| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-7/25/107 |
| Registreeritud | 20.11.2025 |
| Sünkroonitud | 21.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Retseptiravimite müügi ja nõustamise protsessiskeem iseteenindusapteekidele Patsient soovib retseptiravimit välja osta. Talle on välja kirjutatud toimeaine.
- Apteegipidaja, kes haldab iseteenindusapteeke teeb kindlaks, et populaarsemate (asukohapõhiselt nt vererõhu-, diabeedi-, allergiaravimid jne) retseptiravimite valik on pidevalt uuendatud ja olemas ka toimeainepõhised alternatiivid.
- Patsient saab retseptiravimi ostuprotsessi alustada kas otse iseteenindusapteegis, esmalt tuvastades oma isikut ning seejärel alustades seal veebikonsultatsiooni apteekriga. Potentsiaalse alternatiivina teeb patsient kodus eelkonsultatsiooni üle veebi apteekriga, kes annab teada, kas ja mis ravimite variandid on tema läheduses, sh iseteenindusapteegis olemas. Mõlemal juhul jääb inimkontroll ostukohas sisse, kuid kui patsient valideerib, et nõustamine on juba tehtud eelkonsultatsioonina siis saab sellega aega kokku hoida müügipunktis.
- Sobiva ravimi või selle toimeainepõhise alternatiivi olemasolu korral saab patsient osta osta isikut tõendava dokumendi alusel ravimi välja. Enne kui kaupade väljastamist kontrollib apteeker ostukorvis olevate ravimite korrektsuses ning nõustab nii retseptiravimi manustamise kui koosmõjude kohta teiste ostetavate ravimitega.
- Kui sobivat ravimit pole, suunab apteeker patsiendi lähimasse apteeki (füüsiline või iseteeninduslik), kus sobiv ravim on olemas või lepitakse kokku, millal see jõuab lähimasse apteegiautomaati, kust patsient saab selle välja osta.
- Apteekri poolne nõustamine on kohustuslik element ravimi väljaostmise hetkel ehk enne kui patsient tasub ostukorvi eest apteegiautomaadi kassas. Kui tehnoloogilise tõrke korral ei ole võimalik virtuaalkonsultatsiooni läbi viia või proviisoril valideerida, mis on patsiendi ostukorvis, ei ole võimalik tehingut lõpule viia ja kaup eemaldatakse ostukorvist.
- Ostukorv ei ole patsiendile kättesaadav kuniks apteekri lõpliku kinnituseni, et robot on sinna asetanud korrektsed ravimid. Alles seejärel suunatakse ostud kauba kättesaamise alasse ja avatakse luuk patsiendile.
- Kõik potentsiaalsed veahetked on sarnased potentsiaalsetele juhtumitele tavaapteegis ning nende lahendamiseks on lihtsad võimalused, alustades ravimite komplekteerimise protsessi otsast peale. Lahendus hõlmaks nii ostukorvi kontrollimise võimalust apteekri poolt videokaamerate abil kui ka ostukorvi tühjendamise võimalust, et valed ravimid ostukorvist eemaldada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Ministeeriumid
Meie 20.11.2025 nr 1.2-1/2922-1
Esituskiri iseteenindusapteekide regulatsiooni loomise ja apteegis valmistatavate ravimite regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus
Lugupeetud koostööpartnerid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks iseteenindusapteekide regulatsiooni loomise ja apteegis valmistatavate ravimite regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsuse. Ootame teie arvamust hiljemalt 31.11.2025 (k.a.). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: VTK_Iseteenindusapteegid ja apteegis valmistatavad ravimid Lisaadressaadid: Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Perearstide Selts Ravimitootjate Liit Ravimiamet Tervisekassa Konkurentsiamet Eesti Proviisorapteekide Liit Mari Amos [email protected]
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
(iseteenindusapteegid ja ekstemporaalsete ravimite valmistamine)
11.10.2025
Sissejuhatus
Käesolevas VTK-s käsitletakse kahte apteegiteenuse osutamisega seotud muudatust:
1) apteegiteenuse füüsilist kättesaadavust innovatsiooni võtmes (iseteenindusapteek);
2) apteegipidajale pandud ekstemporaalsete ravimite valmistamisega seotud kohustuste
leevendamist (ekstemporaalsete ravimite valmistamise ruumide nõue).
Ühelt poolt on apteegiteenuses toimunud viimase 30 aasta jooksul olulised muutused ja apteek ei
ole üldjuhul enam koht, kus ravimeid valmistatakse, st peamiselt on turul tööstuslikult toodetud
ravimid. Teisalt on seoses tehnoloogiliste lahenduste arenguga tekkimas võimalused teatud osa
apteegiteenuse automatiseerimiseks, mis omakorda tähendab, et tulevikus ei pruugi apteek olla
enam koht, kus on nõutav kvalifitseeritud personali füüsiline kohalolek. Vajalikku
nõustamisteenust saab osutada kaugteenusena. Samas tuleb arvestada, et ravimite hulgitarbijad on
moodustamas kasvavat osa ravimitarbijatest ja seetõttu on järjest olulisem patsientide nõustamine.
Iseteenindusapteek on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab kliendil iseseisvalt osta ravimeid
automaadist (automaadis hoitavate ja sellest väljastatavate ravimite haldus on automatiseeritud) ja
kasutada ravimi ostmise ajal kaugkonsultatsiooniteenust. Selline lahendus võimaldaks
olemasoleva apteekrite arvu juures kasutada efektiivsemalt apteekri ressurssi – üks apteeker saab
video teel nõustada patsiente mitmes kohas Eestis, sõltumata patsiendi asukohast. Lisaks
võimaldab iseseisva teenindusüksusena toimiv iseteenindusapteek kokku hoida apteegiteenusega
kaasnevaid kulusid (sh tegevuskoha ja tööjõuga seotud kulud). Neid asjaolusid arvestades võib
iseteenindusapteek tagada ravimite parema geograafilise ja ajalise kättesaadavuse üle Eesti.
Kaasajastamaks apteegiteenust tuleb ümber mõtestada ka ekstemporaalsete ravimite
valmistamisse puutuv. Käesoleval ajal on ekstemporaalsete ravimite välja kirjutamine Eestis
minimaalne ning nende valmistamine koondunud peamiselt kümnekonnasse apteeki. Samas on
valmistamiseks vajalike ruumide ja tingimuste hoidmise kulukas kohustus võrdselt kõigil
üldapteekidel.
1. Lahendatav probleem
1.1 Iseteenindusapteek
Eestis on 36 apteeki 100 000 elaniku kohta, mis on mõnevõrra rohkem Euroopa Liidu keskmisest
(ca 31 apteeki 100 000 elaniku kohta). Eestis võib apteeki pidada ainult proviisor. Proviisoreid on
100 000 elaniku kohta oluliselt vähem kui ELis keskmiselt (Eestis ca 70 proviisorit vs. ELis
keskmiselt ca 80 proviisorit 100 000 elaniku kohta).1
Praegu koondub apteegiteenus suurematesse keskustesse ja piirkondlik ravimite kättesaadavus ei
ole ühtlane. Eesti elanikkonnast 84% hinnangul on nende elu- või töökohast ühistranspordiga või
jalgsi liikudes kuni 15 minuti kaugusel vähemalt üks apteek. Hajaasustusega piirkondades on
apteegiteenuse võrk hõredam. Maapiirkondade elanikest umbes pooltele ei jää elu- või töökohast
ühistranspordiga või jalgsi liikudes 15 minuti kaugusele mitte ühtegi apteeki.2 Iseteenindusapteek
võimaldaks ravimite müüki ka asulates, kus füüsilise apteegi pidamine ei tasu ära ning kuhu on
keeruline leida ka kvalifitseeritud töötajaid.
Apteegiteenuse kättesaadavuse tagamisel on oluline arvestada abivajava inimese teekonnaga.
Ravimiabi võiks olla kättesaadav vähemalt nendes kohtades, kus võtab vastu ravimeid välja
kirjutav perearst. Hetkeolukorra analüüs näitab, et perearstiabi osutamise asukohtadest 58s puudub
apteek. Neist vaid kahes (Audru ja Viiratsi) on elanike arv üle 2000. 13 asulas jääb elanike arv 500
ja 1000 vahele. Kuna perearstide teeninduspiirkond on suurem kui asula, on perearstide nimistute
arv suurem, kui asula elanikkond. Siiski tuleb arvestada, et ka iseteenindusapteegi käitamisel on
tasuvuspiir, mis ei pruugi väikese tarbijaskonna puhul saavutatud olla.
Teine oluline iseteenindusapteegi potentsiaal on seotud ööpäevaringse teenindusvõimalusega (mis
eeldab töökorralduslikult ka praegu puuduva nõustavate apteekrite ööpäevaringse valveringi
sisseseadmist). Eestis on umbes pooled apteegid avatud ka õhtuti ja enamik neist osaliselt
nädalavahetustel. Praegu võib ööpäev läbi avatud valveapteeke leida vaid Tallinnas (2) ja Tartus
(1). Samas on linnasid ja väiksemaid asulaid, kus nädalavahetustel töötavad apteegid kas lühikest
aega või on sootuks suletud.3
Apteekrite arv on vähenemas ja nende keskmine vanus kõrge: 52,7% proviisoritest ja 43,4%
farmatseutidest on üle 50-aastased.4 Apteekritest pooled on järgmise 15 aasta jooksul suundumas
pensionile.5 See tähendab riski, et ravimite piirkondliku kättesaadavuse probleem ilma uudsete
lahenduste kasutuselevõtuta või muude sammude astumiseta vaid süveneb. Teisisõnu -
probleemiks ei ole mitte ainult käesoleval ajal ravimite ajaline ja geograafiline kättesaadavus, vaid
ka tulevikustsenaarium, kus apteekrite puudus või klassikalise üldapteegi pidamise majanduslik
ebamõistlikkus toob kaasa probleemi süvenemise. Neil põhjustel võib ravimite kättesaadavust
Eestis pidada ajas halvenevaks.6
1.2 Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustus
1 OECD statistika. 2 Sotsiaalministeerium. (2019). Apteekide uuring 2019. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/Ravimid/sm_apteekide_uuring_2019_raport_euk_2.pdf 3 Iseteenindusapteekide mõjuanalüüs. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors, 02.10.2024. Mõjuanalüüs: 24/7
isteenindusapteegid - Accelerate Estonia 4 Samas. 5 Samas. 6 Täiendavalt, Ravimiameti 2023. aasta andmetel on suletud Püssi, Surju, Aegviidu, Kolga-Jaani, Kõpu (Viljandi
maakond), Puurmani ja Ülenurme apteek. Sotsiaalministeeriumi tellitud 2019. aasta uuringu kohaselt on väga halb
olukord ka Eesti hajaasustusega piirkondades, kus 50%-l elanikest ei ole 15 minuti kaugusel mitte ühtegi apteeki.
Retseptikeskuse andmetel valmistati 2024. aastal 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512
patsiendile7, mis moodustab kõigist ravimiretseptidest (12,7 milj) väga väikese osa - 0,22%.8
Apteegis valmistatavaid ravimeid kasutatakse Eestis peamiselt siis, kui tööstuslikult toodetud
alternatiiv ei sobi manustamiseks9, alternatiivid puuduvad või need on mõnevõrra vähem
efektiivsed.
Retseptikeskuse andmetel oli 2024. aastal ekstemporaalseid retsepte realiseerinud apteeke kokku
112, mis moodustas ligikaudu veerandi kõigist üldapteekidest. Neist 10% (11 apteeki) valmistasid
enamuse kõikidest apteegis valmistatud retseptidest. Sealjuures umbes 70% apteekidest ei
valmistanud ega jaendanud 2024. aastal mitte ühtegi sellist ravimit. 10
Seetõttu on oma aktuaalsuse kaotanud ravimiseaduse (RavS) § 32 lõikes 1 toodud nõue, mille
kohaselt on üldapteegil, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena, ravimite
valmistamise kohustus, ja sellega seonduvalt nõue pidada neis apteekides ravimite valmistamiseks
ja jaendamiseks vajalikke ruume (vähemalt 9 m2 kokku apteegi kohta), omada sisseseadet ja
pädevat personali ning teha regulaarset kaalude taatlemist ja mikrobioloogilisi kontrolle.
Kokkuvõttes on vajalik arvestada ravimituru ja tervishoiu arengutrende laiemalt ning hoida ja
parandada apteegiteenuse kättesaadavust, kaotades ühelt poolt ajale jalgu jäänud nõuded ja luues
teiselt poolt apteegiteenusele kaasaegsed arenguvõimalused.
2. Eesmärgid
Kavandatavate muudatuste eesmärk on:
a) lubada Eestis luua ja pidada iseteenindusapteeke, mis võimaldaksid apteegiteenuse
paindlikumat osutamist väljaspool tavapärast tööaega ja soodustaksid vajalike ravimite
laiemat kättesaadavust toetades innovatsiooni apteegivaldkonnas;
b) leevendada apteekidele seoses ekstemporaalsete ravimite valmistamisega seatud
ebamõistlikke kulusid põhjustavaid nõudeid.
Mõlemad ettepanekud aitavad kaasa apteegiteenuse kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamisele.
Iseteenindusapteegi lahendus võimaldaks abivajajatel saada kiirem ja mugavam ligipääs
vajaminevatele ravimitele, kuna teenust on võimalik pakkuda pikema lahtiolekuajaga ja seni
apteegiteenusega katmata asukohtades. Eesmärk on luua olukord, kus ravimite väljastamist ja
selleks vajalikku konsultatsiooni pakutaks seadme kaudu, mis võimaldab kliendil osta ravimeid
automaadist (automaadis hoitavate ravimite haldus on automatiseeritud, kuid kauba väljastamine
apteekri poolt kontrollitav) ja kasutada enne nende ostmist kaugkonsultatsiooniteenust selliselt, et
puudub vajadus apteekri füüsilise kohalolu järele. See loob eelduse ja võimaluse pakkuda vastava
tehnoloogilise lahenduse abil paindlikumalt apteegiteenust ka nendes asukohtades, kus see pole
olnud äriliselt ja/või apteekrite puuduse tõttu võimalik.
7 Retseptikeskus, 2025. 8 Apteegistatistika | Ravimiamet 9 Eesti Rohuteadlane (5/2018) https://www.apteekriteliit.ee/er/RT_2018_5.pdf . Vt ka selgitust
väljatöötamiskavatsuse p 3.2. 10 Retseptikeskus, 2025.
Kuna ühiskond Eestis vananeb ning nõudlus tervishoiuteenuste järele järjest suureneb, soodustab
apteegiteenuse parem kättesaadavus muuhulgas rahvatervishoiu eesmärke. Samuti võib lahendus
aidata leevendada kasvavat apteekrite puudust. Juba praegu on üle poole apteekritest vanemad, kui
50-aastased. Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt võimaldaks aga ühel apteekril teenindada
patsiente mitmes erinevas asukohas ning teha seda üldapteegile omaste geograafiliste ja ajaliste
piiranguteta.
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise valmisoleku nõudest loobumise eesmärk on kasutada
apteekide ressurssi mõistlikumalt. Planeeritava muudatusega ravimite kättesaadavus ei vähene,
kuna kohtades, mida regulatsioon puudutab, ei müüda juba praegu apteegis valmistatavaid
ravimeid või müüakse väga vähesel määral. Tühjana seisvaid ruume saab edaspidi kasutada
apteegis osutatavate muude teenuste arendamiseks. Apteekidele jääb aga siiski kohustus tagada
patsiendile vajaliku ekstemporaalse ravimi kättesaadavus, mistõttu antakse apteekidele õigus
tellida vajaminev ravim teisest, ravimeid valmistavast, apteegist. Sellised apteegid, kes praegu
ekstemporaalseid ravimeid suuremas koguses valmistavad, jätkavad selle funktsiooni kandmist ka
edaspidi.
3. Võimalikud lahendused
Võimalike lahenduste analüüsi raames tuleb esmalt kaaluda, kas kehtiva seaduse piirides
eksisteerib juba praegu sobivaid mitteregulatiivseid lahendusi (nt teavitamine, praktika
ühtlustamine, koolituste korraldamine, juhendmaterjalide väljatöötamine, spetsialiseerumine,
rahastuse suurendamine, infotehnoloogilised lahendused), mida saaks kasutada õigusliku
sekkumise asemel.
Kuna ravimite jaemüük on patsiendiohutuse eesmärgil tugevalt reguleeritud valdkond, siis
apteegiteenuse korralduse muutmiseks ei piisa mitteregulatiivsetest lahendustest.
3.1 Iseteenindusapteek
Üheks võimaluseks parandada apteegiteenuse kättesaadavust on täiendava paindlikkuse
lisamine uutmoodi toimiva iseteenindusapteegi näol.
Iseteenindusapteegi teenindusprotsess inimese vaates on lühidalt järgmine11:
- klient saabub automaadi juurde, valib etteantud tootevalikust (retseptiravimid,
käsimüügiravimid ja/või tervisetooted) endale sobiva;
- retseptiravimi valimisel peab klient end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil autentima, et
näha endale välja kirjutatud ravimeid ja toimeaineid;
- kui välja on kirjutatud toimeaine, käivitub videokõne apteekriga, et klient saaks apteekri
nõustamise abil valida talle sobiliku ravimi. Muudel juhtudel käivitub videokõne apteekriga
alles ostukorvi kinnitamisel;
- videokõne kestel kontrollib apteeker üle ostukorvi sisu, kliendi kaebused ja retsepti kehtivuse
ning nõustab klienti ravimite manustamise, koostoime jm osas;
11 Põhjalikum protsessi kirjeldus on toodud VTK lisas.
- kui apteeker on kliendi ostukorvi valideerinud ja nõustamine on lõppenud, kinnitab ta ravimite
väljastamise, misjärel saab klient ostukorvi eest tasuda ning turvalisest luugist kauba kätte;
- iseteeninduskassa väljastab kliendile soovi korral kviitungi ning seanss lõpeb, misjärel saab
klient lahkuda või soovi korral uut seanssi alustada.
Iseteenindusapteegi tehnilist lahendust on Eestis testitud käsimüügiravimitel ja apteegi
lahtiolekuajal.12 2024. aastal AS-i PricewaterhouseCoopers poolt tehtud iseteenindusapteekide
mõjuanalüüsis ja selle tulemusena koostatud raportis on välja toodud huvigruppidega
konsulteerimisel saadud iseteenindusapteegi eelistatuim stsenaarium, mille kohaselt on
iseteenindusapteek apteegiautomaat, mis on üldapteegiga samas või erinevas asukohas paiknev
struktuuriüksus. Iseteenindusapteek pakub kohapeal video, heli või teksti vahendusel
kohustuslikku konsultatsiooniteenust käsimüügi- ja retseptiravimite ostu korral. Konsultatsiooni
võib saada kas kohapeal või vastavat portaali kasutades enne iseteenindusapteeki saabumist.
Oluliseks erinevuseks tavaapteegist on see, et iseteenindusapteegis oleksid kättesaadavad
levinumad retsepti- ja käsimüügiravimid, kuid täpne iseteenindusapteegi nomenklatuur sõltub
teenusepakkujast. Iseteenindusapteek on eelistatavalt avatud ööpäev läbi.
Iseteenindusapteek hõlmab endas peamiselt videokõne ja kaugmüügi aspekte. Kuigi need
olemuslikud omadused ja lahenduse osised on RavS-is sisuliselt juba olemas, on apteekide liigid
ja apteegiteenuse piirid RavS-is väga konkreetselt reguleeritud ning ilma seadust täiendamata
iseteenindusapteek toimida ei saa. Eelnevat kinnitab ka Ravimiametiga koostöös elluviidud
pilootprojekt Raplas, kus Ravimiamet asus RavS-i piirangute tõttu seisukohale, et kõnealune
iseteenindusautomaat tohtis isegi vaid pilootprojektina asuda üksnes olemasoleva BENU apteegi
ruumides ning töötada ainult olemasoleva apteegi lahtioleku aegadel.13 Ööpäevaringselt avatud
iseteenindusapteegi pilootprojekti planeeriti ka Pärnus. Paraku ei olnud Ravimiameti hinnangul
ööpäevaringse apteegiteenuse osutamine iseseisva iseteenindusapteegi kaudu, ilma apteekri
füüsilise kohaloluta, eriregulatsioonita võimalik. Seaduses on kirjeldatud küll üksikuid
iseteenindusapteegi komponente, kuid seadus ei tunne selliste omadustega terviklahendust kui
apteegiliiki.
Eelnevast tulenevalt on üksnes iseteenindusapteegi, kui apteegiliigi, regulatsiooni loomise näol
võimalik lisada RavS-i vastava apteegiliigi toimimise alused ning sellega seonduvad avaramad
võimalused ravimite kättesaadavuse ajalisele pikendamisele ja iseteenindusapteegi asukohale.
Iseteenindusapteekide reguleerimiseks tuleb muuta eeskätt RavS-i ja selle alusel antud ning
apteegi tegevust reguleerivaid määrusi. Ennekõike on vajalik defineerida iseteenindusapteek
üldapteegi struktuuriüksusena. Alljärgnevalt on kirjeldatud, kuhu paigutuks iseteenindusapteekide
regulatsioon õigusruumis ning kuivõrd tooks see kaasa täiendavaid või uusi regulatsioone
(iseteenindusapteek oleks küll uudseks lahenduseks, aga selle olemuslikud omadused ja vajalik
regulatsioon on suuresti juba õigusaktides olemas).
Iseteenindusapteekide regulatsiooni loogiline paigutus õigusruumis
12 Iseteenindusapteek | BENU Veebiapteek 13 Ravimiamet võimaldas pilootprojekti ellu viia üksnes iseteeninduskassa funktsiooni täites ja apteegi lahtiolekuaja
vältel, kuna ravimiseadusest tulenevalt peab olema apteeker kohapeal, et apteek saaks olla avatud.
Apteegiteenust reguleerib praegu esmajoones RavS-i 4. jagu. RavS § 29 lõige 1 defineerib
apteegiteenust järgmiselt: ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva
nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega
ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja
seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Iseteenindusapteekide töö mahub põhimõtteliselt
nende piiride sisse, sest ka iseteenindusapteegi kaudu toimuks ravimite väljastamine koos
nõustamise ja teavitamisega. Seega ei vaja RavS § 29 lõikes 1 sätestatud definitsioon muutmist.
Apteekide liigid ja struktuuriüksused on reguleeritud RavS §-s 30, mille lõike 1 kohaselt on
apteekide liigid üldapteek, veterinaarapteek ja haiglaapteek. Lõige 9 täpsustab, et üldapteegi
struktuuriüksuseks on haruapteek. Lõige 91 reguleerib haruapteegi geograafilise paiknemise
piiranguid.
Ettepanek: reguleerida iseteenindusapteeki analoogselt haruapteegiga üldapteegi
struktuuriüksusena.
Kuna olemuslikult on haruapteegi teenuste ja ülesannete spekter kas samaväärne või laiem, kui
iseteenindusapteegil ning lahenduse eesmärk on osaliselt sarnane (parema juurdepääsu
võimaldamine ravimitele), on loogiline käsitleda ka iseteenindusapteeki üldapteegi
struktuuriüksusena, mitte iseseisva apteegi liigina. Seega sobitub regulatsioon eelnevast loogikast
lähtuvalt enim RavS § 30 alla. Seda lähenemisviisi toetavad ka turuosalised (Apotheka, Benu,
Eesti Apteekrite Liit), kes on samuti teinud ettepaneku reguleerida iseteenindusapteeki just
üldapteegi struktuurüksusena.
Alternatiivina võib kaaluda iseteenindusapteegi regulatsiooni paigutamist RavS § 31 alla, kus on
esitatud üldnõuded apteekide tegevusele, sealhulgas ravimite kaugmüügile. Kuigi õigusakti
loogilise struktuuri aspektist peaks uus apteegi või apteegi struktuuriüksuse tüüp olema
reguleeritud §-s 30, tuleb siiski arvestada, et aja jooksul on seaduse sellesse ossa lisatud ravimite
kaugmüügi regulatsioon. Seda võib kitsalt vaadates pidada küll vaid lihtsalt müügikanaliks, kuid
laiemalt vaadates on seal olemas apteegi struktuuriüksuse omadusi: üldapteegi tegevusloa nõue,
Ravimiametilt kaugmüügi õiguse taotlemise vajadus (RavS § 31 lg 52), sotsiaalministri määruse
24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus 24) §-st 121 tulenevad
kohustused, sealhulgas kohustus tagada enne tellimuse kinnitamist tasuta individuaalne
nõustamine proviisori või farmatseudi poolt ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks ning ravimi
säilitamiseks.
Samamoodi on RavS § 31 lõikesse 58 toodud videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise
regulatsioon. Videokõne vahendusel võib apteegiteenust samuti osutada vaid Ravimiameti loa
alusel ja üksnes sellises haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ja kus ei ole teist
apteegiteenuse osutajat.
Kuna RavS § 31 kohaselt ei loeta ravimite kaugmüüki ega videokõne vahendusel müüki
eraldiseisvaks apteegiliigiks või struktuuriüksuseks, vaid üldapteegi ravimite väljastamise
kanaliteks, oleks alternatiivina võimalik ka iseteenindusapteeke käsitleda sellise eriviisina.
Teisisõnu - iseteenindusapteegi pidamine oleks üks võimalustest, kuidas üldapteek ajaliselt ja/või
ruumiliselt oma tegevust laiendada saab.
Iseteenindusapteekide regulatsiooni sobivus õiguskorda
RavS-is on iseteenindusapteekide kasutuselevõtuks vajalikud õiguslikud instrumendid ja
definitsioonid paljuski juba olemas ehk põhimõttelisi muudatusi ei ole vaja teha, vaid tuleb
kasutada ja vajaduse korral täpsustada olemasolevaid lahendusi.
Videokõne. Iseteenindusapteegi oluliseks erinevuseks võrreldes n-ö tavaapteegiga on
apteegiteenuse osutamine ilma apteekri füüsilise kohaloluta, st teenust osutatakse videokõne
vahendusel. Ehkki praktikas pole seda kasutatud, on selline lahendus õiguslikult juba RavS § 31
lõikes 58 teatud geograafilistele nõuetele vastavatele haruapteekidele ette nähtud. Täpsemalt on
sellega seotud nõuded sätestatud määruse 24 §-s 122. Määruse seletuskirjas14 toodust saab
järeldada, et haruapteegis videokõnet kasutades peab olema juures füüsiline abipersonal („Kui
patsient siseneb videokõne vahendusel apteegiteenust osutavasse haruapteeki, kus kohapeal
proviisorit ega farmatseuti ei ole, peab apteegis kohapeal viibiv töötaja looma videoühenduse
põhiapteegis viibiva proviisori või farmatseudiga, kui patsient pöördub apteeki seoses
terviseprobleemiga või soovib ravimeid osta.“) ning abipersonal peab füüsiliselt väljastama ravimi
(„Pärast nõustamist teavitab proviisor või farmatseut patsienti ja haruapteegi töötajat ravimi
väljastamise vajadusest. Enne ravimi väljastamist näitab haruapteegi töötaja proviisorile või
farmatseudile kõiki väljastatavaid ravimeid, et proviisor või farmatseut saaks veenduda, et
patsiendile väljastatakse ainult neid ravimeid, mille osas on nõustamine toimunud. Kui
ravimipakendile lisatakse kleebis ravimi manustamise kohta, tuleb seda proviisorile või
farmatseudile näidata, et viimane saaks enne ravimite üleandmist kontrollida, kas pakendile on
õige kleebis lisatud.“).
Seega on praeguse videokõnepõhise haruapteegi apteegiteenuse ja iseteenindusapteegi
erinevuseks üldjoontes vaid see, et iseteenindusapteegi puhul puudub kohapeal füüsiline
abipersonal ning videokõne loob ja ravimeid väljastab abipersonali asemel apteekri kontrolli all
olev masin. Olemasoleva videokõne lahenduse puhul seisneb abipersonali roll ainult tehnilise
toimingu tegemises (videokõne ülesseadmine ning ravimi füüsiline väljaotsimine ja üleandmine),
mitte selle sisulises juhtimises. Seega ei oleks muudatuse korral tegemist olulise erinevusega.
Vastupidi - abipersonali eemaldamine protsessist võib aidata määruse seletuskirjas nimetatud riske
maandada. Nimelt on määruse 24 § 122 lõikes 4 sätestatud kohustus korraldada abipersonalile enne
videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise alustamist ja edaspidi vähemalt üks kord kahe
aasta jooksul ravimite käitlemise alane väljaõpe ja täiendõpe. Seletuskirjas on selle vajalikkusele
viidatud järgmiselt: „Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine nõuab haruapteegis
töötavalt abipersonalilt kindlaid teadmisi ja oskusi tagada patsiendile nõuetekohase apteegiteenuse
pakkumine ja nõustamine proviisori või farmatseudi poolt. Koolitus peab hõlmama väljaõpet
videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisele kohalduvatest nõuetest, millised apteegis
müüdavad tooted on ravimid, mille müümisega kaasneb nõue apteekri poolt patsienti nõustada
ning millised tooted on meditsiiniseadmed või hügieenivahendid, mille müümisega nõustamise
kohustust ei kaasne. Oluline on, et koolitus oleks läbi viidud enne videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamise alustamist. Apteegiteenuse kvaliteedi säilimise tagamiseks on oluline
kord kahe aasta jooksul koolitust korrata.“ Seega on seletuskirja kohaselt abipersonali kasutamise
14 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine –
EIS.
olemuslik risk see, et abipersonal ei suuda eristada olukordi, kus on proviisori või farmatseudi
kaasamine kohustuslik. Kaasnevad ka muud erialase hariduse puudumisest tulenevad riskid. Need
on aga inimotsuse eksimuse küsimused, mida sellisel kujul iseteenindusapteegis ei esineks, kuna
abipersonali ei kasutata. Apteegiteenuse osutamine toimub alates videokõne tegemisest kuni
ravimi väljastamiseni apteekri kontrolli all.
Kaugmüük. Inimeksimuse riski küsimus saaks tõusetuda apteegiteenuse osutamise etapis, kus
inimene täidab iseteenindusapteegi ravimikappi või apteekri videonõustamisel. Samas sisalduvad
mõlemad riskid juba kehtivas RavS-is ja seadusandja on need juba maandanud.15 RavS § 31
lõige 51 näeb üldapteegi tegevusloa omajale ette võimaluse taotleda õigust teostada ravimite
kaugmüüki ehk ravimite jaemüüki arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena. Kaugmüügi korral
on kehtivas regulatsioonis juba praegu ette nähtud kohustus enne tellimuse kinnitamist tagada
ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks ning ravimi säilitamiseks tasuta individuaalne nõustamine
proviisori või farmatseudi poolt, mis ei toimu samuti füüsiliselt kohapeal. Sarnaselt ei anna ka
kaugmüügi korral füüsiliselt kliendile ravimit üle mitte proviisor ega farmatseut, vaid protsessi on
kaasatud vastava erihariduseta abipersonal.
Erinevused üldapteegist. Lisaks eeltoodud tehnilistele aspektidele ei toimuks
iseteenindusapteegis ühegi apteegiteenuse kohapealset osutamist ega ravimite valmistamist.
Ravimeid ei valmistata ka olemasolevates haruapteekides.
Keskmises apteegis on 3000–4000 erinevat tootenimetust. Majanduslikult ei pruugi see olla
väiksematesse asulatesse paigutatavate iseteenindusapteekide käibekiirust ja rahavoo aspekti
arvestades mõistlik nõue.
Apteegiteenuse ajalised piirid. Üheks iseteenindusapteekide erinevuseks võrreldes tavapäraste
apteekidega on võimalus olla avatud pikema aja vältel ka asukohtades, kus äriline tasuvus
üldapteegi või selle struktuuriüksuse lahti hoidmist ei õigustaks. Kehtiv õigus pikemat
lahtiolekuaega ei piira. RavS § 45 punkti 41 kohaselt on apteegiteenuse osutamise tegevusloa
omaja kohustatud tagama 4000 ja enama elanikuga linnas asustusüksusena asuvas üldapteegis
apteegiteenuse osutamise vähemalt 40 tundi nädalas ning sama paragrahvi punkti 43 kohaselt
tagama videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral RavS § 31 lõikes 58 nimetatud
haruapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 24 tundi nädalas. Iseteenindusapteegi puhul ei ole
otstarbekas selle lahtiolekuaegu ei piirata ega reguleerida.
Teisest küljest võib uut liiki teenusega tõusetuda küsimus sellest, kas võib esineda mingi põhjus,
miks vastupidi just piirata ravimimüüki teatud aegadel (nt öised ravimiostud, sh ebakainelt). Seda
vajadust on võimalik koostöös osapooltega hiljem analüüsida.
Apteegiteenuse geograafilised/konkurentsi piirid. Iseteenindusapteekidel oleks sõltuvalt nende
kasutuselevõtu määrast mõju ravimite geograafilisele kättesaadavusele ja konkurentsile
apteegisektoris. Selle mõju suurus ja positiivsus/negatiivsus nii lühemas kui ka pikemas
perspektiivis sõltub aga paljudest muutujatest, alustades valitud lahenduse sisust (millistel
15 Ravimiseaduse muutmise seaduse seletuskirjast nähtuvalt oli muudatuse aluseks Euroopa Kohtu 11.12.2003 lahend
C-322/01 (DocMorris), mis sedastas, et ravimite e-kaubanduse mittelubamine on vastuolus kaupade vaba liikumise
põhimõttega.
tingimustel iseteenindusapteeke opereerima asutakse) ning lõpetades klientide ja turuosaliste
käitumisega uues olukorras.
Kehtivat regulatsiooni silmas pidades on oluline välja tuua, et juba praegu on RavS-is nii
üldapteekide kui ka nende struktuuriüksuste puhul reguleeritud nende geograafilist paiknemist. Nii
on RavS § 30 lõikes 91 selgelt piiritletud, et üldapteegi haruapteek võib asuda asustusüksuses, mis
ei ole linn, ja et üldapteegi haruapteek võib asuda linnas asustusüksusena, kui seal on vähem kui
4000 elanikku. Enam kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena võib üldapteegi haruapteek asuda
ka linnaosas, kui linna lähim apteek asub vähemalt 10 kilomeetri kaugusel ja selles piirkonnas on
ravimite kättesaadavuse põhjendatud vajadus.
Viidatud sätte eelnõu seletuskirja kohaselt on seadusandja teadlikult seadnud tegutsemispiiranguid
ja tingimusi ühest küljest selleks, et tagada geograafiliselt suurem katvus apteegiteenusega, kuid
samas piirates seda konkurentsitihedamates piirkondades, lähtudes turu efektiivse toimivuse ja
teenuse kvaliteedi tagamise eesmärgist: „Muudatusettepanekuga nr 2 sätestatakse, et haruapteeke
saab asutada edaspidi ainult väiksemates linnades ja maapiirkonnas. Haruapteek kujutab endast
ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki. Vähendatud
nõuete seadmine on õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades tegutsemise puhul, kuid
mitte suuremates linnades, seda enam, et apteegi asutamispiirangute kehtetuks muutmise järgselt
esineb eelkõige sellistes kohtades võimalikult väheste kuludega uute teenuse osutamiskohtade
hõivamise risk. See omakorda halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut,
võides seeläbi kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti.“
Ka RavS § 451 reguleerib üldapteegi struktuuriüksuse apteegibussi teenuse osutamist
geograafiliselt, tuues välja, et apteegibussis võib apteegiteenust osutada üksnes asustusüksuses,
mis ei ole linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või
haruapteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, välja arvatud RavS § 38 lõikes 5 sätestatud
juhul. Kui linnas asustusüksusena ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis
apteegiteenust osutada ka linnas.
Ettepanek: reguleerida iseteenindusapteekide kasutuselevõttu geograafiliselt kooskõlas selle
kasutuselevõtu eesmärkidega. Iseteenindusapteekide loomise eesmärk ei ole asendada
olemasolevat tavaapteekide võrku automaatidega, vaid toetada olemasolevat apteegivõrku uut liiki
kaugteenusega. Seega tuleb sätestada geograafilised piirangud ka iseteenindusapteekidele, eriti
juhul, kui need ei paku apteegiteenust tavaapteegiga võrreldaval määral. Linnalistes asulates on
mõistlik piirata iseteenindusapteekide arvu ning mujal piirkondades (analoogselt apteegibussiga)
nende asukohta arvestades olemasolevate apteekide ja nende lahtiolekuaegadega. Turuosalised
näevad iseteenindusapteegi peamist potentsiaali linnades, kus praegu valveapteegiteenus puudub,
ja asumites, kuhu apteekrit on keeruline leida või kus olemasolevat apteeki ootab ees sulgemine.
Üldistatult võib järeldada, et iseteenindusapteekide kasutuselevõtu võimaldamiseks ei ole vaja
teha RavS-is põhimõttelisi uuendusi. Iseteenindusapteekide uudsus seisneb suuresti selliste
üksikomaduste kombinatsioonis, mida RavS praegu terviklahendusena ei kirjelda.
Iseteenindusapteegi tunnuseid koosmõjus hinnates võib tuua paralleeli, et iseteenindusapteek on
olemuslikult edasiarendatud kaugmüügi lahendus, mis ühendab endas kaks kaugmüügi
komponenti – ravimite müük arvutivõrgu abil ja ravimite kättetoimetamine pakiautomaati, kuid
seda vahetult ostu toimumise ajal, st ravimite müük ja väljastamine toimub ilma ajalise viiteta.
Kuivõrd RavS-i muutmise seaduse seletuskirjast nähtuvalt oli kaugmüüki lubava regulatsiooni
aluseks Euroopa Kohtu 11.12.2003 lahend C-322/01 (DocMorris), mis sedastas, et ravimite e-
kaubanduse mittelubamine on vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega, ei ole olemuslikult
alust iseteenindusapteegi lahendust keelata.
3.2 Ekstemporaalsete ravimite valmistamine apteegis
Apteegis valmistatavate ravimite alla kuuluvad ekstemporaalsed ravimid, seeriaviisilised ravimid
ja pooltooted. Ekstemporaalne ravim on arsti retsepti või asutuse tellimuslehe järgi
individuaalselt valmistatud ravim.16 Seeriaviisiline ravim on ühe valmistamistsükli käigus saadud
kindla koguse homogeense segu jaendamisel saadud ravim.17 Erineva steriliseerimistsükli läbinud
ravimid moodustavad eraldi seeria. Pooltoode on apteegis valmistatud toode, mida kasutatakse
ravimite valmistamiseks apteegis.18
Apteegis ravimite valmistamiseks valmisoleku nõue tuleneb RavS § 32 lõikest 1, mille kohaselt
on apteegiteenuse tegevusloa omajal üldapteegis, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas
asustusüksusena, mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Veterinaarapteegis
apteegiteenuse tegevusloa omajal ravimite valmistamise õigus puudub. RavS § 32 lõike 2 kohaselt
on apteegiteenuse tegevusloa omajal, arvestades sama paragrahvi lõikest 1 tulenevate erisustega,
kohustus üldapteegis valmistada kas retsepti või tellimislehe alusel või oma struktuuriüksusele
ekstemporaalseid ravimeid. Kui apteegil puudub steriilsete ravimite valmistamise õigus, peab
apteeki ravimi tellima steriilsete ravimite valmistamise õigust omavast apteegist.
25.12.2023 jõustus RavS § 32 lõike 6 muudatus, mis lubab ühel apteegil väljastada teisele apteegile
edasimüümiseks ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid ekstemporaalse ravimi
retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel. Samas ei võimaldatud üle anda ravimite
valmistamise kohustust.
Ettepanek on muuta RavS-i nii, et apteegil oleks võimalik ka ravimite valmistamise kohustus
üle anda. Selleks on vajalik muuta RavS § 32 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „Apteegiteenuse
tegevusloa omajal on üldapteegis, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena,
mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Üldapteegil on õigus anda ravimite valmistamise
kohustus lepingu alusel üle teisele üldapteegile. Teisele üldapteegile ei ole lubatud üle anda
ravimite väljastamise kohustust. Veterinaarapteegis apteegiteenuse tegevusloa omajal ravimite
valmistamise õigus puudub.“
Eeltoodud muudatus tagaks, et ravimite valmistamine toimuks neis apteekides, kuhu see on
loomulikult koondunud. Nii saaksid ravimite valmistamist jätkavad apteegid panustada
kaasaegsematesse tehnoloogiatesse (nt salvi- ja kapslimasinad, valmis suspensioonialused, 3D
printerid jne) ja koolitada enam ravimite valmistamise oskustega personali. Apteegid, kes enam
ise ravimeid ei valmista, saaksid vabanevat ressurssi kasutada muul otstarbel, näiteks teha
16 RavS § 4 lg 3 17 Tervise- ja tööministri määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja
kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ § 2 lg 2. 18 Samas § 2 lg 3.
investeeringuid nõuetekohasesse taristusse ja infotehnoloogiasse, parandada personali
palgatingimusi, valmistuda erakorralisteks olukordadeks jne. Ravimeid valmistavatele apteekidele
jääks kehtima olemasolevad nõuded valmistamisruumide osas.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Iseteenindusapteekide kasutuselevõtuga seotud hetkeolukorda, varasemaid uuringuid ja analüüse
ning statistiliste näitajate ja huvigruppide arvamuste kogumist ja kaardistamist on kõige
kokkuvõtlikumalt kajastatud juba eelmäinitud AS-i PricewaterhouseCoopers poolt 2024. aastal
tehtud iseteenindusapteekide mõjuanalüüsis ja selle tulemusena koostatud raportis. Viidatud
raporti koostamisel on näitena muu hulgas uuritud Soome regulatsiooni, mis võimaldab
käsimüügiravimite kaugmüüki iseteeninduspunktide kaudu, st sisuliselt on ka Soomes kasutusel
iseteenindusapteegi kontseptsioonile iseloomulikud lahendused (iseteeninduspunkt, ravimikapid,
videokonsultatsioon), kuid puudub terviklik innovatiivne ja automatiseeritud ravimimüügi
lahendus.19 Iseteenindusapteegi lahendus on kasutusel Soome põhjaosas, kus tavaapteegid jäävad
elanikest väga kaugele.
Accelerate Estonia poolt juhitud iseteenindusapteekide projekti raames on kaasatud mitmeid
osapooli ning kogutud erinevate huvirühmade hinnanguid nii projekti kavandusfaasis kui ka selle
vältel. Viidatud mõjuanalüüsi raames korraldati intervjuusid ja töötubasid ning tehti
andmepäringuid seotud osapooltele, et koguda täiendavaid hinnanguid ja tagasisidet.
Oma hinnangu on iseteenindusapteekide kontseptsioonile andnud pilootprojekti elluviija Grab2Go
esindajad, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Farmaatsia Selts ja Eesti
Puuetega Inimeste Koda ning apteekide jaekettide esindajad Apotheka, Südameapteegi ja Benu
apteegi näol. Lisaks on projekti kaasatud riigi esindajaid Sotsiaalministeeriumist, Ravimiametist
ja Häirekeskusest.
Mõjuanalüüsi tulemusi tutvustati 16.10.2024 ministeeriumite ühishoones avalikul koosolekul,
mille järel vastati küsimustele ning toimus arutelu järelduste ja edasiste sammude üle.
Eesti Proviisorapteekide Liit on juba mitmel korral juhtinud Sotsiaalministeeriumi tähelepanu
asjaolule, et apteegis valmistatavate ravimite nõuded ei ole enam ajakohased ja koormavad apteeke
asjatult. Käesolev väljatöötamiskavatsus arvestab selles osas apteekrite poolt esitatud
ettepanekutega.
5. Mõju
Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju elanikkonnale, üldapteekidele ja apteegitöötajatele,
tervishoiusektorile, KOVidele ja riigile, sh Ravimiametile. Mõju tuvastati kuues valdkonnas:
sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, regionaalne mõju, mõju siseturvalisusele, mõju
riigivalitsemisele ja mõju infotehnoloogiale ning infoühiskonnale. Muudes valdkondades mõju ei
tuvastatud. Järgnevalt on esitatud mõjuanalüüs kahe kavandatava muudatuse
19 Iseteenindusapteekide mõjuanalüüs. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors, 02.10.2024, lisa 3.
(iseteenindusapteekide rakendamine ja ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustus) kohta
sihtrühmade lõikes, koondades kõik tuvastatud mõjuvaldkonnad. Peatükis on toodud ka
eelviidatud iseteenindusapteekide mõjuanalüüsi olulisemad järeldused.
5.1 Iseteenindusapteegid
SIHTRÜHM 1: elanikkond
Teenuse sihtrühmaks on kogu Eesti elanikkond. Kuigi apteegiteenuste kasutajate arvu kohta
puuduvad täpsed statistilised andmed, võib eeldada, et apteegiteenust kasutab mingil ajahetkel
valdav osa elanikkonnast. Apteegiteenuste, sh ravimite väljastamise ja nõustamise, kasutus on
seejuures kõige suurem vanemaealiste ja krooniliste haigustega isikute seas.20
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Iseteenindusapteek hõlbustab ravimite kättesaadavust, pakkudes täiendavas ravimimüügi kohas
teenuse pakkuda pikemate lahtiolekuaegadega ning ka väiksemates ja hõredamalt asustatud
piirkondades. Arvestades Eesti elanikkonna vananemist ja kasvavat tervishoiuteenuste vajadust,
toetab apteegiteenuse parem kättesaadavus rahvatervishoiu eesmärke ning aitab kaasa elanike
ravisoostumuse parandamisele. Arvestades elanike vähest ravimivaru, võib iseteenindusapteekidel
olla oluline roll elutähtsa teenuse ühe osana, kuna eriti maapiirkondades on nende paiknemine
eelduslikult elanikele füüsiliselt lähemal võrreldes üld- ja haruapteekidega.
Iseteenindusapteekide mõjuanalüüsis osalenud huvigruppide hinnangul ei mõjuta
iseteenindusapteekide kasutuselevõtt oluliselt ravimite kogumüüki ega põhjusta ravimite
liigtarbimise riski kasvu. Seda põhjendatakse asjaoluga, et retseptiravimite väljakirjutamise maht
ei sõltu apteegiteenuse osutamise vormist ning käsimüügiravimite puhul säilib apteekri poolne
kontroll ja nõustamine. Nõustamiskomponent aitab vähendada ravimite ületarbimise ja valesti
manustamisega seotud riske.
Ligipääsetavuse aspektist tuleb arvestada kehtivaid füüsilise ja infotehnoloogilise ligipääsetavuse
standardeid, sh erivajadustega inimeste vajadusi. Sealjuures on Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt
antud tagasiside ka arvesse võetud. Seega võib eeldada, et iseteenindusapteekide kasutuselevõtt
ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ligipääsetavusele.
Samas tuleb arvestada, et iseteenindusapteegi kasutamine võib tekitada väljakutseid teatud
elanikkonna rühmadele, eeskätt inimestele, kellel on madalam digioskuste tase, füüsilised
piirangud (nt nägemispuue) või puudub võimalus kasutada vajalikke isikutuvastuse lahendusi (nt
välismaalased). Nende puhul ei pruugi iseteeninduslik teenus tagada tegelikku juurdepääsu
ravimitele, isegi, kui apteek asub füüsiliselt lähemal kui traditsiooniline apteek.
Ka võib tehniliste rikete korral esineda olukordi, kus patsiendid ei saa vajalikku ravimit õigeaegselt
kätte, mis võib mõnel juhul kaasa tuua terviseseisundi halvenemise. Mõju oleneb ravimi tüübist,
ravivajaduse kiireloomulisusest, patsiendi seisundist ning alternatiivsete apteekide olemasolust
lähiümbruses. Lisaks võib videokonsultatsiooni kasutamine avalikus ruumis muuta osa inimesi
ettevaatlikuks tundlike terviseteemade arutamisel.
20 Pharmacists and pharmacies: Health at a Glance 2023 | OECD
Tarbijate rahalist koormust iseteenindusapteekide kasutuselevõtt tõenäoliselt ei suurenda, kuna
ravimite hinnad määratakse ühtse ravimihindade regulatsiooni alusel. Samas võib
iseteenindusapteekide kasutusele võtmine vähendada isiku või leibkonna väljaminekuid seoses
sõidukuludega, sest toob teenuse lähemale.
Kokkuvõttes saab öelda, et muudatusel on elanikkonnale valdavalt positiivne mõju, kuna
iseteenindusapteekide kasutuselevõtt parandab ravimite geograafilist ja ajalist kättesaadavust ning
toetab rahvatervise eesmärke, eriti hajaasustusega piirkondades ja väljaspool tavapärast tööaega.
SIHTRÜHM 2: üldapteegid ja apteegitöötajad
Ravimiameti andmetel oli 2024. aasta alguses Eestis kokku 472 üldapteeki, millest 371 olid
põhiapteegid ja 101 haruapteegid. Enamik apteeke (66%) asus suuremates, üle 4000 elanikuga
linnades (Tallinnas 118 ja Tartus 42 apteeki). Väiksemates linnades asus 8% apteekidest ja
maapiirkondades 26%.21 Üldapteekides töötas 2024. aasta seisuga 867 proviisorit, 811 farmatseuti
ja 607 abitöötajat/muud töötajat.22
Sotsiaalne, majanduslik ja regionaalne mõju
Iseteenindusapteek võimaldaks optimeerida apteekrite töökoormust, kuna apteegiteenust oleks
võimalik pakkuda apteekri asukohast sõltumata ja mitmes asukohas korraga. See aitaks leevendada
apteekrite puudusest tingitud survet ning võimaldaks apteekritel paindlikumalt oma tööd
korraldada. Samuti pakuks iseteenindusapteek leevendust piirkondades, kuhu on keeruline leida
apteekrit või kus olemasolevat apteeki ähvardab sulgemine.
Turuosaliste (Apotheka, Benu) ning apteekrite esindajate (Eesti Apteekrite Liit) hinnangul ei
mõjutaks iseteenindusapteekide turuletulek olemasolevat apteegisektorit märkimisväärselt, kuid
lahenduses nähakse potentsiaali parandada ravimite kättesaadavust väiksemates asulates ning
pikendada apteekide lahtiolekuaegu suuremates keskustes.
Eesti Proviisorapteekide Liidu hinnangul võivad iseteenindusapteegid aidata parandada ravimite
kättesaadavust teatud piirkondades ja kellaaegadel, kuid nende toimimiseks on vajalik kehtestada
selged regulatiivsed piirangud. Oluline on tagada, et kohtades, kus apteek juba tegutseb, oleks
jätkuvalt tagatud täiemahuline apteegiteenus.23 Iseteenindusapteek oleks eelkõige alternatiivne
lahendus, mis võimaldab ravimite kättesaadavust tagada vähendatud mahus (sarnaselt haruapteegi
põhimõttele).
Iseteenindusapteekide võimalikku arvu pärast seadusemuudatuse jõustumist on hinnatud
järgmiselt:
Lühiajaline vaade (1–2 aastat): alla 2% ehk 8–10 apteeki;
Perspektiiv 3–5 aastat: 5–10% turuosa
21 Ravimiamet_aastaraamat_2025.pdf 22 Ravimiamet. (2025). Apteegistatistika. https://www.ravimiamet.ee/statistika-ja-
kokkuvotted/statistika/apteegistatistika 23 Iseteenindusapteekide mõjuanalüüs. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors, 02.10.2024.
Pikaajaline perspektiiv (>5 aastat): 11–15% traditsioonilistest apteegipunktidest, eelkõige
käsimüügiravimite ja retseptiravimite korduvväljakirjutuste puhul.24
Eestis on viimastel aastatel suletud terve rida väiksemates asulates asunud apteeke ning
konkurentsieelise andmine iseteenindusapteegile suurendaks apteekide sulgemist ilmselt veelgi.
Iseteenindusapteekide turule lubamisel ilma piiranguteta oleks apteegisektorile suur mõju.
Linnades, kus apteeke on piisavalt, ei ole õigustatud iseteenindusapteekide paigaldamine
eraldiseisvana, küll aga saavad need olla lahenduseks apteegi lahtiolekuaja laiendamisel või
valveapteegi funktsiooni täitmisel.
Lisaks näevad turuosalised riski selles, et iseteenindusapteeki võimaldava regulatsiooni olemasolu
korral hakatakse kasutama üksnes mõningaid iseteenindusapteegi tunnuseid, et näilikult
iseteenindusapteegina vältida tavaapteekidele seatud nõudeid. Riskid on maandatavad
iseteenindusapteegi selge ja üheselt mõistetava defineerimisega seaduses. Kui iseteenindusapteeki
iseloomustab apteekri füüsilise kohalolu ja ruumide puudumine, ei ole tavapärase üldapteegi
pidamine iseteenindusapteegi regulatsiooni erandeid ära kasutades võimalik.
Uuel teenusel ei ole eeldatavalt olulist mõju ravimituru kogumahule, sest iseteenindusapteegid ei
soodusta ravimite liigtarbimist ega suurenda märkimisväärselt ravimite müüki. See tuleneb
asjaolust, et iseteenindusapteegi teenus ei mõjuta retseptide väljakirjutamise mahtu ning
käsimüügiravimite puhul säilib apteekri poolne kontroll. Iseteenindusapteegis pakutav kohustuslik
konsultatsioon aitab vähendada ravimite ületarbimise ja valesti manustamise riske.
Samas võib iseteenindusapteekide kasutuselevõtt mõjutada ravimituru konkurentsiolukorda. Eesti
Proviisorapteekide Liidu hinnangul sõltub mõju ulatus oluliselt sellest, milliseid nõudeid
iseteenindusapteekidele võrreldes tavaapteekidega kehtestatakse ning millisel määral
rakendatakse geograafilisi piiranguid. Turuosalised näevad iseteenindusapteekide peamist
potentsiaali eeskätt kohtades, kus praegu valveapteegiteenus puudub, kuhu apteekrit on keeruline
leida või kus olemasolevat apteeki ähvardab sulgemine.
Praegu on apteegiteenusega katmata paljud väikesed asulad, kus osutatakse perearstiabi ning mille
elanike arv on enamasti alla 1000. Sellistes asulates võib osutuda äriliselt ebamõistlikuks ka
iseteenindusapteegi pidamine. Seetõttu on iseteenindusapteegil geograafilise kättesaadavuse
parandamisele prognoositavalt pigem mõningane, mitte aga oluline mõju. Mõju võib tulevikus
siiski suureneda, kui senisest rohkem väikeapteekide pidajaid pensionile jääb ning nende senistes
asukohtades oleks vajalik tagada ravimite kättesaadavus.
Iseteenindusapteek võiks mõnes linnalises piirkonnas asendada olemasolevaid apteeke, et
optimeerida apteegiteenuse osutamise kulusid ja parandada teenuse ajalist kättesaadavust. Selline
lahendus on tõenäoliselt majanduslikult tulus suuremates kohtades, kus käive on piisav, et pidada
haruapteegina mitut iseteenindusapteeki ja tagada nendega seotud ööpäevaringne apteekrite valve.
Kui see võtta eesmärgiks, tuleb täpsemalt üle vaadata apteegiteenuse osutamisega seotud personali
nõuded.
24 Samas.
Eesti on Euroopa võrdluses üle keskmise hästi apteegiteenusega kaetud, mistõttu on konkurents
apteegiturul juba praegu tugev. Iseteenindusapteegi esmased investeeringud ja püsikulud on
üldjuhul madalamad kui tavaapteegil ning sellele võivad kehtida osaliselt leebemad nõuded (nt
väiksem kaubavalik, puuduv nõue ravimite valmistamiseks, väiksemad nõuded muude
apteegiteenuste pakkumiseks). Seetõttu on iseteenindusapteegil tavaapteegiga võrreldes
potentsiaalne majanduslik konkurentsieelis.
On tõenäoline, et iseteenindusapteegi vahetus läheduses asuvad tavaapteegid võivad jääda
hinnasurvel ja kulubaasi erinevuse tõttu konkurentsis alla ning olla sunnitud tegevuse lõpetama.
See omakorda võib tuua kaasa ravimite valiku vähenemise ning apteegiteenuse (mis ei piirdu
üksnes ravimite väljastamisega) pakkumise vähenemise. Selline areng oleks vastuolus praeguse
riikliku suunaga, mille kohaselt nähakse apteeki tulevikus üha enam esmatasandi
tervishoiuteenuste osutajana, kes pakub lisaks ravimite väljastamisele ennetus-, edendus- ja
ravijärgseid teenuseid.
Potentsiaalselt ebasoovitav mõju oleks väikeapteekide sulgemine iseteenindusapteekide
kasutuselevõtu tulemina. Apteegiturul tegutsevad juba praegu tugevad apteegiketid ning turul on
suur monopoliseerumise oht. Omandipiirang on olnud üks peamisi meetmeid, millega seda riski
leevendada. Iseteenindusapteekidel on potentsiaal turult välja tõrjuda olemasolevad iseseisvad
väikeapteegid linnavälistes väikeasumites ning asendada need suurtele apteegikettidele kuuluvate
iseteenindusapteekidega. Sellisel juhul suureneks suurte hulgimüüjate mõju jaeturule, sealhulgas
müügistrateegiate kujundamisele ning uute toodete turule tulekule.
Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt muudab ka apteegitöötajate töö sisu, kus suureneb
videokonsultatsioonide osakaal ning klientide teenindamine eri asukohtadest. See võib kaasa tuua
olukorra, kus kohapealseid töökohti jääb vähemaks, kuid suureneb töökohtade hulk kesksetes
nõustamiskeskustes. Selline töökorraldus võib kaasa tuua ka öö- ja õhtuvahetuste lisandumise või
nende mahu kasvu. Sealjuures eeldavad iseteenindusapteegid töötajatelt piisavat digipädevust ning
oskust videokonsultatsioone professionaalselt, tõhusalt ja mitmes keeles läbi viia, mistõttu kasvab
täiendkoolituse vajadus professionaalse ja kvaliteetse teenuse tagamiseks. Tulevikus väheneksid
tõenäoliselt ka personali maksutulud, kuna iseteenindusapteegid võimaldavad optimeerida
apteekide personali kasutust.
Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt toob apteekidele kaasa vajaduse investeerida kaasaegsetesse
IT-lahendustesse, mis võimaldavad tagada turvalise videokonsultatsiooni, autentimise ja ravimite
väljastamise protsessi. See tähendab jaekettidele lisakulusid süsteemide juurutamiseks, hoolduseks
ning küberturvalisuse tagamiseks.
Iseteenindusapteekide juhtimine on ette nähtud põhimõttel, et üks apteeker haldab mitut
iseteenindusapteeki, annab videokonsultatsiooni ja kontrollib ostukorvi sisu enne toodete
väljastamist. See tähendab, et tagatud peab olema sideühendus ning operaatori ligipääs kliendi
terviseandmetele isikutuvastusmeetme vahendusel. Tagatud peab olema andmete ja
küberturvalisus ning teenuse toimepidevus. Tehnoloogia arendaja peab vastutama, et IT-lahendus
vastab E-ITS ja/või ISO 27001 standardile ning operaator peab tagama küberhügieeni kõrgeima
taseme isiku- ja terviseandmete turvaliseks käitlemiseks. Seega suureneb ka apteegitöötaja jaoks
digitehnoloogia kasutamise roll igapäevases töös. Töö nõuab head tehnilist kirjaoskust ja oskust
lahendada tarkvara- või ühendusprobleeme reaalajas vältimaks teenuse katkestusi. IT-tõrgete (nt
isikutuvastus ebaõnnestub või tervise infosüsteemist ei ole võimalik võtta isiku retseptiandmeid)
või ühenduse katkemise korral võib apteekri töö olla ajutiselt häiritud, mis omakorda mõjutab
klientide teenindust ja vajalike ravimite väljastamist. Seetõttu on iseteenindusapteekide puhul
oluline planeerida apteekidele ja apteegitöötajatele vastav IT-tugi ja regulaarne koolitus, mis aitab
vähendada tehnilistest tõrgetest või küberintsidentidest tulenevaid riske ja tagada teenuse pidev
kättesaadavus.
Mõju siseturvalisusele (kriisid)
Iseteenindusapteegid võivad kriisiolukorras toetada elanike ravimitega varustamist, kuna need on
vajaduspõhiselt teisaldatavad ja kiiresti paigutatavad piirkondadesse, kus tavapärane apteegiteenus
on häiritud (nt evakuatsioonipaigad, välihaiglad). See aitab tagada elutähtsate ravimite
kättesaadavust ning toetab tervishoiu toimepidevust eriolukorras. Mõju on kriisiolukorras
keskmine, tavaolukorras väike ja piirdub konkreetse piirkonnaga, kus riik peab apteegiteenuse
ajutist kohalolu vajalikuks.
Kokkuvõttes aitavad kavandatavad muudatused kaasa apteegiteenuse paindlikumale
korraldamisele, apteekrite töö optimeerimisele ja uute teenusvormide kasutuselevõtule.
Tuvastatud riskid on seotud eeskätt väikeapteekide konkurentsivõime vähenemise, apteekrite
töökoormuse ja töökorralduse muutumise, tehniliste tõrgete või küberturvariskidega ning
vajadusega tagada töötajatele piisav digipädevus ja koolitus.
SIHTRÜHM 3: tervishoiusektor (EMO, kiirabi, tervishoiutöötajad)
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Iseteenindusapteegi sotsiaalne mõju sõltub oluliselt selle ravimite nomenklatuurist ja abivajajate
võimekusest vajaduse korral iseteenindusapteegi teenust kasutada.
Ravimite kättesaadavuse kontekstis tuleb tähele panna, et ajal, mil ligipääs tavaapteegile selle
suletuse tõttu puudub, suureneb väga tõenäoliselt tervisemurede lahendamiseks kiirabi ja
erakorralise meditsiini osakonna poole pöördumine. Iseteenindusapteekide mõjuanalüüsist ja selle
tulemusena koostatud raportist nähtuvalt tehti aastatel 2018–2023 36% kiirabi väljakutsetest
ajavahemikus 21.00–09.00. Samas on viidatud raportis välja toodud, et ainult 40% EMO-sse
pöördujatest vajab kiiret abi, mistõttu võib järeldada, et enamik erakorralise meditsiinilise abi
otsijatest ei vaja tegelikult kohest arstlikku sekkumist. Lisaks vastas Kantar Emori 2023. aasta
uuringus 45% elanikest, et õhtu- või öötundidel ilmneva ootamatu terviseprobleemi korral
eelistaksid nad omal käel hakkama saada. Ainult 18% eelistaks kutsuda koju kiirabi ja 16%
eelistaks pöörduda EMO-sse. Seetõttu võib eeldada, et küllaltki suur osa pöördujatest võiksid abi
saada ka perearstikeskusest, perearsti nõuandetelefonilt või apteegist (sh iseteenindusapteegist).
Iseteenindusapteegi olemasolu võib teatud juhtudel aidata vähendada EMO-sse ja kiirabisse
pöördumisi juhtudel, kus patsient vajab eeskätt leevendavat ravi (nt kerge kuni mõõduka
valusündroomi, palaviku, ülemiste hingamisteede infektsiooni korral) ning kus ravi ei eelda arsti
kohest läbivaatust. Tingimusel, et iseteenindusapteek pakub videokonsultatsiooni kvalifitseeritud
apteekri poolt ning ravimite väljastamine toimub ravijuhiseid järgides, võib see toetada patsiendi
suunamist sobivamasse ravikanalisse (perearst, perearsti nõuandetelefon, EMO) ja seeläbi
vähendada erakorralise abi põhjendamatut koormust.
Teisalt tuleb arvestada, et EMO-sse pöörduvatel inimestel, kes vajavad ravimiabi, sealhulgas
valuravi, on sageli probleemiks retsepti puudumine. Seega on ravimi väljastamine
iseteenindusapteegi kaudu ainult osa lahendusest, sest enne seda on inimesel vajalik saada ka arsti
hinnang ja ravimi retsept. Sel põhjusel peab Eesti Proviisorapteekide Liit mõju EMO ja kiirabi
väljakutsetele pigem väikeseks. Iseteenindusapteekide potentsiaal ravikoormuse ümberjaotamisel
realiseerub eeskätt siis, kui seda koordineeritakse teiste tervishoiuteenuste arendustega (nt
kaugvastuvõtud, perearsti nõuandetelefoni roll).
Kuna iseteenindusapteekide kasutuselevõtt aitab optimeerida apteekrite ressursi kasutamist
väiksemates piirkondades, vähendab see tõenäoliselt apteekrite tunnetatud puudust ja loob
eeldused, et tervishoiutöötajatel on kergem saata patsiente ravimi järele ka väljaspool tavapärast
tööaega.
Majanduslik mõju tervishoiusektorile sõltub olulisel määral iseteenindusapteekidele
kehtestatavatest nõuetest ja piirangutest ning sellest, millist ravimivalikut nad pakkuma hakkavad.
Kui iseteenindusapteekide kasutuselevõtt vähendab EMO-sse ja kiirabisse pöördumiste arvu
juhtudel, mis ei eelda erakorralist sekkumist, võib see pikas plaanis vähendada erakorralise abi
kulu patsiendi kohta ning vabastada ressursse tõeliste erakorraliste juhtude jaoks.
Iseteenindusapteekide kasutuselevõtt eeldab, et tervishoiutöötajad on teadlikud teenuse
võimalustest ja piirangutest ning et raviteekondades lepitakse kokku selged juhised patsientide
suunamiseks. Hästi korraldatud videonõustamine võib toetada ravi järjepidevust, võimaldades
retseptide realiseerimist ja krooniliste haiguste korduvravimite kättesaadavust ka õhtusel ja öisel
ajal, vähendades seeläbi ravikatkestusi ja tervishoiusektori koormust. Patsiendiohutuse tagamiseks
on oluline, et iseteenindusapteegis pakutav nõustamine oleks sisuliselt võrreldav tavaapteegiga
ning rollid arsti ja apteekri vahel oleksid selged, et vältida patsiendile vastuolulise info andmist.
Kokkuvõttes on tervishoiusektorile suunatud muudatuste mõju pigem kaudne:
iseteenindusapteegid võivad aidata paremini tasakaalustada erakorralise abi ja esmatasandi
vahelisi ravikoormusi ning ekstemporaalsete ravimite valmistamise koondamine loob eeldused
kvaliteetsemate ja efektiivsemate lahenduste kasutamiseks.
SIHTRÜHM 4: tehnoloogiaettevõtted
Majanduslik mõju
Iseteenindusapteegi lahendusel on suur ekspordipotentsiaal nii tark- ja riistvaralise lahenduse kui
ka regulatsiooni poolest. Huvi iseteenindusapteekide kasutuselevõtu vastu on avaldanud Rootsi,
Kanada, Austria, Norra jt riigid, kus on asulate vahel pikad vahemaad ja keeruline maastik.
Eesti Masinatööstuse Liidu hinnangul on Eestis praegu kümmekond ettevõtet, kes oleksid
tehnoloogiliselt võimelised iseteenindusapteegi lahendust tootma. Turgude avanedes võib pidada
positiivse mõju ulatust ja sihtrühma suurust keskmiseks.
SIHTRÜHM 5: riik ja KOVid
Majanduslik mõju ja mõju riigivalitsemisele
Kui väikeapteek soovib endale soetada iseteeninduslikku apteeki ning vajadus on kohaliku
omavalitsuse vaatest põhjendatud seoses ravimite kehva kättesaadavusega, võib omavalitsus
iseteenindusapteegi soetamist teatud määral doteerida.
Riigiasutustest mõjutab muudatus eelkõige Ravimiametit. Iseteenindusapteekide regulatsiooni
rakendamine toob Ravimiametile algselt märkimisväärse lisakoormuse, kuna tuleb välja töötada
ja juurutada uued menetlus- ja järelevalveprotsessid. Esmalt tuleb täpsustada loamenetluse kord,
sealhulgas tegevusloale kõrvaltingimuse või struktuuriüksuse lisamise protsess ning selle raames
nõuete täitmise kontrollimise ja inspektsioonide läbiviimise metoodika. Lisaks on vaja luua
juhendid ja standardid iseteenindusapteekide järelevalveks, mis arvestaks nende tehnoloogilisi ja
turvalisuse eripärasid.
Pärast esmast rakendusperioodi, kui menetlusprotsessid on ühtlustatud, muutub mõju
Ravimiametile võrreldavaks internetiapteekide loa- ja järelevalvemenetlusega. Reaalne koormus
sõltub aga sellest, kui palju iseteenindusapteeke tegevust alustab, kui sageli tehakse
tegevuslubadega seotud muudatusi ning kuivõrd suudavad apteegid teenust nõuetekohaselt
osutada. Kui apteekide arv kasvab, suureneb vastavalt ka järelevalve vajadus ja kontrollide
sagedus, sest tuleb tagada kõrgtehnoloogiliste lahenduste nõuetele vastavus ning turvaline ja
kvaliteetne teenuse osutamine. Kui iseteenindusapteeke on üle kümne, tekib Ravimiametile püsiv
lisakoormus, mille katmiseks on vaja täiendavat tööjõudu, mida olemasolevatest ressurssidest ei
ole võimalik leida. Sellisel juhul on muudatuse mõju ametile suur; väiksema arvu apteekide puhul
on mõju hinnanguliselt keskmine.
Apteegiinspektorite töökoormus suureneb, sest järelevalve alla lisanduvad arvutisüsteemid ja
kõrgtehnoloogilised seadmed, mille kasutus on tavapärastes apteekides olnud piiratud. Lisaks
tuleb kontrollida apteekide täiendavaid ülesandeid ja kvaliteedisüsteemi osi, mis on seotud
iseteenindusapteekide tegevusega (nt kaugkonsultatsioonide turvalisus, autentimise protsessid,
andmete kaitse ning ravimite automatiseeritud väljastamise toimimine). See eeldab
apteegiinspektorite koolitamist ja täiendõpet, et tagada pädevus hinnata uue teenusmudeli tehnilisi,
digiturvalisuse ja kvaliteedijuhtimise aspekte. Koolitused ja uute järelevalveprotsesside
väljatöötamine toovad kaasa lisakulud nii ajas kui rahas. Esmased lisakulud on hinnanguliselt
vähemalt 72 600 eurot aastas.
Kokkuvõttes võib öelda, et iseteenindusapteekide regulatsiooni rakendamine toob Ravimiametile
esimestel aastatel kaasa olulise töökoormuse kasvu ja täiendavad kulud seoses
menetlusprotsesside, järelevalve, koolituste ja IT-võimekuse arendamisega. Pärast süsteemi
väljakujunemist ja menetluste standardiseerumist stabiliseerub mõju ning muutub võrreldavaks
internetiapteekide järelevalve ja loamenetluse mõjuga. Kui aga turule lisandub suurem hulk
iseteenindusapteeke, kujuneb Ravimiametile püsiv lisakoormus, mille katmiseks on vajalikud
täiendavad ametikohad ja rahalised ressursid.
5.2 Ekstemporaalsed ravimid
SIHTRÜHM 1: ekstemporaalseid ravimeid vajavad inimesed
2024. aastal ostis vähemalt ühe ekstemporaalse ravimi välja 17512 patsienti.25 Ehkki
ekstemporaalsed retseptid moodustavad kõikidest ravimiretseptidest väga väikese osa (0,22%), on
need teatud patsientidele siiski ainsaks ravivõimaluseks. Sealjuures on ekstemporaalsete ravimite
peamised sihtrühmad näiteks lapsed, eakad ja psühhiaatrilised patsiendid, kellele tuleb valmistada
individuaalselt kohandatud ravimvorm või toimeaine kogus.26
Sotsiaalne, majanduslik ja regionaalne mõju
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse koondamine väiksemasse hulka apteekidesse
(hinnanguliselt u 30 apteeki üle Eesti) avaldab valdavalt positiivset mõju tarbijatele läbi kvaliteedi
ühtlase tagamise. Ravimite valmistamine koondub pädevamatesse meeskondadesse, kellel on
vastav kogemus ja tehniline võimekus, mis parandab ravimite kvaliteeti ja tagab protsesside
töökindluse ning vähendab riski, et väikese mahuga apteegid ei suuda harva kasutatavaid
protseduure piisava kvaliteediga tagada. Patsiendid saavad seeläbi ühtlasema ja kindlama
kvaliteediga ravimeid, mis toetab ravisoostumust ja ravitulemusi, eriti nende puhul, kelle ravi
sõltub just ekstemporaalsest ravimist.
Majanduslikus plaanis ei ole elanikele oodata olulist lisakulutust, kuna apteegile jääb kohustus
tagada ekstemporaalse ravimi kättesaadavus ning anda patsiendile selge info, kust ja mis ajaks
ravimi kätte saab. Patsiendi jaoks muutub ravimi tellimise ja kättesaamise protsess
läbipaistvamaks ning apteegid saavad vabanevaid ressursse kasutada kvaliteedi tõstmiseks ja
teenuste arendamiseks.
Negatiivse mõjuna võib ravimite valmistamise koondamine tuua kaasa ajutisi viivitusi ravimi
valmimisel ja kohalejõudmisel, mis eeldab ravi ja retsepti realiseerimise paremat planeerimist.
Mõnes piirkonnas, kus lähim ekstemporaalseid ravimeid valmistav apteek asub kaugemal või
ühistranspordi võimalused on piiratud, võib kättesaadavus muutuda keerukamaks, eriti
haavatavamate rühmade (nt lapsed ja eakad) jaoks.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju elanikkonnale valdavalt positiivne, kus suurim kasu avaldub
ravikvaliteedi ja süsteemi tõhususe paranemises ning peamised riskid on seotud üksikjuhtude
viibimise ja regionaalse ligipääsu erisustega.
SIHTRÜHM 2: üldapteegid ja apteekrid
Retseptikeskuse andmetel oli 2024. aastal ekstemporaalseid retsepte realiseerinud apteeke kokku
112, neist 87 apteeki (78%) valmistasid vähem kui viis ekstemporaalset retsepti nädalas
(vahemikus 1–257 retsepti aastas). 14 apteeki (13%) valmistasid ravimeid 5,2–12,7 retsepti alusel
nädalas (270–658 retsepti aastas) ning 11 apteeki (10%) valmistasid ravimeid 14–152 retsepti
alusel nädalas (731–7911 retsepti aastas).27
25 Retseptikeskus, 2025. 26 Ruuben, L., jt. (2018). Ekstemporaalsete ravimite valmistamise juhend.
https://www.ttk.ee/sites/ttk.ee/files/Ekstemporaalsete%20ravimite%20valmistamise%20juhend_0.pdf 27 Retseptikeskus, 2025.
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse muutmine avaldab üldapteekidele ja
apteekritele valdavalt positiivset mõju. Kohustus hoida valmisolekut ravimite valmistamiseks ka
nendes apteekides, kus seda praktiliselt ei tehta, on seni olnud ebamõistlikult koormav ja kulukas.
Nõude kaotamine võimaldab apteekidel kasutada vabanevat pinda, tööjõudu ja rahalisi vahendeid
muude teenuste arendamiseks ning kliendinõustamise, digilahenduste või ravimite turvalise
käitlemise parandamiseks. Apteegid saavad suunata investeeringuid kvaliteedisüsteemidesse ja
taristusse, mis toetab nende konkurentsivõimet ja aitab paremini täita elutähtsa teenuse osutaja
rolli.
Ravimite valmistamise koondumine teatud apteekidesse loob võimaluse spetsialiseerumiseks ja
süvendatud erialaseks pädevuseks. Apteegid, kes ekstemporaalseid ravimeid edasi valmistavad,
saavad keskenduda oma põhitegevusele ning investeerida kaasaegsetesse seadmetesse, nagu salvi-
ja kapslimasinad või 3D-printimise tehnoloogiad. Suurema mahu ja spetsialiseerumise tulemusel
tõuseb ravimite valmistamise kvaliteet ning tööprotsessid muutuvad tõhusamaks. Samuti
võimaldab see pakkuda apteegitöötajatele rohkem erialast koolitust ja professionaalse arengu
võimalusi, mis tugevdab apteekri rolli tervishoiusüsteemis.
Negatiivse mõjuna võib osadel apteekidel väheneda senine tegevuste mitmekesisus ning teatud
oskused, mis on seotud ravimite käsitsi valmistamisega, võivad aja jooksul hääbuda. Väiksemates
apteekides võib samuti väheneda tööjõu vajadus, kui seni ravimite valmistamiseks hoitud ressursse
ei ole võimalik teistesse tegevustesse suunata. Samas jääb kõigile apteekidele kohustus tagada
ekstemporaalse ravimi kättesaadavus patsiendile, mis eeldab sujuvat koostööd teiste apteekidega
tellimise ja tarne korraldamisel.
Apteegiturg hakkab muudatuse mõjul järk-järgult kohanema tegeliku vajadusega. Arvestades Eesti
turu suurust ja nõudlust, jääks ekstemporaalseid ravimeid valmistavaid apteeke ligikaudu
kolmkümmend, mis on Eesti tingimustes piisav arv vajalike ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
Võrdlus Põhjamaadega näitab, et Soomes, Rootsis ja Norras puudub apteekidel laiaulatuslik
ravimite valmistamise nõue. Ravimite valmistamine on seal koondatud üksikutesse suurematesse
või ülikooliapteekidesse, kes varustavad vajaduse korral ka teisi apteeke. Selline korraldus tagab
ekstemporaalsete ravimite kättesaadavuse süsteemi tasandil, mitte igas apteegis eraldi.
Põhjamaade eeskujul on ka Eestis plaanis liikuda sarnasele süsteemile ning hinnanguliselt on selle
mõju ravimite kättesaadavusele väike.
Muudatus vähendab apteekide halduskoormust, sest kaob vajadus täita nõudeid, mis on seotud
ravimite valmistamiseks vajaliku varustuse, dokumentatsiooni ja kvaliteedikontrolli hoidmisega
seal, kus neid tegevusi reaalselt ei tehta. Ekstemporaalsed preparaadid on kvaliteediriski mõttes
tundlikud (annuse täpsus, säilivusaeg, mikrobioloogiline puhtus). Uuringud toovad välja, et
tsentraliseeritud lahendused võivad vähendada valmistamisvigu ning tagada ekstemporaalsete
ravimite kvaliteedi ühtlasema taseme kogu riigis, võrreldes olukorraga, kus väga erineva
kogemuse ja koormusega apteegid valmistavad ravimeid väikestes mahtudes.28
28 The Extent of Extemporaneous Preparation and Regulatory Framework of Extemporaneous Compounding in
Latvia
Regionaalne mõju
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse koondamine väiksemasse hulka apteekidesse
avaldab mõju eelkõige regionaalsele apteegivõrgule. Praktikas tähendab see, et valmistamine
koondub suurema elanikkonnaga keskustesse (sh maakonnakeskused ja suuremad linnad), kus on
piisav nõudlus, et investeeringud seadmetesse ja pädevasse tööjõudu oleksid majanduslikult
põhjendatud. Kuna ekstemporaalsete ravimite valmistamine on kõige aktiivsem Harjumaal ja
Tartumaal, kus paiknevad ka suuremad apteegid ja ülikooliapteegid ning kõige vähem levinud
väiksemates maakondades29, kus ekstemporaalseid ravimeid valmistatakse harva, on teenus juba
praegu koondunud suurematesse keskustesse. Seetõttu on oluline tagada, et ravimid jõuaksid ka
väiksemate piirkondade patsientideni hästi toimiva tellimise ja tarnekorralduse kaudu.
Ekstemporaalseid ravimeid valmistavad apteegid kujunevad regionaalseteks
kompetentsikeskusteks, mis teenindavad lisaks oma piirkonna patsientidele ka teisi apteeke üle
Eesti. See soodustab apteekide vahelist koostööd ning võimaldab ravimite valmistamist ja jaotust
piirkonniti tõhusamalt korraldada. Samas eeldab selline töökorraldus toimivat tarneahelat (sh
kokkulepitud tarneajad, logistikalahendused, infovahetus), et tagada ka kaugemates piirkondades
patsientidele ravimi mõistlikult kiire kättesaadavus. Negatiivse regionaalse mõjuna võib teatud
piirkondades, kus lähim ekstemporaalseid ravimeid valmistav apteek asub märkimisväärses
kauguses, suureneda ajakulu ja logistiline koormus nii apteegile kui patsiendile.
Kokkuvõttes parandab muudatus apteekide majanduslikku olukorda, tõstab teenuste kvaliteeti ja
võimaldab ressursse kasutada sihipärasemalt. Mõju apteegitöötajatele on valdavalt positiivne, sest
väheneb ebaproduktiivne töökoormus ning suureneb võimalus keskenduda nõustamisele,
patsiendiohutuse tagamisele ja tervishoiusüsteemi toetavatele tegevustele.
SIHTRÜHM 3: tervishoiusektor (EMO, haiglad, tervishoiutöötajad)
Sotsiaalne mõju
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustuse muutmine ja selle koondamine piiratud hulka
apteekidesse mõjutab tervishoiusektorit eelkõige erialadel, kus individuaalsete ravimvormide
kasutamine on tavapärasem, nagu pediaatria, dermatoloogia, valuravi ning teatud krooniliste
haiguste ravi. Positiivse mõjuna muutub ravimite kvaliteet ühtlasemaks, kuna valmistamine
koondub pädevamatesse ja paremini varustatud apteekidesse.
Võimaliku negatiivse mõjuna võib ravimi tellimise ja kättesaamise aeg pikeneda, kui ravim tuleb
valmistada teises apteegis või tarnida kaugemalt. Selline mõju on siiski hinnanguliselt väike, sest
ekstemporaalsed ravimid moodustavad väga väikese osa kõigist väljakirjutatud ravimitest
Kokkuvõttes toetab muudatus ravimite kvaliteedi paranemist, ühtlasemat kättesaadavust ja
tervishoiusüsteemi tõhusamat toimimist.
SIHTRÜHM 4: riik
Mõju riigivalitsemisele
29 THT030: Apteekide töötajad apteegi liigi ja maakonna järgi. PxWeb
Kõigist riigiasutustest on mõjutatud Ravimiamet. Kuna ekstemporaalravimeid hakkavad
valmistama vähem apteeke, siis järelevalve muutub sihitumaks ja tõhusamaks, kuna kontroll
keskendub väiksemale hulgale apteekidele, kus ravimite valmistamine tegelikult toimub. See loob
läbipaistvama ja riskipõhisema järelevalvesüsteemi ning lihtsustab apteekide vastavuse tagamist
seadusest tulenevatele nõuetele.
6. Edasine väljatöötamine
Edasine tegevusplaan
Tulenevalt Accelerate Estonia iseteenindusapteekide projektist on selles osas kaasamise ja
analüüside etapid läbitud, sealhulgas on olemas huvigruppide arvamused kontseptsiooni ja
regulatsiooni kohta ning sotsiaalsete ja majanduslike mõjude analüüs. Varasemaid tegevusi on
käesolevas väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud.
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise ruumide nõudest loobumine tugineb apteekrite esitatud
ettepanekutele. Selles osas oleks siiski vajalik osapoolte laiem tagasiside.
Väljatöötamiskavatsuse eesmärk
Käesoleva väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida huvitatud isikute arvamust ja tagasisidet
selles esitatud ettepanekutele.
Eelnõu ettevalmistamise ajakava
Seadusemuudatuse eelnõu ettevalmistamise ajakava sõltub laekuva tagasiside sisust ja täiendavate
analüüside tegemise vajadusest ning see valmistatakse ette 2026. aasta jooksul.
Eelnõu eeldatav kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile ning Vabariigi Valitsuse
istungile esitamise aeg sõltub selle ettevalmistamisele kuluvast ajast. Vabariigi Valitsusele on
planeeritud eelnõu esitada hiljemalt 2026. aasta lõpus.
Konkreetsed küsimused, millele oodatakse tagasisidet
1. Mis võiks Eesti apteegituru kontekstis olla iseteenindusapteegi lisandväärtus?
2. Kas ja kuidas oleks vajalik reguleerida iseteenindusapteekide geograafilist paiknemist?
3. Milliseid olemuslikke riske näete iseteenindusapteekide töös: nii automaadi enda, selle töö kui
ka iseteenindusmüügi protsessis? Millised on võimalikud lahendused nende maandamiseks?
4. Millised ligipääsetavuse aspektid vajavad iseteenindusapteekide puhul spetsiifilist tähelepanu?
5. Kas iseteenindusapteegid peaksid olema reguleeritud ühe konkreetse üldapteegi
struktuuriüksustena? Kui jah, siis kuidas oleks optimaalne korraldada apteekrite ööpäevaringne
valmisolek?
6. Milline võiks olla iseteenindusapteekide kaubavalik? Kas sellel peaks olema mingisuguseid
piiranguid või erisusi sõltuvalt iseteenindusapteegi asukohast?
7. Kas on muid olulisi küsimusi, mida tuleks teie hinnangul regulatsiooni muutes silmas pidada?
8. Milline on arvamus ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustusest loobumise osas?
Millised peaks olema rakendatavad meetmed, mis tagaksid patsientidele siiski neile vajaliku
ravimi operatiivse kättesaadavuse?
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-1288 - Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (iseteenindusapteegid ja ekstemporaalsete ravimite valmistamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea67adf6-fbab-4c64-a423-06d9eac2c973 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea67adf6-fbab-4c64-a423-06d9eac2c973?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main