Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Erika 3, Tallinn

11.06.2020 nr 7.2-6.2/824

03.06.2020 toimunud paikvaatlusel OÜ Viimsi Haldus´ele (10618178) kuuluvas hoones,

aadressil: Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, tuvastati tuleohutusnõuete

rikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/939-2.

Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor, Eve Look, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud

tõendeid ja välja selgitanud täiendavaid asjaolusid,

otsustas:

anda käesoleva haldusakti adressaadile – Viimsi Haldus OÜ (10618178), aadressil, Nelgi tee 1,

Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001, Harju maakond, järgmised ettekirjutused, mis tulevad täita

määratud tähtajaks:

1. Tõendada tuleohutuseksperdi eksperthinnanguga/auditiga hoonest ohutu

evakuatsioon ja tagada eksperthinnangus/auditis väljatoodud puuduste

likvideerimine, et hoone vastaks olulistele tuleohutusnõuetele ning ohutu

evakuatsiooni tagamiseks oleks hoones välja ehitatud nõuetekohased

tuletõkkesektsioonid.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et hoones tervikuna ei

ole moodustatud nõuetekohaseid tuletõkkesektsioone (nt evakuatsioonitrepikoda, arhiivi

ruumid kasutamisotstarbe järgi, erinevad kasutusviisid). Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel

vastama selle kasutamise nõuetele ja selle olemasolu vältel olema ohutu. Ehitise ohutuse

hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Menetlusosalise sõnul ei ole hoonel kehtivat

projektdokumentatsiooni. Seetõttu ei ole tõendatud, kuidas peavad hoones olema moodustatud

nõuetekohased tuletõkkesektsioonid, arvestades ehitise tuleohutusklassi, piirpindala, ruumide

kasutamisotstarvet, evakuatsioonitrepikodasid jms. Ehitusprojekti puudumisel tuleb ehitise

ohutuse hindamiseks läbi viia eksperthinnang või audit, mille käigus lisaks ehitise kontrollile

tuleb koostada kirjalik kokkuvõte ehk aruanne. Selleks pöörduda tuleohutusteenust pakkuva

erasektori poole, kelle on olemas selleks vastav pädevus. Kui hinnangus väljatoodud puudused

on likvideeritud, võib lugeda evakuatsiooni hoonest ohutuks.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid ja p 6 järgi

on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi Määrus

2 (10)

nr 17) § 3 lg 1 järgi on oluliste tuleohutusnõuete täitmise eesmärk projekteerimise, ehitamise

ja ehitise kasutamise, selle korrashoiu ning ehitisega seonduva muu tegevuse käigus ohu

vähendamine inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. Määruse nr 17 § 3 lg 3

kohaselt peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning

ehitises paiknevad ruumid peavad vastama ehitise kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele.

Ehitisele, mille ruume kasutatakse ehitisele mitteettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt,

kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud nõudeid vastavalt ehitise tegelikule

kasutamisotstarbele. Kui ehitise ruum või osa ei ole ehitatud ehitusprojekti kohaselt, peab

ehitise selle ruumi või osa viima vastavusse ehitamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetega, välja

arvatud käesoleva määruse § 55 lõikes 2 loetletud tagasiulatuvate nõuete korral. Määruse nr

17 § 3 lg 4 kohaselt loetakse ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks, kui

tulekahju puhkemise korral on arvestatud inimeste ohutusega ja vara-või keskkonnakahju

minimeerimisega ning kui ehitis vastab määruses sätestatud piirväärtustele, asjakohasele

tehnilisele normile ja standardile. Tulenevalt ehitusseadustiku § 18 lõikele 1 on ehitise

eksperthinnangu või auditi eesmärk tõendada ehitise nõuetele vastavust ning anda hinnang

ehitise ohutu kasutamise kohta. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise

auditit. Sama seaduse § 18 lg 3 (sh määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 4 lg 4) kohaselt sätestatud pädevuskohustuses saab

tuleohutuse auditit reeglina läbi viia tuleohutusekspert, tase 6.

Ettenähtud tulepüsivusajale vastavad tuletõkkesektsioonid tagavad, et sektsioonis tekkinud

tulekahju põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning

kahju piirduks selle tulekahjusektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Nõuete täitmata jätmise

korral ei ole ehitis vastavuses oluliste tuleohutusnõuetega ja sellega seoses ei ole tagatud

hoonest ohutu ja kiire evakuatsioonitee läbimine ning inimeste elu ja tervise kaitse.

Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 ja p 6; siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 3 lg 1, lg 3 ja lg

4; § 4 lg 4; § 55 lg 2; ehitusseadustik § 18 lg 1 ja lg 3.

Täitmise tähtaeg: 01.12.2021

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 3000 (kolm

tuhat) eurot.

2. Tõendada tuleohutuse auditiga, et ehitises asuvad Viimsi Miisu OÜ lastehoiu

ruumid vastavad tuleohutusnõuetele ja on ehitatud nõuetekohaselt omaette

tuletõkkesektsiooni.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et hoones puuduvad nii

piirpindala kui ka ruumide ja erinevate kasutusviiside järgi nõuetekohased

tuletõkkesektsioonid. Tuvastati, et ehitise osades ruumides plaanib Viimsi Miisu OÜ pakkuda

lastehoiu teenust ja nende ruumide ehituslikud tegevused tuleohutusnõuete täitmiseks on lõpu

korral. Menetlusosalise, selgituste kohaselt viiakse ruumid tuleohutusnõuetega vastavusse ja

moodustatakse ruumidest omaette tuletõkkesektsioon. Lõpliku hinnangu tuleohutusnõuete

täitmise osas annab erasektori tuleohutusekspert, kes on olnud nõustajaks. Kokkuleppe

kohaselt tellitakse nende ruumide osas eraldi tuleohutuse audit/eksperthinnang, mis tõendab,

ruumide vastavust tuleohutusnõuetele. Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse

aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tuleb ehitise ohutuse hindamiseks läbi viia

audit, mille käigus lisaks ehitise kontrollile tuleb koostada kirjalik kokkuvõte ehk auditi

3 (10)

aruanne. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi isik on kohustatud järgima tuleohutusnõudeid.

Sama seaduse § 3 lg 1 p 4 tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate

käesoleva seaduse §-s30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Siseministri

30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ § 3 lg 1 järgi oluliste tuleohutusnõuete täitmise eesmärk projekteerimise,

ehitamise ja ehitise kasutamise, korrashoiu ning ehitisega seonduva muu tegevuse käigus on

vähendada ohtu inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale ja vastavalt § 3 lg 3 olulised

tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad

ruumid peavad vastama ehitise kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele. Ehitisele, mille

ruume kasutatakse ehitisele mitteettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, kohaldatakse

käesolevas määruses sätestatud nõudeid vastavalt ehitise tegelikule kasutamisotstarbele. Kui

ehitise ruum või osa ei ole ehitatud ehitusprojekti kohaselt, peab ehitise selle ruumi või osa

viima vastavusse ehitamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetega, välja arvatud käesoleva määruse

§ 55 lõikes 2 loetletud tagasiulatuvate nõuete korral. Sama määruse § 3 lg 4 kohaselt ehitise

vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui tulekahju puhkemise korral on

arvestatud inimeste ohutusega ja vara-või keskkonnakahju minimeerimisega ning kui ehitis

vastab määruses sätestatud piirväärtustele, ehitis vastab asjakohasele tehnilisele normile,

ehitis vastab asjakohasele standardile. Tulenevalt ehitusseadustiku § 18 lg 1 ehitise auditi

eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise

ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist

ehitise auditit. Sama seaduse § 18 lg 3 (sh. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 4 lg 4) kohaselt sätestatud

pädevuskohustuses viib tuleohutuse auditit reeglina läbi tuleohutusekspert, tase 6.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p1; § 3 lg 1 p 4; siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 3 lg 1; § 3 lg 3-4;

§ 4 lg 4; § 55 lg 2; Ehitusseadustik § 11 lg 1; § 18 lg 1; § 18 lg 3.

Täitmise tähtaeg: 01.09.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 1000,00 (üks

tuhat) eurot.

3. Tagada hoonesse nõuetekohane evakuatsioonivalgustus ja paigaldusjooniste

olemasolu ning tõendada nende nõuetekohasust.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et hoones ei ole

nõuetekohast evakuatsioonivalgustust (hoones on ebapiisavalt evakuatsioonile viitavat

ohutusmärgistust, puudub väljumistee valgustus, paanikavastane valgustus). Ei esitatud hoone

evakuatsioonivalgustuse projektdokumentatsiooni, valgustiheduse mõõtmisprotokolli ega

paigaldusjoonised, mille järgi oleks võimalik tuvastada valgustite asukohti ja mis tõendaksid

nõuetekohase evakuatsioonivalgustuse olemasolu.

Tuleohutuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 5 kohaselt nimetatakse evakuatsioonivalgustust

(turvavalgustust) tuleohutuspaigaldiseks, mis tagab üldvalgustuse kahjustuse korral inimeste

ohutu evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimise tulekahju või muu õnnetuse korral. Tuleohutuse

seaduse § 31 kohaselt peab omanik omama tuleohutuspaigaldise kohta dokumentatsiooni ja §

32 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida vastavalt tehnilisele normile.

Evakuatsioonivalgustus projekteeritakse hoonele vastavalt EVS-EN 50172:2005

"Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid" p-le 5 (Evakuatsiooni hädavalgustuse

projekteerimine) ning p 6 (Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemi dokumentatsioon ja

4 (10)

aruandlus) kohaselt tuleb paigaldustööde lõppemisel ette valmistada evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemi paigaldusjoonised ja kindlustada nende kättesaadavus kohapeal.

Joonised tuleb valmistada vastavalt standardi HD 384.5 alampunktile 514.5.1. Joonised

peavad konkreetselt identifitseerima kõik valgustid ja põhikomponendid ning peavad olema

uuendatud koos mistahes hilisemate muudatustega süsteemis. Need joonised peavad olema

allkirjastatud omaniku või volitatud isiku poolt, tõendamaks projekti vastavust käesolevale

standardile. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 31 lg 1

kohaselt on evakuatsioonivalgustus hoone, hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala

valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite tõrke korral võimaldab:

evakueerida; vähendada paanika tekkimist; lõpetada tegevused ning välja lülitada seadmed või

peatada protsessid; ja teha päästetöid. Määruse nr 17 § 31 lg 2 kohaselt jaguneb

evakuatsioonivalgustus väljapääsutee valgustuseks, mis hõlmab muu hulgas ka

evakuatsiooniteed ja trepikoda, paanikavastaseks valgustuseks ja ohutusmärgi valgustuseks.

Määruse nr 17 § 32 lg 1 kohaselt on väljapääsutee valgustus ette nähtud ohtu sattunud inimeste

evakuatsiooniks, vajaliku tee kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks, ning lg 2 p 8 kohaselt

paigaldatakse väljapääsutee valgustus (minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund)

väljumistee ühiskasutuses olevale alale. Määruse nr 17 § 33 lg 1 kohaselt on paanikavastane

valgustus ette nähtud paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise

tagamiseks. Paanikavastane valgustus peab võimaldama inimestel jõuda kohta, kus

evakuatsioonitee on nähtav ning lg 2 punkti 1 kohaselt paigaldatakse paanikavastase valgustus

toimimisajaga on üks tund, IV kasutusviisiga hoonesse, kus viibib samal ajal vähemalt kümme

inimest või mille üldpindala on rohkem kui 60 ruutmeetrit. Evakuatsioonivalgustuse

paigutamisel lähtutakse määruse nr 17 § 31 lg 3 kohaselt hoone kasutusviisist, kasutajatest

ning asjaolust, et evakuatsiooni ajal peab evakuatsioonivalgustus olema nähtav

evakuatsioonitee igas punktis, kusjuures valgustitel olev tekst peab olema loetav ja sümbolid

nähtavad. Evakuatsioonivalgustuse asjakohaseks standardiks on EVS-EN 1838:2013

„Valgustustehnika. Hädavalgustus“, kus on kirjas evakuatsioonivalgustuse kõik nõuded ja

ettenähtud valgustustihedus ning valgustusvahendite abil nõuavad esiletõstmist kohad.

Nõuetekohase evakuatsioonivalgustuse olemasolu tõendamiseks tuleb kasutada määruse nr 17

§ 4 kohaselt usaldusväärset tõendusviisi, nt evakuatsioonivalgustuse valgustustiheduse

mõõtmisprotokolle ja paigaldusjooniseid. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt peab ehitis, mis on

õiguslikul alusel ehitatud enne käesoleva määruse jõustumist, vastama evakuatsioonile

kehtestatud nõuete poolest määruse §-des 32-34 ja 341 sätestatud nõuetele.

Nõuete mittetäitmise korral ei ole tagatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele ning

ohutu ja kiire evakuatsioon hoonest.

Alus: tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 5; § 31 ja § 32; siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 4; § 31 lg 1-3;

§ 32 lg 1, lg 2 p 3 ja p 8; § 55 lg 2; EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemid" p 6; EVS-EN 1838:2013 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“.

Täitmise tähtaeg: 01.11.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 1000,00 (üks

tuhat) eurot.

5 (10)

4. Tagada Viimsi Miisu OÜ lastehoiu ruumides nõuetekohane

evakuatsioonivalgustus ja paigaldusjooniste olemasolu ning tõendada nende nõuetekohasust.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et lastehoiu ruumidesse

on paigaldatud evakuatsioonivalgustus ja selle nõuetekohasuse tõendamiseks on koostamisel

ka dokumentatsioon (valgustiheduse mõõteprotokoll, paigaldusjoonised).

Tuleohutuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 5 kohaselt nimetatakse evakuatsioonivalgustust

(turvavalgustust) tuleohutuspaigaldiseks, mis tagab üldvalgustuse kahjustuse korral inimeste

ohutu evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimise tulekahju või muu õnnetuse korral. Tuleohutuse

seaduse § 31 kohaselt peab omanik omama tuleohutuspaigaldise kohta dokumentatsiooni ja §

32 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida vastavalt tehnilisele normile.

Evakuatsioonivalgustus projekteeritakse hoonele vastavalt EVS-EN 50172:2005

"Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid" p-le 5 (Evakuatsiooni hädavalgustuse

projekteerimine) ning p 6 (Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemi dokumentatsioon ja

aruandlus) kohaselt tuleb paigaldustööde lõppemisel ette valmistada evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemi paigaldusjoonised ja kindlustada nende kättesaadavus kohapeal.

Joonised tuleb valmistada vastavalt standardi HD 384.5 alampunktile 514.5.1. Joonised

peavad konkreetselt identifitseerima kõik valgustid ja põhikomponendid ning peavad olema

uuendatud koos mistahes hilisemate muudatustega süsteemis. Need joonised peavad olema

allkirjastatud omaniku või volitatud isiku poolt, tõendamaks projekti vastavust käesolevale

standardile. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 31 lg 1

kohaselt on evakuatsioonivalgustus hoone, hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala

valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite tõrke korral võimaldab:

evakueerida; vähendada paanika tekkimist; lõpetada tegevused ning välja lülitada seadmed või

peatada protsessid; ja teha päästetöid. Määruse nr 17 § 31 lg 2 kohaselt jaguneb

evakuatsioonivalgustus väljapääsutee valgustuseks, mis hõlmab muu hulgas ka

evakuatsiooniteed ja trepikoda, paanikavastaseks valgustuseks ja ohutusmärgi valgustuseks.

Määruse nr 17 § 32 lg 1 kohaselt on väljapääsutee valgustus ette nähtud ohtu sattunud inimeste

evakuatsiooniks, vajaliku tee kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks, ning lg 2 p 8 kohaselt

paigaldatakse väljapääsutee valgustus (minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund)

väljumistee ühiskasutuses olevale alale. Määruse nr 17 § 33 lg 1 kohaselt on paanikavastane

valgustus ette nähtud paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise

tagamiseks. Paanikavastane valgustus peab võimaldama inimestel jõuda kohta, kus

evakuatsioonitee on nähtav ning lg 2 punkti 1 kohaselt paigaldatakse paanikavastase valgustus

toimimisajaga on üks tund, IV kasutusviisiga hoonesse, kus viibib samal ajal vähemalt kümme

inimest või mille üldpindala on rohkem kui 60 ruutmeetrit. Evakuatsioonivalgustuse

paigutamisel lähtutakse määruse nr 17 § 31 lg 3 kohaselt hoone kasutusviisist, kasutajatest

ning asjaolust, et evakuatsiooni ajal peab evakuatsioonivalgustus olema nähtav

evakuatsioonitee igas punktis, kusjuures valgustitel olev tekst peab olema loetav ja sümbolid

nähtavad. Evakuatsioonivalgustuse asjakohaseks standardiks on EVS-EN 1838:2013

„Valgustustehnika. Hädavalgustus“, kus on kirjas evakuatsioonivalgustuse kõik nõuded ja

ettenähtud valgustustihedus ning valgustusvahendite abil nõuavad esiletõstmist kohad.

Nõuetekohase evakuatsioonivalgustuse olemasolu tõendamiseks tuleb kasutada määruse nr 17

§ 4 kohaselt usaldusväärset tõendusviisi, nt evakuatsioonivalgustuse valgustustiheduse

mõõtmisprotokolle ja paigaldusjooniseid. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt peab ehitis, mis on

õiguslikul alusel ehitatud enne käesoleva määruse jõustumist, vastama evakuatsioonile

kehtestatud nõuete poolest määruse §-des 32-34 ja 341 sätestatud nõuetele.

Nõuete mittetäitmise korral ei ole tagatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele ning

6 (10)

ohutu ja kiire evakuatsioon hoonest.

Täitmise tähtaeg: 01.09.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 800,00

(kaheksasada) eurot.

5. Tagada hoones ühtne automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja varustada

kõik ettenähtud ruumid nõuetekohaste tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

anduritega.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et kuna hoone kõik

ettenähtud ruumid ei ole varustatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS)

anduritega. Menetlusosalise sõnul paigaldatakse hoone ruumidesse andurid ja ühendatakse

ühtsesse uude ATS keskseadmesse, mille asukohta muudetakse.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 alusel on hoone omaniku kohus tagada ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoidu. Vastavalt tuleohutuse seaduse §-le 30 lg 1 p-

le 3 on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) tuleohutuspaigaldis.

Tuleohutuspaigaldise omanik peab tuleohutuse seaduse § 31 punkti 1 kohaselt tagama

tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse. Siseministri 07. jaanuari 2013

määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (edaspidi Määrus

nr 1) § 5 lg 3 kohaselt projekteeritakse ja paigaldatakse hoonele üldjuhul kogu hoonet hõlmav

automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, et tagada tulekahju korral kõigi ohus olevate

isikute teavitamine. Määruse nr 1 paragrahvi 5 lõikes 6 on viidatud ehitusseadustiku §-i 11

lõike 4 alusel kehtestatud ministri määrusele nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele", mille §-s 30 on ära toodud ehitised, kuhu on kohustuslik

paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Andurite arv ja asukoht on

sätestatud Määruse nr 1 §-s 10 lõikes 1, mille kohaselt tuleb andurite arvu ja asukoha

määramisel ning andurite paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest või muudest asjakohastest

juhistest või nende puudumisel määruses toodud nõuetest. Paigaldamise aluseks olnud nõuded

peab välja tooma projektdokumentatsiooni seletuskirjas. Määruse nr 1 § 10 lg 4 kohaselt tuleb

andurite asukoha valikul arvestada paigaldamistingimustega, et anduri toimimine ei oleks

häiritud lähtuvalt tema tööd mõjutavatest takistustest nagu sein, laest väljaulatuv takistus,

süvend, ripplagi, tööd mõjutav tehnosüsteem või seade või muud mõjutavad asjaolud.

Nõuete mittetäitmisel ei ole tagatud tulekahju avastamine võimalikult varases staadiumis,

hoonet kasutavate isikute kiire teavitamine ning hoones viibivate isikute elu ja tervis. Hoone

varustamisega kogu hoonet hõlmava tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ning selle nõuetele

vastavuse ja toimepidevuse tagamisega on tulekahju tekkimise korral tagatud hoones viibivate

isikute elu ja tervis.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 4; § 30 lg 1 p 3; § 31 p 1; siseministri 07. jaanuari 2013. a

määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 5 lg 3, lg 6; § 10

lg 1 ja lg 4; ehitusseadustik § 11 lg 4; siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 "Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" § 30.

Täitmise tähtaeg: 01.12.2020

7 (10)

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 700,00

(seitsesada) eurot.

6. Tagada uue keskseadme paigaldamise järgselt automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõuetekohane dokumentatsioon (uued

paiknemisskeemid, kasutusjuhend).

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel selgus, et kuna hoones vajab ATS

keskseade välja vahetamist ja kõik ettenähtud ruumid varustatakse ATS anduritega, siis peale

nende paigaldamist vajavad ka paiknemisskeemid uuendamist ja uus keskseade varustatakse

kasutusjuhendiga.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid.

Siseministri 07. jaanuari 2013. a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“ § 20 lg 4 kohaselt peavad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

kasutamiseks olema koostatud selged ja näitlikud paiknemisskeemid, mis on tehtud

vastupidavast materjalist ning § 25 lg 4 kohaselt peavad paiknemisskeemid olema

kättesaadavad iga keskseadme ja kordusnäitude paneelide juures. Automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paiknemisskeemi uuendamise järgselt tuleb paiknemisskeem

kanda vastupidavast materjalist kandjale. Siseministri 07. jaanuari 2013. a määrus nr 1

„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 23 lg 3 p 6

kohaselt peab automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldise teostanud isik andma

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi edasisele omanikule üle kasutamisjuhendi, kus on vajadusel

välja toodud süsteemiga ühendatud seadmete ja rakenduste töörežiimi taastamise järjekord.

ATS paiknemisskeemid on olulised töötajatele ja päästemeeskonna jaoks, et leida kiirelt

tulekahju tekkekoht ja saada muud olulist teavet ATS-i süsteemiosade kohta. Automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paiknemisskeemi uuendamise järgselt tulevad

paiknemisskeemid kanda vastupidavast materjalist kandjale. Kasutusjuhend peab olema

keskseadme juures.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1; siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 20 lg 4; § 25 lg 4;

§ 23 lg 3 p 6

Täitmise tähtaeg: 01.12.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 200,00

(kakssada) eurot.

7. Märgistada uue automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme

asukohale lähim sissepääs ehitisse ohutusmärgiga „Päästemeeskonna

sisenemistee“.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel selgus, et kuna hoones vajab ATS

keskseade välja vahetamist, siis tuleb ka uue keskseadme asukohale lähim sissepääs ehitisse

märgistada ohutusmärgiga „Päästemeeskonna sisenemistee“.

8 (10)

Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 alusel kehtestatud siseministri 07. jaanuari 2013. a määruse

nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 13 lg 3 kohaselt

peab keskseade olema paigutatud päästemeeskonna sisenemistee (vajadusel ka korruse

sissepääsude) juurde. Kusjuures päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud.

Nõuetekohane märgistus on olemas Eesti standardis EVS 620-2:2012/A1:2017.

Nõuete mittetäitmisega eiratakse seadusandlusest tulenevaid kohutusi. Märgistus on abiks

päästemeeskonnale ja annab neile kiirema tegutsemisvõimaluse.

Alus: tuleohutuse seadus § 32 lg 4; siseministri 07. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded

tulekahju-signalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 13 lg 3.

Täitmise tähtaeg: 01.12.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 100,00 (ükssada)

eurot.

8. Tagada enesekontrolli kohuslasena tulekahju korral tegutsemise plaani

koostamine, vastavalt siseministri 01. septembri 2010. a määruses nr

43“ Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral

tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et hoone kuulub

enesekontrolli kohuslaste hulka, kuid tulekahju korral tegutsemise plaani ei esitatud.

Vastavalt tuleohutuse seaduse § 6 lõikele 3 on tuleohutusaruande esitamise kohustusega

ettevõte kohustatud koostama tulekahju korral tegutsemise plaani, mis vastab siseministri 01.

septembri 2010. a määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni

ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ sätestatule ja teeb

selle töötajatele teatavaks. Tulenevalt sama määruse §-st 3 lg-st 4 koosneb plaan evakuatsiooni

ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast ning skeemidest ning §-i 11 lg-ke 1, teise lause

kohaselt, koostatakse skeem iga hoone korruse või evakuatsiooniala kohta, kus töötavad või

võivad viibida inimesed. Sama määruse nr 43 § 12 lg 1 kohaselt tehakse plaan allkirja vastu

teatavaks kogu ettevõtte või asutuse töötajatele.

Tulekahju korral tegutsemise plaan tagab võimaliku tulekahju korral hoonet kasutatavate

isikute õige tegutsemise ning kiirema ja ohutuma hoonest evakueerumise.

Alus: tuleohutuse seadus § 6 lg 3; siseministri 01. septembri 2010. a määrus nr 43 „Tulekahju

korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse

korraldamisele esitatavad nõuded“.

Täitmise tähtaeg: 01.12.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 300,00

(kolmsada) eurot.

9 (10)

9. Tagada hoone töötajatele/personalile evakuatsiooni ja tulekahju korral

tegutsemise õppuse läbiviimine vastavalt kehtivale seadusandlusele ja esitada

õppuse kokkuvõte.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et evakuatsiooni ja

tulekahju korral tegutsemise õppus (sh teoreetiline), mis tuleb läbi viia vähemalt üks kord

aastas, on läbi viimata.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 2 p 1 ja § 6 lg 3 kohaselt tuleb tuleohutusaruande esitamise

kohustusega asutuses korraldada üks kord aastas evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise

õppus, vastavalt siseministri 01. septembri 2010. a määruses nr 43 „Tulekahju korral

tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele

esitatavad nõuded“ (edaspidi Määrus nr 43) sätestatud nõuetele. Määrus nr 43 § 15 lg 1

kohaselt on tulekahjuõppuse eesmärk kontrollida tulekahju korral tegutsemise plaani vastavust

eesmärgile ja töötajate/personali oskust tulekahju korral õigesti tegutseda ning § 17 lg 1

kohaselt koosneb õppus teoreetilisest ja praktilisest osast. Määruse nr 43 § 18 lg 2 kohaselt

koostatakse õppuse järgselt, ühe kalendrikuu jooksul, kirjalik kokkuvõte, mida säilitatakse lg 5

järgi vähemalt viis aastat.

Nõuete mittetäitmisel ei ole tagatud hoonet kasutatavate isikute õigeaegne evakuatsioon

hoonest ning õige käitumine tulekahju puhkemise korral, mistõttu võib ohtu sattuda hoonet

kasutatavate isikute elu ja tervis.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 2 p 1 ja § 6 lg 3; siseministri 01 septembri 2010. a määrus nr

43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise

õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 15 lg 1; § 17 lg 1; § 18 lg 2 ja lg 5.

Täitmise tähtaeg: 01.01.2021

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit ‒ sunniraha 300,00

(kolmsada) eurot

Juhul kui haldusakti adressaadid leiavad, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

nende õigusi või piiratud nende vabadusi, on neil õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2,

10124 Tallinn, [email protected]) või kaebus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja (Pärnu

mnt 7, 15082 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal

ta vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Põhja päästekeskus, Erika 3, 10416 Tallinn, Harjumaa või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressil [email protected] (allkirjastatud digitaalselt)

Eve Look

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Põhja päästekeskus +372 5698 7045

10 (10)

[email protected] Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt: OÜ Viimsi Haldus, [email protected] Teadmiseks: August Kiisk, [email protected] Paberkandjal dokumente ei edastata. +372 5698 7045 [email protected]