Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.3/7020-1 |
| Registreeritud | 20.11.2025 |
| Sünkroonitud | 21.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristina Kazmin (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(29976 tm).
Failid
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere.
Edastan Kohtla-Järve Linnavalitsuse 20.11.2025 kirja nr 6-1/3864.
Lugupidamisega
Richard Toome
arhitekt-planeerija
Keskallee 19, Kohtla-Järve 30395
tel 5886 8541
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
RICHARD TOOME
PNOEE-39708083749
2025-11-20 14:47:41
Lisa 1
Kohtla-Järve Linnavolikogu XX.02.2026 otsusele nr XXX
„Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“
PLANEERITAVA MAA-ALA SKEEM
Pindala u 0,6 ha
Kohtla-Järve Linnavolikogu XX.02.2026 otsusele nr XXX
„Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“
PLANEERITAVA MAA-ALA SKEEM
Pindala u 0,6 ha
LISA 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
…... 2026. a
otsuse nr …… juurde
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatus, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoonete ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
2. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
3. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Keskkonnamõjuhindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev mõju
6.1 Pinnas, pinna ja põhjavesi
Maa- ja Ruumiameti geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse teemakaardi andmetel paikneb ala kaitsmata põhjaveega alal. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida (veeseadus § 35 punkt 1).
Planeeringualale lähim puurkaev jääb ligikaudu 70 meetri kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatu ei oma mõju olemasolevatele puurkaevudele.
Ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele, siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne.
Juhul, kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustöödega jätkamist.
6.2 Taimestik ja loomastik
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist mõju, mille mõjud on aga lokaalsed ja lühiajalised. Detailplaneeringuga määratakse kohustuslik haljastuse visioon.
Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.
6.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmeil ei leidu planeeringualal looduskaitseseaduse kohaste kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, I-III kaitsekategooria kaitstavad liigid, üksikobjektid ja nii edasi) registreeritud leiukohti. Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala.
6.4 Kultuuriväärtused
Kinnistul asub arheoloogia mälestis - kultusekivi nr 8996, mille kaitsevöödi ulatus on 50 meetrit. Kavandata tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväätustele.
6.5 Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaaste suurenemist ei toimu. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga.
6.6 Sotsiaalmajanduslik olukord
Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjutused on positiivsed, sest piirkond muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab tööpuuduse ja kuritegevuse võimalusi antud piirkonnas. Detailplaneering ei too kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjutusi, ega kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi.
6.7 Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerimine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutavate tegevustega, sõltumata tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine pole selle iseloomu ja mahtu arvesse võttes praegu olemasoleva teabe alusel tõenäoline.
6.8 Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub.
6.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Ehitusaegse vibratsiooni liigset mõju lähimatele elamutele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga
6.10 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeringus esitatakse ülevaade tekkivatest jäätmetest ja antakse jäätmete käitlemise lahendus ning käsitletakse jäätmete sorteeritud kogumise vajadust (lähtuda tuleb Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 määruses nr 77 „Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ sätestatud nõuetest). Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulist keskkonnamõju.
6.11 Mõju inimesele ja varale
Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne mõju inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.
7. Lõppjäreldus
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumis võimet, seega oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a ja lähiala detailplaneeringule.
LISA 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
…... 2026. a
otsuse nr …… juurde
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatus, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoonete ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
2. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
3. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Keskkonnamõjuhindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev mõju
6.1 Pinnas, pinna ja põhjavesi
Maa- ja Ruumiameti geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse teemakaardi andmetel paikneb ala kaitsmata põhjaveega alal. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida (veeseadus § 35 punkt 1).
Planeeringualale lähim puurkaev jääb ligikaudu 70 meetri kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatu ei oma mõju olemasolevatele puurkaevudele.
Ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele, siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne.
Juhul, kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustöödega jätkamist.
6.2 Taimestik ja loomastik
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist mõju, mille mõjud on aga lokaalsed ja lühiajalised. Detailplaneeringuga määratakse kohustuslik haljastuse visioon.
Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.
6.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmeil ei leidu planeeringualal looduskaitseseaduse kohaste kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, I-III kaitsekategooria kaitstavad liigid, üksikobjektid ja nii edasi) registreeritud leiukohti. Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala.
6.4 Kultuuriväärtused
Kinnistul asub arheoloogia mälestis - kultusekivi nr 8996, mille kaitsevöödi ulatus on 50 meetrit. Kavandata tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväätustele.
6.5 Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaaste suurenemist ei toimu. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga.
6.6 Sotsiaalmajanduslik olukord
Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjutused on positiivsed, sest piirkond muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab tööpuuduse ja kuritegevuse võimalusi antud piirkonnas. Detailplaneering ei too kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjutusi, ega kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi.
6.7 Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerimine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutavate tegevustega, sõltumata tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine pole selle iseloomu ja mahtu arvesse võttes praegu olemasoleva teabe alusel tõenäoline.
6.8 Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub.
6.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Ehitusaegse vibratsiooni liigset mõju lähimatele elamutele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga
6.10 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeringus esitatakse ülevaade tekkivatest jäätmetest ja antakse jäätmete käitlemise lahendus ning käsitletakse jäätmete sorteeritud kogumise vajadust (lähtuda tuleb Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 määruses nr 77 „Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ sätestatud nõuetest). Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulist keskkonnamõju.
6.11 Mõju inimesele ja varale
Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne mõju inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.
7. Lõppjäreldus
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumis võimet, seega oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a ja lähiala detailplaneeringule.
EELNÕU
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
1. Detailplaneeringuga hõlmatud ala
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid. Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu algatamise taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ja liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu püstitamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
3. Lähtematerjalid
3.1 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265): https://www.kohtla-jarve.ee/jarve-linnaosa
3.2 planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (kehtestatud riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusega nr 50);
3.3 muud kohaldavad õigusaktid, standardid ja tehnilised normid.
4. Arvestamisele kuuluvad materjalid
4.1 Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011. a otsusega nr 169): https://www.kohtla-jarve.ee/teemaplaneering
4.2 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 50 ja 50s kinnistute ja ümbritseva vaba maa-ala kuni Niidu tänavani detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.06.2018. a korraldusega nr 349):
https://wd.kohtla-jarve.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=6211798&tid=420595&u=20250711103145&desktop=1025&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D420595%26u%3D20250711103145
4.3 Tallinna Tehnikaülikooli 2015 a. töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ ning selle ruumiandmed: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad ;
4.4 kultuuriministri 01.09.1997. a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, millega Järveküla tee 52a kinnistul asuv rändrahn tunnistati arheoloogiamälestiseks;
4.5 muud materjalid ja asjaolud, millele menetlusosalised põhjendatult viitavad või toetuvad planeeringu menetluse käigus.
5. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
5.1 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situatsiooni tõeliselt kajastav topo-geodeetiline alusplaan, mis katab planeeringuala ja vajadusel ka lähiala.
5.2 Detailplaneeringuga määrata hoonestusala, piiritledes krundi osa, kuhu on võimalik rajada ehitusõigusega ettenähtud ehitisi.
5.3 Määrata krundi ehitusõigus ning hoonetele esitatavad arhitektuur-ehituslikud nõuded. Hoonestus peab mahuliselt ja kujunduslikult sobima olemasolevasse keskkonda, soovituslik korruselisus kuni 3 korrust. Esitada ehitusõigus tabeli kujul ka põhijoonisel.
5.4 Planeeringuga anda tehnovõrkude ja -rajatiste, sh välisvalgustuse ja sademevee ärajuhtimise, põhimõtete lahendus. Hankida tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused uute tehnovõrkude kavandamiseks või olemasolevate võrkude kaitsevööndites planeeringulahenduse koostamiseks.
5.5 Näidata jalakäijate ja sõidukite ligipääsud krundile ning esitada krundisisese liiklus- ja parkimiskorralduse kavand. Parkimine lahendada krundisiseselt.
5.6 Määrata servituudialad nende seadmise vajaduse korral.
5.7 Esitada nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski-, insolatsiooni- ja muude keskkonnatingimuste tagamiseks.
5.8 Esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks.
5.9 Esitada planeeringu koostamisega seotud dokumendid (sh arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) planeeringu lisadena.
5.10 Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ning kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.
5.11 Üldplaneeringu muutmise peatükis esitada üldplaneeringusse viidavate muudatuste ulatus ja sisu ning käsitleda muudatuste põhjendatust ja vajalikkust.
5.12 Detailplaneeringu materjalid esitatakse üldjuhul elektrooniliselt, pabereksemplarid esitatakse linnavalitsuse nõudmisel. Planeering tuleb esitada allkirjastatult.
5.13 Kehtestatud planeeringu digitaalsed materjalid esitada PLANKi kandmiseks sobival kujul.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneering koostatakse koostöös:
6.1 Päästeametiga;
6.2 Muinsuskaitseametiga.
7. Kaasamine detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:
7.1 Maa- ja Ruumiametit;
7.2 Elektrilevi OÜ-d;
7.3 Järve Biopuhastus OÜ-d;
7.4 Gren Viru AS-i;
7.5 Telia Eesti AS-i;
7.6 Outokumpu põik 3 kinnistu omanikku;
7.7 Järveküla tee 50 kinnistu omanikku;
7.8 Järveküla tee 50a kinnistu omanikku;
7.9 Järveküla tee 52 korteriomanikke korteriühistu kaudu;
7.10 Järveküla tee 52b kinnistu omanikku.
8. Lähteseisukohtade kehtivus
Lähteseisukohad on kehtivad kolm aastat detailplaneeringu algatamisest arvates.
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
1. Detailplaneeringuga hõlmatud ala
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid. Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu algatamise taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ja liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu püstitamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
3. Lähtematerjalid
3.1 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265): https://www.kohtla-jarve.ee/jarve-linnaosa
3.2 planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (kehtestatud riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusega nr 50);
3.3 muud kohaldavad õigusaktid, standardid ja tehnilised normid.
4. Arvestamisele kuuluvad materjalid
4.1 Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011. a otsusega nr 169): https://www.kohtla-jarve.ee/teemaplaneering
4.2 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 50 ja 50s kinnistute ja ümbritseva vaba maa-ala kuni Niidu tänavani detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.06.2018. a korraldusega nr 349):
https://wd.kohtla-jarve.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=6211798&tid=420595&u=20250711103145&desktop=1025&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D420595%26u%3D20250711103145
4.3 Tallinna Tehnikaülikooli 2015 a. töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ ning selle ruumiandmed: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad ;
4.4 kultuuriministri 01.09.1997. a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, millega Järveküla tee 52a kinnistul asuv rändrahn tunnistati arheoloogiamälestiseks;
4.5 muud materjalid ja asjaolud, millele menetlusosalised põhjendatult viitavad või toetuvad planeeringu menetluse käigus.
5. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
5.1 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situatsiooni tõeliselt kajastav topo-geodeetiline alusplaan, mis katab planeeringuala ja vajadusel ka lähiala.
5.2 Detailplaneeringuga määrata hoonestusala, piiritledes krundi osa, kuhu on võimalik rajada ehitusõigusega ettenähtud ehitisi.
5.3 Määrata krundi ehitusõigus ning hoonetele esitatavad arhitektuur-ehituslikud nõuded. Hoonestus peab mahuliselt ja kujunduslikult sobima olemasolevasse keskkonda, soovituslik korruselisus kuni 3 korrust. Esitada ehitusõigus tabeli kujul ka põhijoonisel.
5.4 Planeeringuga anda tehnovõrkude ja -rajatiste, sh välisvalgustuse ja sademevee ärajuhtimise, põhimõtete lahendus. Hankida tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused uute tehnovõrkude kavandamiseks või olemasolevate võrkude kaitsevööndites planeeringulahenduse koostamiseks.
5.5 Näidata jalakäijate ja sõidukite ligipääsud krundile ning esitada krundisisese liiklus- ja parkimiskorralduse kavand. Parkimine lahendada krundisiseselt.
5.6 Määrata servituudialad nende seadmise vajaduse korral.
5.7 Esitada nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski-, insolatsiooni- ja muude keskkonnatingimuste tagamiseks.
5.8 Esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks.
5.9 Esitada planeeringu koostamisega seotud dokumendid (sh arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) planeeringu lisadena.
5.10 Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ning kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.
5.11 Üldplaneeringu muutmise peatükis esitada üldplaneeringusse viidavate muudatuste ulatus ja sisu ning käsitleda muudatuste põhjendatust ja vajalikkust.
5.12 Detailplaneeringu materjalid esitatakse üldjuhul elektrooniliselt, pabereksemplarid esitatakse linnavalitsuse nõudmisel. Planeering tuleb esitada allkirjastatult.
5.13 Kehtestatud planeeringu digitaalsed materjalid esitada PLANKi kandmiseks sobival kujul.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneering koostatakse koostöös:
6.1 Päästeametiga;
6.2 Muinsuskaitseametiga.
7. Kaasamine detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:
7.1 Maa- ja Ruumiametit;
7.2 Elektrilevi OÜ-d;
7.3 Järve Biopuhastus OÜ-d;
7.4 Gren Viru AS-i;
7.5 Telia Eesti AS-i;
7.6 Outokumpu põik 3 kinnistu omanikku;
7.7 Järveküla tee 50 kinnistu omanikku;
7.8 Järveküla tee 50a kinnistu omanikku;
7.9 Järveküla tee 52 korteriomanikke korteriühistu kaudu;
7.10 Järveküla tee 52b kinnistu omanikku.
8. Lähteseisukohtade kehtivus
Lähteseisukohad on kehtivad kolm aastat detailplaneeringu algatamisest arvates.
EELNÕU
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
O T S U S
Kohtla-Järve . veebruar 2026. a nr
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Osaühing Laager SV (registrikood 10631718) esitas 4. juunil 2025. a taotluse (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris numbri 6-1/566-4 all) Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid.
Planeeritava maa-ala piir on toodud otsuse lisas 1.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
Muutmisettepanek on põhjendatud ja vastab linna ruumilise arengu eesmärkidele.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
Planeeringualaga külgnevale Järveküla tee 50 kinnistule rajatud ca 10 000 m2 suurune kaubandushoone (Vironia kaubanduskeskus) suuresti küllastas kaasaegsete äripindade turgu Järve linnaosas.
Selle lähiümbrusesse jäävatele väiksematele ärimaadele oleks tänast turuolukorda arvestades mõistlik planeerida enamjaolt väiksemahulisemat ühekorruselist hoonestust, mis paraku ei võimalda ära kasutada perspektiivikate, kesklinna ja peatänava lähedaste kruntide täispotentsiaali.
Seda arvestades mõistlik on detailplaneeringu taotleja ettepanek määrata planeeritava ala juhtotstarbeks korterelamumaa ning Järveküla tee 52a krundi sihtotstarveteks elamumaa 70–100% / liitotstarbena ärimaa 0–30%.
Selline lahendus avardaks Järveküla tee 52a kinnistu kasutusvõimalusi, teeks mõistlikuks sellel ka korrushoonestuse planeerimist ning samas säilitaks võimaluse äripindade arendamiseks nt mitmekordse hoone esimese korruse tasandil, mis on linna arengu seisukohalt perspektiivsem ja tänastele turuvajadustele paremini vastav valik.
Planeeritava Järveküla tee 52a kinnistu lääne- ja lõunapooled avanevad elukondlikule taristule – kaubandus- ja teeninduspindadele, kergliiklusteedele ning Järveküla tee haruteele. Kinnistu on seekaudu heas ühenduses kesklinnaga, ühistranspordivõrguga, elukondlike teenustega ning muu vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga.
Planeeritava kinnistu ida- ja põhjapooled avanevad vaiksemale ja looduslikumale keskkonnale. Kinnistu idapool külgneb „Lõuna park“ rohealaga, põhjapool – Järveküla tee 52 korterelamu ja selle taguse haljasalaga.
Kinnistu asukoht pakub mugavat ühendust arenenud linnataristuga, ent võimaldab samas privaatsema elukeskkonna kujundamist ning on seetõttu sobilik selleks, et kaaluda sellel äri liitfunktsiooniga korterelamu arendamist.
Järve linnaosa üldplaneeringu seletuskirja punkti 3.2 kohaselt linnaosa pikaajaliseks eesmärgiks on elanike arvu vähenemise peatamine, milleks luuakse võimalusi uute elamurajoonide arendamiseks ja tõstetakse elukvaliteeti olemasolevates elamupiirkondades.
Seletuskirja punkti 4.2.2 kohaselt elamumaade kasutamise ja arendamise põhimõteteks on muude hulgas elamumaade laiendamine selleks sobivates piirkondades ning elamumaa väärtust tõstvana ärimaa liitfunktsiooni võimaldamine.
Kaasaegse elamufondi tekkimine tugevdab piirkonna elujõulisust ja mainet ning soodustab noorte asumist ja tööealiste jäämist linna.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb.
PlanS § 127 lõike 2 esimese lause kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik järgmistel põhjustel:
1. planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine. Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu looduskeskkonda, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
2. planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega ka teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
3. planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
KeHJS § 33 lõikest 6 lähtuvalt küsis Kohtla-Järve Linnavalitsus 13.11.2025. a kirjaga nr 6-1/807-2 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks Keskkonnaameti seisukohta.
PlanS § 81 lõikest 1 lähtuvalt teavitas Kohtla-Järve Linnavalitsus 20.11.2025. a kirjaga nr 6-1/3864 Maa- ja Ruumiametit, Päästeametit, Muinsuskaitseametit, külgnevate kinnisasjade omanikke ning planeeringuala läbivate tehnovõrkude valdajaid võimalusest esitada detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade eelnõu kohta ettepanekuid.
Arvestades eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja lõigete 5–7, § 142 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33 lõike 3 ja § 35 lõike 3 alusel, Kohtla-Järve Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.
2. Määrata detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisale 2.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus, detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Kohtla-Järve Linnavolikogu.
5. Teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
5.1 Päästeametit;
5.2 Muinsuskaitseametit;
5.3 Maa- ja Ruumiametit;
5.4 huvitatud ja puudutatud isikuid.
6. Avaldada teadet detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
6.1 Ametlikes Teadaannetes;
6.2 ajalehes Põhjarannik;
6.3 Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametlikul veebilehel.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
…………………..
volikogu esimees
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
O T S U S
Kohtla-Järve . veebruar 2026. a nr
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Osaühing Laager SV (registrikood 10631718) esitas 4. juunil 2025. a taotluse (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris numbri 6-1/566-4 all) Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid.
Planeeritava maa-ala piir on toodud otsuse lisas 1.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
Muutmisettepanek on põhjendatud ja vastab linna ruumilise arengu eesmärkidele.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
Planeeringualaga külgnevale Järveküla tee 50 kinnistule rajatud ca 10 000 m2 suurune kaubandushoone (Vironia kaubanduskeskus) suuresti küllastas kaasaegsete äripindade turgu Järve linnaosas.
Selle lähiümbrusesse jäävatele väiksematele ärimaadele oleks tänast turuolukorda arvestades mõistlik planeerida enamjaolt väiksemahulisemat ühekorruselist hoonestust, mis paraku ei võimalda ära kasutada perspektiivikate, kesklinna ja peatänava lähedaste kruntide täispotentsiaali.
Seda arvestades mõistlik on detailplaneeringu taotleja ettepanek määrata planeeritava ala juhtotstarbeks korterelamumaa ning Järveküla tee 52a krundi sihtotstarveteks elamumaa 70–100% / liitotstarbena ärimaa 0–30%.
Selline lahendus avardaks Järveküla tee 52a kinnistu kasutusvõimalusi, teeks mõistlikuks sellel ka korrushoonestuse planeerimist ning samas säilitaks võimaluse äripindade arendamiseks nt mitmekordse hoone esimese korruse tasandil, mis on linna arengu seisukohalt perspektiivsem ja tänastele turuvajadustele paremini vastav valik.
Planeeritava Järveküla tee 52a kinnistu lääne- ja lõunapooled avanevad elukondlikule taristule – kaubandus- ja teeninduspindadele, kergliiklusteedele ning Järveküla tee haruteele. Kinnistu on seekaudu heas ühenduses kesklinnaga, ühistranspordivõrguga, elukondlike teenustega ning muu vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga.
Planeeritava kinnistu ida- ja põhjapooled avanevad vaiksemale ja looduslikumale keskkonnale. Kinnistu idapool külgneb „Lõuna park“ rohealaga, põhjapool – Järveküla tee 52 korterelamu ja selle taguse haljasalaga.
Kinnistu asukoht pakub mugavat ühendust arenenud linnataristuga, ent võimaldab samas privaatsema elukeskkonna kujundamist ning on seetõttu sobilik selleks, et kaaluda sellel äri liitfunktsiooniga korterelamu arendamist.
Järve linnaosa üldplaneeringu seletuskirja punkti 3.2 kohaselt linnaosa pikaajaliseks eesmärgiks on elanike arvu vähenemise peatamine, milleks luuakse võimalusi uute elamurajoonide arendamiseks ja tõstetakse elukvaliteeti olemasolevates elamupiirkondades.
Seletuskirja punkti 4.2.2 kohaselt elamumaade kasutamise ja arendamise põhimõteteks on muude hulgas elamumaade laiendamine selleks sobivates piirkondades ning elamumaa väärtust tõstvana ärimaa liitfunktsiooni võimaldamine.
Kaasaegse elamufondi tekkimine tugevdab piirkonna elujõulisust ja mainet ning soodustab noorte asumist ja tööealiste jäämist linna.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb.
PlanS § 127 lõike 2 esimese lause kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik järgmistel põhjustel:
1. planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine. Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu looduskeskkonda, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
2. planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega ka teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
3. planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
KeHJS § 33 lõikest 6 lähtuvalt küsis Kohtla-Järve Linnavalitsus 13.11.2025. a kirjaga nr 6-1/807-2 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks Keskkonnaameti seisukohta.
PlanS § 81 lõikest 1 lähtuvalt teavitas Kohtla-Järve Linnavalitsus 20.11.2025. a kirjaga nr 6-1/3864 Maa- ja Ruumiametit, Päästeametit, Muinsuskaitseametit, külgnevate kinnisasjade omanikke ning planeeringuala läbivate tehnovõrkude valdajaid võimalusest esitada detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade eelnõu kohta ettepanekuid.
Arvestades eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja lõigete 5–7, § 142 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33 lõike 3 ja § 35 lõike 3 alusel, Kohtla-Järve Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.
2. Määrata detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisale 2.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus, detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Kohtla-Järve Linnavolikogu.
5. Teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
5.1 Päästeametit;
5.2 Muinsuskaitseametit;
5.3 Maa- ja Ruumiametit;
5.4 huvitatud ja puudutatud isikuid.
6. Avaldada teadet detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
6.1 Ametlikes Teadaannetes;
6.2 ajalehes Põhjarannik;
6.3 Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametlikul veebilehel.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
…………………..
volikogu esimees
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS
Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS
30395 Kohtla-Järve f aks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980
EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X
registrikood 75001017
Päästeamet 20.11.2025 nr 6-1/3864
Ida päästekeskus
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine
Käesolevaga edastame Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu selle kohta ettepanekute esitamiseks.
Planeeritav maa-ala hõlmab eelnõu kohaselt Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001,
sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003,
transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004,
üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid.
Planeeritava maa-ala piir on toodud eelnõu lisas 1.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu taotleja (Laager SV OÜ) omandis. Kinnistul
asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja
büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa
juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100%
ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja
arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal
liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata
planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele
töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve
linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008 otsusega nr
265). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja
parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt
planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa
juhtotstarve.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb.
PlanS § 81 lõikest 1 tulenevalt esitatakse koostöötegijatele planeeringu lähteseisukohad nende
kohta ettepanekute saamiseks.
PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui koostöötegija ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul
esitanud, loetakse, et ta ei soovi planeeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.
Soovi korral palume esitada ettepanekud detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta hiljemalt
22.12.2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Richard Toome
arhitekt-planeerija
tel 5886 8541
Lisad: 1. Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Eelnõu lisa 1 „Planeeritava maa-ala skeem“;
3. Eelnõu lisa 2 „Keskkonnamõju eelhinnang“;
4. Eelnõu lisa 3 „Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad“.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
RICHARD TOOME
PNOEE-39708083749
2025-11-20 14:47:41
Lisa 1
Kohtla-Järve Linnavolikogu XX.02.2026 otsusele nr XXX
„Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“
PLANEERITAVA MAA-ALA SKEEM
Pindala u 0,6 ha
Kohtla-Järve Linnavolikogu XX.02.2026 otsusele nr XXX
„Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“
PLANEERITAVA MAA-ALA SKEEM
Pindala u 0,6 ha
LISA 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
…... 2026. a
otsuse nr …… juurde
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatus, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoonete ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
2. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
3. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Keskkonnamõjuhindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev mõju
6.1 Pinnas, pinna ja põhjavesi
Maa- ja Ruumiameti geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse teemakaardi andmetel paikneb ala kaitsmata põhjaveega alal. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida (veeseadus § 35 punkt 1).
Planeeringualale lähim puurkaev jääb ligikaudu 70 meetri kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatu ei oma mõju olemasolevatele puurkaevudele.
Ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele, siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne.
Juhul, kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustöödega jätkamist.
6.2 Taimestik ja loomastik
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist mõju, mille mõjud on aga lokaalsed ja lühiajalised. Detailplaneeringuga määratakse kohustuslik haljastuse visioon.
Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.
6.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmeil ei leidu planeeringualal looduskaitseseaduse kohaste kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, I-III kaitsekategooria kaitstavad liigid, üksikobjektid ja nii edasi) registreeritud leiukohti. Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala.
6.4 Kultuuriväärtused
Kinnistul asub arheoloogia mälestis - kultusekivi nr 8996, mille kaitsevöödi ulatus on 50 meetrit. Kavandata tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväätustele.
6.5 Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaaste suurenemist ei toimu. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga.
6.6 Sotsiaalmajanduslik olukord
Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjutused on positiivsed, sest piirkond muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab tööpuuduse ja kuritegevuse võimalusi antud piirkonnas. Detailplaneering ei too kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjutusi, ega kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi.
6.7 Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerimine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutavate tegevustega, sõltumata tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine pole selle iseloomu ja mahtu arvesse võttes praegu olemasoleva teabe alusel tõenäoline.
6.8 Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub.
6.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Ehitusaegse vibratsiooni liigset mõju lähimatele elamutele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga
6.10 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeringus esitatakse ülevaade tekkivatest jäätmetest ja antakse jäätmete käitlemise lahendus ning käsitletakse jäätmete sorteeritud kogumise vajadust (lähtuda tuleb Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 määruses nr 77 „Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ sätestatud nõuetest). Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulist keskkonnamõju.
6.11 Mõju inimesele ja varale
Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne mõju inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.
7. Lõppjäreldus
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumis võimet, seega oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a ja lähiala detailplaneeringule.
LISA 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
…... 2026. a
otsuse nr …… juurde
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatus, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoonete ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
2. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
3. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Keskkonnamõjuhindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev mõju
6.1 Pinnas, pinna ja põhjavesi
Maa- ja Ruumiameti geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse teemakaardi andmetel paikneb ala kaitsmata põhjaveega alal. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida (veeseadus § 35 punkt 1).
Planeeringualale lähim puurkaev jääb ligikaudu 70 meetri kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatu ei oma mõju olemasolevatele puurkaevudele.
Ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele, siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne.
Juhul, kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustöödega jätkamist.
6.2 Taimestik ja loomastik
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist mõju, mille mõjud on aga lokaalsed ja lühiajalised. Detailplaneeringuga määratakse kohustuslik haljastuse visioon.
Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.
6.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmeil ei leidu planeeringualal looduskaitseseaduse kohaste kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, I-III kaitsekategooria kaitstavad liigid, üksikobjektid ja nii edasi) registreeritud leiukohti. Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala.
6.4 Kultuuriväärtused
Kinnistul asub arheoloogia mälestis - kultusekivi nr 8996, mille kaitsevöödi ulatus on 50 meetrit. Kavandata tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväätustele.
6.5 Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaaste suurenemist ei toimu. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga.
6.6 Sotsiaalmajanduslik olukord
Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjutused on positiivsed, sest piirkond muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab tööpuuduse ja kuritegevuse võimalusi antud piirkonnas. Detailplaneering ei too kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjutusi, ega kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi.
6.7 Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerimine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutavate tegevustega, sõltumata tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine pole selle iseloomu ja mahtu arvesse võttes praegu olemasoleva teabe alusel tõenäoline.
6.8 Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub.
6.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Ehitusaegse vibratsiooni liigset mõju lähimatele elamutele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga
6.10 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeringus esitatakse ülevaade tekkivatest jäätmetest ja antakse jäätmete käitlemise lahendus ning käsitletakse jäätmete sorteeritud kogumise vajadust (lähtuda tuleb Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 määruses nr 77 „Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ sätestatud nõuetest). Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulist keskkonnamõju.
6.11 Mõju inimesele ja varale
Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne mõju inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.
7. Lõppjäreldus
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumis võimet, seega oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a ja lähiala detailplaneeringule.
EELNÕU
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
1. Detailplaneeringuga hõlmatud ala
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid. Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu algatamise taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ja liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu püstitamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
3. Lähtematerjalid
3.1 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265): https://www.kohtla-jarve.ee/jarve-linnaosa
3.2 planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (kehtestatud riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusega nr 50);
3.3 muud kohaldavad õigusaktid, standardid ja tehnilised normid.
4. Arvestamisele kuuluvad materjalid
4.1 Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011. a otsusega nr 169): https://www.kohtla-jarve.ee/teemaplaneering
4.2 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 50 ja 50s kinnistute ja ümbritseva vaba maa-ala kuni Niidu tänavani detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.06.2018. a korraldusega nr 349):
https://wd.kohtla-jarve.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=6211798&tid=420595&u=20250711103145&desktop=1025&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D420595%26u%3D20250711103145
4.3 Tallinna Tehnikaülikooli 2015 a. töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ ning selle ruumiandmed: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad ;
4.4 kultuuriministri 01.09.1997. a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, millega Järveküla tee 52a kinnistul asuv rändrahn tunnistati arheoloogiamälestiseks;
4.5 muud materjalid ja asjaolud, millele menetlusosalised põhjendatult viitavad või toetuvad planeeringu menetluse käigus.
5. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
5.1 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situatsiooni tõeliselt kajastav topo-geodeetiline alusplaan, mis katab planeeringuala ja vajadusel ka lähiala.
5.2 Detailplaneeringuga määrata hoonestusala, piiritledes krundi osa, kuhu on võimalik rajada ehitusõigusega ettenähtud ehitisi.
5.3 Määrata krundi ehitusõigus ning hoonetele esitatavad arhitektuur-ehituslikud nõuded. Hoonestus peab mahuliselt ja kujunduslikult sobima olemasolevasse keskkonda, soovituslik korruselisus kuni 3 korrust. Esitada ehitusõigus tabeli kujul ka põhijoonisel.
5.4 Planeeringuga anda tehnovõrkude ja -rajatiste, sh välisvalgustuse ja sademevee ärajuhtimise, põhimõtete lahendus. Hankida tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused uute tehnovõrkude kavandamiseks või olemasolevate võrkude kaitsevööndites planeeringulahenduse koostamiseks.
5.5 Näidata jalakäijate ja sõidukite ligipääsud krundile ning esitada krundisisese liiklus- ja parkimiskorralduse kavand. Parkimine lahendada krundisiseselt.
5.6 Määrata servituudialad nende seadmise vajaduse korral.
5.7 Esitada nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski-, insolatsiooni- ja muude keskkonnatingimuste tagamiseks.
5.8 Esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks.
5.9 Esitada planeeringu koostamisega seotud dokumendid (sh arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) planeeringu lisadena.
5.10 Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ning kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.
5.11 Üldplaneeringu muutmise peatükis esitada üldplaneeringusse viidavate muudatuste ulatus ja sisu ning käsitleda muudatuste põhjendatust ja vajalikkust.
5.12 Detailplaneeringu materjalid esitatakse üldjuhul elektrooniliselt, pabereksemplarid esitatakse linnavalitsuse nõudmisel. Planeering tuleb esitada allkirjastatult.
5.13 Kehtestatud planeeringu digitaalsed materjalid esitada PLANKi kandmiseks sobival kujul.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneering koostatakse koostöös:
6.1 Päästeametiga;
6.2 Muinsuskaitseametiga.
7. Kaasamine detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:
7.1 Maa- ja Ruumiametit;
7.2 Elektrilevi OÜ-d;
7.3 Järve Biopuhastus OÜ-d;
7.4 Gren Viru AS-i;
7.5 Telia Eesti AS-i;
7.6 Outokumpu põik 3 kinnistu omanikku;
7.7 Järveküla tee 50 kinnistu omanikku;
7.8 Järveküla tee 50a kinnistu omanikku;
7.9 Järveküla tee 52 korteriomanikke korteriühistu kaudu;
7.10 Järveküla tee 52b kinnistu omanikku.
8. Lähteseisukohtade kehtivus
Lähteseisukohad on kehtivad kolm aastat detailplaneeringu algatamisest arvates.
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
1. Detailplaneeringuga hõlmatud ala
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid. Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu algatamise taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ja liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu püstitamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
3. Lähtematerjalid
3.1 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265): https://www.kohtla-jarve.ee/jarve-linnaosa
3.2 planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (kehtestatud riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusega nr 50);
3.3 muud kohaldavad õigusaktid, standardid ja tehnilised normid.
4. Arvestamisele kuuluvad materjalid
4.1 Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011. a otsusega nr 169): https://www.kohtla-jarve.ee/teemaplaneering
4.2 Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 50 ja 50s kinnistute ja ümbritseva vaba maa-ala kuni Niidu tänavani detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.06.2018. a korraldusega nr 349):
https://wd.kohtla-jarve.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=6211798&tid=420595&u=20250711103145&desktop=1025&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D420595%26u%3D20250711103145
4.3 Tallinna Tehnikaülikooli 2015 a. töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ ning selle ruumiandmed: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad ;
4.4 kultuuriministri 01.09.1997. a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, millega Järveküla tee 52a kinnistul asuv rändrahn tunnistati arheoloogiamälestiseks;
4.5 muud materjalid ja asjaolud, millele menetlusosalised põhjendatult viitavad või toetuvad planeeringu menetluse käigus.
5. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
5.1 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situatsiooni tõeliselt kajastav topo-geodeetiline alusplaan, mis katab planeeringuala ja vajadusel ka lähiala.
5.2 Detailplaneeringuga määrata hoonestusala, piiritledes krundi osa, kuhu on võimalik rajada ehitusõigusega ettenähtud ehitisi.
5.3 Määrata krundi ehitusõigus ning hoonetele esitatavad arhitektuur-ehituslikud nõuded. Hoonestus peab mahuliselt ja kujunduslikult sobima olemasolevasse keskkonda, soovituslik korruselisus kuni 3 korrust. Esitada ehitusõigus tabeli kujul ka põhijoonisel.
5.4 Planeeringuga anda tehnovõrkude ja -rajatiste, sh välisvalgustuse ja sademevee ärajuhtimise, põhimõtete lahendus. Hankida tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused uute tehnovõrkude kavandamiseks või olemasolevate võrkude kaitsevööndites planeeringulahenduse koostamiseks.
5.5 Näidata jalakäijate ja sõidukite ligipääsud krundile ning esitada krundisisese liiklus- ja parkimiskorralduse kavand. Parkimine lahendada krundisiseselt.
5.6 Määrata servituudialad nende seadmise vajaduse korral.
5.7 Esitada nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski-, insolatsiooni- ja muude keskkonnatingimuste tagamiseks.
5.8 Esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks.
5.9 Esitada planeeringu koostamisega seotud dokumendid (sh arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) planeeringu lisadena.
5.10 Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ning kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.
5.11 Üldplaneeringu muutmise peatükis esitada üldplaneeringusse viidavate muudatuste ulatus ja sisu ning käsitleda muudatuste põhjendatust ja vajalikkust.
5.12 Detailplaneeringu materjalid esitatakse üldjuhul elektrooniliselt, pabereksemplarid esitatakse linnavalitsuse nõudmisel. Planeering tuleb esitada allkirjastatult.
5.13 Kehtestatud planeeringu digitaalsed materjalid esitada PLANKi kandmiseks sobival kujul.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneering koostatakse koostöös:
6.1 Päästeametiga;
6.2 Muinsuskaitseametiga.
7. Kaasamine detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:
7.1 Maa- ja Ruumiametit;
7.2 Elektrilevi OÜ-d;
7.3 Järve Biopuhastus OÜ-d;
7.4 Gren Viru AS-i;
7.5 Telia Eesti AS-i;
7.6 Outokumpu põik 3 kinnistu omanikku;
7.7 Järveküla tee 50 kinnistu omanikku;
7.8 Järveküla tee 50a kinnistu omanikku;
7.9 Järveküla tee 52 korteriomanikke korteriühistu kaudu;
7.10 Järveküla tee 52b kinnistu omanikku.
8. Lähteseisukohtade kehtivus
Lähteseisukohad on kehtivad kolm aastat detailplaneeringu algatamisest arvates.
EELNÕU
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
O T S U S
Kohtla-Järve . veebruar 2026. a nr
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Osaühing Laager SV (registrikood 10631718) esitas 4. juunil 2025. a taotluse (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris numbri 6-1/566-4 all) Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid.
Planeeritava maa-ala piir on toodud otsuse lisas 1.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
Muutmisettepanek on põhjendatud ja vastab linna ruumilise arengu eesmärkidele.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
Planeeringualaga külgnevale Järveküla tee 50 kinnistule rajatud ca 10 000 m2 suurune kaubandushoone (Vironia kaubanduskeskus) suuresti küllastas kaasaegsete äripindade turgu Järve linnaosas.
Selle lähiümbrusesse jäävatele väiksematele ärimaadele oleks tänast turuolukorda arvestades mõistlik planeerida enamjaolt väiksemahulisemat ühekorruselist hoonestust, mis paraku ei võimalda ära kasutada perspektiivikate, kesklinna ja peatänava lähedaste kruntide täispotentsiaali.
Seda arvestades mõistlik on detailplaneeringu taotleja ettepanek määrata planeeritava ala juhtotstarbeks korterelamumaa ning Järveküla tee 52a krundi sihtotstarveteks elamumaa 70–100% / liitotstarbena ärimaa 0–30%.
Selline lahendus avardaks Järveküla tee 52a kinnistu kasutusvõimalusi, teeks mõistlikuks sellel ka korrushoonestuse planeerimist ning samas säilitaks võimaluse äripindade arendamiseks nt mitmekordse hoone esimese korruse tasandil, mis on linna arengu seisukohalt perspektiivsem ja tänastele turuvajadustele paremini vastav valik.
Planeeritava Järveküla tee 52a kinnistu lääne- ja lõunapooled avanevad elukondlikule taristule – kaubandus- ja teeninduspindadele, kergliiklusteedele ning Järveküla tee haruteele. Kinnistu on seekaudu heas ühenduses kesklinnaga, ühistranspordivõrguga, elukondlike teenustega ning muu vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga.
Planeeritava kinnistu ida- ja põhjapooled avanevad vaiksemale ja looduslikumale keskkonnale. Kinnistu idapool külgneb „Lõuna park“ rohealaga, põhjapool – Järveküla tee 52 korterelamu ja selle taguse haljasalaga.
Kinnistu asukoht pakub mugavat ühendust arenenud linnataristuga, ent võimaldab samas privaatsema elukeskkonna kujundamist ning on seetõttu sobilik selleks, et kaaluda sellel äri liitfunktsiooniga korterelamu arendamist.
Järve linnaosa üldplaneeringu seletuskirja punkti 3.2 kohaselt linnaosa pikaajaliseks eesmärgiks on elanike arvu vähenemise peatamine, milleks luuakse võimalusi uute elamurajoonide arendamiseks ja tõstetakse elukvaliteeti olemasolevates elamupiirkondades.
Seletuskirja punkti 4.2.2 kohaselt elamumaade kasutamise ja arendamise põhimõteteks on muude hulgas elamumaade laiendamine selleks sobivates piirkondades ning elamumaa väärtust tõstvana ärimaa liitfunktsiooni võimaldamine.
Kaasaegse elamufondi tekkimine tugevdab piirkonna elujõulisust ja mainet ning soodustab noorte asumist ja tööealiste jäämist linna.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb.
PlanS § 127 lõike 2 esimese lause kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik järgmistel põhjustel:
1. planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine. Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu looduskeskkonda, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
2. planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega ka teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
3. planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
KeHJS § 33 lõikest 6 lähtuvalt küsis Kohtla-Järve Linnavalitsus 13.11.2025. a kirjaga nr 6-1/807-2 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks Keskkonnaameti seisukohta.
PlanS § 81 lõikest 1 lähtuvalt teavitas Kohtla-Järve Linnavalitsus 20.11.2025. a kirjaga nr 6-1/3864 Maa- ja Ruumiametit, Päästeametit, Muinsuskaitseametit, külgnevate kinnisasjade omanikke ning planeeringuala läbivate tehnovõrkude valdajaid võimalusest esitada detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade eelnõu kohta ettepanekuid.
Arvestades eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja lõigete 5–7, § 142 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33 lõike 3 ja § 35 lõike 3 alusel, Kohtla-Järve Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.
2. Määrata detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisale 2.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus, detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Kohtla-Järve Linnavolikogu.
5. Teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
5.1 Päästeametit;
5.2 Muinsuskaitseametit;
5.3 Maa- ja Ruumiametit;
5.4 huvitatud ja puudutatud isikuid.
6. Avaldada teadet detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
6.1 Ametlikes Teadaannetes;
6.2 ajalehes Põhjarannik;
6.3 Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametlikul veebilehel.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
…………………..
volikogu esimees
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
O T S U S
Kohtla-Järve . veebruar 2026. a nr
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Osaühing Laager SV (registrikood 10631718) esitas 4. juunil 2025. a taotluse (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris numbri 6-1/566-4 all) Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeritav maa-ala hõlmab Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003, transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004, üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid.
Planeeritava maa-ala piir on toodud otsuse lisas 1.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu taotleja omandis. Kinnistul asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
Planeeritav maa-ala piirneb idast Outokumpu põik 3 (32213:001:0027, elamumaa) ja Lõuna park (32201:001:0518, üldkasutatav maa) kinnistutega, lõunast Järveküla tee 52b kinnistuga (32213:001:0050, ärimaa) ning läänest Järveküla tee 50a kinnistuga (32213:001:0006, ärimaa).
Lähiümbrusesse jäävad ka Järveküla tee 50 (32213:001:0065, ärimaa) ja Järveküla tee 52 (32213:001:0025, elamumaa) kinnistud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100% ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa juhtotstarve.
Muutmisettepanek on põhjendatud ja vastab linna ruumilise arengu eesmärkidele.
Planeeritav ala paikneb Lõuna asumis, Järveküla tee äärses polüfunktsionaalses piirkonnas. Põhjapool planeeringuala asuvad korterelamud, lõuna- ja läänepool – ärihooned ning idapool – roheala.
Planeeringualaga külgnevale Järveküla tee 50 kinnistule rajatud ca 10 000 m2 suurune kaubandushoone (Vironia kaubanduskeskus) suuresti küllastas kaasaegsete äripindade turgu Järve linnaosas.
Selle lähiümbrusesse jäävatele väiksematele ärimaadele oleks tänast turuolukorda arvestades mõistlik planeerida enamjaolt väiksemahulisemat ühekorruselist hoonestust, mis paraku ei võimalda ära kasutada perspektiivikate, kesklinna ja peatänava lähedaste kruntide täispotentsiaali.
Seda arvestades mõistlik on detailplaneeringu taotleja ettepanek määrata planeeritava ala juhtotstarbeks korterelamumaa ning Järveküla tee 52a krundi sihtotstarveteks elamumaa 70–100% / liitotstarbena ärimaa 0–30%.
Selline lahendus avardaks Järveküla tee 52a kinnistu kasutusvõimalusi, teeks mõistlikuks sellel ka korrushoonestuse planeerimist ning samas säilitaks võimaluse äripindade arendamiseks nt mitmekordse hoone esimese korruse tasandil, mis on linna arengu seisukohalt perspektiivsem ja tänastele turuvajadustele paremini vastav valik.
Planeeritava Järveküla tee 52a kinnistu lääne- ja lõunapooled avanevad elukondlikule taristule – kaubandus- ja teeninduspindadele, kergliiklusteedele ning Järveküla tee haruteele. Kinnistu on seekaudu heas ühenduses kesklinnaga, ühistranspordivõrguga, elukondlike teenustega ning muu vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga.
Planeeritava kinnistu ida- ja põhjapooled avanevad vaiksemale ja looduslikumale keskkonnale. Kinnistu idapool külgneb „Lõuna park“ rohealaga, põhjapool – Järveküla tee 52 korterelamu ja selle taguse haljasalaga.
Kinnistu asukoht pakub mugavat ühendust arenenud linnataristuga, ent võimaldab samas privaatsema elukeskkonna kujundamist ning on seetõttu sobilik selleks, et kaaluda sellel äri liitfunktsiooniga korterelamu arendamist.
Järve linnaosa üldplaneeringu seletuskirja punkti 3.2 kohaselt linnaosa pikaajaliseks eesmärgiks on elanike arvu vähenemise peatamine, milleks luuakse võimalusi uute elamurajoonide arendamiseks ja tõstetakse elukvaliteeti olemasolevates elamupiirkondades.
Seletuskirja punkti 4.2.2 kohaselt elamumaade kasutamise ja arendamise põhimõteteks on muude hulgas elamumaade laiendamine selleks sobivates piirkondades ning elamumaa väärtust tõstvana ärimaa liitfunktsiooni võimaldamine.
Kaasaegse elamufondi tekkimine tugevdab piirkonna elujõulisust ja mainet ning soodustab noorte asumist ja tööealiste jäämist linna.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb.
PlanS § 127 lõike 2 esimese lause kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik järgmistel põhjustel:
1. planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine. Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu looduskeskkonda, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
2. planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega ka teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
3. planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
KeHJS § 33 lõikest 6 lähtuvalt küsis Kohtla-Järve Linnavalitsus 13.11.2025. a kirjaga nr 6-1/807-2 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks Keskkonnaameti seisukohta.
PlanS § 81 lõikest 1 lähtuvalt teavitas Kohtla-Järve Linnavalitsus 20.11.2025. a kirjaga nr 6-1/3864 Maa- ja Ruumiametit, Päästeametit, Muinsuskaitseametit, külgnevate kinnisasjade omanikke ning planeeringuala läbivate tehnovõrkude valdajaid võimalusest esitada detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade eelnõu kohta ettepanekuid.
Arvestades eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja lõigete 5–7, § 142 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33 lõike 3 ja § 35 lõike 3 alusel, Kohtla-Järve Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.
2. Määrata detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisale 2.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus, detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Kohtla-Järve Linnavolikogu.
5. Teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
5.1 Päästeametit;
5.2 Muinsuskaitseametit;
5.3 Maa- ja Ruumiametit;
5.4 huvitatud ja puudutatud isikuid.
6. Avaldada teadet detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest:
6.1 Ametlikes Teadaannetes;
6.2 ajalehes Põhjarannik;
6.3 Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametlikul veebilehel.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
…………………..
volikogu esimees
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS
Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS
30395 Kohtla-Järve f aks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980
EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X
registrikood 75001017
Päästeamet 20.11.2025 nr 6-1/3864
Ida päästekeskus
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine
Käesolevaga edastame Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu selle kohta ettepanekute esitamiseks.
Planeeritav maa-ala hõlmab eelnõu kohaselt Järveküla tee 52a (katastritunnus 32213:001:0001,
sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2650 m2) ja Järveküla tee lõik 10 (32101:001:0003,
transpordimaa, 435 m2) kinnistuid ning osaliselt Järveküla tee 54b (32101:001:0004,
üldkasutatav maa) ja Outokumpu põik (32213:001:0058, transpordimaa) kinnistuid.
Planeeritava maa-ala piir on toodud eelnõu lisas 1.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,6 ha.
Järveküla tee 52a kinnistu on detailplaneeringu taotleja (Laager SV OÜ) omandis. Kinnistul
asub ühekorruseline kaubandushoone ehitisealuse pinnaga 457 m2.
Järveküla tee lõik 10, Järveküla tee 54b ja Outokumpu põik kinnistud on munitsipaalomandis.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
üldplaneeringusse muudatust, mille kohaselt planeeritavale maa-alale oleks seniste äri- ja
büroohoone ning haljasalade ja parkmetsa juhtotstarvete asemel määratud korterelamumaa
juhtotstarve, määrata Järveküla tee 52a katastriüksuse sihtotstarveteks elamumaa 70–100%
ning liitotstarbena ärimaa 0–30%, määrata Järveküla tee 52a krundile ehitusõigus ja
arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamu rajamiseks, lahendada planeeritaval maa-alal
liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning üle vaadata
planeeritavate kruntide vahelised piirid ja vastavalt maaomanike soovile ja kokkuleppele
töötada välja piiride korrigeerimise kavandi.
Detailplaneeringu eesmärk ei ole planeeritud juhtotstarbe poolest kooskõlas kehtiva Järve
linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2008 otsusega nr
265). Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala äri- ja büroohoone ning haljasalade ja
parkmetsa juhtotstarvetega maa-alale.
Detailplaneeringu eesmärk sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mille kohaselt
planeeritavale maa-alale oleks seniste otstarvete asemel määratud korterelamumaa
juhtotstarve.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb.
PlanS § 81 lõikest 1 tulenevalt esitatakse koostöötegijatele planeeringu lähteseisukohad nende
kohta ettepanekute saamiseks.
PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui koostöötegija ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul
esitanud, loetakse, et ta ei soovi planeeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.
Soovi korral palume esitada ettepanekud detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta hiljemalt
22.12.2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Richard Toome
arhitekt-planeerija
tel 5886 8541
Lisad: 1. Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 52a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Eelnõu lisa 1 „Planeeritava maa-ala skeem“;
3. Eelnõu lisa 2 „Keskkonnamõju eelhinnang“;
4. Eelnõu lisa 3 „Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad“.
