Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 05.11.2025 nr 2-2/3779-1

Meie 20.11.2025 nr 2.3-5/25/3627-2

Arvamus andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks majandus- ja

infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu

põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Meil puuduvad märkused esitatud eelnõu osas, kuid peame vajalikuks esitada oma tähelepanekud

kehtiva töötukassa andmekogu põhimääruse osas.

1. Töötukassa andmekogu põhimääruse § 6 loetleb andmekogusse kantavad füüsilise isiku

üldandmed, milleks muu hulgas on ka pangakonto number ja välisriigi panga korral panga

nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui töötukassa poolt

makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole, siis kantakse andmekogusse

konto omaniku nimi ja pangakonto number. Samas töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §

35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad loetelu isiku üldandmetest ja muudest andmetest,

pangakonto andmete kogumist isikuga seotud andmetena ette ei näe.

Lisaks juhime tähelepanu Justiits- ja digiministeeriumi eelnõude koostamise juhisele (JDM

juhis), milles on selgitatud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada isikuandmete kategooriad

(nt üldandmed, haridusandmed jne), kus isiku üldandmete puhul on tegemist kinnise

loeteluga, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja

emakeel. Põhimääruses aga antakse juba konkreetne loetelu, milliseid üldandmeid

andmekogusse kogutakse. TKindlS § 35 lõike 4 punkt 1 loetleb aga üldandmetena ka isiku

teovõime ja surmaaja, mis ei lähe kokku JDM antud juhisega.

Soovitame edaspidi TKindlS muutmisel täiendada andmekogu asutamise volitusnormi

selliselt, et isiku kohta kogutavate muude andmete loetelu kajastaks ka pangakonto

andmeid.

2. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas ka

andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsiooni koostatud

andmekogude juhendis (lk 15) on täiendavalt selgitatud, et andmekogusse kogutavate

andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid andmekogu põhimäärus peab sisaldama

ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Samuti on JDM juhises,

märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete

täpne/ammendav loetelu (vajadusel saab esitada loetelu lisana). Lisaks on juhises

selgitatud, et „isiku üldandmed“ või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt

2 (3)

ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, milline on täpne andmekoosseis.

Kehtiva põhimääruse § 7 lõige 2 loetleb andmed, mis kantakse andmekogusse

tööturumeetmete raames osutava tööturuteenuse tingimustele vastamise andmetena,

milleks punkti 8 järgi on ka muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste

osutamiseks. Samuti näeb põhimääruse § 11 lõike 1 punkt 15 ette, et andmekogusse

kogutakse muud andmed osutatud tööturuteenuse kohta. Märgime, et sellised üldised

sätted ei anna ülevaadet andmekogu andmekoosseisust. Põhimääruse eesmärgiks aga

peakski olema just see, et anda inimesele ülevaade, milliseid tema andmeid andmekogus

töödeldakse. Ilmselt selliselt sõnastatud sätted seda eesmärki ei täida. Soovitame

andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate andmete koosseisu puudutavad

sätted üle vaadata ning esitada andmekogusse kogutavate andmete täpne loetelu.

3. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas andmeandjad.

Andmekogude juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena, mida tuleb

põhimääruses reguleerida, loetletud ka andmete allikad ehk millistest andmekogudest või

kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult

kindlaks, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433 lõige

2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Samuti on JDM

juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmete allikad ehk

andmeandjad koos nende antavate andmetega.

Töötukassa andmekogule andmete esitajad on loetletud põhimääruse §-s 40, sh

andmekogud, kust töötukassal on õigus andmeid saada. Samas ei selgu põhimäärusest,

millised põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest saadud andmed on põhimääruse 3.

peatükis loetletud töötukassa andmekogu andmeteks. Näiteks näeb § 40 lõige 9 ette

tervisekassa õiguse saada andmeid ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise ning ravi,

ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, kuid andmekogu andmete loetelust ei nähtu, kas ja

millised andmed tervise infosüsteemist töötukassa andmekogusse kantakse. Võib üksnes

eeldada, et terviseandmed on seotud eksperdiarvamuse andmetega (põhimääruse § 31),

kuid millised konkreetsed tervise infosüsteemi andmed töötukassa andmekogusse

edastatakse ja seal säilitamisele kuuluvad, põhimäärusest ei nähtu.

Kindlasti vajab põhimääruse § 40 muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes oleks võimalik

aru saada, millised andmekogud on töötukassa andmekogule andmete andjaks ning milliste

põhimääruse 3. peatükis loetletud andmete osas.

4. TKindlS § 35 lõigete 7 ja 8 järgi tuleb säilitamise tähtaja (10 aastat) möödumisel andmed

pseudonüümida ning pseudonüümitud andmete säilitamise tähtaja (65 aastat) möödumisel

andmed anonüümida. Andmekogu põhimääruses reguleerib andmete säilitamist § 41,

mille järgi andmed pseudonüümitakse ja anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja

möödumise kalendriaasta lõpus. Põhimääruse § 42 lõike 1 järgi tähendab andmete

pseudonüümimine andmekogu andmetele pseudonüümimiseks juhuslikest numbritest

koosneva kordumatu koodi andmist, millega asendatakse isikut tuvastada võimaldavad

andmed. Samas ei nähtu ei volitusnormist ega ka põhimäärusest, millised andmekogus

olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja tuvastamise vältimiseks kohustatud

koodiga asendama, mistõttu ei ole võimalik ka hinnata, kas koodiga asendamine täidab

eesmärki – vältida otsest tuvastamist, mis seletuskirja järgi ongi psedonüümimise mõte.

JDM on 2022. aastal tööturumeetmete seaduse eelnõu kooskõlastamisel juhtinud

tähelepanu sellele, et on kaheldav, kas isiku nime, isikukoodi ja kontaktandete töötlemise

välistamine tagab selle, et isik ei ole tuvastatav, arvestades andmekogusse kogutavate

ülejäänud andmete koosseisu.1 Seega tuleks analüüsida, milliste andmete asendamine

tagab selle, et isikut ei ole võimalik tuvastada ning loetleda vähemalt põhimääruses

1 Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister

3 (3)

andmekoosseis, mis tuleb andmekogu vastutaval töötlejal unikaalse koodiga asendada.

Sama puudutab ka andmete anonüümseks muutmist. Põhimääruse § 41 lõike 6 järgi

tähendab anonüümimine pseudonüümitud andmete muutmist anonüümseks viisil, et

üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada, kuid puudub teave

selle kohta, kuidas andmekogu vastutav töötleja andmete täieliku anonüümsuse

andmekogus peab tagama. Seega puudub võimalus ka hinnata, kas andmete anonüümimise

järgselt on üksikisikuid võimalik tuvastada.

Andmekogu andmete säilitamist puudutavale oleme ka varasemalt juhtinud tähelepanu

oma 16.11.2023 antud arvamuses nr 1.2.-4/23/2860-2.

Nagu ka varasemalt antud arvamuses märkisime, siis on andmekogude kontekstis Andmekaitse

Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks

lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks ja kuhu mingeid andmeid kogutakse, milliseid

andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ning kellega jagatakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144