Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Liisa - Ly Pakosta 20.11.2025
Justiits- ja digiminister



Kirjalik küsimus tasuta õigusabi kaotamise kohta


Austatud justiits – ja digiminister


Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatuse, mille selgituskirjas osutatakse, et välistada ei saa olukordi, kus tööandja hakkab töötajaid survestama paindliku tööaja kokkuleppele või kasutab ära töötajate vähest teadlikkust selle kokkuleppe tingimuste kohta.

Eesti Naiste Varjupaikade Liit on öelnud, et vähene riiklik rahastus on tähendanud sisuliselt abivajajate juriidilise nõustamise lõppu, kuigi selle pakkumine on eriliselt oluline just laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlustes.

Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtusse pöördumise õigus oleks sisutu, kui inimesel pole reaalselt võimalust oma õigusi kaitsta.

Riigil lasub kohustus tagada tegelik ja sisuline ligipääs õiguskaitsele, sh õigusnõustamisele ja kohtus enda õiguste kaitsmisele. Seetõttu on õigusabi kättesaadavus demokraatliku õigusriigi alus, mille kättesaadavust ei tohiks vähendada kulusäästu eesmärkidel.

Ministeerium on aga otsustanud hoopis lõpetada tasuta ja soodushindadega õigusabi andmise, mida on kasutanud ligi 10 000 inimest aastas. Inimene asendatakse vestlusrobotiga. AI ja tehnoloogia areng annab kahtlemata positiivseid lisavõimalusi, kuid on kaheldav, et see on asendus lihast ja luust spetsialistile. Eriti keerukate ja emotsionaalselt pingeliste juhtumite korral.

Lähtudes eeltoodust soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:

1. Miks ja millistel kaalutlustel on tehtud otsus tasuta õigusabi rahastamine lõpetada ja asendada see juturobotiga?
2. Miks ei võimaldata juturobotil töötada esmalt paralleelselt inimjuristidega kuni selle võimekus, täpsus ja tegelik kasu abivajajatele on tõendatud ning riskid maandatud?
3. Milliseid mõjuhinnanguid viidi läbi enne lõpliku otsuse langetamist lõpetada tasuta õigusnõustamine? Kuidas see hakkab mõjutama vähekindlustatud inimesi ning neid inimesi, kes pöörduvad keerulises ning emotsionaalses seisus abi saamiseks?
4. Kui suur on tegelik rahaline kokkuhoid, mis saadakse tasuta õigusabi lõpetamisega ning milline on juturoboti arendamise ja haldamise prognoositav maksumus olnud seni ja milline on see järgnevatel aastatel?
5. Kas ministeerium on arvestanud olukordadega, kus juturobotist jääb abi saamiseks ilmselgelt väheseks? Kas on kaalutud võimalust, et eriti haavatavatele sihtrühmadele – lähisuhtevägivalla ohvrid, lapsed ja üksikvanemad – jääks siiski alles tasuta või soodustingimustel inimjuristi poolt osutatav õigusabi?



Lugupidamisega






(allkirjastatud digitaalselt)

Andre Hanimägi

Riigikogu liige