Retseptiravimite müügi ja nõustamise protsessiskeem iseteenindusapteekidele Patsient soovib retseptiravimit välja osta. Talle on välja kirjutatud toimeaine.

- Apteegipidaja, kes haldab iseteenindusapteeke teeb kindlaks, et populaarsemate (asukohapõhiselt nt vererõhu-, diabeedi-, allergiaravimid jne) retseptiravimite valik on pidevalt uuendatud ja olemas ka toimeainepõhised alternatiivid.

- Patsient saab retseptiravimi ostuprotsessi alustada kas otse iseteenindusapteegis, esmalt tuvastades oma isikut ning seejärel alustades seal veebikonsultatsiooni apteekriga. Potentsiaalse alternatiivina teeb patsient kodus eelkonsultatsiooni üle veebi apteekriga, kes annab teada, kas ja mis ravimite variandid on tema läheduses, sh iseteenindusapteegis olemas. Mõlemal juhul jääb inimkontroll ostukohas sisse, kuid kui patsient valideerib, et nõustamine on juba tehtud eelkonsultatsioonina siis saab sellega aega kokku hoida müügipunktis.

- Sobiva ravimi või selle toimeainepõhise alternatiivi olemasolu korral saab patsient osta osta isikut tõendava dokumendi alusel ravimi välja. Enne kui kaupade väljastamist kontrollib apteeker ostukorvis olevate ravimite korrektsuses ning nõustab nii retseptiravimi manustamise kui koosmõjude kohta teiste ostetavate ravimitega.

- Kui sobivat ravimit pole, suunab apteeker patsiendi lähimasse apteeki (füüsiline või iseteeninduslik), kus sobiv ravim on olemas või lepitakse kokku, millal see jõuab lähimasse apteegiautomaati, kust patsient saab selle välja osta.

- Apteekri poolne nõustamine on kohustuslik element ravimi väljaostmise hetkel ehk enne kui patsient tasub ostukorvi eest apteegiautomaadi kassas. Kui tehnoloogilise tõrke korral ei ole võimalik virtuaalkonsultatsiooni läbi viia või proviisoril valideerida, mis on patsiendi ostukorvis, ei ole võimalik tehingut lõpule viia ja kaup eemaldatakse ostukorvist.

- Ostukorv ei ole patsiendile kättesaadav kuniks apteekri lõpliku kinnituseni, et robot on sinna asetanud korrektsed ravimid. Alles seejärel suunatakse ostud kauba kättesaamise alasse ja avatakse luuk patsiendile.

- Kõik potentsiaalsed veahetked on sarnased potentsiaalsetele juhtumitele tavaapteegis ning nende lahendamiseks on lihtsad võimalused, alustades ravimite komplekteerimise protsessi otsast peale. Lahendus hõlmaks nii ostukorvi kontrollimise võimalust apteekri poolt videokaamerate abil kui ka ostukorvi tühjendamise võimalust, et valed ravimid ostukorvist eemaldada.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid

Meie 20.11.2025 nr 1.2-1/2922-1

Esituskiri iseteenindusapteekide regulatsiooni loomise ja apteegis valmistatavate ravimite regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus

Lugupeetud koostööpartnerid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks iseteenindusapteekide regulatsiooni loomise ja apteegis valmistatavate ravimite regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsuse. Ootame teie arvamust hiljemalt 31.11.2025 (k.a.). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: VTK_Iseteenindusapteegid ja apteegis valmistatavad ravimid Lisaadressaadid: Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Perearstide Selts Ravimitootjate Liit Ravimiamet Tervisekassa Konkurentsiamet Eesti Proviisorapteekide Liit Mari Amos [email protected]

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(iseteenindusapteegid ja ekstemporaalsete ravimite valmistamine)

11.10.2025

Sissejuhatus

Käesolevas VTK-s käsitletakse kahte apteegiteenuse osutamisega seotud muudatust:

1) apteegiteenuse füüsilist kättesaadavust innovatsiooni võtmes (iseteenindusapteek);

2) apteegipidajale pandud ekstemporaalsete ravimite valmistamisega seotud kohustuste

leevendamist (ekstemporaalsete ravimite valmistamise ruumide nõue).

Ühelt poolt on apteegiteenuses toimunud viimase 30 aasta jooksul olulised muutused ja apteek ei

ole üldjuhul enam koht, kus ravimeid valmistatakse, st peamiselt on turul tööstuslikult toodetud

ravimid. Teisalt on seoses tehnoloogiliste lahenduste arenguga tekkimas võimalused teatud osa

apteegiteenuse automatiseerimiseks, mis omakorda tähendab, et tulevikus ei pruugi apteek olla

enam koht, kus on nõutav kvalifitseeritud personali füüsiline kohalolek. Vajalikku

nõustamisteenust saab osutada kaugteenusena. Samas tuleb arvestada, et ravimite hulgitarbijad on

moodustamas kasvavat osa ravimitarbijatest ja seetõttu on järjest olulisem patsientide nõustamine.

Iseteenindusapteek on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab kliendil iseseisvalt osta ravimeid

automaadist (automaadis hoitavate ja sellest väljastatavate ravimite haldus on automatiseeritud) ja

kasutada ravimi ostmise ajal kaugkonsultatsiooniteenust. Selline lahendus võimaldaks

olemasoleva apteekrite arvu juures kasutada efektiivsemalt apteekri ressurssi – üks apteeker saab

video teel nõustada patsiente mitmes kohas Eestis, sõltumata patsiendi asukohast. Lisaks

võimaldab iseseisva teenindusüksusena toimiv iseteenindusapteek kokku hoida apteegiteenusega

kaasnevaid kulusid (sh tegevuskoha ja tööjõuga seotud kulud). Neid asjaolusid arvestades võib

iseteenindusapteek tagada ravimite parema geograafilise ja ajalise kättesaadavuse üle Eesti.

Kaasajastamaks apteegiteenust tuleb ümber mõtestada ka ekstemporaalsete ravimite

valmistamisse puutuv. Käesoleval ajal on ekstemporaalsete ravimite välja kirjutamine Eestis

minimaalne ning nende valmistamine koondunud peamiselt kümnekonnasse apteeki. Samas on

valmistamiseks vajalike ruumide ja tingimuste hoidmise kulukas kohustus võrdselt kõigil

üldapteekidel.

1. Lahendatav probleem

1.1 Iseteenindusapteek

Eestis on 36 apteeki 100 000 elaniku kohta, mis on mõnevõrra rohkem Euroopa Liidu keskmisest

(ca 31 apteeki 100 000 elaniku kohta). Eestis võib apteeki pidada ainult proviisor. Proviisoreid on

100 000 elaniku kohta oluliselt vähem kui ELis keskmiselt (Eestis ca 70 proviisorit vs. ELis

keskmiselt ca 80 proviisorit 100 000 elaniku kohta).1

Praegu koondub apteegiteenus suurematesse keskustesse ja piirkondlik ravimite kättesaadavus ei

ole ühtlane. Eesti elanikkonnast 84% hinnangul on nende elu- või töökohast ühistranspordiga või

jalgsi liikudes kuni 15 minuti kaugusel vähemalt üks apteek. Hajaasustusega piirkondades on

apteegiteenuse võrk hõredam. Maapiirkondade elanikest umbes pooltele ei jää elu- või töökohast

ühistranspordiga või jalgsi liikudes 15 minuti kaugusele mitte ühtegi apteeki.2 Iseteenindusapteek

võimaldaks ravimite müüki ka asulates, kus füüsilise apteegi pidamine ei tasu ära ning kuhu on

keeruline leida ka kvalifitseeritud töötajaid.

Apteegiteenuse kättesaadavuse tagamisel on oluline arvestada abivajava inimese teekonnaga.

Ravimiabi võiks olla kättesaadav vähemalt nendes kohtades, kus võtab vastu ravimeid välja

kirjutav perearst. Hetkeolukorra analüüs näitab, et perearstiabi osutamise asukohtadest 58s puudub

apteek. Neist vaid kahes (Audru ja Viiratsi) on elanike arv üle 2000. 13 asulas jääb elanike arv 500

ja 1000 vahele. Kuna perearstide teeninduspiirkond on suurem kui asula, on perearstide nimistute

arv suurem, kui asula elanikkond. Siiski tuleb arvestada, et ka iseteenindusapteegi käitamisel on

tasuvuspiir, mis ei pruugi väikese tarbijaskonna puhul saavutatud olla.

Teine oluline iseteenindusapteegi potentsiaal on seotud ööpäevaringse teenindusvõimalusega (mis

eeldab töökorralduslikult ka praegu puuduva nõustavate apteekrite ööpäevaringse valveringi

sisseseadmist). Eestis on umbes pooled apteegid avatud ka õhtuti ja enamik neist osaliselt

nädalavahetustel. Praegu võib ööpäev läbi avatud valveapteeke leida vaid Tallinnas (2) ja Tartus

(1). Samas on linnasid ja väiksemaid asulaid, kus nädalavahetustel töötavad apteegid kas lühikest

aega või on sootuks suletud.3

Apteekrite arv on vähenemas ja nende keskmine vanus kõrge: 52,7% proviisoritest ja 43,4%

farmatseutidest on üle 50-aastased.4 Apteekritest pooled on järgmise 15 aasta jooksul suundumas

pensionile.5 See tähendab riski, et ravimite piirkondliku kättesaadavuse probleem ilma uudsete

lahenduste kasutuselevõtuta või muude sammude astumiseta vaid süveneb. Teisisõnu -

probleemiks ei ole mitte ainult käesoleval ajal ravimite ajaline ja geograafiline kättesaadavus, vaid

ka tulevikustsenaarium, kus apteekrite puudus või klassikalise üldapteegi pidamise majanduslik

ebamõistlikkus toob kaasa probleemi süvenemise. Neil põhjustel võib ravimite kättesaadavust

Eestis pidada ajas halvenevaks.6

1.2 Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustus

1 OECD statistika. 2 Sotsiaalministeerium. (2019). Apteekide uuring 2019. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Tervishoid/Ravimid/sm_apteekide_uuring_2019_raport_euk_2.pdf 3 Iseteenindusapteekide mõjuanalüüs. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors, 02.10.2024. Mõjuanalüüs: 24/7

isteenindusapteegid - Accelerate Estonia 4 Samas. 5 Samas. 6 Täiendavalt, Ravimiameti 2023. aasta andmetel on suletud Püssi, Surju, Aegviidu, Kolga-Jaani, Kõpu (Viljandi

maakond), Puurmani ja Ülenurme apteek. Sotsiaalministeeriumi tellitud 2019. aasta uuringu kohaselt on väga halb

olukord ka Eesti hajaasustusega piirkondades, kus 50%-l elanikest ei ole 15 minuti kaugusel mitte ühtegi apteeki.

Retseptikeskuse andmetel valmistati 2024. aastal 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512

patsiendile7, mis moodustab kõigist ravimiretseptidest (12,7 milj) väga väikese osa - 0,22%.8

Apteegis valmistatavaid ravimeid kasutatakse Eestis peamiselt siis, kui tööstuslikult toodetud

alternatiiv ei sobi manustamiseks9, alternatiivid puuduvad või need on mõnevõrra vähem

efektiivsed.

Retseptikeskuse andmetel oli 2024. aastal ekstemporaalseid retsepte realiseerinud apteeke kokku

112, mis moodustas ligikaudu veerandi kõigist üldapteekidest. Neist 10% (11 apteeki) valmistasid

enamuse kõikidest apteegis valmistatud retseptidest. Sealjuures umbes 70% apteekidest ei

valmistanud ega jaendanud 2024. aastal mitte ühtegi sellist ravimit. 10

Seetõttu on oma aktuaalsuse kaotanud ravimiseaduse (RavS) § 32 lõikes 1 toodud nõue, mille

kohaselt on üldapteegil, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena, ravimite

valmistamise kohustus, ja sellega seonduvalt nõue pidada neis apteekides ravimite valmistamiseks

ja jaendamiseks vajalikke ruume (vähemalt 9 m2 kokku apteegi kohta), omada sisseseadet ja

pädevat personali ning teha regulaarset kaalude taatlemist ja mikrobioloogilisi kontrolle.

Kokkuvõttes on vajalik arvestada ravimituru ja tervishoiu arengutrende laiemalt ning hoida ja

parandada apteegiteenuse kättesaadavust, kaotades ühelt poolt ajale jalgu jäänud nõuded ja luues

teiselt poolt apteegiteenusele kaasaegsed arenguvõimalused.

2. Eesmärgid

Kavandatavate muudatuste eesmärk on:

a) lubada Eestis luua ja pidada iseteenindusapteeke, mis võimaldaksid apteegiteenuse

paindlikumat osutamist väljaspool tavapärast tööaega ja soodustaksid vajalike ravimite

laiemat kättesaadavust toetades innovatsiooni apteegivaldkonnas;

b) leevendada apteekidele seoses ekstemporaalsete ravimite valmistamisega seatud

ebamõistlikke kulusid põhjustavaid nõudeid.

Mõlemad ettepanekud aitavad kaasa apteegiteenuse kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamisele.

Iseteenindusapteegi lahendus võimaldaks abivajajatel saada kiirem ja mugavam ligipääs

vajaminevatele ravimitele, kuna teenust on võimalik pakkuda pikema lahtiolekuajaga ja seni

apteegiteenusega katmata asukohtades. Eesmärk on luua olukord, kus ravimite väljastamist ja

selleks vajalikku konsultatsiooni pakutaks seadme kaudu, mis võimaldab kliendil osta ravimeid

automaadist (automaadis hoitavate ravimite haldus on automatiseeritud, kuid kauba väljastamine

apteekri poolt kontrollitav) ja kasutada enne nende ostmist kaugkonsultatsiooniteenust selliselt, et

puudub vajadus apteekri füüsilise kohalolu järele. See loob eelduse ja võimaluse pakkuda vastava

tehnoloogilise lahenduse abil paindlikumalt apteegiteenust ka nendes asukohtades, kus see pole

olnud äriliselt ja/või apteekrite puuduse tõttu võimalik.

7 Retseptikeskus, 2025. 8 Apteegistatistika | Ravimiamet 9 Eesti Rohuteadlane (5/2018) https://www.apteekriteliit.ee/er/RT_2018_5.pdf . Vt ka selgitust

väljatöötamiskavatsuse p 3.2. 10 Retseptikeskus, 2025.

Kuna ühiskond Eestis vananeb ning nõudlus tervishoiuteenuste järele järjest suureneb, soodustab

apteegiteenuse parem kättesaadavus muuhulgas rahvatervishoiu eesmärke. Samuti võib lahendus

aidata leevendada kasvavat apteekrite puudust. Juba praegu on üle poole apteekritest vanemad, kui

50-aastased. Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt võimaldaks aga ühel apteekril teenindada

patsiente mitmes erinevas asukohas ning teha seda üldapteegile omaste geograafiliste ja ajaliste

piiranguteta.

Ekstemporaalsete ravimite valmistamise valmisoleku nõudest loobumise eesmärk on kasutada

apteekide ressurssi mõistlikumalt. Planeeritava muudatusega ravimite kättesaadavus ei vähene,

kuna kohtades, mida regulatsioon puudutab, ei müüda juba praegu apteegis valmistatavaid

ravimeid või müüakse väga vähesel määral. Tühjana seisvaid ruume saab edaspidi kasutada

apteegis osutatavate muude teenuste arendamiseks. Apteekidele jääb aga siiski kohustus tagada

patsiendile vajaliku ekstemporaalse ravimi kättesaadavus, mistõttu antakse apteekidele õigus

tellida vajaminev ravim teisest, ravimeid valmistavast, apteegist. Sellised apteegid, kes praegu

ekstemporaalseid ravimeid suuremas koguses valmistavad, jätkavad selle funktsiooni kandmist ka

edaspidi.

3. Võimalikud lahendused

Võimalike lahenduste analüüsi raames tuleb esmalt kaaluda, kas kehtiva seaduse piirides

eksisteerib juba praegu sobivaid mitteregulatiivseid lahendusi (nt teavitamine, praktika

ühtlustamine, koolituste korraldamine, juhendmaterjalide väljatöötamine, spetsialiseerumine,

rahastuse suurendamine, infotehnoloogilised lahendused), mida saaks kasutada õigusliku

sekkumise asemel.

Kuna ravimite jaemüük on patsiendiohutuse eesmärgil tugevalt reguleeritud valdkond, siis

apteegiteenuse korralduse muutmiseks ei piisa mitteregulatiivsetest lahendustest.

3.1 Iseteenindusapteek

Üheks võimaluseks parandada apteegiteenuse kättesaadavust on täiendava paindlikkuse

lisamine uutmoodi toimiva iseteenindusapteegi näol.

Iseteenindusapteegi teenindusprotsess inimese vaates on lühidalt järgmine11:

- klient saabub automaadi juurde, valib etteantud tootevalikust (retseptiravimid,

käsimüügiravimid ja/või tervisetooted) endale sobiva;

- retseptiravimi valimisel peab klient end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil autentima, et

näha endale välja kirjutatud ravimeid ja toimeaineid;

- kui välja on kirjutatud toimeaine, käivitub videokõne apteekriga, et klient saaks apteekri

nõustamise abil valida talle sobiliku ravimi. Muudel juhtudel käivitub videokõne apteekriga

alles ostukorvi kinnitamisel;

- videokõne kestel kontrollib apteeker üle ostukorvi sisu, kliendi kaebused ja retsepti kehtivuse

ning nõustab klienti ravimite manustamise, koostoime jm osas;

11 Põhjalikum protsessi kirjeldus on toodud VTK lisas.

- kui apteeker on kliendi ostukorvi valideerinud ja nõustamine on lõppenud, kinnitab ta ravimite

väljastamise, misjärel saab klient ostukorvi eest tasuda ning turvalisest luugist kauba kätte;

- iseteeninduskassa väljastab kliendile soovi korral kviitungi ning seanss lõpeb, misjärel saab

klient lahkuda või soovi korral uut seanssi alustada.

Iseteenindusapteegi tehnilist lahendust on Eestis testitud käsimüügiravimitel ja apteegi

lahtiolekuajal.12 2024. aastal AS-i PricewaterhouseCoopers poolt tehtud iseteenindusapteekide

mõjuanalüüsis ja selle tulemusena koostatud raportis on välja toodud huvigruppidega

konsulteerimisel saadud iseteenindusapteegi eelistatuim stsenaarium, mille kohaselt on

iseteenindusapteek apteegiautomaat, mis on üldapteegiga samas või erinevas asukohas paiknev

struktuuriüksus. Iseteenindusapteek pakub kohapeal video, heli või teksti vahendusel

kohustuslikku konsultatsiooniteenust käsimüügi- ja retseptiravimite ostu korral. Konsultatsiooni

võib saada kas kohapeal või vastavat portaali kasutades enne iseteenindusapteeki saabumist.

Oluliseks erinevuseks tavaapteegist on see, et iseteenindusapteegis oleksid kättesaadavad

levinumad retsepti- ja käsimüügiravimid, kuid täpne iseteenindusapteegi nomenklatuur sõltub

teenusepakkujast. Iseteenindusapteek on eelistatavalt avatud ööpäev läbi.

Iseteenindusapteek hõlmab endas peamiselt videokõne ja kaugmüügi aspekte. Kuigi need

olemuslikud omadused ja lahenduse osised on RavS-is sisuliselt juba olemas, on apteekide liigid

ja apteegiteenuse piirid RavS-is väga konkreetselt reguleeritud ning ilma seadust täiendamata

iseteenindusapteek toimida ei saa. Eelnevat kinnitab ka Ravimiametiga koostöös elluviidud

pilootprojekt Raplas, kus Ravimiamet asus RavS-i piirangute tõttu seisukohale, et kõnealune

iseteenindusautomaat tohtis isegi vaid pilootprojektina asuda üksnes olemasoleva BENU apteegi

ruumides ning töötada ainult olemasoleva apteegi lahtioleku aegadel.13 Ööpäevaringselt avatud

iseteenindusapteegi pilootprojekti planeeriti ka Pärnus. Paraku ei olnud Ravimiameti hinnangul

ööpäevaringse apteegiteenuse osutamine iseseisva iseteenindusapteegi kaudu, ilma apteekri

füüsilise kohaloluta, eriregulatsioonita võimalik. Seaduses on kirjeldatud küll üksikuid

iseteenindusapteegi komponente, kuid seadus ei tunne selliste omadustega terviklahendust kui

apteegiliiki.

Eelnevast tulenevalt on üksnes iseteenindusapteegi, kui apteegiliigi, regulatsiooni loomise näol

võimalik lisada RavS-i vastava apteegiliigi toimimise alused ning sellega seonduvad avaramad

võimalused ravimite kättesaadavuse ajalisele pikendamisele ja iseteenindusapteegi asukohale.

Iseteenindusapteekide reguleerimiseks tuleb muuta eeskätt RavS-i ja selle alusel antud ning

apteegi tegevust reguleerivaid määrusi. Ennekõike on vajalik defineerida iseteenindusapteek

üldapteegi struktuuriüksusena. Alljärgnevalt on kirjeldatud, kuhu paigutuks iseteenindusapteekide

regulatsioon õigusruumis ning kuivõrd tooks see kaasa täiendavaid või uusi regulatsioone

(iseteenindusapteek oleks küll uudseks lahenduseks, aga selle olemuslikud omadused ja vajalik

regulatsioon on suuresti juba õigusaktides olemas).

Iseteenindusapteekide regulatsiooni loogiline paigutus õigusruumis

12 Iseteenindusapteek | BENU Veebiapteek 13 Ravimiamet võimaldas pilootprojekti ellu viia üksnes iseteeninduskassa funktsiooni täites ja apteegi lahtiolekuaja

vältel, kuna ravimiseadusest tulenevalt peab olema apteeker kohapeal, et apteek saaks olla avatud.

Apteegiteenust reguleerib praegu esmajoones RavS-i 4. jagu. RavS § 29 lõige 1 defineerib

apteegiteenust järgmiselt: ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva

nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega

ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja

seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Iseteenindusapteekide töö mahub põhimõtteliselt

nende piiride sisse, sest ka iseteenindusapteegi kaudu toimuks ravimite väljastamine koos

nõustamise ja teavitamisega. Seega ei vaja RavS § 29 lõikes 1 sätestatud definitsioon muutmist.

Apteekide liigid ja struktuuriüksused on reguleeritud RavS §-s 30, mille lõike 1 kohaselt on

apteekide liigid üldapteek, veterinaarapteek ja haiglaapteek. Lõige 9 täpsustab, et üldapteegi

struktuuriüksuseks on haruapteek. Lõige 91 reguleerib haruapteegi geograafilise paiknemise

piiranguid.

Ettepanek: reguleerida iseteenindusapteeki analoogselt haruapteegiga üldapteegi

struktuuriüksusena.

Kuna olemuslikult on haruapteegi teenuste ja ülesannete spekter kas samaväärne või laiem, kui

iseteenindusapteegil ning lahenduse eesmärk on osaliselt sarnane (parema juurdepääsu

võimaldamine ravimitele), on loogiline käsitleda ka iseteenindusapteeki üldapteegi

struktuuriüksusena, mitte iseseisva apteegi liigina. Seega sobitub regulatsioon eelnevast loogikast

lähtuvalt enim RavS § 30 alla. Seda lähenemisviisi toetavad ka turuosalised (Apotheka, Benu,

Eesti Apteekrite Liit), kes on samuti teinud ettepaneku reguleerida iseteenindusapteeki just

üldapteegi struktuurüksusena.

Alternatiivina võib kaaluda iseteenindusapteegi regulatsiooni paigutamist RavS § 31 alla, kus on

esitatud üldnõuded apteekide tegevusele, sealhulgas ravimite kaugmüügile. Kuigi õigusakti

loogilise struktuuri aspektist peaks uus apteegi või apteegi struktuuriüksuse tüüp olema

reguleeritud §-s 30, tuleb siiski arvestada, et aja jooksul on seaduse sellesse ossa lisatud ravimite

kaugmüügi regulatsioon. Seda võib kitsalt vaadates pidada küll vaid lihtsalt müügikanaliks, kuid

laiemalt vaadates on seal olemas apteegi struktuuriüksuse omadusi: üldapteegi tegevusloa nõue,

Ravimiametilt kaugmüügi õiguse taotlemise vajadus (RavS § 31 lg 52), sotsiaalministri määruse

24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus 24) §-st 121 tulenevad

kohustused, sealhulgas kohustus tagada enne tellimuse kinnitamist tasuta individuaalne

nõustamine proviisori või farmatseudi poolt ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks ning ravimi

säilitamiseks.

Samamoodi on RavS § 31 lõikesse 58 toodud videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise

regulatsioon. Videokõne vahendusel võib apteegiteenust samuti osutada vaid Ravimiameti loa

alusel ja üksnes sellises haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ja kus ei ole teist

apteegiteenuse osutajat.

Kuna RavS § 31 kohaselt ei loeta ravimite kaugmüüki ega videokõne vahendusel müüki

eraldiseisvaks apteegiliigiks või struktuuriüksuseks, vaid üldapteegi ravimite väljastamise

kanaliteks, oleks alternatiivina võimalik ka iseteenindusapteeke käsitleda sellise eriviisina.

Teisisõnu - iseteenindusapteegi pidamine oleks üks võimalustest, kuidas üldapteek ajaliselt ja/või

ruumiliselt oma tegevust laiendada saab.

Iseteenindusapteekide regulatsiooni sobivus õiguskorda

RavS-is on iseteenindusapteekide kasutuselevõtuks vajalikud õiguslikud instrumendid ja

definitsioonid paljuski juba olemas ehk põhimõttelisi muudatusi ei ole vaja teha, vaid tuleb

kasutada ja vajaduse korral täpsustada olemasolevaid lahendusi.

Videokõne. Iseteenindusapteegi oluliseks erinevuseks võrreldes n-ö tavaapteegiga on

apteegiteenuse osutamine ilma apteekri füüsilise kohaloluta, st teenust osutatakse videokõne

vahendusel. Ehkki praktikas pole seda kasutatud, on selline lahendus õiguslikult juba RavS § 31

lõikes 58 teatud geograafilistele nõuetele vastavatele haruapteekidele ette nähtud. Täpsemalt on

sellega seotud nõuded sätestatud määruse 24 §-s 122. Määruse seletuskirjas14 toodust saab

järeldada, et haruapteegis videokõnet kasutades peab olema juures füüsiline abipersonal („Kui

patsient siseneb videokõne vahendusel apteegiteenust osutavasse haruapteeki, kus kohapeal

proviisorit ega farmatseuti ei ole, peab apteegis kohapeal viibiv töötaja looma videoühenduse

põhiapteegis viibiva proviisori või farmatseudiga, kui patsient pöördub apteeki seoses

terviseprobleemiga või soovib ravimeid osta.“) ning abipersonal peab füüsiliselt väljastama ravimi

(„Pärast nõustamist teavitab proviisor või farmatseut patsienti ja haruapteegi töötajat ravimi

väljastamise vajadusest. Enne ravimi väljastamist näitab haruapteegi töötaja proviisorile või

farmatseudile kõiki väljastatavaid ravimeid, et proviisor või farmatseut saaks veenduda, et

patsiendile väljastatakse ainult neid ravimeid, mille osas on nõustamine toimunud. Kui

ravimipakendile lisatakse kleebis ravimi manustamise kohta, tuleb seda proviisorile või

farmatseudile näidata, et viimane saaks enne ravimite üleandmist kontrollida, kas pakendile on

õige kleebis lisatud.“).

Seega on praeguse videokõnepõhise haruapteegi apteegiteenuse ja iseteenindusapteegi

erinevuseks üldjoontes vaid see, et iseteenindusapteegi puhul puudub kohapeal füüsiline

abipersonal ning videokõne loob ja ravimeid väljastab abipersonali asemel apteekri kontrolli all

olev masin. Olemasoleva videokõne lahenduse puhul seisneb abipersonali roll ainult tehnilise

toimingu tegemises (videokõne ülesseadmine ning ravimi füüsiline väljaotsimine ja üleandmine),

mitte selle sisulises juhtimises. Seega ei oleks muudatuse korral tegemist olulise erinevusega.

Vastupidi - abipersonali eemaldamine protsessist võib aidata määruse seletuskirjas nimetatud riske

maandada. Nimelt on määruse 24 § 122 lõikes 4 sätestatud kohustus korraldada abipersonalile enne

videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise alustamist ja edaspidi vähemalt üks kord kahe

aasta jooksul ravimite käitlemise alane väljaõpe ja täiendõpe. Seletuskirjas on selle vajalikkusele

viidatud järgmiselt: „Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine nõuab haruapteegis

töötavalt abipersonalilt kindlaid teadmisi ja oskusi tagada patsiendile nõuetekohase apteegiteenuse

pakkumine ja nõustamine proviisori või farmatseudi poolt. Koolitus peab hõlmama väljaõpet

videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisele kohalduvatest nõuetest, millised apteegis

müüdavad tooted on ravimid, mille müümisega kaasneb nõue apteekri poolt patsienti nõustada

ning millised tooted on meditsiiniseadmed või hügieenivahendid, mille müümisega nõustamise

kohustust ei kaasne. Oluline on, et koolitus oleks läbi viidud enne videokõne vahendusel

apteegiteenuse osutamise alustamist. Apteegiteenuse kvaliteedi säilimise tagamiseks on oluline

kord kahe aasta jooksul koolitust korrata.“ Seega on seletuskirja kohaselt abipersonali kasutamise

14 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine –

EIS.

olemuslik risk see, et abipersonal ei suuda eristada olukordi, kus on proviisori või farmatseudi

kaasamine kohustuslik. Kaasnevad ka muud erialase hariduse puudumisest tulenevad riskid. Need

on aga inimotsuse eksimuse küsimused, mida sellisel kujul iseteenindusapteegis ei esineks, kuna

abipersonali ei kasutata. Apteegiteenuse osutamine toimub alates videokõne tegemisest kuni

ravimi väljastamiseni apteekri kontrolli all.

Kaugmüük. Inimeksimuse riski küsimus saaks tõusetuda apteegiteenuse osutamise etapis, kus

inimene täidab iseteenindusapteegi ravimikappi või apteekri videonõustamisel. Samas sisalduvad

mõlemad riskid juba kehtivas RavS-is ja seadusandja on need juba maandanud.15 RavS § 31

lõige 51 näeb üldapteegi tegevusloa omajale ette võimaluse taotleda õigust teostada ravimite

kaugmüüki ehk ravimite jaemüüki arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena. Kaugmüügi korral

on kehtivas regulatsioonis juba praegu ette nähtud kohustus enne tellimuse kinnitamist tagada

ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks ning ravimi säilitamiseks tasuta individuaalne nõustamine

proviisori või farmatseudi poolt, mis ei toimu samuti füüsiliselt kohapeal. Sarnaselt ei anna ka

kaugmüügi korral füüsiliselt kliendile ravimit üle mitte proviisor ega farmatseut, vaid protsessi on

kaasatud vastava erihariduseta abipersonal.

Erinevused üldapteegist. Lisaks eeltoodud tehnilistele aspektidele ei toimuks

iseteenindusapteegis ühegi apteegiteenuse kohapealset osutamist ega ravimite valmistamist.

Ravimeid ei valmistata ka olemasolevates haruapteekides.

Keskmises apteegis on 3000–4000 erinevat tootenimetust. Majanduslikult ei pruugi see olla

väiksematesse asulatesse paigutatavate iseteenindusapteekide käibekiirust ja rahavoo aspekti

arvestades mõistlik nõue.

Apteegiteenuse ajalised piirid. Üheks iseteenindusapteekide erinevuseks võrreldes tavapäraste

apteekidega on võimalus olla avatud pikema aja vältel ka asukohtades, kus äriline tasuvus

üldapteegi või selle struktuuriüksuse lahti hoidmist ei õigustaks. Kehtiv õigus pikemat

lahtiolekuaega ei piira. RavS § 45 punkti 41 kohaselt on apteegiteenuse osutamise tegevusloa

omaja kohustatud tagama 4000 ja enama elanikuga linnas asustusüksusena asuvas üldapteegis

apteegiteenuse osutamise vähemalt 40 tundi nädalas ning sama paragrahvi punkti 43 kohaselt

tagama videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral RavS § 31 lõikes 58 nimetatud

haruapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 24 tundi nädalas. Iseteenindusapteegi puhul ei ole

otstarbekas selle lahtiolekuaegu ei piirata ega reguleerida.

Teisest küljest võib uut liiki teenusega tõusetuda küsimus sellest, kas võib esineda mingi põhjus,

miks vastupidi just piirata ravimimüüki teatud aegadel (nt öised ravimiostud, sh ebakainelt). Seda

vajadust on võimalik koostöös osapooltega hiljem analüüsida.

Apteegiteenuse geograafilised/konkurentsi piirid. Iseteenindusapteekidel oleks sõltuvalt nende

kasutuselevõtu määrast mõju ravimite geograafilisele kättesaadavusele ja konkurentsile

apteegisektoris. Selle mõju suurus ja positiivsus/negatiivsus nii lühemas kui ka pikemas

perspektiivis sõltub aga paljudest muutujatest, alustades valitud lahenduse sisust (millistel

15 Ravimiseaduse muutmise seaduse seletuskirjast nähtuvalt oli muudatuse aluseks Euroopa Kohtu 11.12.2003 lahend

C-322/01 (DocMorris), mis sedastas, et ravimite e-kaubanduse mittelubamine on vastuolus kaupade vaba liikumise

põhimõttega.

tingimustel iseteenindusapteeke opereerima asutakse) ning lõpetades klientide ja turuosaliste

käitumisega uues olukorras.

Kehtivat regulatsiooni silmas pidades on oluline välja tuua, et juba praegu on RavS-is nii

üldapteekide kui ka nende struktuuriüksuste puhul reguleeritud nende geograafilist paiknemist. Nii

on RavS § 30 lõikes 91 selgelt piiritletud, et üldapteegi haruapteek võib asuda asustusüksuses, mis

ei ole linn, ja et üldapteegi haruapteek võib asuda linnas asustusüksusena, kui seal on vähem kui

4000 elanikku. Enam kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena võib üldapteegi haruapteek asuda

ka linnaosas, kui linna lähim apteek asub vähemalt 10 kilomeetri kaugusel ja selles piirkonnas on

ravimite kättesaadavuse põhjendatud vajadus.

Viidatud sätte eelnõu seletuskirja kohaselt on seadusandja teadlikult seadnud tegutsemispiiranguid

ja tingimusi ühest küljest selleks, et tagada geograafiliselt suurem katvus apteegiteenusega, kuid

samas piirates seda konkurentsitihedamates piirkondades, lähtudes turu efektiivse toimivuse ja

teenuse kvaliteedi tagamise eesmärgist: „Muudatusettepanekuga nr 2 sätestatakse, et haruapteeke

saab asutada edaspidi ainult väiksemates linnades ja maapiirkonnas. Haruapteek kujutab endast

ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki. Vähendatud

nõuete seadmine on õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades tegutsemise puhul, kuid

mitte suuremates linnades, seda enam, et apteegi asutamispiirangute kehtetuks muutmise järgselt

esineb eelkõige sellistes kohtades võimalikult väheste kuludega uute teenuse osutamiskohtade

hõivamise risk. See omakorda halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut,

võides seeläbi kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti.“

Ka RavS § 451 reguleerib üldapteegi struktuuriüksuse apteegibussi teenuse osutamist

geograafiliselt, tuues välja, et apteegibussis võib apteegiteenust osutada üksnes asustusüksuses,

mis ei ole linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või

haruapteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, välja arvatud RavS § 38 lõikes 5 sätestatud

juhul. Kui linnas asustusüksusena ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis

apteegiteenust osutada ka linnas.

Ettepanek: reguleerida iseteenindusapteekide kasutuselevõttu geograafiliselt kooskõlas selle

kasutuselevõtu eesmärkidega. Iseteenindusapteekide loomise eesmärk ei ole asendada

olemasolevat tavaapteekide võrku automaatidega, vaid toetada olemasolevat apteegivõrku uut liiki

kaugteenusega. Seega tuleb sätestada geograafilised piirangud ka iseteenindusapteekidele, eriti

juhul, kui need ei paku apteegiteenust tavaapteegiga võrreldaval määral. Linnalistes asulates on

mõistlik piirata iseteenindusapteekide arvu ning mujal piirkondades (analoogselt apteegibussiga)

nende asukohta arvestades olemasolevate apteekide ja nende lahtiolekuaegadega.Turuosalised

näevad iseteenindusapteegi peamist potentsiaali linnades, kus praegu valveapteegiteenus puudub,

ja asumites, kuhu apteekrit on keeruline leida või kus olemasolevat apteeki ootab ees sulgemine.

Üldistatult võib järeldada, et iseteenindusapteekide kasutuselevõtu võimaldamiseks ei ole vaja

teha RavS-is põhimõttelisi uuendusi. Iseteenindusapteekide uudsus seisneb suuresti selliste

üksikomaduste kombinatsioonis, mida RavS praegu terviklahendusena ei kirjelda.

Iseteenindusapteegi tunnuseid koosmõjus hinnates võib tuua paralleeli, et iseteenindusapteek on

olemuslikult edasiarendatud kaugmüügi lahendus, mis ühendab endas kaks kaugmüügi

komponenti – ravimite müük arvutivõrgu abil ja ravimite kättetoimetamine pakiautomaati, kuid

seda vahetult ostu toimumise ajal, st ravimite müük ja väljastamine toimub ilma ajalise viiteta.

Kuivõrd RavS-i muutmise seaduse seletuskirjast nähtuvalt oli kaugmüüki lubava regulatsiooni

aluseks Euroopa Kohtu 11.12.2003 lahend C-322/01 (DocMorris), mis sedastas, et ravimite e-

kaubanduse mittelubamine on vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega, ei ole olemuslikult

alust iseteenindusapteegi lahendust keelata.

3.2 Ekstemporaalsete ravimite valmistamine apteegis

Apteegis valmistatavate ravimite alla kuuluvad ekstemporaalsed ravimid, seeriaviisilised ravimid

ja pooltooted. Ekstemporaalne ravim on arsti retsepti või asutuse tellimuslehe järgi

individuaalselt valmistatud ravim.16 Seeriaviisiline ravim on ühe valmistamistsükli käigus saadud

kindla koguse homogeense segu jaendamisel saadud ravim.17 Erineva steriliseerimistsükli läbinud

ravimid moodustavad eraldi seeria. Pooltoode on apteegis valmistatud toode, mida kasutatakse

ravimite valmistamiseks apteegis.18

Apteegis ravimite valmistamiseks valmisoleku nõue tuleneb RavS § 32 lõikest 1, mille kohaselt

on apteegiteenuse tegevusloa omajal üldapteegis, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas

asustusüksusena, mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Veterinaarapteegis

apteegiteenuse tegevusloa omajal ravimite valmistamise õigus puudub. RavS § 32 lõike 2 kohaselt

on apteegiteenuse tegevusloa omajal, arvestades sama paragrahvi lõikest 1 tulenevate erisustega,

kohustus üldapteegis valmistada kas retsepti või tellimislehe alusel või oma struktuuriüksusele

ekstemporaalseid ravimeid. Kui apteegil puudub steriilsete ravimite valmistamise õigus, peab

apteeki ravimi tellima steriilsete ravimite valmistamise õigust omavast apteegist.

25.12.2023 jõustus RavS § 32 lõike 6 muudatus, mis lubab ühel apteegil väljastada teisele apteegile

edasimüümiseks ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid ekstemporaalse ravimi

retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel. Samas ei võimaldatud üle anda ravimite

valmistamise kohustust.

Ettepanek on muuta RavS-i nii, et apteegil oleks võimalik ka ravimite valmistamise kohustus

üle anda. Selleks on vajalik muuta RavS § 32 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „Apteegiteenuse

tegevusloa omajal on üldapteegis, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena,

mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Üldapteegil on õigus anda ravimite valmistamise

kohustus lepingu alusel üle teisele üldapteegile. Teisele üldapteegile ei ole lubatud üle anda

ravimite väljastamise kohustust. Veterinaarapteegis apteegiteenuse tegevusloa omajal ravimite

valmistamise õigus puudub.“

Eeltoodud muudatus tagaks, et ravimite valmistamine toimuks neis apteekides, kuhu see on

loomulikult koondunud. Nii saaksid ravimite valmistamist jätkavad apteegid panustada

kaasaegsematesse tehnoloogiatesse (nt salvi- ja kapslimasinad, valmis suspensioonialused, 3D

printerid jne) ja koolitada enam ravimite valmistamise oskustega personali. Apteegid, kes enam

ise ravimeid ei valmista, saaksid vabanevat ressurssi kasutada muul otstarbel, näiteks teha

16 RavS § 4 lg 3 17 Tervise- ja tööministri määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja

kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ § 2 lg 2. 18 Samas § 2 lg 3.

investeeringuid nõuetekohasesse taristusse ja infotehnoloogiasse, parandada personali

palgatingimusi, valmistuda erakorralisteks olukordadeks jne. Ravimeid valmistavatele apteekidele

jääks kehtima olemasolevad nõuded valmistamisruumide osas.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Iseteenindusapteekide kasutuselevõtuga seotud hetkeolukorda, varasemaid uuringuid ja analüüse

ning statistiliste näitajate ja huvigruppide arvamuste kogumist ja kaardistamist on kõige

kokkuvõtlikumalt kajastatud juba eelmäinitud AS-i PricewaterhouseCoopers poolt 2024. aastal

tehtud iseteenindusapteekide mõjuanalüüsis ja selle tulemusena koostatud raportis. Viidatud

raporti koostamisel on näitena muu hulgas uuritud Soome regulatsiooni, mis võimaldab

käsimüügiravimite kaugmüüki iseteeninduspunktide kaudu, st sisuliselt on ka Soomes kasutusel

iseteenindusapteegi kontseptsioonile iseloomulikud lahendused (iseteeninduspunkt, ravimikapid,

videokonsultatsioon), kuid puudub terviklik innovatiivne ja automatiseeritud ravimimüügi

lahendus.19 Iseteenindusapteegi lahendus on kasutusel Soome põhjaosas, kus tavaapteegid jäävad

elanikest väga kaugele.

Accelerate Estonia poolt juhitud iseteenindusapteekide projekti raames on kaasatud mitmeid

osapooli ning kogutud erinevate huvirühmade hinnanguid nii projekti kavandusfaasis kui ka selle

vältel. Viidatud mõjuanalüüsi raames korraldati intervjuusid ja töötubasid ning tehti

andmepäringuid seotud osapooltele, et koguda täiendavaid hinnanguid ja tagasisidet.

Oma hinnangu on iseteenindusapteekide kontseptsioonile andnud pilootprojekti elluviija Grab2Go

esindajad, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Farmaatsia Selts ja Eesti

Puuetega Inimeste Koda ning apteekide jaekettide esindajad Apotheka, Südameapteegi ja Benu

apteegi näol. Lisaks on projekti kaasatud riigi esindajaid Sotsiaalministeeriumist, Ravimiametist

ja Häirekeskusest.

Mõjuanalüüsi tulemusi tutvustati 16.10.2024 ministeeriumite ühishoones avalikul koosolekul,

mille järel vastati küsimustele ning toimus arutelu järelduste ja edasiste sammude üle.

Eesti Proviisorapteekide Liit on juba mitmel korral juhtinud Sotsiaalministeeriumi tähelepanu

asjaolule, et apteegis valmistatavate ravimite nõuded ei ole enam ajakohased ja koormavad apteeke

asjatult. Käesolev väljatöötamiskavatsus arvestab selles osas apteekrite poolt esitatud

ettepanekutega.

5. Mõju

Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju elanikkonnale, üldapteekidele ja apteegitöötajatele,

tervishoiusektorile, KOVidele ja riigile, sh Ravimiametile. Mõju tuvastati kuues valdkonnas:

sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, regionaalne mõju, mõju siseturvalisusele, mõju

riigivalitsemisele ja mõju infotehnoloogiale ning infoühiskonnale. Muudes valdkondades mõju ei

tuvastatud. Järgnevalt on esitatud mõjuanalüüs kahe kavandatava muudatuse

19 Iseteenindusapteekide mõjuanalüüs. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors, 02.10.2024, lisa 3.

(iseteenindusapteekide rakendamine ja ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustus) kohta

sihtrühmade lõikes, koondades kõik tuvastatud mõjuvaldkonnad. Peatükis on toodud ka

eelviidatud iseteenindusapteekide mõjuanalüüsi olulisemad järeldused.

5.1 Iseteenindusapteegid

SIHTRÜHM 1: elanikkond

Teenuse sihtrühmaks on kogu Eesti elanikkond. Kuigi apteegiteenuste kasutajate arvu kohta

puuduvad täpsed statistilised andmed, võib eeldada, et apteegiteenust kasutab mingil ajahetkel

valdav osa elanikkonnast. Apteegiteenuste, sh ravimite väljastamise ja nõustamise, kasutus on

seejuures kõige suurem vanemaealiste ja krooniliste haigustega isikute seas.20

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Iseteenindusapteek hõlbustab ravimite kättesaadavust, pakkudes täiendavas ravimimüügi kohas

teenuse pakkuda pikemate lahtiolekuaegadega ning ka väiksemates ja hõredamalt asustatud

piirkondades. Arvestades Eesti elanikkonna vananemist ja kasvavat tervishoiuteenuste vajadust,

toetab apteegiteenuse parem kättesaadavus rahvatervishoiu eesmärke ning aitab kaasa elanike

ravisoostumuse parandamisele. Arvestades elanike vähest ravimivaru, võib iseteenindusapteekidel

olla oluline roll elutähtsa teenuse ühe osana, kuna eriti maapiirkondades on nende paiknemine

eelduslikult elanikele füüsiliselt lähemal võrreldes üld- ja haruapteekidega.

Iseteenindusapteekide mõjuanalüüsis osalenud huvigruppide hinnangul ei mõjuta

iseteenindusapteekide kasutuselevõtt oluliselt ravimite kogumüüki ega põhjusta ravimite

liigtarbimise riski kasvu. Seda põhjendatakse asjaoluga, et retseptiravimite väljakirjutamise maht

ei sõltu apteegiteenuse osutamise vormist ning käsimüügiravimite puhul säilib apteekri poolne

kontroll ja nõustamine. Nõustamiskomponent aitab vähendada ravimite ületarbimise ja valesti

manustamisega seotud riske.

Ligipääsetavuse aspektist tuleb arvestada kehtivaid füüsilise ja infotehnoloogilise ligipääsetavuse

standardeid, sh erivajadustega inimeste vajadusi. Sealjuures on Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt

antud tagasiside ka arvesse võetud. Seega võib eeldada, et iseteenindusapteekide kasutuselevõtt

ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ligipääsetavusele.

Samas tuleb arvestada, et iseteenindusapteegi kasutamine võib tekitada väljakutseid teatud

elanikkonna rühmadele, eeskätt inimestele, kellel on madalam digioskuste tase, füüsilised

piirangud (nt nägemispuue) või puudub võimalus kasutada vajalikke isikutuvastuse lahendusi (nt

välismaalased). Nende puhul ei pruugi iseteeninduslik teenus tagada tegelikku juurdepääsu

ravimitele, isegi, kui apteek asub füüsiliselt lähemal kui traditsiooniline apteek.

Ka võib tehniliste rikete korral esineda olukordi, kus patsiendid ei saa vajalikku ravimit õigeaegselt

kätte, mis võib mõnel juhul kaasa tuua terviseseisundi halvenemise. Mõju oleneb ravimi tüübist,

ravivajaduse kiireloomulisusest, patsiendi seisundist ning alternatiivsete apteekide olemasolust

lähiümbruses. Lisaks võib videokonsultatsiooni kasutamine avalikus ruumis muuta osa inimesi

ettevaatlikuks tundlike terviseteemade arutamisel.

20 Pharmacists and pharmacies: Health at a Glance 2023 | OECD

Tarbijate rahalist koormust iseteenindusapteekide kasutuselevõtt tõenäoliselt ei suurenda, kuna

ravimite hinnad määratakse ühtse ravimihindade regulatsiooni alusel. Samas võib

iseteenindusapteekide kasutusele võtmine vähendada isiku või leibkonna väljaminekuid seoses

sõidukuludega, sest toob teenuse lähemale.

Kokkuvõttes saab öelda, et muudatusel on elanikkonnale valdavalt positiivne mõju, kuna

iseteenindusapteekide kasutuselevõtt parandab ravimite geograafilist ja ajalist kättesaadavust ning

toetab rahvatervise eesmärke, eriti hajaasustusega piirkondades ja väljaspool tavapärast tööaega.

SIHTRÜHM 2: üldapteegid ja apteegitöötajad

Ravimiameti andmetel oli 2024. aasta alguses Eestis kokku 472 üldapteeki, millest 371 olid

põhiapteegid ja 101 haruapteegid. Enamik apteeke (66%) asus suuremates, üle 4000 elanikuga

linnades (Tallinnas 118 ja Tartus 42 apteeki). Väiksemates linnades asus 8% apteekidest ja

maapiirkondades 26%.21 Üldapteekides töötas 2024. aasta seisuga 867 proviisorit, 811 farmatseuti

ja 607 abitöötajat/muud töötajat.22

Sotsiaalne, majanduslik ja regionaalne mõju

Iseteenindusapteek võimaldaks optimeerida apteekrite töökoormust, kuna apteegiteenust oleks

võimalik pakkuda apteekri asukohast sõltumata ja mitmes asukohas korraga. See aitaks leevendada

apteekrite puudusest tingitud survet ning võimaldaks apteekritel paindlikumalt oma tööd

korraldada. Samuti pakuks iseteenindusapteek leevendust piirkondades, kuhu on keeruline leida

apteekrit või kus olemasolevat apteeki ähvardab sulgemine.

Turuosaliste (Apotheka, Benu) ning apteekrite esindajate (Eesti Apteekrite Liit) hinnangul ei

mõjutaks iseteenindusapteekide turuletulek olemasolevat apteegisektorit märkimisväärselt, kuid

lahenduses nähakse potentsiaali parandada ravimite kättesaadavust väiksemates asulates ning

pikendada apteekide lahtiolekuaegu suuremates keskustes.

Eesti Proviisorapteekide Liidu hinnangul võivad iseteenindusapteegid aidata parandada ravimite

kättesaadavust teatud piirkondades ja kellaaegadel, kuid nende toimimiseks on vajalik kehtestada

selged regulatiivsed piirangud. Oluline on tagada, et kohtades, kus apteek juba tegutseb, oleks

jätkuvalt tagatud täiemahuline apteegiteenus.23 Iseteenindusapteek oleks eelkõige alternatiivne

lahendus, mis võimaldab ravimite kättesaadavust tagada vähendatud mahus (sarnaselt haruapteegi

põhimõttele).

Iseteenindusapteekide võimalikku arvu pärast seadusemuudatuse jõustumist on hinnatud

järgmiselt:

 Lühiajaline vaade (1–2 aastat): alla 2% ehk 8–10 apteeki;

 Perspektiiv 3–5 aastat: 5–10% turuosa

21 Ravimiamet_aastaraamat_2025.pdf 22 Ravimiamet. (2025). Apteegistatistika. https://www.ravimiamet.ee/statistika-ja-

kokkuvotted/statistika/apteegistatistika 23 Iseteenindusapteekide mõjuanalüüs. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors, 02.10.2024.

 Pikaajaline perspektiiv (>5 aastat): 11–15% traditsioonilistest apteegipunktidest, eelkõige

käsimüügiravimite ja retseptiravimite korduvväljakirjutuste puhul.24

Eestis on viimastel aastatel suletud terve rida väiksemates asulates asunud apteeke ning

konkurentsieelise andmine iseteenindusapteegile suurendaks apteekide sulgemist ilmselt veelgi.

Iseteenindusapteekide turule lubamisel ilma piiranguteta oleks apteegisektorile suur mõju.

Linnades, kus apteeke on piisavalt, ei ole õigustatud iseteenindusapteekide paigaldamine

eraldiseisvana, küll aga saavad need olla lahenduseks apteegi lahtiolekuaja laiendamisel või

valveapteegi funktsiooni täitmisel.

Lisaks näevad turuosalised riski selles, et iseteenindusapteeki võimaldava regulatsiooni olemasolu

korral hakatakse kasutama üksnes mõningaid iseteenindusapteegi tunnuseid, et näilikult

iseteenindusapteegina vältida tavaapteekidele seatud nõudeid. Riskid on maandatavad

iseteenindusapteegi selge ja üheselt mõistetava defineerimisega seaduses. Kui iseteenindusapteeki

iseloomustab apteekri füüsilise kohalolu ja ruumide puudumine, ei ole tavapärase üldapteegi

pidamine iseteenindusapteegi regulatsiooni erandeid ära kasutades võimalik.

Uuel teenusel ei ole eeldatavalt olulist mõju ravimituru kogumahule, sest iseteenindusapteegid ei

soodusta ravimite liigtarbimist ega suurenda märkimisväärselt ravimite müüki. See tuleneb

asjaolust, et iseteenindusapteegi teenus ei mõjuta retseptide väljakirjutamise mahtu ning

käsimüügiravimite puhul säilib apteekri poolne kontroll. Iseteenindusapteegis pakutav kohustuslik

konsultatsioon aitab vähendada ravimite ületarbimise ja valesti manustamise riske.

Samas võib iseteenindusapteekide kasutuselevõtt mõjutada ravimituru konkurentsiolukorda. Eesti

Proviisorapteekide Liidu hinnangul sõltub mõju ulatus oluliselt sellest, milliseid nõudeid

iseteenindusapteekidele võrreldes tavaapteekidega kehtestatakse ning millisel määral

rakendatakse geograafilisi piiranguid. Turuosalised näevad iseteenindusapteekide peamist

potentsiaali eeskätt kohtades, kus praegu valveapteegiteenus puudub, kuhu apteekrit on keeruline

leida või kus olemasolevat apteeki ähvardab sulgemine.

Praegu on apteegiteenusega katmata paljud väikesed asulad, kus osutatakse perearstiabi ning mille

elanike arv on enamasti alla 1000. Sellistes asulates võib osutuda äriliselt ebamõistlikuks ka

iseteenindusapteegi pidamine. Seetõttu on iseteenindusapteegil geograafilise kättesaadavuse

parandamisele prognoositavalt pigem mõningane, mitte aga oluline mõju. Mõju võib tulevikus

siiski suureneda, kui senisest rohkem väikeapteekide pidajaid pensionile jääb ning nende senistes

asukohtades oleks vajalik tagada ravimite kättesaadavus.

Iseteenindusapteek võiks mõnes linnalises piirkonnas asendada olemasolevaid apteeke, et

optimeerida apteegiteenuse osutamise kulusid ja parandada teenuse ajalist kättesaadavust. Selline

lahendus on tõenäoliselt majanduslikult tulus suuremates kohtades, kus käive on piisav, et pidada

haruapteegina mitut iseteenindusapteeki ja tagada nendega seotud ööpäevaringne apteekrite valve.

Kui see võtta eesmärgiks, tuleb täpsemalt üle vaadata apteegiteenuse osutamisega seotud personali

nõuded.

24 Samas.

Eesti on Euroopa võrdluses üle keskmise hästi apteegiteenusega kaetud, mistõttu on konkurents

apteegiturul juba praegu tugev. Iseteenindusapteegi esmased investeeringud ja püsikulud on

üldjuhul madalamad kui tavaapteegil ning sellele võivad kehtida osaliselt leebemad nõuded (nt

väiksem kaubavalik, puuduv nõue ravimite valmistamiseks, väiksemad nõuded muude

apteegiteenuste pakkumiseks). Seetõttu on iseteenindusapteegil tavaapteegiga võrreldes

potentsiaalne majanduslik konkurentsieelis.

On tõenäoline, et iseteenindusapteegi vahetus läheduses asuvad tavaapteegid võivad jääda

hinnasurvel ja kulubaasi erinevuse tõttu konkurentsis alla ning olla sunnitud tegevuse lõpetama.

See omakorda võib tuua kaasa ravimite valiku vähenemise ning apteegiteenuse (mis ei piirdu

üksnes ravimite väljastamisega) pakkumise vähenemise. Selline areng oleks vastuolus praeguse

riikliku suunaga, mille kohaselt nähakse apteeki tulevikus üha enam esmatasandi

tervishoiuteenuste osutajana, kes pakub lisaks ravimite väljastamisele ennetus-, edendus- ja

ravijärgseid teenuseid.

Potentsiaalselt ebasoovitav mõju oleks väikeapteekide sulgemine iseteenindusapteekide

kasutuselevõtu tulemina. Apteegiturul tegutsevad juba praegu tugevad apteegiketid ning turul on

suur monopoliseerumise oht. Omandipiirang on olnud üks peamisi meetmeid, millega seda riski

leevendada. Iseteenindusapteekidel on potentsiaal turult välja tõrjuda olemasolevad iseseisvad

väikeapteegid linnavälistes väikeasumites ning asendada need suurtele apteegikettidele kuuluvate

iseteenindusapteekidega. Sellisel juhul suureneks suurte hulgimüüjate mõju jaeturule, sealhulgas

müügistrateegiate kujundamisele ning uute toodete turule tulekule.

Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt muudab ka apteegitöötajate töö sisu, kus suureneb

videokonsultatsioonide osakaal ning klientide teenindamine eri asukohtadest. See võib kaasa tuua

olukorra, kus kohapealseid töökohti jääb vähemaks, kuid suureneb töökohtade hulk kesksetes

nõustamiskeskustes. Selline töökorraldus võib kaasa tuua ka öö- ja õhtuvahetuste lisandumise või

nende mahu kasvu. Sealjuures eeldavad iseteenindusapteegid töötajatelt piisavat digipädevust ning

oskust videokonsultatsioone professionaalselt, tõhusalt ja mitmes keeles läbi viia, mistõttu kasvab

täiendkoolituse vajadus professionaalse ja kvaliteetse teenuse tagamiseks. Tulevikus väheneksid

tõenäoliselt ka personali maksutulud, kuna iseteenindusapteegid võimaldavad optimeerida

apteekide personali kasutust.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt toob apteekidele kaasa vajaduse investeerida kaasaegsetesse

IT-lahendustesse, mis võimaldavad tagada turvalise videokonsultatsiooni, autentimise ja ravimite

väljastamise protsessi. See tähendab jaekettidele lisakulusid süsteemide juurutamiseks, hoolduseks

ning küberturvalisuse tagamiseks.

Iseteenindusapteekide juhtimine on ette nähtud põhimõttel, et üks apteeker haldab mitut

iseteenindusapteeki, annab videokonsultatsiooni ja kontrollib ostukorvi sisu enne toodete

väljastamist. See tähendab, et tagatud peab olema sideühendus ning operaatori ligipääs kliendi

terviseandmetele isikutuvastusmeetme vahendusel. Tagatud peab olema andmete ja

küberturvalisus ning teenuse toimepidevus. Tehnoloogia arendaja peab vastutama, et IT-lahendus

vastab E-ITS ja/või ISO 27001 standardile ning operaator peab tagama küberhügieeni kõrgeima

taseme isiku- ja terviseandmete turvaliseks käitlemiseks. Seega suureneb ka apteegitöötaja jaoks

digitehnoloogia kasutamise roll igapäevases töös. Töö nõuab head tehnilist kirjaoskust ja oskust

lahendada tarkvara- või ühendusprobleeme reaalajas vältimaks teenuse katkestusi. IT-tõrgete (nt

isikutuvastus ebaõnnestub või tervise infosüsteemist ei ole võimalik võtta isiku retseptiandmeid)

või ühenduse katkemise korral võib apteekri töö olla ajutiselt häiritud, mis omakorda mõjutab

klientide teenindust ja vajalike ravimite väljastamist. Seetõttu on iseteenindusapteekide puhul

oluline planeerida apteekidele ja apteegitöötajatele vastav IT-tugi ja regulaarne koolitus, mis aitab

vähendada tehnilistest tõrgetest või küberintsidentidest tulenevaid riske ja tagada teenuse pidev

kättesaadavus.

Mõju siseturvalisusele (kriisid)

Iseteenindusapteegid võivad kriisiolukorras toetada elanike ravimitega varustamist, kuna need on

vajaduspõhiselt teisaldatavad ja kiiresti paigutatavad piirkondadesse, kus tavapärane apteegiteenus

on häiritud (nt evakuatsioonipaigad, välihaiglad). See aitab tagada elutähtsate ravimite

kättesaadavust ning toetab tervishoiu toimepidevust eriolukorras. Mõju on kriisiolukorras

keskmine, tavaolukorras väike ja piirdub konkreetse piirkonnaga, kus riik peab apteegiteenuse

ajutist kohalolu vajalikuks.

Kokkuvõttes aitavad kavandatavad muudatused kaasa apteegiteenuse paindlikumale

korraldamisele, apteekrite töö optimeerimisele ja uute teenusvormide kasutuselevõtule.

Tuvastatud riskid on seotud eeskätt väikeapteekide konkurentsivõime vähenemise, apteekrite

töökoormuse ja töökorralduse muutumise, tehniliste tõrgete või küberturvariskidega ning

vajadusega tagada töötajatele piisav digipädevus ja koolitus.

SIHTRÜHM 3: tervishoiusektor (EMO, kiirabi, tervishoiutöötajad)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Iseteenindusapteegi sotsiaalne mõju sõltub oluliselt selle ravimite nomenklatuurist ja abivajajate

võimekusest vajaduse korral iseteenindusapteegi teenust kasutada.

Ravimite kättesaadavuse kontekstis tuleb tähele panna, et ajal, mil ligipääs tavaapteegile selle

suletuse tõttu puudub, suureneb väga tõenäoliselt tervisemurede lahendamiseks kiirabi ja

erakorralise meditsiini osakonna poole pöördumine. Iseteenindusapteekide mõjuanalüüsist ja selle

tulemusena koostatud raportist nähtuvalt tehti aastatel 2018–2023 36% kiirabi väljakutsetest

ajavahemikus 21.00–09.00. Samas on viidatud raportis välja toodud, et ainult 40% EMO-sse

pöördujatest vajab kiiret abi, mistõttu võib järeldada, et enamik erakorralise meditsiinilise abi

otsijatest ei vaja tegelikult kohest arstlikku sekkumist. Lisaks vastas Kantar Emori 2023. aasta

uuringus 45% elanikest, et õhtu- või öötundidel ilmneva ootamatu terviseprobleemi korral

eelistaksid nad omal käel hakkama saada. Ainult 18% eelistaks kutsuda koju kiirabi ja 16%

eelistaks pöörduda EMO-sse. Seetõttu võib eeldada, et küllaltki suur osa pöördujatest võiksid abi

saada ka perearstikeskusest, perearsti nõuandetelefonilt või apteegist (sh iseteenindusapteegist).

Iseteenindusapteegi olemasolu võib teatud juhtudel aidata vähendada EMO-sse ja kiirabisse

pöördumisi juhtudel, kus patsient vajab eeskätt leevendavat ravi (nt kerge kuni mõõduka

valusündroomi, palaviku, ülemiste hingamisteede infektsiooni korral) ning kus ravi ei eelda arsti

kohest läbivaatust. Tingimusel, et iseteenindusapteek pakub videokonsultatsiooni kvalifitseeritud

apteekri poolt ning ravimite väljastamine toimub ravijuhiseid järgides, võib see toetada patsiendi

suunamist sobivamasse ravikanalisse (perearst, perearsti nõuandetelefon, EMO) ja seeläbi

vähendada erakorralise abi põhjendamatut koormust.

Teisalt tuleb arvestada, et EMO-sse pöörduvatel inimestel, kes vajavad ravimiabi, sealhulgas

valuravi, on sageli probleemiks retsepti puudumine. Seega on ravimi väljastamine

iseteenindusapteegi kaudu ainult osa lahendusest, sest enne seda on inimesel vajalik saada ka arsti

hinnang ja ravimi retsept. Sel põhjusel peab Eesti Proviisorapteekide Liit mõju EMO ja kiirabi

väljakutsetele pigem väikeseks. Iseteenindusapteekide potentsiaal ravikoormuse ümberjaotamisel

realiseerub eeskätt siis, kui seda koordineeritakse teiste tervishoiuteenuste arendustega (nt

kaugvastuvõtud, perearsti nõuandetelefoni roll).

Kuna iseteenindusapteekide kasutuselevõtt aitab optimeerida apteekrite ressursi kasutamist

väiksemates piirkondades, vähendab see tõenäoliselt apteekrite tunnetatud puudust ja loob

eeldused, et tervishoiutöötajatel on kergem saata patsiente ravimi järele ka väljaspool tavapärast

tööaega.

Majanduslik mõju tervishoiusektorile sõltub olulisel määral iseteenindusapteekidele

kehtestatavatest nõuetest ja piirangutest ning sellest, millist ravimivalikut nad pakkuma hakkavad.

Kui iseteenindusapteekide kasutuselevõtt vähendab EMO-sse ja kiirabisse pöördumiste arvu

juhtudel, mis ei eelda erakorralist sekkumist, võib see pikas plaanis vähendada erakorralise abi

kulu patsiendi kohta ning vabastada ressursse tõeliste erakorraliste juhtude jaoks.

Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt eeldab, et tervishoiutöötajad on teadlikud teenuse

võimalustest ja piirangutest ning et raviteekondades lepitakse kokku selged juhised patsientide

suunamiseks. Hästi korraldatud videonõustamine võib toetada ravi järjepidevust, võimaldades

retseptide realiseerimist ja krooniliste haiguste korduvravimite kättesaadavust ka õhtusel ja öisel

ajal, vähendades seeläbi ravikatkestusi ja tervishoiusektori koormust. Patsiendiohutuse tagamiseks

on oluline, et iseteenindusapteegis pakutav nõustamine oleks sisuliselt võrreldav tavaapteegiga

ning rollid arsti ja apteekri vahel oleksid selged, et vältida patsiendile vastuolulise info andmist.

Kokkuvõttes on tervishoiusektorile suunatud muudatuste mõju pigem kaudne:

iseteenindusapteegid võivad aidata paremini tasakaalustada erakorralise abi ja esmatasandi

vahelisi ravikoormusi ning ekstemporaalsete ravimite valmistamise koondamine loob eeldused

kvaliteetsemate ja efektiivsemate lahenduste kasutamiseks.

SIHTRÜHM 4: tehnoloogiaettevõtted

Majanduslik mõju

Iseteenindusapteegi lahendusel on suur ekspordipotentsiaal nii tark- ja riistvaralise lahenduse kui

ka regulatsiooni poolest. Huvi iseteenindusapteekide kasutuselevõtu vastu on avaldanud Rootsi,

Kanada, Austria, Norra jt riigid, kus on asulate vahel pikad vahemaad ja keeruline maastik.

Eesti Masinatööstuse Liidu hinnangul on Eestis praegu kümmekond ettevõtet, kes oleksid

tehnoloogiliselt võimelised iseteenindusapteegi lahendust tootma. Turgude avanedes võib pidada

positiivse mõju ulatust ja sihtrühma suurust keskmiseks.

SIHTRÜHM 5: riik ja KOVid

Majanduslik mõju ja mõju riigivalitsemisele

Kui väikeapteek soovib endale soetada iseteeninduslikku apteeki ning vajadus on kohaliku

omavalitsuse vaatest põhjendatud seoses ravimite kehva kättesaadavusega, võib omavalitsus

iseteenindusapteegi soetamist teatud määral doteerida.

Riigiasutustest mõjutab muudatus eelkõige Ravimiametit. Iseteenindusapteekide regulatsiooni

rakendamine toob Ravimiametile algselt märkimisväärse lisakoormuse, kuna tuleb välja töötada

ja juurutada uued menetlus- ja järelevalveprotsessid. Esmalt tuleb täpsustada loamenetluse kord,

sealhulgas tegevusloale kõrvaltingimuse või struktuuriüksuse lisamise protsess ning selle raames

nõuete täitmise kontrollimise ja inspektsioonide läbiviimise metoodika. Lisaks on vaja luua

juhendid ja standardid iseteenindusapteekide järelevalveks, mis arvestaks nende tehnoloogilisi ja

turvalisuse eripärasid.

Pärast esmast rakendusperioodi, kui menetlusprotsessid on ühtlustatud, muutub mõju

Ravimiametile võrreldavaks internetiapteekide loa- ja järelevalvemenetlusega. Reaalne koormus

sõltub aga sellest, kui palju iseteenindusapteeke tegevust alustab, kui sageli tehakse

tegevuslubadega seotud muudatusi ning kuivõrd suudavad apteegid teenust nõuetekohaselt

osutada. Kui apteekide arv kasvab, suureneb vastavalt ka järelevalve vajadus ja kontrollide

sagedus, sest tuleb tagada kõrgtehnoloogiliste lahenduste nõuetele vastavus ning turvaline ja

kvaliteetne teenuse osutamine. Kui iseteenindusapteeke on üle kümne, tekib Ravimiametile püsiv

lisakoormus, mille katmiseks on vaja täiendavat tööjõudu, mida olemasolevatest ressurssidest ei

ole võimalik leida. Sellisel juhul on muudatuse mõju ametile suur; väiksema arvu apteekide puhul

on mõju hinnanguliselt keskmine.

Apteegiinspektorite töökoormus suureneb, sest järelevalve alla lisanduvad arvutisüsteemid ja

kõrgtehnoloogilised seadmed, mille kasutus on tavapärastes apteekides olnud piiratud. Lisaks

tuleb kontrollida apteekide täiendavaid ülesandeid ja kvaliteedisüsteemi osi, mis on seotud

iseteenindusapteekide tegevusega (nt kaugkonsultatsioonide turvalisus, autentimise protsessid,

andmete kaitse ning ravimite automatiseeritud väljastamise toimimine). See eeldab

apteegiinspektorite koolitamist ja täiendõpet, et tagada pädevus hinnata uue teenusmudeli tehnilisi,

digiturvalisuse ja kvaliteedijuhtimise aspekte. Koolitused ja uute järelevalveprotsesside

väljatöötamine toovad kaasa lisakulud nii ajas kui rahas. Esmased lisakulud on hinnanguliselt

vähemalt 72 600 eurot aastas.

Kokkuvõttes võib öelda, et iseteenindusapteekide regulatsiooni rakendamine toob Ravimiametile

esimestel aastatel kaasa olulise töökoormuse kasvu ja täiendavad kulud seoses

menetlusprotsesside, järelevalve, koolituste ja IT-võimekuse arendamisega. Pärast süsteemi

väljakujunemist ja menetluste standardiseerumist stabiliseerub mõju ning muutub võrreldavaks

internetiapteekide järelevalve ja loamenetluse mõjuga. Kui aga turule lisandub suurem hulk

iseteenindusapteeke, kujuneb Ravimiametile püsiv lisakoormus, mille katmiseks on vajalikud

täiendavad ametikohad ja rahalised ressursid.

5.2 Ekstemporaalsed ravimid

SIHTRÜHM 1: ekstemporaalseid ravimeid vajavad inimesed

2024. aastal ostis vähemalt ühe ekstemporaalse ravimi välja 17512 patsienti.25 Ehkki

ekstemporaalsed retseptid moodustavad kõikidest ravimiretseptidest väga väikese osa (0,22%), on

need teatud patsientidele siiski ainsaks ravivõimaluseks. Sealjuures on ekstemporaalsete ravimite

peamised sihtrühmad näiteks lapsed, eakad ja psühhiaatrilised patsiendid, kellele tuleb valmistada

individuaalselt kohandatud ravimvorm või toimeaine kogus.26

Sotsiaalne, majanduslik ja regionaalne mõju

Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse koondamine väiksemasse hulka apteekidesse

(hinnanguliselt u 30 apteeki üle Eesti) avaldab valdavalt positiivset mõju tarbijatele läbi kvaliteedi

ühtlase tagamise. Ravimite valmistamine koondub pädevamatesse meeskondadesse, kellel on

vastav kogemus ja tehniline võimekus, mis parandab ravimite kvaliteeti ja tagab protsesside

töökindluse ning vähendab riski, et väikese mahuga apteegid ei suuda harva kasutatavaid

protseduure piisava kvaliteediga tagada. Patsiendid saavad seeläbi ühtlasema ja kindlama

kvaliteediga ravimeid, mis toetab ravisoostumust ja ravitulemusi, eriti nende puhul, kelle ravi

sõltub just ekstemporaalsest ravimist.

Majanduslikus plaanis ei ole elanikele oodata olulist lisakulutust, kuna apteegile jääb kohustus

tagada ekstemporaalse ravimi kättesaadavus ning anda patsiendile selge info, kust ja mis ajaks

ravimi kätte saab. Patsiendi jaoks muutub ravimi tellimise ja kättesaamise protsess

läbipaistvamaks ning apteegid saavad vabanevaid ressursse kasutada kvaliteedi tõstmiseks ja

teenuste arendamiseks.

Negatiivse mõjuna võib ravimite valmistamise koondamine tuua kaasa ajutisi viivitusi ravimi

valmimisel ja kohalejõudmisel, mis eeldab ravi ja retsepti realiseerimise paremat planeerimist.

Mõnes piirkonnas, kus lähim ekstemporaalseid ravimeid valmistav apteek asub kaugemal või

ühistranspordi võimalused on piiratud, võib kättesaadavus muutuda keerukamaks, eriti

haavatavamate rühmade (nt lapsed ja eakad) jaoks.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju elanikkonnale valdavalt positiivne, kus suurim kasu avaldub

ravikvaliteedi ja süsteemi tõhususe paranemises ning peamised riskid on seotud üksikjuhtude

viibimise ja regionaalse ligipääsu erisustega.

SIHTRÜHM 2: üldapteegid ja apteekrid

Retseptikeskuse andmetel oli 2024. aastal ekstemporaalseid retsepte realiseerinud apteeke kokku

112, neist 87 apteeki (78%) valmistasid vähem kui viis ekstemporaalset retsepti nädalas

(vahemikus 1–257 retsepti aastas). 14 apteeki (13%) valmistasid ravimeid 5,2–12,7 retsepti alusel

nädalas (270–658 retsepti aastas) ning 11 apteeki (10%) valmistasid ravimeid 14–152 retsepti

alusel nädalas (731–7911 retsepti aastas).27

25 Retseptikeskus, 2025. 26 Ruuben, L., jt. (2018). Ekstemporaalsete ravimite valmistamise juhend.

https://www.ttk.ee/sites/ttk.ee/files/Ekstemporaalsete%20ravimite%20valmistamise%20juhend_0.pdf 27 Retseptikeskus, 2025.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse muutmine avaldab üldapteekidele ja

apteekritele valdavalt positiivset mõju. Kohustus hoida valmisolekut ravimite valmistamiseks ka

nendes apteekides, kus seda praktiliselt ei tehta, on seni olnud ebamõistlikult koormav ja kulukas.

Nõude kaotamine võimaldab apteekidel kasutada vabanevat pinda, tööjõudu ja rahalisi vahendeid

muude teenuste arendamiseks ning kliendinõustamise, digilahenduste või ravimite turvalise

käitlemise parandamiseks. Apteegid saavad suunata investeeringuid kvaliteedisüsteemidesse ja

taristusse, mis toetab nende konkurentsivõimet ja aitab paremini täita elutähtsa teenuse osutaja

rolli.

Ravimite valmistamise koondumine teatud apteekidesse loob võimaluse spetsialiseerumiseks ja

süvendatud erialaseks pädevuseks. Apteegid, kes ekstemporaalseid ravimeid edasi valmistavad,

saavad keskenduda oma põhitegevusele ning investeerida kaasaegsetesse seadmetesse, nagu salvi-

ja kapslimasinad või 3D-printimise tehnoloogiad. Suurema mahu ja spetsialiseerumise tulemusel

tõuseb ravimite valmistamise kvaliteet ning tööprotsessid muutuvad tõhusamaks. Samuti

võimaldab see pakkuda apteegitöötajatele rohkem erialast koolitust ja professionaalse arengu

võimalusi, mis tugevdab apteekri rolli tervishoiusüsteemis.

Negatiivse mõjuna võib osadel apteekidel väheneda senine tegevuste mitmekesisus ning teatud

oskused, mis on seotud ravimite käsitsi valmistamisega, võivad aja jooksul hääbuda. Väiksemates

apteekides võib samuti väheneda tööjõu vajadus, kui seni ravimite valmistamiseks hoitud ressursse

ei ole võimalik teistesse tegevustesse suunata. Samas jääb kõigile apteekidele kohustus tagada

ekstemporaalse ravimi kättesaadavus patsiendile, mis eeldab sujuvat koostööd teiste apteekidega

tellimise ja tarne korraldamisel.

Apteegiturg hakkab muudatuse mõjul järk-järgult kohanema tegeliku vajadusega. Arvestades Eesti

turu suurust ja nõudlust, jääks ekstemporaalseid ravimeid valmistavaid apteeke ligikaudu

kolmkümmend, mis on Eesti tingimustes piisav arv vajalike ravimite kättesaadavuse tagamiseks.

Võrdlus Põhjamaadega näitab, et Soomes, Rootsis ja Norras puudub apteekidel laiaulatuslik

ravimite valmistamise nõue. Ravimite valmistamine on seal koondatud üksikutesse suurematesse

või ülikooliapteekidesse, kes varustavad vajaduse korral ka teisi apteeke. Selline korraldus tagab

ekstemporaalsete ravimite kättesaadavuse süsteemi tasandil, mitte igas apteegis eraldi.

Põhjamaade eeskujul on ka Eestis plaanis liikuda sarnasele süsteemile ning hinnanguliselt on selle

mõju ravimite kättesaadavusele väike.

Muudatus vähendab apteekide halduskoormust, sest kaob vajadus täita nõudeid, mis on seotud

ravimite valmistamiseks vajaliku varustuse, dokumentatsiooni ja kvaliteedikontrolli hoidmisega

seal, kus neid tegevusi reaalselt ei tehta. Ekstemporaalsed preparaadid on kvaliteediriski mõttes

tundlikud (annuse täpsus, säilivusaeg, mikrobioloogiline puhtus). Uuringud toovad välja, et

tsentraliseeritud lahendused võivad vähendada valmistamisvigu ning tagada ekstemporaalsete

ravimite kvaliteedi ühtlasema taseme kogu riigis, võrreldes olukorraga, kus väga erineva

kogemuse ja koormusega apteegid valmistavad ravimeid väikestes mahtudes.28

28 The Extent of Extemporaneous Preparation and Regulatory Framework of Extemporaneous Compounding in

Latvia

Regionaalne mõju

Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse koondamine väiksemasse hulka apteekidesse

avaldab mõju eelkõige regionaalsele apteegivõrgule. Praktikas tähendab see, et valmistamine

koondub suurema elanikkonnaga keskustesse (sh maakonnakeskused ja suuremad linnad), kus on

piisav nõudlus, et investeeringud seadmetesse ja pädevasse tööjõudu oleksid majanduslikult

põhjendatud. Kuna ekstemporaalsete ravimite valmistamine on kõige aktiivsem Harjumaal ja

Tartumaal, kus paiknevad ka suuremad apteegid ja ülikooliapteegid ning kõige vähem levinud

väiksemates maakondades29, kus ekstemporaalseid ravimeid valmistatakse harva, on teenus juba

praegu koondunud suurematesse keskustesse. Seetõttu on oluline tagada, et ravimid jõuaksid ka

väiksemate piirkondade patsientideni hästi toimiva tellimise ja tarnekorralduse kaudu.

Ekstemporaalseid ravimeid valmistavad apteegid kujunevad regionaalseteks

kompetentsikeskusteks, mis teenindavad lisaks oma piirkonna patsientidele ka teisi apteeke üle

Eesti. See soodustab apteekide vahelist koostööd ning võimaldab ravimite valmistamist ja jaotust

piirkonniti tõhusamalt korraldada. Samas eeldab selline töökorraldus toimivat tarneahelat (sh

kokkulepitud tarneajad, logistikalahendused, infovahetus), et tagada ka kaugemates piirkondades

patsientidele ravimi mõistlikult kiire kättesaadavus. Negatiivse regionaalse mõjuna võib teatud

piirkondades, kus lähim ekstemporaalseid ravimeid valmistav apteek asub märkimisväärses

kauguses, suureneda ajakulu ja logistiline koormus nii apteegile kui patsiendile.

Kokkuvõttes parandab muudatus apteekide majanduslikku olukorda, tõstab teenuste kvaliteeti ja

võimaldab ressursse kasutada sihipärasemalt. Mõju apteegitöötajatele on valdavalt positiivne, sest

väheneb ebaproduktiivne töökoormus ning suureneb võimalus keskenduda nõustamisele,

patsiendiohutuse tagamisele ja tervishoiusüsteemi toetavatele tegevustele.

SIHTRÜHM 3: tervishoiusektor (EMO, haiglad, tervishoiutöötajad)

Sotsiaalne mõju

Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse muutmine ja selle koondamine piiratud hulka

apteekidesse mõjutab tervishoiusektorit eelkõige erialadel, kus individuaalsete ravimvormide

kasutamine on tavapärasem, nagu pediaatria, dermatoloogia, valuravi ning teatud krooniliste

haiguste ravi. Positiivse mõjuna muutub ravimite kvaliteet ühtlasemaks, kuna valmistamine

koondub pädevamatesse ja paremini varustatud apteekidesse.

Võimaliku negatiivse mõjuna võib ravimi tellimise ja kättesaamise aeg pikeneda, kui ravim tuleb

valmistada teises apteegis või tarnida kaugemalt. Selline mõju on siiski hinnanguliselt väike, sest

ekstemporaalsed ravimid moodustavad väga väikese osa kõigist väljakirjutatud ravimitest

Kokkuvõttes toetab muudatus ravimite kvaliteedi paranemist, ühtlasemat kättesaadavust ja

tervishoiusüsteemi tõhusamat toimimist.

SIHTRÜHM 4: riik

Mõju riigivalitsemisele

29 THT030: Apteekide töötajad apteegi liigi ja maakonna järgi. PxWeb

Kõigist riigiasutustest on mõjutatud Ravimiamet. Kuna ekstemporaalravimeid hakkavad

valmistama vähem apteeke, siis järelevalve muutub sihitumaks ja tõhusamaks, kuna kontroll

keskendub väiksemale hulgale apteekidele, kus ravimite valmistamine tegelikult toimub. See loob

läbipaistvama ja riskipõhisema järelevalvesüsteemi ning lihtsustab apteekide vastavuse tagamist

seadusest tulenevatele nõuetele.

6. Edasine väljatöötamine

Edasine tegevusplaan

Tulenevalt Accelerate Estonia iseteenindusapteekide projektist on selles osas kaasamise ja

analüüside etapid läbitud, sealhulgas on olemas huvigruppide arvamused kontseptsiooni ja

regulatsiooni kohta ning sotsiaalsete ja majanduslike mõjude analüüs. Varasemaid tegevusi on

käesolevas väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud.

Ekstemporaalsete ravimite valmistamise ruumide nõudest loobumine tugineb apteekrite esitatud

ettepanekutele. Selles osas oleks siiski vajalik osapoolte laiem tagasiside.

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida huvitatud isikute arvamust ja tagasisidet

selles esitatud ettepanekutele.

Eelnõu ettevalmistamise ajakava

Seadusemuudatuse eelnõu ettevalmistamise ajakava sõltub laekuva tagasiside sisust ja täiendavate

analüüside tegemise vajadusest ning see valmistatakse ette 2026. aasta jooksul.

Eelnõu eeldatav kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile ning Vabariigi Valitsuse

istungile esitamise aeg sõltub selle ettevalmistamisele kuluvast ajast. Vabariigi Valitsusele on

planeeritud eelnõu esitada hiljemalt 2026. aasta lõpus.

Konkreetsed küsimused, millele oodatakse tagasisidet

1. Mis võiks Eesti apteegituru kontekstis olla iseteenindusapteegi lisandväärtus?

2. Kas ja kuidas oleks vajalik reguleerida iseteenindusapteekide geograafilist paiknemist?

3. Milliseid olemuslikke riske näete iseteenindusapteekide töös: nii automaadi enda, selle töö kui

ka iseteenindusmüügi protsessis? Millised on võimalikud lahendused nende maandamiseks?

4. Millised ligipääsetavuse aspektid vajavad iseteenindusapteekide puhul spetsiifilist tähelepanu?

5. Kas iseteenindusapteegid peaksid olema reguleeritud ühe konkreetse üldapteegi

struktuuriüksustena? Kui jah, siis kuidas oleks optimaalne korraldada apteekrite ööpäevaringne

valmisolek?

6. Milline võiks olla iseteenindusapteekide kaubavalik? Kas sellel peaks olema mingisuguseid

piiranguid või erisusi sõltuvalt iseteenindusapteegi asukohast?

7. Kas on muid olulisi küsimusi, mida tuleks teie hinnangul regulatsiooni muutes silmas pidada?

8. Milline on arvamus ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustusest loobumise osas?

Millised peaks olema rakendatavad meetmed, mis tagaksid patsientidele siiski neile vajaliku

ravimi operatiivse kättesaadavuse?