

isiku nimi ja isikukood;

2) täienduskoolitusasutuse

nimi ja

täienduskoolitusasutuse

pidaja registrikood;

3) majandustegevusteate või

tegevusloa

registreerimisnumber Eesti

Hariduse Infosüsteemis;

4) õppekava nimetus;

5) täienduskoolituse

toimumise aeg ja

täienduskoolituse maht;

6) tõendi või tunnistuse

väljaandmise koht ja

kuupäev;

7) tõendi või tunnistuse

number;

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §

12 järgmiselt:

„§ 12. Töötajate väljaõpe

(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes

puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,

enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja

praktilise väljaõppe.

(2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see

peab hõlmama:

1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete tutvustamist;

2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja

selle riski suurendavatest teguritest, sh

suitsetamine;

3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja

materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;

4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja

asbestitolmuga kokku puutuda ja selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;

5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava

koostamisest;

6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus

ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid

materjale või kahjustatakse neid;

28

8) koolitajate nimed.

(4) Käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktis 8 nimetatud

andmed võib märkida ka

tunnistuse või tõendi lisas.

(5) Tunnistusel või selle lisas

märgitakse lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 3

sätestatule omandatud

õpiväljundid ja õpiväljundite

saavutatuse hindamise viisid.

(6) Käesoleva määruse § 2

lõikes 4 nimetatud juhul

märgitakse tunnistusele või

selle lisale ka kutsestandard

ja selle kutsetase või

õppekava, milles sisalduvate

kompetentside omandamine

oli täienduskoolituse

eesmärgiks.

(7) Tunnistus ja tõend

allkirjastatakse

täienduskoolitusasutuse

pidaja kehtestatud korras.

(8) Täienduskoolitusasutuse

väljastatud tunnistused ja

tõendid nummerdatakse ja

täienduskoolitusasutus peab

nende üle arvestust pidama.

Tunnistusi ja tõendeid võib

väljastada ka

elektrooniliselt.“

7) õpetust ohututest töövõtetest,

kaitsevahenditest, kasutatavatest

ohumärguannetest;

8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige

hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,

valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;

9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;

10) õpetust saaste puhastamisest;

11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;

12) infot tervisekontrolli korrast;

13) juhiseid hädaolukorraks.

(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti

lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama

ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate

kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise

ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut

töökeskkonda.

(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus

korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud

olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt

eemal viibinud või töötaja, tööandja või

Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus

vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele.

(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse

tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3

nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,

milles väljaõpe läbiti.

29

(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja

tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale

keskmist tööpäevatasu.“

5) Töötajad, kes puutuvad kokku või

võivad tõenäoliselt kokku puutuda

asbestist või asbesti sisaldavatest

materjalidest pärineva tolmuga, peavad

läbima teoreetilise ja praktilise koolituse,

mis käsitleb vähemalt järgmist:

a) selle liikmesriigi kohaldatav õigus, kus

töö toimub;

b) asbesti omadused ja selle mõju

tervisele, sealhulgas selle koosmõju

suitsetamisega;

c) asbesti sisaldada võivate toodete või

materjalide liigid;

d) toimingud, mille käigus võidakse

asbestiga kokku puutuda, ning selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude

tähtsus;

e) ohutud töövõtted, kontroll ja

kaitsevahendid;

f) kaitsevahendite, eelkõige

hingamisseadmete otstarve, sortiment,

valimine, piirangud ja nõuetekohane

kasutamine;

g) juhised hädaolukorraks;

h) saastest puhastamise kord;

i) jäätmete kõrvaldamine;

j) tervisekontrolli nõuded.

Asbestitöö määruse §12.

„§ 12. Töötajate väljaõpe

Tööandja korraldab

asbestitöö tegijatele enne

esmakordset tööleasumist

väljaõppe, mille sisu ja maht

peavad olema kooskõlas

tehtava töö laadiga.

Väljaõppe kestus on

vähemalt 8 tundi ja seal peab

käsitlema järgmisi teemasid:

1) asbesti tervistkahjustav

toime ja tervisekahjustuse

riski suurendavad tegurid, sh

suitsetamine;

2) asbesti sisaldavate toodete

ja materjalide liigid, nende

tuvastamine;

3) tegevused, mille käigus

võidakse asbestitolmuga

kokku puutuda;

4) asbestitöö kavandamine ja

töökava koostamine;

5) juhised tegutsemiseks, kui

töö käigus ootamatult

avastatakse asbesti

sisaldavaid materjale või

kahjustatakse neid;

Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §

12 järgmiselt:

„§ 12. Töötajate väljaõpe

(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes

puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,

enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja

praktilise väljaõppe.

(2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see

peab hõlmama:

1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete tutvustamist;

2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja

selle riski suurendavatest teguritest, sh

suitsetamine;

3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja

materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;

4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja

asbestitolmuga kokku puutuda ja selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;

5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava

koostamisest;

6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus

ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid

materjale või kahjustatakse neid;

7) õpetust ohututest töövõtetest,

kaitsevahenditest, kasutatavatest

ohumärguannetest;

30

Koolitus peab võimalikult täpselt

vastama töötajate kutseala eripärale ning

kutseala konkreetsetele ülesannetele ja

töömeetoditele.

6) ohutud töövõtted,

kaitsevahendid, kasutatavad

ohumärguanded;

7) hingamiskaitsevahendite

otstarve, sortiment, valimine

ja kasutamine;

8) asbestitöö

hügieeninõuded;

9) saastest puhastamine;

10) jäätmete kõrvaldamine;

11) tervisekontrolli kord;

12) lammutamise ja asbesti

eemaldamise tehnika,

vajadusel koos praktiliste

harjutustega.

8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige

hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,

valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;

9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;

10) õpetust saaste puhastamisest;

11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;

12) infot tervisekontrolli korrast;

13) juhiseid hädaolukorraks.

(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti

lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama

ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate

kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise

ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut

töökeskkonda.

(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus

korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud

olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt

eemal viibinud või töötaja, tööandja või

Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus

vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele.

(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse

tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3

nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,

milles väljaõpe läbiti.

(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja

tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale

keskmist tööpäevatasu.“

31

6) Kooskõlas käesoleva direktiiviga

peavad lammutustöid tegevad või asbesti

kõrvaldavad töötajad lisaks punktis 5 ette

nähtud koolitusele läbima koolituse

tehnoloogiliste seadmete ja masinate

kasutamise kohta, et piirata tööprotsessi

ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut.

Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §

12 järgmiselt:

„§ 12. Töötajate väljaõpe

(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes

puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,

enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja

praktilise väljaõppe.

(2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see

peab hõlmama:

1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete tutvustamist;

2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja

selle riski suurendavatest teguritest, sh

suitsetamine;

3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja

materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;

4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja

asbestitolmuga kokku puutuda ja selle

ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;

5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava

koostamisest;

6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus

ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid

materjale või kahjustatakse neid;

7) õpetust ohututest töövõtetest,

kaitsevahenditest, kasutatavatest

ohumärguannetest;

8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige

hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,

valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;

9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;

32

10) õpetust saaste puhastamisest;

11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;

12) infot tervisekontrolli korrast;

13) juhiseid hädaolukorraks.

(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti

lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama

ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate

kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise

ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut

töökeskkonda.

(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus

korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud

olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt

eemal viibinud või töötaja, tööandja või

Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus

vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele.

(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse

tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3

nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,

milles väljaõpe läbiti.

(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja

tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale

keskmist tööpäevatasu.“

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

20.11.2025 nr 2-2/3951-1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

tulenevalt direktiivi (EL) 2023/2668

ülevõtmisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu tulenevalt direktiivi (EL)

2023/2668 ülevõtmisest.

Palun tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu koos lisadega;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa.

/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Eesti Ehitusinseneride Liit

Tööinspektsioon

Terviseamet

Keskkonnaagentuur

2 (2)

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

Päästeamet

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Eesti Kutsehaigete Liit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühing

Teenusmajanduse Koda

Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit

Marilin Lutsoja

+372 5883 6479 [email protected]