| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/8797-2 |
| Registreeritud | 21.11.2025 |
| Sünkroonitud | 24.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Patendiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Patendiamet |
| Vastutaja | Kärt Nemvalts (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tatari 39 / 15041 Tallinn / 627 7900 / [email protected] / www.epa.ee
Registrikood 70003164
Liisa-Ly Pakosta
Justiitsministeerium
Teie: 30.10.2025 nr 8-1/8797-1
Meie: 20.11.2025 nr 1-9/25-485-2
Vastus geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule
Esitasite Patendiametile arvamuse avaldamiseks geograafilise tähise kaitse seaduse,
kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Patendiamet on eelnõu ja
seletuskirjaga tutvunud ning esitab järgmised kommentaarid:
Eelnõu seletuskirjas (lk 1) on toodud näiteid käsitöönduslike ja tööstustoodete kohta, mis
võiksid olla potentsiaalselt uue süsteemiga hõlmatud. Eesti toodetena on Haapsalu ravimuda, Muhu
tikandi ja Setu pitsi kõrval mainitud ka Saaremaa seppasid. Leiame, et siinkohal ei ole kohane Saaremaa
seppade mainimine. Tegemist pole tootega ning selle märkimine seletuskirjas võib tekitada kaitse
taotlemisel eksitavaid ootusi.
Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 1 punktis 6 (GTKSi täiendamine §-ga
231) kolmandas punktis sõna “toetamise” sõnaga “edendamise”.
Vastav lause oleks seega sõnastatud järgmiselt: „Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, nende
maakondlik liit või muu ühendus või ettevõtluse edendamise eesmärgil tegutsev juriidiline isik“.
See annaks paremini edasi mõtet, mille kohaselt on oodatud taotlust esitama ettevõtted, mille
põhikirjaline eesmärk on arendada (kohalikku) ettevõtlust (MTÜ-d, sihtasutused). Mõiste „ettevõtluse
toetamine“ võib sisuliselt viidata rahalise või muu materiaalset laadi abi andmisele, mis ei pruugi
kirjeldada nende organisatsioonide tavapärast rolli. Sõna „edendamine“ rõhutab seevastu tegevust, mis
seisneb valdkonna arendamises ja hoogustamises ning vastab seetõttu täpsemalt selliste juriidiliste
isikute tegevuse sisule.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 281 lõiget 4 ja jätta sealt välja sõnad “või mis on kantud
äriregistri registrikaardile”.
Äriregistri registrikaardi eraldi esiletoomine võib taotlejat eksitada, kuivõrd Patendiamet ei kontrolli
tegelikkuses äriregistri aadressi õigsust ega ajakohasust. Patendiametil ei ole alust kahelda
nende kontaktandmete õigsuses, mille taotleja on sisestanud omakäeliselt taotluste esitamise
elektroonilise süsteemi kaudu. Seejuures tuleb arvesse võtta, et avaliku registri kanne ei pruugi alati
kattuda taotleja tegeliku suhtlus- või kontaktaadressiga. EUIPO andmebaasid tuginevad samuti
taotlejate endi esitatud kontaktandmetele ega eelda nende vastavust riigisiseste
äriregistri kannetele. Eelnevatel kaalutlustel leiab Patendiamet, et registrikaardi väljatoomine ei
ole selles sättes vajalik ega otstarbekas ning võib põhjustada pigem segadust kontaktandmete kontrolli
ulatuse osas.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 32 lõike 1 esimest lauset ja jätta sealt välja sõnad “enne kolme
kuu möödumist taotluse menetlusse võtmisest”.
Kuivõrd sarnaseid taotlusi ei ole praktikas varem menetletud, juhib Patendiamet tähelepanu,
et selliste taotluste sisuline keerukus võib juhtumipõhiselt märkimisväärselt erineda. Sellest tulenevalt
2 (2)
ei pruugi ettemääratud tähtaeg peegeldada tegelikku menetluse kestust: osa taotlusi võib olla võimalik
läbi vaadata oluliselt kiiremini, samas kui teised võivad olla olemuselt märksa keerukamad ja nõuda
pikemat menetlust. Niisiis võib konkreetse tähtaja määramine luua bürokraatliku piirangu, mis
ei võimaldaks menetluspraktikas piisaval määral paindlikkust. Lisaks § 32 lg-s 1 nimetatud toimingule
viib Patendiamet läbi ka muid seaduses reguleeritud menetlustoiminguid, millele ei ole tähtaega ette
nähtud. Seetõttu on ühe konkreetse toimingu puhul tähtaja kehtestamine pigem erandlik ning eeldaks
selgelt objektiivset ja põhjendatud vajadust. Eelnevatel kaalutlustel peab Patendiamet
põhjendatuks jätta konkreetne tähtaeg sätestamata.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 36 teksti ja jätta sellest välja sõnad “ja teatab sellest taotlejale
kirjalikult”.
Eelnõus ei ole vajalik eraldi sätestada otsusest kirjalikku teavitamise vormi, kuna menetluse
taastamisest keeldumise otsus edastatakse taotlejale igal juhul. Ameti menetlus toimub reeglina
kirjalikus vormis ning sama vormi järgitakse ka kõigi otsuste ja puuduste teadete edastamisel. Seetõttu
leiab Patendiamet, et õigusnormis ei ole vaja eraldi rõhutada otsuste ega teadete kirjalikku edastamist
isikule, kelle suhtes otsus on tehtud või keda teade puudutab. Osutame, et sama tähelepanek kehtib ka
teiste teateid, otsuseid ja kirjavahetust käsitlevate normide puhul.
Patendiamet juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on osaliselt vananenud info. Nimelt on seletuskirja
(lk 6 esimese lause) kohaselt Patendiameti registris registreeritud 4 geograafilist tähist. Patendiameti
registris on hetkeseisuga registreeritud üks geograafiline tähis.
Ühtlasi märgib Patendiamet, et eelnõu tekst on kohati raskesti jälgitav. Adressaadil ei ole võimalik
mõista muudetava normi sisu ilma mitme õigusakti võrdlemise ja omavahelise suhestamiseta, mis ei ole
kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Näiteks juhib Patendiamet tähelepanu eelnõu p-le 22, mille
kohaselt muudetakse § 32 lg-d 1-3 ja sõnastatakse järgnevalt: „(1) Patendiamet kontrollib enne kolme
kuu möödumist taotluse menetlusse võtmisest: 1) kas taotlus vastab käesoleva seaduse § 231 lõigetes
1–3 ja §-s 24 sätestatule; 2) kas taotlus on ilmsete vigade või vastuoludeta koonddokumendi ja
tootespetsifikaadi vahel. Nimelt leiab Patendiamet, et eelnevas näites peaks § 24 lg 1 olema lahti
kirjutatud (tingimuste osas, millele taotlus peaks vastama), kuna hetkel on seal viited määruse
erinevatele artiklitele. Liigne viitamine nõuab adressaadilt pidevat edasi-tagasi liikumist tekstide vahel,
mis muudab sätte raskesti jälgitavaks.
Viimaks märgib Patendiamet, et eelnõus on mitmes kohas dubleeritud nõue esitada avaldus eesti
keeles. Patendiameti hinnangul oleks otstarbekas kehtestada üks selge üldnorm, mis
sätestab, et menetlus toimub eesti keeles.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janne Andresoo
peadirektor
Cady Kaisa Rivera
627 7917
|
Tatari 39 / 15041 Tallinn / 627 7900 / [email protected] / www.epa.ee
Registrikood 70003164
Liisa-Ly Pakosta
Justiitsministeerium
Teie: 30.10.2025 nr 8-1/8797-1
Meie: 20.11.2025 nr 1-9/25-485-2
Vastus geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule
Esitasite Patendiametile arvamuse avaldamiseks geograafilise tähise kaitse seaduse,
kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Patendiamet on eelnõu ja
seletuskirjaga tutvunud ning esitab järgmised kommentaarid:
Eelnõu seletuskirjas (lk 1) on toodud näiteid käsitöönduslike ja tööstustoodete kohta, mis
võiksid olla potentsiaalselt uue süsteemiga hõlmatud. Eesti toodetena on Haapsalu ravimuda, Muhu
tikandi ja Setu pitsi kõrval mainitud ka Saaremaa seppasid. Leiame, et siinkohal ei ole kohane Saaremaa
seppade mainimine. Tegemist pole tootega ning selle märkimine seletuskirjas võib tekitada kaitse
taotlemisel eksitavaid ootusi.
Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 1 punktis 6 (GTKSi täiendamine §-ga
231) kolmandas punktis sõna “toetamise” sõnaga “edendamise”.
Vastav lause oleks seega sõnastatud järgmiselt: „Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, nende
maakondlik liit või muu ühendus või ettevõtluse edendamise eesmärgil tegutsev juriidiline isik“.
See annaks paremini edasi mõtet, mille kohaselt on oodatud taotlust esitama ettevõtted, mille
põhikirjaline eesmärk on arendada (kohalikku) ettevõtlust (MTÜ-d, sihtasutused). Mõiste „ettevõtluse
toetamine“ võib sisuliselt viidata rahalise või muu materiaalset laadi abi andmisele, mis ei pruugi
kirjeldada nende organisatsioonide tavapärast rolli. Sõna „edendamine“ rõhutab seevastu tegevust, mis
seisneb valdkonna arendamises ja hoogustamises ning vastab seetõttu täpsemalt selliste juriidiliste
isikute tegevuse sisule.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 281 lõiget 4 ja jätta sealt välja sõnad “või mis on kantud
äriregistri registrikaardile”.
Äriregistri registrikaardi eraldi esiletoomine võib taotlejat eksitada, kuivõrd Patendiamet ei kontrolli
tegelikkuses äriregistri aadressi õigsust ega ajakohasust. Patendiametil ei ole alust kahelda
nende kontaktandmete õigsuses, mille taotleja on sisestanud omakäeliselt taotluste esitamise
elektroonilise süsteemi kaudu. Seejuures tuleb arvesse võtta, et avaliku registri kanne ei pruugi alati
kattuda taotleja tegeliku suhtlus- või kontaktaadressiga. EUIPO andmebaasid tuginevad samuti
taotlejate endi esitatud kontaktandmetele ega eelda nende vastavust riigisiseste
äriregistri kannetele. Eelnevatel kaalutlustel leiab Patendiamet, et registrikaardi väljatoomine ei
ole selles sättes vajalik ega otstarbekas ning võib põhjustada pigem segadust kontaktandmete kontrolli
ulatuse osas.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 32 lõike 1 esimest lauset ja jätta sealt välja sõnad “enne kolme
kuu möödumist taotluse menetlusse võtmisest”.
Kuivõrd sarnaseid taotlusi ei ole praktikas varem menetletud, juhib Patendiamet tähelepanu,
et selliste taotluste sisuline keerukus võib juhtumipõhiselt märkimisväärselt erineda. Sellest tulenevalt
2 (2)
ei pruugi ettemääratud tähtaeg peegeldada tegelikku menetluse kestust: osa taotlusi võib olla võimalik
läbi vaadata oluliselt kiiremini, samas kui teised võivad olla olemuselt märksa keerukamad ja nõuda
pikemat menetlust. Niisiis võib konkreetse tähtaja määramine luua bürokraatliku piirangu, mis
ei võimaldaks menetluspraktikas piisaval määral paindlikkust. Lisaks § 32 lg-s 1 nimetatud toimingule
viib Patendiamet läbi ka muid seaduses reguleeritud menetlustoiminguid, millele ei ole tähtaega ette
nähtud. Seetõttu on ühe konkreetse toimingu puhul tähtaja kehtestamine pigem erandlik ning eeldaks
selgelt objektiivset ja põhjendatud vajadust. Eelnevatel kaalutlustel peab Patendiamet
põhjendatuks jätta konkreetne tähtaeg sätestamata.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 36 teksti ja jätta sellest välja sõnad “ja teatab sellest taotlejale
kirjalikult”.
Eelnõus ei ole vajalik eraldi sätestada otsusest kirjalikku teavitamise vormi, kuna menetluse
taastamisest keeldumise otsus edastatakse taotlejale igal juhul. Ameti menetlus toimub reeglina
kirjalikus vormis ning sama vormi järgitakse ka kõigi otsuste ja puuduste teadete edastamisel. Seetõttu
leiab Patendiamet, et õigusnormis ei ole vaja eraldi rõhutada otsuste ega teadete kirjalikku edastamist
isikule, kelle suhtes otsus on tehtud või keda teade puudutab. Osutame, et sama tähelepanek kehtib ka
teiste teateid, otsuseid ja kirjavahetust käsitlevate normide puhul.
Patendiamet juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on osaliselt vananenud info. Nimelt on seletuskirja
(lk 6 esimese lause) kohaselt Patendiameti registris registreeritud 4 geograafilist tähist. Patendiameti
registris on hetkeseisuga registreeritud üks geograafiline tähis.
Ühtlasi märgib Patendiamet, et eelnõu tekst on kohati raskesti jälgitav. Adressaadil ei ole võimalik
mõista muudetava normi sisu ilma mitme õigusakti võrdlemise ja omavahelise suhestamiseta, mis ei ole
kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Näiteks juhib Patendiamet tähelepanu eelnõu p-le 22, mille
kohaselt muudetakse § 32 lg-d 1-3 ja sõnastatakse järgnevalt: „(1) Patendiamet kontrollib enne kolme
kuu möödumist taotluse menetlusse võtmisest: 1) kas taotlus vastab käesoleva seaduse § 231 lõigetes
1–3 ja §-s 24 sätestatule; 2) kas taotlus on ilmsete vigade või vastuoludeta koonddokumendi ja
tootespetsifikaadi vahel. Nimelt leiab Patendiamet, et eelnevas näites peaks § 24 lg 1 olema lahti
kirjutatud (tingimuste osas, millele taotlus peaks vastama), kuna hetkel on seal viited määruse
erinevatele artiklitele. Liigne viitamine nõuab adressaadilt pidevat edasi-tagasi liikumist tekstide vahel,
mis muudab sätte raskesti jälgitavaks.
Viimaks märgib Patendiamet, et eelnõus on mitmes kohas dubleeritud nõue esitada avaldus eesti
keeles. Patendiameti hinnangul oleks otstarbekas kehtestada üks selge üldnorm, mis
sätestab, et menetlus toimub eesti keeles.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janne Andresoo
peadirektor
Cady Kaisa Rivera
627 7917
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|