Käopesa detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

26/08/2025

Raplamaa, Väljataguse küla

KÄOPESA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tellija: Edi Viiron Projekteerija: arh. Rein Ailt

volitatud arhitekt tase 7 [email protected]

Tallinn

2

KEEMIKUTE 3 K KINNISTU DETAILPLANEERING 26/08/2025

PROJEKTI KOOSSEIS

MENETLUSDOKUMENDID

1. Detailplaneeringu algatamise ettepanek 09.12.2019 2. Rapla Vallavalitsuse 16.12.2019 korraldus nr 542 detailplaneeringu

algatamine. 3. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 16.12.2019

SELETUSKIRI

1. Üldosa 2. Asukoht 2.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus, planeeringulised seosed

lähiümbrusega 2.2. Detailplaneeringu seosed üldplaneeringu ja teiste

planeeringutega 3. Planeerimisettepanek 3.1. Krundijaotus 3.2. Planeeringulahenduse põhjendus 3.3. Ehitusõigus 3.4. Liikluskorraldus ja parkimine 3.5. Piirngud 3.6. Haljastus ja keskkonnakaitse 4. Tehnovarustus 4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 4.2. Vihmaveekanalisatsioon 4.3. Elektrivarustus 4.4. Küte 5. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 6. Planeeringu elluviimine 7. Tuleohutuse abinõud 8. Planeeringuala tehnilised näitajad

LISAD Elektrivarustus tehnilised tingimused JOONISED DP 1 Lähiala skeem M 1/10000 DP 2 Tugiplaan M 1/1000

3

KEEMIKUTE 3 K KINNISTU DETAILPLANEERING 26/08/2025

DP 3 Põhijoonis, tehnovarustus M 1/1000 Illustreerivad joonised (3) KOOSKÕLASTUSED Tabel Elektrilevi OÜ kooskõlastus

1

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

1. ÜLDOSA Rapla valla Väljataguse küla Käopesa kinnistu detailplaneerimise projekti tellijaks ja koostamise huvitatud isikuks on Edi Viiron. Projekti koostamise aluseks on huvitatud isiku taotlus, krundijaotuse eskiis, Rapla Vallavalitsuse 16.12.2019 korraldus nr 542 detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, Rapla valla üldplaneering, maa-ala geodeetiline mõõdistus, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja teised Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja normid. Planeeringuga nähakse ette nelja elamumaa ja ühe transpordimaa moodustamine olemasoleva elamumaa jagamise teel ja ehitusõiguse määramine nelja üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud elamualal. 2. ASUKOHT 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, PLANEERINGULISED SEOSED LÄHIÜMBRUSEGA Planeeritav ala asub Väljataguse küla kaguosas Väljataguse riigitee (20225) lõunaküljel ja kujutab endast 11982 m² suurust elamumaad. Katastriüksuse tunnus 66904:003:0457. Ehitisregistri andmetel on krundil antud ehitusluba üksikelamu ehitamiseks (ehr kood 121293392) ja rajatud puurkaev (ehr kood 221283247). Juurdepääs maa-alale on põhja poolt mahasõiduga Väljataguse teelt. Maa-alal on osalt raiesmik ja osalt tasandatud pinnas. Oluline kõrghaljastus puudub. Maa-ala põhja- ja idaosa külgneb sidetrassi kaitsevööndiga. Põhjaosas on riigitee kaitsevöönd 30 m. Planeeritav maa-ala omab mõningast kallet langusega lääne suunas. Kõrgusarvud on vahemikus 60,78÷62,78 (EH-2000 Amsterdami süsteemis). Planeeritava ala asub hajaasustuse alal. Lähipiirkonnas täheldatav tihedam õuealade paiknemine peamiselt Väljataguse tee ääres. Kaugemal lõuna pool külgnevad metsa alad, põhja pool põllud ja rohumaad. DP1 ja DP2). 2.2. DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGU JA TEISTE PLANEERINGUTEGA Detailplaneeringuga kavandatav järgib üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatud linnade ja suuremate asulate sisestruktuuri tihendamise ning kompaktsuse säilitamise printsiipi.

2

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

Rapla valla üldplaneeringu (01.02.2011) kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve elamumaa. Planeeringuala jääb kompaktse hoonestusega alale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkond planeeringualale ei laiene. Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane. Planeeringuga kavandatu vastab Rapla valla ruumilise arengu eesmärkidele. Rapla Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 1 algatati samale alale detailplaneeringu koostamine sama eesmärgiga. Detailplaneeringu koostamine lõpetati maaomaniku avalduse alusel Rapla Vallavalitsuse 18.03.2019 korraldusega nr 85. Käopesa kinnistu detailplaneeringul puudub otsene lähikontakt mõne teise koostatava või kehtiva detailplaneeringuga. Lähimad kehtivad planeeringud on 650 m lääne pool asuv Ratsakooli detailplaneering (99954) ja 600 m kagu suunas asuv Karuoja detailplaneering (91032). Kumki neist ei oma visuaalset ega maakasutuslikku mõju Käopesa kinnistu detailplaneeringule, mida peaks arvesse võtma. 3. PLANEERIMISETTEPANEK. 3.1. KRUNDIJAOTUS. Planeering näeb ette nelja üksikelamu maa moodustamine suurustega 2178; 2996; 2442 ja 2510 m² ning ühe transpordimaa moodustamine suurusega 1856 m². (vt joonis DP3). 3.2. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS. Tulenevalt planeeritavate maaüksuste kujust ja transpordimaa paiknemise ning ilmakaartega on ette nähtud hoonete vaba paiknemine. Arvestada tuleb planeeritava hoonestusalaga. Arvestades lähipiirkonna hoonestusega ja hajaasustuse külamiljööga on reguleeritud hoonete kõrgus ja katuse kuju. Põhijoonisel näidatud eluhoone paiknemine on soovituslik. (vt joonis DP3). 3.3 EHITUSÕIGUS. Üksikelamu maade ehitusõiguseks on määratud kaks korrust ja ehitisealuseks pinnaks ühe krundi kohta kokku 250 m². Hoonete arv krundil kolm. Eluhoone katuse kaldenurgaks ette nähtud 40-45°. Abihoonel 10-35°. Hoonete väliseks viimistlemiseks kasutatakse looduslikke materjale (laudis, tellis, betoon, krohv jne). Nähakse ette sissesõidutee ning platside rajamine. Piirdeaia teostus analoogne piirkonnas olemasolevatega (võrkpiire kombineeritult heki ja haljastusega või puitpiire). Piirdeaiale on ette nähtud ühele krundile üldjuhul üks sõiduvärav ja üks jalgvärav.

3

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

Ehitusprojekti eskiis tuleb kooskõlastada Rapla vallavalitsusega. (vt joonis DP3). 3.4. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE. Juurdepääs planeeringualale on põhja poolt mahasõiduga 20225 Väljataguse teelt. Nähtavuskolmnurk (peatumisnähtavus) vastavalt Teede projekteerimise normide § 24 (2) on LN=80m ja LN2=7m. Arvestatud on Väljataguse tee liiklussagedusega 444 autot ööpäevas ja liikumiskiirusega peateel 50 km/h. Tee ehituse projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Juurdesõidutee transpordimaa lõpus on tupik, kus on ette nähtud manööverdusala ringtee kujul. Juurdepääsud ja juurdesõidud kavandatavatele kruntidele nähakse ette planeeritavalt transpordimaalt. Parkimine on ette nähtud oma kruntidel. Iga krundil tuleb võimaldada vähemalt 3 sõiduauto parkimine. Planeeringu realiseerimisel lisandub olemasolevale Väljataguse tee liikluskoormusele (444) 10-14 autot ööpäevas. Riigitee omanik (Transpordiamet) teavitab riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. (vt joonis DP3). 3.5. PIIRANGUD. Ehitusjoon kruntide tänavapoolsetel külgedel on 5 m. Naaberkruntide vahelised kujad on 8 m (4+4m). Põhjapoolsetel kruntidel (pos nr 1 ja 2) on riigitee kaitsevöönd 30 m, millega on hoonestusala kavandamisel ka arvestatud. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordieameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nähtavuskolmnurk (peatumisnähtavus) on LN=80m ja LN2=7m. (vt joonis DP3).

4

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

3.6. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE. Elamukruntide haljastus lahendatakse ehitusprojekti eriosaga. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Samuti arvestada naabriõigusi, valdavaid tuulte suundi, ilmakaari jms. Ettepanek on näha ette kõrghaljastuse koridor maa-ala põhjaküljele maanteega paralleelselt. Edasisel projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Rapla valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad jäätmed, kartong ja papp ning ohtlikud jäätmed antakse ära jäätmejaamas. Ehitusjäätmete äraveoks tellitakse eraldi konteiner. Krundil on puid ja võsa, millest väärtuslikum osa on soovitatav alles jätta kavandatava haljastuslahendus algatuseks. Planeeritaval alal on ette nähtud ühisveevärk. Kanalisatsioon lahendatakse igal krundil lokaalsete süsteemidega. (vt joonis DP3). 4. TEHNOVARUSTUS. Maa-ala läbivate trasside maakasutuse põhimõttelise lahenduse aluseks on ET-1 0315-0219. Tehnovõrke sh kaitsevööndeid ei ole kavandatud riigitee alusele maaüksusele. 4.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Elamukruntide veevarustus lahendatakse transpordimaale rajatud puurkaevu baasil. Veevarustuseks on reserveeritud maa-ala alates puurkaevust kuni kinnistupiirini. Ühisveevärgi edasisel projekteerimisel arvestada kehtivaid ehitus- ja projekteerimisnorme. Kuna planeeritavasse piirkonda ei ole ühisveevärgi laienemist kavandatud, siis valla vee-ettevõte ei hakka puurkaevu ja torustikku haldama. Puurkaevu ja torustiku halduse korraldavad kinnistuomanikud ühiselt. Kuna planeeritavasse piirkonda ei ole ühiskanalisatsiooni laienemist kavandatud on elamukruntide kanalisatsioon lahendatud lokaalsete süsteemidega äraveoga sertifitseeritud kogumismahutitest. Kavandatav vooluhulk tarbeveele ja kanalisatsioonile on 3,2 m³/ööpäevas. (vt joonis DP3).

5

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

4.2. VIHMAVEEKANALISATSIOON. Lähipiirkonnas puudub sadevee kanalisatsiooni ühistorustik. Hoonete katustelt ja pinnakatetelt juhitakse sadevesi maapinna kalletega hoonest eemale ja on ette nähtud immutada pinnasesse oma krundil. Krundi planeerimisel tuleb vältida sade- ja pinnasevee juhtimine naaberkruntidele ja teemaale. 4.3. ELEKTRIVARUSTUS. Kruntide elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ võrgu tehnilistele tingimustele nr 372847 Väljataguse alajaamast olemasoleva Väljataguse alajaama liinilt. Liitumiskilbid paigaldatakse kruntide tänavapoolsele piirile. Iga krundi võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime 3x20A. (vt joonis DP3). 4.4. KÜTE. Kuna planeeritavasse piirkonda ei ole kaugkütte laienemist kavandatud siis kavandatavate üksikelamute kütte- ja soojavee varustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega. Alternatiivseks lahenduseks on õhk-vesi soojuspump, lisaks toetav energiavarustus päikeseküttega. Küttelahenduse lõpliku valiku aluseks on tehniline ja majanduslik analüüs. 5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda kompleksselt, arvestades kohaliku omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadustest. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks: -JÄLGITAVUS- Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. -NAABRUSKONNAD- Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat. -AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUSED- Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele. -VARJUMISKOHAD- Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne ümberprojekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada.

6

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

-ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE- Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. -KOOSTÖÖPÕHIMÕTE- Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada huvitatud isiku poolt (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 7. TULEOHUTUSE ABINÕUD. Tuleohutuse tagamise meetmete valiku aluseks on Siseministri 23.02.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjeveevarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Planeeritavad hooned on I kasutusviisiga ja tulepüsivuse klass on TP3. Ehitusprojektide koostamisel arvestada Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Tagatud on hoonetevahelised tulekaitsenormidega nõutavad kujad – minimaalselt. Tagatud on tuletõrjetehnika juurdepääs planeeritud kruntidele. Tuletõrje veevõtukohana nähake ette 30 m³ maa-alune veemahuti koos kuivhüdrandiga sissesõidu tee kõrvale kinnistule pos nr 4. Kaugus lähima hoonestusalani 30 m. Eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 mJ/m². Vajalik vooluhulk 10 l/s. Tuleb tagada vajalik viidastus, mis juhataks planeeritaval alal asuva veevõtukohani. Lähim väljapool planeeritavat ala asuv kustutusvee võtmise võimalus on Väljataguse tänav 26 krundi ees Rapla linnas asuvast tänavahüdrandist. Kaugus 1,8 km. (vt joonis DP3). 8. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD. Planeeringuala suurus ca 1,5 ha

7

KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD

Planeeritava maa bilanss Planeeritud kruntide kogupind 11982 m² 100%

s.h. Üksikelamu maa 10007 m² 83,5% tee ja tänava maa 1975 m² 16,5%

Suletud brutopind kokku 2000 m² Parkimiskohtade arv 12 Koostas: arh. Rein Ailt

1

Projekti juht arh. Rein Ailt KÄOPESA KINNISTU DETAILPLANEERING VÄLJATAGUSE KÜLA RAPLA VALD 25/11/2024

KOOSKÕLASTUSED. Kooskõlastav isik või organ

Kuupäev ja nr.

Kooskõlastuse sisu Kooskõlastuse asukoht

Projekteerija selgitus

Elektrilevi OÜ 10.04.2023 Kooskõlastatud tingimusel Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Digikonteiner Rapla Vallavalitsuse serveris

arvestada

PLANEERINGUALA

PRINT A3 420X297

KUSTUTUSVEE HÜDRANT

Väljataguse tee 26 ees

PRINT A3 420X297

10,0

10,0

EP

PRINT A3 420X297

LT

2178 m²1

30,0

2510 m² 2442 m² 3

2996 2

2178 1

1856 m² 5

EP

EP

EP EP

LT 5,0

4,0

2,0

2,0

10,0

V1

W1 W1

W 1

W 1

V1

V1

W1

5,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0 5,0

4,0

W1

V1

W1

5,7

30,0

4

4,0

5,0

5,0

5,0

52,5

W 1

10,0

RISTMIKE VAHEKAUGUS

7,0

80,0

80,0

LN=

LN=

LN 2=

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 30.10.2025 nr 6-2/34-14

Meie 20.11.2025 nr 7.2-2/25/15408-4

Käopesa kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust (korduv) Väljataguse külas Käopesa kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 66904:003:0457, edaspidi planeering). Planeeringu

eesmärgiks on nelja elamumaa ja ühe transpordimaa krundi moodustamine olemasoleva

elamumaa krundi jagamise teel ja ehitusõiguse määramine nelja üksikelamu ja abihoonete

püstitamiseks.

Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 27.01.2017 kirjaga nr 15-2/17-00012/026 ning

30.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/22608-2 ja 07.08.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/15408-2 jätsime

planeeringu kooskõlastamata. Mõne eelnevalt esitatud märkusega ei ole planeeringus arvestatud.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringus on muudetud planeeringualale juurdepääsu

asukohta. Eelnevalt oli planeeringuala juurdepääs kavandatud Kasesalu maaüksuse olemasoleva

ristumiskoha kaudu. Korrigeeritud lahenduses on kavandatud uus mahasõit Käopesa kinnistule

riigitee nr 20225 Väljataguse tee km-l 2,376, sellele meil vastuväiteid ei ole.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et enne planeeringu vastuvõtmist täiendatakse ja korrigeeritakse planeeringut

järgnevate märkuste alusel.

a) Riigitee km 2,319 olemasolev Käopesa kinnistu ristumiskoht tuleb likvideerida, kuna selle

vahekaugus lähima mahasõiduga ei ole kooskõlas normidega. Likvideeritav mahasõit näidata

joonisel ja kirjeldada seletuskirja osas 3.4.

b) Planeeringu seletuskirja osasse 3.6 Haljastus, keskkonnakaitse lisada lause „Riigitee omanik

Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringualal“.

c) Planeeringu seletuskirja osas 6. Planeeringu elluviimine olevat lauset täiendada ja sõnastada

see järgnevalt: „Arendusega seotud teed ja riigitee uus ristumiskoht tuleb rajada, riigitee km

2,319 olemasolev ristumiskoht likvideerida ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes

hoone ehitusloa väljastamist.“

d) Joonisel DP 2 „Tugiplaan“ on näidatud kiviaed, kuid planeeringust ei selgu, kas see

säilitatakse/rekonstrueeritakse või likvideeritakse. Kiviaed peab kogu ulatuses jääma

2 (2)

väljaspoole riigitee katastriüksust ehk vähemalt 3,6 meetri kaugusele sõidutee katte servast,

vajadusel näha planeeringus ette aia osaline teisaldamine.

e) Joonisel DP 3 „Põhijoonis. Tehnovarustus“ korrigeerida kõrghaljastuse asukohta (praegu osa

haljastusest kavandatud tee peale) ning anda puude kaugus sõidutee katte servast.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Kaopesa_dp-1 29.10.2025.pdf

58581095, [email protected]