Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.10.2025 nr 10-6/4077

Meie 20.11.2025 nr 9.3-1/25/8503-3

Lubja küla, Ingli ja Viimsi Tulepaak

232 eskiislahenduse avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Lubja külas, Ingli ja Viimsi Tulepaak 232

katastriüksuste detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiislahenduse avalikust

väljapanekust.

Detailplaneeringusse hõlmatud katastriüksused Ingli (89001:010:1552, 10 029 m²) ja Viimsi

Tulepaak 232 (89001:010:0177, 7 084 m²) asuvad klindipealse ala põhjapoolses osas.

Detailplaneeringu eesmärk on Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu kohase

maakasutuse juhtotstarbe muutmine väikeelamute maast üldkasutatavate hoonete- ja ärimaaks

(proportsioonis vastavalt 60% ja 40%) ning ärimaast haljasala maaks/puhke- ja

virgestusmaaks/kaitsehaljastuse maaks. Üldkasutatavate hoonete- ja ärimaa krundile määratakse

ehitusõigus kogukonnahoone ja välilaululava püstitamiseks, lisaks on planeeringualale

planeeritud lipuväljak, tervisespordirada ning lõkkeplats. Planeeritav kogukonnahoone on

liigendatud mahtudega, suurim lubatud kõrgus on 15 m (4 korrust), mis moodustab 35% hoone

ehitisealusest pinnast, teine hooneplokk on kõrgusega 11 m (3 korrust), mis moodustab 25%

hoone ehitisealusest pinnast ja kolmas hooneplokk on kõrgusega 7 m (2 korrust), mis moodustab

40% hoone ehitisealusest pinnast. Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 920 m², millele

lisandub konsoolne osa 500 m².

Ingli kinnistu on hoonestamata. Viimsi tulepaak 232 kinnistul asub kelder ning Viimsi sihi

ülemine tuletorn. Planeeringuala kagu osa läbivad keskpinge õhuliinid ning Viimsi tulepaak 232

kinnistul asub madalpinge õhuliin, mis on elektrivarustuseks olemasolevale tuletornile.

Rajatistest paiknevad planeeringualal varikatusega laululava, tantsupõrand ja istepingid, mis on

aktiivses kasutuses. Viimsi tulepaak 232 kinnistu kirde osas paikneb Vimka mäepargi

mäetõstuk.

Detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Lubja klindiastangu piirkonna üldplaneering näeb ette planeeringualast kagu suunas

pereelamumaad ning ida suunas haljasala maad, puhke- ja virgestusmaad ning

kaitsehaljastuse maad.

 Planeeringuala läbivad õhuliinid nähakse ette likvideeritavaks ning asendatakse

maakaabliga, mille täpne asukoht määratakse projekteerimisel. Põhimõtteline maakaabli

paiknemine on toodud põhijoonisel.

 Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on

kogukonna jaoks heakorrastatud koosviibimispaiga loomine. Negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele,

2(3)

suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on

ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

 Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee,

pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava

tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis

ei ületa normatiivseid tasemeid.

 Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane

vibratsioon, tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal

peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine,

ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

 Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal kõrge

radoonisisaldusega pinnas (150-250 kBq m2). Enne hoone projekteerimist tuleb määrata

pinnase radoonisisaldus ning vastavalt mõõtmistulemustele tuleb vajadusel rakendada

meetmeid radooni siseruumidesse imbumise tõkestamiseks. Madala radoonitaseme

tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja

vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski

vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine

vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel

tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

 Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega,

et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

 Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi

valdavalt kaitsmata ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde

tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras ning vältida tuleb võimalikku

pinnase- ja põhjaveereostust.

 Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida

läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada

leevendavaid meetmeid.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

 Olgugi, et atmosfääriõhu kaitse seaduses § 55 väljatoodu kohaselt ei kuulu

meelelahutusürituste tekitatav müra välisõhus leviva müra hulka, palub amet võimalike

tulevaste häiringute leevendamiseks jätta võimalike mürarikaste tegevuste ja

müratundlike hoonetega alade vahele võimalikult suur puhverala. Rajatava lava puhul

tuleks võimalusel arvestada heli levimise suunaga, mistõttu ei pruugi olla oluline ainult

lava kaugus müratundlikest hoonetest, vaid ka lava ehituslik viis, mis määrab kuhu heli

lavalt suundub. Asjakohane on kaaluda lava rajamist selliselt, et see ei võimendaks heli

elamute suunal. Arvestada tuleks ka võimalike planeeritavate elamualadega.

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib

teha tööpäevadel kella 07.00-19.00

 Seletuskirjas kirjutatakse: „Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad

vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtustele.“ Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks

3(3)

kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Seletuskirjas kirjutatakse: „Kohalikul omavalitsusel on õigus projekteerimisel lubada

täiendavaid otstarbeid, mis vastavad Tartu linna üldplaneeringule ja sobivad

piirkonda.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et ilmselt on „Tartu“ sinna sattunud

ekslikult.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]