Abipolitseiniku seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmine

1

Abipolitseiniku seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2

1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3

1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 9

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted .................................................................................................. 9

Eelnõu 2. peatükk. Abipolitseiniku staatuse andmine .......................................................... 29

Eelnõu 3. peatükk. Abipolitseiniku töökorraldus, tunnused ja õigused ning kohustused .... 51

Eelnõu 4. peatükk. Abipolitseiniku rakendatavad meetmed ning vahetu sund .................... 64

Eelnõu 5. peatükk. Kriisirolliga abipolitseinik ................................................................... 123

Eelnõu 6. peatükk. Abipolitseiniku hüved ning tagatised .................................................. 130

Eelnõu 7. peatükk. Abipolitseiniku distsiplinaar- ja varaline vastutus ............................... 135

Eelnõu 8. peatükk. Abipolitseiniku astme ülendamine ja alandamine ning staatuse

peatamine ja staatusest vabastamine. .................................................................................. 137

Eelnõu 9. peatükk. Vastutus ............................................................................................... 144

Eelnõu 10. peatükk. Rakendussätted ja järelhindamine ..................................................... 147

4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 161

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla põhiseadusega ................................ 161

6. Seaduse mõjud .................................................................................................................... 165

6.1 Abipolitseiniku pädevuse ja tegutsemisvaldkondade laiendamine ............................... 166

6.2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks .......... 170

6.3. Suurendada abipolitseiniku väljaõppe mahtu ja täiendada väljaõppe sisu .................. 173

6.4. Selge järelevalve abipolitseiniku tegevuse üle ............................................................ 177

6.5. Abipolitseiniku staatuse peatamine ning paindlikum vabastamine ............................. 179

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud .................................................................................................................................... 182

8. Rakendusaktid .................................................................................................................... 186

9. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 186

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ................... 186

2

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) uus terviktekst, mis vastab

siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele ning ühiskonna ootustele

siseturvalisuse avalike teenuste kiiruse, ulatuse ja kvaliteedi osas. Abipolitseiniku süsteemi

arendamine on vajalik, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) koos abipolitseinikega

suudaks tõhusamalt pakkuda siseturvalisuse avalikke teenuseid.

Eelnõu eesmärk on toetada politseiametnikke abipolitseinikega ja kujundada

turvalisuspoliitikat ning luua täiendavaid võimalusi turvalisema riigi tagamiseks. Hoolimata

abipolitseinike vastutusalade laiendamisest, täidab politsei üldkorrakaitseorganina jätkuvalt

oma seadusjärgseid ülesandeid.

Abipolitseiniku seaduse sisuks on abipolitseiniku mõiste ja pädevuse määratlemine Eesti

õiguskorras, abipolitseinikule esitatavate nõuete sätestamine, abipolitseiniku staatuse

andmine, peatamine ja vabastamine ning abipolitseinike töökorraldus, hüved, tagatised,

vastutus ja järelevalve. Ühtlasi sätestatakse eelnõus abipolitseiniku poolt rakendatavad

riikliku järelevalve meetmed. Kuivõrd kehtivat abipolitseiniku seadust muudetakse enamike

sätete osas, siis koostatakse uus seaduse terviktekst ning tunnistatakse senine abipolitseiniku

seadus kehtetuks.

Probleemid ja lahendused, mida eelnõuga käsitletakse:

1) Abipolitseinike piiratud võimalused PPA abistamisel: Praegu saavad

abipolitseinikud aidata peamiselt avalikku korda ähvardavate ohtude tõrjumisel.

Lahendus: laiendada abipolitseiniku pädevust, võimaldades neil osaleda laiemalt PPA

tegevustes. Luua paremad võimalused korrakaitseseaduse meetmete kohaldamiseks.

2) Väljaõppe süsteem: 40-tunnine baasväljaõpe ei võimalda abipolitseinikke piisavalt

ette valmistada mitmekesisteks ülesanneteks. Lahendus: muuta väljaõpe

süsteemsemaks ja integreerida see politseihariduse üldisesse mudelisse.

3) Ebaselge staatusest vabastamise ja vastutuse regulatsioon: Staatusest vabastamise

menetlus ei vasta õigusselguse põhimõtetele ja järelevalve on ebaselge. Lahendus:

teha vabastamise menetlus paindlikumaks, andes PPA-le kaalutlusõiguse, ja muuta

vastutuse ning järelevalve regulatsioon täpsemaks.

2024. aasta lõpu seisuga on PPA-s 1235 abipolitseinikku, kes aasta jooksul osalesid

politsei tegevuses kokku üle 159 137 tunni. Lisaks vahetule politsei tegevuses osalemisele

panustavad abipolitseinikud kokku igal aastal ca 30 000 tundi koolitustel ja treeningutel

osalemisele. 2024. aasta kaheteistkümne kuu abipolitseinike töötundide arv kasvas 2023.

aastaga võrreldes 30%. Järgnev tabel võtab kokku abipolitseinike arvu ja pädevused viimase

viia aasta kohta. Tabel näitab, et abipolitseinike arv viimase viie aasta jooksul olulisel määral

muutnud ei ole.

Tabel 1. Abipolitseinike arv ja pädevused (allikas PPA)

2020 2021 2022 2023 2024

Abipolitseinike arv kokku 1236 1186 1109 1184 1235

Ennetuse abipolitseinikud 25 30 30 28 46

Iseseisva pädevusega 343 363 345 345 366

Tulirelva kandmise õigusega 332 418 435 476 502

3

Alarmsõiduki juhtimise õigusega 281 364 384 417 397

Elektrišokirelva kandmise õigusega 175 192 197 205 267

Muudatused mõjutavad abipolitseinikke ja PPA tegevust mitmel viisil. Pädevuse ja

tegutsemisvaldkondade laiendamine ning suuremad volitused tõstavad abipolitseinike rolli

olulisust ja mõju, mis on strateegiliselt kasulik PPA-le, kuid vajab läbimõeldud rakendamist.

Väljaõppe mahu ja sisu täiendamine parandab oskusi ja karjäärivõimalusi, kuid eeldab

paindlikkust ning ressursitarka planeerimist, et vältida ülekoormust ja kvaliteediprobleeme.

Selgem järelevalve suurendab usaldust ja parandab juhtimist, samas kui paindlikum staatuse

peatamine loob õiglasema süsteemi, võimaldades individuaalset kaalumist. Kokkuvõttes on

enamik muudatusi abipolitseinikele olulised ja pigem positiivsed, samas kui PPA jaoks on

need strateegiliselt kasulikud, kuid vajavad hoolikat rakendamist, et vältida administratiivset

ja ressursikoormust.

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 4. septembril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš

([email protected]), õigusnõunik Kristi Käsper (teenistusest

lahkunud), õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]), nõunik Riita

Proosa ([email protected]), nõunik Ott Aarma

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega.

Eelnõu abipolitseinike kaasamise kontseptsiooni on koostatud koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumi ja Politsei-ja Piirivalveametiga.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Jaanus Põldmaa ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kertu

Nurmsalu ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud osaühing Luisa Tõlkebüroo. Seletuskiri on keeleliselt

toimetamata ning see toimetatakse keeleliselt pärast eelnõu kooskõlastamist eelnõude

infosüsteemis.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnesid töörühmade kohtumised, viidi läbi intervjuud kui

küsitlused nii abipolitseinike kui politseiametnike seas. Eelnõu koostamisse kaasati lisaks

PPA-le Eesti Abipolitseinike Kogu, Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA), Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeerium esindajad.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liigu õiguse rakendamisega.

4

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb „Siseturvalisuse arengukavast 2020–2030“1 (edaspidi

STAK), milles on ühe olulise tegevussuunana nimetatud vabatahtlikuna tegutsemise

võimaluste mitmekesistamine.

STAK-i üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisse. Loodud on

head eeldused suurendada elanike osalust enda ja kodukoha turvalisuse parandamises.

Arengukavas on rõhutatud, et „[v]abatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja

eeskätt ennetustöös“2. Eesmärk on luua mitmekesised võimalused osaleda vabatahtlikus

tegevuses ja tagada, et vabatahtlike kaasajad oleksid professionaalsed ning siseturvalisuse

asutustes oleks olemas sobiv vabatahtlike koolitus- ja tunnustussüsteem.

STAK-i alaeesmärgi „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse

tagamiseks“ üks olulisemaid tegevussuundi on vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse

kindlustamine, milleks on vaja:

1) luua senisest mitmekesisemaid võimalusi lüüa kaasa siseturvalisuse vabatahtlikuna,

näiteks ennetustöös osalemiseks või muul moel vabatahtlike töösse panustamiseks;

2) tõsta asutuste ja vabaühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata;

3) motiveerida vabatahtlikke toetuste ja tunnustavate tegevustega osalema ning tagada

neile vajalik varustus ja töökeskkond.

STAK 2025–2028 programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ on

tegevus 2 „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“3, kus määratud ülesanneteks:

1) Asutustes on loodud võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt, olemas on

koolitus- ja tunnustussüsteemid.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduseid:

1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20);

2) karistusregistri seadus (RT I, 05.07.2025, 8);

3) kohtute seadus (RT I, 14.03.2025, 24)

4) liiklusseadus (RT I, 09.01.2025, 11);

5) maksukorralduse seadus (RT I, 19.12.2024, 4)

6) meresõiduohutuse seadus (RT I, 17.04.2025, 29);

7) politsei- ja piirivalve seadus (RT I, 26.06.2025, 12);

8) päästeseadus (RT I, 06.07.2023, 68);

9) relvaseadus (RT I, 12.12.2024, 4);

10) riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 13);

11) tubakaseadus (RT I, 07.05.2025, 15);

1 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf 2 Sealsamas, lk 20. 3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine 2025–2028“. Lisa 1. Programm Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

2025-2028.pdf

5

12) tulumaksuseadus (RT I, 09.01.2025, 31)

13) vangistusseadus (RT I, 26.06.2025, 21).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9). Eelnõu ei ole

seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks ei vaja Riigikogu

koosseisu häälteenamust, sest ei muudeta ühtegi seadust, mis vajaks Eesti Vabariigi

põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 järgi Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Enne eelnõu väljatöötamist koostati ja kooskõlastati „Abipolitseiniku seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus4“ (edaspidi VTK). Selle raames selgitati välja kehtiva seaduse

võimalikud rakendusprobleemid, kuid ka muud muudatusvajadused. VTK-le esitasid

ministeeriumid ja koostööpartnerid märkuseid, mida eelnõu koostamisel on arvestatud.

Üldiselt toetati abipolitseinike rolli ja vastutuse suurendamist, kuid rõhutati, et see peab

toimuma koos põhjalikuma väljaõppe ja vastutuse täpsustamisega. Samuti sooviti tagada, et

vabatahtlike kaasamine ei muudaks politsei põhiülesannete täitmist. Paljud märgitud

probleemid ja ettepanekud võetud teadmiseks ning neid on eelnõu koostamisel arvestatud.

Eelnõu algatamine on tingitud vajadusest luua:

1) PPA-le laialdasemad ja paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks ning

2) abipolitseinikele võimalused abistada politseid oluliselt enamates valdkondades kui

täna.

Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on luua abipolitseinikele mitmekesisemad ja

paindlikumad võimalused PPA abistamiseks. Muudatuste tulemusel suudab PPA tagada

parema kvaliteediga siseturvalisust, sealhulgas tõhusamat tegutsemist kriisiolukordades.

Abipolitseinikud on tegutsenud Eestis alates1994. aastast, kui võeti vastu esimene APolS,

millega määrati kindlaks abipolitseinike staatus, eeldused, õigused ja kohustused

vabatahtlikult politseitöös osaleda. Kehtiv APolS võeti vastu 24.11.2010 ja jõustus

01.01.2011. APolS-is on sätestatud abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala, et

kaasata vabatahtlikke politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna

tagamiseks. Aastate jooksul on PPA ja Siseministeerium seadnud eesmärke uute

abipolitseinike värbamiseks, uuendanud abipolitseinike väljaõpet ja täiendanud

abipolitseinike teenistusse kaasamise korraldust. Samas on praktikas ilmnenud küsimusi, mis

takistavad vabatahtlike potentsiaali täiel määral rakendamist.

Edasises on kirjeldatud põhimõtted, millest uue eelnõu väljatöötamisel lähtuti.

1. Abipolitseinik saab politseid abistada mitmekesiselt ja paindlikult võimalikult

paljudes valdkondades.

Abipolitseinike regulatsioon on selle loomisest alates olnud suunatud klassikalisele

politseitööle. Samas täidab PPA ülesandeid ka selliste eriseaduste alusel, nagu riigipiiri

seadus (edaspidi RiPS), välismaalaste seadus (edaspidi VMS), väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS), Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) ja

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (edaspidi VRKS), mille kohaselt ei ole

4 Eelnõude infosüsteem. Abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

6

PPA Euroopa Liidu õiguse tähenduses mitte üksnes politseiasutus, vaid ka piirivalveasutus,

immigratsiooniasutus ja viisasid väljastav asutus.

Arvestades, et PPA tegevus ei ole seotud ainult avaliku korra kaitse, riikliku järelevalve ja

ohutõrjega, siis on eesmärk luua täiendavad võimalused abipolitseinikele osaleda ka nendes

politsei tegevustes, mis on seotud nt:

 piirikontrolli ja riigipiiri valvamisega;

 kinnipidamiskohta paigutatud kinnipeetu üle järelevalve ja konvoeerimisega;

 järelevalvega, mille eesmärk on tuvastada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja

töötamist;

 turvamise- ja relvalubade väljastamisega ning nende üle järelevalve teostamisega;

 süüteomenetlust toetavates tegevustes;

 arendustegevustes;

 sisekoolituste ja treeningute ettevalmistamise ja läbiviimisega;

 kommunikatsiooniga ja muude tugitegevustega.

Seega tekib uue regulatsiooniga abipolitseinikul võimalus abistada politseid mitte ainult

avaliku korra kaitseks riiklikus järelevalves, vaid erinevate politsei ülesannete täitmises.

Sealjuures tekib võimalus abistada PPA toetavate tegevuste osutamisel, kuna ka nende

lõppeesmärk on, et politsei saaks oma riikliku järelevalve ülesandeid täita paremini ja

kiiremini.

2. Abipolitseinikku on võimalik kaasata kõikidel PPA teenistujatel, ametnikel ja

töötajatel.

Arvestades seda, et kõik PPA ametnikud ei ole politseiametnikud Politsei ja Piirivalveseaduse

(edaspidi PPVS) § 34 lõike 1 tähenduses5,siis uue APolS eelnõuga laienevad valdkonnad, kus

abipolitseinikud saavad PPA-d abistada. Seetõttu on vaja loobuda piirangust, et abipolitseinik,

saab täita ülesandeid üksnes koos politseiametnikuga. Seega antakse õigus lisaks

politseiametnikele ka PPA ametnikele ja töötajatele abipolitseinike kaasamiseks. Sellega

laiendatakse oluliselt abipolitseinike võimalike kaasajate ringi, kaasates näiteks

kommunikatsioonibüroos, logistikabüroos, personalibüroos, analüüsibüroos või

teenindussaalides. Selle tulemusel tekib abipolitseinikel tulevikus võimalus oma

vabatahtlikuks panustamiseks ka panust anda tulevikus mittekorrakaitselistes tegevustes.

3. Abipolitseinikud jaotatakse astmetesse vastavalt nende pädevustele ja väljaõppele.

Uue APolS eelnõuga luuakse kolmeastmeline abipolitseinike süsteem. Kehtiva APolS järgi

saab abipolitseinikud tinglikult jaotada kolme kategooriasse: ennetuse abipolitseinik, koos

politseiametnikuga politseitöös osalev abipolitseinik ning iseseisva pädevusega abipolitseinik.

I astme abipolitseinik – teda kaasatakse peamiselt mittekorrakaitselistesse tegevustesse,

näiteks logistika, kommunikatsioon, analüüs, arendus, koolitus ja muud sarnased valdkonnad.

Uus lahendus loob võimaluse, et aktiivsed kodanikud saavad ka kriisiolukordades politseid

ajutiselt abistada. I astme abipolitseinikud toetavad politseid ülesannetes, mis ei vaja

põhjalikku erialast väljaõpet. Neile ei kohaldata abipolitseiniku tervise- ja kehalise

ettevalmistuse nõudeid. Abipolitseinikuks saamiseks peab I astme abipolitseinik esitama

isikuankeedi, mille alusel viiakse läbi taustakontroll ja vestlus. Lisaks tuleb läbida

5 Politseiametnikku on määratletud PPVS-i § 34 lõikes 1, mille kohaselt on politseiametnik isik, kes on PPA,

Kaitsepolitseiameti või sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistuses politseiametniku ametikohal.

7

baaskoolitus. Enne konkreetse ülesande täitmist saab abipolitseinik vastava juhendamise ja

instrueerimise. I astme abipolitseinikul puudub korrakaitseseaduses ettenähtud meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise õigus.

II astme abipolitseinik – on abipolitseinik, kes sarnaselt kehtivale APolS-ile võib tegutseda

koos politseiametnikuga. Oluline on rõhutada, et II astme abipolitseinik tegutseb alati koos

PPA politseiametniku või PPA ametnikuga või töötajaga. Ta võib abistada PPA-d ka

nendes ülesannetes, mida täidab I astme abipolitseinik. II astme abipolitseinikuna on tal

kohustus läbida erialane väljaõpe. II astme abipolitseinik peab vastama politseiametnikuga

sarnastele tervisenõuetele, ning tema füüsiline ettevalmistus peab olema piisav, et võimaldada

tal osaleda politsei tegevustes. II astme abipolitseinik valib valdkonna, milles ta soovib PPA-d

abistada, ning läbib vastava väljaõppe. Valida saab järgmiste valdkondade vahel:

 välitöö – patrullimine, väljakutsete teenindamine, liiklusjärelevalve, isikute

kinnipidamine ja otsimine ning isikukaitse.

 piirkondlik politseitöö – ennetustegevus, relva- ja tegevuslubade menetlemine ning

järelevalve, veebipolitsei ülesanded ning töö alaealistega.

 menetlus – kriminalistika, süütegude menetlemise toetamine ja kriminaalpolitsei

abistamine.

 piirivalve – kodakondsuse ja migratsiooniga seotud ülesanded ning piirikaitse.

 otsingu- ja päästetööd.

III astme abipolitseinik – tema pädevusse kuulub politsei abistamine tugitegevustes (nagu I

astme abipolitseinik) ning politsei ülesannete täitmine koos politseiametnikuga (nagu II astme

abipolitseinik). Lisaks võib III astme abipolitseinik piiratud ulatuses iseseisvalt politseid

toetada. Sisuliselt vastab see roll tänases regulatsioonis sätestatud iseseisva pädevusega

abipolitseiniku olemusele.

4. Iseseisva pädevusega abipolitseiniku pädevus ja olemus saab uue tähenduse.

Uue APolS eelnõuga muudetakse seni kehtinud regulatsiooni, mis käsitleb iseseisva

pädevusega abipolitseiniku (edaspidi IPAP) tegutsemisvõimalusi ja õigusi. IPAP-ist

kujundatakse uue APolS regulatsiooniga III astme abipolitseinik. Muudatuse tulemusel ei

ole iseseisev tegutsemine enam piiratud üksnes liiklusjärelevalve ja avalikes kohtades

käitumise nõuete üle järelevalve teostamisega, vaid lisaks tekib võimalus rakendada

rohkemaid korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.

Muudatused on vajalikud, et lahendada olukordi, kus IPAP patrull peab politseitöö käigus

sündmuse lahendamiseks kutsuma kohale politseipatrulli ka siis, kui ta suudaks olukorra

iseseisvalt lõpuni lahendada. See on eriti oluline piirkondades, kus politseipatrulli saabumine

võib võtta kaua aega, ning neil juhtudel, kus patrulli kaasamine ei oleks otstarbekas. Näiteks

on sellised olukorrad järgmised:

 isikusamasuse tuvastamine rahvastikuregistri kaudu;

 joobeseisundis isiku kainenema toimetamine;

 narkojoobe tuvastamine indikaatorvahendi abil;

 tõendusliku alkomeetri kasutamine.

Uue APolS regulatsiooni järgi on III astme abipolitseinikule ette nähtud põhjalikum väljaõpe.

Selle eesmärk on tagada abipolitseiniku parem ettevalmistus ning võimekus erinevates

olukordades tegutseda. Isiku õigusi ja vabadusi oluliselt riivavaid meetmeid saab rakendada

vaid politseiametniku korraldusel. Vastavad korraldused võivad olla antud, kas vahetult ja

suuliselt või edastatud sidevahendi kaudu. Nõue on loodud riskide maandamiseks ja

tagamaks, et tegevus toimub õigusaktide ning politsei nõuetega kooskõlas.

8

5. Abipolitseiniku väljaõpe muutub põhjalikumaks

Arvestades abipolitseinike tegutsemisvaldkondade laienemist, peab ka nende väljaõpe

muutuma süsteemsemaks ja põhjalikumaks. Senine 40-tunnine baasväljaõpe (esimese astme

õpe) ei ole piisav, et valmistada abipolitseinikke ette politsei abistamiseks erinevates

ülesannetes, nagu patrull, piirkondlik politseitöö ja piiripatrull. Selline baasväljaõpe annab

vaid algteadmised ja baasoskused. Baasväljaõpe muudetakse lühemaks, keskendudes ülevaate

andmisele PPA kui organisatsioonist ja abipolitseiniku rollist. Pärast I astme väljaõppe

läbimist saab abipolitseinik tutvuda põhjalikumalt PPA töövaldkondadega ning abistada

politseid ilma korrakaitseliste meetmete ja vahetu sunni kohaldamise õiguseta. I astme

väljaõppe läbimine on eeldus II astmele liikumiseks.

Korrakaitselistes tegevustes osalemiseks tuleb läbida II astme abipolitseiniku väljaõpe, mille

maht suureneb 40-lt tunnilt 150 akadeemilisele tunnile. Õpitu kinnistamiseks ja vajalike

oskuste omandamiseks on oluline praktika, mida praegu väljaõpe ei hõlma. Muudatuse

tulemusel sarnaneb abipolitseinike väljaõpe politseiametnike väljaõppega: esmalt

omandatakse õppes põhiteadmised ja -oskused, seejärel rakendatakse õpitut praktikas. III

astme abipolitseinikuks saamisel tuleb samuti läbida koolitus ja sooritada arvestus, mis

tõendab, et abipolitseinik suudab koos teise sama astme abipolitseinikuga täita politsei

ülesandeid ilma politseiametniku otsese kohalolekuta. Eripädevuste saamiseks, näiteks

alarmsõiduõiguse, tuli- ja elektrišokirelva kandmise õiguse või piirivalve valdkonnas

tegutsemiseks, tuleb läbida täiendavad koolitused.

Abipolitseinike väljaõpe muutub pidevaks ja süsteemseks, arvestab võimalusega panustada

erinevates PPA tegevusvaldkondades ning muutub praktilisemaks. Kui abipolitseinik asub

õppima politseiametnikuks, võetakse varasema õpi- ja töökogemusena arvesse

abipolitseinikuna omandatud teadmisi ja kogemusi. Sisekaitseakadeemia, kus juba praegu

koolitatakse politseiametnikke, hakkab korraldama ka abipolitseinike väljaõpet. See tagab, et

nii abipolitseinikud kui ka politseiametnikud saavad sarnase väljaõppe. Kuigi

Sisekaitseakadeemia saab keskseks väljaõppeasutuseks, jäävad PPA ülesandeks

sisekoolitused ja regulaartreeningud.

6. Abipolitseiniku tervisenõuded ja tervisekontroll saab olema sarnane

politseiametnikega.

Muudatuse tulemusena sarnaneb abipolitseinike tervisekontroll politseiametnike omaga. Kui I

astme abipolitseinik toetab PPA eelkõige sisetöödes nagu näiteks koolituste, arendustegevuste

ja kommunikatsiooni valdkonnas, ei ole tal vaja läbida eraldi tervisekontrolli. Sarnane

regulatsioon on ka kehtivas APolS-is, mille kohaselt isikud, kes soovivad abistada politseid

ainult süüteoennetuses, ei pea läbima kandideerimiseelset ega perioodilist tervisekontrolli.

II ja III astme abipolitseinikele kehtestatakse politseiametnike sarnasemad tervisenõuded.

Lisaks tehakse muudatus, et tervisekontrolli peab abipolitseinikuks astuda soovija läbima

alles pärast temaga tehtud vestlust, mitte koos kandideerimise sooviavalduse esitamisega. See

aitab isikutel vältida tarbetuid kulutusi (nii raha kui ka aja osas), kui selgub, et nad ei

kvalifitseeru abipolitseinikuks.

7. Abipolitseiniku staatusest vabastamine viiakse kooskõlla õigusselguse põhimõttega.

Kehtiv APolS näeb ette, et abipolitseinik tuleb staatusest vabastada ilma kaalutlemiseõiguseta,

kui ta käitub sobimatult, rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, tegutseb õigusvastaselt või

ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Uue APolS regulatsiooniga antakse PPA-le rohkem

9

kaalutlusõigust abipolitseiniku vabastamise otsustamisel, määratledes konkreetsemad

vabastamise alused ning kehtestades selged mehhanismid abipolitseiniku sobivuse

hindamiseks. Selline lähenemine lahendab ka probleemid, mis võivad tekkida

võrdsuspõhimõtte rikkumise tõttu. Näiteks võib juhtuda, et sama õigusrikkumise toime

pannud politseiametniku ja abipolitseiniku suhtes saabuvad erinevad tagajärjed. Näiteks

abipolitseinik vabastatakse staatusest, kuid politseiametnik saab noomituse.

Lisaks nähakse uue APolS-iga ette võimalus peatada abipolitseiniku staatus. See muudatus

võimaldab organisatsioonil hoida oma ridades abipolitseinikke, kellel pole teatud aja jooksul

võimalik politseid abistada, näiteks tervislikel põhjustel, lapseootuse tõttu või muudel isiklikel

põhjustel, nagu põhitööga seotud kohustused või perekondlikud sündmused. Staatusest

vabastamise asemel saab abipolitseinik võtta pausi, mille jooksul ei pea ta täitma iga-aastast

täiendkoolituse kohustust ega sooritama laskmisarvestust, samuti ei pea ta selle perioodi

jooksul uuendama tervisetõendit.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

VTK koostamise käigus kaaluti võimalust muuta kehtivat APolS-i, kuid jõuti järeldusele, et

otstarbekam on koostada uus terviktekst. Põhjuseks on see, et kavandatavad muudatused on

ulatuslikud ning APolS-i muutmine tooks kaasa suure hulga muudetud sätteid ja ülaindeksiga

paragrahve, mis muudaks seaduse järgimise ja rakendamise keeruliseks. Kuna kogu

regulatsioon vajab ajakohastamist, on normitehniliselt mõistlikum ja praktilisem koostada uus

terviktekst, mis sisaldab nii kehtivast APolS-ist alles jäävat kui ka uut regulatsiooni. See

lähenemine tagab selguse ja lihtsustab seaduse rakendamist.

Uue seaduse koostamise tõttu muudetakse veel 13 seadust, mis on loetletud seletuskirja

punktis 1.3. Senine abipolitseiniku seadus tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu koosneb 72-st paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis määratletakse abipolitseiniku astmed, pädevused ning politsei tegevuses

osalemise põhimõtted, sealhulgas koos tegutsemine ja iseseisvalt tegutsemine. Esimeses

peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ning eesmärk. Võrreldes kehtiva

seadusega sätestatakse eelnõus seaduse eesmärk, milles on laiendatud tegevusvaldkonda, kus

abipolitseinik saab politseid toetada. Varasemalt oli see piiritletud avaliku korra kaitsega.

Laiema eesmärgi esiletoomine on oluline, et tagada seaduse rakendamise ja tõlgendamise

kindel lähtepunkt ning määratleda valdkonna reguleerimise põhjused.

Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Seaduses reguleeritakse

abipolitseiniku õigused, kohustused, vastutus, pädevus ja tegevuse korraldus. Samuti

täpsustatakse eesmärki kaasata isik PPA ülesannete täitmise toetamiseks turvalisema

ühiskonna tagamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et APolS-is ette nähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades APolS-i erisusi. Lõige 3 kohaselt

riikliku järelevalve meetme rakendamisel muu seaduse alusel lähtub abipolitseinik muus

seaduses sätestatust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Abipolitseiniku pädevused

tulenevad eelkõige APolS-ist, kuid lisaks on näiteks liiklusseaduses (edaspidi LS) antud

abipolitseinikule pädevus teostada riiklikku järelevalvet. Õigusselguse tagamiseks on

täpsustatud, et abipolitseinik lähtub erimeetmete kohaldamisel APolS-is sätestatust ka siis, kui

ta kohaldab meedet mõne muu seaduse alusel. APolS-is reguleerimata juhul lähtub ta aga

muus seaduses sätestatust. Nt annab LS-i § 1962 lõige 1 liiklusjärelevalve teostajale (sh

10

abipolitseinikule) õiguse kohaldada erimeetmeid. APolS näeb aga ette erisusi abipolitseiniku

pädevuses erimeetmete kohaldamisel.

Eelnõu § 2 sätestatakse abipolitseiniku definitsioon. Abipolitseinik on PPA-d vabatahtlikult

abistav füüsiline isik. Võrreldes kehtiva APolS-iga, ei ole abipolitseiniku olemust muudetud.

Muudatus seisneb vaid täpsustuses, et abipolitseinikud jaotatakse kolme astmesse.

7

Lõike 1 kohaselt on abipolitseinik isik, kellele on antud abipolitseiniku staatus ja, kes

vabatahtlikult vabast ajast osaleb politsei tegevuses käesolevas seaduses ja teistes seadustes

sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Staatuse andmisega kaasneb avaliku võimu

teostamise volitus ning määratakse abipolitseiniku tegevuse olulisemad tingimused.

Abipolitseiniku staatuse andmiseks peab isik vastama kehtestatud nõuetele. PPA annab

vastava haldusakti, millega volitatakse isikut täitma avaliku halduse ülesandeid. Seega algab

ja lõpeb abipolitseiniku teenistussuhe avalik-õigusliku haldusaktiga.

Abipolitseinik täidab oma ülesandeid vabatahtlikult ja oma vabal ajal. See tähendab, et

osaledes politsei tegevuses, ei saa ta samal ajal täita oma igapäevaseid tööülesandeid. Siiski

on võimalik, et isik osaleb abipolitseinikuna politsei tegevuses oma tööajast, kui see on

tööandjaga kokku lepitud. Sellisel juhul ei saa ta aga täita oma tööga seotud ülesandeid või

kasutada tööst tulenevaid õigusi.

Käesoleva APolS eelnõu tähenduses tähendab politseitegevuses osalemine politsei

ülesannete täitmise toetamist. Abipolitseinik saab politsei tegevuses osaleda ainult siis,

kui PPA on teda selleks kaasanud ja talle konkreetse korralduse või ülesande andnud.

See tähendab, et abipolitseinik ei saa hakata ilma politsei poolse kaasamiseta ülesandeid

täitma. Selline korraldus aitab maandada riske, et isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine

ei toimuks abipolitseiniku omavolilise tegevuse tulemusel.

Kui abipolitseinik märkab õigusrikkumist ajal, mil ta ei ole PPA-lt saanud korraldust

politseitegevuses osaleda, ei laiene talle abipolitseiniku õigused. Sellises olukorras saab ta

tegutseda tavakodanikuna, kasutades igaühe õigusi, näiteks hädakaitse või hädaseisundi

esinemisel. Kiirete reageerimist vajavate juhtumite korral saab ta helistada hädaabinumbrile

112 ning järgida saadud juhiseid.

Lõike 2 kohaselt jagatakse abipolitseinikud staatuse alusel kolmele astmele, mille sisu ja

põhimõtted on täpsemalt selgitatud seletuskirja eelnevates osades. I astme abipolitseinik on

uus kategooria, mis sarnaneb kehtivas APolS-is nimetatud ennetuse abipolitseinikuga, kuid

pakub senisest mitmekesisemaid abistamisvõimalusi. II astme abipolitseinik vastab oma

olemuselt praegusele abipolitseinikule, kes abistab PPA-d koos politseiametnikuga. III astme

abipolitseinik on oma olemuselt samaväärne praeguse iseseisvapädevusega abipolitseinikuga,

kellele on antud ulatuslikumad volitused politseiliste ülesannete täitmisel.

Lõike 3 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kõrgema astme abipolitseinik täita madalama astme

abipolitseiniku ülesandeid. Abipolitseiniku ülesanded, ehk temale antud pädevus on eelnõu §

4 toodud. See tähendab, et nt III astme abipolitseinik võib on toetada politseid tugi-, arendus-

ja ennetustegevuses, mis on I astme abipolitseiniku pädevuses ning võib koos politseiga täita

II astme abipolitseinikule lubatud ülesandeid nagu nt osaleda otsingu - ja päästetöös. II astme

abipolitseinik võib samuti toetada politseid tugi-, arendus- ja ennetustegevuses, mis on I

astme abipolitseiniku pädevuses.

Eelnõu § 3 sisustab politsei tegevuses osalemise.

11

Kehtiv APolS kohaselt on politsei tegevuses osalemine koos politseiametnikuga

abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine või politsei

ülesandel iseseisvalt APolS-is § 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmine. Kehtiva APolSi

seletuskirjas on politsei tegevuses osalemist selgitatud järgmiselt: „Politsei tegevuses

osalemine on koos politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku tegevusvaldkonda

kuuluva ülesande täitmine politseiametniku juhendamisel või seadusega sätestatud ulatuses

iseseisvalt politsei ülesandel avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine ning

vahetu kõrgendatud ohu tõrjumine.“

Käesoleva paragrahvi lõige 1 sätestab abipolitseiniku osalemise politsei tegevuses, mis

punkt 1 kohaselt on PPA politseiametniku või töötaja või ametniku (edaspidi PPA ametnik)

toetamine käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustes. Punkti 2 kohaselt on politsei

ülesandel koos PPA politseiametniku või PPA ametnikuga käesoleva seaduse § 4 lõikes 2

nimetatud tegevuste toetamine. Punkti 3 kohaselt politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva

seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste toetamine.

Esimese punktiga selgitatakse abipolitseiniku poolt politsei toetamist tugi-, arendus- ja

ennetustegevuses. Säte näeb ette, et nendes tegevustes saab abipolitseiniku kaasata PPA

politseiametnik, PPA ametnik või töötaja. Kehtiv APolS sellist regulatsiooni ette ei näe.

Loogika seisneb selles, et töötaja ega PPA ametnik ei saa abipolitseinikule anda ülesannet,

milleks tal endal pädevust ei ole. Säte ei ütle, et tegevusi tehakse füüsiliselt koos, küll aga ka

siin kehtib põhimõte, et tegevus toimub juhendamisel ja vajadusel koos.

Näide: PPA personalispetsialist ei saa anda patrulli minevale abipolitseinikule

ülesannet teostada avaliku korra järelevalvet Keila linnas, sest see ei ole

personalitöötaja vaid politseiametnikust välijuhi pädevus.

Näide: PPA kommunikatsioonispetsialist juhendab abipolitseinikku sotsiaalmeedia

postituse loomisel, määrates selle eesmärgi, sisu ja sihtrühma. Ta annab juhiseid

sõnumi, visuaalide ja keelekasutuse kohta ning selgitab PPA

kommunikatsioonipõhimõtteid. Abipolitseinik koostab esialgse postituse ja kogub

materjalid, mille spetsialist üle vaatab, parandab ja annab tagasisidet. Kui postitus

vastab nõuetele, saab see lõpliku heakskiidu ja avaldatakse. Koostöö tähendab

juhendamist ja sisulist panustamist, mitte füüsilist koos töötamist.

Teise punktiga täpsustatakse, millised on need tegevusvaldkonnad, mida tehakse koos

politseiametniku või PPA ametnikuga, kes ei ole politseiametnik. Oluline on siin märkida,

et kõik tegevused toimuvad vaid politsei ülesandel. Politsei ülesandel tähendab, et

abipolitseinik tegutseb politsei algatusel, juhendamisel või kooskõlastusel. Kõik

abipolitseiniku ülesanded määrab politsei, lähtudes organisatsiooni vajadustest ja

prioriteetidest. Politsei säilitab täieliku vastutuse ja kontrolli abipolitseiniku tegevuse üle,

tagades nende seaduslikkuse ja kvaliteedi. Seega on abipolitseiniku tegevus lahutamatu osa

politsei üldisest ülesannete täitmisest, mitte iseseisev algatus. Juhendamine võib toimuda nii

vahetult kui ka sidevahendite kaudu.

Politsei mõistet reguleerib politsei-ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS) § 1 lõige 2, mille

kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon Siseministeeriumi valitsemisalas.

Politsei peamised ülesanded hõlmavad avaliku korra kaitset, piirihalduse korraldamist,

merereostuse avastamist ja likvideerimist, otsingu- ja päästetööde korraldamist merel ning

kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade haldamist.

12

Eestis on avalikus teenistuses erinevad ametikohad, millel on erinevad staatused ja õigused,

sellest tulenevalt on ka uues APolS eelnõus eristatud, et millise astmega abipolitseinik saab

milliseid tegevusi teha ja keda toetada. Siin on peamised erinevused:

- avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõike 1 kohaselt on ametnik isik, kes on

riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja

usaldussuhtes. Seega on ametniku mõiste seotud avaliku võimu teostamise

ülesannetega. Politseiametnik on eristaatusega avalik teenistuja, kelle töösuhe on

samuti reguleeritud ATS-iga, kuid eraldi arvestatakse ka politsei ja piirivalveseaduse

regulatsiooni. ATS § 7 lg 4 järgi võetakse töötaja ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses

töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avalikuvõimu

teostamist toetavat tööd. Ametnikke ja töötajaid on 01.01.2025 seisuga PPA koosseisus

854 inimest (sh 517 ametnikku ja 337 töölepingulist). Levinumad ametikohad, kus

töötavad ainult ATS-i ametnikud, on klienditeenindaja ja uurija abi. Levinumad

ametikohad, kus töötavad ainult töölepinguga töötajad, on tõlk ja kokk-perenaine.

Lõige 2 täpsustab mida tähendab uue APolS kontekstis „koos osalemine“. Koos osalemine

politsei tegevuses käesoleva seaduse tähenduses on I, II või III astme abipolitseiniku ja PPA

ametnikuga või töötajaga ühiselt ülesande lahendamine.

Koos tegutsemise mõiste on sisuliselt sama, mis kehtivas APolS-is. See tähendab, et koos

tegutsemine eeldab PPA ametniku või politseiametniku juhendamist ja kontrolli, kuid ei

nõua igakordselt füüsiliselt kontaktis olemist.

Näide: patrulltoimkond võib koosneda politseiametnikust ja abipolitseinikust, kuid

politseiametnik on see, kes juhendab ja suunab abipolitseiniku tegevust. Kui

patrulltoimkond satub olukorda, kus õigusrikkuja püüab põgeneda, siis võib

abipolitseinik püüda õigusrikkujat tabada maja ühelt poolt, samas kui politseinik püüab

õigusrikkujat tabada maja teiselt poolt. Tegemist on koos ülesande lahendamisega, kus

eesmärgini jõudmiseks on taktikaliselt vaja lõigata õigusrikkuja teekond mõlemast

suunast.

Näide: politseireidi käigus vastutab ühe konkreetse lõigu avaliku korra tagamise eest

kindel politseiametnik, kelle juhtimisele on allutatud viis abipolitseinikku.

Politseiametnik juhendab, jagab konkreetsed suunised, lepib kokku suhtluskanali ja muu

politsei taktika, mida on vaja jälgida ülesande lahendamisel, kuid ei ole füüsiliselt kõigi

viie abipolitseinikuga koos.

Ühiselt ülesande täitmine tähendab, et abipolitseinik ja politseiametnik või ametnik

tegutsevad koos eesmärgiga lahendada konkreetne olukord või ennetada võimalikke ohte.

Abipolitseinik toetab politseid vastavalt oma õigustele ja pädevusele mitte ainult siis, kui

probleem on juba tekkinud, vaid ka ennetustegevuses, avaliku korra kaitsmisel, turvalisuse

tagamisel ja kogukonnas usaldusliku õhkkonna loomisel.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas meetmete

rakendamisel või vahetu sunni kohaldamisel, riigivõimu esindaja, kes tegutseb PPA

nimel ja kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. See õiguslik

positsioon annab abipolitseinikule volitused ja kaitse, mis on vajalikud tema ülesannete

täitmiseks, ning seab inimestele ja asutustele kohustuse järgida abipolitseiniku seaduslikke

korraldusi. Ka kehtivas APolS-is on samad põhimõtted ja neid muudetud ei ole.

Kui isik osaleb politseitegevuses abipolitseinikuna, siis esindab ta riigivõimu, mis tähendab,

et talle laienevad ka ametiisiku ja ametiseisundi nõuded korruptsioonivastase seaduse

13

(edaspidi KVS) ja karistusseadustiku (edaspidi KarS) tähenduses. KVS ja KarS reguleerivad

ametiisiku mõiste, mille kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande

täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või

ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või

valimise alusel. Kuigi abipolitseinik ei ole teenistussuhtes avaliku teenistuse seaduse ega

PPVS-i mõttes, on avaliku korra tagamisel antud talle politseiga võrreldavad volitused ning ta

on PPA poolt volitatud haldusorgan. Ühelt poolt tähendab see seda, et kui abipolitseinik

paneb toime teo, millega ta kuritarvitab talle omandatud ametiseisundit, siis vastutab

seadusega ettenähtud korras. Teiselt poolt, kui tema kui ametiisiku suhtes on toimepandud

rikkumine, siis on talle tagatud seadusega ettenähtud kaitse ja garantiid. KarS-i

kommenteeritud väljaande järgi on võimuesindaja isik, kes talle antud volituste alusel on

pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni.

Näide: Kui abipolitseinik on saanud politseilt ülesande teostada liiklusjärelevalvet või

peatada konkreetne liiklust rikkunud sõiduk, peatab ta liiklusseadust rikkunud sõiduki

ning kontrollib selle juhti ja tema dokumente, siis tegutseb abipolitsenik riigi nimel ja

täidab politsei ülesannet. Juht on kohustatud abipolitseiniku seaduslikke korraldusi

täitma, kuna abipolitseinik tegutseb riigivõimu esindajana.

Näide: Kui pommikahtluse korral on politsei kehtestanud kaubanduskeskusele

viibimiskeelu ja abipolitseinik aitab seda keeldu jõustada. Abipolitseinik saab anda

isikutele korralduse eemalduda ohualast, mis on isikutele täitmiseks kohustuslik.

Näide: APolS annab abipolitseinikule ettekirjutuse tegemise õiguse. Arvestades seda,

et abipolitseinik on isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses

seaduses sätestatud alustel ja korras, kuid ei ole politseiametnik, siis õigusselguse

tagamiseks tuleb selgelt määratleda, et abipolitseinik ei täida politsei ülesandeid

eraisikuna, vaid PPA nimel. See tagab selguse, et kui abipolitseinik teeb isikule

ettekirjutuse, siis on see PPA tehtud ettekirjutus, mille kohta on võimalik esitada PPA-

le vaie. Kui ettekirjutuse kohta esitatakse kaebus halduskohtusse, on menetlusosaliseks

samuti PPA.

Lõige 4 näeb ette, et kui abipolitseinik ei vasta abipolitseinikule ettenähtud nõuetele, mis

on sätestatud käesoleva seaduse § 5-s ja ei täida käesoleva seaduse §-s 16 ette nähtud

väljaõppe kohustusi, on abipolitseinikul keelatud politsei tegevuses osaleda. Tegemist on

võrreldes kehtiva APolS-iga uue sättega. Sättega kehtestatakse tingimused, mille täitmata

jätmisel ei tohi abipolitseinik osaleda politsei tegevuses. Esiteks ei tohi abipolitseinik osaleda

politsei tegevuses, kui ta ei vasta APolS eelnõu § 5 ettenähtud nõuetele ning teiseks kui ta ei

ole läbinud kohtustulikku väljaõpet. Need tingimused ei pea koos esinema, st ka siis, kui

abipolitseinik üksnes nõuetele ei vasta, puudub tal õigus politsei tegevuses osalemiseks.

Piirang on vajalik selleks, et kui abipolitseinik tegutseb nt ilma vajaliku ettevalmistuseta ja

teeb vea, võib see kaasa tuua õiguslikke tagajärgi nii talle endale, kolmandatele isikutele kui

ka PPA-le.

Samuti, kui abipolitseinik, kellel on ülesande täitmiseks väljastatud tulirelv, ei läbi iga aastast

lasketesti, siis on tal keelatud tulirelva kanda ja kasutada, va puuduste kõrvaldamiseks

tegemata jäänud kohustusliku lasketesti sooritamisega. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik

osaleda selliste ülesannete täitmisel, kus tulirelva kandmine on kohustuslik, nt

patrullpolitseiniku paarilisena välitöös. Küll aga saab ta politseid abistada nendes tegevusest,

kus ei ole vaja tulirelva kanda, nt ennetustegevus. Politsei tegevuses osalemine võib olla

keeruline ja kui abipolitseinik ei ole saanud piisavat ettevalmistust või ei hoia oma oskusi

ajakohasena, võib see põhjustada ohte nii temale endale kui ka teistele. Lisaks ei tohi

14

abipolitseinik osaleda politsei tegevuses, kui ta ei vasta ettenähtud nõuetele, nt ei ole läbinud

perioodilist terviskontrolli, mille käigus hinnatakse, kas tema tervislik seisund võimaldab

politsei tegevuses osaleda.

Eelnõu §-s 4 nähakse ette I, II ja III astme abipolitseiniku pädevused ja tegevuse eeskiri.

Võrreldes kehtiva APolS-iga on abipolitseinike pädevusi muudetud. Varasemalt ei olnud I

astme abipolitseinikku, mistõttu on selles osas loodud uus regulatsioon. II astme

abipolitseiniku pädevusi on võrreldes kehtiva APolS-iga laiendatud nii, et ta saaks PPA-d

mitmekesisemalt toetada erinevates valdkondades. Samuti on laiendatud III astme

abipolitseiniku pädevusi, kes toetab politseid iseseisvalt. Siiski kehtib põhimõte, et iseseisva

tegevuse võimalused on piiratumad, kui koos politseiga tegutsedes. Abipolitseinik on küll

saanud väljaõppe, kuid see ei ole sama põhjalik kui politseiniku oma, mistõttu ei pruugi tal

olla piisavat kogemust keerulistes olukordades tegutsemiseks. Seetõttu on seadusega ette

nähtud, et ta saab rohkemates valdkondades politseid abistada just politseiametniku

juuresolekul ja vahetul juhendamisel. Selline korraldus aitab säilitada avalikkuse usaldust

õiguskaitsesüsteemi vastu.

Lõige 1 kohaselt hõlmavad I astme abipolitseiniku pädevused politsei ülesandel politsei

toetamist tugi-, arendus- ja ennetustegevustes. Eelkõige hõlmavad need tegevused

järgmist:

 logistika toetamine;

 kommunikatsioon ja teavitustöö, sh ennetuskampaaniate ettevalmistamine;

 koolituste korraldamine ja läbiviimine;

 teenindussaalide klientide suunamine;

 analüüsitöö;

 tõlkimine ja keeleline tugi;

 koduteeninduse ülesannete täitmine6;

 arhiivihaldus ja asjaajamine;

 personalitööga seotud abistamine;

 muud asjaajamistööd.

Need ülesanded toetavad politsei igapäevast toimimist ja aitavad suurendada organisatsiooni

efektiivsust.

Politsei ülesandel tähendab, et abipolitseinik tegutseb politsei algatusel, juhendamisel või

kooskõlastusel. Kõik abipolitseiniku ülesanded määrab politsei, lähtudes organisatsiooni

vajadustest ja prioriteetidest. Politsei säilitab täieliku vastutuse ja kontrolli abipolitseiniku

tegevuste üle, tagades nende seaduslikkuse ja kvaliteedi. Seega on abipolitseiniku tegevus

lahutamatu osa politsei üldisest ülesannete täitmisest, mitte abipolitseiniku iseseisev algatus.

Seega on I astme abipolitseiniku tegevus alati politsei kontrolli all.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida I astme abipolitseinik saab aidata PPA-l teha.

 Abipolitseinik saab abiks olla staabitöös, nt on juhiabi, protokollija.

 Abipolitseinik saab aidata suulise tõlkimisega ressursimahukates toimingutes.

Tõlketeenuse osutamise eelduseks on eesti keele ja võõrkeele valdamine vähemalt C1

tasemel.

6 Olukorras, kus liikumisvõimetu inimene ei saa oma terviseseisundi tõttu isikut tõendava dokumendi

taotlemiseks ise teenindusse tulla, saab isik esitada PPA-le taotluse sõrmejälgede hõivamiseks taotleja

viibimiskohas. Sellisel juhul tuleb PPA esindaja inimese viibimiskohta ja võtab seal tema sõrmejäljed.

15

 Abipolitseinik saab olla koolitaja, st saab oma igapäeva erialateadmisi ning oskusi

PPA-ga jagada või aidata koolituste ettevalmistamisel ja korraldamistel.

 Abipolitseinik saab olla abiks logistilistes tegevustes:

o sõidukite transportimine remonti ja hooldusesse;

o asjade transportimisel;

o toetada relvureid suursündmustel või õppustel, kus aitavad erivahendite,

kaitsevestide transportimisel, väljastamisel, tagasivõtmisel, kontrollimisel,

hooldamisel, ladustamisel jne.

 Abipolitseinik saab olla abiks teenindussaalides, et aidata tagada sujuv

klienditeenindus suunates kliente järjekordade vahel, abistades biomeetria andmisel

digikioskis ning tutvustada klientidele PPA erinevate kanalite kasutamise võimalusi

(PPA iseteenindus, digikiosk, kliendiarvuti, isikut tõendavate dokumentide

kättesaamine Selveris jne).

 Abipolitseinik saab toetada kommunikatsiooni üksuse tegevustes, aidates teha

postitusi sotsiaalmeedias või olla fotograaf.

 Spetsiifiliste oskuste ja teadmistega abipolitseinikku on võimalik kaasata analüüside

koostamisel ning analüüsideks ja uuringuteks vajalike küsitluste ettevalmistamisel.

Eeltoodud näidete puhul ei ole vaja abipolitseinikul läbida põhjalikku politseilist või avaliku

korra kaitsmist puudutavat väljaõpet. Eelkõige võib tekkida vajadus just kriisiolukordades I

astme abipolitseinike kaasamiseks, kuna töömahud suurenevad või on nende täitmine

aegkriitiline.

Lõige 2 loetleb II astme abipolitseiniku pädevuse. Selle kohaselt saab II astme abipolitseinik

toetada politseid koos Politsei-ja Piirivalveameti politseiametniku ja ametnikuga nende

ülesandel, lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamises, väljaselgitamises ja tõrjumises ning

avaliku korra rikkumise kõrvaldamises;

2) isikut tõendavate dokumentide taotluse vastuvõtmisel ja väljastamisel;

3) relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse

menetlemiseks vajalikes toimingutes, välja arvatud loa väljastamise otsustamisel;

4) kinni peetud isiku saatmisel ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamisel;

5) kriisi lahendamisel hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal;

6) merereostuse avastamisel ja piiriveekogu reostuse avastamisel ja likvideerimisel;

7) objektivalves;

8) otsingu - ja päästetöös;

9) riigipiiri valvamisel ja piirkontrollil, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemisel;

10) riiklikus järelevalves turvategevuse seaduses, relvaseaduses ja välimaalaste

seaduses sätestatud nõuetele täitmise üle;

11) süütegude menetlemisel, välja arvatud menetlusotsuse tegemisel.

Järgnevalt on toodud selgitused, mida II astme abipolitseinik koos PPA politseiametniku ja

töötajaga teha saab.

Punkt 1 alusel avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja

tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. See tähendab, et abipolitseinik

saab politsei abistada tegevustes, mille eesmärk on kaitsta avalikku korda, sõltumata kahju

tekkimise tõenäosuslikust faasist, st ohuennetusest kuni korrarikkumise kõrvaldamiseni.

Tegemist ei ole uue pädevusega, ka kehtiva APolS järgi on see abipolitseiniku pädevuses.

16

Kehtiva APolS-i § 1 lõikes 1 on sätestatud väga laialt APolS-i eesmärk kaasata

abipolitseinikke politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks.

Kehtiv APolS-i § 2 lõikes 2 on piiritletud, et politsei tegevuses osalemine on olukord, kus

abipolitseinik täidab koos politseiametnikuga abipolitseiniku pädevuses ülesannet või politsei

ülesandel iseseisvalt APolS-i § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet. Kehtiva APolS-i § 3 lõike 1

kohaselt on abipolitseiniku pädevuses politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu

ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel.

Järgnevalt on mõned näited, kuidas ja kus II astme abipolitseinik saab abiks olla.

 Abipolitseinik ja piirkonnapolitseinik kohtuvad kohalike elanikega, et arutada nende

muresid ja koguda teavet võimalikest probleemidest piirkonnas.

 Abipolitseinik osaleb koos politseiametnikuga avalikul üritusel, et ennetada ja ära

hoida avaliku korra rikkumisi.

 Reidi käigus aitab abipolitseinik politseil tuvastada joobes juhte, toetades sellega

liiklusohutuse tagamist.

 Abipolitseinik abistab politseiametnikku joobes isiku koju toimetamisel, tagades tema

ja avalikkuse turvalisuse.

 Abipolitseinik sekkub koos politseiametnikuga bussiootepaviljoni lõhkumise

takistamiseks, et ennetada vara kahjustamist ja tagada avalik kord.

 Abipolitseinik toetab politseid piirkiiruse ületajate avastamisel, aidates kaasa

liiklusreeglite järgimisele.

 Abipolitseinik abistab politseid riiklike ja rahvusvaheliste kõrgete külaliste kaitsmisel,

näiteks presidentide, peaministrite ja teiste tähtsate ametnike turvamisel.

 Abipolitseinik toetab politseiametnikku välisriigi presidendi kaitsmisel, sulgedes

ristmikke, reguleerides parkimist ja tagades avaliku korra.

 Abipolitseinik ja piirkonnapolitseinik viivad läbi lähisuhtevägivalla juhtumite

järelkontrolli, et hinnata olukorda ja vajadust edasiste meetmete järele.

Punkt 2 alusel isikut tõendavate dokumentide taotluse vastuvõtmisel ja väljastamisel.

Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPA

on isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel kümne erineva isikut tõendava dokumendi

väljaandja. PPA teostab mitmeid olulisi tegevusi seoses isikut tõendavate dokumentide nagu

ID-kaardi ja passi väljastamisega. Kõigepealt toimub dokumendi väljastamiseks taotluse

vastuvõtmine ja kontrollimine. Selleks tuleb taotlus registreerida ja esitatud andmeid

kontrollida. Abipolitseinik saab olla abiks nii taotluse vastuvõtmisel kui ka teatud ulatuses

andmete kontrollimisel. Järgnevalt toimub õiguspärasuse ja sobivuse hindamine, ehk siis kas

taotlejal on õigus dokumenti saada, seda abipolitseinik teha ei saa, seda teeb PPA. Sellele

järgneb otsuse tegemine, ehk taotluse rahuldamine või tagasilükkamine, seda abipolitseinik

teha ei saa, seda teeb PPA. Kui taotlus rahuldatakse, valmistatakse ette vastav dokument. See

hõlmab dokumendi digitaalset või füüsilist koostamist, seda abipolitseinik teha ei saa, seda

teeb PPA. Viimase tegevusena toimub dokumentide väljastamine, ehk isikule selle kätte

andmine, toimetamine, saatmine ning siin saab abipolitseinik olla abiks.

Järgnevalt on mõned näited, kuidas abipolitseinik saab abiks olla.

 Politsei teenindussaalis võtab abipolitseinik taotluse vastu, kui isik taotleb uut isikut

tõendavat dokumenti.

 Teenindussaalis tuvastab abipolitseinik isiku ja väljastab talle passi, järgides kehtivaid

juhiseid ja protseduure.

17

 Koduteeninduses toetab abipolitseinik liikumisvõimetuid dokumendi taotlejaid,

aidates neil saada vajalikke dokumente. Abipolitseinik võib koguda taotleja

sõrmejäljed tema viibimiskohas, kui taotleja ei saa ise teenindussaali tulla.

Abipolitseinik võib toimetada isikut tõendava dokumendi taotlejale tema

viibimiskohta, kui taotlejal puudub võimalus see ise vastu võtta.

Punkt 3 kohaselt relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse

menetlemiseks vajalikes toimingutes, välja arvatud loa väljastamise otsustamisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPA

tegevused füüsilise- ja juriidilise isiku relvaloa ning relvaseaduse (edaspidi RelvS) ja

turvategevuse seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse vastuvõtmisel ja väljastamisel

hõlmavad mitmeid etappe, mille eesmärk on tagada, et loa saamine oleks õiguspärane ning

lähtuks avaliku korra ja turvalisuse huvidest. Abipolitseinik saab abiks olla taotluse

menetlemiseks vajaliku info kontrollimisel ja tõendite kogumisel, kuid loa väljastamise

otsustamine ning loa väljastamine on politseiametniku pädevuses. See tähendab, et

abipolitseinik saab abistada toimingutes, mis on vajalikud info kogumiseks (nt kontrollida

isiku eluviisi ja käitumist, relva hoiutingimusi, osaleda relvaeksamikomisjoni töös jne ), välja

arvatud otsuste tegemine.

Punkt 4 järgi kinni peetud isiku saatmisel ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamisel.

Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses.

Politsei töö kinnipeetud isikutega hõlmab erinevaid ülesandeid, mis on seotud nii

joobeseisundis kainenema toimetatud isikutega kui ka kuriteo toimepanemises

kahtlustatavate, väärteomenetluse raames kinnipeetud isikute, sundtoodud isikute, kinnipeetud

välismaalaste ning eelvangistuse ja aresti täideviimisega.

Kainenema toimetamine on riikliku järelevalve erimeede, mille alused tulenevad

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 42-st. Politsei võib isiku kainenema toimetada olulise

ohu tõrjumiseks või juhul, kui see on vältimatu, et kaitsta isikut ennast või teisi. Joobes isikute

kainenema toimetamisel ja nende järelevalves lähtutakse:

 korrakaitseseadusest (KorS § 42);

 arestimaja sisekorraeeskirjast;

 vangistusseadusest;

 kinnipidamiskeskuse kodukorrast ning

 PPA (PPA) kinnipidamiskoha tööjuhendi nõuetest.

Arvestades, et kainestusmajas viibib aastas ligikaudu 15 000 isikut, vajab politsei abi nende

turvalisuse tagamisel. Abipolitseinikud saavad siin olla olulised toetajad, aidates tagada nii

kinnipeetute kui ka politseiametnike ohutuse. Joobes isikute ettearvamatu käitumise tõttu on

oluline, et kinnipeetav ei vigastaks ennast ega teisi.

Politsei tegeleb ka teiste kinnipeetud isikutega lisaks kainenema toimetatutele, sealhulgas:

 kuriteos kahtlustatavad;

 väärteomenetluses kinnipeetud isikud;

 sundtoodud isikud;

 kinnipeetud välismaalased;

 isikud, kelle suhtes täidetakse eelvangistust või aresti.

Kehtiva APolS järgi piirduvad abipolitseiniku pädevused korrakaitseseadusega, mistõttu ei

saa ta osaleda vangistusseaduse või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusega (VSS)

seotud tegevustes. Need hõlmavad näiteks kinnipidamiskeskuse tööd või kinnipeetavate

18

välismaalastega seotud toiminguid. Uue APolS eelnõuga tekib abipolitseinikel võimalus

osaleda ka nimetatud tegevustes.

Järgnevalt on toodud näited, mida abipolitseinik saab uue APolS eelnõu alusel teha.

 Kui joobeseisundis isik toimetatakse kainenema arestimajja või arestikambrisse, saab

abipolitseinik politseid abistada edasistes toimingutes, nt turvakontroll ja asjade

läbivaatus ning raha, vääris asjade, esemete, ravimite ning dokumentide, mis võivad

ohustada isikut ennast või teisi, hoiule võtmine.

 Abipolitseinik abistab arestimajas politseiametnikku kinnipeetava isiku viimisel

videoistungile või arsti juurde.

Punkti 5 kohaselt kriisiolukorras ajal. Tegemist ei ole otseselt uue pädevusega, ka kehtiva

APolS järgi saab abipolitseinik politseid abistada kriisi lahendamisel, kui tegevus on seotud

avalikku korda ähvardava ohu ennetamises, väljaselgitamises ja tõrjumises ning avaliku korra

rikkumise kõrvaldamises. Abipolitseinike tegevused politsei abistamisel kriiside lahendamisel

sõltuvad kriisiolukorra liigist, politsei vajadustest ja abipolitseinike pädevustest.

Abipolitseinike roll on toetada politseid ülesannete täitmisel, tagades avaliku korra,

turvalisuse ning elanikkonna kaitse.

Avaliku korra tagamiseks kriisi olukorras saab abipolitseinik patrullida koos

politseiametnikuga, kontrollida ja ohjata kogunemisi ja meeleavaldusi, suunata inimesi

ohutusse kohta evakuatsiooni või liikluskorralduse raames. Abipolitseinike kaasamine kriiside

lahendamisel aitab politseil keskenduda kriitilistele tegevustele, samal ajal tagades, et kõik

tugitegevused ja avaliku korra ülesanded oleksid efektiivselt kaetud.

Punkti 6 kohaselt merereostuse avastamisel ja piiriveekogu reostuse avastamisel ja

likvideerimisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS järgi ei ole abipolitseiniku

pädevuses. Abipolitseiniku roll on toetada PPA-d reostuse avastamisel ja vajadusel ka selle

likvideerimisel, järgides politsei juhiseid ja ettekirjutusi. Merereostuse avastamine ja

likvideerimine on küll kaitseväe ülesanne, kuid PPA ülesanne on osaleda merereostuse

avastamises. Eelkõige tähendab see, et üks PPA lennuki peamisi funktsioone on merereostuse

tuvastamine. Lisaks osalevad ka PPA veepatrullid merereostuse avastamises. Kui

abipolitseinik on kaasatud veepatrulli liikmena merel, on tema ülesannete hulka kuuluv ka

merereostusega seotud tegevus. See tähendab, et abipolitseinik võib aidata:

 merereostust vaadelda ja hinnata;

 teha visuaalseid ja tehnilisi vaatlusi;

 dokumenteerida reostust;

 edastada kogutud teavet vastutavatele asutustele.

Piiriveekogudel on reostuse avastamine ja likvideerimine PPA ülesanne. Kui abipolitseinik

osaleb piiriveekogul toimuvates tegevustes, on tema ülesanded avastamise osas samad mis

merel. Lisaks võib abipolitseinik piiriveekogul aidata reostuse likvideerimisel, sealhulgas:

 kasutada reostustõrje vahendeid;

 aidata reostust eemaldada ja asjakohaseid protseduure ellu viia.

Punkti 7 kohaselt objektivalves. Objektivalve hõlmab erinevate meetmete kavandamist ja

rakendamist vastavalt ohuhinnangule, et tagada valvatava objekti ning selle territooriumi

turvalisus ja vara säilimine. Objektivalvet saab teostada erineval viisil: mehitatud valve,

tehniline valve, mobiilvalve ja kompleksvalve. Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga

teha erinevaid tegevusi objekti valvel. Politseiametnik ja abipolitseinik koos valvavad objekti

kohapeal, et ennetada süütegusid ja ohte, sealjuures tagavad, et objektile ei pääseks volitamata

19

isikud. Politseiametnik ja abipolitseinik koos patrullivad määratud objekte kindlate

intervallidega või juhusliku graafiku alusel. Politsei objektivalve aitab tagada avalikku korda

ja ennetada kuritegevust, eriti seal, kus on suurem turvarisk või oluline avalik huvi (nt

valitsushooned, kriitiline infrastruktuur, rahvarohked sündmused).

Näide: Abipolitseinik ja politseiametnik valvavad riiklikult tähtsat objekti, et tagada

avalik kord ning vältida rünnakuid objekti vastu.

Punkti 8 kohaselt otsingu – ja päästetöös. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS

järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. Politsei ülesandeks, vastavalt PPVS § 3-le, on otsingu-

ja päästetööde tegemine välislepinguga sätestatud Eesti päästepiirkonnas. Otsingu- ja

päästetöid teeb selleks väljaõpetatud otsingu- ja päästeüksus (SRU- search and rescue unit),

kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit7. SRU koosneb vähemalt kolmest

meeskonnaliikmest, kellest üks peab olema läbinud merepääste II astme koolituse ning kaks

liiget vähemalt merepääste I astme koolituse. Erandjuhtudel võib reageerida ka kaheliikmelise

meeskonnaga, kui veesõiduk on alla 6,5 meetri pikkune ning vähemalt üks meeskonnaliige on

läbinud merepääste II astme koolituse.8 SRU koosseisu komplekteerimisel on määrav

merepääste alane väljaõpe.

II astme abipolitseinikku saab koos politseiametnikuga kaasata otsingu- ja päästetöödele, kui

abipolitseinik:

1) on läbinud vajaliku väljaõppe otsingu- ja päästetöödeks;

2) kasutab (PPA poolt välja antud) ohutus- ja isikukaitsevarustust;

3) hoiab oma pädevust regulaarsete täiendkoolituste läbimisega, mis on ette nähtud ka

politseiametnikele.

Seega läbides lisaks abipolitseiniku väljaõppele ka vabatahtliku merepäästja I astme õppe

võib abipolitseinik, olles kaasatud vee- või merepatrulli, osaleda otsingu- ja päästetöödel koos

politseiametnikuga.9 Sarnaselt vabatahtliku merepäästjaga tuleb ka abipolitseinikul pädevuse

säilitamiseks läbida täiendusõpe iga kolme aasta järel.

Otsingu- ja päästetööle reageeriv veesõiduk on varustatud vastavalt PPA peadirektori

käskkirjale „Veesõidukite ja struktuuriüksuste, millede tööpiirkond on meri ja/või

piiriveekogu, ohutusvarustuse nõuete ja ohutusvarustuse kontrolli standardi kinnitamine“

kehtestatud nõuetele. Lisaks on veesõiduki pardal ka spetsiaalne päästevarustus, mis vajalik

inimeste päästmiseks, otsinguks jm seonduvaks ning meeskonna jaoks on ette nähtud

isikukaitsevarusus (näiteks päästeülikond, päästevest, kiiver jm).

Kui mere- või veepatrulli kaasatud abipolitseinikul on vabatahtliku merepäästja väljaõpe,

võimaldab see kiiremini reageerida otsingu- ja päästetööde väljakutsele, kuna veesõiduki

meeskond on ülesande täitmiseks komplekteeritud ja puudub vajadus naasta sadamasse

meeskonnaliikmete vahetamiseks.

7 Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrus nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti

päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“. - RT I,

05.07.2022, 5 8 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori KK 10.07.2017 nr 1.1-1/95 „Vee- ja õhusõiduki valmisoleku ja

reageerimise korra kinnitamine“. (asutusesiseseks kasutamiseks) 9 Nõuded vabatahtlikule merepäästjale on esitatud PPVS § 1086 ja täpsustatud siseministri määruses 12.09.2012

nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele

vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise

korrale“.

20

Punkt 9 alusel riigipiiri valvamisel ja piirikontrollil, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse

tegemisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku

pädevuses. Abipolitseinikud ei saa täna abistada politsei piirikontrollis ega riigipiiri

valvamisel. Seda põhjusel, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt on piirivalveametnik

spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppega professionaal. Samuti peab

piirivalveametnikul olema riigisisene pädevus, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud

toiminguid ja rakendada vajalikke meetmeid. Probleem seisneb selles, et abipolitseinikel ei

ole riigisisest pädevust, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid. Riigisisene

pädevus teha vajalikke toiminguid ja õigus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid on PPA-

le, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele antud RiPS-iga. Abipolitseinikud saavad praegu

abistada PPA-d piiripatrullis, kus nende ülesanne on avaliku korra kaitse.

Arvestades, et rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka

edaspidi, on üha olulisem tagada välispiiride tõhus valvamine ja sealse piirikontrolli kõrge

kvaliteet. Lisaks seadusliku rändevoo suurenemisele peab arvestama vajadusega tulla

välispiiril toime hübriidrünnakutega, nagu on Valgevene rakendanud Läti, Leedu ja Poola

välispiiril. Muutunud julgeolekuolukorras peavad liikmesriigid abistama sõjapõgenikke ja

olema samal ajal valmis uuteks hübriidrünnakuteks, millega püütakse liikmesriike

destabiliseerida. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda tuleb leida juurde võimalusi,

kuidas ka piirivalve valdkonnas saaks PPA kaasata juba olemasolevaid abipolitseinikke. Koos

politseiametnikuga või tema juhistel piirikontrolli tegemisel ja piirivalvamisel osalemine ei

eelda iseenesest uusi pädevusi, kuid eeldab vastavat väljaõpet. Eelnõu üheks eesmärgiks on

õigusselguse tagamine ja seetõttu on PPA-d toetav roll ka selles valdkonnas eraldi nimetatud.

Punkt 10 järgi riiklikus järelevalves ELKS-s, turvategevuse seaduses, RelvS-s, VMS-s,

VRKS-s ning VSS-s sätestatud nõuetele üle. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva

APolS järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses.

Turvategevuse seaduse (edaspidi TurvaTS) § 32 lg 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet

turvategevuse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle PPA, abipolitseinik saab selles

politseid abistada.

TurvaTS § 33 kohaselt võib PPA järelevalve teostamiseks rakendada KorS §-des 30–32 ja

50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid kehtestatud alusel ja korras. See tähendab,

et abipolitseinikul on politsei toetamisel õigus kohaldada neid meetmeid vastavalt uues

APolS-is toodud erisustele. Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga kontrollida, kas

turvatöötajad vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Näiteks peab politseiametnik kontrollima

turvaobjekti, kust on tulnud teave, et seal tegutsevad väljaõppeta turvatöötajad, kes kannavad

tulirelva, siis saab abipolitseinik olla politseiametnikule paariliseks. Nad võivad ülesanded

jagada, et järelevalvet tõhusamalt läbi viia. Abipolitseinik tegutseb siin koos

politseiametnikuga ja täidab järelevalveülesandeid vastavalt politsei juhistele.

RelvS-i § 88 lg 1 järgi teostab PPA riiklikku järelevalvet järgmistes valdkondades:

 füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja

laskemoona käitlemine;

 RelvS-i alusel tegevusluba omavad isikud;

 laskespordiorganisatsioonid ja laskespordiklubid;

 lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuete täitmine.

Abipolitseinik saab aidata politseiametnikku kontrollide läbiviimisel, sealhulgas

dokumentatsiooni ülevaatamisel või füüsiliste tingimuste ja nõuetele vastavuse hindamisel (nt

lasketiirude ohutus). RelvS-i § 881 lg 2 lubab PPA-l rakendada riikliku järelevalve käigus

21

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37–39, 41, 45, 48–53 sätestatud meetmeid. Uue APolS

eelnõu kohaselt võib abipolitseinik politsei abistamisel nende meetmete kohaldamisel osaleda,

tingimusel, et ta tegutseb politseiametniku otsese juhendamise all.

VMS-i § 296 lõige 1 kohaselt teostab PPA riiklik järelevalvet välismaalase Eestis ajutise

viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle.

Selle sätte raames hõlmavad PPA tegevused mitmeid ülesandeid, milles abipolitseinik saab

politseid abistada.

Loetelus on nimetatud ka välismaalaste Eestis viibimist reguleerivad seadused, mille alusel

tehakse migratsioonijärelevalvet. PPA üheks oluliseks eesmärgiks on ennetada ja tõkestada

Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja töötamist. Selle eesmärgi saavutamisel on

abipolitseinikel piiratud võimalused, nad saavad osaleda eelkõige ennetustegevustes, kuna

riiklik järelevalve selles tegevuses ei lähtu korrakaitseseadusest. PPA õigus teostada riiklikku

järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning

Eestist eemalviibimise asjaolude üle tuleb VMS-i § 296 lõikest 1. Migratsioonijärelevalvet on

reguleeritud veel VSS-s, VRKS-s ja ELKS-s. Migratsioonijärelevalves on PPA-l lubatud

kohaldada KorS-i §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Näiteks,

kui kontrollitakse välismaalasi, rakendatakse KorS-i erimeetmeid esmajoones VMS-i alusel.

Kui aga selgub, et välismaalane viibib riigis ebaseaduslikult, rakendatakse erimeetmeid

edaspidi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida abipolitseinik teha saab uue APolS eelnõu kohaselt:

 koos piirkonnapolitseinikuga saab abipolitseinik osaleda relvaomaniku

kodukülastusel, kus tuleb teha nt kindlaks, kas isik hoiab relva ettenähtud tingimustes

või kas relvaomaniku käitumine ja eluviis vastavad RelvS-s ettenähtud nõuetele.

 abipolitseinik saab koos politseiametnikuga osaleda kontrollkäigul ööklubidesse

eesmärgiga teha kindlaks, kas lärmakaid isikuid korralekutsuvad turvatöötjad, kes ka

sundi rakendavad, vastavad turvateenistuja nõuetele.

 koos politseiametnikega osaleb migratsioonijärelevalve reidil ehitusobjektidel, et

tuvastada illegaalselt riigis töötavaid isikuid. Abipolitseinik saab aidata tagada objekti

valvet ja takistada, et keegi ei lahkuks objektilt.

 koos politseiametnikega osaleb reidil majutusasutustes, et tuvastada illegaalselt riigis

viibivaid isikuid, selleks kontrollib ta isiku riigis viibimise alused.

Punkt 11 alusel süütegude menetlemise toetamisel, väljaarvatud menetlusotsuse

tegemisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS järgi ei ole abipolitseiniku

pädevuses.

Abipolitseiniku pädevuses on koos PPA ametnikuga politsei abistamine süütegude

menetluses, välja arvatud menetlusotsuse tegemisel. Tegemist on uue pädevusega, mis

kehtiva APolS järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. Kehtiva APolS järgi ei saa

abipolitseinikud olla abiks süüteomenetlust toetavate tegevuste elluviimisel. Süüteomenetluse

valdkonnas on oluline, et sinna kaasatavad abipolitseinikud oleksid hoolikalt valitud ning neil

peavad olema vajalikud teadmised ja oskused. Eriti hästi sobivad selleks endised

politseiametnikud, kellel on varasem praktika selles valdkonnas. Süüteomenetluse valdkonnas

kaasatavate abipolitseinike osas on vajadusel PPA-l õigus viia läbi täiendav taustakontroll

ning hinnata abipolitseiniku sobivust. Süüteomenetlusse kaasatud abipolitseinik peab olema

läbinud sellekohase väljaõppe.

KarS § 3 järgi jaguneb süütegu kuriteoks ja väärteoks. Kuritegusid ja väärtegusid

eristatakse teo raskusastme ja teo tagajärgede alusel. Kuritegu on süütegu, mille eest on

22

põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele

isikule rahaline karistus. KarS § 4 järgi jagunevad kuriteod omakorda kahte raskusastmesse:

esimese ja teise astme kuriteod. Esimese astme kuriteod on süüteod, mille toimepanemise eest

on karistuseks ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Teise

astme kuritegude toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või

tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Väärteod on kergemad süüteod võrreldes kuritegudega,

siia alla kuuluvad nt liikluseeskirjade rikkumine, avaliku korra rikkumised või väiksemad

vargused. Väärtegude eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine.

Kui politsei on saanud süüteoteate või muu süüteole viitava teabe (kas siis kellegi vahendusel

või ise otse avastades), tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu vastab süüteokoosseisule, kas ei

esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning alles seejärel asuda süü küsimust analüüsima.

Abipolitseinik saab olla enne menetluse alustamist süüteokoosseisule vastavate asjaolude

välja selgitamisel ja kontrollimisel politseid toetavas ja abistavas rollis. Abipolitseiniku roll

on siis olla politseile abiks nende asjaolude välja selgitamisel ja talletamisel.

Tõendeid kogutakse kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) sätestatud korras.

KrMS § 63 kohaselt on kriminaalmenetluse tõend - kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu,

tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel,

asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti

muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses järgitakse kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus

sätestatud erisusi arvestades.

Politsei ülesanne kohtueelses menetluse on vastavalt KrMS § 62 selgitada välja

tõendamiseseme asjaolud, ehk siis: 1) süüteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud

kuriteo tehiolud; 2) süüteokoosseis; 3) süüteo toimepannud isiku süü; 4) süüteo toimepannud

isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Abipolitseinik ei

hakka iseseisvalt süüteomenetluse raames tõendit koguma, küll aga saab ta abiks olla tõendi

vormistamisel, tõendi sisu ja vormi nõuete eest vastutab politseiametnik.

Oluline on see, et tõend oleks kogutud lubatud viisil. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

seisukoha järgi on tõend lubamatu siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud10.

Seega abipolitseinikul ei ole pädevust ise tõendi kogumisele suunatud uurimis- või muud

menetlustoimingut läbi viia. See tähendab, et abipolitseinik ei saa järgmiseid süütemenetluse

toiminguid teha: kuulata üle tunnistajat, kannatanut või kahtlustatavat, viia läbi vastastamist,

ütluste seostamist olustikuga või äratundmiseks esitamist (pole lõplik loetelu). Kui

abipolitseinik nt kuulab üle tunnistaja, siis on tõendi kogumise korda on rikutud ja tõendi

usaldusväärsus seatud kahtluse alla.

KrMS § 146 lg 1 uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav

protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral

kasutatakse selleks protokollija abi. KrMS § 147 täpsustab, et protokollija aitab

menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel. Seega saab abipolitseinik

olla uurimis- ja muu menetlustoimingu protokollija.

Näide: politseiametnik viib läbi ülekuulamist ja kasutab selle kirjapanemisel

abipolitseiniku kui protokollija abi. Politseiametnik peab vastutama, et kirja saab

10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2009. aasta ostus nr 3-1-1-52-09.

23

pandud see, mida üle kuulatav rääkis ja et kajastatud oleks tõendamiseseme asjaolud.

Abipolitseiniku abi seisneb selles, et keerukatel või pikkadel ülekuulamistel saab

politseiametnik keskenduda ülekuulamisele ning abipolitseinik protokollib.

KrMS § 31 kohaselt on PPA uurimisasutus ning nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel

ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab

PPA peadirektor, seega saab abipolitseinikul olla vaid toetav ja abistav roll uurimise

läbiviimisel.

Näited:

 Abipolitseinik aitab politseiametnikul koostada nt sündmuskoha vaatluse protokolli

juurde fototabelit. See tähendab abipolitseinik lisab fototabelisse juba sündmuskohast

tehtud fotod, mida politseiametnik on välja valinud ja on juhendanud, millises

järjestused ja millised tuleb fotod tuleb lisada. Abipolitseinik on sellisel juhul tehniline

tugi ning politseiametnik vastutab toimingu tulemuse eest.

 Abipolitseinik saab aidata tagada politseiametnikule uurimis- ja menetlustoimingute

tegemiseks turvalise ala. Kui on toimunud nt liiklusõnnetus ja politseiametnik tegeleb

sündmuskohal tõendite kogumisega – ülekuulamised, mõõtmised ja fotod, siis

abipolitseinik saab tagada politseiametniku poolt kehtestatud viibimiskeeldu, et

kõrvalised isiku ei tuleks politseiametnikku segama ega rikuks oma tegevusega

tõendeid.

 Kui on toimunud nt liiklusõnnetus või mõni teine kuritegu, siis saab abipolitseinik olla

abiks nii liiklusereguleerimisel kui teabe kogumisel või teha sündmuskohast fotosid.

Fotoga talletatakse olukord.

 Kui sündmuse kohta on olemas näiteks mitme tunnine turvakaamera salvestus, siis

saab abipolitseinik salvestust vaadata ja politseiametniku juhendamisel otsida välja

huvipakkuv osa. Politseiametnik tuvastab tõendamiseseme asjaolud ja annab juhised

abipolitseinikule, mida tuleb vaatluse protokolli kirja panna. Kirjeldava osa peab

ütlema politseiametnik, mida ta näeb ja tajub. See kehtib ka sündmuskoha vaatluse

tegemisel. Seega suurest andmemahust konkreetse, tõendamiseks vajaliku teabe

väljaotsimine on tegevus, mis toetab politseid tõendi kogumisel vaatluse käigus.

 Abipolitseinik saab aidata tagada politseiametnikule uurimis- ja menetlustoimingute

tegemise ajal politseiametniku turvalisust. Kui politseiametnik näiteks kuulab üle

kahtlustatavat, siis abipolitseiniks aitab tagada politseiametniku turvalisust, olles

ülekuulamise juures ja kooskõlas korrakaitseseadusele ohtu tõrjuda.

 Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada arestimajast isiku

kohtuistungile või politseimajja ülekuulamisele. Sellisel juhul on abipolitseinik

politseiametnikule toeks ja aitab vaadata, et kinni peetud ei põgeneks, ründaks või

ennast ei vigastaks.

 Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada kahtlustavana kinnipeetud

isiku meditsiiniasutusse vältimatu arstiabi andmiseks ja nad jääda sinna seniks

valvesse, kuni isiku saab tagasi toimetada. See on vajalik, et tagada, et kahtlustatav ei

põgeneks, ründaks või ennast ei vigastaks.

24

 Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada lähisuhtevägivalla ohvri

turvalisse paika.

Toodud näited ei ole lõplikud, kuid kokkuvõtvalt saavad abipolitseinikud abistada

süüteomenetluse tagamisel jälitusmenetlusvälistes tegevustes. See võimaldab

politseiametnikel keskenduda vahetult just uurimis- ja menetlustoimingute teostamisele ning

tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele. Abipolitsenik saab olla abiks tõendi

vormistamisel, aga mitte ise neid koguda. Küll aga võib ta aidata vormistada uurimistoimingu

protokolle ja lisasid.

Menetlusotsus tähendab menetlustoimingu käigus tehtud otsust, mis määrab kindlaks, kuidas

konkreetne asi menetluses edasi liigub või millise lahenduse see saab. Politsei igapäevases

töös tuleb ette nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetluse raames tehtavaid

menetlusotsuseid. Väärteomenetluses on politseiametnikul õigus otsustada, kas

väärteomenetlus alustatakse, kas koostada väärteoprotokoll või hoopis lõpetada menetlus.

Kriminaalmenetluses teeb uurimisasutuse ametnik, sealhulgas uurija, menetlusotsuseid

enamasti määruse vormis. Sellised otsused võivad olla näiteks kriminaalmenetluse alustamise

määrus, menetluse lõpetamise määrus või menetlustoimingut lubav määrus, nagu läbiotsimine

või jälitustoiming. Need otsused on siduvad ja kujundavad edasist kriminaalmenetluse käiku.

Lisaks väärteo- ja kriminaalmenetlusele tegutseb politsei sageli ka haldusmenetluses. Näiteks

relvaloa väljastamine või kehtetuks tunnistamine, samuti liikluspiirangute kehtestamine on

haldusmenetluse toimingud. Sellisel juhul käsitatakse politsei otsust haldusaktina.

Menetlusotsuse olemuseks on see, et see on formaalselt siduv – see kas käivitab edasised

menetlustoimingud või lõpetab menetluse.

KrMS toetab abipolitseiniku kaasamist süüteomenetluse tagamiseks juba täna. Abipolitseinike

ei ole olnud varem süüteomenetlust toetavates tegevustes kaasata, sest kehtiva APolS järgi

neil selleks pädevust ei ole.

Toodud näited ei ole lõplikud, kuid kokkuvõtvalt saavad abipolitseinikud abistada

süüteomenetluse tagamisel jälitusmenetlusvälistes tegevustes. See võimaldab

politseiametnikel keskenduda vahetult just uurimis- ja menetlustoimingute teostamisele ning

tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele. Abipolitsenik saab olla abiks tõendi

vormistamisel, aga mitte ise neid koguda. Küll aga võib ta aidata vormistada uurimistoimingu

protokolle ja lisasid.

KrMS toetab abipolitseiniku kaasamist süüteomenetluse tagamiseks juba täna. Abipolitseinike

ei ole olnud varem süüteomenetlust toetavates tegevustes kaasata, sest kehtiva APolS järgi

neil selleks pädevust ei ole.

Lõige 3 loetleb III astme abipolitseiniku pädevused tegevustes, kus ta tegutseb politsei

ülesandel iseseisvalt. Võrreldes kehtiva APolS-iga on iseseisvalt tegutseva abipolitseiniku

pädevusi teatud ulatuses laiendatud. Muudatuse tulemusel on III astme abipolitseiniku

pädevuses lisaks lõigetele 1 ja 2 toetada iseseisvalt politseid järgnevates tegevustes:

1. avalikku korda ähvardava vahetu olulise ohu välja selgitamisel ja tõrjumisel;

2. avaliku korra rikkumise välja selgitamisel ja kõrvaldamisel;

3. liiklusjärelevalves;

4. objektivalves;

5. riiklikus järelevalves alkoholiseadus, tubakaseaduses üle;

6. riigipiiri valvamine;

7. piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine;

25

8. isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmine ja dokumendi

väljastamine.

Kehtiva APolS § 3 lõike 2 kohaselt võib abipolitseinik iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet

ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning tõrjuda politsei ülesandel avalikku

korda ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu. Seega lisanduvad pädevused just riiklikus

järelevalves alkoholiseadus, tubakaseaduses, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse täitmise üle, samuti riigipiiri valvamine ja piirikontroll kui ka isikut

tõendava dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel.

III astme abipolitseinik saab politseid iseseisvalt toetada vaid piiratud juhtudel ning

ainult siis, kui tal on selleks vajalik ettevalmistus. Piiratud juhud tähendavad, et

abipolitseinik võib iseseisvalt osaleda vähemates politsei tegevustes võrreldes nendega, mida

saab teha koos politseiametnikuga. See tuleneb asjaolust, et paljud politsei ülesanded nõuavad

eriteadmisi ja kogemusi, mida vabatahtlikelt ei saa eeldada.

III astme abipolitseiniku iseseisev tegutsemine

 III astme abipolitseinik saab teatud politsei ülesandeid täita koos teise III astme

abipolitseinikuga, kui see on ülesande täitmiseks vajalik ja otstarbekas. Näiteks

patrullimine või väljakutsele reageerimine.

 Teatud juhtudel võib III astme abipolitseinik täita politsei ülesannet ka üksi, kui see on

turvataktikaliselt mõistlik ja ohutu. Näiteks ülesanded, kus puudub otsene oht

abipolitseinikule.

 III astme abipolitseinik võib juhendada abipolitseinike praktikante, aidates neil

omandada vajalikke oskusi ja kogemusi.

Punkt 1 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes tegeleda avalikku korda ähvardava vahetu olulise ohu välja

selgitamise, tõrjumise ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisega. See tähendab, et

abipolitseinik võib sekkuda olukordades, kus avalik kord on ohus või juba rikutud. Esmalt

peab abipolitseinik tuvastama vahetu olulise ohu ja teeb kindlaks, kas on vaja tegutseda. KorS

§ 5 kohaselt tähendab vahetu olukorda, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur

tõenäosus, et see kohe algab ning oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega

varalisele hüvele, keskkonnale või KarS 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22.

peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

Näide: Iseseisvalt tegutsev abipolitseiniku patrull võib olla lähisuhtevägivalla

sündmuskohale kõige lähemal, mistõttu saab ta juhtimiskeskuselt ülesande reageerida

juhtumi lahendamisele. Abipolitseinikud jõuavad kiirelt reageerida ja olukorra

kontrolli alla võtta kuni politsei saabumiseni.

Punkti 2 kohaselt avaliku korra rikkumise välja selgitamisel ja kõrvaldamisel. Ka kehtiv

APolS annab iseseisva pädevusega abipolitseinikule õiguse teha järelevalvet avalikus kohas

käitumise nõuet, seega uue APolS eelnõuga selles osas muudatusi ei tule. Iseseisvalt

tegutsedes saab abipolitseinik olla abiks tehes järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete

täitmise üle, mis on kehtestatud KorS peatükis 4. Eesmärk on hoida avalikku korda,

turvalisust ja inimeste heaolu. Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme

abipolitseinik saab politsei ülesandel iseseisvalt teha:

 Kui avalikus kohas viibiv isik on alkoholi või narkootikumide mõju all ning käitub

agressiivselt või häirib avalikku korda, saab abipolitseinik sekkuda ja rahustada isikut,

26

tuvastada joobeseisundi, vajadusel politsei korraldusel toimetada isiku kainenema, või

süüteomenetluse läbiviimiseks kutsub kohale politseipatrulli.

 Kui avalikus kohas on lärm või lõhutakse vara, saab abipolitseinik sekkuda, lõpetada

korrarikkumise, tuvastada korda rikkunud isikud, küsitleda neid ja kui on toime

pandud süütegu, annab info polisteile, kes sellega edasi tegeleb.

Punkti 3 kohaselt liiklusjärelevalves. Tegemist ei ole uue pädevusega, ka kehtiva APolS

järgi on see iseseisvalt tegutseva abipolitseiniku pädevuses.

2024. aasta liiklusülevaate kohaselt halvenes liiklusolukord märgatavalt. Inimkannatanutega

liiklusõnnetusi registreeriti kokku 1914, mis on 190 võrra rohkem kui 2023. aastal.

Hukkunute arv kasvas 69-ni (+10 võrreldes eelneva aastaga) ning vigastada sai 2156 inimest

(+214). Aasta jooksul oli vaid 12 päeva, mil ei toimunud ühtegi inimvigastatuga

liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud õnnetuste peamised põhjused olid ka 2024. aastal

kiiruseületamine, joobes juhtimine, tuttavas keskkonnas liigse enesekindluse tundmine,

pimedal ajal ja talvistes teeoludes sõitmine, tugev vihmasadu ja piiratud nähtavus.

Samuti mängisid rolli turvavarustuse ja nähtavust parandavate vahendite vähene kasutamine,

manööverdusvead (nt tagurdamisel) ning liiklejate kehv füüsiline seisund.11 Arvestades 2024.

aasta liiklusülevaate näitajaid, kus liiklusõnnetuste ja hukkunute arv märgatavalt kasvas, on

abipolitseinike panus liiklusturvalisusse eriti oluline. Iseseisvalt tegutsedes saavad nad

suurendada oma nähtavusega liiklejate distsipliini, jälgida liiklusrikkumisi ja neile reageerida

ning teha ennetustööd.

LS § 193 annab abipolitseinikule õiguse teha liiklusjärelevalvet liiklusseaduse alusel. III

astme abipolitseinik saab liiklusjärelevalvet teostada nii jalgsi kui sõidukiga. Seega saab ta

politseiautoga patrullides teostada liiklusjärelevalvet või ka jalgsi kontrollida kergliiklejaid.

Liiklusjärelevalve eesmärgiks on tagada liiklusohutus ning kontrollida liiklusreeglite täitmist.

Liiklusjärelevalvet tehes on abipolitseinikul õigus näiteks sõidukit kinni pidada, kontrollida

juhi juhtimisõigust ja alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus, kontrollida sõiduki

registreerimistunnistust, kindlustust, sõiduki tehnilist seisundit ja ülevaatuse kehtivust.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab teha liiklusjärelvalves

iseseisvalt politsei ülesandel:

 Abipolitseinik kontrollib sõidukijuhtide turvavarustuse kasutamist ja vestleb rikkujaga,

vajadusel annab rikkuja üle politseiametnikule.

 Kui abipolitseinik märkab, et elektrilise tõukerattaga sõidavad korraga kaks isikut,

saab ta peatab rikkujad ja selgitada ohutusreegleid, vajadusel annab rikkujad üle

politseiametnikule.

 Abipolitseinik saab reguleerida liiklust liiklusõnnetuse korral.

Punkti 4 kohaselt objektivalves. See tähendab, et vähemalt kaks III astme abipolitseinikku

saavad politsei ülesandel valvavata kindlaks määratud objekte, selleks võivad nad ka

patrullida määratud objektel kindlate intervallidega või juhusliku graafiku alusel.

Punkti 5 kohaselt riiklikus järelevalves alkoholiseadus ja tubakaseaduses nõuete

täitmise üle. Kehtiva APolS-i järgi iseseisva pädevusega abipolitseinikule sellist võimalust

ette ei ole nähtud, seega on tegemist uue pädevusega.

11 Transpordiamet. Liiklusaasta ülevaade 2024.

27

Kehtiva alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 49 lõige 5 järgi teostab riiklikku järelevalvet

alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle politseiametnik. Uue APolS eelnõuga

antakse järelevalve tegemise õigus alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle ka

abipolitseinikule. Kehtiva tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 32 punk 6 järgi teostab riiklikku

järelevalvet alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise

keelu ja piirangute järgimise üle politseiametnik. Uue APolS eelnõuga antakse järelevalve

tegemise õigus alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise

keelu ja piirangute järgimise üle ka abipolitseinikule. Sellest tulenevalt tekib uue APolS

eelnõu järgi abipolitseinikule võimalus kontrollida, et alkoholi ja tubakatooteid ei ostaks ega

tarbis alaealised ning kontrollida, et täisealised isikud ei müüks, ei pakuks ega annaks

alkoholi ega tubakatooteid alaealistele.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab uue APolS eelnõu

kohaselt iseseisvalt politsei ülesandel teha.

 Kui abipolitseinikud jalgsi patrullides tunnevad kanepile iseloomulikku lõhna

lähikonnas oleva seltskonna juurest ning märkavad, et noored suitsetavad midagi

kahtlast, võivad nad:

 kontrollida, kas suitsetajad on täisealised;

 küsitleda noori, et selgitada, mida nad suitsetavad;

 kui isikud on toime pannud süüteo, annavad abipolitseinikud rikkujad üle

politseipatrullile edasiste toimingute jaoks.

 Kui abipolitseinikud märkavad jalgsi patrullides, et noor, kellel on ilmsed alkoholi

joobetunnused, tarvitab e-sigaretti ning vanem isik annab talle veel paar pudelit õlut,

võivad nad:

o sekkuda ja selgitada välja, kas tegemist on alaealisega, kes on alkoholijoobes;

o vastavalt olukorrale tegutseda, näiteks kutsuda vajadusel kohale politseipatrull

või politseiametniku korraldusel toimetada joobeseisundis alaealine turvalisse

kohta;

o kui tegemist ei ole alaealisega, anda korraldus lõpetada alkoholi tarvitamine

avalikus kohas, mis on seadusega keelatud.

Punktide 6 ja 7 alusel saab abipolitseinik iseseisvalt PPA-d toetada riigipiiri valvamisel

ja piirikontrolli tegemisel, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemisel. Riigipiiri

valvamist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad12 ja riigipiiri seadus. Riigi tegevuse riigipiiri

valvamisel saab jaotada kaheks: 1) patrull- ja vaatlustegevus piiripunktide vahelisel alal; 2)

piirikontroll piiripunktis ehk isikute tuvastamine ja kontrollimine, kas isikule võib anda loa

riigipiiri ületamiseks. PPA-l on edaspidi võimalik ressursi planeerimisel arvestada nn

abipiirivalvuritega, kes on saanud samaväärse koolituse ja väljaõppe ning tohivad samas

mahus, välja arvatud sisenemiskeelu tegemine, ülesande täitmisse panustada.13 Kehtiv õigus

võimaldab abipolitseinike piirivalvamisse kaasata14, kuid selgem sõnastus tagab

õiguskindluse.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 13 Riigipiiri valvav isik peab olema saanud nõuetekohase koolituse, sh piirikontrolli eeskirjade ja põhiõiguste

kohta. Sisekaitseakadeemia pakub Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (FRONTEX) õppekavade kohast

väljaõpet. 14 Vt Siseministeeriumi arvamus eelnõule 631 SE. Riigipiiri valvamine mahutub laiema PPA ülesande alla

ennetada, selgitada välja ja tõrjuda avalikku korda ähvardav oht ning kõrvaldada avaliku korra rikkumine.

28

Abipolitseinikele rolli täpsustamine piirivalvevaldkonnas ei muuda seniseid põhimõtteid ja

selliste pädevuste täpsustamine abipolitseinikele ei ole põhiseadusega vastuolus. Jätkuvalt

määratakse abipolitseinike ülesanded seaduse alusel ning põhiõigusi piiravate meetmete

andmisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest.

Kehtiva APolS-i kohaselt võib abipolitseinik iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet ja

järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle. Seega, võrreldes kehtiva seadusega ei anta

politsei ülesandel iseseisvalt tegutsevatele abipolitseinikele täiendavaid korrakaitselisi volitusi

vaid täpsustatakse õigusselguse eesmärgil valdkondi ja ülesandeid, mille raames selliseid

volitusi võib kasutada. Oluline on ka märkida, et piiripunktide vahelisele alale maismaapiiril

on RiPS-i alusel kehtestatud piiririba, millel viibimine on seadusega keelatud.

Võttes eelduse, et piiripunktid ja piiripunktide vaheline ala on asukohad, kus kehtib avalikust

kohast erinev õigusrežiim (piirirežiim), tuleks järeldada, et abipolitseinike õiguste ja pädevuse

täpsustamine riigipiiri valvamisel ja piirikontrolli teostamisel ei riiva isikute põhiõigusi

ulatuslikumalt kui kehtiv seadus võimaldab. Oluline on ka märkida, et piirikontrolli ülesande

tegemisel piiripunktis ei anta abipolitseinikele pädevust anda koormavat haldusakti

(sisenemiskeeld).

Punktiga 8 alusel saab abipolitseinik toetada PPA-d isikut tõendava dokumendi

väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel. Eespool oli juba

nimetatud, et II astme abipolitseinik saab isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel PPA-

d toetada koos PPA töötajaga. Õigusruum peaks pakkuma piisava pandilikkuse ka nendele

abipolitseinikele, kes on saanud vastava väljaõppe ja on valmis tegema isikut tõendavate

dokumentide väljaandmisega seonduvaid toiminguid iseseisvalt. Selle ülesande usaldamisel

abipolitseinikule ei ole ohtu põhiõiguste riiveks (taotluse vastuvõtmise ja väljaandmisega

seotud ülesandeid on antud üle ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele halduslepingu alusel).

Tegu on haldusmenetlusega, abipolitseinik teeb isikuga toiminguid isiku taotluse alusel.

Taotluse vastuvõtmisel isik tuvastatakse ja kontrollitakse tema isikusamasus, samuti

hõivatakse isiku biomeetrilised andmed (näokujutis ja sõrmejäljed sõltuvalt taotletavast isikut

tõendavast dokumendist) ning isikusamasust kontrollitakse ka isikut tõendava dokumendi

väljastamisel. Abipolitseinikuid ei saa kaasata isikut tõendava dokumendi väljaandmise otsuse

tegemisele, sellist pädevust ei anta.

Lõikes 4 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab siseminister määrusega

abipolitseiniku eeskirja. Abipolitseinike tegevuse tõhusaks ja ühtseks korraldamiseks on

oluline kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega konkreetsed eeskirjad.

Määrusega reguleeritavate valdkondade detailne sätestamine võimaldab paindlikult ja

operatiivselt reageerida praktikas esile kerkivatele vajadustele ning muudatustele, mis võivad

tuleneda nii õigusaktide arengust kui ka ühiskondlikest muutustest. Kehtiva APolS kohaselt

on mitmed olulised aspektid juba määrustega reguleeritud. Näiteks sätestab seadus, et

siseminister kehtestab määrusega abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe

nõuded ning arvestuse sooritamise korra. Samuti on määrusega reguleeritud abipolitseiniku

tervisenõuded, tervisekontrolli tingimused ja kord, tervisetõendi sisu ja vorm ning

abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete loetelu.

Abipolitseiniku tegevuse eeskirja määrus sätestab mitmed olulised nõuded ja korrad, mis on

vajalikud abipolitseinike tegevuse ühtlustamiseks ja tõhustamiseks. Esiteks määratakse

kindlaks abipolitseiniku isikuankeedi andmete loetelu, tagades sellega kandidaatide kohta

vajalike andmete kogumise standardiseeritud viisil. Samuti kehtestatakse kutsesobivuse

nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja kord, et hinnata kandidaatide sobivust

29

abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Väljaõppe nõuded on samuti määruses sätestatud, et

tagada abipolitseinike piisav ettevalmistus oma ülesannete täitmiseks. Lisaks on määruses

toodud nõuded abipolitseiniku tunnistusele, ametimärgile ja eraldusmärkidele, mis aitavad

kaasa abipolitseinike selgele identifitseerimisele avalikkuse poolt. Oluline osa määrusest

käsitleb relvade, laskemoona ja erivahendite käitlemise ning üleandmise nõudeid, et tagada

nende ohutu ja seaduslik kasutamine. Perioodiliste tervisenõuete ning tervisekontrolli korra

sätestamine on vajalik abipolitseinike tervisliku seisundi hindamiseks ja jälgimiseks.

Kriisirolliga abipolitseinikele on määruses ette nähtud hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja

väljamaksmise kord, tunnustades nende panust kriisiolukordade lahendamisse. Samuti

reguleeritakse lisapuhkuse andmise tingimusi ja korda. Lõpuks sätestatakse abipolitseiniku

staatuse peatamise ning selle lõppemise või lõpetamise täpsem kord, tagades selged

protseduurid erinevate olukordade jaoks.

Eelnõu 2. peatükk. Abipolitseiniku staatuse andmine

Teine peatükk käsitleb abipolitseiniku staatuse omandamisega seotud nõudeid ning väljaõppe

ja kvalifikatsiooni tagamise protsessi. Esimeses jaos keskendutakse abipolitseinikuks saamise

eeltingimustele, sealhulgas esitatavatele nõuetele ja kandideerimisdokumentidele. Samuti

käsitletakse nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli protsessi, sealhulgas andmete

töötlemist ning allikate kasutamist nende kontrollide läbiviimisel. Teises jaos keskendutakse

abipolitseiniku koolitusprotsessile, alates tervisekontrollist kuni väljaõppe, täiend- ja

erialaõppeni. Eraldi rõhutatakse kriisivalmiduse väljaõpet ning väljaõppe korraldust. Peatükk

annab tervikliku ülevaate vajalikest etappidest, mida tuleb läbida, et saada ja tegutseda

abipolitseinikuna.

1. jagu Abipolitseinikule esitatavad nõuded ja nõutelete vastavus kontroll ning

taustakontroll

Eelnõu § 5-s kehtestatakse nõuded abipolitseinikule. Suuresti jäävad abipolitseinikule

ettenähtud nõuded samaks, mis on ka kehtiva APolS-i järgi.

Mis jääb samaks ja mis muutub?

 Vanuse ja kodakondsuse nõue: Abipolitseinikuks võib saada täieliku teovõimega

vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.

 Keeleastme nõue: I ja II astme abipolitseinikul peab olema eesti keele oskus vähemalt

B2-tastmel ning III astme abipolitseiniku keelenõue on C1. Kehtiva APolS järgi on

iseseisva pädevusega abipolitseinikul kõrgem keele nõue.

 Põhihariduse nõue: I astme abipolitseinikul peab olema vähemalt põhiharidus ning II

astmel vähemalt keskharidus või selle omandamine. Kehtiva APolS järgi on

keskharidus nõutud alles iseseisva pädevusega abipolitseinikult.

 Isikliku sobivuse nõue: abipolitseinik peab olema käitumise ja kõlbluse poolest

sobiv, ei tohi kahjustada PPA mainet ega ohustada enda ega teiste turvalisust, see nõue

ka kehtivas APolS-is.

 Tervis ja kehaline ettevalmistus peavad võimaldama politsei tegevuses osalemist.

I astme abipolitseinikule ei ole ette nähtud tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse

nõuete kontrollimise kohustust, sarnaselt kehtivale õigusele. Samas II ja III astme

abipolitseinikud peavad vastama täpsemalt määratletud kehalise ettevalmistuse ja

tervisenõuetele.

 Eetilised ja distsiplinaarnõuded: Uue regulatsiooniga lisandub nõue, et isik ei tohi

olla viimase aasta jooksul vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu

30

ning abipolitseinikuks ei saa isik, kes on esitanud valeandmeid või varjanud olulist

teavet.

Lõikes 1 sätestatakse nõuded I astme abipolitseinikule.

Punkti 1 kohaselt on ta täieliku teovõimega vähemalt 18-aastaseks saanud isik. Kehtiva

APolS järgi on abipolitseinikule esitatavate nõuete kriteeriumiks vähemalt 18 eluaastat.

Teovõime all on mõeldud isiku võimet oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta

tsiviilkohustusi, samuti muuta või lõpetada neid õigusi ja kohustusi. Täielikku teovõimet on

võimalik tuvastada eelkõige vanuse (vähemalt 18-aastane) järgi. Samas ei pruugi kõik

vähemalt 18-aastased isikud olla täieliku teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus

(edaspidi TsÜS) § 8 lg 3 alusel võib kohus otsustada, et isik on piiratud teovõimega. Tuleb

arvestada, et kui isik on ka vähesel määral piiratud teovõimega, siis ta käesoleva punkti

nõudele ei vasta. Seda on võimalik kontrollida rahvastikuregistri päringu kaudu.

Punkti 2 kohaselt on ta Eesti kodanik. Kehtiva APolS järgi on abipolitseinikule esitatavate

nõuete kriteeriumiks Eesti kodakondsus. Eesti kodakondsuse nõue on ka politseiametnikel.

Punkti 3 kohaselt omab ta vähemalt põhiharidust. Abipolitseinikuks saamiseks on nõutav

vähemalt põhiharidus, sama nõue on ka kehtivas APolS-is. Iseseisva pädevusega

abipolitseinike puhul on kõrgem nõue ja neil peab olema keskharidus. I astme

abipolitseinikule piisab ka edaspidi põhiharidusest, kuna tema ülesanded PPA abistamisel ei

ole sedavõrd keerukad, et nõuaksid keskharidust. Lisaks ei ole I astme abipolitseinikul

enamasti otsest kokkupuudet avalikkusega – tema tegevused on peamiselt suunatud

organisatsiooni siseste ülesannete täitmise toetamiseks.

Punkti 4 kohaselt valdab eesti keelt vähemalt B2-tasmel. Kehtiva APolS järgi peab

abipolitseinik oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel, välja arvatud iseseisva

tegutsemisõigusega abipolitseinike puhul, kellelt nõutakse C1-tasemel keeleoskust. I astme

abipolitseinikule piisab ka uue seaduse järgi vähemalt B2-astme eesti keele oskusest, kuna

tema ülesanded PPA abistamisel ei ole nii keerukad, et vajaksid C1-astme keeleoskust. Lisaks

ei ole I astme abipolitseinikul tavaliselt otsest suhtlust majaväliste isikutega – tema

tööülesanded on suunatud peamiselt PPA organisatsiooni sisesele toetamisele. B2-astme

keeleoskus võimaldab inimesel mõista pikemaid kõnesid ja ettekandeid, sealhulgas tuttava

teema keerukamaid nüansse. Samuti suudab ta selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel,

tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Selline keeleoskus on piisav, et I

astme abipolitseinik mõistaks talle antud ülesandeid, täidaks need korrektselt ning vajadusel

küsiks selgitusi.

Punkti 5 kohaselt on oma isikuomaduste ja kõlbluse, usaldusväärsuse poolest sobilik

osalema politsei tegevuses. Peab arvestama sellega, et abipolitseinik võib sattuda avalikkuse

kõrgendatud tähelepanu ja huvi all ning tema käitumisele esitatakse ühiskonna poolt

kõrgendatud eetilisi ootusi.

Isikuomadused, mis abipolitseinike väärtustatakse, on eelkõige järgmised:

 kohusetundlikkus: suudab täita talle antud ülesandeid korrektselt ja vastavalt

juhistele;

 ausus ja eetilisus: tegutseb seaduste ja eetiliste põhimõtete järgi, vältides isikliku kasu

taotlemist;

 usaldusväärsus: temale saab kindlalt usaldada politsei ülesandeid, teades, et ta täidab

neid vastutustundlikult;

31

 stressitaluvus: suudab jääda rahulikuks ja tegutseda tõhusalt keerulistes või

pingelistes olukordades, näiteks konfliktide lahendamisel;

 tasakaalukus: suudab hoida emotsioonid kontrolli all ka provokatiivsetes

olukordades;

 empaatia ja kuulamisoskus: oskab suhelda erinevate inimestega, mõista nende

muresid ja vajadusi;

 selge eneseväljendus: suudab edasi anda olulist teavet arusaadavalt ja korrektselt;

 konfliktide lahendamise oskus: suudab pinge olukorras säilitada rahu ja suudab

rahumeelselt lahendada vaidlusi või probleeme;

 paindlikkus: suudab kohaneda erinevate olukordade ja ülesannetega;

 õppimisvalmidus: on valmis omandama uusi teadmisi ja oskusi, sealhulgas politsei

tegevusega seotud väljaõpet;

 diskreetsus: hoidub politsei tegevuse või konfidentsiaalse teabe avaldamisest, järgides

ametisaladuse nõudeid;

 tolerantsus: suhtub kõigisse inimestesse võrdselt, sõltumata nende taustast, usust või

välimusest.

Nimetatud omadused tagavad, et abipolitseinik suudab täita oma ülesandeid

vastutustundlikult, professionaalselt ja tõhusalt, toetades politseid erinevates tegevustes ja

panustades ühiskonna turvalisuse tagamisse.

Kelle käitumine ja eluviis punkti 6 kohaselt ei kahjusta Politsei - ja Piirivalveameti

mainet, ega ohusta enda ega teise isiku turvalisust ega riigi julgeolekut või avalikku

korda.

Selle nõude eesmärk on tagada, et abipolitseinik on usaldusväärne, eetiline ja vastutustundlik

inimene, kelle käitumine ja eluviis toetavad politsei missiooni avaliku korra ja turvalisuse

tagamisel. See aitab hoida PPA mainet, suurendada kogukonna usaldust politsei vastu ja

vältida olukordi, kus abipolitseiniku sobimatu käitumine võib kahjustada politsei tegevust või

avalikkuse turvatunnet. PPA maine kahjustamise vältimiseks ei tohi abipolitseinik ise

rikkuda seadusi. Abipolitseinik peab olema eeskujuks kogukonnale. Abipolitseinik ei tohi

osaleda tegevustes või levitada teavet, mis võib kahjustada PPA mainet, näiteks ebasobivad

sotsiaalmeediapostitused või avalikud konfliktid. Abipolitseinikuks ei sobi isik, kes elab

viisil, mis seab ohtu tema enda või teiste turvalisuse. Näiteks ei sobi abipolitseinikuks isik,

kes on sõltuvuses alkoholi või narkootikumide tarvitamisest või käitub agressiivselt, st

füüsiline ja verbaalne vägivald ei ole aktsepteeritav käitumine. Abipolitseinik ei tohi olla

seotud kuritegelike organisatsioonide, äärmuslike poliitiliste liikumiste või muude

gruppidega, mis ohustavad riigi julgeolekut. Abipolitseinik peab oma tegevuse ja eluviisiga

toetama turvalisust ja korda, mitte seda õõnestama. Eluviis, mis on seaduslik, stabiilne ja

kooskõlas politsei väärtustega, tagab abipolitseiniku usaldusväärsuse.

Kes punkt 7 kohaselt ei tohi ta olla raskekujulise psüühika-, isiksuse- või

käitumishäirega. See tähendab, et abipolitseinik peab olema vaimselt ja emotsionaalselt

stabiilne, et tulla toime oma ülesannetega ja täita neid vastutustundlikult. Selle nõude eesmärk

on tagada, et abipolitseinik suudab tegutseda turvaliselt, otsuseid langetada objektiivselt ning

olla usaldusväärne nii politseile kui kogukonnale. Psüühikahäired, mis võivad oluliselt piirata

isiku võimet adekvaatselt reageerida ja otsuseid langetada, ei ole sobivad abipolitseinikule.

Isiksusehäired, mis väljenduvad agressiivsuses, manipuleerimises või hoolimatuses teiste

suhtes, võivad ohustada avalikku korda ja kahjustada seeläbi politsei mainet. Tervisliku

seisundi hindamiseks võib olla vajalik arsti või spetsialisti hinnang, et kinnitada isiku sobivust

32

abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Tervisekontrolli kohta on täpsemalt kirjutatud eelnõu §

14 juures, alates lehekülg 40.

Punkti 8 kohaselt ei ole teda karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo

eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. KarS § 4 lõike 2 kohaselt on esimese

astme kuritegu selline süütegu, mille eest on füüsilisele isikule nähtud raskeima karistusena

ette tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Siia alla lähevad näiteks

inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, näiteks mõrv. Kuivõrd ka politseiametniku

osas on analoogne piirang, siis kehtestatakse vastav piirang ka abipolitseinikule. See nõue on

ka kehtivas APolS-is.

Punkti 9 kohaselt ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd

abipolitseinikule on usaldatud võimuvolitused, peab ta ise järgima seadusi ning teisi

õigusnorme, sest ta on eeskujuks teistele. Seetõttu ei saa abipolitseinik olla isik, kellel on

kehtiv karistus, olles ise on eksinud õigusnormide vastu, mis vähendab politsei

usaldusväärsust. Tuleb arvestada, et nimetatud piirangu alla ei kuulu ettevaatamatusest

toimepandud kuriteod. KarS-i järgi saab süütegu olla toime pandud tahtlikult või

ettevaatamatuse tõttu. Selle sätte alla on välistatud abipolitseinikuks võtmisel nende isikute

suhtes, kellel on karistatus kuriteo toimepanemise eest. Kui isikul on kehtiv karistus väärteo

eest, tuleb hinnata, kas tegu, mille ta toime pani on selline, et ta ei ole usaldusväärne PPA

jaoks ning tema käitumine pole olnud kõlbeline. See nõue on ka kehtiva APolS-is.

Punkti 10 kohaselt ei ole ta kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Kuigi

süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt, igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse

süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud, näeb käesolev seadus ette, et

kahtlustatav ja süüdistatav ei saa olla abipolitseinik. Eelkõige on arvestatud siin,

usaldusväärsust ja seda, et abipolitseinikul on ligipääs tundlikele materjalidele. See nõue on

ka kehtivas APolS-is.

Keda punkti 11 järgi ei ole viimase aasta jooksul avalikust teenistusest vabastatud

distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. See tähendab, et abipolitseinikuks ei sobi inimene,

kes on eelneva aasta jooksul vabastatud avalikust teenistusest, sest ta on rikkunud tõsiselt

tööalaseid kohustusi või käitunud viisil, mis on vastuolus avaliku teenistuse reeglite ja

eetikanormidega. See nõue välistab isikud, kellel on hiljutine tõsine rikkumine, mis seab

kahtluse alla nende usaldusväärsuse, eetilisuse ja sobivuse politsei abistamiseks. Avalik

teenistus hõlmab töötamist riigiasutustes, omavalitsustes või muudes ametlikes

institutsioonides (nt politsei, päästeamet, ministeeriumid). Distsiplinaarsüüteo korral võib

ametnik teenistusest vabastatud või karistatud, kui tema käitumine on olnud vastuolus

seaduste, ametieetika või töölepinguga. Distsiplinaarsüütegu tähendab ametikohustuste süülist

rikkumist. Siia alla ei lähe see, kui isik on vabastatud abipolitseiniku staatusest viimase aasta

jooksul.

Punkti 12 kohaselt ei ole kohtunik või prokurör. Abipolitseinik ei või olla kohtunik või

prokurör, kuna see tekitaks huvide konflikti ja ohustaks õigusemõistmise sõltumatust.

Kohtunik ja prokurör peavad olema täielikult sõltumatud ning erapooletud. Kui sama isik

täidaks ka abipolitseiniku rolli, võiks tekkida olukord, kus ta menetleb juhtumeid, kus ta on

ise olnud osaline kas tõendite kogumisel või muul viisis, mis seaks kahtluse alla tema

erapooletuse.

Punkti 13 kohaselt ei ole esitanud isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjanud

olulist teavet. See tähendab, et abipolitseiniku kandideerija peab esitama oma taotluses

isikuankeedis tõese ja korrektse informatsiooni. Valeandmete esitamine või olulise teabe

33

varjamine võib viia selleni, et isik ei kvalifitseeru abipolitseinikuks. Selle nõude eesmärk on

tagada, et abipolitseinikuks ei saa isikud, kes pole usaldusväärsed või kes on valmis teadlikult

petma. Kui hiljem selgub, et kandideerija esitas valeandmeid või varjas olulist teavet, võib

tema abipolitseiniku staatuse lõpetada.

Punkti 14 kohaselt on läbinud I astme abipolitseiniku väljaõppe. See tähendab, et enne I

astme abipolitseiniku staatuse andmist, peab isikul olema läbitud I astme abipolitseiniku

koolitus ja sooritatud vastav arvestus.

Lõige 2 loetleb tingimused, millele peab II astme abipolitseinik lisaks vastama.

Punkti 1 kohaselt omama vähemalt keskharidust või erisusena, kes on omandamas

keskharidust. II astme abipolitseinik peab olema omandanud vähemalt keskhariduse või

erandina võib II astme abipolitseinikuks saada isik, kes on keskharidust omandamas, näiteks

gümnaasiumi viimases klassis. Keskhariduse nõue on vajalik, kuna abipolitseiniku ülesannete

keerukus eeldab baasteadmisi ja -oskusi, mis lihtsustavad politseitööks vajaliku spetsiifilise

väljaõppe omandamist. See nõue viib abipolitseinike haridusastme vastavusse

politseiametnike miinimumnõuetega. Samas on tehtud erisus, et 12. klassi õpilane, kes on

juba 18-aastane, kuid pole veel keskharidust omandanud, saab siiski abipolitseinikuna

tegutseda. See võimaldab noortel vabatahtlikuna panustada kogukonna turvalisusse ja samal

ajal avastada, kas politseitöö on neile sobiv elukutse.

Punkti 2 kohaselt olema sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis

võimaldab tal osaleda politsei tegevuses. Abipolitseinik peab olema heas kehalises vormis

ja tervislikus seisundis, mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses. Tervisenõuete eesmärk

on tagada, et politseitegevuses osalevad vaid isikud, kelle füüsiline ja vaimne tervislik seisund

seda võimaldavad.

Miks tervis ja kehaline ettevalmistus on olulised?

 Abipolitseinik võib osaleda mitmesugustes keerukates olukordades, näiteks öised otsingud

metsas, patrullimine tänavatel ja avaliku korra tagamine, suhtlemine joobes isikutega, kes

võivad olla agressiivsed ja osutada vastupanu.

 Politseitegevus võib toimuda erinevates tingimustes – vihmas, külmas või kuumas, mis

nõuavad head vastupidavust.

 Politseitegevus on sageli seotud ohtlike olukordadega, kus on oluline füüsiline ja vaimne

valmisolek, et toime tulla kiirete otsuste tegemise ja keerukate olukordade lahendamisega.

Täpsemad tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuded kehtestatakse siseministri määrusega, et

tagada nende vastavus politseitegevusele.

Punkti 3 kohaselt olema läbinud II astme abipolitseiniku väljaõppe. Samuti kehtiva

APolS järgi tuleb abipolitseiniku pädevuse saamiseks läbida koolitus ja sooritada arvestus.

Lõike 3 kohaselt võib II astme abipolitseinikuks nimetada kriisiolukorra ajal kuni nimetatud

olukorra lõppemiseni isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja lõikes 2 punktides 1

ja2 nimetatud nõuetele ja on läbinud käesoleva seaduse §-is 17 nimetatud väljaõppe.

Kriisiolukorras võib tekkida kiire ja ulatuslik vajadus täiendava politseiabi järele.

Traditsiooniline abipolitseiniku väljaõppe protsess, eriti II astme täismahus koolitus, võib

sellistes olukordades olla liiga ajamahukas ja takistada operatiivset reageerimist aegkriitilistes

olukordades. Seetõttu luuakse käesoleva lõikega erisus, et kui kriisiolukorras on vaja kiiresti

34

täiendavat ressurssi abipolitseinike näol ja on vabatahtlikke, kes soovivad abipolitseinikuks

hakata, et II astme abipolitseinikuks nimetamise tingimuseks ei ole II astme väljaõppe

läbimine. Sellisel juhul on eraldi kriisivalmiduse väljaõpe, mille isik peab läbima.

Kriisivalmiduse väljaõpe annab isikutele vajalikud esmased teadmised ja oskused, et nad

saaksid operatiivselt politseid toetada. Kui kriisiolukord möödub, peavad ajutiselt kaasatud

isikud oma teadmisi ja oskusi täiendama ja läbima II astme abipolitseiniku väljaõppe, et nad

saaksid täisväärtuslikult jätkata abipolitseiniku rollis. See lahendus tagab, et kriitilistes

olukordades on piisavalt inimressursse, samas säilitades ka pikaajalise professionaalsuse ja

koolitusnõuded, kui olukord normaliseerub.

Lõige 4 näeb ette lisatingimused, millele peab III astme abipolitseinik vastama.

Punkti 1 kohaselt omab ta vähemalt keskharidust. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks

ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskhariduse saab gümnaasiumist ning kutsekeskhariduse saab

kutsekoolist ning see annab nii kutse- kui ka keskhariduse15.

Kehtiva APolS kohaselt peab iseseisvalt tegutsev abipolitseinik omama vähemalt

keskharidust. Kui II astme abipolitseinikuks võib nimetada isiku, kes on alles keskharidust

omandamas, siis III astme abipolitseiniks saab nimetada isiku, kes selle on juba omandanud.

III astme abipolitseiniku puhul eeldatakse suuremat vastutust ja iseseisvust ning kõrgemaid

haridusnõudeid.

Punkti 2 kohaselt valdab ta Eesti keelt vähemalt C1 tasemel. Kehtiva APolS kohaselt peab

iseseisva pädevusega abipolitseinik valdama eesti keelt C1 tasemel. See tähendab, et ta

suudab:

 mõista pikki ja keerulisi tekste ning tabada ka varjatud tähendusi;

 väljendada end spontaanselt, ladusalt ja selgelt;

 kasutada keelt paindlikult ja tõhusalt erinevates olukordades, sealhulgas töö, õppe ja

avalikus suhtluses. 16

Miks on C1-tase oluline? Kui III astme abipolitseinik tegutseb ilma politseiametniku vahetu

kõrval olekuta, peab ta suutma ennast selgelt väljendada ja mõista näiteks isiku muret või

küsimusi. Ebapiisav keeleoskus võib viia olukordadeni, kus osapooled ei mõista teineteist,

põhjustades konflikte või arusaamatusi. Abipolitseinik esindab politseitegevuses osalemise

ajal riigivõimu, mistõttu on tema seaduslikud korraldused täitmiseks kohustuslikud. Selleks

peab ta andma korraldusi selgelt ja arusaadavalt, et isikud mõistaksid nende tähendust ega

tekiks kahtlusi korralduste õiguspärasuses.

C1-astme keeleoskus on vajalik, et iseseisvalt tegutsev III astme abipolitseinik suudaks:

 tõhusalt suhelda erinevate inimestega, sealhulgas keerulistes olukordades;

 anda selgeid ja arusaadavaid korraldusi, vältides arusaamatusi ja konflikte;

 täita oma ülesandeid politsei usaldusväärse esindajana, tagades korra ja

õigusemõistmise sujuvuse.

Punkti 3 kohaselt peab ta omama ühe aastast II astme abipolitseiniku staaži . Selleks, et

III astme abipolitseinik saaks iseseisvalt tegutseda, on tal vaja kogemust ja oskust lahendada

erinevaid olukordi. Kehtiva APolS-i kohaselt ei ole iseseisva tegutsemise eelduseks varasem

staaž, kuid uus regulatsioon näeb ette selle nõude kehtestamise, sest see on vajalik

15 Haridusportaal. Keskharidus. 16 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2008. aasta määrus nr 105 „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust

ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. - RT I 2008, 26, 176

35

kompetentsi tõstmiseks. Kui abipolitseinik kogub lühikese aja jooksul, näiteks paari kuuga,

100 tundi politsei abistamise kogemust, ei pruugi tal selle aja jooksul kujuneda piisavat

kogemust erinevate olukordade ja sündmuste lahendamiseks või omandatud oskused ei

kinnistu. Ühe aasta pikkune periood võimaldab abipolitseinikul põhjalikumalt tutvuda

organisatsiooni, selle töötajate, väärtuste ja eetiliste põhimõtetega ning kujundada välja sobiv

käitumine ja tegutsemisviis. Pikem aeg annab talle ka võimaluse õppida, kuidas politsei

ülesandeid erinevates olukordades tõhusalt ja vastutustundlikult täita.

Punkti 4 kohaselt on ta politsei tegevuses osalenud vähemalt 120 tundi. Kehtiva APolS

järgi saab iseseisva pädevuse omandamise koolitusele abipolitseinik minna alles siis, kui ta on

politsei tegevuses enne osalenud vähemalt 120 tundi. 120 tundi annavad abipolitseinikule

võimaluse näha ja kogeda, kuidas politsei igapäevane töö tegelikult toimub ning aitab

paremini mõista politsei töökorraldust, väärtusi ja eetilisi põhimõtteid. 120 tunni jooksul on

abipolitseinikul võimaluse hinnata, kas ta tunneb end politseitegevuses mugavalt ja kas tal on

piisavad teadmised ja oskused selle jaoks. Politsei saab aga selle aja jooksul hinnata, kas

abipolitseinik on usaldusväärne, vastutustundlik ja piisavalt pädev, et liikuda edasi iseseisva

tegutsemise suunas. Nõue, et abipolitseinik peab olema politsei tegevuses osalenud vähemalt

120 tundi enne iseseisva pädevuse omandamise koolitust, on oluline, sest see tagab, et:

 abipolitseinikul on praktiline kogemus ja arusaam politsei tööst;

 ta on piisavas mahus rakendanud koolituse käigus omandatud teadmisi ja oskusi;

 politsei saab hinnata abipolitseiniku sobivust iseseisvaks tegutsemiseks.

Punkti 5 kohaselt on läbinud III astme abipolitseiniku väljaõppe. Kehtiva APolS järgi

tuleb iseseisva abipolitseiniku pädevuse saamiseks läbida koolitus ja sooritada arvestus. III

astme abipolitseiniku pädevuse saamise eelduseks on III astme väljaõppe läbimine ja

arvestuse sooritamine, sest iseseisvalt tegutsemine nõuab põhjalikke teadmisi, oskusi ja

kogemusi, mis võimaldavad abipolitseinikul politsei ülesandeid täita korrektselt ja ilma

politsei vahetu juhendamiseta.

Väljaõpe tagab, et abipolitseinik mõistab oma rolli, õigusi ja kohustusi ning oskab käituda

keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Kui II astme väljaõpe annab aluse teadmistele ja

oskustele, mis on vajalikud politsei toetamisel koos politseiametnikuga või PPA töötajaga,

siis III astme väljaõpe keskendub spetsiifilistele teadmistele ja oskustele, mis võimaldavad

abipolitseinikul ülesandeid iseseisvalt täita. III astme abipolitseinikuks saamiseks nõutakse

eelnevat praktilist kogemust ja osalemist politsei tegevuses. Väljaõpe täiendab seda kogemust,

pakkudes teoreetilist tuge ja praktilist juhendamist keerukamate ülesannete jaoks. Arvestuse

sooritamine kinnitab, et abipolitseinik on omandanud vajalikud teadmised ja oskused ning on

valmis vastutustundlikult iseseisvalt tegutsema.

Lõike 5 kohaselt võib III astme abipolitseinikuks nimetada eriolukorra, erakorralise

seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal kuni nimetatud seisukorra

lõppemiseni isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 ning lõikes 4 punktides 1, 2,

4 ja 5 nimetatud nõuetele. Tavapärastes tingimustes nõutakse, et abipolitseinik tegutseks

vähemalt aasta II astme abipolitseiniku tasemel enne III astme abipolitseiniku väljaõppele

suunamist. Kriisiolukorras võib aga tekkida vajadus kiirelt täiendada iseseisva pädevusega

abipolitseinike ridu. Selleks võimaldatakse erandina kiiremat ülendamist, kui isik on juba

osalenud politseitöös vähemalt 120 tundi. Kriisiolukorras on politsei koormus oluliselt

suurem. Kui juba kogenud abipolitseinikud saavad kiiremini kõrgemale astmele liikuda, aitab

see vähendada politseiametnike koormust ja parandada üldist turvalisust. Kui abipolitseinik

on juba vähemalt 120 tundi aktiivselt panustanud politseitöösse, on tal suure tõenäosusega

minimaalsed vajalikud teadmised ja oskused, et täita III astme abipolitseiniku ülesandeid.

36

Säilib tingimus, et ta peab läbima III astme abipolitseiniku väljaõppe, ilma vastava

väljaõppeta teda ülendada ei saa.

Eelnõu §-s 6 on sätestatud abipolitseiniku staatuse andmine.

Paragrahvis 6 sätestatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud ametnik annab

abipolitseinikuks kandideerijale I astme abipolitseiniku staatuse kui isik vastab käesoleva

seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud kandideerimisdokumentide regulatsioon.

Paragrahvis 7 sätestatakse andmed, mida abipolitseinikuks kandideerija esitab, et oleks

võimalik läbi viia nõuetele vastavuse- ja taustakontrolli. Selleks tuleb abipolitseinikuks

kandideerijal esitada punkti 1 kohaselt kirjalik isikuankeet; punkti 2 kohaselt haridust

tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti hariduse infosüsteemist kättesaadavad

ning punkti 3 kohaselt eesti keele astme tunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti

keeles ja kui andmed ei ole testide andmekogu.

Eelnõu § 8 sätestab nõuetele vastavuse ja taustakontrolli.

Paragrahvis 8 sätestatakse nõuetele vastavuse- ja taustakontrolli põhimõtted ja eesmärk.

Lõike 1 kohaselt on nõuetele vastavuse kontrolli eesmärk hinnata, kas abipolitseinikuks

kandideerija või abipolitseinik vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 punktides 1, 2, 3, 4, 12,

14 ja lõikes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt on taustakontrolli eesmärk

hinnata, kas abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseinik vastab käesoleva seaduse § 5

lõikes 1 punktides 1, 5, 6, 8, 9, 10, 11 ja 13 ja lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Kuna isikuandmete töötlemine on seotud ühel või teisel moel isikute põhiõiguste riivega, siis

selleks, et hinnata, kas isik sobiks abipolitseinikuks, viiakse lähtuvalt isiku põhiõiguste riive

intensiivsusest läbi sisuliselt 2-astmeline kontroll: nõuetele vastavuse kontroll (eelkõige

andmekogude põhine) ning juhul, kui isiku nõuetele vastavuse kontrolli läbi viimisel ei esine

ajaolusid, mis välistaks tema abipolitseinikuks nimetamise, siis alles viiakse läbi isiku

põhiõigusi rohkem piiravam kontroll ehk taustakontroll.

Taustakontroll on riigi usaldusväärsuse tagamise oluline meede, mille rakendamise käigus

riivatakse teatud gruppi kuuluvate isikute õigusi ja vabadusi. Selle meetme rakendamine on

põhjendatud, so vältimatult vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohalt

kõrgema riskiga ameti- ja töökohtadel, sealhulgas siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikel.

Arvestades kontrolli intensiivsuse eristust (andmekoosseisu eristus sõltuvalt kontrolli

ulatusest), on taustakontrollis vaja eelduslikult alati kasutada andmete andmekogude põhist

kontrolli. Intensiivsema taustakontrolli puhul lisandub vajadusel (s.t eelkõige olukorras, kus

soovitud andmeid ei ole võimalik kontrolli teostajal registritest saada) isikuandmete ankeedi

esitamise kohustus. Samuti peaks sel juhul kontrolli teostajal olema vajadusel õigus andmete

täpsustamiseks isikuga vestelda.

Lõigete 5 ja 6 kohaselt on PPA-l kohustusläbi viia nii nõuetele vastavuse- kui ka

taustakontrolli ka isiku abipolitseinikuks olemise ajal, kui ilmneb kahtlus, ei ta ei vasta enam

abipolitseinikule kehtestatud nõuetele.

37

Lõike 7 kohaselt viib PPA läbi nõuetele vastavuse kontrolli ka enne I astme abipolitseiniku

staatuse andmist, et hinnata, kas talle saab anda I astme abipolitseiniku staatuse. Selleks peab

PPA kontrollima, kas isik on läbinud I astme abipolitseiniku väljaõppe (punkt 1). Enne II

astme abipolitseinikuks ülendamist, et hinnata, kas abipolitseinikul ülendamiseks olemas

nõutud haridusetase, kehaline ettevalmistus ja terviseseisund ning, kas ta on läbinud II astme

abipolitseiniku väljaõppe (punkt 2). Enne III astme abipolitseinikuks ülendamist, et hinnata

enne ülendamist, kas ta oma nõutud haridustaset, keele taset, tal on olemas nõutud staaž ja

täidetud politsei tegevuses osalemise maht ning ta on läbinud III astme abipolitseiniku

väljaõppe (punkt 3).

Eelnõu § 9 sätestab andmete töötlemise nõuetele vastavuse kontrolli läbi viimisel.

Paragrahvis 9 sätestatakse isikuandmed, mida võib PPA töödelda nõutele vastavuse kontrolli

tegemiseks. Nõuetele vastavuse kontrollis töödeldakse vaid neid isikuandmeid, mis on seotud

nõuetele vastavuse kontrolli läbi viibimiseks. Nõuetele vastavuse kontrollis võib töödelda

isiku üldandmeid. Isiku üldandmed on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg), sugu,

kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ja emakeel.

Isiku nime ja isikukoodi teadmine on taustakontrolli tegemise esmaseks ja vältimatuks

eelduseks. Kui isikul puudub isikukood, on vaja teada tema sünniaega. Abipolitseinike puhul

on sätestatud kodakondsuse nõue. Kontaktandmete all peetakse silmas nii isiku elukoha

aadressi kui ka kõigi kasutusel olevate sidevahendite andmeid, sh telefoninumber, e-posti

aadress.

Samuti on vaja teada isiku varasemaid nimesid ning isikut tõendava dokumendi andmeid.

PPA peab veenduma, et isik, kelle kontrolli tehakse, on tõesti see, kes väidab ennast olevat.

Lisaks võib töödelda isiku hariduse ja töötamise andmed, isiku näokujutise andmeid ja fotot,

andmed isiku teovõimelisuse kohta, andmed isiku keeleoskuse kohta, andmeid, et isik vastab

kehalise ettevalmistuse nõuetele, kinnitust, et isik vastab abipolitseiniku tervisenõuetele ja

andmed abipolitseiniku staaži osas.

Eelnõu § 10 sätestab andmete töötlemise taustakontrolli läbi viimisel.

Paragrahvis 10 sätestatakse isikuandmed, mida võib PPA töödelda taustakontrolli tegemiseks.

Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda isikuandmeid, mis on vajalikud taustakontrolli läbi

viimiseks. Taustakontrolli tegemiseks on vaja lähedaste andmeid. Näiteks võib

perekonnaliige, kes on varem olnud seotud kuritegevusega, üritada enda lähedast mõjutada.

Sotsiaalmeediakontode ning e-posti aadressi andmeid kasutatakse eelkõige selleks, et

tuvastada, kas isiku avalikkusele suunatud kuvand on kooskõlas abipolitseiniku kõlbluse

nõuetele. Näiteks kontrollitakse, kas internetis on avalikustatud erootilise sisuga fotosid,

kuritegevust õigustavaid või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt avaldatud materjali sisust

võib PPA loobuda isiku nimetamist abipolitseinikuks või talle selgitada abipolitseinikule

esitatavaid kõlblusnõudeid. Samuti on taustakontrolliks vaja teada isiku varasemaid nimesid

ning isikut tõendava dokumendi andmeid. PPA peab veenduma, et isik, kelle taustakontrolli

tehakse, on tõesti see, kes väidab ennast olevat. Samuti tuleb tagada, et isiku varasem elukäik

ei jää saladuseks seetõttu, et ta on vahepeal nime muutnud. Taustakontrolli raames

kontrollitakse ka isiku karistuste andmeid. Silmas on peetud nii kriminaal-, väärteo- kui ka

distsiplinaarkaristusi.

Kehtivad karistused võivad mõjutada isiku mainet ja usaldusväärsust. Näiteks annab kehtiv

kriminaalkaristus aluse kahelda isiku maines ning isikutel, kes on riigivõimu esindajad ning,

kellel on õigus piirata teiste isikute õiguseid ja vabadusi, peaks selleks olema ka laitmatu

taust. Samuti on taustakontrolli käigus õigus töödelda andmeid selle kohta, kas isik oli või on

38

kahtlustatav, süüdistatav ning prokuratuuri loal ka selle kriminaalasja sisulisi andmeid.

Kriminaalmenetluse andmete all on mõeldud jälitustoimingutega kogutud andmeid.

Lisaks kontrollitakse politsei ja teiste uurimisasutuste kogutud andmeid, mis võimaldavad

tuvastada isiku suhteid kuritegevusega seotud isikutega ning andmeid isiku sõltuvushäirete

kohta. Selliste andmete all pole silmas peetud andmeid tervishoiutöötajatelt või tervise

infosüsteemist, vaid andmeid politsei andmebaasis (väljakutsed seoses alkoholi

liigtarvitamisega).

Samuti võib taustakontrolli tegemisel töödelda andmeid, mis näitavad isiku usaldusväärsust ja

kõlbelisi omadusi. Võib esineda juhtumeid, kus infot isiku usaldusväärsuse või käitumiseetika

kohta ei saada varem loetletud andmete põhjal, vaid tegemist võib olla avalikest allikatest

saadava infoga. Samuti võib PPA töödelda andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis

viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja. Uue taustakontrolli

tegemisel võib arvesse võtta ka eelmiste taustakontrollide andmeid.

Eelnõu § 11 sätestab andmete allikad nõuete vastavuse kontrolli ja taustakontrolli läbi

viimisel.

PPA-l on õigus nõuetele vastavuse – ja taustakontrolli tegemiseks saada isikuandmeid ning

muud teavet nii riigiasutuselt kui kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult

juriidiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult.

Lõike 1 kohaselt on nõuetele vastavuse kontrolli läbi viimasel Politsei- ja Piirivalveametil

õigus punkt 1 alusel pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti

füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta

ning punkt 2 alusel kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu

avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku

andmekogust.

Lõike 2 kohaselt on taustakontrolli tegemiseks PPA-l õigus punkt 1 alusel pöörduda riigi- ja

kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole

järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta. See tähendab, et PPA võib pöörduda

nt Maksu- ja Tolliameti või kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, et koguda infot

abipolitseiniku kandidaadi kohta. See on vajalik, et hinnata, kas kandidaat on seaduskuulekas

ja usaldusväärne ning kas tal on varasemaid probleeme, mis võiksid PPA töö usaldusväärsust

kahjustada. Punkt 2 alusel vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse

esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja, kas isiku kõlbelised omadused,

usaldusväärsus ega tema käitumine ei võiks kahjustada PPA mainet, ega ohustada tema ega

teiste isikute turvalisust ja avalikku korda. Isiku seaduskuulekus ja eetika ei pruugi ainult

dokumentidest nähtuda, seetõttu on vaja koguda ka inimlikku tagasisidet. Punkt 3 alusel

kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku

või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. Punkt 4 alusel

saada andmeid karistusregistri arhiivist. Punkt 5 alusel töödelda üldsusele mõeldud ja

avalikult kättesaadavaid isikuandmeid. PPA võib uurida inimese kohta infot, mis on avalikus

ruumis, näiteks meediast või internetist. Avalik käitumine peegeldab samuti isiku sobivust

esindama politseid. Kui inimene postitab avalikult sotsiaalmeedias ähvardusi või levitab

vaenu õhutavaid seisukohti, võib see olla piisav põhjus abipolitseinikuks mitte sobida. Samuti

võib leida ajaleheartikleid tema varasemate rikkumiste kohta. Punkt 6 alusel kontrollida

andmeid Politsei- ja Piirivalveameti andmekogudest.

39

Nimetatud toimingud on vajalikud, et taustakontrolli käigus oleks PPA-l võimalik erinevatest

allikatest kontrollida esitatud andmete õigsust ja abipolitseinikuks sobivust. Andmete

kontrollimise viis valitakse iga kord eraldi, arvestades kontrollitavate andmete olemust.

Eelnõu § 12 sätestab nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli tulemuse.

Lõige 1 selgitab, et nii nõuetele vastavuse kui ka taustakontrolli tulemus sisaldab nii andmeid

kui ka hinnangut, kas isik vastab nõuetele, mis peavad olema täidetud isiku abipolitseinikuks

nimetamisel ja abipolitseinikuks olemisel. Nimetatud nõuded tulevad eelkõige paragrahvist 5.

Tulemus peab sisaldama vähemalt olulisi asjaolusid, mis taustakontrollis tuvastati ja võib olla

aluseks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumisotsuse tegemiseks.

Lõige 2 näeb ette, et nõuetele vastavuse või taustakontrolli käigus andmete töötlemise

tulemusena võib (punkt 1) anda isikule abipolitseiniku staatuse ja nimetada ta I, II või III

astme abipolitseinikuks; (punkt 2) ülendada või alandada abipolitseiniku taset; (punkt 3)

keelduda isikule abipolitseinikule staatuse andmisest; (punkt 4) vabastada isik abipolitseiniku

staatusest.

Näiteks kui abipolitseiniku andmete kontrollimine näitab, et tegemist on isikuga, kes võib on

tegemist korduvalt süüdi mõistetud isikuga, võib keelduda isiku abipolitseinikuks

nimetamisest.

Lõikega 3 sätestatakse, et lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud keeldumise või vabastamise

põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata kuni vastava asjaolu äralangemiseni ning

ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:

1) riigi julgeoleku;

2) riigikaitse;

3) avaliku korra;

4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;

5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli tegemisel kogutakse ja analüüsitakse

andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid

küsitakse teabenõude vormis. IKÜM-i artikli 23 alusel võib piirata nimetatud määruse

artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline

piirang austab põhiõiguste ja-vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede. Igal üksikul juhul on oluline hinnata, kas põhjuse avaldamine võib

kaasa tuua seaduses sätestatud tagajärgi.

Eelnõu § 13 näeb ette tähtajad andmete säilitamisele. Selle kohaselt iga nõuetele vastavuse

kontrolli ja taustakontrolli andmeid säilitatakse viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest.

Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.

Kehtiv APolS näeb ette, et isikuandmeid säilitatakse kümme aastat isiku abipolitseinikuks

kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatuse lõppemisest. Pärast säilitamise tähtaja

möödumist andmed kustutatakse.

Muudatus seisneb selles, et kehtiva APolS-i järgi säilitatakse taustakontrolli andmeid seni,

kuni isik on abipolitseinik, sõltumata ajalisest piirangust. Uue APolS kohaselt piirdub

andmete säilitusaeg maksimaalselt viie aastaga alates taustakontrolli lõppemisest, olenemata

sellest, kui kaua isik tegelikult abipolitseinikuna tegutseb.

40

Abipolitseinikud osalevad avaliku korra tagamises ja PPA ülesannetes, mistõttu on nende

taustakontroll kriitilise tähtsusega. Abipolitseinikud saavad ligipääsu tundlikule teabele ja

võivad osaleda tegevuses, mis võib mõjutada riiklikku julgeolekut. Taustakontrolli andmete

säilitamine võimaldab PPA hiljem kontrollida isiku varasemaid seoseid võimalike rikkumiste

või ebasobivusega politsei tegevuses osalemiseks. Kui isiku tegevusega seoses tekivad hiljem

õiguslikud küsimused, distsiplinaarmenetlused või kohtuvaidlused, on taustakontrolli andmed

olulised tõendina. Näiteks, kui hiljem ilmneb, et isikul oli varjatud seoseid kuritegelike

ringkondadega või muid riskifaktoreid, saab neid andmeid kasutada uurimise toetamiseks.

Määrates kindla viie aastase säilitustähtaja, on lihtsam tagada õiguslik selgus ja vältida

ebamäärasust, mis võiks tekkida erinevate juhtumite puhul.

Tähtaja möödumisel tuleb andmed PPA-l kustutada. Andmete kustutamine toimub kas täis-

või poolautomaatselt. Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis

kustutatakse käsitsi.

2. jagu. Abipolitseiniku tervisenõuded ja väljaõpe

Eelnõu § 14-s reguleeritakse abipolitseiniku tervisekontroll.

Uue APolS eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil üksnes tervisekontrolli läbimise eesmärk,

kohustus ja tervisekontrolli tegija. Täpsemad tervisenõuded, tervisekontrolli kord ja sagedus,

tervisetõendi vorm ja sisu ning samaväärsete tervisekontrollide raames väljastatud tõendite

loetelu kehtestatakse siseministri määrusega. Samalaadselt on ka kehtivas APolS-is

tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ning

abipolitseiniku ülesannete täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist takistavate füüsiliste

puuete loetelu, samuti tervisetõendi vorm ja sisu kehtestatud siseministri määrusega.

I astme abipolitseinikule ei ole uue APolS eelnõuga ette nähtud kohustust läbida

abipolitseiniku tervisekontrolli. Samas, põhjendatud vajaduse korral, on võimalik suunata ka I

astme abipolitseinik tervisekontrolli, eelkõige selleks, et kindlaks teha, kas isikul esineb

raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire. Kehtiva APolS-i järgi ei ole

tervisekontrolli läbimise kohustust abipolitseinikul, kes osaleb ainult ennetustegevuses. Üks

senine praktiline probleem on see, et abipolitseinikuks astuda soovijal tuleb esmase

tervisekontrolli läbimine perearsti juures korraldada ja rahastada ise, sest tervisetõend tuleb

koos teiste vajalike dokumentidega esitada PPA-le. Kui aga isik ei vasta muudele

abipolitseinikuks saamise tingimustele, on ta kulutanud oma aega ja raha asjatult. See erineb

politseiametnikuks pürgimise protsessist, kus politseikadetiks kandideerija läbib

tervisekontrolli alles pärast seda, kui on toimunud vestlus ja on kindlaks tehtud, et puuduvad

muud takistavad asjaolud. Uue eelnõuga muudetakse protsessi selliselt, et abipolitseinikuks

astuda soovija läbib tervisekontrolli töötervishoiuarsti või perearsti juures alles pärast seda,

kui on tehtud taustakontroll ja ta on juba saanud abipolitseiniku staatuse ning nimetatud I

astme abipolitseinikuks. See muudatus aitab inimestel vältida asjatuid kulutusi juhul, kui nad

ei kvalifitseeru abipolitseinikuks muudel põhjustel. Siiski ei saa välistada olukorda, kus isik ei

sobi just tervisliku seisundi tõttu, kuid sellist riski ei ole võimalik täielikult elimineerida.

Abipolitseiniku tervisenõudeid ajakohastatakse, et need vastaksid tema valitud

tegevusvaldkonnale. See tähendab, et tervisenõue on otseselt seotud tegevustega, mille

ohutuks ja tõhusaks täitmiseks on vajalik teatud füüsiline või vaimne võimekus.

Tervisenõuded muutuvad sarnasemaks politseiametnike nõuetega, tagades, et need on

asjakohased ja vastavad töö iseloomule. Uues APolS eelnõus säilib põhimõte, et

abipolitseinik peab perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille sagedus sätestatakse määruses.

41

Lõige 1 sätestab abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärgi. Selle kohaselt on

abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärkideks kontrollida, kas abipolitseinik on

terviseseisundiga, mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses ning terviseriskide

vähendamine ja vältimine. Tervisekontroll on vajalik selleks, et abipolitseinikud saaksid

politsei tegevuses osaleda ohutult ja oma tervist säästvalt. See kaitseb mitte ainult

abipolitseiniku enda tervist, vaid ka tema kolleege ja laiemat avalikkust, tagades politsei töö

sujuvuse. Abipolitseiniku terviseseisundi hindamine ning terviseriskide vähendamine on

olulised mitmel põhjusel:

 politsei tegevustes osalemine, isegi vabatahtlikkuse alusel, võib hõlmata füüsiliselt või

vaimselt nõudlikke ülesandeid. Tervisekontroll tagab, et abipolitseinik on piisavalt hea

tervisega, et neid ülesandeid ohutult täita. Kui abipolitseinik ei ole füüsiliselt või

vaimselt võimeline talle antud ülesandeid täitma, võib see tekitada ohte nii temale

endale kui ka teistele;

 regulaarne tervisekontroll võimaldab avastada ja ennetada haigusi või tervisehäireid,

mis võivad mõjutada abipolitseiniku tervist. Näiteks võib südame-veresoonkonna

probleemide avastamine varajases staadiumis vältida nende süvenemist. Mõned

abipolitseiniku ülesanded võivad olla füüsiliselt koormavad ning tervisekontroll aitab

hinnata, kas inimene suudab nendega pikaajaliselt toime tulla ilma oma tervist ohtu

seadmata;

 tervisekontroll aitab hinnata, millist tüüpi ülesandeid abipolitseinik sobib täitma.

Näiteks võib inimesel olla piisav tervislik seisund ennetustegevustes osalemiseks, kuid

mitte ülesanneteks, mis nõuavad kõrgendatud füüsilist võimekust või stressitaluvust.

Tervisekontrolli käigus tehakse kindlaks abipolitseinikul raskekujulise psüühika-, isiksuse-, ja

käitumishäire puudumine ning tema vastamine abipolitseinikule ettenähtud tervisenõuetele.

Lõige 2 näeb ette, et I astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli enne II astme

abipolitseinikuks ülendamist ning II ja III astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli

perioodiliselt. See tähendab, et isik, kes kandideerib abipolitseinikuks, ei pea enne I astme

abipolitseinikuks nimetamist olema läbinud tervisekontrolli. Kui aga I astme abipolitseinik

soovib liikuda kõrgemale, st II astmele, peab ta enne ülendamist läbima tervisekontrolli. Selle

eesmärk on tagada, et ta on tervislikult sobiv kõrgema astme ülesanneteks. II astme

abipolitseiniku ülesanded võivad hõlmata rohkem vastutust, operatiivtegevust ning suuremat

füüsilist ja psüühilist koormust. Tervisekontroll aitab kindlaks teha, kas isik vastab nende

ülesannete tervisenõuetele. II ja III tase abipolitseinikud peavad regulaarselt läbima

tervisekontrolli kindlate ajavahemike järel, täpne periood nähakse ettesiseministri määrusega.

Perioodiline tervisekontroll tagab, et abipolitseiniku tervis vastab jätkuvalt tööülesannete

nõuetele. Näiteks võivad ajas tekkida terviseprobleemid, mis ei olnud varasemalt tuvastatud,

kuid võivad nüüd takistada teatud ülesannete täitmist. Regulaarne kontroll võimaldab

ennetada olukordi, kus tervislik seisund halveneb märkamatult ja võib seada ohtu

abipolitseiniku enda või teiste turvalisuse.

Lõige 3 sätestab, et abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab

perearst või PPA-ga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral

teisi eriarste või spetsialiste. Lisaks sätestatakse, et käesolevas lõikes nimetatud

tervisekontrolli ja tervisetõendi võib asendada abipolitseiniku tegevuse eeskirjas ette

nähtud juhtudel. Ka kehtivas APolS-is on see samamoodi ettenähtud. See tähendab, et

abipolitseiniku tervisekontrolli viib läbi kas perearst või töötervishoiuarst, kes on spetsiaalselt

seotud PPA-ga. Kui perearst või töötervishoiuarst leiab, et abipolitseiniku terviseseisundi

täpsemaks hindamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, kaasatakse protsessi ka eriarstid või

teised spetsialistid, näiteks psühhiaater (vaimse tervise hindamiseks), kardioloog

(südameprobleemide hindamiseks) või ortopeed (liikumisvõimekuse hindamiseks).

42

Abipolitseinikule eraldi tervisekontrolli tegemine ei ole alati kohustuslik — teatud

olukordades, kui abipolitseinik on nt hiljuti läbinud teise sarnase tervisekontrolli saab seda

tõendit arvestada. Tervisekontroll nõuab nii abipolitseiniku kui ka arstide aega. Kui

olemasolevat kehtivat tõendit saab kasutada, saab nii abipolitseinik kiiremini oma ülesandeid

täita kui ka meditsiinisüsteem väldib tarbetut lisakoormust. Lisaks vähendab ühe kehtiva

tervisetõendi kasutamine mitmel eesmärgil korduvate tervisekontrollide ja dokumentide

vormistamise kulu.

Lõige 4 sätestab, et töötervishoiuarst või perearst väljastab PPA-le kinnituse

abipolitseiniku tervisenõuetele vastavuse kohta, avaldamata täpseid terviseandmeid. See

tähendab, et töötervishoiuarst või perearst hindab abipolitseiniku terviseseisundit ning teeb

kindlaks, kas ta vastab kehtestatud tervisenõuetele, kuid ei edasta PPA-le isiku tervise kohta

üksikasjalikku teavet. Selle asemel edastatakse ainult lõplik kinnitus tervisenõuetele vastavuse

või mittevastavuse kohta. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed, mille kaitsmine on

seadusega tagatud. Arstidel on kohustus hoida patsiendi terviseandmed konfidentsiaalsena.

Järgnevalt on tabel, mis annab koondülevaate politseiametnike ja siseturvalisuse vabatahtlike

tervisetõendi liigist, tervisekontrolli teostajast ja tervisekontrolli sagedusest.

Tabel 2. Siseturvalisuse vabatahtlike tervisekontrolli ülevaade

Tervisetõendi liik Tervisekontrolli

teostaja

Tervisekontrolli sagedus

Abipolitseinik

(kehtiv ApolS

kohaselt)

Eraldi abipolitseiniku tervisetõend ning samaväärsed tervisetõendid, mida saab

arvestada tervisekontrolli asemel. Ennetuse

abipolitseinikul ei ole tervisenõudeid.

perearst või töötervishoiuarst,

kaasates eriarste

 kõige varem kolm kuud enne abipolitseinikuks astumist, st tuleb

esitada tervisetõend kandideerimisel, mis on tehtud

oma kuludega

 perioodiliselt iga 3 aasta järel

Abipolitseinik

(uus APolS)

Eraldi abipolitseiniku tervisetõend ning

samaväärsed tervisetõendid, mida saab arvestada tervisekontrolli asemel. I astme

abipolitseinikul ei ole kohustuslikku

tervisekontrolli, küll aga põhjendatud vajadusel saab saata ta tervisekontrolli.

perearst või

töötervishoiuarst, kaasates eriarste

 Tervisekontroll tehakse I astme

abipolitseinikule, kes on suunatud II astme AP õppesse ja selle eest

tasub PPA, st kandideerimisel ei ole tervisetõendi esitamist enam

vaja

 perioodiliselt (täpne periood nähakse ette määrusega)

Politseiametnik17 Eraldi tervisetõend. Nõuded on erinevad: I

grupp – välitööd tegevad politseiametnikud; II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud.

töötervishoiuarst,

kaasates vajaduse korral muu

tervishoiuteenuse

osutaja

 mitte varem kui kolm kuud enne

politseiametniku erialale õppima asumist või politseiteenistusse

asumist

 perioodiliselt iga kolme aasta järel; PPA I grupi politseiametnik alates

40. eluaastast iga kahe aasta järel ning alates 50. eluaastast ühe aasta

järel

Vabatahtlik

merepäästja18

Üks järgnevatest võimalusets:1) mootorsõidukijuhi tervisetõend, relvaseaduse

§-s 351 sätestatud tervisetõend; meremehe

tervisetõendi; vastates tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku,

vabatahtliku päästja või abipolitseinikuna

tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku

päästja või abipolitseiniku tervisenõuetele.

vastavalt esitatavale tervisetõendile, nt

perearst

 enne vabatahtliku merepäästjana tunnustamist

 perioodiliselt iga viie aasta järel

17 Siseministri 20. juuni 2022. aasta määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi

sisu ja vormi nõuded“. - RT I, 22.06.2022, 23 18 Siseministri 12. septembri 2012. aasta määrus nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele

ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja

selle kandmise korrale“. - RT I, 31.05.2022, 1

43

Abidemineerija19 Eraldi tervisetõendit ei ole, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse

seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse

kohaselt. Loetletud ka samaväärsed tervisetõendid, mida saab arvestada

tervisekontrolli asemel.

töötervishoiuarst kaasates vajadusel

muu

tervishoiuteenuse osutaja

 enne vabatahtlikuks päästjaks kandideerimist peab läbima

tervisekontrolli ja mitte varem kui

kolm kuud

 peab perioodiliselt läbima

tervisekontrolli üks kord kolme aasta jooksul

Vabatahtlik

päästja20

Eraldi tervisetõendit ei ole, tervisenõuetele

vastavust kontrollitakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse

kohaselt. Loetletud ka samaväärsed

tervisetõendid, mida saab arvestada tervisekontrolli asemel.

töötervishoiuarst

kaasates vajadusel muu

tervishoiuteenuse

osutaja

 enne vabatahtlikuks päästjaks kandideerimist peab läbima

tervisekontrolli ja mitte varem kui

kolm kuud

 peab perioodiliselt läbima

tervisekontrolli üks kord kolme

aasta jooksul

Häirekeskuse

vabatahtlik

Tervisenõudeid ei ole ettenähtud.

Eelnõu § 15-s reguleeritakse abipolitseiniku väljaõpet.

Ühiskond seab järjest kõrgemaid nõudeid nii politseiametnikele kui ka abipolitseinikele.

Praegune abipolitseinike õppesüsteem, selle sisu ja maht on kehtinud juba pikka aega ega

vasta enam täielikult ühiskonna ootustele, samuti politsei enda vajadustele. Uue APolS eelnõu

kohaselt jagatakse abipolitseinikud kolme astmesse. Astmete omandamine toimub järk-

järgult, alustades esimesest ja liikudes soovi korral kolmandani, kusjuures astmete

omandamist toetab nii väljaõppesüsteem kui ka praktiline kogemus. Kõik abipolitseinikud

omandavad esmalt esimese astme, olenemata sellest, millises valdkonnas või eesmärgil nad

soovivad oma vabatahtlikku panust anda. Esimese astme väljaõpe ei võimalda osaleda PPA

põhitegevustes, mis on seotud sekkumisõiguse kasutamisega. Sellisteks tegevusteks

osalemiseks peab abipolitseinik läbima II või III astme väljaõppe. Eelnõuga tagatakse, et

abipolitseinike õppesüsteem ja praktiline väljaõpe toetavad abipolitseinike järkjärgulist

arengut.

Hetkel ei ole abipolitseinike väljaõpe süsteemselt korraldatud ning täiendkoolitusi pakutakse

vaid võimaluse korral. Baasväljaõppe 40-tunnine (esimese astme väljaõppe) maht ei ole

piisav, et ette valmistada abipolitseinikke politsei abistamiseks mitmekesistes ülesannetes.

Baasväljaõpe annab ainult algteadmised ja -oskused, kuid ei võimalda süvitsi omandada

praktilisi oskusi keerukamate ülesannete täitmiseks.

Selleks, et vajalikud oskused omandatakse, on oluline õpitut praktikas rakendada. Hetkel ei

ole praktika osa esimese astme väljaõppest, mistõttu vajavad abipolitseinikud patrulltegevuses

politseiametnikult juhendamist ja nõustamist, et õpitut rakendada. Näiteks politseiametnikuks

õppimine näitab, kui oluline on praktika. Politseikadett omandab esmased teadmised ja

oskused koolis ning seejärel suundub praktikale. Esimesel praktikal tutvub kadett

organisatsiooni töökorraldusega ning järgmistel praktikatel arendab praktilisi oskusi ja

teadmisi konkreetsetest tööliinidest, näiteks avaliku korra kaitsmisest, süüteomenetlusest ja

piirikontrollist. Politseiametniku kutseõpe kestab 1,7 aastat ja politseikõrghariduse

omandamine kolm aastat.

19 Siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „ Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded

isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused

ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. - RT I, 17.12.2022, 4 20 Sealsamas.

44

Abipolitseinik on politsei abistaja, mistõttu peab politseiametnik enne ülesande andmist

hindama, kas abipolitseinikul on selleks vajalikud teadmised ja oskused. Seetõttu on

kvaliteetne väljaõpe väga oluline. Kui abipolitseinik abistab patrulltöös, ootab

politseiametnik, et tema kõrval oleks partner, kes teab, mida ja kuidas teha, ja kellel on

piisavalt õigusi olukordade lahendamiseks. Abipolitseinikud tegelevad erinevate olukordade

lahendamisega, mistõttu vajavad nad mitmekülgseid ja valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja

oskusi. Näiteks patrullitöös tuleb tegeleda järgmiste olukordadega: naabrite vahelised tülid

või lähisuhtevägivalla juhtumid, kauplusest alkoholi varastanud õigusrikkujad või ööklubis

kaklevad joobes isikud, abivajavad alaealised, kelle tuleb turvalisse kohta toimetada. Lisaks

peavad abipolitseinikud oskama vormistada erinevaid haldusmenetluse dokumente, milles nad

saavad politseid abistada. Kõik need oskused tuleb omandada väljaõppe käigus ja kinnistada

praktika jooksul. Samuti on oluline tagada, et abipolitseinik ei satuks ise ohtu ning oskaks

vajadusel kaitsta ka oma paarilist. Väljaõppe arendamine on hädavajalik, sest politseitöös

võivad abipolitseinikel ette tulla olukorrad, mis nõuavad kiiret otsustamist ja vajalike

meetmete rakendamist. Selleks, et abipolitseinik ei sekkuks ebaproportsionaalselt isikute

põhiõigustesse, peab ta oskama olukordi õigesti hinnata ja teha kaalutletud otsuseid.

Abipolitseinike väljaõppe teemal läbi viidud küsitlus näitas, et ligikaudu pool vastanutest

peab väljaõppe mahtu piisavaks ning 62% hindab selle sisu rahuldavaks. Samas selgub, et neli

abipolitseinikku kümnest leiab, et praegune väljaõpe ei ole piisav. Probleemina tuuakse välja,

et väljaõpe on liiga teoreetiline ning praktilised oskused, nagu protokollide täitmine,

töövahendite (näiteks indikaatorvahendite) kasutamine ja teenistuslehe vormistamine, jäävad

omandamata. Küsitluse andmetel peab enamik abipolitseinikke optimaalseks väljaõppe

mahuks 100–300 tundi (38%) või kuni 100 tundi (33%). Vaid 10% vastanutest ei ole

huvitatud mahukamast väljaõppest.

Konkreetsete õpiväljundite kehtestamine toimub siseministri määrusega. Praeguse ja

kavandatava APolS eelnõu kohaselt reguleeritakse määrusega, millised teadmised ja oskused

tuleb omandada esimese, teise ja kolmanda astme väljaõppes.

Muudatused tagavad, et abipolitseinikud on paremini ette valmistatud ja motiveeritud,

võimaldades neil tõhusamalt ja ohutumalt politseid abistada. Samuti tagab see, et

abipolitseinikud saavad vajalikud teadmised ja oskused vastavalt neile seatud ülesannetele.

On kavandatud, et abipolitseiniku väljaõpe hakkab koosnema baasõppest, erialaõppest ja

täiendõppest. Baasõpe on abipolitseiniku I, II ja III astme väljaõpe. Baasõppe moodulid

annavad abipolitseinikule teadmised ja oskused, mis vastavad tema kaasamise pädevusest

tulenevale ootusele ja kompetentsidele. I astme baasõppe läbivad kõik abipolitseinikud. Ilma

selleta pole võimalik abipolitseinikuks saada. Erialaõpe on abipolitseiniku kaasamise

valdkonna põhine väljaõpe. Erialamoodulitega tagatakse abipolitseinike spetsialiseerumine

teatud erialale. Erialamoodulite sisu lähtub üldisest politsei- ja sekkumisõigusest, kuid

täiendab ja laiendab neid teadmisi erispetsiifiliste valdkondlike teadmiste ja oskustega.

Täiendõpe on abipolitseiniku kaasamise astme st ja/või valdkonna eripärast või erilistest

nõuetest tulenev täiendav väljaõpe. Täiendõppemoodulitega tagatakse teatud erispetsiifiliste

oskuste ja teadmiste andmine abipolitseinikele, kellele see on vajalik, tulenevalt tema

kaasamisvajadusest ja valdkonnast. Ühtlasi saab täiendõppemoodulitega tagada pideva,

regulaarse täiendõppe, luues vastavaid mooduleid.

Abipolitseiniku astmeid on võimalik omandada üksnes vastava väljaõppega ning astmete

ülenemise järjekorras. See tähendab, et abipolitseiniku III astme omandamise eeltingimuseks

on I astme ning seejärel II astme väljaõpe ja vajalik praktika.

45

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on I astme abipolitseiniku väljaõpe I astme abipolitseinikus

ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 20 akadeemilist tundi, mis lõppeb

arvestusega. Sellega sätestatakse kohustuslik väljaõpe kõigile, kes soovivad saada

abipolitseinikuks, mille miinimummaht on 20 tundi. I astme abipolitseiniku väljaõppe käigus

omandab abipolitseinik esmateadmised politseitegevuses osalemiseks tugi- ja toetavates

tegevustes. Väljaõpe loetakse edukalt läbituks, kui isik sooritab selle lõpus arvestuse. Seega

saavad kõik I astme abipolitseinikud ühtse algväljaõppe, mis on koostatud kinnitatud

õppekava alusel. Täiendav väljaõpe toimub seejärel praktilise juhendamise kaudu

konkreetsetes valdkondades, kuhu abipolitseinikud kaasatakse.

Lõike 1 punktiga 2 sätestatakse, et II astme abipolitseiniku väljaõpe on II astme

abipolitseinikus ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 150 akadeemilist tundi, mis

lõppeb arvestusega. II astme väljaõppese suunatakse ainult need abipolitseinikud, kelle

kaasamine politseitegevusse koos politseiametnikuga ning piiratud sekkumisõigusega on

vajalik ja kavandatud. II astme abipolitseiniku väljaõpe on eeltingimus politseitegevuses

osalemiseks. II astme abipolitseiniku väljaõpe sisaldab endas nii baasteadmiste ja oskuste

andmist, kui ka erialaõpet (nt piirkondlikuks politsei tööks või menetluse toetamiseks vajalike

oskusi ja teadmisi) ning teatud juhtudel ka täiendõpet (nt tuli- ja eletrišokirelva õpet).

Vastavalt sellele, millises valdkonnas abipolitseinik eelkõige plaanib politseid abistama

hakata, saab ta II astme väljaõppe raames erialaõppe, mille täpsem sisu ja valdkonnad

kehtestatakse siseministri määrusega.

II astme abipolitseiniku väljaõppes on võimalik läbida täiendõppe moodulid, milleks võivad

olla nt:

 tulirelva õpe, kus antakse vajalikud teadmised ja oskused tulirelva käitlemiseks;

 elektrišokirelv õpe, kus antakse vajalikud teadmised ja oskused elektrišokirelva

käitlemiseks;

 alarmsõit, kus antakse vajalikud teadmised ja oskused teenistussõidukiga alarmsõidu

tegemiseks;

 pädev mõõtja, kus antakse vajalikud teadmised ja oskused mõõtja pädevuse saamiseks.

Lõike 1 punkt 3 kohaselt on III astme abipolitseiniku väljaõpe III astme

abipolitseinikus ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 40 akadeemilist tundi,

mis lõppeb arvestusega. III astme abipolitseiniku väljaõpe valmistab abipolitseiniku ette

iseseisvaks tegutsemiseks politseitegevuses. See tähendab, et pärast väljaõppe edukat läbimist

on abipolitseinikul oskused, teadmised ja pädevus täita politsei ülesandeid ilma otsese

politseiametniku juhendamiseta, kuid vastavalt politsei antud ülesannetele ja kehtestatud

volitustele. III astme abipolitseinikud saavad täita ülesandeid, mis ei nõua politseiametniku

otsest sekkumist. See vabastab politseiametnike ressursse keerukamate ülesannete jaoks.

Väljaõpe tagab, et abipolitseinikud tunnevad seadusi ja vajalikke töömeetodeid, mis

võimaldab neil tegutseda vastutustundlikult ja seaduslikult. III astme abipolitseiniku väljaõpe

sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa. III astme abipolitseiniku väljaõppese suunamise

eeldus on see, et abipolitseinik vastab kõrgematele nõuetele: oskab Eesti keelt vähemalt C1

astme l, omab keskharidust, omab II astme abipolitseiniku staaži vähemalt üks aasta ning on

politsei tegevuses osalenud selle aja jooksul vähemalt 120 tundi. Ka kehtiva APolS kohaselt

on iseseisva pädevusega abipolitseiniku koolitusele suunamise eelduseks eelnev praktiline

kogemus politsei tegevuses osalemise näol vähemalt 100 tundi. III astme abipolitseiniku

väljaõppe sisu ja õpiväljundid kehtestatakse siseministri määrusega.

Lõige 2 sätestab, et I, II ja III astme abipolitseiniku väljaõppe ning kriisivalmiduse

väljaõppe läbimisel võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. PPA või

46

SKA võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe

osaliselt või täielikult läbituks. Ka kehtiva APolS alusel antud määrus „Abipolitseiniku

kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise kord21“ näeb ette,

et abipolitseiniku väljaõppe läbiviimisel arvestatakse abipolitseiniku kandidaadi varasema

õpi- ja töökogemusega. Pärast abipolitseiniku kandidaadi varasema õpi- ja töökogemuse

hindamist võib ta suunata otse arvestuse tegemisele. Kehtiva APolS kohaselt ei kehti esimese

ja teise astme väljaõppe nõue järgmistele isikutele: 1) endistele politseiametnikele ja

piirivalveametnikele; 2) julgeolekuasutuste ametnikele; 3) turvatöötaja kvalifikatsiooniga

isikutele, kes on läbinud turvatöötaja põhiõppe.

Uue APolS eelnõu kohaselt saab käesoleva lõike alusel arvestada ka endiste politseiametnike,

julgeolekuasutuste ametnike või turvatöötjate varasemat õpi- ja töökogemust. Kuna

turvatöötajate ja julgeolekuasutuste ametnike väljaõpe, õigused ja kohustused erinevad

politseiametniku omast tuleb individuaalselt iga isiku puhul PPA-l koostöös SKA-ga hinnata,

millist osa väljaõppest ta peab täiendavalt läbima ja millises osas saab lugeda õppe läbituks.

Kuna julgeolekuasutuse ametnikud ega turvatöötajad ei kasuta oma töös abipolitseinikke, on

oluline, et nad mõistaksid abipolitseiniku süsteemi, rolli ja õigusi politsei tegevuses. Isikutel,

kes on olnud politseiametnikena teenistuses PPA-s, võivad olla juba olemas vajalikud

teadmised ja oskused, mis on aluseks abipolitseiniku tegevusele. See sõltub, millist

konkreetset tööd ta politseis on teinud. Seetõttu ei pruugi olla endistel politseiametnikel

vajalik läbida abipolitseiniku väljaõpet täies ulatuses. Tuleb arvestada, et abipolitseiniku ja

politseiametniku õigused ning kohustused ei ole täielikult kattuvad. Samas ei keela see säte

endistel politseiametnikel läbida abipolitseiniku väljaõpet täies mahus. Turvatöötajad ja

julgeolekuasutuste ametnikud või muud isikutel on võimalik kanda üle oma varasemad

teadmised ja oskused, mis on abipolitseiniku ülesannetega seotud. Siiski on oluline, et nende

teadmised viidaks vastavusse abipolitseiniku spetsiifiliste nõuetega.

Kokkuvõttes on tagatud paindlik lähenemine, mis võtab arvesse erinevate isikute varasemaid

kogemusi ja teadmisi, samas tagades, et kõik abipolitseinikud on politsei tegevuses

osalemiseks piisavalt ette valmistatud ja pädevad.

Siin on mõned näited, millistel juhtudel varasem kogemus võiks olla asjakohane:

 Isik on õppinud õigusteadust või töötab juristina, mille käigus on ta omandanud

teadmisi seadusandlusest ja õiguste rakendamisest. Seda kogemust saab rakendada,

vabastades isiku õiguse üldaluseid käsitlevatest loengutest ja keskendudes rohkem

praktilistele ülesannetele.

 Isik töötab tervishoiutöötajana või on läbinud põhjalikud esmaabikursused. Sellisel

juhul saab vabastada isiku esmaabiõppe õppest.

 Isik on osalenud varasemates koolitustes, mis on seotud politsei või turvalisuse

valdkonnaga (nt relvade kasutamise koolitus, vahetu sunni ja turvataktika kursus,

konfliktide lahendamine). Varasemad kursused võivad asendada vastavaid mooduleid

abipolitseiniku väljaõppes, võimaldades isikul keskenduda ainult uutele teadmistele ja

praktilistele harjutustele.

Eelnõu § 16 reguleerib abipolitseiniku täiend- ja erialaõpet.

21 Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe

nõuded ning arvestuse sooritamise kord“. - RT I, 11.06.2022, 2

47

Täiendõpe ja erialaõpe on koolituse vormid, mille eesmärk on täiendada või arendada inimese

teadmisi ja oskusi vastavalt tema tööülesannetele või karjäärivajadustele. Abipolitseiniku

täiendõpe keskendub juba omandatud teadmiste ja oskuste värskendamisele. Selle eesmärk

on hoida oskusi tasemel, mis võimaldab neid vabatahtlikus töös kasutada. Abipolitseiniku

erialaõppe eesmärk on anda spetsiifilisi ja süvendatud teadmisi konkreetse ülesande või

valdkonna jaoks. Erialaõpe on vajalik, kui abipolitseinik soovib spetsialiseeruda teatud

töövaldkonnale või täita keerukamaid ülesandeid. Erialaõpe on näiteks relvaõpe, alarmsõit,

kriisirolliga abipolitseiniku õpe jne.

Lõike 1 kohaselt peab II ja III astme abipolitseinik läbima kvalifikatsiooni tagamiseks

igal aastal turvataktika ja vahetu sunni täiendõppe. Ka kehtivas APolS-is kohaselt on

abipolitseinikul kohustus vähemalt üks kord kalendriaastas läbida kvalifikatsiooni tagamiseks

täiendusõppe ja sooritada arvestus. Käesoleva sättega uues APolS eelnõus nähakse ette just

turvataktika ja vahetu sunni täiendõppe läbimise kohtustus igal aastal. Täiendõppe maht ja

sisu nähakse ette PPA sisemise regulatsiooniga. Tegemist on sarnase väljaõppega, mida

teevad politseiametnikud igal aasta. Selleks, et abipolitseiniks oskaks erinevates olukordades

kiirelt reageerida ja järgida turvataktika nõudeid, tuleb seda regulaarselt harjutada. Iga-aastane

täiendõppe on hädavajalik, et abipolitseinikud saaksid oma oskusi säilitada ja täiustada.

Regulaarne harjutamine vähendab vigade ja eksimuste riski olukordades, kus täpsus ja kiire

reageerimine on kriitilise tähtsusega. Praktiline koolitus annab abipolitseinikule

enesekindluse, mis on eluliselt tähtis kriitilistes olukordades. Täiendõppe raames harjutatakse

ja kontrollitakse seda, kuidas abipolitseinik kasutab füüsilist jõudu ja erivahendeid, ehk kas ta

kasutab õiget taktikat ja tehnikat ning väldib liigse jõu kasutamist. Muuhulgas käsitletakse

politsei ja abipolitseiniku tegevust reguleerivaid seadusi, et abipolitseinik oskaks õigete

meedet valida vastavalt seadustele.

Lõike 2 kohaselt peab abipolitseinik, kes täidab ülesannet, milleks on vaja lisateadmisi

ja -oskusi, läbima enne tööülesande täitmist vastava erialaõppe. Erialaõpe annab

abipolitseinikule vajaliku ettevalmistuse konkreetsete ülesannete täitmiseks ja vähendab

võimalikke riske, mis kaasnevad ebapiisavate teadmiste ja oskustega. Erialaõpe annab õiguse

abipolitseinikule täita spetsiifilisi ülesandeid. Abipolitseiniku erialaõpe hõlmab nii teoreetilisi

teadmisi kui ka praktilist väljaõpet.

Näited abipolitseiniku erialaõppe liikidest, loetelu ei ole lõplik:

 Alarmsõiduki juhtimisõiguse saamiseks on vaja abipolitseinikul läbida alarmsõiduki

baaskoolitus.

 Tõendusliku alkomeetri või kiirusemõõtmise pädevuse saamiseks on vaja

läbida vastav koolitus.

 Kriisirolli saamiseks on vaja läbida vastavalt rollile erialane õpe, arvestades

rollist tulenevat spetsiifikat ja võimalikke ülesandeid, mida selles rollis lahendatakse.

Lõike 3 kohaselt II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses osalemisel

vajalik kanda elektrišokirelva, peab läbima elektrišokirelva õppe ja sooritama

arvestuse. Kohustus väljaõpe läbida on vajalik, et tagada elektrišokirelva ohutu, seaduslik ja

tõhus kasutamine. Ka kehtiva APolS järgi, kui abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja

kanda elektrišokirelva, peab abipolitseinik läbima lisaks esmaõppele elektrišokirelva õppe,

mis lõppeb arvestusega. 2024. aasta lõpu seisuga on 267-l abipolitseinikul elektrišokirelva

kandmise õigus. 2020. aastal oli see õigus 175-l abipolitseinikul. Selline kasv viitab sellele, et

PPA on viimastel aastatel laiendanud koolitus- ja varustusvõimalusi, suurendades

abipolitseinike taktikalist võimekust.

48

Elektrišokirelv on vahend, mille käsitsemine nõuab põhjalikke teadmisi ja praktikat, et vältida

võimalikke vigastusi ja tagada seadme kasutamine vastavalt õiguslikele nõuetele.

Elektrišokirelv võib põhjustada valu ja ajutist liikumisvõimetust, seetõttu peab abipolitseinik

oskama seda kasutada täpselt ja ohutult. Õppeprotsessi käigus tutvub abipolitseinik seadme

tööpõhimõtte, kasutusreeglite ja ohutustehnikaga, et vältida ohtu nii kasutajale, sihtmärgile

kui ka ümbritsevatele inimestele. Arvestuse läbimine tagab, et abipolitseinik oskab

elektrišokirelva ohutult, seaduslikult ja vastutustundlikult käsitseda. Samu asju õpetatakse ka

politseiametnikele.

Lõige 4 näeb ette, et II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses osalemisel

vajalik kanda tulirelva, peab läbima tulirelvaõppe ja sooritama arvestuse. Ka kehtiva

APolS järgi, kui abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda tulirelva, peab abipolitseinik

läbima lisaks esimese astme õppele tulirelvaõppe, mis lõppeb arvestusega. 2024. aasta lõpu

seisuga on 502-l abipolitseinikul tulirelva kandmise õigus. 2020. aastal oli see õigus 332-l

abipolitseinikul. Selline areng tugevdab abipolitseinike rolli politseitöös, parandades nende

valmisolekut reageerida kõrge riskiga olukordadele ja toetades üldist avaliku korra tagamise

võimekust.

Tulirelva käsitlemine nõuab täiendavaid teadmisi ja oskusi. Õppe käigus õpib abipolitseinik

tulirelva ja laskemoona ehitust, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korda,

kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmist ning sooritab laskeharjutuse. Tulirelvaõpe

aitab vähendab vigastuste ja õnnetuste riski, kaitstes nii abipolitseinikku ennast kui ka tema

kolleege ja üldsust. Arvestuse läbimine kinnitab, et abipolitseinik suudab relva kasutada

seaduslikult ja vastutustundlikult. Samu asju õpetatakse ka politseiametnikele.

Samuti peab II ja III astme abipolitseinik, kellele on antud tulirelva kandmise õigus,

sooritama lasketesti vähemalt üks kord kalendriaastas. Ka kehtiva APolS järgi on

abipolitseinikul, kellel on abipolitseiniku ülesande täitmisel vajalik kanda tulirelva, kohustus

sooritada laskmisarvestus vähemalt üks kord kalendriaastas. Sama nõue kehtib ka

politseiametnikele. Laskmine on oskus, mis nõuab regulaarset harjutamist, et säilitada täpsus

ja reageerimiskiirus. Isegi kogenud abipolitseiniku laskmisoskus võib aja jooksul väheneda,

kui ta ei praktiseeri. Iga-aastane laskmisarvestus võimaldab tal oma oskusi tõendada ja

vajadusel parandada, et olla kindel, et ta suudab relva ohutult ja õiguspäraselt kasutada.

Regulaarne laskmisarvestus vähendab oluliselt riski, et abipolitseinik kasutab relva ohtlikult

või ebaõigesti.

Lõige 5 näeb ette, et III astme abipolitseinik peab sooritama arvestuse oma

kvalifikatsiooni tagamiseks iga kolme aasta järel eelmise arvestuse sooritamisest alates. Võrreldes kehtiva APolS-iga on tegemist uue sättega. Oma olemuselt on see atesteerimine,

kuna tegemist on hindamisprotsessiga, mis kinnitab III astme abipolitseiniku vastavust talle

ettenähtud nõuetele ja tagab selle, et ta on võimeline iseseisvalt politsei tegevuses osalema.

See ei ole ainult bürokraatlik protsess, vaid vajalik meede, et hoida III astme abipolitseinikud

professionaalsete ja usaldusväärsetena. III astme politseinikul iga kolme aasta järel arvestuse

sooritamine täidab mitmeid olulisi eesmärke. Politsei tegevuses osalemine on dünaamiline ja

muutub ajas – seadused uuenevad, taktikalised ja tehnilised vahendid arenevad, ning uusi ohte

ja väljakutseid tuleb pidevalt juurde. Regulaarne väljaõpe ja arvestus tagavad, et III astme

abipolitseinikud hoiavad oma teadmised ja oskused ajakohasena, et iseseisvalt tegutseda.

Regulaarne hindamine loob abipolitseinikele motivatsiooni end pidevalt arendada ja oma

oskusi täiustada. Arvestuse läbimine aitab tagada, et kõik III astme abipolitseinikud,

sõltumata asukohast või osakonnast, vastavad ühtsetele nõuetele.

49

Lõike 6 kohaselt peab abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll, läbima lisaks

turvataktika täiendõppele kvalifikatsiooni tagamiseks erialaõppe vähemalt korra kolme

aasta jooksul. Regulaarse erialaõppe läbimine on vajalik, et säiliks abipolitseiniku kriisirolli

kompetents. Kõiki kriisirolli tegevusi ning koostööd kriisiüksusega abipolitseinik igapäevaselt

oma töös ei rakenda ning seetõttu on kord kolme aasta jooksul vastav erialaõpe vajalik.

Võimalusel pakub PPA kriisirolli võtnud abipolitseinikule kriisiõppusel või kriisirolli

erialaõppes osalemist igal aastal. Seadusesse reguleerida kord kolme aasta jooksul on mõistlik

kompromiss, sest elu näitab, et mõnikord jäävad inimesed koolitustest erinevatel põhjustel

eemale ning see annab nii PPA-le kui abipolitseinikule teatud paindlikkuse.

Lõike 7 kohaselt võib tulirelva ja eletrišokirelva väljaõppe läbimisel võtta arvesse isiku

varasemat õpi- ja töökogemust. PPA võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse

arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Kehtiva APolS näeb

ette, et kui abipolitseinikuks kandideerib isik, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna,

piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna, võib ta soovi korral läbida

tulirelvaõppe või sooritada kohe vastava arvestuse. Käesoleva sätte eesmärk on laiendada

isikute ringi, kelle puhul saab võtta arvesse tema varasemat tulirelva või eletrišokirelva

väljaõpet ja kogemust. Samas laieneb see ka neile isikutele, kes on varsaemalt teenistuses

politseiametnikuna. Nt on politseiametnikel kohustus igal aastal sooritada lasketest. Kui isikul

on varasem kogemus või haridus, mis kattub tulirelva- või elektrišokirelva väljaõppega, siis

võib PPA arvestada seda ning lugeda väljaõpe osaliselt või täielikult läbituks. Seal juures jääb

võimalus suunata isik enne tulirelva kandmise õiguse andmist laskearvestusele, millega isik

saab tõestada, et tema teadmised ja oskused on piisavad tulirelva kandmiseks ja kasutamiseks.

Näide: Kui II astme abipolitseinikul on vaja tööspetsiifikast olenevalt saada

teenistusrelva kandmise õigus ja ta on oma põhitööl vanglaametnik, kes on oma

põhitöökäigus saanud relvakoolituse ja on kandnud ja kasutanud sama liiki

teenistusrelva, mis politsei, võib seda arvestada kui isiku varasemat õpikogemust. Sel

juhul ei ole vaja uuesti õpetada relvaga seotud põhioskusi nagu ohutusreeglid, relva

osad, relva puhastamine, hoidmine ja käitlemine, vaid õpetatakse puuduolevad

oskused nagu nt politsei lasketaktika, relva kasutamise õiguslikud alused jms, mida ta

ei ole eelneva koolituse käigus saanud

Eelnõu § 17 reguleerib abipolitseiniku kriisivalmiduse väljaõpet. Tegemist on uue sättega,

mille vajadus on loodud tingituna viimaste aastate kriisidest ja julgeoleku olukorrast

maailmas. Tekkinud on vajadus luua kiirem viis abipolitseinike värbamiseks kriisiolukorras,

sest see aitab suurenda riigi võimet kiiresti ja paindlikult reageerida erinevatele

ohuolukordadele. Selleks tuleb välja töötada lihtsustatud taustakontroll ja lühem koolitus.

Käesoleva paragrahviga luuakse eraldi koolitus, mis on ajaliselt lühem tavapärasest

abipolitseiniku II astme väljaõppest ja keskendub vajalikele teadmistele ja oskustele kriiside

lahendamisel. Lisaks võib kriisiolukorras lisaressursi rakendamine olla aegkriitiline, mistõttu

meil ei pruugi olla aega läbida tavapärast pikka väljaõpet. Tegemist saab olema kiire ja

praktilise väljaõppega, mis keskendub korrakaitse põhioskustele ja oskustele, mida

vabatahtlik kriisi lahendamise abistamiseks vajab. Kui abipolitseinik, kes on tulnud

lühendatud õppe kaudu, soovib pärast kriisi möödumist jääda abipolitseinikuks, tuleb tal

omandada puudu olev osa II astme väljaõppest. See võimaldab suunata politseiametnikud

keerukamate ja aegkriitiliste ülesannete lahendamisele ja anda abipolitseinikele lihtsamad,

kuid samas vajalikud ülesanded (nt liikluskorraldus, abi logistikas, avalik kord) või suunata

abipolitseinikud toetama politseiametnikke kriisiülesannete lahendamisel.

Lõige 1 kohaselt kriisiolukorra ajal abipolitseinikuks kandideerija ei pea läbima I ja II astme

abipolitseiniku väljaõpet vaid läbib Politsei ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel

50

abipolitseiniku kriisivalmiduse väljaõppe. See tähendab, et abipolitseiniku väljaõpe on

kohandatud kiireks ja efektiivseks, keskendudes ainult kõige kriitilisematele korrakaitselistele

oskustele ja teadmistele, mis on vajalikud konkreetse kriisi lahendamiseks.

Lisaks peab PPA peadirektor vajalikuks olukorra lahendamisse kaasata isikuid, kes ei ole veel

abipolitseinikud, kuid soovivad selleks hakata ning riigis tekkinud olukorra keerukusest

tulenevalt on vaja, et isikud saaksid kiiremini abipolitseiniku staatuse. Ehk siis PPA

peadirektor otsustab, et nüüd tuleb isikud kiirkorras ette valmistada politseitegevuses

osalemiseks. Vajalikud õppekavad tuleb varem valmis teha, võimalikud protsessid kirjeldada

ja koolitaja peab olema teadlik ning valmis seda vajaduse tekkides rakendama.

Kui kriisivalmiduse väljaõppe läbinud abipolitseinikul on politsei tegevuses osalemiseks

vajalik kanda tulirelva, peab ta täiendavalt läbima käesoleva eelnõu § 16 lõikes 4 ettenähtud

tulirelvaõppe. Kui on vajadus, et ta politsei tegevuses osaledes kannaks ka elektrišoki relva,

tuleb lisaks läbida käesoleva eelnõu § 16 lõikes 3 ettenähtud elektrišokirelva õppe. Ka siin

kehtib põhimõte, et nt elektrisokirelva ja tulirelva õppe puhul saab arvestada isiku varasemat

õpi- ja töökogemust vastavalt käesoleva eelnõu § 16 lõikele 8.

Lõike 2 kohaselt on abipolitseiniku kriisivalmiduse väljaõppe maht vähemalt 40 akadeemilist

tundi. Väljaõppe nõuded ja õpiväljundid on kehtestatakse määruse tasandil. Väljaõpe tagab, et

abipolitseinikud saavad piisavalt teadmisi ja oskusi, et toetada politseid kriiside ajal

ülesannete lahendamisel. Õpe hõlmab nii teooriat kui ka praktilisi harjutusi.

Eelnõu § 18 sätestab abipolitseiniku väljaõppe korralduse. Hetkel korraldavad

abipolitseinike väljaõpet nii PPA kui ka Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA). SKA vastutab

abipolitseinike esimese astme teoreetilise õpetamise eest, mida viiakse läbi e-õppe vormis.

Praktilise väljaõppe korraldab PPA, kus õpetatakse sidevahendite, erivahendite, külm- ja

gaasirelva kasutamist ning turvataktikat. Abipolitseinike II astme väljaõpe, samuti tuli- ja

elektrišokirelva käsitsemise väljaõpe ning iga-aastased treeningud viiakse hetkel täielikult läbi

PPA poolt kontaktõppena. Tulevikus hakkab SKA täitma suuremat rolli abipolitseinike

väljaõppe korraldamisel ja läbiviimisel, keskendudes eelkõige II ja III astme väljaõppele.

Siiski jäävad iga-aastased treeningud ja lasketestid ka pärast uue APolS jõustumist PPA

korraldada.

Uue APolS eelnõu kohaselt korraldab abipolitseiniku väljaõpet PPA ning sisekaitseline

rakenduskõrgkool. Väljaõppekava koostab sisekaitseline rakenduskõrgkool koostöös

PPA-ga.

Abipolitseinike väljaõppekava (edaspidi AP õppekava) jaguneb baasõppeks, erialaõppeks ja

täiendõppeks. Selline paindlik liigendus võimaldab erinevaid õpetatavaid mooduleid ja selle

sees olevaid aineid ja teemasid süsteemselt kombineerida, mis tagab ühelt poolt

abipolitseiniku pideva arengu ja teisalt politseile vastavalt kaasamise vajadusele kompetentsed

abipolitseinikud. Õppekava ja selle alusel välja töötatud õpetamise metoodika ning

õppevormid võimaldavad anda jätkusuutlikku täiendõpet ja vajadusel võimaldada

abipolitseinike ümberspetsialiseerumist. Võrreldes kehtiva APolS-iga muudetakse seda, et ka

SKA saab volituse abipolitseiniku väljaõppe korraldamiseks. Selle sätte loogika seisneb

selles, et siseminister kehtestab õppeväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud, mille

abipolitseinik väljaõppe tulemusena omandab) ja SKA rektor koostab koostöös PPA-ga

konkreetse õppekava ja -korralduse (õppeväljundite põhjal õppeained ja -moodulid).

Õppekava on õppe sisu jaotamise korralduslik plaan ning kuulub oma olemuselt asutuse

töökorraldust, st asutusesisest tegevust reguleerivaks aktiks, mille Vabariigi Valitsuse seaduse

alusel kehtestab asutuse juht.

51

Eelnõu 3. peatükk. Abipolitseiniku töökorraldus, tunnused ja õigused ning kohustused

Kolmas peatükk keskendub abipolitseiniku töökorraldusele ning tema staatusega seotud

õigustele ja kohustustele. Samuti käsitletakse abipolitseiniku tunnistust, ametimärki,

vormiriietust ja eraldusmärki, mis on olulised abipolitseiniku identifitseerimisel politsei

tegevuses osalemisel. Lisaks on selles peatükis väljatoodud abipolitseiniku õigused ja

kohustused.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse abipolitseiniku töökorraldus.

Lõige 1 näeb ette, et politsei tegevuses osalemise korraldamine ning juhtimine toimub

PPA peadirektori kehtestatud korra alusel. PPA peadirektor kehtestab korra, milles

reguleeritakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise korraldamine ning juhtimine.

Korra eesmärk on reguleerida erinevad protsessid ja tegevused abipolitseiniku staatuse

andmisel, peatamisel ja lõpetamisel, staatuse ülendamisel, abipolitseiniku väljaõppe

korraldamisel, abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste andmisel ja kandmisel,

töövahendite väljastamisel, abipolitseinike politsei tegevuses osalemise korraldamisel ja

tekkivate probleemida lahendamisel. Lisaks määratleb kord, kuidas on korraldatud

abipolitseinike juhtimine ja nende kaasamine.

Lõige 2 kohaselt võib PPA peadirektor või tema volitatud ametnik käskkirjaga

moodustada abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ja

kehtestada selle töökorralduse. Tegemist ei ole uue sättega, vaid on ka kehtivas APolS-is.

Nii nagu PPA peadirektoril on õigus kehtestada PPA töötajate ja ametnike, sh

politseiametnike töökorralduse reeglid, on tal õigus kehtestada ka abipolitseinike

töökorraldus. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt peab tööandja teavitama töötajat

töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta töökorralduse reeglite sisu, vaid jätab selle

tööandja otsustada. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 67 reguleerib ametiasutuse

töökorralduse kehtestamist. Üldise põhimõttena on seaduses kehtestatud ametiasutuse juhi või

tema volitatud isiku õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte.

Abipolitseinike töökorralduse kehtestamisel arvestab PPA peadirektor samuti eelnimetatud

põhimõtetega. See tähendab, et abipolitseinike töökorraldusega reguleeritakse abipolitseinike

igapäevast tööd – igapäevasid ülesandeid, vormiriietuse proovimise ja erivahendite

väljastamise korraldamine, abipolitseiniku staatuse saamise ja sellest vabastamise

vormistamine jms. Abipolitseinike töökorraldusega ei saa kehtestada seaduses sätestatust

erinevaid või täiendavaid kohustusi, õigusi ega nõudeid. PPA teenistujate töökorraldus

kehtestatakse peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga, siis kehtestatakse ka

abipolitseinike töökorraldus peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga.

Lõige 3 annab PPA-le õiguse lähetada abipolitseinikku välisriiki. Lähetamine toimub

PPA peadirektori kehtestatud korra alusel. Sama võimalus on ka kehtivas APolS-is. Antud

säte annab seadusliku aluse abipolitseinike kaasamiseks politsei tegevustes, mis kätkevad

endas välislähetust. Lähetus võib olla nii konverentsil osalemine, õppe- või tutvumisvisiit või

välisriigi politsei abistamine. PPA korras on reguleeritud, kuidas abipolitseinik lähetuse

vormistab, kuidas ja mis ulatuses toimub lähetuskulude hüvitamine ja lähetusdokumentide

menetlemine.

Eelnõu § 20 sätestab abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja

eraldusmärgi.

52

Kehtiva APolS-iga on reguleeritud abipolitseiniku tunnistus, eritunnused ja vormiriietus.

Muudatuse tulemusena lisatakse seadusesse abipolitseiniku ametimärk ning eritunnused

nimetatakse eraldusmärkideks. Sarnaselt kehtiva APolS-iga, kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega nõuded abipolitseiniku tunnistusele, ametimärgile ja

eraldusmärkidele.

Uue APolS eelnõuga ei reguleerita enam seaduse tasandil abipolitseiniku ohutusvesti

kandmist. Selliste praktiliste küsimuste reguleerimine sobib pigem PPA sisemiste

regulatsioonide tasandile. Ohutusvesti kandmise vajadus sõltub konkreetsest olukorrast,

tööülesandest ja keskkonnast. Näiteks võib see olla vajalik liiklusjärelevalve korral, kuid

mitte iga tööülesande täitmisel. Seaduse tasandil reguleerimine muudaks nõude liiga jäigaks

ja ei annaks politseile paindlikkust kohanduda vastavalt olukorrale. Ohutusvest on pigem

kaitseriietus, mida kasutatakse vajaduse korral nähtavuse ja turvalisuse tagamiseks, mitte

staatuse tunnusena. Selle eesmärk ei ole abipolitseiniku ametikohustuste või staatuse

eristamine, vaid konkreetsete ohutusnõuete täitmine. Seega seaduse tasandil reguleeritakse

abipolitseiniku vormiriietus, ametimärk ja tunnistus, kuna need on otseselt seotud

abipolitseiniku staatuse ja volitustega.

Abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi ja vormiriietuse reguleerimine on vajalik, et tagada

selgus ja usaldusväärsus abipolitseinike osalemisel politsei tegevuses. Reguleerimine

võimaldab selgelt eristada abipolitseinikke teistest ametnikest ja isikutest. Selgelt määratletud

tunnistus, ametimärk ja eraldusmärgid annavad ühiskonnale kindluse, et abipolitseiniku

ülesandeid täitev isik on pädev ja ametlikult volitatud politseid abistama. Tunnistuse ja

ametimärgi reguleerimine aitab vältida pettusi ja eksitusi ja vähendab ohtu, et keegi võiks end

alusetult abipolitseinikuna esitleda või tänu millele on võimalik pettus tuvastada. Ametlik

abipolitseiniku vormiriietus aitab eristada abipolitseinikke teistest inimestest ning loob

avalikkusele kindlustunde, et nende poole pöördunud isik on usaldusväärne ja oma

ülesannetes ametlikult volitatud.

Lõike 1 kohaselt väljastab PPA abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks

abipolitseiniku tunnistuse ja vajaduse korral ametimärgi (punkt 1). Politsei tegevuses

osaledes peab abipolitseinik kaasas kandma tunnistust või tunnistust ja ametimärki. Tunnistus

ja ametimärk võimaldavad tuvastada abipolitseiniku kui riigivõimu esindaja, kes tegutseb

PPA nimel. Kui isik vabastatakse abipolitseiniku staatusest, tuleb tunnistus ja ametimärk

tagastada. Uus APolS sätestab, et tunnistus väljastatakse alati, kuid ametimärk ainult

vajadusel. Näiteks I astme abipolitseinikule ei pruugi ametimärki väljastada, kuna tema

tööülesanded on peamiselt suunatud organisatsiooni sisesele abistamisele. Sellisel juhul piisab

tema identifitseerimiseks ainult tunnistusest. Seevastu II ja III astme abipolitseinikele antakse

ametimärk igal juhul. Oluline on rõhutada, et tunnistust ja ametimärki kasutatakse ainult

politsei tegevuses või koolitustel osalemiseks. Kui abipolitseinik ei osale politsei tegevuses

või koolitusel, ei ole tal õigust neid kasutada. Näiteks kui abipolitseinik märkab vabal ajal

õigusrikkumist, ei saa ta end esitleda abipolitseinikuna näidates oma tunnistust või

ametimärki. Sellises olukorras tegutseb ta tavakodanikuna.

Punkti 2 kohaselt väljastab PPA vajaduse korral politseiametniku vormiriietuse koos

abipolitseiniku eraldusmärgiga (edaspidi abipolitseiniku vormiriietuse). Sätte eesmärk on

tagada, et abipolitseinike välimus ja ametlikud tunnused on ühtsed kogu riigis, olenemata

piirkonnast. Kuna abipolitseinikud tegutsevad PPA nimel ja loovad koos politseiametnikega

turvalisust, on mõistlik ja eelarveliselt otstarbekas, et nad kannavad samu vormielemente

politseiametnikega. Eraldi vormiriietuse loomine ei loo lisandväärtust, vaid tekitab lisakulusid

ja võib tekitada isikutes segadust. Politsei vormiriietus annab isikule selguse, kes on

riigivõimu esindaja ja kelle nimel ametnik või vabatahtlik tegutseb. Abipolitseiniku

53

eraldusmärgid võimaldavad vajadusel täpsemalt aru saada, et tegemist on abipolitseinikuga,

mitte politseiametnikuga.

Oluline on, et politseitegevuses osaledes ei tohi abipolitseinik kanda teiste ametite tunnustega

vormiriietust, näiteks turvatöötaja, kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku,

vanglaametniku või tollitöötaja vormiriietust. Vormiriietus peab selgelt väljendama

abipolitseiniku seotust politseiga. Kui kehtivas APolS-is on konkreetselt välja toodud, et

abipolitseinikul on keelatud abipolitseiniku ülesande täitmise ajal kanda: 1) ametniku, välja

arvatud politseiametniku, vormiriietust; 2) turvatöötaja vormiriietust; 3) riietust, millel on

kaitseväe või Kaitseliidu eraldusmärgid, siis uues APolS eelnõus seda otseselt ei sõnastata,

kuid põhimõte jääb kehtima.

Vormiriietuse väljastamine toimub vajaduse alusel. Näiteks ei pruugi I astme abipolitseinik

vajada abipolitseiniku vormiriietust, kuna tema ülesanded on peamiselt seotud organisatsiooni

sisese abistamisega. Samamoodi ei kanna PPA kommunikatsiooni-, analüüsi- või

personalitöötajad politsei vormiriietust.

Abipolitseiniku vormiriietus on aga kohustuslik, kui abipolitseinik:

 kannab elektrišoki- või tulirelva,

 kohaldab riikliku järelevalve erimeedet,

 või kui on vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku ülesannete täitmise

ajal.

Üldiselt väljastatakse vormiriietus II ja III astme abipolitseinikele. Eriti oluline on

vormiriietus III astme abipolitseinikule, kes võib tegutseda iseseisvalt. Vormiriietuse

kandmine sellises olukorras võimaldab selgelt eristada teda tavakodanikest ja tagab, et tema

tegevus on avalikkuse ja politsei jaoks arusaadav ning kontrollitav.

Lõike 2 kohaselt lähtub abipolitseinik abipolitseiniku vormiriietuse kandmisel PPA

peadirektori kehtestatud korrast. PPA peadirektor kehtestab korra, milles reguleeritakse

abipolitseiniku vormiriietuse kandmine. Kehtiv APolS näeb ette, et eritunnuste ja

abipolitseinikule väljastatud vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab PPA

peadirektor. Selged reeglid abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks on vajalikud, et tagada

ühtne väljanägemine nii organisatsiooni sees kui ka avalikkuse ees. Vormiriietuse järgi eristab

isik politseid teistest korrakaitseorganitest. Kui abipolitseinik järgib vormiriietuse kandmise

juhiseid, on inimestel lihtsam teda ära tunda kui politseiga seotud isikut, mis suurendab

usaldust ja turvatunnet. Samas tuleb vältida olukordi, kus vormiriietust kantakse vabal ajal või

väljaspool politsei tegevust, sest see võib avalikkuses tekitada eksliku mulje, et isik tegutseb

politsei esindajana. Selged juhised aitavad vähendada riski, et vormiriietust kasutatakse valel

eesmärgil või viisil, mis kahjustab politsei mainet ja usaldusväärsust. Need reeglid tagavad, et

vormiriietuse kandmine oleks alati kooskõlas politseis kehtivate nõuetega.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinikul keelatud anda talle väljastatud abipolitseiniku

tunnistust, ametimärki ja abipolitseiniku vormiriietust teisele isikule. Abipolitseiniku

tunnistus, ametimärk ja vormiriietus annavad avalikkusele selge signaali, et isik esindab

riigivõimu. Kui need esemed satuvad valedesse kätesse, võib see eksitada avalikkust, kuna

inimesed võivad ekslikult arvata, et neil on tegemist seadusliku korrakaitsjaga. Selline

olukord loob võimaluse, et pahatahtlikud isikud või kurjategijad kasutavad neid tunnuseid

pettuste, väljapressimise või muude ebaseaduslike tegevuste toimepanemiseks. Seetõttu on

oluline, et abipolitseinik hoiaks talle väljastatud tunnistust, ametimärki ja abipolitseiniku

vormiriietust hoolikalt ning tagaks, et need ei satuks kõrvaliste isikute kätte. See aitab

säilitada politsei usaldusväärsust ja kaitsta avalikku korda. Abipolitseinikule väljastatud

54

tunnistus, ametimärk ja vormiriietus on PPA vara, mida abipolitseinik on õigustatud kanda

politseitegevuses või väljaõppes osaledes.

Lõige 4 näeb ette, et isikul, kes ei ole abipolitseinik ning kellel ei ole PPA saadud luba

abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks, on keelatud kasutada abipolitseiniku

vormiriietust. See tähendab, et ainult need isikud, kes ei ole abipolitseinikud ja kellele PPA

on andnud õiguse, tohivad kanda abipolitseiniku vormiriietust, sh eraldusmärke. Kellel seda

luba ei ole, on keelatud abipolitseiniku vormiriietust kasutada. See reegel kehtib ka siis, kui

isik soovib seda teha näiteks kostüümina või naljana. Erandina võib taotleda PPA-lt luba, nt

seriaalide, filmide või etenduste jaoks. Kui keegi kannab ebaseaduslikult abipolitseiniku

vormiriietust, võib ta jätta mulje, et on PPA esindaja, mis võib tekitada segadust ja

usaldamatust politsei tegevuse osas. Isikud võivad abipolitseiniku vormiriietust kuritarvitada,

et petta või manipuleerida inimesi, näiteks esitledes end ametliku võimuesindajana, et saada

juurdepääs piiratud aladele või teostada pettusi. Samasugune reegel on kehtestatud ka

kaitseväelaste vormiriietuse osas. Käesoleva eelnõuga nähakse ette väärteokorras vastutus

isikule, kes ebaseaduslikult abipolitseiniku vormiriietust kasutab.

Eelnõu § 21 näeb ette abipolitseiniku õigused. Kehtiv APolS ei sätesta abipolitseiniku

õigusi ja kohustusi eraldi paragrahvina, need on erinevate sätete kaudu tuletatavad. Uue

APolS-i regulatsiooniga on abipolitseiniku õigused ja kohustused selgemalt ja täpsemalt

määratletud. Selgelt määratletud õigused annavad nii abipolitseinikele kui ka isikutele

teadmise, mida saab abipolitseinikult oodata ning millistel juhtudel on abipolitseinik volitatud

tegutsema. See aitab vältida väärarusaamu ja suurendab usaldust abipolitseinike tegevuse

vastu. Lisaks määratlevad täpsed õigused ja kohustused ka abipolitseiniku vastutuse. Kui need

on selgelt sõnastatud, teab abipolitseinik täpselt, mille eest ta vastutab ja millised on tema

tegutsemispiirid.

Lõikega 1 sätestatakse abipolitseiniku õigused. Punkti 1 kohaselt on abipolitseinikul õigus

osaleda politsei tegevuses. See tähendab, et abipolitseinikule on seadusega antud volitused ja

luba aidata PPA-d ülesannete täitmisel vastavalt abipolitseiniku pädevusele ja astmele.

Tegemist on võimaluse mitte kohustusega.

Punkti 2 kohaselt on tal õigus saada ülesande täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. See hõlmab abipolitseiniku õigust saada väljaõpet, täiendõpet ning juhendamist ning

tagatakse, et tal oleks teadmised ja oskused ülesande täitmiseks, mis suurendavad tema

kogemust abipolitseinikuna. Teisalt tähendab säte, et PPA-l on kohustus korraldada

abipolitseinikule teadmiste ja oskuste andmine. Seega enne politseitegevuses osalemist on

abipolitseinikul õigus saada vajalik väljaõpe, sealhulgas teoreetilised teadmised ja praktilised

oskused, mis on seotud tema ülesannetega. Abipolitseinikule tagatakse võimalus täiendada

oma oskusi ja teadmisi regulaarselt, näiteks iga-aastaste treeningute või täiendõppe kaudu.

Näide: Kui abipolitseinik hakkab täitma patrullile antud väljakutset, mis oma

olemuselt võib vajada vahetu sunni kasutamist, peab abipolitseinikul selleks olema

läbitud vajalik väljaõpe ja omandatud praktilised oskused.

Punkti 3 kohaselt on tal õigus saada ülesande täitmiseks vajalikke vahendeid. PPA peab

varustama abipolitseiniku ülesannete täitmiseks vajalike töövahenditega sõltuvalt temale

antud ülesandest. Nende hulka kuuluvad näiteks: sidevahendid (raadiojaam, mobiiltelefon),

kaitsevahendid (ohutusvest, kiiver, kindad), erivahendid (elektrišokirelv, gaasipihusti,

teleskoopnui), abipolitseiniku vormiriietus. Vajalikud vahendid on olulised abipolitseiniku

enda ohutuse tagamiseks ülesannete täitmisel. Samas õiged vahendid võimaldavad

abipolitseinikul ülesandeid tõhusalt täita. Abipolitseiniku varustus sõltub tema ülesannetest ja

55

astmest: I astme abipolitseinik vajab vähem varustust, kuna tema ülesanded on pigem

organisatsioonisisesed, II ja III astme abipolitseinikud vajavad rohkem varustust, sealhulgas

erivahendeid, kui nad täidavad politseiametnikega sarnaseid ülesandeid. PPA peab tagama, et

abipolitseinikule antud vahendid oleksid töökorras ja turvalised. Abipolitseinik peab samal

ajal neid vahendeid kasutama vastutustundlikult ja ainult politsei tegevuses osalemisel.

Näide: Veebipolitseinik kaasab abipolitseiniku avalikest allikatest info otsimiseks,

sellisel juhul peab ta tagama abipolitseinikule sülearvuti kasutamise võimaluse ja

ligipääsud, sest ilma sülearvutita ei ole võimalik seda ülesannet täita.

Punkti 4 kohaselt on tal õigus saada ülesande täitmiseks juurdepääs vajaduspõhiselt

vajalikele andmekogudele ja infosüsteemidele. Selle sätte alusel on abipolitseinikul õigus

vajaduspõhiselt saada juurdepääs vajalikele andmekogudele ja infosüsteemidele talle antud

ülesannete täimiseks. PPA kasutab seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nii

andmekogusid ja infosüsteeme ning nendes sisalduvaid rakendusi. Abipolitseinikuks

saamisega ei kaasne automaatset juurdepääsuõigust mitte ühelegi PPA kasutuses olevale

andmekogule, infosüsteemile või rakendusele – juurdepääsuõigus on seotud konkreetse

ülesande täitmisega ning tuleb eelnevalt põhjendada. Enne juurdepääsuõigust eeldava

ülesande täitmist tuleb abipolitseinikul läbida vastavasisuline koolitus, mis peab andma

piisavad teadmised konkreetse süsteemi kasutamisest ning isikuandmete töötlemise nõuetest.

Kui ülesanne on täidetud ning juurdepääs enam vajalik ei ole, siis see suletakse.

Juurdepääsuõiguste haldamine toimub sarnaselt PPA teenistujatele keskselt läbi kontohalduse.

Tagamaks võimalike väärkasutuste tuvastamise, on PPA rakendanud erinevad sisekontrolli

meetmed.

Punkti 5 kohaselt on tal õigus keelduda täitmast politsei ebaseaduslikku korraldust.

Näiteks korraldusest, mis rikub seadust või riivab ebaproportsionaalselt inimese õigusi.

Nimetatud õiguse eesmärk on tagada, et abipolitseinik ei osale tegevustes, mis võiksid kaasa

tuua õigusrikkumisi või õiguste rikkumist. Eeldus on, et abipolitseinikule ei tohikski tema

kaasaja anda ebaseaduslikku korraldust, kuid võib olla olukordi, kus politseiametnik annab

abipolitseinikule korralduse, mis ei ole seotud tema ülesannete täitmisega ning selleks on ette

nähtud ka võimalus abipolitseiniku korralduse täitmisest keeldumiseks. Korralduse andmise

viisi nähakse siin paindlikuna, korraldusi võib anda nii suulises kui kirjalikus vormis.

Korraldusi saab abipolitseinikule anda ainult politseitegevuses osalemisega seonduvalt, seega

on välistatud selline korraldus, mille andja on andnud isikliku kasu saamise eesmärgil.

Sarnaselt on ka kaitseliidu seaduses ettenähtud tingimused, millal on õigus käsku mitte täita,

nt kui käsuga nõutakse süüteo toimepanemist või käsu eesmärk on alandada käsu saaja või

kolmanda isiku inimväärikust.

Näide: Kui abipolitseinikule antakse korraldus otsida läbi isiku isiklikke asju ilma

seadusliku aluseta, on tal õigus keelduda seda korraldust täitmast. See kaitseb nii

abipolitseiniku kui ka isikute õigusi ja aitab vältida probleeme.

Näide: Politseiametnik annab abipolitseinikule korralduse, et abipolitsenik viiks pärast

vahetuse lõppu politseiametniku enda autoga või patrullautoga koju. Tegemist on

ebaseadusliku korraldusega.

Punkti 6 kohaselt on tal õigus keelduda täitmast politsei korraldust, mis võib olla ohtlik,

kas tema enda või teise isiku elule, tervisele või varale. See tähendab, et abipolitseinikul on

seaduslik õigus keelduda täitmast korraldust, mis võib põhjustada suurt kahju või kui see

ohustab teda ennast, teisi inimesi või vara. See õigus aitab tagada, et abipolitseinik ei pea

tegutsema olukordades, kus korralduse täitmine oleks ebaeetiline, seadusvastane või

56

põhjustaks kellelegi ebaproportsionaalset kahju. See kaitseb abipolitseiniku tervist ja tagab, et

ta ei sea end ega teisi ohtu, kui olukord on liiga riskantne. Abipolitseinik peab suutma hinnata,

kas antud korraldus on tema või teiste ohutusele vastuvõetav. Samuti peab ta oma keeldumist

põhjendama ja tegutsema vastavalt politsei sisekorrale. Keeldumise õigus ei anna talle

vabadust lihtsalt mitte täita korraldusi – põhjendus peab olema seotud reaalse ohuga.

Punkt 7 alusel on tal õigus keelduda täitmast politsei korraldust, milleks tal ei ole

väljaõpet, teadmisi ja oskusi. See tähendab, et abipolitseinik ei pea täitma korraldusi,

milleks ta ei ole ettevalmistust. Nimetatud õigus on vajalik nii abipolitseiniku kui ka

avalikkuse ohutuse, politsei töö usaldusväärsuse ja seaduslikkuse tagamiseks. Kui

abipolitseinikul puuduvad korralduse täitmiseks vajalikud oskused või teadmised, võib

ülesande täitmine seada ohtu tema enda, kolleegide või avalikkuse turvalisuse. Näiteks

gaasipihusti kasutamine ilma väljaõppeta võib põhjustada ohtlikke olukordi. Abipolitseinik

peab oskama hinnata, kas tal on konkreetse ülesande täitmiseks piisavad teadmised ja

väljaõpe. Kui tal pole kindlustunnet oma pädevuse osas, võib ta ülesande täitmisest keelduda.

Kui abipolitseinik leiab, et antud korraldus ületab tema väljaõppe ja teadmiste piire, peab ta

sellest teavitama politseiametnikku, kes korralduse andis, ning keelduma ülesande täitmisest.

Näide: Kui abipolitseinikule antakse korraldus kasutada sõiduki sundpeatamise

vahendit, mida ta pole õppinud kasutama, võib ta sellest keelduda, kuna see võib olla

ohtlik nii talle endale kui ka teistele. Õigete oskusteta võib tema tegevus viia

soovimatute tagajärgedeni.

Punkt 8 alusel on abipolitseinikul õigus osaleda rahvusvahelises politsei koostöös.

Abipolitseinike kaasamine rahvusvahelisse politsei koostöösse suurendab aitab kasutada

erinevaid oskusi ja teadmisi, mis aitavad politseitegevust efektiivsemaks muuta. Kuigi

abipolitseinik ei ole ametlikult politseiametnik, võib ta vastavalt seadustele ja kokkulepetele

osaleda ka rahvusvahelises politsei koostöös. Rahvusvaheline koostöö annab võimaluse

abipolitseinikele osaleda koolitustel ja seminaridel, kus tutvustatakse teiste riikide

korrakaitsepraktikaid. Paljudel abipolitseinikel on tsiviilelus erialased oskused (nt IT, keeled,

logistika), mis võivad olla kasulikud rahvusvahelises politseitöös. Selliste teadmiste

rakendamine rahvusvahelises koostöös suurendab Eesti korrakaitsevõimekust.

Lõige 2 sätestab abipolitseiniku teavitamiskohustuse. Juhul kui abipolitseinik keeldub

täitmast, kas ebaseaduslikku korraldust, korraldust, mis võib olla ohtlik, kas tema enda

või teise isiku elule, tervisele või varale või korraldust, milleks tal ei ole väljaõpet,

teadmisi ja oskusi, siis teavitab ta korralduse andjat ning lisaks oma vahetut juhti.

Abipolitseinik peab selgelt ja arusaadavalt teatama koheselt korralduse andjale, miks ta

keeldub ülesannet täitmast. Näiteks: "Keeldun seda ülesannet täitmast, kuna see seab ohtu

minu/teiste elu ja tervise" või "Mul puudub selle ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe ja

oskused." Kui olukord seda võimaldab, peab abipolitseinik teatama oma vahetule juhile,

kirjeldades olukorda ja põhjendusi, miks ta keeldus ülesannet täitmast. Kui ta seda koheselt

teha ei saa, teavitab abipolitseinik oma vahetut juhti esimesel võimalusel. Infot keeldumise

kohta võib edastada suuliselt või, kui olukord lubab, kirjalikult, et jääks dokumenteeritud

tõend. Kui olukord on kriitiline või vajab edasist analüüsi, peab abipolitseinik koostama

kirjaliku selgituse juhtunust, sealhulgas keeldumise põhjustest ja suhtlusest korralduse

andjaga. Korralduse andjale teada andmine tagab selle, et korralduse andnud politseiametnik

saab kohe hinnata, kas keeldumine on põhjendatud või, kas olukorda saab lahendamiseks on

muu alternatiiv. Oma vahetu juhi teavitamine aitab tagada, et juhtumit analüüsitakse ning

selgitatakse välja, millist täiendavat väljaõpet võiks olla abipolitseinikule vaja või kas on vaja

teha järelevalvet politseiametniku tegevuse üle, kes nt ebaseadusliku korralduse andis.

Abipolitseiniku vahetu juht peab analüüsima olukorda ja tegema otsuse, kuidas edasi

57

tegutseda. Kui abipolitseiniku keeldumine ei olnud põhjendatud, tuleb seda abipolitseinikule

selgitada. Kui abipolitseinik keeldub täitmast ebaseaduslikku või ohtlikku korraldust, aitab

teavitamine vältida sarnaste olukordade kordumist tulevikus.

Abipolitseiniku vahetuks juhiks on tema rühmajuht, st politseiametnik, kes on abipolitseinike

rühma eestvedaja. Rühmajuht toetab abipolitseinikku läbi tema elukaare. Tema ülesandeks on

luua ühtehoidev ja motiveeritud meeskond, kes võimestab ja edendab abipolitseinike

kaasamist. Lisaks abipolitseinike värbamise, koolitamise, motivatsiooniürituste ja kaasamise

korraldamise tagab ta abipolitseinikega suhtlemise, vastavuse hindamise, järelevalve ja

kuludokumentide menetlemise.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinikul õigus politsei tegevuses osaledes ja ülesandeid täites

töödelda: (punkt 1) asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teavet; (punkt 2) isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid; (punkt 3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest

kättesaadavaid andmeid.

Kuna abipolitseiniku ülesanded on vahetult seotud PPA seadusest tulenevate ülesannete

täitmisega, siis on möödapääsmatu töödelda nii asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teavet üldisemalt, aga ka kitsamalt isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid). Eeltoodust

tulenevalt peab olema abipolitseinikul seadusest tulenev alus eelpool nimetatud teabeliikide

töötlemiseks. Käesoleva lõikega antakse abipolitseinikule õigus töödelda enda ülesannete

täitmisega seonduvalt isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid). APolS eelnõus reguleeritakse

isikuandmete kaitset selles osas, mis vajab seadusliku aluse, olulisuse põhimõtte, hea halduse

põhimõtte ja õigusselguse huvides õiguslikku reguleerimist. Isikuandmete kaitse üldmääruse

põhjenduspunkti 45 kohaselt peab avaliku võimu teostamiseks isikuandmete töötlemise alus

olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis.

Lõike 3 kohaselt on käesoleva seaduses sätestatud ülesannete täitmise toetamise eesmärgil

abipolitseinikul õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, üldsusele

mõeldud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid ning asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teavet. Lõige 3 sätestab üldnormi isikuandmete töötlemiseks, kui

abipolitseinikud täidavad ülesandeid, mis on seotud näiteks süüteomenetluse ja

kriminalistikaga või ka tugi-, arendus- ja ennetustegevustega. Lisaks eeldavad

abipolitseinikule antud ülesanded õigust töödelda ka muud avaliku teabe seaduse (edaspidi

AvTS) või eriseaduste alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

Selliste ülesannete täitmise raames, mis hõlmavad haldusmenetluses haldusakti andmise

ettevalmistamist ning toimingute tegemist, võib töödelda isikuandmeid. Lisaks võib

isikuandmeid töödelda ka muude toimingute tegemisel, mis on vajalikud abipolitseinikule

pandud ülesannete täitmiseks.

Eelnõu § 22 sätestab abipolitseiniku kohustused.

Abipolitseiniku kohustuste selgem reguleerimine aitab tõsta avalikkuse usaldust politsei ja

tegevuse abipolitsei osas, kaitseb isikute õigusi ning aitab tagada, et abipolitseinikud täidaksid

oma ülesandeid seaduslikult.

Kehtiva APolS-is on abipolitseinikule rida kohustusi, milleks on näiteks:

 järgida ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid;

 läbida iga-aastaste täiendkoolitus;

 kanda abipolitseiniku ülesande täitmisel politsei ohutusvesti kirjaga

„ABIPOLITSEINIK”;

58

 kanda politseiametniku vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega, kui ta kannab

abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva või täidab politsei

ülesandel kehtiva abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet iseseisvalt;

 viivitamata teavitama politsei juhtimiskeskust tulirelva või elektrišokirelva

kasutamisest abipolitseiniku ülesande täitmisel.

Käesoleva paragrahvi lõige 1 määratleb abipolitseiniku kohustused.

Punkt 1 kohaselt on tal kohustus järgida PPA põhiväärtusi ning ametniku

eetikakoodeksit ja PPA eetikakoodeksit ja töökorralduse reegleid. Abipolitseinikule

laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduse alusel väljatöötatud avaliku teenistuse

eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid. Kuigi abipolitseinik ei ole teenistussuhtes avaliku

teenistuse seaduse ega PPVS-i mõttes, on avaliku korra tagamisel antud talle politseiga

võrreldavad volitused ning seetõttu on vajalik ka abipolitseinikele nimetatud kohustuse

seadmine. Kuna abipolitseinik esindab politseid ja on osa PPA-st, siis laieneb talle kohustus

järgida ka PPA põhiväärtusi ja PPA eetikakoodeksit. PPA väärtused mida PPA töötajad ja

abipolitseinikud peavad järgima on: avatus, inimlikkus, tarkus22.

PPA töökorralduse reeglid on olulised organisatsiooni sujuvaks toimimiseks ja avaliku

usalduse hoidmiseks. Uus abipolitseinik saab neist teada koolituste ja siseveebi kaudu.

Kohustus neid järgida tekib seaduste ja nende alusel kehtestatud sisemiste õigusaktide kaudu.

PPA töökorralduse reeglid hõlmavad mitmeid valdkondi, mis reguleerivad nii abipolitseinike

käitumist, töökorraldust kui eetilisi põhimõtteid. Mõned näited, mida töökorralduse reeglid

reguleerivad: töökorraldus, käitumisreeglid, vormiriietus ja varustuse kasutamine,

andmekaitse ja korruptsioonivastased meetmed.

Seega peab abipolitseinik järgima nii üldisi seadusi kui ka PPA-s kehtivaid sisemisi

regulatsioone. Kui abipolitseinik ei täida sisekorrareegleid, võib see kaasa tuua tema

staatusest vabastamise teatud juhtudel, raskematel juhtudel võib juhtum minna edasi

kriminaal- või väärteomenetluseks.

Punkt 2 kohaselt on tal kohustus käituda väärikalt nii politsei tegevuses osaledes kui ka

väljaspool tegevuses osalemist sealhulgas hoiduma tegevusest, mis kahjustab tema

usaldusväärsust abipolitseinikuna või kahjustaks PPA mainet. Olgugi, et abipolitseinik on

vabatahtlik, siis ei saa eirata seda, et abipolitseinik on politseiorganisatsiooni esindaja ka

väljaspool politsei tegevuses osalemist, mistõttu on oluline, et ta hoiduks tegevustest, mis

võiksid kahjustada politsei mainet või tekitada kahtlusi tema usaldusväärsuses. Seega on

abipolitseinikule ootus, et ta käituks väärikalt ja vastutustundlikult nii politsei tegevuses

osaledes kui ka eraelus.

Näide: Kui abipolitseinik osaleb sotsiaalmeedias aruteludes, tuleb tal vältida seal

ebasündsat käitumist või halvustavaid kommentaare, mis võiksid kahjustada tema

usaldusväärsust või PPA mainet.

Punkt 3 alusel on tal kohustus hoida ja kasutada talle väljastatud ja tema kasutuses

olevaid vahendeid ja muud vara heaperemehelikult ja sihipäraselt ja kasutada neid

ainult talle antud ülesande täitmiseks. Selle sätte eesmärk on tagada riigivara efektiivne

kasutamine ning vältida varade väärkasutust või raiskamist. Varana on mõeldud

vormiriietust, alkomeetrit, sidevahendeid, patrullautot ja muid töövahendeid.

Abipolitseinikule väljastatud vara ja töövahendid on mõeldud ainult politseitegevuses

osalemiseks temale endale, seega ei tohi abipolitseinik anda PPA vara teistele isikutele ega ise

22 Politsei- ja Piirivalveamet. PPA lugu ja väärtused.

59

kasutada PPA vara isikliku kasu saamise või eraelulistel eesmärkidel. Abipolitseinik peab

tagama, et talle usaldatud varustus on kaitstud kaotsimineku, varguse või hävimise eest.

Heaperemehelik kasutamine tähendab, et abipolitseinik peab hoolitsema talle väljastatud vara

eest nagu hea peremees. See tähendab vara hooldamist, kaitsmist kahjustuste eest ja selle

säästlikku kasutamist.

Näide: Abipolitseinik peab kasutama talle antud sülearvutit ainult politsei abistavate

ülesannete täitmisel, mitte isiklikuks kasutamiseks.

Punkti 4 kohaselt on tal kohustus hoida korras talle väljastatud erivahendit ja relva

ning tagama nende mitte sattumise kõrvalise isiku kätte. See tähendab, et abipolitseinikul

on kohustus hoolitseda talle väljastatud erivahendite (käerauad) ja relvade (teleskoopnui,

pipragaas, tulirelv) eest, hoides neid alati heas korras ja kasutuskõlblikena. Samuti peab ta

tagama, et need ei satuks kõrvaliste isikute valdusesse või kätte. Kõrvalisteks isikuteks

loetakse igaühte, kellel pole seadusest või ametist tulenevat õigust kasutada neid vahendeid,

näiteks perekonnaliikmed, sõbrad või teised tsiviilisikud. Kui relv või erivahendid satuksid

kõrvaliste isikute kätte, võib see põhjustada ohtlikke olukordi, näiteks õnnetusi, kuritegusid

või kahju avalikule korrale. Kui relv või erivahend kaob või satub kõrvaliste isikute kätte,

kahjustab see ka PPA mainet.

Näide: Abipolitseinik veendub enne patrulliinstruktaaži, et tulirelv on turvaliselt

kabuuris ja kättesaadav ainult temale. Seda jälgib ta ka kogu patrullvahetuse vältel ja

arvestab väljakutsete lahendamisel ja inimestega suhtlemisel, sh kasutab õpitud

turvataktika reegleid (nt keha asend, käte hoidmine, distants jms). Pärast

patrulltegevuses osalemist teostab abipolitseinik vajalikud ohutusnõuded ja paigutab

talle väljastatud tulirelva ettenähtud hoiukohta, et see ei satuks kõrvaliste isikute kätte.

Punkti 5 kohaselt on tal kohustus viivitamata teavitada Politsei- ja Piirivalveametit talle

väljastatud relva, erivahendi või muu vara vargusest, kadumisest või kõrvalise isiku

kätte sattumisest. Selle sätte eesmärk on tagada, et juhul kui relv või erivahend kaob või on

oht, et võib sattuda kõrvalise isiku kätte, oleks PPA-l see info võimalikult vara teada.

Abipolitseinik on kohustatud viivitamata teavitama PPA-d juhul, kui talle väljastatud relv,

erivahend või muu varustus on, kas varastatud, kadunud või sattunud kõrvalise isiku kätte.

Politsei varustus, eriti relvad ja erivahendid, ei tohi sattuda kolmandate isikute kätesse, et

vältida nende kuritarvitamist. Kiire teavitamine aitab varustust tagasi saada enne, kui see

kellelegi kahju teeb. Abipolitseinik vastutab talle usaldatud varustuse eest. Kui midagi kaob

või varastatakse, tuleb see registreerida, et selgitada välja, mis juhtus. Täpse teavitamise korra

kahestab PPA.

Punkti 6 kohaselt on tal kohustus hoida seaduses sätestatud korras saladuses

politseitegevuses osalemise käigus teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi

isikuandmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. See tähendab,

et abipolitseinikul on kohustus hoida saladuses kõik politseitegevuse käigus teada saadud

andmed, mis puudutavad teiste inimeste isiklikku ja perekonnaelu, samuti politsei

asutusesisest teavet, mis on mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks (politsei taktika,

plaanid, strateegiad, uurimistegevus, jms). Seda nõuet tuleb täita mitte ainult abipolitseinikuks

osalemise ajal, vaid ka pärast abipolitseiniku staatuse lõppemist. Abipolitseinik saab

politseitegevuses osaledes sageli juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, mis võib hõlmata

isiklikke andmeid ja uurimisinfot. Sätte eesmärk on isikute privaatsuse ning õiguste

kaitsmine, kui ka PPA kui organsatsiooni kaitsmine.

Perekonna- ja eraellu puutuvad andmed on seotud inimese isikliku elu, peresuhete ja

privaatsusega, näiteks:

 perekonnaseis (abielus, vallaline, lahutatud, lesk);

60

 sugulussuhted (vanemad, lapsed, õed-vennad, elukaaslane);

 elukohaandmed;

 kontaktandmed (telefoninumber, e-post);

 majanduslikud andmed (isiklike varade ja võlgade kohta);

 pereprobleemid (lahutus, hooldusõigus, peretülid);

Eriliigilised isikuandmed on näiteks:

 terviseandmed (diagnoosid, haiguslugu, puue, vaimse tervise info);

 usuline või maailmavaateline kuuluvus;

 poliitilised vaated ja parteikuuluvus;

 rassiline või etniline päritolu;

 seksuaalne orientatsioon ja seksuaalelu andmed.

Politsei kui õiguskaitseasutus peab olema avalikkuse silmis usaldusväärne. Usaldus politsei

vastu põhineb isikute veendumusel, et politseinikud ja abipolitseinikud käsitlevad tundlikku

teavet vastutustundlikult ja kaitsevad inimeste õigusi. Kui PPA asutusesisene info lekib

avalikkusesse või kolmandate isikute kätesse, siis võib see kahjustada organisatsiooni mainet

ja usaldusväärsust. Usaldus politsei vastu tähendab ka seda, et inimesed saavad olla kindlad –

nende andmed, mis politseitöö käigus kogutakse, jäävad konfidentsiaalseks. Kui politsei ei

suuda tagada teabe turvalisust, võivad inimesed kahelda politsei võimes neid kaitsta.

Näited:

 Abipolitseinik osaleb lähisutevägivalla juhtumi lahendamisel ja saab teada, et peres

esineb alkoholi kuritarvitamist ning konfliktid abikaasade vahel on pikaajalised.

Abipolitseinik ei tohi neid andmeid jagada oma sõprade või pereliikmetega, sest need

puudutavad perekonna eraelu.

Politsei igapäevane tegevus põhineb kindlatel reeglitel ja plaanidel, mis on vajalikud

kuritegevuse ennetamiseks ja avaliku korra tagamiseks. Kui selline info satub kõrvaliste

isikute või kurjategijate kätte, võib see ohustada mitte ainult politsei tegevust, vaid ka

ametnike ja teiste isikute turvalisust. Kui politsei töömeetodid ja taktikad saavad avalikuks,

saavad õigusrikkujad oma tegevust vastavalt kohandada ning paremini seaduste ja järelevalve

eest kõrvale hoida.

 Abipolitseinik on kursis infoga, mille kohaselt plaanitakse nädalavahetusel tema

kodupiirkonnas politseireidi „kõik puhuvad“. Ta ei tohi seda infot avalikusada ning

seda ka oma pereliikmetele rääkida.

Punkti 7 põhjal on tal kohustus kanda abipolitseiniku vormiriietust, kui ta politsei

tegevuses osalemisel kannab elektrišoki- või tulirelva, kohaldab riikliku järelevalve

erimeedet või on vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku vormiriietuse

kaudu.

Õiguskantsleri märgukirja kohaselt ”Õigusselguse põhimõte eeldab, et isikute jaoks oleks

avalik võim väliselt üheselt mõistetavalt äratuntav ja selgelt eristatav. Seetõttu on riigi

jõustruktuurides töötavate ametnike suhtes kehtestatud vormikandmise kohustus. Täpselt nii,

nagu isikute jaoks peab olema selge, millised on nende kohustused ja millised on võimalikud

sunnimeetmed ja karistused, peab olema selge, kes täpselt nende suhtes riigi nimel tegutseda

tohib ja kelle korraldustele allumine on kohustuslik. Äärmiselt oluline on avaliku võimu

esindaja ära tuntavus ka seetõttu, et vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu

61

isiku suhtes on KarS § 274 alusel kriminaliseeritud.”23 Käesoleva sättega pannakse kohustus,

et abipolitseinik peab igal juhul kandma abipolitseiniku vormiriietust juhul:

1) Kui ta kannab elektrišoki- või tulirelva. Vormiriietus kinnitab, et abipolitseinik

on politsei esindaja ja tegutseb seaduslikult. Kui abipolitseinik kannab tulirelva

vormiriietuseta, ei pruugi inimesed aru saada, et tegemist on riigivõimu esindajaga.

Näide: Kui abipolitseinik patrullib rahvarohkes kohas ja kannab nähtaval tulirelva, siis

abipolitseiniku vormiriietus annab inimestele selge signaali, et tema relvakandmine on

seaduslik, mitte oht.

2) Kohaldab riikliku järelevalve erimeedet. Abipolitseinik peab kandma

vormiriietust riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel, et tagada tema rolli ära

tuntavus avalikkuse ees ning vältida segadust või eksitust. Erimeetmete

kasutamine tähendab sageli isikute vabaduste või õiguste ajutist piiramist, mistõttu

on eriti oluline, et abipolitseiniku rollis tegevuses osalemine oleks avalikkusele

selgelt nähtav ja arusaadav kui politseilise ülesande täitmine. See tähendab, et

vormiriietust tuleb üldjuhul kanda kõikides välitöö tegevustes, seda nii

piirikontrollis, patrullimisel, avaliku korra tagamisel, liiklusjärelvalves,

migratsiooni järelevalves, piirkondlikus poliseitöös.

3) On vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku vormiriietuse

kaudu. Vormiriietust tuleb kanda nt liikluse reguleerimisel, see tagab, et autojuhid

ja jalakäijad näevad selgelt, et tegemist on ametliku isikuga, kelle juhiseid tuleb

järgida.

Punkti 8 alusel kanda tulirelva nähtaval kohal, kui ta kannab abipolitseiniku

vormiriietust. Politseitegevuses osaledes peab vormiriietuses abipolitseinik, kellele on

väljastatud tulirelv, kandma relva nähtaval. Kui abipolitseinik osaleb politseitegevuses

erariietes, peab ta üldjuhul kandma tulirelva varjatult. Erandina võib erariietes abipolitseinik

kanda tulirelva nähtavalt, kuid ainult juhul, kui ta on selgelt identifitseeritav

abipolitseinikutunnistuse, ametimärgi abil või kandes abipolitseiniku eraldusmärgigavesti.

Kui erariietes abipolitseinik osaleb koos politseiametnikega avalikes kohtades toimuvatel

operatsioonidel, ei pruugi relva kandmise varjamine alati olla võimalik. RelvS-i alusel peab

turvateenistuja avalikus kohas tööülesande täitmisel kandma relva nähtaval ning ka

politseiametnik, kes kannab vormiriietust peab kandma tulirelva nähtaval kohal.

Punkt 9 kohaselt on tal kohustus mitte kanda abipolitseiniku vormiriietust, relva ega

laskemoona korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 tähenduses joobeseisundis. KorS-i § 36 lõike

1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS-i § 36 lõike 4

kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Käesoleva punkti tähenduses ei ole mitte

ainult tulirelva ja laskemoona kandmine joobeseisundis keelatud, vaid ka gaasipihusti,

teleskoopnuia ja elektrišokirelva. Relva kandmise keeld joobeseisundis tagab abipolitseiniku

enda, teiste inimeste ja avaliku korra turvalisuse. RelvS keelab relva kandmise joobeseisundis,

sest alkohol ja muud joovastavad ained halvendavad otsustusvõimet, reaktsioonikiirust ja

enesekontrolli. Joobeseisund suurendab riski teha ohtlikke otsuseid, käsitseda relva

ebaturvaliselt või kasutada seda impulsiivselt, näiteks konfliktides. Relva kandmine on suur

23 Õiguskantsleri märgukiri abipolitseiniku seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks, p 109.

62

vastutus, mis nõuab kainet mõistust ja selget mõtlemist, mida joobeseisundis ei ole võimalik

tagada. Ilmselgelt ei või abipolitseinik politsei tegevuses osaledes olla joobeseisundis. Lisaks

on teatud juhtudel abipolitseinikule usaldatud tulirelv hoiule tema koju ning sellisel juhul ei

tohi ta relva kanda väljaspool politsei tegevust, veel enam olla seal juures joobeseisundis.

Abipolitseiniku vormiriietust ei tohi joobeseisundis kanda, sest see kahjustab politsei

usaldusväärsust. Kui abipolitseinik viibib vormiriietuses joobeseisundis avalikus kohas võib

see jätta mulje, et ta ei järgi reegleid, mida ta teistelt nõuab. Kui joobes abipolitseinik kannab

vormiriietust, võib ta tahtlikult või tahtmatult oma staatust kuritarvitada.

Punkt 10 kohaselt on tal kohustus mitte kasutada oma staatust eesmärgiga tekitada

kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või hüvele või avalikele huvidele. See

tähendab, et abipolitseinik ei tohi kasutada oma staatust ja sellega kaasnevat autoriteeti

selleks, et kahjustada teiste inimeste õigusi, vara, heaolu või avalikke huve. Abipolitseinikul

on politsei esindajana suurem ühiskondlik vastutus. Kõigil inimestel on seadusega kaitstud

õigused, näiteks õigus privaatsusele, omandile, sõnavabadusele ja kehalisele puutumatusele.

Näide: Kui abipolitseinikul on naaber, kellega tal on isiklik konflikt, ei tohi ta

kasutada oma abipolitseiniku staatust ega õigusi naabri vastu. Ta peab hoiduma oma

staatuse kasutamisest eraeluliste probleemide lahendamisel, säilitades ametialase

neutraalsuse.

Punkt 11 alusel, kui ta kannab abipolitseiniku vormiriietust politsei tegevuses osaledes,

siis on tal kohustus isiku nõudmisel esitada abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku

tunnistus koos ametimärgiga. See tähendab, et kui abipolitseinik osaleb politseitegevuses ja

kannab vormiriietust, on tal kohustus inimese soovil esitada oma abipolitseiniku tunnistus.

See nõue tagab, et abipolitseinik on tuvastatav ametliku isikuna, kellel on õigus täita

politseilisi ülesandeid. Abipolitseiniku tunnistus ja ametimärk tõendab abipolitseiniku staatust

ja tema õigust osaleda politsei tegevuses. Tunnistuse esitamise nõue aitab vältida olukordi,

kus keegi võiks teeselda abipolitseiniku staatust.

Näide: Abipolitseinik, kes kannab abipolitseiniku vormiriietust, peatab

liiklusjärelevalve käigus punase tulega ristmiku ületanud jalakäija. Kuigi jalakäija

näeb visuaalselt, et tegemist on riigivõimu esindajaga, tahab ta veenduda, et tegemist

on abipolitseinikuga ja seega on tal õigus nõuda abipolitseiniku tunnistuse ja

ametimärgi esitamist. Abipolitseinik on kohustatud esitama jalakäijale abipolitseiniku

tunnistus koos ametimärgiga.

Punkt 12 kohaselt on abipolitseinikul kohustus esitada isikule abipolitseiniku tunnistus

või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga, kui ta osaleb politsei tegevuses

vormiriietuseta. Ka kehtivas APolS-is on nõue, et abipolitseinik peab esitama isikule tema

nõudmisel abipolitseiniku tunnistuse. Uues APolS-is on täpsustatud, et kui abipolitseinik on

vormiriietuses, siis peab ta esitama oma tunnistuse isiku nõudmisel ning kui ta osaleb politsei

tegevuses ilma abipolitseiniku vormiriietuseta, siis esitab ta tunnistuse ka ilma isiku

nõudmiseta. Ametimärki ei pruugi kõigil abipolitseinikel olla, kui see aga on, esitab

abipolitsenik selle koos tunnistusega.

Punkt 13 kohaselt on tal kohustus teavitada Politsei- ja Piirivalveametit esimesel

võimalusel, kui ta ei vasta abipolitseinikule APolS §-s 5 esitatud nõuetele. Sätte eesmärk

on vältida olukordi, et abipolitseinik ei osaleks politsei tegevuses, kui ta ei vasta enam

nõuetele. Üheks nõudeks on näiteks kehtiv tervisetõend. Politseitegevus osalemine võib

nõuda kiiret ja otsustavat tegutsemist. Kui abipolitseinik ei ole füüsiliselt või vaimselt

63

võimeline ülesandeid täitma, võib see ohustada nii tema enda kui ka teiste turvalisust.

Teavitada esimesel võimalusel tähendab, et abipolitseinik peab koheselt, niipea, kui asjaolud

seda võimaldavad, informeerima oma vahetut juhti olukorrast, mis mõjutab tema vastavust

abipolitseinikule esitatud nõuetele. Teavitamine võib toimuda telefonikõne, e-kirja või

isikliku vestluse kaudu. Kui olukord on kiireloomuline, nt abipolitseinik kahtlustab, et tema

terviseseisund võib takistada tööülesannete täitmist, tuleb sellest teavitada viivitamata. Kiire

teavitamine võimaldab abipolitseiniku vahetul juhil hinnata olukorda ja vajadusel teha

otsuseid, mis aitavad vältida tulevikus tekkivaid probleeme.

Näide: Kui abipolitseiniku tervisetõend on aegunud, peab ta sellest politseid teavitama

ja planeerima perearsti või töötervishoiuarsti juurde mineku. Teades, et tema

tervisetõend on aegunud tähendab ühtlasi, et ta ei saa osaleda politsei tegevustes. Kui

ta saab väljaspool politsei tegevust terviseprobleemi, mis takistab tal politseilises

tegevuses ettetulevaid tööülesandeid täita pikema aja jooksul, peab ta teavitama

politseid, kes vajadusel peatab ajutiselt tema staatuse.

Näide: Abipolitseinik satub eraelus seaduserikkumisesse, näiteks alustatakse tema

suhtes kriminaalmenetlus joobes juhtimise eest. Ta peab sellest viivitamatult teavitama

politseid, mitte ootama, kuni menetlus lõpeb.

Punkti 14 alusel on tal teavitada viivitamata PPA-d tulirelva või elektrišokirelva

kasutamisest PPA kehtestatud korra alusel.. Ka kehtivas APolS-is § 36 kohaselt on

abipolitseinik kohustatud viivitamata teavitama politsei juhtimiskeskust tulirelva või

elektrišokirelva kasutamisest. Tulirelva või elektrišokirelva kasutamine on tõsine samm,

millel võib olla märkimisväärne mõju inimeste õigustele ja tervisele. Viivitamatu teavitamine

tagab, et igasugune relva kasutamine dokumenteeritakse ja kontrollitakse. See aitab ennetada

väärkasutuse kahtlusi ning kaitseb nii abipolitseinikku kui ka politseiasutust. Politsei peab

kontrollima, kas abipolitseiniku poolt relva kasutamine oli seaduslik, proportsionaalne ja

õigustatud vastavalt olukorrale. Vajadusel hinnatakse, kas kasutati liigset jõudu või kas relva

kasutamine oleks võinud olla välditav. Relva kasutamise olukordi analüüsides saab PPA

hinnata, kas abipolitseinike koolitus on piisav või vajab täiendamist. Esimene samm on

viivitamatult informeerida oma vahetut juhti või sündmuse eest vastutavat politseiametnikku.

Teavitamine peaks toimuma kohe pärast olukorra lõppu, kui see on ohutu ja võimalik.

Punkt 15 kohaselt on tal kohustus jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine ei kahjusta

tema tervist ega töövõimet. See tähendab, et abipolitseinik peab olema teadlik oma

tervislikust seisundist ja töövõimest ning tagama, et tema tegevus abipolitseinikuna ei sea

ohtu tema füüsilist ega vaimset tervist. Kui abipolitseinik on seisundis, kus ta pole suuteline

oma ülesandeid täitma näiteks väsimus, vigastus, haigus, võib see ohtu seada tema enda, teiste

politseinike ja avalikkuse turvalisuse. Abipolitseinikud täidavad oma ülesandeid

vabatahtlikult, oma põhitöö ja muude kohustuste kõrvalt. Seega peab abipolitseinik ise

jälgima, et ta on politsei tegevusse tulles puhanud. Politseitöö on oma olemuselt pingeline ja

näiteks öine patrullvahetus täies pikkuses tekitab kurnatust, mis mõjuta tema võimekust täita

oma igapäevast palgatööd. Samas on inimestel erinevad töörežiimid, mida nad ise kõige

paremini teavad ja sellega peavad nad arvestama nii põhitööle kui ka vabatahtlikuna politsei

tegevusse tulles. Näiteks ei tohiks abipolitseinik järjestikustes patrullivahetustes abis olla, kui

tal ei ole võimalik vahepeal puhata ja taastuda.

Lõike 2 kohaselt võib abipolitseiniku vormiriietuse kandmise kohustusest loobuda

ülesande täitmisel PPA põhjendatud otsusel, kui see on vajalik politsei tegevuses

ülesande täitmise eesmärgi saavutamiseks. Politsei välistes tegevuses osaledes

abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks on abipolitseinikul vaja PPA luba. Kuna

abipolitseinikke on plaanis hakata kaasama ka tegevustes, kus on vajalik erariiete kandmine,

64

nagu näiteks alaealiste õigusrikkumiste ennetamisele ja avastamisele suunatud reidid. Samuti

ei kanna tihti politseiametniku vormiriietust näiteks narkokuritegude üksus ja kriminaalbüroo

politseiametnikud, kuid tulirelva kandmine on ülesannete täitmisel õigustatud. Seega luuakse

võimalus ülesande iseloomust lähtuvalt otsustada, millisel juhul võib loobuda abipolitseinik

vormiriietuse kandmisest ka juhtudel, kui ta kannab tulirelva või teostab riiklikku järelevalve

erimeetmeid. Erariietes abipolitseinik kannab tulirelva üldjuhul varjatuna. Nõudeks jääb aga

see, et kui abipolitseinik osaleb politsei tegevuses erariietes ja kannab tulirelva nähtavalt, peab

ta ennast selgelt identifitseerima abipolitseinikuna, kandes selleks politseivesti, ja

abipolitseiniku tunnistust nähtaval. Abipolitseinik tohib vormiriietust kanda ainult

politseitegevuses osaledes. Kui abipolitseinik soovib vormiriietust kanda väljaspool politsei

tegevuses osalemist, on selleks vaja PPA-lt eraldi nõusolekut. Näiteks võib olla lubatud

abipolitseiniku vormiriietuse kandmine PPA nõusolekul (mittepolitsei tegevuses osaledes)

ametlikel esindusüritustel, kui abipolitseinik esindab politseid rahvusvahelistel või

siseriiklikel üritustel nagu konverents või vastuvõtt. Nõusoleku saamine reguleeritakse PPA

sisekorraga. Sellisel juhul esineb ta küll abipolitseinikuna, kuid ei osale otseset politsei

tegevuses käesoleva seaduse tähenduses.

Lõike 3 kohaselt võib abipolitseinik oma tunnistuse ja ametimärgi esitamise kohustuse

esitamise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Tegemist

on erandiga, mille kohaselt võib abipolitseinik lükata oma tunnistuse ja ametimärgi esitamise

kohustuse edasi, kui see on vajalik, et tagada operatiivne reageerimine olukordades, kus

viivitamine võib põhjustada ohtu avalikule korrale, isikute turvalisusele või elule. Siinkohal ei

ole eristatud, kas tegemist on kõrgendatud või olulise ohuga, kuid oht peab olema vahetu, see

veel kestab ning seda on vaja tõrjuda. Säte ei anna abipolitseinikule õigust oma tunnistuse ja

ametimärgi esitamisest loobuda, vaid annab võimaluse seda edasi lükata ning teha esimesel

võimalusel.

Näide: Abipolitseinik, kes on koos politseiametnikuga erariietes politseireidil, märkab

tänaval inimest, kes ähvardab teisi noaga. Enne, kui abipolitseinik jõuab oma

tunnistust või ametimärki esitada, peab ta viivitamatult sekkuma, et koos

politseiametnikuga relvastatud isik kahjutuks teha. Ohu kiire neutraliseerimine on

hädavajalik, tunnistuse esitamise viivitamine on õigustatud, kuna see võib päästa

elusid.

Lõike 4 kohaselt II ja III astme abipolitseinikult, kes politseitegevuses osaledes teenindab

sündmuskohti või puutub kokku ekspertiisi- ja uuringuobjektidega, daktüloskopeeritakse ja

temal võetakse DNA-proov ekspertiisi- ja uuringuobjektile abipolitseiniku jäetud jälgede

välistamise eesmärgil. Sarnaselt politseiametnikega tuleb ka abipolitseikelt võtta DNA proov

PPVS § 451 sätestatud korras, tagamaks, et riiklikesse registritesse kantakse üksnes need

isikustamata DNA-proovid ja sündmuskohajäljed, mis ei pärine kannatanutelt, tunnistajatelt

ega teistelt sündmusega seotud isikutelt ning välistada süüteo algstaadiumis isikud, kes võisid,

näiteks lõhkematerjali seaduslikult käidelda.

Eelnõu 4. peatükk. Abipolitseiniku rakendatavad meetmed ning vahetu sund

Kehtiva APolS kohaselt võib abipolitseinik kohaldada KorS-is lubatud meetmeid nii

politseiametniku korraldusel kui ka iseseisvalt, kuid meetmete ulatus ja piirangud sõltuvad

olukorrast. Abipolitseinik võib politseiametniku korraldusel kohaldada KorS meetmeid, kui

ta tegutseb koos politseiametnikuga, kuid mitte kõiki KorS-is sätestatud meetmeid. Kui

abipolitseinik teostab iseseisvalt avaliku korra järelevalvet või tõrjub avalikku korda

ähvardavat kõrgendatud ohtu, võib ta kasutada KorS-is lubatud meetmeid, kuid piiratumas

ulatuses kui koos politseiametnikuga. Mõningaid meetmeid näiteks KorS § 32 lõike 4 ja §

65

45 lõike 5 meetmed võib rakendada ainult kriisiolukorras. Käesoleva eelnõu kohaselt võib

abipolitseinik rakendada KorS-i meetmeid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras,

lisaks võib volitus meetme rakendamiseks tuleneda eriseadusest, näiteks LS-st.

Abipolitseiniku poolt KorS meetmete kohaldamise põhimõtted on järgmised:

 Abipolitseinikul on käesoleva eelnõu kohaselt lubatud KorS meemete kohaldamine: 1)

ilma politseiametniku korralduseta ja 2) politseiametniku korraldusel. Enam ei

eristata seda, kas abipolitseinik tegutseb koos politseiametnikuga või iseseisvalt. Ehk

siis mõlema tegutsemise puhul on lubatud meetmed samad. Muudatust on võimalik

teha just seetõttu, et abipolitseiniku väljaõpe muutub sisukamaks ja mahukamaks ning

II astme baasväljaõppes saadakse patrullpolitseinikega sarnased teadmised ja oskused.

III astme väljaõppes lisandub just iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud teadmised ja

oskused.

 Politseiametniku korraldusel on eelkõige need meetmed, mis riivavad enam isikute

põhiõigusi ja -vabadusi ning tegemist ei ole kriitiliste olukordade lahendamisega, st on

aega, et saada politseiametniku korraldus.

1. jagu. Abipolitseiniku rakendatavad meetmed

Eelnõu § 23 reguleerib abipolitseinikule lubatavaid süütegude ennetamise meetmeid.

Sellekohaselt lähtub abipolitseinik süütegude ennetamisel korrakaitseseaduse § 18 loeteletud

ennetamise meetmetest. Nendeks meetmeteks on:

1) sotsiaalsed ja kasvatuslikud ennetusmeetmed – süütegusid põhjustavate tegurite

mõju vähendamine eelkõige sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, alkoholi- ja

narkopoliitika abil;

2) olustikulised ennetusmeetmed – süütegude toimepanekule kalduvate isikute või

kriminogeensete olukordade mõjutamine ja kohtade jälgimine;

3) tagajärgede kõrvaldamise meetmed – tegevus süütegusid toimepannud isikute

korduvrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks ja õiguskorra kaitsmiseks, samuti

süütegudega tekitatud kahju hüvitamisele kaasaaitamine.

Siinkohal on oluline, et käesolev säte annab õiguse meetmete kohaldamiseks, kuid lisaks

sellele tuleb abipolitseinikul süütegude ennetamisel lähtuda PPA ennetustöö ja

valdkondadeülese ennetuse põhimõtetest.

Eelnõu § 24 sätestab riikliku järelevalve meetmete kohaldamise põhimõtted.

Riiklik järelevalve eesmärgiks on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada

korrarikkumine ning selleks võib nii PPA kui ka abipolitseinik rakendada riikliku järelevalve

eri- ja üldmeetmeid. Eri- ja üldmeetmed erinevad üksteisest nii eesmärkide kui ka riive

ulatuse poolest. Üldmeetmed on sätestatud KorS §-s 28 (ettekirjutus ja haldussunnivahendi

kohaldamine) ning KorS §-s 29 (ohu tõrjumine või korrarikkumine kõrvaldamine

korrakaitseorgani poolt). Korrakaitseseaduses on erimeetmed sätestatud §-des 30–53. Oluline

on seegi, et KorS ei käsitle endas kõiki PPA-le lubatud erimeetmeid, näiteks on politseil

võimaluse teostada alkoholi- ja tubakaseaduse alusel kontrolltehing tagamaks alaealistele

seatud alkoholi piirangute järgimist. Lisaks üld- ja erimeetmetele on lubatud rakendada ka

vahetut sundi, et mõjutada isikut täitma talle antud korraldust.

Kui politseiametnik ja abipolitseinik osalevad politseitegevuses koos, saab korralduse

andmine olla näiteks suuline korraldus või kui nad ühise ülesande täitmisel on õigusrikkuja

tabamiseks jooksnud erinevatesse suundadesse, siis saab korraldus olla ka raadioside- või

telefoni teel. Kui aga III astme abipolitseinikud politsei ülesandel iseseisvalt osalevad

66

politseitegevuses, näiteks patrullis või piirkondlikus politseitöös, peavad nad saama

korralduse raadioside- või telefoni teel. Lisaks on võimalik ka teha videokõne, mis aitab

teatud olukordades politseiametnikul otsust langetada. Lisaks võib teatud juhtudel

politseiametnik anda abipolitseinikule kirjaliku korralduse, nt politseioperatsiooni

alustamisel, mis sisaldab meetmeid ja nende rakendamise ulatust.

Politseiametnik peab andma abipolitseinikule korralduse korrakaitseseaduse meetme

kohaldamiseks, kui olukord nõuab abipolitseiniku tegevuse selget juhendamist,

õiguspärasuse tagamist või meetme täpse ulatuse määratlemist. See tagab, et abipolitseinik

tegutseb politsei juhendamisel ja vastavalt seadusele, vältides ülemäärast või ebavajalikku

sekkumist. Näiteks vahetu sunni või isiku läbivaatuse rakendamine on tihti seotud

põhiseaduslike õiguste piiramisega (nt vabadus, puutumatus). Politseiametniku korraldus

väldib võimalikku õiguste ülemäärast riivet. Politseiametnikul on suurem väljaõpe ja

kogemus meetmete kohaldamisel. Korralduse andmine tagab, et abipolitseinik järgib juhiseid

ja väldib eksimusi. Lõplik vastutus meetme rakendamise eest jääb politseiametnikule.

Konkreetsetes olukordades saab politseiametnik määrata, millist meedet rakendada, kuidas

seda teha ja millises ulatuses.

§ 28. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

Kehtiv APolS Selle meetme kohaldamise õigus on ka kehtiva APolS-i järgi nii politseiga

koos tegevuses osaleval abipolitseinikul, kui iseseisvalt tegutseval

abipolitseinikul.

Uus APolS

Mida teha

võib?

II ja III astme abipolitseinikul on lubatud kohaldada KorS § 28 alusel

ettekirjutust.

Ilma

korralduseta

II ja III astme abipolitseinik võib meedet kohaldada ilma politseiametniku

vahetu korralduseta.

Vahetu sund II ja III astme abipolitseinik võib meetme kohaldamisel kohaldada

vajadusel vahetut sundi, selleks ei ole vaja tal politseiametniku korraldust.

Üldmeetmetest on II ja III astme abipolitseinikul lubatud kohaldada KorS § 28 alusel

ettekirjutust. Selle meetme kohaldamise õigus on ka kehtiva APolS-i järgi nii politseiga koos

tegevuses osaleval abipolitseinikul kui ka iseseisvalt tegutseval abipolitseinikul. Seega uue

eelnõuga selles osas muudatusi ei tehta.

Ettekirjutus on haldusakt, mille täitmist võib tagada haldussunnivahendi või vahetu sunniga.

Kuigi üldjuhul peab haldusakt olema vormistatud kirjalikult, siis haldusmenetluse seaduse

§ 55 lõike 2 teine lause lubab anda selle edasilükkamatu korralduse tegemiseks ka muus

vormis. Arvestades politseitöö eripärasid, rakendatakse selles töös ettekirjutusi üldjuhul

edasilükkamatus olukorras, see tähendab, et avaliku korra eest vastutavat isikut kohustatakse

lõpetama korrarikkumine või tõrjuma oht.

Näide: Patrull saab väljakutse sündmuskohale, kus toimub kaklus. Kohale jõudes

tehakse ettekirjutus kaklus kohe lõpetada.

Näide: KorS § 55 lõike 1 punkti 5 alusel on keelatud tarbida alkoholi nii ühissõidukis

kui kooliterritooriumil ning kui abipolitsenik näeb, et täisealine seda keeldu rikub,

saab ta anda suulise ettekirjutuse (korralduse) korrarikkujale (alkoholi tarvitajale)

korrarikkumise lõpetamiseks (lõpetada alkoholi tarvitamine).

KorS § 28 lõike 1 alusel võib abipolitseinik ohu või korrarikkumise korral panna avaliku

korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise

67

kohustuse ning hoiatada teda selle paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite

kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Haldussunnivahenditeks on sunniraha või asendustäitmine. Ettekirjutust saab teha nii

kirjalikus kui ka suulises vormis. Samuti laienevad abipolitseinikule KorS-is või muus

seaduses sätestatud meetme protokollimise põhimõtted ja kohustused.

Kui ettekirjutuse täitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ei ole

võimalik või ei anna tulemusi ning ettekirjutuse täitmist on võimalik saavutada vahetu

sunniga, võib ettekirjutuse täitmiseks seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut

sundi (KorS § 28 lg 3). See õigus laieneb ka abipolitseinikule.

Järgnevalt on loetletud erimeetmed, mida II ja III astme abipolitsenik võib kohaldada.

KorS-i erimeetmeid on grupeeritud kolme jaotisse – isikuandmete töötlemisega

seonduvad riikliku järelevalve erimeetmed (§ 30 - 351), joobeseisundi kahtlusega isiku

suhtes kohaldatavad erimeetmed (§ 36 – 43) ning muud erimeetmed (§ 44 – 53).

Isikuandmete töötlemisega seonduvad riikliku järelevalve erimeetmetega sekkutakse vähemal

või suuremal määral isikuandmetega seotud õigustesse. Isikuandmete mõiste ning nende

töötlemise põhimõtted ja õiguslikud alused tulenevad isikuandmete kaitse seadusest ja

Euroopa Liidu õigusest. Erimeetmetega antakse õigus isikuandmeid töödelda andmesubjekti

teadmisel, kuid ka tema nõusolekuta.24

§ 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

Kehtiv

APolS

Selle meetme kohaldamise õigus on ka kehtiva APolS-i järgi nii politseiga

koos tegevuses osaleval abipolitseinikul, kui iseseisvalt tegutseval

abipolitseinikul.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinikul on lubatud kohaldada KorS § 30 alusel

küsitlemist ja dokumentide nõudmist.

Ilma

korralduseta

II ja III astme abipolitseinik võib meedet kohaldada ilma politseiametniku

vahetu korralduseta.

Vahetu sund Küsitlemisel ja dokumentide nõudmisel vahetut sundi kasutada ei või.

Eelnõu kohaselt võib abipolitseinik isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et

isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

vajalikke andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise

kõrvaldamine on politsei pädevuses. Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda

taotleb või kui seda peab vajalikuks politsei. Kui politsei peab seda vajalikuks, võib küsitletav

isik anda seletusi kirjalikult omakäeliselt.

Abipolitseinik võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on

ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke

andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on

küsitleva politsei pädevuses. Kui dokument võetakse hoiule, nt kahtlus dokumendi

võltsimises, siis peab hoiule võtmise dokumenteerima. Kui aga dokumenti vaadeldakse

kohapeal, siis puudub vajadus dokumenteerida.

Küsitlemise puhul on tegemist isiku õigusi ja vabadusi kõige vähem riivava meetmega. Antud

meetme kohaldamise õigus on kõikidel korrakaitseorganitel. Korrakaitseorganil on õigus

24 Laaring, Mait; Pars, Siiri; Kranich, Helen; Nuka, Ele; Kiviste, Jaak; Mikiver, Monika; Roosve, Triin;

Vanaisak, Ülle 2017. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 103.

68

isikut küsitleda isikut juba ohukahtluse korral. Küsitlemise eesmärgil võib isikut peatada vaid

meetme kohaldamise ajaks. Isiku peatamist küsitlemiseks või dokumentide nõudmiseks ei saa

pidada isikult vabaduse võtmiseks Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 20 mõistes ja

mõttes. Kinnipidamisest eristab peatamisest ka selle lühiajaline kestus, reeglina ei ole isikut

vaja küsitlemiseks peatada rohkem kui 10-15 minutiks.25 Küsitlemisel ega dokumentide

nõudmisel ei ole vahetu sunni rakendamise õigust.

KorS §-s 30 sätestatud meetme kohaldamise õigus on piirikontrolli teostamise vältimatu

vajadus. Samuti, piiripunktide vahelisel alal patrullimisel peab olema seaduslik alus isik

peatada ja teda küsitleda või nõuda dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on

ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid. Arvestame, et

piiripunktide vahelise ala näol on tegu eeskätt RiPS-i alusel kehtestatud piiriribaga, millel

viibimine on seadusega keelatud. Seega tuleks võtta eeldus, et piiriribal patrulltegevust

teostades ja vajadusel korrakaitselisi meetmeid rakendades, on abipolitseinike poolt teiste

isikute põhiõiguste riivamise ulatus ja sagedus eelduslikult väiksem kui nende meetmete

rakendamisel mõnes muus avalikus kohas, kus viibimisele ei ole kehtestatud erirežiimi. On

tõenäoline, et piiriribal viibiv isik on eelduslikult pannud toime vähemalt ühe riigipiiri

seaduses sätestatud väärteo (viibib piiriribal ebaseaduslikult või on ületanud riigipiiri

ebaseaduslikult) või teatud asjaoludel KarS §-s 2374 sätestatud kuriteo.

§ 31. Kutse

Kehtiv

APolS

Selle meetme kohaldamise õigust kehtiva APolS-i järgi abipolitseinikul ei

ole.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinikul on lubatud KorS § 31 lõigetes 1–3 alusel

kutsuda isiku ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on

vajalikud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks ning on õigus sama paragrahvi alusel

politseiametniku koostatud kutset edastada isikule.

Korraldusel II ja III astme abipolitseinik võib meedet kohaldada politseiametniku

korraldusel.

Vahetu sund Ei ole.

Keelatud Abipolitseinikul on keelatud KorS § 31 lõike 4 alusel kohaldada

sundtoomist.

Abipolitseinik saab õiguse politseiametniku korraldusel kutsuda isiku ametiruumi.

Politseiametnik annab täpse korralduse millal, keda ja kuhu kutsuda. Abipolitseinikud saavad

olla abiks ka politseiametnike koostatud kutsete edastamisel, kas siis koos politseiametnikuga

politsei tegevuses osaledes või iseseisvalt ülesandeid lahendades. Sundtoomise õigus selle

paragrahvi alusel abipolitseinikul ei ole.

§ 32. Isikusamasuse tuvastamine

Kehtiv

APolS

Nii politseiga koos tegutsev kui iseseisvalt politsei ülesandel abipolitseinik

võib kohaldada KorS § 32 lõigetes 1 – 4 meedet ning selle erisusega, et

vaid kriisiolukorra ajal § 32 lõike 4 lubatud aluseid isikusamasuse

tuvastamiseks.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinikul on lubatud kohaldada isikusamasuse

tuvastamise meedet KorS § 32 lõikes 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 alustel.

25 Sealsamas, lk 103-104.

69

Ilma

korralduseta

Abipolitseinik võib KorS § 32 lõikes 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8 alustel meedet

kohaldada ilma politseiametniku vahetu korralduseta.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 32 lõikes 6 ja 9 alustel meedet kohaldada

politseiametniku vahetul korraldusel.

Vahetu sund Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui

see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu, politseiametniku korraldust on

vaja isiku toimetamisel ametiruumi.

Seega kehtiva APolS järgi on abipolitseinikul isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava

dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, kui see on vajalik ohu ennetamiseks (KorS § 32 lg

1). Selleks on abipolitseinikul õigus peatada isik ja nõuda temalt dokumendi esitamist, saada

isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta, ning

võrdluseks biomeetrilised andmeid (KorS § 32 lg 2). Lisaks võib abipolitseinik isikusamasuse

tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on

isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma (KorS § 32 lg 3). Eriolukorra või

erakorralise seisukorra ajal võib abipolitseinik dokumendile kantud või isiku antud andmete

õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel

loodud andmekogust (KorS § 32 lg 4). Uue APolS eelnõu nimetatud õigused jäävad ning

KorS § lg 4 osas kaob piirang, et abipolitseinik võib seda teha vaid eriolukorra või

erakorralise seisukorra ajal. Vajadus KorS-i § 32 lõike 4 meetme rakendamise järele on

igapäevane näiteks järgmistes olukordades:

Näide: Kui abipolitseinik on välitööl patrullis koos politseiametnikuga, siis saab

abipolitseinik politsei abistamiseks tuvastada õigusrikkuja isikut rahvastikuregistri

kaudu samal ajal, kui politseiametnik küsitleb asjaolude väljaselgitamiseks

õigusrikkujat või abivajajat.

Näide: Kui III astme abipolitseinik teostab iseseisvalt politsei ülesandel järelevalvet

avalikus kohas käitumise nõuete üle ning näeb, et avalikus ruumis on noored, kes

tarvitavad alkoholi, siis on tal vaja saada selgust, kas tegemist on alaealiste või

täiskasvanutega. Kui isikutel pole kaasas isikut tõendavat dokumenti, saab

abipolitseinik teha päringu rahvastikuregistri kaudu. Seega ei pea ta isikusamasuse

tuvastamiseks ja olukorra lahendamiseks kohale kutsuma politseipatrulli.

Lisaks neile näidetele tekib vajadus rakendada seda meedet piirikontrollis, et piiripunktide

vahelisel alal isikuid tuvastada või migratsioonijärelevalves. See õigus võimaldab

abipolitseinikul isik peatada ja tema isikut tõendava dokumendi alusel isikusamasust

tuvastada. Piirikontrollis on tegu igakordselt rakendatava meetmega. Ka piiripunktide

vahelisel alal patrullides on vajalik isikud tuvastada. Samuti arvestame, et piirikontrollis on

kohustus teostada isiku kohta päringud asjaomastesse Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud

andmekogudesse.

Muudatuse tulemusena saavad II ja III astme abipolitseinikud järgmised õigused ning

kohtusused juurde võrreldes kehtiva APolS-iga:

 Isikusamasuse tuvastamisel vahetu sunni kasutamise õiguse nii kaua, kui see on

eesmärgi saavutamiseks vältimatu, ilma politseiametniku vahetu korralduseta (KorS § 32 lg 5).

Näide: Alkoholi tarbivad noored märkavad abipolitseinikke, jooksevad ära ja ei jää

korraldusele „seisma jääda“ seisma. Abipolitseinikul on kahtlus, et tegemist on

alaealistega, kuna täisealised suure tõenäosusega abipolitseinikku nähes ära ei jookseks.

70

Abipolitseinik jookseb noortele järgi ja saab ühe noore jopest kinni ning hoiab teda nii

kaua kinni, kui isik rahuneb ja esitab oma dokumendi.

 Politsei korraldusel on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks

ametiruumi, kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (KorS § 32 lg 6).

Kui isikusamasuse tuvastamiseks on vaja isik toimetada ametiruumi, olukordades, mil see

on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, peab

abipolitseinik saama selleks otsese korralduse politseiametnikult. Isiku toimetamisel

politseiruumidesse on tegemist isiku põhiõigusi, liikumisvabadust, piirava meetmega ning

sellises olukorras peab abipolitseinik saama otsese korralduse politseiametnikult, et tagada

selle meetme õiguspärasus, proportsionaalsus ja sihipärasus. Näiteks, kui isik keeldub oma

isikut tuvastamast, peab politseiametnik hindama, kas ametiruumi toimetamine on vältimatu

või saaks isikusamasuse tuvastada muul viisil. Politseiametnik on väljaõppe ja kogemuse tõttu

pädev otsustama, kas meede on õigustatud. Isik, kes ei kanna dokumente, kuid ei kujuta otsest

ohtu, ei pruugi alati vajada ametiruumi toimetamist. Politseiametniku otsus aitab vältida

tarbetuid piiranguid. Samuti kannab politseiametnik vastutust otsuse eest, kui isiku õigusi

piiratakse. Politseiametniku otsene korraldus tagab, et abipolitseinik ei tegutse omavoliliselt

või valesti.

 Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, on kohustus

isikusamasuse tuvastamise järel toimetada isik tema soovil tagasi lähtekohta või

tema elu- või ööbimiskohta, kui see on samas omavalitsusüksuses (KorS § 32 lg

7).

Omavalitsusüksus on vald või linn, seega on politsei ja abipolitseiniku kohustus isik ära viia

üksnes linna või valla piirides, mitte aga ühest linnast teise. Kuna isik toimetatakse politseisse

isiku tuvastamiseks, teda ei ole milleski süüdi mõistetud, ei tohi politsei tekitada talle

põhjendamatut kahju ega ebamugavust. Pärast isikusamasuse tuvastamist on põhjendatud, et

isik saab samas kohas jätkata oma tegevust nii, nagu see oli enne politsei ja abipolitseiniku

sekkumist.

Näide: Isik on seotud õigusrikkumisega näiteks vargusega kauplusest, kuid keeldub

ennast tuvastamast. Sellisel juhul võib ta viia politseimajja, et selgitada tema isikusamasus

ja seos õigusrikkumisega ning kui isik ütleb, et ta elab samas linnas, aga tal ei ole

võimalik kuidagi ise koju liikuda, sest on hilisõhtu ja ühistransport ei liigu ning taksoraha

tal ka ei ole, siis on kohustus isik toimetada tema elukohta.

 Kui isikusamasuse tuvastamiseks toimetatakse korrakaitseorganisse alaealine, on

kohustus sellest viivitamata teavitada vanemat või muud seaduslikku esindajat

või kohalikku omavalitsust (KorS § 32 lg 8).

Siin oluline arvestada sellega, et seda kohustus ei saa täita nii, et alaealine ise ütleb, et annab

oma emale teada, et teda on toimetatud politseimajja. Sellisel juhul ei saa abipolitseinik ega

politseiametnik veenduda, kas alaealine seda ka tegelikult tegi või helistas lihtsalt oma

sõbrale. Teavitamise viisi ei ole KorS-is ettenäinud, kuid kiire teavitamise korral tuleks seda

teha telefoni teel ning hilisemate vaidluste ärahoidmiseks fikseerida, kellele ja millal seda

tehti. Alaealise vanema või seadusliku esindaja teavitamine ei vabasta kohustusest alaealine

71

toimetada tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta juhul, kui elu- või

ööbimiskoht asub samas omavalitsusüksuses.26

 Politsei korraldusel massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse

kohese tuvastamise võimatuse korral on õigus selle hilisema tuvastamise

eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos

salvestamisega viisil, mis ei solva inimväärikust (KorS § 32 lg 9).

Selleks võib kasutada nt identifitseerimisnumbreid, mis kinnitatakse isiku riietusele. Numbrite

või muu märgistuse kandmist inimese käele või muule kehaosale võib pidada inimväärikust

solvavaks.27

§ 34. Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega

Kehtiv

APolS

Abipolitseinik, kes osaleb koos politseiametnikuga politseitegevuses võib

seda meedet kohaldada.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Uue APolS eelnõuga selle meetme kohaldamise õigus säilib. Seda võib teha

nii II astme abipolitseinik, kui ka III astme abipolitseinik.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 34 meedet kohaldada politseiametniku

korraldusel.

Vahetu sund Vahetut sundi ei või kasutada.

Politsei korraldusel võib II ja III astme abipolitseinik isikuandmeid töödelda

jälgimisseadmestiku kastutamisega. Korraldus on vajalik, kuna pole mõeldav, et

abipolitseinik hakkaks isikuandmeid töötlema jälgimisseadmestikuga enda initsiatiivil. Selle

meetme kohaldamisega saab abipolitseinik õiguse jälgida avalikus kohas toimuva jälgimiseks

pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku nii ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks

kui korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kui videovalvet jälgitakse reaalajas, on võimalik

korrarikkumise avastamisel ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks kohe võtta

tarvitusele vajalikke meetmeid.

Näide: Abipolitseinik, kellele on antud ülesanne, massikogunemise või suurürituse

jälgimiseks, näeb kaamerast reaalajas toimuvat korrarikkumist ning annab sellest

koheselt teada politseiametnikule, kes otsustab politsei sekkumise.

Kui aga abipolitseinik vaatab salvestist tagantjärgi, võib selle eesmärgiks olla toimunud

korrarikkumise kohta informatsiooni kogumine, nt leida salvestiselt sõiduk, millega

korrarikkumise toime pannud isik ära sõitis.

§ 37. Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

Kehtiv

APolS

Kehtiv APolS ei näe ette, et abipolitseinikul oleks selle meetme

kohaldamisele õigust.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Uue APolS eelnõuga võib II ja III astme abipolitseinik seda meedet

kohaldada.

Ilma

korralduseta

Abipolitseinik võib KorS § 37 meedet kohaldada ilma politseiametniku

korralduseta.

Vahetu sund Vahetut sundi ei või kasutada.

26 Sealsamas, lk 109. 27 Sealsamas, lk 109.

72

Selle meetmega antakse II ja III astme abipolitseinikule õigus kontrollida isiku organismis

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist juhul, kui

isikul täheldatakse joobeseisundile viitavaid tunnuseid ning esineb vähemalt üks järgmistest

alustest:

 tegemist on sõidukijuhi või muu isikuga, keda on alust kahtlustada, et ta on toime

pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära

ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamine;

 isik võib olla ohtlik endale või teistele;

 tegemist on alaealisega (KorS § 37 lg 1).

Loetelu on ammendav, st puudub õigus kontrollida joobeseisundit juhul, mis ei ole hõlmatud

nende kolme alusega. Ainsaks erandiks on KorS § 37 lg 2 alusel võimaluse allutada

joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu

ennetamiseks liikluses. See tähendab, et sõidukijuhtide kontrollimine on lubatud ka juhul, kui

neil ei avaldu joobeseisundile viitavaid tunnuseid.

Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise

tuvastamise viisi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (KorS § 37 lg 3).

Joobeseisundi tuvastamise määruses on loetletud viitavad tunnused ja nende tuvastamise viis,

kuid mitte, kuidas neid kirjeldada ega milliste tunnuste alusel joobeseisundit järeldada.

Terviseseisundi häireid tuleb kirjeldada täpselt – pelgalt „häirunud kõne“ asemel tuleks

märkida, kas see on aeglane, ebaselge või katkendlik. Samuti ei piisa üldisest „käitumishäire“

märkusest, vaid tuleb täpsustada, milles see väljendub. Täpne kirjeldus on oluline, kuna

sarnased sümptomid võivad esineda ka haiguste või kaasasündinud eripärade korral.

Joobeseisundi hindamine peab tuginema tunnuste kogumile, mitte üksikutele märkidele.

Korrektselt dokumenteeritud terviseseisund võimaldab ka hilisematel hindajatel, näiteks

kohtul, teha põhjendatud järeldusi.28

Näide: III taseme abipolitseinikud on jaanuari teisel nädalavahetusel patrullis ja

saavad väljakutse, et kaubanduskeskuse ees istub väliste joobe tunnustusega

(koordinatsioonihäired, ebaselge kõne, alkoholi lõhn suust) isik. Õues on -15 kraadi

külma. Kohale jõudes selgub, et isik esinevad erinevad välised joobe tunnused, kuid ta

ei suuda puhuda indikaatorvahendisse. Abipolitseinikud kutsuvad kohale kiirabi, kes

kontrollib isiku üle ning abipolitseinikud saavad kinnituse, et isiku tervislik seisund on

korras. Samas ei ole teada, kus eelpool nimetatud isik elab ja mis on tema nimi. Isik on

vaja tema enda ohutuse tagamiseks toimetada kainestusmajja. Selleks on vaja

joobeseisundile viitavad tunnused kirjeldada, mida saab abipolitseinik teha.

§ 38. Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS alusel võib nii abipolitseinik, kes tegutseb koos

politseiametnikuga, kui ka iseseisvalt kontrollida indikaatorvahendiga

alkoholi sisaldust isiku väljahingatavas õhus, kuid neil puudub õigus

tuvastada alkoholijoove kohapeal tõendusliku alkomeetriga.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Muudatuse tulemusel saab II ja III astme abipolitseinik õiguse tuvastada

alkoholijoove lisaks indikaatorvahendile tõendusliku alkomeetriga.

Ilma Abipolitseinik võib KorS § 38 alusel ilma politseiametniku korralduseta

28 Sealsamas, lk 121.

73

korralduseta kontrollida indikaatorvahendiga alkoholi sisaldust isiku väljahingatavas

õhus.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 38 alusel politseiametniku korraldusel

tuvastada alkoholijoove kohapeal tõendusliku alkomeetriga

Vahetu sund Vahetut sundi ei või kasutada.

Kehtiva APolS-i kohaselt võib abipolitseinik kontrollida alkoholi sisaldust sõidukijuhi

väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga, kuid ta ei tohi tuvastada alkoholijoovet tõendusliku

alkomeetriga. Kui kahtlustatakse süütegu, mis on seotud mootor-, õhu- või veesõiduki,

raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja rikkumisega, ei piisa

alkoholijoobe kontrollimiseks indikaatorvahendist. Seda seetõttu, et LS-s on määratletud

lubatud alkoholi piirmäär, mille ületamine on kas väärtegu (piirmäära ületamine) või kuritegu

(alkoholijoove). Seega tuleb alati, kui on kahtlus, et mootorsõiduki juht on joobes, kasutada

tõenduslikku alkomeetrit, mida kehtiva seaduse järgi abipolitseinik kasutada ei tohi, kuid uue

APolS-i eelnõu kohaselt võib. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku

alkomeetriga, selgitatakse talle, et sel juhul määratakse joove vereproovi analüüsi abil.

Muudatuse tulemusel saab II ja III astme abipolitseinik õiguse tuvastada alkoholijoove

lisaks indikaatorvahendile tõendusliku alkomeetriga.

Erinevalt indikaatorvahendist on tõenduslik alkomeeter mõõtevahend, mille kasutamine peab

toimuma vastavuses mõõteseaduse põhimõtetega. Tõendusliku alkomeetri kasutamisel peab

juhinduma mõõtemetoodikast29 ning veenduma, et alkomeeter on kehtiva korra kohaselt

kontrollitud. 30 Kui tõendusliku alkomeetri kasutamisel saadakse positiivne tulemus siis

koostab politsei selle kohta „Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll“, 2024 aastal

koostati neid üle Eesti kokku 3 169 ning 2023 aastal 3 145. Oluline on siin, et need numbrid

ei näita seda, kui palju on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit tegelikult, sest olukorras, kus

kasutatakse ja tulemus on negatiivne, siis selle kohta protokolli ei vormistata. Kõige enam on

tõendusliku alkomeetriga positiivseid näite tuvastatud Põhja prefektuuris - 2024 aastal 1 592

korral. Saab öelda, et see teeb keskmisel 4 juhtumit ööpäevas. Kõige vähem on positiivseid

näite tuvastatud Lääne prefektuuris - 2024 aasta jooksul kokku 106. Lõuna ja Ida prefektuuris

on see number aasta ca 700, mis teeb ööpäevas keskmiselt 2 positiivset tuvastamist.

Abipolitseinik peab enne isiku alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist talle tutvustama

tema õigusi. Need õigused sõltuvad sellest, kas kasutatakse indikaatorvahendit või

tõenduslikku alkomeetrit.

 Indikaatorvahendi kasutamisel on isikul õigus vaidlustada selle näit ja valida joobe

täiendavaks tuvastamiseks kas tõenduslik alkomeeter või vereproov.

 Tõendusliku alkomeetri kasutamisel ei ole isikul õigust vaidlustada selle näitu ega

nõuda täiendavat vereproovi, kuna see mõõtevahend on piisavalt usaldusväärne.

Kui isik keeldub indikaatorvahendiga kontrollimisest, peab abipolitseinik selgitama, millist

edasist meetodit isik soovib – kas tõenduslikku alkomeetrit või vereproovi. Isik võib valida

ainult ühe neist, mõlemat korraga nõuda ei saa. Kui isik keeldub tõendusliku alkomeetri

kasutamisest või ei ole selleks võimeline, on abipolitseinikul õigus toimetada ta

tervishoiuasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga.31

29 Siseministri 30. mai .2014. aasta määrus nr 19 „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning

nende kasutamise dokumenteerimise kord“. - RT I, 04.06.2014, 10 30 Laaring jt 2017, lk 123. 31 Sealsamas, lk 123.

74

Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord on

kehtestatud siseministri määrusega32 ning nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse

mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusega33.

Näide: II astme abipolitseinik osaleb politsei reidil „Kõik puhuvad“ ja kontrollib

indikaatorvahendiga, kas sõidukijuht on alkoholi tarvitanud. Kui indikaatorvahend

annab positiivse näidu, tuleb alkoholijoove kinnitada tõendusliku alkomeetriga. Kui

kõik reidil osalevad politseiametnikud on hõivatud süüteomenetluse toimingutega,

võib abipolitseinik, kellel on mõõtepädevus, samal ajal kasutada tõenduslikku

alkomeetrit, et tuvastada joove isikul, kelle indikaatorvahendi näit oli positiivne.

Näide: III astme abipolitseinikud on politseiülesandel iseseisvalt patrullis ning

liiklusjärelevalve käigus peatavad nad kinni sõiduki, mille kohta said

juhtimiskeskusest teate, et nähti ilmselgete joobetunnustega isikut istumas autorooli.

Abipolitseinikud esmalt kontrollivad indikaatorvahendiga ning selle positiivse näidu

korral patrullautos oleva tõendusliku alkomeetriga isikul esinevat alkoholijoove. Kuna

abipolitseinik ei saa läbi viia süüteomenetlust, siis peab ta juhtumi andma üle

politseipatrullile.

Tõenduslik alkomeeter on siseruumides, sõidukis või välitingimustes tõendusotstarbel

kasutatav mõõtevahend väljahingatavas õhus etanooli massikontsentratsiooni täpseks

mõõtmiseks. Tõendusliku alkomeetriga on õigus mõõta üksnes pädeval mõõtjal, kes peab

järgima mõõtemetoodikat. See tähendab, et abipolitseinik peab olema läbinud mõõtevahendi

kasutamiseks vajaliku väljaõppe. PPA vastutab isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse

mõõtmise protseduurile kehtestatud nõuete täitmise eest. 34

Inimkannatanutega liiklusõnnetustes osalenud alkoholi tarvitanud liiklejate arv on

käesoleval kümnendil taas kasvanud, suurenedes viimase viie aastaga 50%. Alkoholi mõju

all juhtimise sagenemise peamisteks põhjustajateks on kergliikurijuhid ja jalgratturid. 2024.

aastal sattus liiklusõnnetusse 130 alkoholijoobes kergliikurijuhti, moodustades 42% kõigist

joobes juhtidest, ning 56 alkoholijoobes jalgratturit, mis moodustab nendest 18%. 2024. aastal

toimunud liiklusõnnetustes sai vigastada kergliikurijuhte, kellest iga kolmas (32%) oli

alkoholi mõju all. Üks joobes kergliikurijuht hukkus. Õnnetusse sattunud jalgratturitest oli

alkoholijoobes 15%. Kõigist surmaga lõppenud liiklusõnnetustes osalenud

mootorsõidukijuhtidest oli 16 (23%) alkoholi tarvitanud või joobes. 2024. aastal tehti üle

1 156 000 joobekontrolli, mis on ligi viiendiku võrra rohkem kui aasta varem.

Alkoholipiirmäära ületamise või joobes juhtimise juhtumeid registreeriti peaaegu 6500,

moodustades kõigist kontrollitutest 0,6%, mis on sama tase kui 2023. aastal.35

Abipolitseinikud saavad edaspidi paremini panustada liiklusturvalisuse parandamisse, eriti

arvestades alkoholi mõju all liiklejate arvu kasvu.

Abipolitseinike kaasamine liiklusjärelevalvesse aitab vähendada joobes juhtimisega seotud

õnnetusi, toetades politsei tööd nii ennetuses kui ka järelevalvetegevuses. Abipolitseinikud

32 Siseministri 30. mai .2014. aasta määrus nr 19 „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning

nende kasutamise dokumenteerimise kord“. - RT I, 04.06.2014, 10 33 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrus nr 87 „Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse

mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“. - RT I, 26.06.2014, 3 34 Sealsamas 35 Transpordiamet. Liiklusaasta 2024.

75

saavad osaleda patrullides, aidata läbi viia pistelisi joobekontrolle ning suurendada nähtavust

riskipiirkondades ja -aegadel, nagu linnakeskused ja nädalavahetused. Lisaks saavad

abipolitseinikud kogukonnas teadlikkust tõsta ning ennetustööd teha. Politsei ja

abipolitseinike suurem kohalolek tänavatel loob turvalisema keskkonna.

PPA andmetel on alkoholiga seotud rikkumised, millega nad tegelevad esitatud allolevas

tabelis, see ilmestab töö mahtu. Tabelis on esitatud alkoholi tarvitamise ja sellega seotud

juhtumite statistika aastatel 2023 ja 2024 esimese nelja kuu jooksul. Alkoholiga seotud

rikkumised ja nende mõju avalikkusele olid ulatuslikud, eriti joobes juhtimise ja kainenema

toimetamiste osas.

Tabel 3. Alkoholiga seotud juhtumid (allikas PPA)

Alkoholiga seotud registreeritud kuriteod (juhtumite arv) 2023 2024 (4 kuud)

§ 182. Alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele 112 44

§ 182'1. Alaealisele alkoholi müümine ja ostmine 4 7

Kainenema toimetamised 10 909 3 524

Politsei poolt registreeritud joobes juhtimiste arv 6 253 1 871

Liiklusõnnetuste arv joobes mootorsõidukijuhi osalusel 113 27

Lähisuhtevägivalla teo toimepanijatest % joobes isikuid 52% 55%

§ 39. Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse

osutaja juurde

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS alusel ei või abipolitseinik, kes tegutseb koos

politseiametnikuga või iseseisvalt toimetada isikut alkoholijoobe

tuvastamiseks ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Muudatuse tulemusel saab II ja III astme abipolitseinik õiguse toimetada

isiku alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja

juurde.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 39 meedet kohaldada politseiametniku

korraldusel.

Vahetu sund Vahetut sundi võib eesmärgi saavutamiseks kasutada.

KorS § 39 lõige 1 näeb ette, et isiku võib alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku

alkomeetriga toimetada korrakaitseorgani ametiruumi, kui kohapeal ei ole

joobeseisundi tuvastamine võimalik, näiteks tõenduslikku alkomeetrit ei ole sõidukis

kaasas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib isiku toimetada tervishoiuteenuse osutaja

juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove

vereproovi uuringuga. Tervishoiuteenuse osutaja juurde või ekspertiisi asutusse võib isiku

toimetada juhul kui: 1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või

tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga; 2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi

või alkomeetri kasutamise protseduuri; 3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse

tulemuse korral; 4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus. KorS § 39 lõike 3 kohaselt võib

vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või

joobeseisundis alaealise vajaduse korral toimetada tema vanema või seadusliku esindaja

juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud aluste olemasolust. Kui alaealisele on vajalik osutada vältimatut abi, kutsub

korrakaitseorgan välja kiirabiteenuse osutaja.

76

Oluline on välja tuua, et joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealist, ei tohi jätta

omapäi, kuna arvestades tema vanust ja terviseseisundit võib alaealisel võrreldes

täiskasvanuga olla suurem oht sattuda süüteo ohvriks. Samuti võib sõltuvalt alkoholi

tarvitamise ajast ja tarbitud alkoholikogusest alaealise tervis äkki oluliselt halveneda. Seetõttu

on vajalik, et joobeseisundis alaealine antakse üle lapsevanemale või toimetatakse kohaliku

omavalitsuse sotsiaalasutusse. Teatud juhtudel võib olla vajalik kutsuda alaealise

terviseseisundi hindamiseks kohale kiirabi. 36

Alkoholijoobe kahtluse korral on määrava tähtsusega aeg. Mida kiiremini isiku alkoholijoove

tõendusliku alkomeetriga kinnitatakse, seda parem. Tõenduslikku alkomeetrit hoitakse

üldjuhul kas politseijaoskonnas või politseiautos.

Näide: Kui III astme abipolitseinikud osalevad patrullis ja kontrollivad

liiklusjärelvalve käigus indikaatorvahendiga sõidukijuhi väljahingatavas õhus

alkoholisisaldust, tuleb positiivne tulemus tuvastada ka tõendusliku alkomeetriga.

Sellises olukorras võivad abipolitseinikud politseiametniku korraldusel – näiteks

raadioside kaudu ühendust võttes politsei välijuhiga – toimetada joobekahtlusega isiku

politseijaoskonda, kus on olemas tõenduslik alkomeeter. Seega ei ole neil vaja

sündmuskohal oodata, kuni politseipatrull kohale jõuab. Kas abipolitseinikud saavad

ise tõendusliku alkomeetriga joovet tuvastada, sõltub sellest, kas neil on vastav

koolitus läbitud või mitte. Kui neil see puudub, peab joobe tuvastama pädevust omav

politseiametnik.

Näide: Kui III astme abipolitseinikud osalevad patrullis ja peatavad liiklusjärelvalve

käigus sõidukijuhi, kellel on joobeseisundile viitavad tunnused ning alkoholi lõhn

suust, kuid isik keeldub alkoholijoobe kontrollist nii indikaatorvahendiga kui ka

tõendusliku alkomeetriga. Sellisel juhul võivad abipolitseinikud politseiametniku

korraldusel – näiteks raadioside kaudu ühendust võttes politsei välijuhiga – toimetada

joobekahtlusega isiku tervishoiuasutusse, näiteks haiglasse, vereproovi andmiseks.

Seega ei pea nad sündmuskohal ootama, kuni politseipatrull kohale jõuab, vaid patrull

suundub samuti tervishoiuasutusse.

§ 41. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest

põhjustatud joobeseisundi tuvastamine

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS järgi on abipolitseinikul, kes tegutseb koos

politseiametnikuga, õigus tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund

indikaatorvahendiga, kuid iseseisvalt tegutseval abipolitseinikul seda õigust

ei ole.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Muudatuse tulemusel on indikaatorvahendi kasutamise õigus nii II ja III

astme abipolitseinikul.

Korraldusel KorS §-s 41 alusel võib abipolitseinik ainult politseiametniku korraldusel

tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi

kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku

ekspertiisiasutusse

Vahetu sund III astme abipolitseinikul on keelatud iseseisvalt tegutsedes §-s 41 lõike 10

36 Laaring jt 2017, lk 126-127

77

alusel bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks kasutada proovi

andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi.

Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud

joobeseisundi kontrollimiseks ettenähtud indikaatorvahendit ei ole keeruline kasutada.

Politsei kasutab narkokiirteste sülje või uriiniproovi kaudu. Test viiakse läbi kohapeal ja see

suudab tuvastada mitmesuguseid narkootilisi aineid. Test annab vastuse mõne minuti jooksul

– kas tulemus on positiivne (näitab aine olemasolu) või negatiivne. Indikaatorvahendi puhul

on tegemist ühe töövahendiga, mida abipolitseinikul on võimalus kasutada, oma olemuselt

sarnaneb see alkoholi kontrollimiseks mõeldud töövahendi, ehk siis indikaatorvahendi ja

alkomeetriga.

Abipolitseinikul peab olema põhjendatud kahtlus, et isik on tarvitanud narkootilist,

psühhotroopset või muu joovastavat ainet või on sellest joobeseisundis. Kahtluse aluseks

võivad olla käitumine (segasus, uimasus, reaktsioonide aeglus või vastupidi liigne aktiivsus),

välimus (punased või klaasistunud silmad, pupillide laienemine või ahenemine),

koordinatsiooni häired (kõnnakuhäired, tasakaalu puudumine, reaktsioonide aeglus), lõhn

(kanepi spetsiifiline lõhn). Kui abipolitseinikul on alust kahtlustada narkootikumide

tarvitamist, võib ta kasutada indikaatorvahendit, ehk siis teha narkokiirtesti. Kasutatavad

meetodid on erinevad – süljest või uriinist.

Kehtiva APolS järgi on abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, õigus

tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamine või sellest

põhjustatud joobeseisund indikaatorvahendiga, kuid iseseisvalt tegutseval abipolitseinikul

seda õigust ei ole.

Muudatuse tulemusel on indikaatorvahendi kasutamise õigus politseiametniku

korraldusel nii II kui III astme abipolitseinikul, sh võib III astme abipolitsenik seda

õigust kasutada ka siis, kui ta iseseisvalt patrullib politsei ülesandel.

Narkootilise või psühhotroopse või muu joovastava ainega seonduvalt jagunevad juhtumid

kaheks:

1) Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine – vajalik on tuvastada, et isiku

organismis on narkootilist või psühhotroopset või joovastavat ainet.

Abipolitseinik saab kontrollida isikut indikaatorvahendiga nn kiirtestiga ja fikseerib isiku

joobeseisundile viitavad tunnused. Kontrollimisel peab abipolitseinik järgima

indikaatorvahendi kasutamise korda37. Kui isik keeldub indikaatorvahendiga

kontrollimisest või ei nõustu indikaatorvahendi tulemusega, tuleb tuvastada narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

Indikaatorvahendiga kontrollimisele allutamine sõltub isiku tahtest, st kui isik keeldub

kontrollimisest, siis vahetu sunniga teda kontrollile allutada ei saa. Kui ei ole võimalik

indikaatorvahendit kasutada, võib isiku allutada bioloogilise vedeliku proovi võtmisele.38

37 Siseministri 20. novembri 2014. aasta määrus nr 48 „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise

kord“. - RT I, 25.11.2014, 16 38 Laaring jt 2017, lk 130

78

Näide: III astme abipolitseinikud teevad liiklusjärelvalvet ning märgates, et

sõidukijuhil on suurenenud pupillid, aeglane kõne, punased silmad kontrolliva

alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus, kuid see ei leia kinnitust, siis saavad nad

politseiametniku korraldusel kontrollida narkootilise aine esinemist sülje kiirtestiga.

Näide: Abipolitseinik on turvalisust tagamas koos piirkonnapolitseinikuga noortele

suunatud festivalil ja nad märkavad, et viieliikmeline seltskond käitub segaselt, neil on

koordinatsioonihäired ja nende juurest on tunda kanepile iseloomulikku magusat

lõhna. Abipolitseinik saab kontrollida kiirtestiga, kas noored on kanepit tarvitanud ja

piirkonnapolitseiametnik saab samal ajal küsitleda noori, et selgitada välja täpsemad

asjaolud.

Abipolitseiniku poolt indikaatorvahendi kasutamisega tekib kahjusid ja lisaohte

minimaalselt, kuna indikaatorvahendi näitu arvestatakse menetluses ainult siis, kui isik ise

tunnistab narkootilise aine tarvitamist (vastasel juhul minnakse vereproovi andma), ja

indikaatorvahendi positiivse näidu vaidlustamise võimalus on isikul igal juhul olemas.

2) Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud joobeseisund (nt liikluses osalev sõidukijuht) – vajalik on tuvastada, et isik

on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset või muud joovastavat ainet, mis on

põhjustanud häired tema terviseseisundis. Selleks on arst kohustatud isiku terviseseisundit

kirjeldama ja tegema bioloogilise vedeliku uuringu. Arst ei saa keelduda isiku

terviseseisundi kirjeldamisest, tal on seaduslik kohustus politsei nõudmisel seda teha.39

Bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ei ole abipolitseinikul õigus kasutada vahetut

sundi.

Narkojoobes juhtide arv suurenes 2024. aastal 39%. 2023. aastal tabati 236 narkojoobes

juhti40. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel tõusis 2022. aastal on narkootikumide

üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt. Kui

2020. aastal oli selliseid surmajuhte 31 ja 2021. aastal 39, siis 2022. aastal on seni tehtud

toksikoloogilistele analüüsidele tuginedes surmajuhte kokku 79. 41 Abipolitseinike

kohalolu ja sekkumine võib aidata vähendada narkootikumide tingitud kahjusid ning

päästa elusid.

§ 42. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS järgi võib koos politseiga politseitegevuses osalev

abipolitseinik toimetada isiku kainema, kuid iseseisva pädevusega

abipolitseinikul ei ole õigust toimetada joobeseisundis isik tema elu- või

ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või

vanglasse

Uus APolS

Mida võib

teha?

Uue APolS järgi saab selle meetme kohaldamise õigus olema nii politseiga

koos tegutseval abipolitseinikul, kui III astme abipolitseinikul, kes

iseseisvalt politseid abistab.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 42 meedet kohaldada politseiametniku

korraldusel.

39 Laaring jt 2017, lk 130 40 Justiits- ja Digiministeerium. Kuritegevuses Eestis 2023. 41 Tervise Arengu Instituut. Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmad on 2022. aastal hüppeliselt

kasvanud.

79

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Meetme eesmärk on kaitsta isikut tema enda tekitatud ohu eest, viies ta turvalisse kohta.

Abipolitseinik peab meetme rakendamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet – tal on

õigus toimetada isik kainenema teatud tingimustel, kuid see ei ole alati vajalik ega

otstarbekas. Seetõttu ei saa kõiki joobeseisundis isikuid automaatselt kainenema viia, vaid iga

juhtumi puhul tuleb hinnata, kas isik kujutab endast ohtu. Kui isiku tervislik seisund on nii

tõsiselt häiritud, et ta ei suuda ümbritsevast aru saada, ajas või kohas orienteeruda, reageerib

ebaadekvaatselt, on agressiivne või kontaktivõimetu, võib tema elu, tervis või vara olla ohus.

Samuti võib ta ohustada teiste inimeste tervist või vara. Näiteks, kui joobeseisundis isik oli

varem liikluses sõidukijuhina, kuid rikkumine on lõpetatud ja temast enam ohtu ei lähtunud,

ei ole see iseenesest põhjus ta kainenema viimiseks. Täiskasvanud isiku puhul lubab

korrakaitseseadus ta viia tema elu- või ööbimiskohta, kui ta kujutab ohtu ainult iseendale. Kui

joobeseisundis inimene on ohtlik teistele, tuleb ta toimetada kainenema arestimajja või -

kambrisse. Kui isik ei ohusta teisi, ei tohi teda kodu lähedusest (nt oma maja eest) arestimajja

viia, välja arvatud juhul, kui tema tervislik seisund on nii raskelt häirunud, et ta vajab pidevat

jälgimist, kuid kodus pole ühtegi täisealist pereliiget, kes saaks tema eest hoolitseda.42

Toimetamiseks on abipolitseinikul vaja politseiametniku korraldust.

Näide: III astme abipolitseinikud on jalgsi patrullis vanalinnas külmal detsembri õhtul,

pargi pingil magab joobeseisundis mees. Kui abipolitseinikud teda äratavad, on näha,

et isik ei ole võimeline aru saama ümbritsevast keskkonnast ning reageerib

ebaadekvaatselt. Selleks, et isik ära ei külmuks või varguse ohvriks ei lange tuleb ta

toimetada turvalisse paika. Abipolitseinikud võtavad telefoniteel ühendust välijuhiga,

kes hindab olukorda ja ütleb, kuhu isik kainenema tuleb toimetada.

Alaealise puhul on KorS § 42 lõige 11 sätestab nõude, et alaealise arestimajja või -kambrisse

või vanglasse kainenema toimetamine on lubatav üksnes juhul, kui tema üleandmine lähedase

hoole alla ei ole võimalik. Alaealise üleandmine lähedase hoole alla ei pruugi olla võimalik ka

juhul, kui alaealine toimetatakse koju, kuid seal on alkoholijoobes seltskond ning keegi

seltskonnast ei ole võimeline joobeseisundis alaealise eest hoolt kandma. Lähtuma peab

alaealise huvidest, st tagada tuleb tema ohutus. 43 Seega on abipolitseinikul joobeseisundis

alaealise puhul kohustus läbi mõelda kõik võimalused, mille abil saab alaealise

joobeseisundist tulenevat ohtu tõrjuda, ning alles juhul, kui muid võimalusi ei ole, võib n-ö

äärmusliku meetmena kohaldada arestimajja kainenema toimetamist. Ka selleks on vaja tal

politseiametniku korraldust.

KorS § 42 lõike 2 alusel võib abipolitseinik politsei korraldusel kainenema toimetada lisaks

joobeseisundis isikule (kelle joobeseisund on tuvastatud) ka isiku, kellel on ilmsed

joobetunnused ning:

1) kes on keeldunud joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle

tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või

2) ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise

protseduuri või

3) kellelt on võetud joobeseisundi tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proov ja

uuringutulemust veel ei ole.

42 Laaring jt 2017, lk 132-133. 43 Sealsamas, lk 133.

80

Seega ei pea kainenema toimetamiseks alati olema joobeseisund tuvastatud, küll aga peavad

olema tehtud joobeseisundi tuvastamiseks võimalikud toimingud. Regulatsioon lähtub

põhimõttest, et kui isikul on ilmsed alkoholijoobe tunnused, kuid joobeseisundi lõplik

tuvastamine oleks võimalik üksnes vereproovi uuringuga, on isiku kainenema toimetamine

tema ja teiste isikute ohutuse huvides tema isikupuutumatuse tõsiselt riivavat meedet

rakendamata eesmärgipärane ja otstarbekas. Arvestatud on ka seda, et vereproovi uuringu

tegemine võtab aega ning pärast tulemuse saamist ei ole isiku kainenema toimetamine enam

asjakohane meede. Sellisel juhul peab abipolitseinik kirjeldama kainenema toimetamise

protokollis isikul esinevaid joobetunnuseid.44

KorS § 42 lõige 3 paneb abipolitseinikule kohustuse, et kui ilmsete joobeseisundile viitavate

tunnustega isikust või joobeseisundis isikust lähtub oht üksnes temale endale, tuleb korraldada

võimaluse korral isiku toimetamine tema elu- või ööbimiskohta. Kui isikule on vaja osutada

vältimatut abi, peab abipolitseinik kutsuma välja kiirabi. Politsei arestimajja või

arestikambrisse või vanglasse kainenema võib abipolitseinik isiku toimetada üksnes juhul, kui

tal puudub kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tuvastatud elu- või ööbimiskoht või

kui sinna ei ole võimalik teda toimetada.

Kui abipolitseinik toimetab isiku kainenema, siis peab ta teostama isiku suhtes turvakontrolli

ja asjade läbivaatuse, sest isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti

esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut. Kainenema toimetamisel

on abipolitseinikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Oluline on siin välja tuua, et joobeseisundis isikuga seotud väljakutsed on politseile tehtavate

väljakutsete esireas. Väga suur maht politseipatrullide tööst on seotud isikute kainenema

toimetamisega. Näiteks toimetati 2020. aastal Tallinnas arestimajja kainenema 6209 isikut ja

2022. aastal kogu riigis kainenema ca 12 500 isikut. Joobeseisundis isiku kainenema

toimetamise väljakutsete arv on aga palju suurem, kuivõrd enamasti toimetatakse

joobeseisundis isik koju või talle turvalisse paika. Vaid kodu või turvalise paiga puudumise

korral toimetatakse isik kainenema. Politsei saab ööpäevas keskmiselt 340 väljakutset, millest

üks topp väljakutsete liike on jätkuvalt seotud joobes isikutega.

§ 44. Viibimiskeeld

Kehtiv

APolS

Kehtiv APolS annab abipolitseinikule, kes tegutseb koos

politseiametnikuga õiguse viibimiskeeldu kohaldada koha, kuid mitte isiku

suhtes. See tähendab, et tal on õigus kohustada isikut teatud kohast

lahkuma või hoiduma kohale teatud kaugusele lähenemisest. Iseseisva

pädevusega abipolitseinikul on õigus viibimiskeeldu kohaldada koha suhtes

vaid eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal kuni üks tund.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Muudatuse tulemusel antakse uue APolS eelnõuga II astme

abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka III astme

abipolitseinikule, kes tegutseb politsei ülesandel iseseisvalt õigus

tavaolukorras kohaldada nii koha kui ka isiku suhtes viibimiskeeldu.

Ilma

korralduseta

Abipolitseinik võib KorS § 44 lõike 1 punktide 1, 3 ja 5 alustel

viibimiskeeldu kehtestada ilma politseiametniku korralduseta, st isiku

elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral, kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja süüteomenetluse läbiviimise

44 Sealsamas, lk 133-134.

81

tagamiseks.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 44 lõike 1 punktide 2, 4 ja 6 alustel

viibimiskeeldu kehtestada politseiametniku korraldusel, st ülekaaluka

avaliku huvi kaitseks, kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse

tagamiseks, riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Viibimiskeelu kehtestamisel on põhiline õiguslik riive liikumisvabaduse piiramises. Meedet

on vaja kas isiku enda või teise isiku kaitseks. Viibimiskeelu sisuks on mitu liikumisvabaduse

keeldu: 1) keeld viibida teatud kohas; 2) keeld läheneda teatud kohale; 3) keeld viibida teatud

isiku läheduses; 4) läbipääsukeeld.45

Abipolitseinik peab isikutele, keda viibimiskeeld mõjutab, selgitama viibimiskeelu eesmärki

ning kestust. Eriti oluline on isikutele, kellel on ligipääs keelatud elu- või tööruumidele, kuna

nende õiguste riive on võrreldes teistega intensiivsem. Viibimiskeelu rakendamine on ajutise

iseloomuga meede, seetõttu tuleb keeld viivitamatult lõpetada selle kehtestamise aluse

äralangemisel. Viibimiskeeldu võib rakendada KorS § 44 lõikest 5 tulenevalt kuni 12 tundi.

Politsei kehtestatud viibimiskeeldu saab pikendada vaid prefekti loaga. Abipolitseinikul on

õigus viibimiskeelu tagamiseks vajadusel kasutada vahetut sundi. Sunni kasutamine on

lubatud vaid eesmärgi tagamiseks ning kuni selle saavutamiseni.46

Esmalt on toodud viibimiskeelu kehtestamise alused ja näited uue APolS eelnõu

kohaselt, mida II ja III astme abipolitseinik võib teha ilma politseiametniku

korralduseta.

 Esineb isiku elu või tervist ähvardav vahetu oht (KorS-i § 44 lg 1 p 1). See tähendab, et

rünne isiku elule või tervisele on juba alanud või on kohe algamas ning viibimiskeeld

kehtestatakse elu või tervist ähvardava kestva ohu tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks.

Näide: III astme abipolitseinikud, kes tegutsevad politsei ülesandel iseseisvalt, saavad

väljakutse reageerida lähisuhtevägivalla juhtumile, kuna nad on lähim patrullekipaaž.

Kuivõrd abipolitseinikud jõuavad sündmuskohale esimesena, saavad nad olukorra

stabiliseerida (nn juhtumi külmutamine) kuni politseipatrulli saabumiseni. Kui selgub, et

vägivallatseja on agressiivne ja ohvri turvalisus on ohus, võivad abipolitseinikud

kehtestada viibimiskeelu, näiteks keelata vägivallatsejal läheneda kannatanule lähemale

kui viis meetrit. See meede kehtib seni, kuni politseipatrull jõuab sündmuskohale ja võtab

olukorra üle.

 Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (KorS-i § 44 lg 1 p 3). See

tähendab, et peab olema kõrgendatud ohu kahtlus, mida on vaja välja selgitada ning ohu

olemasolul ka tõrjuda. Kõrgendatud ohu mõiste on laiem oht elule või tervisele, kuna

hõlmab ka veel kehalist puutumatust, füüsilist vabadust, suure väärtusega varalist hüve,

suure keskkonnakahju tekkimise ohtu või KarS 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või

22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise ohtu.47

45 Sealsamas, lk 136. 46 Sealsamas, lk 138-139. 47 Sealsamas, lk 137.

82

Olukorrad, kus käesoleva punkti alusel kohaldatakse viibimiskeeldu, hõlmavad näiteks

juhtumeid, kus kaubanduskeskusele on tehtud pommiähvardus või avalikus ruumis viibiv isik

ähvardab tulirelvaga. Üldjuhul annab viibimiskeelu politseiametnik, kuid ohuala võib olla

ulatuslik, võib viibimiskeeldu jõustada ka abipolitseinik. Ta paikneb kindlates punktides

ohuala ümbruses ja on pidevas raadioside kontaktis politseiga. Sellisel juhul ta ise

viibimiskeeldu ei kehtesta, vaid jõustab selle täitmist.

Näide: III astme abipolitseinikud jõuavad liiklusõnnetuse sündmuskohale esimesena. Kui

õnnetuse tagajärjel on inimese tervis ohus ja kõrval viibijad soovivad kannatanut enne

kiirabi saabumist sõidukist välja tõmmata, saab abipolitseinik kehtestada viibimiskeelu.

See on vajalik kannatanu elu ja tervise kaitseks ning võib hõlmata keeldu läheneda

õnnetusse sattunud sõidukile lähemale kui 10 meetrit.

 Süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks (KorS-i § 44 lg 1 p 5). See annab võimaluse

kuriteo või väärteo toimepanemise koha puutumatuse kindlustamiseks ajal, mil

süüteomenetlust ei ole veel alustatud.

Näide: III astme abipolitseinikud on patrullis ja märkavad sissemurdmise jälgedega

elamut, mille aken ja uks on lõhutud, maja ees kellegi jalatsijäljed. Nad saavad seada

kohale viibimiskeelu nii kauaks, kuni politseipatrull tuleb ja tegeleb asjaolude

väljaselgitamisega. Sellega aitavad abipolitseinikud tagada sündmuskoha puutumatust.

Järgnevalt on toodud viibimiskeelu kehtestamise alused ja näited uue APolS eelnõu

kohaselt, mida II ja III astme abipolitseinik võib teha politseiametniku korralduse

alusel.

Kui abipolitseinik tegutseb koos politseiametnikuga, saab korraldus olla eelkõige suuline,

kuid koos tegutsedes üldjuhul kehtestab viibimiskeelu ikkagi politseiametnik ja abipolitseinik

aitab selle ellu viia. Kui politseiametnik ja abipolitseinik ei tegutse vahetult koos, saab

politseiametnik anda korralduse nt raadioside või mobiiltelefoni teel või on varem

kokkulepitud tegutsemisjuhised. Need olukorrad, millal on abipolitseinikul vaja eelnevat

korraldust politseiametnikult viibimiskeelu kohaldamiseks on KorS § 44 lg 1 p 2 alusel

ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, punkt järgi 4 kaitstava isiku või valvatava objekti

ohutuse tagamiseks ning punkt 6 alusel riikliku järelevalve meetme kohaldamise

tagamiseks.

 Viibimiskeeld ülekaaluka avaliku huvi kaitseks (KorS-i § 44 lg 1 p 2). KorS-i eelnõu

seletuskiri ei selgita ülekaaluka avaliku huvi mõistet. Politseiseaduses viibimiskeeldu ette

nägeva seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et viibimiskeeld ülekaaluka avaliku huvi

kaitseks on ennetav, vajadus tuleneb riigi julgeolekust. Alus annab võimaluse kehtestada

lähtuvalt ohuhinnangust ennetav viibimise keeld teatud kohas, et vältida ohu

realiseerumist. Seega tegemist on ennetava meetmega, mida võib olla keeruline

abipolitseinikul endal ka mõista ja sisustada, seega on selle alusel viibimiskeelu

kohaldamisel vaja politseiametniku korraldust.48 Lisaks ei ole need seotud olukorraga, kus

abipolitseinikul peaks tekkima kiire ja vältimatu vajadus viibimiskeelu kohaldamiseks.

 Viibimiskeeld kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks (KorS-i § 44

lg 1 p 4). Selle punkti alusel saab abipolitseinik politseiametniku korraldusel kehtestada

viibimiskeelu kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

48 Sealsamas, lk 137.

83

Näide: III astme abipolitseinikud on saanud ülesandeks valvata objekti, kus toimub

välisriikide riigipeade kohtumine. Kui sinna hakkavad kogunema uudishimulikud

isikud, võtab abipolitseinik ühendust politseiametnikuga, kes talle ülesande andis.

Politseiametniku korraldusel kehtestab abipolitseinik objekti kaitseks ajutise

viibimiskeelu. Politseiametnik annab ka korralduse selles osas, kui kauaks on vaja

viibimiskeeldu kehtestada.

 Viibimiskeeld riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks (KorS-i § 44 lg 1

p 6).

Näide: Abipolitseinik on koos politseiametnikuga tuvastanud noored, kes lõhkusid pargis

valgusteid ja rikkusid avalikku korda. Politseiametnik küsitleb korrarikkujaid, kui samal

ajal läheneb teine grupp noorukeid, kes püüavad küsitlemist segada. Politseiametnik võib

kehtestada viibimiskeelu küsitlemise ajaks ning abipolitseinik aitab seda tagada. Samuti

võib politseiametnik anda abipolitseinikule suulise korralduse kehtestada viibimiskeeld

küsitlemiskoha ümbruses kuni menetlustoimingu lõpuni.

Politsei jaoks on kriitilised sündmused eelkõige need, kus kellegi elu ja tervis on ohus või,

kus tuleb näiteks tagada sündmuskoha puutumatus. Need viimiskeelu kohaldamise alused,

mis tekivad abipolitseinikul politseiametniku korraldusel, ei ole aeg-kriitilised, st

abipolitseinikul on võimalik täiendavalt võtta ühendust politseiametnikuga, et saada

korraldus. Politseiametnikul saab sellisel juhul hinnata, kas viibimiskeeld on seaduslik,

vältimatu ja proportsionaalne.

Aastatel 2022-2023 kehtestati viibimiskeeldu keskmiselt 450 korral. Viibimiskeeldu

kohaldatakse enamasti juhtudel, kui ei alustata kriminaalmenetlust (84%). Need on peamiselt

juhud, kus kuriteo koosseisu ei ole võimlik kohapeal tuvastada ning PPA vajab aega tõendite

kogumiseks. Samuti on see aeg, kus kannatanu, sh vägivalda pealt näinud kannatajad, kelleks

enamasti on lapsed, saab alustada vajaliku abi saamisega ehk nõustajatega esmaste kontaktide

loomisega.49 2023. aastal registreeriti 3186 perevägivallakuritegu, millest suurima osa

moodustas (66%) paarisuhtevägivald. Lisaks vägivallakuritegudele võib perevägivalda

esineda ka lähenemiskeelu rikkumisena ja ahistava jälitamisena. Ligikaudu kolmveerand

ahistava jälitamise juhtumitest (72%) oli toime pandud praeguse või endise paarisuhtepartneri,

muu pereliikme või sugulase poolt. Rohkem kui pooled juhtumid seisnesid füüsilises

ahistamises, kus ilmuti ohvri koju, töökohta, tuttavate-sugulaste juurde vm kannatanuga

seotud kohtadesse. Tüüpiline lähenemiskeelu rikkuja oli mees, kes rikkus oma endise

elukaaslase või abikaasa kaitseks määratud lähenemiskeeldu. 50

Abipolitseinikud saavad perevägivalla ennetamisse ja ohvrite kaitsmisse olulisel määral

panustada, toetades politseid, reageerides väljakutsetele ning abistades kannatanuid

turvalisuse tagamisel. Abipolitseinikud suurendavad politsei reageerimisvõimekust,

võimaldades kiiremini sekkuda olukordadesse, kus esineb oht ohvri turvalisusele. Samuti

saavad abipolitseinikud aidata teavitustöö ja ennetustegevustega, selgitades ohvritele nende

õigusi ning suunates neid vajaliku abi ja tugiteenuste juurde. Kuna suurem osa perevägivalla

juhtumitest leiab aset paarisuhetes ning korduvate rikkumiste risk on kõrge, on oluline, et

politsei ja abipolitseinikud suudaksid ühiselt tagada kehtestatud piirangute täitmise, et vältida

edasist kahju ohvritele.

49 Eelnõude infosüsteem. Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, lk 8-9. 50 Justiits- ja Digiministeerium. Kuritegevus Eestis.

84

§ 45. Sõiduki peatamine

Kehtiv

APolS  Kehtiva APolS kohaselt on abipolitseinikul, kes tegutseb koos

politseiametnikuga kui ka iseseisva pädevusega abipolitseinikul õigus

anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile käe, saua, helkurketta,

alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldiga LS-s kehtestatud korras

märguanne peatada sõiduk või maastikusõiduk. Sõiduki võib peatada

vaid maismaal.

 Abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga võib vaid

eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal sõiduki sundpeatada.

Iseseisva pädevusega abipolitseinikul seda õigust ei ole.

 Sõidukit peatav abipolitseinik peab kandma vormiriietust ning puudub

õigus sõidukit peatada tsiviilvärvides sõidukist.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Täiendavad õigused, mis lisanduvad kehtivas APolS-is toodule:

 II ja III astme abipolitseinikud saavad õiguse sundpeatada sõidukit

tavaolukorras, välja arvatud tulirelvaga.

 II ja III astme abipolitseinikud saavad õiguse peatada sõiduk

tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral

valjuhääldit LS-s kehtestatud korras.

Ilma

korralduseta

Abipolitseinik võib KorS § 45 lõike 1, 3, 4 alustel sõiduki peatada ilma

politseiametniku korralduseta, st võib anda sõiduki- või

maastikusõidukijuhile märguande sõiduki peatamiseks, sõidukit peatav

abipolitseinik peab kandma vormiriietust, erandina võib sõiduki peatada

tsiviilvärvides sõidukist ning sõidukist peatamise korral ei pea

abipolitseinik kandma vormiriietust, kui see ei ole täidetava ametiülesande

olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 45 lõike 5 alusel politseiametniku

korraldusel sõiduki sundpeatada, ilma tulirelva kasutamiseta.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu, see kehtib vaid sundpeatamise kohta.

Keelatud Abipolitseinik ei või sundpeatamise vahendina kasutada tulirelva ning tal ei

ole õigust anda veesõidukile peatamiseks märguannet.

Esmalt on toodud sõiduki peatamise alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt, mida II

ja III astme abipolitseinik võib teha ilma politseiametniku korralduseta.

 Abipolitseinik võib anda ilma otsese politseiametniku korralduseta sõiduki- või

maastikusõidukijuhile käe, saua, helkurketta, alarmsõiduki valgusseadme või

valjuhääldiga LS-s kehtestatud korras märguanne peatada sõiduk või

maastikusõiduk, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 45 lg 1).

Näide: II astme abipolitseinik, kes osaleb politsei reidil „Kõik puhuvad“, annab käega

märguande sõidukijuhile peatada sõiduk, et kontrollida juhi väljahingatavas õhus

alkoholi sisaldust indikaatorvahendiga.

KorS § 45 sätestatud meetme kohaldamise õigus on vältimatult vajalik, et teostada

piirikontrolli ülesannet, piiri saab ületada nii jalgsi kui ka transpordivahendiga. Piiripunktides

kehtib piirirežiim ning piiripunktide territooriumile ja selle lähedale on paigaldatud märgid,

85

tähised, viidad ja tõkkepuid. Juhul kui Eestisse sisenev või Eestist väljuv sõidukijuht eirab

paigaldatud piirikontrolli läbiviimiseks paigaldatud vahendeid, peab abipolitseinikul olema

seaduses sätestatud pädevus anda sõidukile korraldus sõiduk peatada. Samuti on sõiduki

peatamise õigus vajalik piiripunktide vahelisel alal patrullides, eeskätt lähtutakse eeldusest, et

patrull- ja vaatlustegevus viiakse läbi piiriribal, kus kõrvalistel isikutel on keelatud viibida.

 Sõidukit peatav abipolitseinik peab kandma vormiriietust. Kui sõiduki peatamine toimub

sõidukist, peab sõiduk olema värvitud tähistatud alarmsõiduki kohta kehtiva korra

kohaselt (KorS § 45 lg 3). Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist

valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit LS-s kehtestatud korras.

Sõidukist peatamise korral ei pea abipolitseinik kandma vormiriietust, kui see ei ole

täidetava ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik (KorS-i § 45 lg 4).

Üldjuhul teostab abipolitseinik liiklusjärelvalvet politseivärvides sõidukist, samas on politsei

kasutada ka tsiviilvärvides sõidukid. LS § 199 lõike 1 kohaselt võib liiklusjärelvalvet teostada

kas avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga või varjatult, eritunnusteta sõidukiga ja

riietuses liiklus- ja muude õigusrikkumiste tõkestamiseks.

Abipolitseinik peab üldjuhul kandma vormiriietust, st kui abipolitseinik peatab sõiduki, peab

ta tavaliselt kandma abipolitseiniku vormiriietust. See tähendab, et liikleja peab saama kohe

aru, et tegemist on politsei esindajaga. Kui sõiduki peatamine toimub politsei sõidukist, peab

see politseisõiduk olema tähistatud.

Näide: Abipolitseinik patrullib koos politseiametnikuga ja annab maantee ääres käega

märku, et sõiduk peatuks. Tal on seljas abipolitseiniku vormiriietus.

On olukordi, kus politsei kasutab eritunnusteta (tsiviilvärvides) autot, millel ei ole politsei

kirju. Sellisel juhul peab sõiduki peatamiseks kasutama valgusseadet (näiteks vilkurit).

Vajadusel võib anda korraldusi ka valjuhääldi kaudu.

Näide: Abipolitseinik on koos politseiametnikuga politsei eraldusmärkideta autos

(tavavärvides, ilma politseimärgistusteta) ja jälgivad liiklust. Kui nad tuvastavad

rikkumise, saab kas politseiametnik või abipolitseinik lülitada sisse vilkurid ning anda

juhile käsu peatuda. Kui nad tegutsevad koos, siis abipolitseinik juhindub politsei

suunistest ja korraldustest, st üldjuhul politseiametnik otsustab, mida ja kuidas teha.

Kui abipolitseinik osaleb sõidukist tehtavas peatamises ja on tsiviilautos, siis ei pea ta

tingimata kandma abipolitseiniku vormiriietust. See võib olla vajalik näiteks siis, kui ta osaleb

varjatud patrullis või muus eritoimingus, kus vormiriietus ei oleks mõistlik või seab ohtu

politsei taktika. Kui abipolitseinik teostab koos politseiametnikuga ilma abipolitseiniku

vormiriietuseta tsiviilvärvides politseisõidukiga liiklusjärelevalvet ja tekib kiire vajadus

peatada sõiduk valgusseadme abil, on seda keeruline teha politseiametnikul, kes on samal ajal

autoroolis. Seega saab ta anda korralduse abipolitseinikule lülitada valgusseade sisse sõiduki

peatamiseks.

Järgnevalt on toodud sõiduki peatamise alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt,

mida II ja III astme abipolitseinik võib teha politseiametniku korraldusel.

 Muudatuse tulemusel võib nii politseiga koos politseitegevuses osalev II astme

abipolitseinik, kui ka III astme abipolitseinik, kes osaleb politseiülesandel iseseisvalt

sõiduki sundpeatada politseiametniku eelneva korralduse alusel ka siis, kui ei ole

eriolukorda või erakorralist seisukorda (KorS-i § 45 lg 5). Sundpeatamiseks ei või

kasutada tulirelva.

86

Meede on oluline avaliku korra, liiklusohutuse ja inimeste turvalisuse tagamiseks.

Ohtlikke olukordi võib esineda igapäevases liikluses ning kiire ja tõhus reageerimine võib ära

hoida tõsised tagajärjed. Sundpeatamise õigus võimaldab politseil abipolitseiniku abiga

tegutseda õigeaegselt ja sihipäraselt. Liikluses on väga suur oht nii joobes juhid kui ka

kiiruseületajad. Sagedasti on liiklusõnnetuse põhjus just alkoholijoove ja liiga suur kiirus.

Selliste juhtide eemaldamine liiklusest aitab luua turvalisust laiemalt kogukonnas. 2022.

aastal hukkus liikluses 50 inimest ja toimus 1700 inimkannatanuga liiklusõnnetust, 2024.

aastal oli liiklusõnnetuses hukkunute arv juba 69. Politseil on õigus sõiduk sundpeatada, kui

juht ei täida peatamise märguannet.

Abipolitseinikul ei ole õigust sõiduki sundpeatamisel kasutada tulirelva mitmel põhjusel:

 tulirelva kasutamine on äärmuslik meede ning selle kasutamine liiklusolukorras võib

põhjustada tõsiseid tagajärgi, sealhulgas juhuslike isikute vigastamist või surma;

 liikuvast sõidukist või liikuvat sõidukit sihtides on täpsus äärmiselt halb, mis

suurendab juhuslike tabamuste ja kontrollimatute tagajärgede riski;

 tulirelva kasutamine sellises olukorras nõuab väga spetsiifilist ja põhjalikku

treeningut, mida abipolitseinikud ei pruugi olla saanud samas mahus kui kutselised

politseiametnikud;

 politseil on mitmeid turvalisemaid sundpeatamise meetodeid, nagu:

o „Siil“ (rehvipurustusvahend) – takistab sõiduki edasiliikumist kontrollitud

viisil;

o Suunamine ja blokeerimine – patrullsõidukite abil saab sõidukit aeglustada ja

peatada;

o Barjäärid, tõkked – võimaldab juhi kinnipidamist ilma otsese relvastatud

sekkumiseta.

Näide: Politseipatrull märkab, et sõiduauto X juht käitub liikluses ohtlikult ega allu

politseipatrulli peatumismärguandele. Patrull on sõidukit juba mõnda aega taga

ajanud. Samal teel liigub III astme abipolitseinike patrull, seega saab politseiametnik

raadioside teel anda neile korralduse kasutada sundpeatamise vahendina „siili“.

Politseiametniku korraldus sõiduki sundpeatamiseks on olukorras, kus näiteks LS nõudeid

rikkunud sõiduki juht ei allu politseiametniku peatumismärguandele ning põgeneb. Sellisel

juhul peab politseiametnik hindama, kas sundpeatamise rakendamine on proportsionaalne

meede ohu tõrjumiseks. Sõiduki sundpeatamine on kõrge riskiga tegevus, mis võib kaasa tuua

liiklusõnnetuse või ohustada teisi liiklejaid ja abipolitseinikke ennast. Seetõttu hindab

politseiametnik igakordselt, kas sundpeatamisega kaasnevad riskid on õigustatud ning annab

abipolitseinikule juhised tegevuse ohutuks läbiviimiseks. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel

on need juhtumid väga harvad. 2022. ja 2023. aastal sõiduki tulirelvaga sundpeatamise

juhtumeid ei esinenud. 2024. aastal rakendati sõiduki sundpeatamist tulirelvaga kolmel korral.

Uue APolS eelnõu § 24 lõike 3 punkt 1 kohaselt ei või abipolitseinik sundpeatamise

vahendina kasutada tulirelva. Seda põhjusel, et tulirelva kasutamine liikuvate sihtmärkide

vastu nõuab erilist täpsust ja taktikalisi oskusi, mida on raske omandada tavalise

lasketreeningu käigus. Vale kasutus võib viia soovimatute ja ohtlike tagajärgedeni. Kuul võib

tabada kõrvalisi isikuid või tekitada liikluses kaootilisi olukordi. Põrkavad kuulid võivad

tabada jalakäijaid või teisi juhte. Kui juht kaotab kontrolli, võib sõiduk tekitada suurema ohu,

näiteks sõita jalakäijate sekka või põhjustada kokkupõrke.

§ 46. Isiku kinnipidamine

Kehtiv Kehtiva APolS järgi võib abipolitseinik korrakaitseseaduse §-s 46

87

APolS sätestatud meedet kohaldada, kui:

 see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise

ärahoidmiseks;

 see on vältimatu isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu

ohu tõrjumiseks;

 isik on avalikus kohas pannud toime korrarikkumise ja tema isikut ei

ole tuvastatud või korrarikkumise kõrvaldamiseks on kohaldatud

vahetut sundi ning on küllaldane alus eeldada, et vahetu sunni

kohaldamise lõpetamisel jätkab isik korrarikkumise toimepanemist.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinikul on õigus uue APolS eelnõu kohaselt isik

kinni pidada, kui see on vältimatu:

 vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;

 isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;

 kohtu kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks;

 seaduses sätestatud alusel sundtoomiseks;

 terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks;

 täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks või

toimetamiseks;

 hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse.

Ilma

korralduseta

II ja III astme abipolitseinik võib KorS § 46 lõike 1 punkti 1 ja 2 alustel

isiku kinni pidada ilma politseiametniku korralduseta, st vahetult

eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks ja isiku elu või kehalist

puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.

Korraldusel II ja III astme abipolitseinik võib KorS § 46 lõike 1 punktide 3, 4, 5, 6, 8

alusel politseiametniku korraldusel isiku kinni pidada, st kohtu

kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks, seaduses sätestatud alusel

sundtoomiseks, terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku

üleandmiseks pädevale isikule, täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse

üleandmiseks või toimetamiseks, hädaohus oleva lapse toimetamiseks

ohututesse tingimustesse.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Võrreldes viibimiskeeluga on kinnipidamine oluliselt raskem liikumisvabaduse riive lähtuvalt

kinnipidamise intensiivsusest, kestusest ja kohast, mistõttu peab kinnipidamine olema

kooskõlas PS § 20-ga. Oluline on eristada seda, et KorS-i alusel toimub isiku kinnipidamine

ohutõrjelisel eesmärgil ja ajal, mil süüteomenetlust ei ole veel alustatud või

süüteomenetluseks ei ole alust. Isiku kinnipidamine seisneb tema füüsilise ja

liikumisvabaduse piiramisega, nt isik sulgemisega ruumi või sõidukisse, st politseiautosse või

politseimajja, sh arestikambrisse. 51

Abipolitseinik peab kinnipidamisel lähtuma KorS-is toodud tingimustest, st ta peab

kinnipeetud isikule viivitamata teatama talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise

põhjusest ning isiku õigustest. Kui kinnipeetu on alaealine, siis tuleb arvestada tema

arusaamisvõimet ja käituma temaga lapsesõbralikult. Justiitsministeerium on loonud eraldi

51 Laaring jt 2017, lk 144-145.

88

veebilehe, kus on koondatud lapsesõbraliku menetluse materjalid

https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/.

Ühtlasi tuleb anda võimalus isikul teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetu on

sellises seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama,

teavitab kas abipolitseinik või politseiametnik viivitamata isiku lähedast, kui see on võimalik.

Arvestama peab ka sellega, et kui kinnipeetu on alaealine või muu piiratud teovõimega isik,

tuleb teavitada seaduslikku esindajat, kui see on võimalik (KorS § 46 lg 2).

Abipolitseinikul võib olla vajadus isiku kinnipidamiseks olukorras, kus tabatakse

ebaseaduslik piiriületaja või kui piirikontrolli käigus selgub, et isikul puudub õigus Eestisse

siseneda.

Esmalt on isiku kinnipidamise alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt, mida II ja III

astme abipolitseinik võib teha ilma politseiametniku korralduseta.

 Abipolitseinikule jääb õigus uue APolS eelnõu kohaselt isik kinni pidada:

- kui see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks (KorS § 46 l g 1 p 1), see tähendab, et kuritegu on kas veel katse staadiumis või juba

alanud ning ilma isiku kinnipidamiseta ei ole võimalik seda kuritegu ära hoida;

Näide: Alkoholijoobes isik alustab sõiduki juhtimist, mis on karistusseadustiku järgi

kuritegu, seega on vaja isik kinni pidada, et ta seda tegu ei jätkaks.

- isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks (KorS § 46 l

g 1 p 2).

Näide: Isiku lähedane on teatanud, et isik X ähvardab endalt X sillalt alla hüpates elu

võtta. Isik on valmis alla hüppama, kuid lähim abipolitseinike patrull, kes on esimesena

sündmuskohal, haarab isikust kinni, eemaldab ta silla äärelt ning hoiab teda politseiautos

tema tahte vastaselt kuni kiirabi saabumiseni. Esmatähtis on vahetu ja ähvardava ohu

tõrjumine isiku elule ning selle alusel isiku kinnipidamine.

Järgnevalt on toodud isiku kinnipidamise alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt,

mida II ja III astme abipolitseinik võib teha politseiametniku korraldusel.

 Isiku kinnipidamine lähenemiskeelu tagamiseks (KorS § 46 lg 1 p 3). Lähenemiskeelu

eesmärk on füüsilise isiku elu, tervise, vabaduse või rahu vastu suunatud kuriteo, sellise

kuriteo ohu või muu tõsise häirimise tõrjumine. Lähenemiskeeld võib olla antud kas

kohtumäärusega või kohtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluses võib kohus isiku eraelu või

muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu

kolmeks aastaks 52. 53 Abipolitseinik võib seega politseiametniku korraldusel kohaldada

viibimiskeeldu lähenemiskeelu tagamiseks, kui on alust arvata, et isik võib rikkuda

kehtestatud lähenemiskeeldu ja seeläbi ohustada teise isiku elu, tervist, vabadust või vara.

Näide: III astme abipolitseinikud reageerivad väljakutsele, kus naine teatab, et tema

endine elukaaslane viibib tema maja ees hoolimata kehtivast lähenemiskeelust. Mehele on

52 Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 544 kohaselt. 53 Laaring jt 2017, lk 145.

89

varasemalt määratud lähenemiskeeld, kuna ta on käitunud naise suhtes vägivaldselt.

Abipolitseinikud saabuvad sündmuskohale, selgitavad välja asjaolud ja võtavad ühendust

välijuhiga, kes kontrollib infot. Seejärel annab välijuht abipolitseinikule korralduseisiku

kinnipidamiseks, et takistada endisel elukaaslasel naisega kontakti loomist.

 Isiku kinnipidamine seaduses sätestatud alusel sundtoomiseks (KorS § 46 lg 1 p 4).

Kuigi sundtoomisel on isikult vabaduse võtmine ajutine, ei ole alati võimalik viivitamatult

läbi viia neid toiminguid, mille eesmärgil sundtoomist teostati. Seetõttu on vajalik vastav

kinnipidamise alus. Sundtoomise alused tulenevad mitmest seadusest, nt KorS;

väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS), tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi

TsKMS), halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS), kriminaalmenetluse seadustik

(edaspidi KrMS). Kui abipolitseinik hakkab teostama sundtoomist, siis selle aluseks on

vastava kohtu või kohtuvälise menetleja määrus. Sundtoomisel piiratakse isiku põhiõigusi

samamoodi kui üldisel kinnipidamisel, mistõttu on oluline enne sundtoomist veenduda

selle õiguspärasuses.

Näide: Isikule X on politseiametnik edastanud VTMS alusel kutse, kui menetlusalusele

isikule, kes on toimepannud liiklusõnnetuse. Isikul ei ole mõjuvat põhjust mitte ilmuda

politseisse ning ta ei ole ka teavitanud ilmumata jätmisest. Politseiametnik kui kohtuväline

menetleja koostab sundtoomise määruse. Politseiametnik saab anda III astme

abipolitseinikule korralduse minna isiku elukoha aadressile ja kui isik seal viibib, pidada

ta kinni sundtoomiseks.

 Isiku kinnipidamine terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks

pädevale isikule abi osutamise eesmärgil ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või

tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel (KorS § 46 lg 1 p 5). Selline

kinnipidamine on vajalik, kui isik ei suuda ise enda eest hoolt kanda ja võib seetõttu

sattuda ohtu või tekitada ohtu teistele. Abipolitseiniku tegevus keskendub siin ohu

ennetamisele, väljaselgitamisele, tõrjumisele või korrarikkumise kõrvaldamisele. Vanuse

tõttu võib abi vajada lapseealine või vanur (vanus ei ole määratletud).

Näide: III astmega abipolitseinikud on patrullis, kui märkavad, et isik X seisab

rongirööbastel ega reageeri korraldustele sealt lahkuda. Abipolitseinikele tundub, et isikul

X võib olla vaimse tervise häire. Abipolitseinik võtab raadio teel ühendust

politseiametnikuga ja saab politseiametnikult korralduse isik X sealt eemaldada, sest isik

võib jääda rongi alla. Politseiametnik tuleb ise ka kohale, et otsustada isiku toimetamine

haiglasse, seniks on abivajav isik kinnipeetuna abipolitseinike patrullautos.

Näide: Jalgsi patrullivad III astme abipolitseinikud märkavad tänaval ekslevat eakat

meest, kes ei suuda öelda oma nime ega kodust aadressi. Abipolitseinik võtab ühendust

politsei välijuhiga ja saab korralduse abivajav isik kinni pidada ning toimetada ta

politseijaoskonda. Seal saab politseiametnik võtta ühendust sotsiaalhoolekande osakonna

või isiku lähedastega, et leida talle vajalik abi.

 Isiku kinnipidamine täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema

vanemale või seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või

seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses

sätestatud liikumispiirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas (KorS § 46 lg 1

p 6). Lastekaitseseaduse (edaspidi ka LasteKS) § 23 lg 1 järgi on alla 16-aastasel alaealisel

keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kell 23.00–6.00.

Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata

90

avalikes kohtades kell 24.00–5.00. Lisaks on kohalikul omavalitsusel on õigus öist

liikumispiirangut ajutiselt lühendada.

Nimetatud oludes ei peeta last kinni selleks, et tema suhtes alustada väärteomenetlust, vaid

selleks et toimetada ta ohutusse kohta. Kuivõrd liikumispiirangu rikkumine ei ole karistatav

tegu, ei saa alaealist kinni pidada muul eesmärgil kui ohutõrjelisel. Alaealise võib kinni

pidada tema enda kaitseks ka neil juhtudel, kui tema täiskasvanud saatjaks on joobes

täisealine isik. 54

Näide: III astme abipolitseinikud patrullides märkavad öösel kella 02.00 paiku tänaval

kaht 10-aastast poissi. Esmalt küsitlevad nad lapsi, et selgitada välja olukorra asjaolud.

Kui selgub, et poisid on näiteks salaja kodust välja hiilinud, võivad abipolitseinikud

nad kinni pidada ja toimetada koju vanemate juurde. Kinnipidamiseks ja edasiseks

tegutsemiseks peavad abipolitseinikud saama politseiametnikult korralduse. Enne

otsuse langetamist kogub politseiametnik täiendavat infot. Võimalik, et selgub, et

poiste vanemad on näiteks lähisuhtevägivalla juhtumi tõttu politseijaoskonda

toimetatud ja kodus pole kedagi, kes laste turvalisuse eest hoolitseks. Sellisel juhul

tuleb kaaluda nende paigutamist turvakodusse.

 Isiku kinnipidamine hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse

tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei

saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda (KorS § 46 lg 1 p 8).

Abipolitseinik võib hädaohus oleva lapse kinni pidada ja toimetada ta ohututesse

tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel

ajal lapse kaitseks sekkuda.

LasteKS § 30 järgi on hädaohus olev laps see, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras,

ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. LasteKS § 32 lg 3

järgi toimetab hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse lapse viibimiskohajärgse

kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja või politsei. Kui politsei või abipolitseinikud

reageerivad väljakutsele ja sündmuskohal viibib laps, kes vastab hädaohus oleva lapse

määratlusele, võtab politsei või abipolitseinik ühendust lastekaitsetöötajaga, kes peab andma

juhised, mida lapsega edasi teha. Lastekaitsetöötajale tuleb helistada ka neil juhtudel, kui on

kahtlus, kas tegemist on abivajava või hädaolukorras oleva lapsega, kuna teatud olukorras ei

ole eristamine võimalik.55

Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast kui ka lapse enda

käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et vajalik on kohene

sekkumine, et ohtu ära hoida või lõpetada. Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi

muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine

perekonnast.56

Abipolitseiniku roll on eelkõige hädaohu olukorra likvideerimine, edasise tegevuse otsustab

politseiametnik, seetõttu peab abipolitseinik, kui ta on tuvastanud kas abivajava või hädaohus

oleva lapse, võtma ühendust koheselt politseiametnikuga, nt välijuhiga. Politseiametnik saab

hinnata olukorda, koguda täiendavat infot ja võtta ühendust lastekaitsetöötjaga. Kui

54 Laaring jt 2017, lk 146. 55 Sealsamas, lk 146-147. 56 Laste ombudsman. Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse.

91

lastekaitsetöötaja ei saa ise kohe sekkuda, aga otsustab, et laps on vaja viia turvalisse paika nt

kas vanavanemate juurde või turvakodusse, siis saab abipolitseinik seda teha. Kui vanemad ei

kujuta lapsele ohtu, võib abipolitseinik lapse nende juurde tagasi toimetada, selleks eelnevalt

lastekaitsetöötajalt saadud juhiste alusel. Lapse üleandmisega lõpeb tema kinnipidamine.

Seega tuleb alati kinni peetud lapsest teavitada viivitamata lastekaitsetöötajat, kellele edastada

esimesel võimalusel kinnipidamise protokolli koopia.

Näide: Öösel kell 01.00 teatavad naabrid politseile, et kõrval korteris toimub juba

viiendat päeva järjest pidu, kus viibivad kahtlased isikud. Lisaks on korteris kolm

väikest last, kes pole mitu päeva korralikult süüa saanud ja nutavad, kuna nende

vanemad on joobes ning tülitsevad omavahel. Politseinik ja abipolitseinik saabuvad

sündmuskohale, hindavad olukorda ja laste seisundit. Kuna lapsed on hädaohus, võtab

politseiametnik ühendust lastekaitsetöötajaga, kes annab korralduse lapsed ajutiselt

perest eraldada ja viia turvakodusse. Politseiametnik korraldab laste turvalise

äraviimise, andes läheduses olev III astme abipolitseinike patrullekipaaži ülesande

toimetada lapsed turvakodusse, samal ajal kui ta ise koos abipolitseinikuga jääb

sündmuskohale, et selgitada välja lähisuhtevägivalla juhtumi asjaolud.

Abipolitseinikul on kinnipidamisel õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu. Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi.

§ 47. Turvakontroll

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS alusel võib iseseisva pädevusega abipolitseinik teha

turvakontrolli juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks

või kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Abipolitseinik, kes

tegutseb koos politseiametnikuga, võib turvakontrolli teha kõikidel KorS-i

§ 47 alustel.

Uus APolS

Mida võib

teha?

Abipolitseinikule on õigus uue APolS eelnõu kohaselt teha turvakontrolli:

 sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;

 kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse

tagamiseks;

 kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib

elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või

kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või

selle vahetus läheduses;

 kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;

 kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse või

 kui KorS-is seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb

vajadus toimetada isik PPA-sse või muu haldusorgani asukohta.

Ilma

korralduseta

Abipolitseinik võib KorS § 47 lõike 1 punktide 1, 4, 5 ja 6 alustel teha

turvakontrolli ilma politseiametniku korralduseta, st sisenemisel avaliku

võimu organi ehitisse või territooriumile või kui see on vajalik vahetu

kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kui isikult võib seaduse alusel võtta

vabaduse või kui KorS-is seaduses sätestatud meetme kohaldamisega

kaasneb vajadus toimetada isik PPA-sse või muu haldusorgani asukohta.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 47 lõike 1 punktide 2, 3 alusel

politseiametniku korraldusel teha turvakontrolli, st kui see on vajalik

kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks või kui see on

vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib elutähtsas

energia-, side-, signalisatsiooni, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis,

92

liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Turvakontroll seisneb selles, et abipolitseinik võib kontrollida isikut või tema riietust

vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi (nt värav, käes hoitav detektor), et olla

kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi

isikuid (nt relvad, narkootikumid). Kompimist võib teha abipolitseinik, kes on turvakontrollile

allutatud isikuga samast soost, v.a kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Turvakontrolli

aluseks ei ole ohu kahtlus, vaid turvakontroll on üldine, st seda võib rakendada iga isiku

suhtes, tulenevalt tema asukohast või liikumisest.57 Turvakontroll võimaldab tuvastada

esemed, millega isik võiks ennast tahtlikult või tahtmatult ka vigastada.

Turvakontrolli kohaldamisel on abipolitseinikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua,

kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Isikule antakse esmalt võimalus

vabatahtlikult alluda turvakontrollile, kui isik keeldub, saab teda näiteks paigal hoida. Vahetu

sunni kasutamine peab alati olema proportsionaalne, õiguspärane ja ajutine.

Näide: Joobes isik keeldub vabatahtlikult oma taskuid ette näitamast ning proovib

põgeneda, kuid on alust arvata, et tal võib olla kaasas ohtlik ese, näiteks nuga ning isik

on vaja toimetada kainenema politseimajja. Sellisel juhul võib abipolitseinik kasutada

vahetut sundi ja hoida isikut kinni, kuniks ta teostab turvakontrolli.

Esmalt on toodud turvakontrolli tegemise alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt,

mida II ja III astme abipolitseinik võib teha ilma politseiametniku korralduseta.

 Turvakontroll isiku sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile

(KorS § 47 lg 1 p 1). Selle punkti alusel on turvakontroll õigustatud isiku sisenemisel

kinnipidamiskohta, politseimajja, kohtusse vms. Sätet ei saa tõlgendada laiemalt nii, et

turvakontroll oleks õigustatud ka isiku sisenemisel korrakaitseogani sõidukisse, et teda

küsitleda.58

 Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks (KorS § 47 lg 1 p 4). See

tähendab, et turvakontrolli võib teha juhul kui kõrgendatud ohuga korrarikkumine kas

vahetult algab või on juba alanud.

Näide: III astme abipolitseinikud reageerivad väljakutsele, kus naaber A ähvardab naabrit

B, öeldes, et kui B muusikat kinni ei pane, võtab ta taskust relva ja vaigistab selle ise.

Kuna on kahtlus, et naaber A kannab relva, on turvakontroll põhjendatud. Samuti on

vajalik võtta tarvitusele meetmed võimaliku kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 Kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse (KorS § 47 lg 1 p 5), siinjuures on

mõeldud vabaduse võtmist isiku kinnipidamisena mistahes seaduse alusel.

Näide: III astme abipolitseinik tabab liiklusjärelvalve käigus isiku, kes on kahtlustatavana

tagaotsitav ning ta peab seega isiku kinni. Enne kahtlustatavana tagaotsitava isiku

sõidukisse lubamist tuleb teha turvakontroll, veendumaks, et isikul ei ole ohtlike esemeid,

millega võib abipolitseinikku ohustada.

57 Laaring jt 2017, lk 150. 58 Sealsamas, lk 150.

93

 Kui korrakaitseseaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus

toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta (KorS §

47 lg 1 p 6).

Näide: III astme abipolitseinikud on saanud politseiametnikult korralduse joobeseisundis

isik toimetada kainema. Enne kui nad hakkavad politseiautoga sõitma on vaja veenduda,

et kainenema toimetataval isikul pole kaasas esemeid, millega ta võib abipolitseinikku

rünnata või ennast vigastada.

Järgnevalt on toodud turvakontrolli alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt, mida II

ja III astme abipolitseinik võib teha politseiametniku korraldusel.

 Turvakontroll kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks (KorS 47 lg 1

p 2). Selle punkti alusel saab abipolitseinik politseiametniku antud korraldusel teha

turvakontrolli isikule, kes siseneb objektile, mille üle valvet teostab PPA.

 Turvakontroll kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib elutähtsas energia,

side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse

ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses (KorS 47 lg 1 p 3). Turvakontrolli

eelduseks on kõrgendatud ohu kahtlus ning kontrolli võib teha nii nimetatud objektile

sisenemisel kui ka objektil viibimisel. Elutähtsa süsteemina tuleb käsitleda tehnovõrke,

mille toimimisest sõltub inimese elu ja tervis, riigi julgeolek ning majandussüsteem.

Näide: kui keegi liigub või viibib kahtlaselt näiteks elektrijaama või veevarustuse

süsteemi läheduses, võib abipolitseinik politseiametniku korraldusel isikut kontrollida, et

veenduda, et tal pole keelatud esemeid (nt relvi, lõhkeaineid, seadmeid sabotaažiks) ega

pahatahtlikke kavatsusi.

§ 48. Isiku läbivaatus

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS alusel võib nii politseiga koos tegutsev kui iseisesiva

pädevusega abipolitseinik läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided,

riietes oleva või kehal kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab

endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata

või konfiskeerida või see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks,

kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus

läheduses.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinik võib isiku läbi vaadata:

 kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille

võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida või;

 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib

avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus

läheduses või;

 see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

Ilma

korralduseta

Meedet võib kohaldada ilma politseiametniku vahetu korralduseta.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Keelatud Abipolitseinikul ei ole õigust isiku läbivaatusel vaadata läbi isiku

kehaõõnsused.

94

Isiku läbivaatust saab käsitleda kui turvakontrollile järgnevat astet. Näiteks kui turvakontrolli

tulemusena on tekkinud isiku suhtes kahtlus, et ta valdab asja, millega võib rünnata või mis

on keelatud, teostatakse tema suhtes läbivaatus, mis on oma olemuselt turvakontrollist

põhjalikum. Isiku läbivaatus riivab isiku põhiõigusi rohkem ning seetõttu on selle alused ka

turvakontrolli omadest kitsamad.59

Näide: III astme abipolitseinikud saavad väljakutse, et pargis on noored, kes just on

ostnud väidetavalt ühelt isikult kanepit. Isik, kes keelatud ainet müüs, põgenes, aga

abipolitseinikel õnnestus noored tabada ning kuna vabatahtlikult nad keelatud ainet

välja ei andud, siis võib teha isiku läbivaatuse, st kontrollida nt taskuid, eesmärgiga

leida kanepit.

Näide: III astme abipolitseinikud on jalgsi patrulli käigus vanalinnas tabanud

korrarikkuja, kes tarvitab avalikus kohas alkoholi ja lärmab. Isik keeldub enda

isikuandmete avaldamisest ning abipolitseinikel ei ole võimalik tema isikut tuvastada,

lisaks on isik välimuselt nii noor ja on kahtlus, et tegemist on alaealisega. Sellisel

juhul on võimalik teha isiku läbivaatus, eesmärgiga vaadata läbi isiku riided, et leida

dokument, mille abil oleks võimalik isikusamasus tuvastada.

Oluline on see, et erinevalt politseiametnikust ei ole abipolitseinikul isiku läbivaatusel õigust

läbi vaadata isiku kehaõõnsusi. Nii nagu kehtivas APolS-si, säilib ka uue APolS eelnõuga

tingimus, et KorS § 48 lõike 2 alusel võib meedet kohaldada abipolitseinik, kes on isikuga

samast soost. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata

abipolitseinik, kes ei ole isikuga samast soost.

Abipolitseinikul on õigus isik kinni pidada läbivaatuse ajaks ning toimetada ta vajadusel

ametiruumi, seda juhul, kui kohapeal ei ole isiku läbivaatus võimalik. Sellisel juhul ei ole

tegemist isikult vabaduse võtmisega, vaid selle ajutise piiramisega.60

Isiku läbivaatusel on abipolitseinikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on

eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetu sund võib seisneda nii isiku füüsilise jõuga

kinnihoidmises kui isiku riiete kontrollimises

Näide: Isik, kellele on vaja teha läbivaatus, ei allu abipolitseiniku korraldustele ja

üritab läbivaatust takistada, näiteks tõugates või põgenedes. Sellisel juhul võib

abipolitseinik takistada tema liikumist ja hoida isikut kinni kuniks nt politseiametnik

või abipolitseinik teostab isiku läbivaatust.

 Isiku läbivaatus, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet,

mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida, näiteks teleskoopnui,

mis on tsiviilkäibes keelatud relv, või narkootiline aine (KorS 48 lg 1 p 1).

Näide: Abipolitseinik teeb turvakontrolli kompimise teel isikule, keda on vaja

kainenema toimetada, ning tunneb jope taskus noataolist eset. Tasku läbivaatus on

õigustatud, et võtta hoiule ese, millega isik võib endale või teistele kahju tekitada.

Näide: III astme abipolitseinikud reageerivad väljakutsele, et pargis viibivad noored,

kes on väidetavalt just ostnud ühelt isikult kanepit. Müüja põgenes, kuid

abipolitseinikel õnnestub noored kinni pidada. Kuna nad keelduvad keelatud ainet

59 Sealsamas, lk 152. 60 Sealsamas, lk 153.

95

vabatahtlikult välja andmast, võib teha isiku läbivaatuse, kontrollides näiteks taskuid,

et leida kanepit.

 Isiku läbivaatus, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik

viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses (KorS 48

lg 1 p 2). Isiku läbivaatus võib olla vajalik, kui on kahtlus, et ta kujutab endast

kõrgendatud ohtu, eriti juhul, kui ta viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas hoones või

selle vahetus läheduses. See võib olla näiteks riigiasutuste hoone, valitsusasutus, kohus,

politseijaoskond või presidendi kantselei. Läbivaatuse eesmärk on veenduda, et isikul ei

ole keelatud või ohtlikke esemeid (relvi, lõhkeaineid, ohtlikke aineid), millega ta võiks

ohustada hoone turvalisust, seal viibivaid inimesi või riigi toimimist.

 Isiku läbivaatus, kui see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks (KorS 48

lg 1 p 3). Kui isikusamasust ei ole võimalik tuvastada dokumendi, ütluste või muude

vahenditega, võib isiku läbivaatuse käigus otsida kehalt eritunnuseid (tätoveering,

sünnimärke, arme), mis aitaksid tema isikut kindlaks teha. Samuti võib läbi vaadata isiku

riided, et leida dokument, mis võimaldaks isikusamasuse tuvastamist.

Näide: Jalgsi patrullides vanalinnas tabavad III astme abipolitseinikud korrarikkuja,

kes tarbib avalikus kohas alkoholi ja käitub lärmakalt. Isik keeldub oma isikuandmete

avaldamisest ning abipolitseinikud ei suuda tema isikut muul viisil tuvastada. Lisaks

on kahtlus, et isik võib olla alaealine. Sellisel juhul on võimalik teha isiku läbivaatus,

et kontrollida tema riideid ja leida dokument, mis võimaldaks isikusamasuse

tuvastamist.

Uue APolS eelnõu § 24 lõike 3 punkt 2 kohaselt ei või abipolitseinik teha

korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel

isiku kehaõõnsuste läbivaatust, kuna see on äärmiselt delikaatne ja invasiivne toiming.

Kehaõõnsuste läbivaatus tähendab füüsilist sekkumist inimese kehasse, mis on väga

intiimne ja delikaatne protseduur. Selline läbivaatus võib põhjustada psühholoogilist ja

füüsilist ebamugavust, seda nii isikule, keda läbi vaadatakse, kui ka abipolitseinikule.

§ 49. Vallasasja läbivaatus

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS alusel võib iseseisva pädevusega abipolitseinik vaadata

vallasasja läbi, kui seda kannab kaasas isik, kellele võib seaduse alusel teha

turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata. Abipolitseinik, kes

tegutseb koos politseiametnikuga, võib vaadata vallasasja läbi kõikidel

KorS-i § 49 alustel.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinikule võib APolS eelnõu kohaselt vallasasja

läbivaatust teha kui:

 seda kannab kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või

territooriumile;

 seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib seaduse alusel teostada

turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata;

 on alust arvata, et vallasasjas viibib isik, kellelt võib seaduse alusel

võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on

abitus seisundis;

 on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu

seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida;

 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, kes

96

viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või

kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või

selle vahetus läheduses;

 see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

Abipolitseinikul ei ole õigust vallasasja läbivaatust teha teenistuslooma

abil.

Ilma

korralduseta

Abipolitseinik võib KorS § 49 lõike 1 punktide 2, 3, ja 4 alustel vallasasja

läbi vaadata ilma politseiametniku korralduseta, st seda kannab kaasas

isik, kelle suhtes võib seaduse alusel teostada turvakontrolli või keda võib

seaduse alusel läbi vaadata või on alust arvata, et vallasasjas viibib isik,

kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi

vaadata või kes on abitus seisundis või on alust arvata, et selles on asju,

mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata

või konfiskeerida.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 49 lõike 1 punktide 1, 5 ja 6 alusel

politseiametniku korraldusel vallasasja läbi vaadata, st seda kannab

kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile

või see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, kes

viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või

kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle

vahetus läheduses või see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti

ohutuse tagamiseks.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Tegemist on KorS alusel erimeetmega siis, kui abipolitseinik vaatab läbi isiku vallasasja nt

seljakoti, kohvri, sõiduki vms ilma selle valdaja nõusolekuta või teadmata. Vallasasja

läbivaatusel on õigus avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi. Abipolitseinikul ei ole õigust

vallasasja läbivaatust teha teenistuslooma abil.

KorS näeb ette, et asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatamise juures. Kui

omanik või valdaja ei viibi asja juures, võib ta määrata selleks täisealise isiku. Erandina

nähakse seda, et vallasasja läbivaatuse võib kohaldada nimetatud isikute juuresolekuta vahetu

ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isik takistab tahtlikult vallasasja läbivaatuse õiguspärast

kohaldamist. Abipolitseinikul on õigus kasutada vahetut sundi vallasasja läbivaatusel niivõrd,

kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

Esmalt on toodud vallasasja läbivaatuse tegemise alused ja näited uue APolS eelnõu

kohaselt, mida II ja III astme abipolitseinik võib teha ilma politseiametniku

korralduseta.

 Seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib seaduse alusel teostada turvakontrolli või

keda võib seaduse alusel läbi vaadata (KorS § 49 lg 1 p 2). Asja läbivaatus võib olla

turvakontrolli teostamise või isiku läbivaatuse jätkutoiminguks ning õiguslikud alused on

samad, mis turvakontrollil või isiku läbivaatusel. Kui isiku toimetamisel politsei autosse

või ametiruumi teostatakse isiku suhtes turvakontroll, siis tehakse seda ka temaga kaasas

olevate asjade suhtes.61

61 Sealsamas, lk 155.

97

 On alust arvata, et vallasasjas viibib isik, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse

või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on abitus seisundis (KorS § 49 lg 1 p

3). Sättesse on koondatud kolm juhtumit.

Näide: Naabrit A relvaga ähvardanud naaber B peidab end haagissuvilas.

Abipolitseinik peab naaber B kinni ning võib läbi vaadata tema isiklikud esemed, nt

seljakoti, et leida relv, millega ta naabrit A ähvardas.

Näide: III astme abipolitseinikud saavad väljakutse, et autos viibib üksinda abivajav 3-

kuune laps, kelle vanemad on läinud pidutsema. Laps nutab hüsteeriliselt. Sellises

olukorras võib abipolitseinik avada autoukse, et abitus seisundis laps autost välja võtta

ja tagada tema ohutus.

 On alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse

alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida (KorS § 49 lg 1 p 4). Antud punkt

tähendab, et isiku esemeid võib läbi vaadata, kui on alust arvata, et seal leidub asju, mis

võivad olla seaduse alusel hoiule võetavad, hõivatavad või konfiskeeritavad. See võib

puudutada keelatud, ohtlikke või kahtlasi esemeid, mis võivad ohustada avalikku korda,

inimeste turvalisust või mida ei tohi omada.

Järgnevalt on toodud vallasasja läbivaatuse alused ja näited uue APolS eelnõu kohaselt,

mida II ja III astme abipolitseinik võib teha politseiametniku korraldusel.

 Vallasasja läbivaatus kui isik siseneb avaliku võimu organi ehitisse või

territooriumile (KorS 49 lg 1 p 1).

Näide: Abipolitseinik võib teostada vallasasja läbivaatust (nt portfell) politseiametniku

korraldusel nt siis isik siseneb Riigikogu hoonesse.

 Vallasasja läbivaatus kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, kes viibib

elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis,

liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses (KorS 49 lg 1 p 5).

See punkt võimaldab abipolitseinikul politseiametniku korraldusel teha vallasasja, st isiku

kaasas oleva või kasutatava eseme, nt koti, sõiduki, tööriistakasti jne läbivaatust, kui on

kahtlus, et see isik võib kujutada endast kõrgendatud ohtu ja viibib kriitilises

infrastruktuuriobjektis või selle läheduses. Eesmärk on ennetada võimalikke sabotaaži-,

vandalismi- või terrorismiohte, tagades oluliste süsteemide ja rajatiste kaitse.

 Vallasasja läbivaatus kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks (KorS

49 lg 1 p 6). See punkt võimaldab abipolitseinikul politseiametniku korraldusel vallasasja

läbivaatust nt isikuga kaasas olevad esemed, kott, sõiduk, pagas jne, kui see on vajalik

kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

Näide: Abipolitseinik osaleb riigipeade visiidi turvamisel. Vastuvõtt toimub näiteks

Viru hotellis ja politseiametnik annab abipolitseinikule korralduse kontrollida kõigi

hotelli sisenevate isikute kotid veendumaks, et neil ei ole kaasas ohtlikke esemeid või

aineid.

§ 50. Valdusesse sisenemine

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS kohaselt abipolitseinik, kes tegutseb koos

politseiametnikuga, võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses

olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi,

98

sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi. Iseseisva

pädevusega abipolitseinikul seda õigust ei ole.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinik võib APolS eelnõu kohaselt siseneda

valdusesse kui:

 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;

 on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis

viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu,

tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist

ohustatud.

Koos politseiametnikuga politseitegevuses osaledes võib II ja III astme

abipolitseinik APolS eelnõu kohaselt siseneda valdusesse:

 ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Korraldusel Võib erimeedet kohaldada vaid politseiametniku korraldusel.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Keelatud III astmeabipolitseinikul on keelatud iseseisvalt tegutsedes valdusesse

siseneda, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete

täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Valdusesse (nt hoovi, tööstushoonesse, korterisse) sisenemise korral on tegemist valdusesse

sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh

selgitada välja, ega seal ei esine ohuolukorda. Valdusesse sunniga sisenemisel riivatakse isiku

mitmeid PS-iga kaitstud õigushüvesid, nagu kodu ja omandi puutumatust, perekonna- ja

eraelu puutumatust, eneseteostusvabadust. Seetõttu peab selle erimeetme rakendamine olema

eriti kaalutletud ning riivatavate õiguste suhtes proportsionaalne.62 Seetõttu peab ka

abipolitseinik meetme kohaldamiseks saama politseiametniku korralduse.

Valduse all on mõeldud tegelikku võimu asja üle, mis võib tekkida õiguspäraselt või

õigusvastaselt. Õiguspärane on valdus nt siis, kui korteriomanik on sõbrale pakkunud öömaja

enda äraoleku ajaks. Valdus on õigusvastane nt siis kui kodutud on hõivanud nõusolekuta

elaniketa maja. Erimeetmena on mõeldud kinnisasja sisenemist õiguspärase valdaja

nõusolekuta. Tahte vastasel sisenemisel võib valdaja avaldada vastupanu sisenemiseks või

mitteust või väravat avada vaatamata nõudmisele. Kui sisenemine toimub valdaja nõusolekul,

siis ei ole tegemist erimeetmega. Valdaja teadmiseta sisenemisega on tegemist siis, kui

valdaja ei viibi valduses või selle juures ning teda ei olnud võimalik teavitada erimeetmest

enne sisenemist või on valdaja küll valduses, kuid on abitus seisundis. 63

Kui majaomanik teatab, et tema hoovis viibivad võõrad inimesed, kes tarbivad alkoholi ega

ole nõus lahkuma, võib politsei või abipolitseinikud siseneda hoovi omaniku kutsel ja tema

juuresolekul. Sellisel juhul ei ole tegemist erimeetmega, kuna hoovi omanik annab selleks loa.

Samuti ei loeta erimeetmeks sisenemist valdusesse, mis on avalik koht, näiteks kauplus, kuna

see on üldsusele avatud ruum.

62 Sealsamas, lk 158. 63 Sealsamas, lk 158.

99

Valdusesse sisenemisel peaks kinnisasi (territoorium) olema piiratud või vähemalt tähistatud.

Kinnisasja piirang või tähistus peab olema arusaadav. Valduse tähistus ei pea endast kujutama

sisenemiseks läbipääsmatut takistust, vaid andma arusaama, et tegemist on eravaldusega.

Seega võib tähistuseks pidada ka põlvekõrgust hekki, millest on võimalik üle astuda.64

 Valdusesse sisenemine kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (KorS 50

lg 1 p 1). Kõrgendatud ohu kahtlus peab olema konkreetne, st on olemas selge teave, et

seal võib toimuda kuritegu, esineb oht inimeste elule või tervisele. Abstraktne või

hüpoteetiline oht nt "äkki midagi juhtub" ei ole piisav põhjus sisenemiseks.

Näide: Patrullis olevad III astme abipolitseinikud saavad väljakutse, et naaberkorterist

kostub valju lärmi ja mööbli liigutamise hääli. Kohale jõudes kuulevad nad majast

mürtsatusi ja appi karjeid, mis viitavad võimalikule ohule. Seetõttu võtavad

abipolitseinikud ühendust välijuhiga raadioside teel, kirjeldavad olukorda ning

annavad teada, et kellegi elu võib olla ohus. Saadud korralduse alusel sisenetakse

majja, et olukorda kontrollida ja vajadusel sekkuda. Või siis annab politsei korralduse

mitte siseneda, sest on ise paari minuti kaugusel sündmuskohast.

Näide: Politseiametnik ja abipolitseinik on patrullis, kui nad saavad väljakutse

murelikult emalt, kes teatab, et tema alaealine tütar viibib mahajäetud majas koos

täisealiste meestega ning tarvitab seal alkoholi juba teist päeva. Mehed on varem

käitunud agressiivselt, mistõttu kardab ema oma lapse tervise ja ohutuse pärast.

Politseiametnik otsustab koos abipolitseinikuga majja siseneda, et selgitada välja

võimalik kõrgendatud oht, tagada alaealise turvalisus ning vajadusel sekkuda ja abi

osutada.

 Valdusesse sisenemine kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal,

ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu,

tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud (KorS

50 lg 1 p 2). Sättes on valdusesse sisenemiseks kaks alust. Neist esimese aluse puhul võib

valduses viibida isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse. Teisel juhul on

valdusesse sisenemine lubatud abitus seisundis oleva isiku kaitseks, kui on põhjust arvata,

et tema elu, tervis või kehaline puutumatus on abitust seisundist tingituna ohustatud.

Isikult vabaduse võtmine võib seisneda ajutises vabadusevõtmises nt sundtoomine või

vabadusevõtmises isiku kinnipidamisena kohtuotsuse alusel mingiks tähtajaks nt arest.65

Näide: Naaber teatab, et kõrval korteris elav üksik eakas naine pole juba mitu päeva

korterist välja tulnud ega vasta telefonile. Ta kahtlustab, et naisega on juhtunud

õnnetus ning tema elu võib olla ohus. Juhtimiskeskus saadab sündmust lahendama

kaks III astme abipolitseinikku. Kuna on võimalik, et eakas naine on abitus seisundis,

helistavad abipolitseinikud välijuhile, kes püüab võtta ühendust naise pereliikmetega.

Samal ajal küsitlevad abipolitseinikud naabreid, et saada lisainfot. Kui pereliikmeid ei

õnnestu kätte saada ja olukord viitab võimalikule ohule, otsustab politseiametnik, et

korterisse sisenemine on vajalik, kuid seda ei ole vaja teha abipolitseinikel, vaid

sündmuskohale saadetakse teine politseipatrull olukorda lahendama.

Politseiametniku korraldusel võib abipolitseinik sisenda valdaja nõusolekute ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks valdusesse ka siis, kui

64 Sealsamas, lk 158. 65 Sealsamas, lk 159-160.

100

eluruumist levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused nt öörahu rikkumine ja

nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik (KorS 50 lg 2).

KorS § 50 lõige 3 sätestab, et valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu

õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb

võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal. Sama paragrahvi lõike 4 järgi on

tehtud erisuse eluruumi sisenemine ajavahemikul kella 23.00-st kuni 07.00-ni, see on lubatud

üksnes kahel eesmärgil: 1) vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ja 2) kui sellest levivad

väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende

kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.

Näide: III astme abipolitseinikud on patrullis ja saadetakse sündmuskohale, kuna nad

on lähim saadaolev üksus. Öösel kell 01.00 teatab naaber, et kõrval korterist kostub

juba tund aega järjest imiku nuttu. Kohale jõudes küsitlevad abipolitseinikud teatajat,

kes selgitab, et korteris elab üksikema koos pooleaastase lapsega. Naabri sõnul käib

ema öösiti paariks tunniks tööle, jättes samal ajal imiku üksinda koju magama.

Abipolitseinikud koputavad uksele, kuid keegi ei ava, samal ajal on seest kuulda imiku

katkematut nuttu. Kuna on alust arvata, et laps on jäetud järelevalveta ja vajab abi,

võtavad abipolitseinikud raadioside teel ühendust välijuhiga, kes proovib emaga

telefoni teel ühendust saada, kuid see ei õnnestu. Abipolitseinikud märkavad, et korteri

uks on lukustamata. Välijuhi korralduse alusel sisenevad nad korterisse, et päästa

abitus seisundis laps. Sellisel juhul on valdusesse sisenemine õigustatud igal kellaajal,

isegi kui eluruumi valdajaga ei ole võimalik eelnevalt kontakti saada, kuna imiku elu

ja tervis võivad olla ohus.

Valdusesse sisenemisel valdaja nõusolekuta tuleb valdajat sellest viivitamata teavitada. Kui

valduses jääb valveta oluline vara, siis tuleb tagada selle valve kuni valdaja või õigustatud

isiku saabumiseni. Valdusesse sisenemine valdaja nõusolekuta võib toimuda sunnita või

vahetut sundi kasutades. Sundi võib kasutada asja nt ukse, akna, värava eemaldamiseks või

avamiseks. Valdusesse sisenemisel ei ole lubatud selles olevate vallasasjade läbivaatus,

vastasel juhul on tegemist valduse läbivaatusega. Sundi võib kasutada valdaja vastu, nt kui

isik sisenemist füüsiliselt takistab. Taksituste kõrvaldamisel tuleb püüda kahju tekitada

võimalikult vähe – vaid sedavõrd, kuivõrd on see vältimatu eesmärgi ehk valdusesse

sisenemiseks vältimatu. Kaaluda tuleb, kas on võimalik siseneda avatud akna kaudu, kas

vähem kahju tekitatakse akna või ukseluku lõhkumisega.66

§ 51. Valduse läbivaatus

Kehtiv

ApolS

Kehtiva APolS alusel võib politseiametnikuga koos tegutsev abipolitseinik

teostada valduse läbivaatust, kuid iseseisva pädevusega abipolitseinik seda

teha ei või.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinikule võib koos politseiametnikuga politsei

tegevuses osaledes APolS eelnõu kohaselt valdust läbi vaadata:

 kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või

ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle

elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist

ohustatud või

 kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

 kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete

66 Sealsamas, lk 164.

101

täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise

kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.

Korraldusel Võib erimeedet kohaldada vaid politseiametniku korraldusel.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Keelatud III astme abipolitseinikul on keelatud iseseisvalt tegutsedes valdust läbi

vaadata.

Valduse läbivaatus piirab isiku õigusi rohkem kui lihtsalt valdusesse sisenemine, sest lisaks

sisenemisele ja visuaalsele vaatlemisele hõlmab see ka seal leiduvate esemete kontrollimist ja

uurimist, näiteks kappide ja sahtlite avamist. Tavaliselt on valduse läbivaatuse eesmärk leida

peidetud või varjatud ese või isik, mida valdaja vabatahtlikult ei avalda. Arvestades selle

meetme ulatust ja intensiivsust, on selleks üldjuhul vaja halduskohtu luba.67

Valduse läbivaatuse vajadus võib tekkida kas valdusesse sisenemise käigus või juba varasema

teabe põhjal. Kuigi läbivaatuse protsess sarnaneb valdusesse sisenemisega, kuna see võib

hõlmata uste ja väravate avamist ning takistuste eemaldamist, on need meetmed siiski

eesmärgi, olemuse, tagajärgede ning põhiõiguste riive ulatuse poolest erinevad. Kuna

valdusesse sisenemine riivab isiku õigusi vähem, ei nõua see eelnevalt halduskohtu luba.

Valduse läbivaatus hõlmab aga lisaks vaatlusele ka peidetud esemete otsimist, mistõttu

kontrollitakse mitte ainult ruume, vaid ka panipaiku, sahtleid, esemeid ning eemaldatakse

muid takistusi. Seetõttu on eluruumi läbivaatuseks vajalik asukohajärgse halduskohtu eelnev

luba.68

Valduse läbivaatuse õiguslikud alused kattuvad valdusesse sisenemise õiguslike alustega, mis

on ka loogiline, kuna valduse läbivaatuse saab toimuda valdusesse sisenemise kaudu.

Politseiametniku korraldusel võib II ja III astme abipolitseinik, kes osaleb koos

politseiametnikuga politsei tegevuses valdust läbi vaadata:

 Kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib

isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline

puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud (KorS § 51 lg 1 p 1).

 Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (KorS § 51 lg 1 p 2).

Näide: Politseiametnik ja abipolitseinik sisenevad koos korterisse teate alusel, et imik

on jäetud järelevalveta ning tema elu on ohus. Sisenemisel ei ole enam kuulda lapse

nuttu ning tuba visuaalselt vaadeldes imikut ei leitud. Lapse leidmiseks on vajalik

tõsta voodilt riideid ning otsida last nende alt. Olukorda tuleb hinnata valduse

läbivaatusena.69

 Kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel

ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava

korrakaitseorgani pädevuses (KorS § 51 lg 1 p 3).

67 Riigikohtu Halduskolleegiumi 3. novembri 2015. aasta otsus nr 3-3-1-36-15 p 13.2. 68 Sealsamas, p 13.1. 69 Laaring jt 2017, lk 166.

102

Säte annab pädevale KKO-le õigusliku aluse teostada inspektsioonilist järelevalvet. Valduse

läbivaatuse protokollimine on kohustuslik. Näiteks riiklikku järelevalvet turvategevuse

seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab PPA ning selleks võib PPA kohaldada KorS §-

des 30–32 ja 50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seega, kui abipolitseinik

osaleb politsei tegevuses koos politseiametnikuga on tal selle meetme kohaldamise õigus, sest

ta toetab sellisel juhul politseid. Näiteks võib politsei läbivaatuse käigus kontrollida, kas

turvamine toimub vastavalt ettenähtud tingimustele, või näiteks RelvS-i alusel kehtestatud

nõuete täitmise kontrollimisel võib PPA valdust läbi vaadata ja abipolitseinik saab teda

toetada.

Uue APolS eelnõu § 24 lõige 4 punkt 2 kohaselt on III astmeabipolitseinikul keelatud

iseseisvalt tegutsedes valdust läbi vaadata, kuna see on õiguslikult keerukas ja

isikupuutumatust tugevalt riivav toiming. Inimese valdusesse sisenemine on eraelu

puutumatuse rikkumine, mis on kaitstud PS ja rahvusvaheliste inimõiguste

konventsioonidega.

§ 52. Vallasasja hoiulevõtmine

Kehtiv

APolS

Kehtiva APolS alusel võib iseseisva pädevusega abipolitseinik ja

abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, võtta hoiule

turvakontrollis või isiku läbivaatuses tuvastatud vallasasja, millega isik

võib ohustada ennast või teist isikut või mille valdamine on isikul

seadusega keelatud. Selle meetme kohta on kehtivas APolS-is

eriregulatsioon, mis teatud ulatuses kattub KorS-iga, aga ei ole üks-ühele

sama. Abipolitseinik peab hoiule võetud asja andma viivitamata üle

politseile.

Uus APolS

Mida võib

teha?

II ja III astme abipolitseinik võib vallasasja hoiule võtta:

 vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;

 asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või

olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik

huvi;

 kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval

isikul puudub;

 kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning

on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või

vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks;

 kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning

hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti

teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi või;

 kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega

keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut.

Korraldusel Abipolitseinik võib KorS § 52 alusel politseiametniku korraldusel võtta

vallasasja hoiule.

Vahetu sund Õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu.

Abipolitseinik võib hoiule võtta vallasasja vaid politseiametniku korraldusel, seda

põhjusel, et politseiametniku korraldus tagab, et toiming on seaduslik, põhjendatud, saaks

dokumenteeritud ning isikute õigusi ei rikuta.

103

Vallasasja hoiule võtmine, sh otsuse teinud ametniku andmed, tuleb abipolitseinikul

dokumenteerida, lisaks tuleb teavitada isikut, kellelt ese ära võeti, ning selgitada talle eseme

edasist käitlemist ning tagada eseme säilimine viisil, et see ei kahjustuks ega läheks kaduma.

KorS lubab asja hoiule võtmisel kasutada sundi kuni eesmärgi saavutamiseni.

Uue APolS eelnõuga võib II ja III astme abipolitseinik politseiametniku korraldusel

võtta hoiule vallasasja järgmistel tingimustel:

 Vallasasja hoiule võtmine vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks (KorS § 52 lg 1 p 1).

Näide: Alaealistele on alkohoolsete jookide omamine ja tarbimine alkoholiseaduse

järgi keelatud. Kui III astme abipolitseinikud märkavad jalgsi patrullides pargis

alaealisi, kelle käes on alkohol, näiteks õllepudelid, võivad nad joogid

politseiametniku korraldusel hoiule võtta. See, kas hoiule võetud alkohol antakse

hiljem üle alaealise seaduslikule esindajale, otsustab juba politseiametnik.

 Vallasasja hoiule võtmine asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise,

hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi (KorS § 52 lg 1 p 2). Sellel punkti alusel ei saa mistahes juhtumil asja hoiule võtta, vaid

seda saab teha üksnes avalikust huvist tulenevalt. KorS § 52 lg 1 p 2 alusel saab vallasasja

nt koti hoiule võtta ainult siis, kui:

o Eseme omanik või valdaja ei ole teada või ei saa ise oma vara kaitsta. Antud juhul

pole seljakoti omanik kohapeal, seega pole võimalik teda kohe tuvastada.

o Eseme säilitamine või paigale jätmine võib põhjustada ohtu. Hüljatud seljakott,

millest paistavad elektrijuhtmed, võib olla potentsiaalselt ohtlik.

o On ohustatud avalik huvi. Avalik huvi on seotud inimeste turvalisuse ja võimaliku

kahju vältimisega – kui tegemist on ohtliku esemega, võib see kahjustada

läheduses viibivaid inimesi.

 Vallasasja hoiule võtmine kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja

valdaval isikul puudub (KorS § 52 lg 1 p 3).

Näide: Abipolitseinik puutub kokku isikuga, kellel on kaasas narkootiline aine. Isik

väidab, et tal on selle aine kaasas kandmiseks arsti ettekirjutus, kuid ei suuda seda

kohapeal tõendada. Seetõttu võib abipolitseinik politseiametniku korraldusel

narkootilise aine hoiule võtta kuni isiku loa olemasolu on kontrollitud ja kinnitatud.

 Kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik

kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja

kahjustamiseks või põgenemiseks (KorS § 52 lg 1 p 4). Selle sätte juures on mõeldud

mistahes seadust ning vabadus võib olla võetud karistusena või ohu tõrjumisena kas lühi-

või pikaajaliselt. Seejuures ei pea olema tegemist asjaga, mille kandmist seadus keelaks.

Isik võib kaasas kanda ka kääre, küüneviili, süstalt, mutrivõtit vms. Kuid olukorras, mil

neid asju kasutatakse ründe abivahendina, annab see isikule võimaluse jõulisemalt

rünnata.70

Näide: Abipolitseinik toimetab isiku kainenema ning enne politsei sõidukisse

paigutamist tehtud turvakontrolli käigus leiti tema vöölt taskunuga. Kuigi taskunuga

70 Laaring jt 2017, lk 170.

104

on tsiviilkäibes lubatud, siis tuleb nuga võtta hoiule, et isik sellega kinnipidamisel ei

kahjustaks ennast, abipolitseinikku ega politseiametnikku.

 Kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on

vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha

ekspertiisi (KorS § 52 lg 1 p 5).

Näide: Kui abipolitseinik on tabab kahtlustatavana tagaotsitava isiku ning isik tuleb

kinni pidada ja enne seda teostada turvakontroll ja isiku vallasasja läbivaatus. Isiku

seljakoti läbivaatuse käigus leiab abipolitseinik valge pulbriga kott, mille suhtes on

vajalik teostada ekspertiis, et tuvastada, kas see võib olla narkootiline aine, mistõttu

võtab ta politseiametniku korraldusel aine hoiule.

 Kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib

ohustada isikut ennast või teist isikut (KorS § 52 lg 1 p 6). Selline ese võib olla süstal,

käärid, naaskel vms, mille kaasas kandmine ei ole seadusega keelatud, kuid mille taskus

hoidmine võib vigastada isikut ennast või teist isikut.

Järgnev tabel võtab kokku abipolitseinikule lubatud KorS meetmete võrdluse kehtiva ja uue

seaduse alusel.

Tabel 4. Abipolitseinikule lubatud meetmete võrdlus kehtiva ja uue abipolitseiniku seaduse alusel

KEHTIV:

korraldusel

koos politseiga

UUS:

korraldusel nii

koos kui

iseseisvalt

KEHTIV:

korralduseta

iseseisvalt

UUS:

korralduseta

nii koos kui

iseseisvalt

Erisused Muudatus

§ 28. Ettekirjutus ja

haldussunnivahendi

kohaldamine

JAH JAH JAH JAH

Ei muutu midagi

§ 30. Küsitlemine

ja dokumentide

nõudmine

JAH JAH JAH JAH

Ei muutu midagi

§ 31. Kutse ja

sundtoomine

EI JAH* EI EI *Keelatud kohaldada

sundtoomist

Tekib õigus kutse

andmiseks, sundtoomise

õigust ei teki.

§ 32. Isikusamasuse

tuvastamine

lg 1 - 4* lg 6 ja 9 lg 1 - 4* lg 1-5 ja lg 7-

8

Lõige 4 vaid eriolukorra

või erakorralise

seisukorra ajal. Ei ole

lubatud kasutada vahetut

sundi ega toimetada isikut

isikusamasuse

tuvastamiseks

ametiruumi.

Tekib õigus kasutada

vahetut sundi ja politsei

ametniku korraldusel

toimetada isik

ametiruumi. Kaob

piirang, et lg 4

kohaldamisel peab olema

eriolukord või

erakorraline seisukord.

§ 34. Isikuandmete

töötlemine

jälgimisseadmestiku

kasutamisega

JAH JAH EI EI Meedet võib kohaldada ka

III astme abipolitseinik

politsei korraldusel

iseseisvalt tegutsedes.

§ 37. Isiku

joobeseisundi

kontrollimine ja

tuvastamine

EI JAH EI JAH Tekib õigus selle meetme

kohaldamiseks.

§ 38. Alkoholijoobe

kontrollimine ja

tuvastamine

kohapeal

JAH* JAH** JAH* JAH *Ainult

indikaatorvahendit, mitte

tõenduslikku alkomeetrit.

**tõendusliku

alkomeetriga ainult

korraldusel

Tekib õigus politsei

korraldusel tõendusliku

alkomeetriga tuvastada

alkoholijoovet.

§ 39. Isiku

toimetamine

alkoholijoobe

EI JAH EI EI Tekib õigus politsei

korraldusel isik toimetada

ametiruumi ja

105

KEHTIV:

korraldusel

koos politseiga

UUS:

korraldusel nii

koos kui

iseseisvalt

KEHTIV:

korralduseta

iseseisvalt

UUS:

korralduseta

nii koos kui

iseseisvalt

Erisused Muudatus

tuvastamiseks

ametiruumi ja

tervishoiuteenuse

osutaja juurde

tervishoiuteenuse osutaja

juurde.

§ 41. Narkootilise

või psühhotroopse

aine või muu

joovastava aine

tarvitamise või

sellest põhjustatud

joobeseisundi

tuvastamine

JAH* JAH** EI EI *Õigus kasutada

tuvastamiseks vaid

indikaatorvahendit.

**III astme AP-l

iseseisvalt keelatud

kohaldada vahetut

erimeetme kohaldamisel

III astme abipolitseinikul

tekib õigus politsei

korraldusel iseseisvalt

tegutsedes kasutada

indikaatorvahendit ja

toimetada isik

tervishoiuteenuse osutaja

juurde või riiklikku

ekspertiisiasutusse.

§ 42.

Joobeseisundis isiku

kainenema

toimetamine

JAH JAH EI EI III astme abipolitseinikul

tekib õigus iseseisvalt

tegutsedes politsei

korraldusel toimetada

joobeseisundis isik

kainenema.

§ 44. Viibimiskeeld JAH* lg 1 p 2, 4, 6 JAH* lg 1 p 1 ja 3, 5 *Koha, mitte isiku suhtes.

Eriolukorra ja

erakorralise seisukorra

ajal võib viibimiskeeldu

kohaldada ka IPAP kuni

üks tund.

Tekib õigus

viibimiskeeldu kohaldada

ka isiku suhtes. III astme

abipolitseinikul iseseisvalt

tegutsedes kaob piirang,

et seda võib kohaldada

vaid eriolukorra ja

erakorralise seisukorra.

§ 45. Sõiduki

peatamine

lg 1 ja 5* lg 5** lg 1 lg 1, 3, 4 *lg 5 vaid eriolukorra või

erakorralise seisukorra

ajal;

**ilma tulirelvata

II ja III astme

abipolitseinikud saavad

õiguse politsei

korraldusel sundpeatada

sõidukit tavaolukorras,

välja arvatud tulirelvaga.

II ja III astme

abipolitseinikud saavad

õiguse peatada sõiduk

tsiviilvärvides sõidukist

valgusseadme abil.

§ 46. Isiku

kinnipidamine

JAH* lg 1 p 3, 4, 5,

6, 8

JAH* lg 1 p 1, 2 *Kinnipidamise õigus, kui

1) see on vältimatu

vahetult eelseisva kuriteo

toimepanemise

ärahoidmiseks; 2) see on

vältimatu isiku elu või

kehalist puutumatust

ähvardava vahetu ohu

tõrjumiseks; 3) isik on

avalikus kohas pannud

toime korrarikkumise ja

tema isikut ei ole

tuvastatud või

korrarikkumise

kõrvaldamiseks on

kohaldatud vahetut sundi

ning on küllaldane alus

eeldada, et vahetu sunni

kohaldamise lõpetamisel

jätkab isik korrarikkumise

toimepanemist.

Tekivad täiendavad

alused kinnipidamiseks -

seaduses sätestatud alusel

sundtoomiseks;

terviseseisundi või vanuse

tõttu abi vajava isiku

üleandmiseks;

täiskasvanud saatjata alla

16-aastase lapse

üleandmiseks; hädaohus

oleva lapse toimetamiseks

ohututesse tingimustesse

seadusliku esindaja

nõusolekuta.

§ 47. Turvakontroll JAH lg 1 p 1, 2, 3 JAH* lg 1 p 1, 4, 5,

6

*IPAP-il õigus

kontrollida isikut või tema

riietust üksnes vaatlemise

ja kompimise teel või

tehnilise vahendi abil,

kui: 1) see on vajalik

III astme abipolitseinikul

tekib täiendavaid õigusi

turvakontrolli tegemiseks.

106

KEHTIV:

korraldusel

koos politseiga

UUS:

korraldusel nii

koos kui

iseseisvalt

KEHTIV:

korralduseta

iseseisvalt

UUS:

korralduseta

nii koos kui

iseseisvalt

Erisused Muudatus

vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumiseks või 2) isikult

võib seaduse alusel võtta

vabaduse.

§ 48. Isiku

läbivaatus

JAH* lg 3* JAH* JAH* *isiku kehaõõnsusi ei või

läbi vaadata

Tekivad täiendavad

alused isiku läbivaatuseks

- kui see on

vältimatult vajalik

isikusamasuse

tuvastamiseks.

§ 49. Vallasasja

läbivaatus

JAH lg 1 p 1, 5, 6,

7

JAH* lg 1 p 2, 3, 4 * IPAP-il siis, kui seda

kannab kaasas isik, kelle

suhtes võib seaduse alusel

teostada turvakontrolli

või kelle võib seaduse

alusel läbi vaadata.

III astme abipolitseinikul

tekib täiendavaid õigusi

vallasasja läbivaatuseks.

§ 50. Valdusesse

sisenemine

JAH JAH* EI EI *III astme AP-l iseseisvalt

keelatud lõike 1 punkti 3

alusel valdusesse siseneda

III astme abipolitseinik

saab õiguse politsei

korraldusel piiratud

ulatuses valdusesse

siseneda.

§ 51. Valduse

läbivaatus

JAH JAH* EI EI *III astme AP-l iseseisvalt

keelatud valdust läbi

vaadata

Ei muutu midagi

§ 52. Vallasasja

hoiulevõtmine

JAH* JAH JAH* EI *Õigus võtta hoiule

turvakontrolli või isiku

läbivaatuse käigus

tuvastatud vallasasja,

millega isik võib ohustada

ennast või teist isikut või

mille valdamine on isikul

seadusega keelatud.

Tekivad täiendavad

alused vallasasja hoiule

võtmiseks

Eelnõu § 25 reguleerib kinnipeetud isiku saatmist.

Käesolev paragrahv näeb ette, et II ja III astme abipolitseinikul on õigus teostada kinnipeetud

isiku saatmist politsei ja piirivalve seadus § 741 aluselt ja korras.

Vastavalt PPVS-ile tähendab kinnipeetud isiku saatmine kinnipeetavate - kahtlustatav,

vahistatu, süüdimõistetu transportimist arestimaja sees või väljapoole seda, olles relvastatud

saatemeeskonna järelevalve all. Enne ja pärast transporti teostatakse isikule turvakontroll või

läbivaatus vastavalt korrakaitseseadusele. Saatemeeskonna ülesannete ja töökorra määrab

kindlaks vastutav minister määrusega.

Seaduse muudatus annab õiguse ja võimaluse abipolitseinikel kaasuda laiemalt politsei

ülesannete rakendamisel. II ja III astme abipolitseinike, kellel on tulirelva kandmise õigus,

saab edaspidi rakendada erinevate kinnipeetud isikute saatmisel, olenemata kinnipeetud isiku

staatuses (kahtlustatav, vahistatud, süüdimõistetu jne). Oluline on täiendava konvoiliikmeks

olemine kohtukonvois. Abipolitseiniku kaasamisel saab PPA täiendada kohtukonvoi liikmete

arvu või moodustada konvoiliikmetest meeskonna, kus üks liige on politseiametnik ning teine

abipolitseinik. Kinnipeetud isikute saatmisel abipolitseiniku osalusel kehtivad

abipolitseinikule samad õigused ja kohustused, mis on sätestatud kinnipeetud isikute

saatmisjuhendis.

2. jagu. Vahetu sund.

107

Abipolitseinikul on ka kehtiva APolS-i järgi õigus politsei tegevuses osalemisel kanda ja

kasutada relva ja erivahendeid ning rakendada piiratud ulatuses korrakaitse seaduses

nimetatud meetmeid ning kohaldada vahetut sundi.

Vahetu sund KorS § 74 tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise

jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga. Erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud

isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv. Relv on tulirelv või muu relv

RelvS- i tähenduses. Lahingumoon on lahingumoon RelvS-i § 833 lõike 2 tähenduses.

Abipolitseinik võib füüsilist jõudu, erivahendit ja relva kasutada uue APolS-i järgi §-des 26–

30 sätestatud alustel ja korras.

Võrreldes kehtiva APolS-iga ei reguleeri uus APolS eelnõu eraldi abipolitseiniku poolt

gaasipihusti, kumminuia ja teleskoopnuia kasutamist. Kuna KorS sätestab vahetu sunni

kohaldamise lubatavuse, siis on reguleeritud, millistel tingimustel võib kasutada ka

gaasipihustit, kumminuia ja teleskoopnuia. Kasutamine peab olema proportsionaalne ja

vajalik. Seega pole vajalik eraldi abipolitseiniku puhul reguleerida gaasipihusti, kumminuia

ja teleskoopnui kasutamine. KorS reguleerib täpsemalt just tulirelva ja elektrišoki relva

kasutamise ning ka abipolitseinike puhul on see APolS-is reguleeritud.

Vahetu sund kujutab endast kõige olulisemat ning üldjuhul kõige raskemat võimalikku isiku

õiguste riivamist haldustäitemenetluses – füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamist.

Seetõttu on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tegemist haldussunnivahendite ultima

ratioga, mida saab kasutada üksnes siis, kui muud võimalikud vahendid on oma mõju

ammendanud või neid ei ole võimalik kasutada.71 Seetõttu peavad abipolitseinikud olema

selleks põhjalikult ettevalmistatud, omama nii õiguslikke teadmisi kui praktilisi oskusi ja

olema hea analüüsi võimega. Sama oluline on selgelt määrata abipolitseinikule füüsilise jõu,

relvade ning erivahendite kasutamiseks alused.

Abipolitseinikule esitatavad nõuded haridusele, tervise, ja füüsilisele ettevalmistusele aitavad

samuti luua eeldused, et isikute põhiõigusi ja –vabadusi saavad vajaduse korral piirata selleks

hoolikalt valitud isikud. Lisaks uue APolS-iga on ettenähtud sisukam ja praktilisem väljaõpe,

mis peab andma abipolitseinikule vajalikud praktilised oskused ja teoreetilised teadmised

vahetu sunni kohaldamiseks ning enda ja teiste turvalisuse tagamiseks.

Eelnõu § 26 reguleerib vahetu sunni kohaldamist. Ka kehtiva APolS järgi on sätestatud

abipolitseinikule õigus kohaldada sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,

arvestades käesoleva APolS erisusi. Eraldi on kehtivas APolS-is toodud abipolitseiniku õigus

kohaldada vahetut sundi politseiametniku korraldusel, kui see on vältimatult vajalik

politseiametniku poolt riikliku järelevalve meetme kohaldamise eesmärgi saavutamiseks.

Lõige 1 näeb ette, et II ja III astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes

käesoleva eelnõu §-i 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,

arvestades käesoleva seaduse erisusi. Teisisõnu, kui abipolitseinikul on õigus KorS meedet

kohaldada, siis võib ta eesmärgi saavutamiseks vajadusel kasutada vahetut sundi.

Abipolitseinik peab järgima KorS-is vahetule sunnile ettenähtud sätteid nagu KorS §-s 76

vahetu sunni kohaldamise lubatavus, §-s 77 abi andmine vigastatud isikule, §-s 78 vahetu

sunni eest hoiatamine ja APolS- s neid ei dubleerita. Abipolitseinik võib seega kohaldada

71 Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri

108

vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine

muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Vahetut sundi on

lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole

võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse

tõttu. Oluline on see, et vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse

saamiseks vastavalt KorS § 76.

Näide: Piirkonnas patrullivad kaks III astme abipolitseinikku reageerivad väljakutsele.

Sündmuskohale jõudes leiavad nad pargi pingil magava tugevas joobes ja

kontaktivõimetu mehe, kelle kõrval lebavad alkoholi pudelid. Äratamisel selgub, et

mees on raskesti mõistetava kõnega, ei tea, kuhu ta suundub, ega oma turvalist

peatumispaika. Ta keeldub koostööst ja lahkumisest. Pärast korduvaid selgitusi üritab

ta püsti tõusta ja eemale minna, kuid tasakaalu kaotades kukub korduvalt.

Abipolitseinikud helistavad välijuhile, kes hindab olukorda ja annab korralduse mees

kainenema toimetada. Arvestades tema joovet ja terviseriski, toimetavad

abipolitseinikud ta politseisõidukisse ja viivad kainenema.

Lõige 2 näeb ette, et II ja III astme abipolitseinikul on õigus politsei ülesandel kohaldada

vahetut sundi politseiametniku korraldusel, kui see on vältimatult vajalik

politseiametniku poolt riikliku järelevalve meetme kohaldamise eesmärgi

saavutamiseks. Abipolitseiniku ülesanne on politsei abistamine, vahetu sunni kohaldamise

eelduseks on üldjuhul kehtiva politseiametniku korralduse olemasolu. Kuna abipolitseiniku

ülesanne on abistada politseiametnikku, peaks abipolitseinik saama vajaduse korral aidata

politseiametnikku tema kohaldatava meetme eesmärgi saavutamiseks vahetu sunni

kohaldamisel olenemata sellest, kas abipolitseinikul on ettenähtud antud meetme kohaldamise

õigus. Nimetatud vahetu sunni kohaldamisele kaasamise õigus annab võimaluse

abipolitseinikke paindlikumalt kaasata. Samas teeb aga otsuse sunni kohaldamise vajaduse

kohta politseiametnik, kellel on põhjalikumad teadmised ja suuremad kogemused ohu

hindamisel.

Lõige 3 kohaselt on III astme abipolitseinikul politsei tegevuses osaledes iseseisvalt

keelatud kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse § 41 lõikes 10 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetme kohaldamisel. KorS § 41 lg 10 annab bioloogilise vedeliku proovi

võtmise tagamiseks õiguse kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi

nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Kuigi proovi võtjaks on

tervishoiuteenuse osutaja töötaja, otsustab proovi võtmiseks vahetu sunni kasutamise ja

vastutab vahetu sunni kasutamisega isikule tekitatud ülemäärase kahju eest politsei.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab oma tavapäevase tegevuse eest, näiteks tagab bioloogilise

proovi võtmisel vajaliku hügieeni. Vahetu sunniga proovi võtmise vajadusel tuleb arvestada,

et põiekateetriga uriiniproovi võtmine sunniga võib kahjustada isiku tervist juhul, kui ei

suudeta tagada isiku liikumatust. Seetõttu tuleks isiku vastuhaku korral eelistada vereproovi.72

Põhjus, miks iseseisvalt politsei tegevuses osaledes III astme abipolitseinikule ei ole õigust

sundi selle meetme kohaldamisel kasutada, on selles, et tegemist on keerulise ülesandega,

mida peab vajaduse korral läbi viima politseiametnik ise.

Eelnõu § 27 loetleb abipolitseinikule lubatud erivahendid ja relvad. Kehtiva APolS-i § 32

järgi on abipolitseinikule lubatud relvad Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud

gaasirelv, külmrelv, elektrišokirelv ja tulirelv. Gaasirelvana võib abipolitseinikule

72 Laaring jt 2017, lk 131.

109

väljastada gaasipihusti, külmrelvana võib väljastada kumminuia ja teleskoopnuia ning

tulirelvana väljastada püstoli või revolvri. Lisaks võib PPA peadirektori või tema volitatud

ametniku eelneval loal ja vastava tulirelva alaliigi erikoolituse läbimisel abipolitseinikule

väljastada lisaks eelpool nimetatutele muud politsei tulirelva alaliigid näiteks püssi ehk

tugirelva. Uue APolS eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse abipolitseinikule lubatud relvade

liike ja alaliike. Lisanduvad pneumorelv ja harjutusrelv.

Abipolitseinikule lubatud külmrelvade sätestamisel on lähtutud sellest, et abipolitseiniku

tegevus on sageli seotud avaliku korra tagamisel konfliktsituatsioonidega, mis võivad endaga

tuua kaasa rünnaku abipolitseiniku või teiste isikute suhtes. Kumminuia või teleskoopnuia

kasutamine võib osutuda vältimatuks abipolitseiniku või teiste isikute vastase ründe

tõrjumiseks. Abipolitseinikule täiendava enesekaitse või teiste isikute elu ja tervise kaitseks

füüsilise jõu kõrval relva kasutamise võimaluse mitte lubamine võib panna abipolitseiniku

sellisesse olukorda, mis ei võimalda tal täita talle pandud ülesannet. Samuti ei taga see isikute

poolse ootuse realiseerumist. Kuivõrd abipolitseinik on politsei tegevuses osaledes riigivõimu

esindaja, siis isikud eeldavad, et riik reageerib adekvaatselt ja proportsionaalselt rikkumisele,

mis võib tuua kaasa teiste ohu või ohu realiseerumise teiste isikute elule ja tervisele.

Kehtiva APolS järgi on erivahenditena abipolitseinikule lubatud PPA väljastatud käerauad,

sidumisvahend, tehniline tõke ja sõiduki sundpeatamise vahend. Nimetatud erivahendid on

vajalikud, et riigivõimu esindajana tagada proportsionaalne ja eesmärgipärane reageerimine,

kui esinevad seadusest tulenevad alused, mis tingivad nimetatud erivahendite kasutamise. See

on ka vajalik selleks, et tagada abipolitseinike ja teiste isikute ohutus või minimeerides

võimalus, et korrarikkuja võiks ennast vigastada. Uue APolS eelnõuga antakse PPA-le õigus

väljastada abipolitseinikule erivahendina ka eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis ning

eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend. PPA kasutab eriotstarbelisi valgus- ja

heliseadeldisi ning värvimis- ja märgistusvahendeid eelkõige selleks, et hallata massirahutusi,

kus on vaja masside kontrollimist või korrarikkujate eraldamist. Valgus ja suunatud

helisignaalid aitavad juhtida inimhulki soovitud suunas ning takistada nende liikumist

keelatud alale. Spetsiifilised heliseadmed võimaldavad anda kõrge intensiivsusega helilisi

käske ja hoiatusi, mis on kaugelt kuuldavad ja aitavad rahvahulka kontrolli all hoida. Kui

rahvahulga sees on isikuid, kes provotseerivad vägivalda või sooritavad õigusrikkumisi, võib

politsei kasutada värvimisvahendeid (nt spetsiaalne spreivärv või markerkuulid), et tähistada

õigusrikkujaid isegi siis, kui nad sulanduvad hiljem rahvamassi. Värvipõhiseid

märgistusvahendeid saab kasutada distantsilt, vältides otsest füüsilist kontakti

korrarikkujatega, mis võib vähendada eskalatsiooni ja ohtu politseiametnikele.

Käesolevas peatükis on järgitud RelvS-s kasutatud termineid, sealhulgas järgmisi:

 kandmine on relva endaga kaasas kandmine väljaspool hoiukohta;

 kasutamine on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või

kahjustamiseks relvaga.

Lõike 1 kohaselt, võib PPA väljastada II ja III astme abipolitseinikule erivahendeid.

Punktide 1 ja 2 kohaselt käerauad ja sidumisvahendi. Käerauad on spetsiaalselt käte

aheldamiseks loodud vahend, mille eesmärk on piirata isiku käte liikumist turvalisel ja kindlal

viisil. Oluline ei ole mitte materjal, vaid nende funktsioon – piirata käte liikumist viisil, mis

tagab ohutuse nii aheldatud isikule kui ka ümbritsevatele. Käeraudade peamine erinevus

muudest sidumisvahenditest seisneb nende ohutuses – need takistavad käte liikumist ilma

110

verevarustust piiramata, soonimata ega liigset valu põhjustamata. Samuti on käerauad

lukustatavad, kergesti avatavad ja korduvkasutatavad.73

Punkti 3 kohaselt tehnilise tõkke. Tegemist on vahendiga, millega takistatakse isikute või

sõidukite vaba liikumist, nt erineva kõrguse ja konstruktsiooniga teisaldatavad aiad või

sõidukid. Olenevalt ohuhinnangust ja objektist võib olla taktikaliselt vajalik kasutada tõketena

betoonplokke, liivakotte, okastraati jne. Tehnilise tõkke all saab mõista kõiki vahendeid, mis

on mõeldud isikute ja sõidukite passiivseks suunamiseks ja takistamiseks.74

Punkti 4 kohaselt sõiduki sundpeatamise vahendi. Kõige enam kasutatav on „siil“, mille

puhul on tegemist mootori jõul teel liikuva sõiduki peatuma sundimiseks mõeldud seadmega,

millest üle sõitmisel purunevad sõiduki rehvid ning edasi liikumine on kas võimatu või

raskendatud. Lisaks on tehniliste vahenditena võimalik kasutada teele paigaldatavad võrke,

millesse sõitmisel sõiduk peatub või millesse takerduvad rehvid. KorS ei piira ega täpsusta

erivahendina sundpeatamise vahendite liike, lubades seega kasutada ka näiteks elektroonilisi

või muid sundpeatamise vahendeid.75

Punkti 5 kohaselt eriotstarbelise valgus- ja heliseadeldise. Seadeldis on mõeldud selleks, et

sundida isikut talle pandud kohustuslikku haldusakti täitma. Näiteks on võimalik

massirahutusel valjuhääldi häirivate heliefektidega mõjutada isikute liikumist.76 II ja III astme

abipolitseinik eriotstarbelist valgus- ja heliseadeldist igapäevaselt politsei tegevuses osaledes

ei kasuta. Tegemist on massiohje üksuse varustusega. Heliseadeldis võib olla nii sõnumi

edastamiseks kui rahvamasse häiriva heli tekitamiseks. Eelkõige on nende seadeliste

kasutamine vajalik kriisiolukorras just kriisirolliga abipolitseinike poolt, kellel on ka vastav

väljaõpe.

Punkti 6 kohaselt eriotstarbelise värvimis- ja märgistusvahendi. Näiteks on võimalik

massilise korratuse käigus korrarikkuja tema kinnipidamise tagamiseks märgistada.77 II ja III

astme abipolitseinik eriotstarbelist värvimis- ja märgistusvahendit igapäevaselt politsei

tegevuses osaledes ei kasuta. Tegemist on massiohje üksuse varustusega, millega näiteks

rahvahulgas agressiivne või õigusrikkumisi toime pannus isik märgistatakse värvainega

eemalt, et oleks võimalik tema hilisem korrarikkujana identifitseerimine või tema

kinnipidamiseks.

Erivahendite väljastamisel on oluline see, et abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes

kanda ja kasutada vaid PPA väljastatud erivahendeid. Võrreldes politseiametnikule lubatud

erivahenditega, ei ole abipolitseinikul õigus kasutada järgmisi erivahendeid: jalaraudu,

rahustussärki, -tooli või -voodit, teenistuslooma või veekahurit. Tegemist on ammendava

loeteluga, see tähendab, et vahendit mida ole loetelus, seda abipolitseinik erivahendina

kasutada ei saa.

Lõige 2 nimetab II ja III astme abipolitseiniku lubatud relvad ja nende alaliigid, mida PPA

võib talle väljastada ja mida on abipolitseinikul lubatud kasutada.

73 Eljas, Chris; Kajo, Kaisa; Kask, Oliver; Kirsimägi, Silva; Kiviste, Jaak; Kohava, Marili; Kranich, Helen;

Laaring, Mait; Pars, Siiri; Punko, Irina; Põllumäe, Sander; Roosve, Triin; Saarmets, Virgo; Timberg, Henry;

Vanaisak, Ülle. 2025. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2. ümbertöötatud ja täiendatud trükk.

Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 410. 74 Laaring jt 2017, lk 236. 75 Sealsamas, lk 236. 76 Sealsamas, lk 237. 77 Sealsamas, lk 237.

111

Punkti 1 kohaselt on abipolitseinikule lubatud tulirelv, täpsemalt püss, püstol, revolver.

Oluline on välja tuua, et ka kehtiva APolS-i kohaselt võib abipolitseinik kanda ja kasutada

tulirelva. RelvS-i § 12 kohaselt on: püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja

relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm; püstol – tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600

mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid

võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas ning revolver – trumliga tulirelv, mille

üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud)

ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.

Punkti 2 alusel gaasirelv, täpsemalt gaasipihusti. RelvS-i § 11 tähenduses on tegemist

relvaga, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega

gaasiga. Abipolitseinikule on lubatud gaasirelva alaliigist üksnes gaasipihusti, mitte

gaasipüstol, ega gaasirevolver. Gaasipihusti puhul on tegemist piiramata tsiviilkäibega

relvaga, mis tähendab, et seda tohib tsiviilisik vabalt omandada, omada ja kasutada ilma

eriliste piiranguteta ning on mõeldud eelkõige enesekaitseks. Gaasipihusti sätestatakse

abipolitseinikule lubatud relvadena just õigusselguse huvides tagamaks, et abipolitseinik

kannab ja kasutab üksnes PPA väljastatud gaasipihustit. Gaasipihusti on oma olemuselt kõige

väiksema intensiivsusega relv. Seda kasutades on võimalik ründaja ajutiselt teha kahjutuks,

ilma et tekiks püsivaid tervisekahjustusi, kuna gaasipihusti mõju on ajutine ja põhjustab

tavaliselt tugevat ärritust silmades ja hingamisteedes.

Punkti 3 alusel külmrelv, täpsemalt kumminui või teleskoopnui. Praeguseks ei ole PPA-s

enam igapäevaselt kasutusel kumminuia, kui aga arvestada ohte, mis meid ümbritsevad (sõda

Ukrainas, hübriidrünnakud, massilised sisseränded naaberriikides), siis on vajalik, et eelkõige

kriisiolukordadeks säiliks abipolitseinikul õigus kumminuia kasutamiseks. Täna on kõigil

politseiametnikel vööl teleskoopnui ning vastava koolituse läbinud abipolitseinikel samuti.

Teleskoopnui on efektiivne mõjuvahend just ründe tõrjumisel. Kuna ta on kompaktne, siis on

seda ka mugav kanda.

Punkti 4 alusel pneumorelv. See on vajalik olukorras, kus on vaja kasutada relva, välja

arvatud tulirelva, ja relvaga mõjutatav isik või objekt asub külm-, gaasi-, või elektrišoki relva

ulatusest väljas, või neid ei ole eelmainitud relvastust tehnilistel või ohutuslikel

kaalutlusetutel võimalik kasutada. Tegemist on mittesurmava tööpõhimõttega relvaga ning

abipolitseinikute osas on mõeldud eelkõige kasutamiseks politsei kriisiüksuses massiohje

erivõimekusena. Pneumorelvad on kasutuses ka teistes riikides, nagu Soomes, ja sealt saadud

positiivne kogemus on andnud kindlust, et neid sobib ka meil kasutusele võtta.

Punkti 5 alusel elektrišokirelva. Eestis on elektrišokirelv politseiametnike kasutuses 2018.

aastast ning samas ajast on ka abipolitseinikel olnud õigus peale vastavat väljaõpet seda relva

kanda ja kasutada.

Punkti 6 järgi harjutusrelva. RelvS-i § 3 lõike 4 alusel on tegemist on ametirelvaga, mis on

spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud

lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat

laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada.

Harjutusrelvad jagunevad treeningrelvadeks ja õpperelvadeks.

Harjutusrelv on oluline õppevahend Sisekaitseakadeemias ja Politsei- ja Piirivalveametis.

Harjutusrelv võib olla spetsiaalselt harjutusrelvaks valmistatud relv, näiteks läbipaistvast

plastist valmistatud revolver või püstol, või tavapärasest tulirelvast kohandatud relv, millel

näiteks on lukukeel lühemaks tehtud või relval terve lukk asendatud õppeotstarbeks tehtud

spetsiaalse lukuga. Harjutusrelvas ei kasutata tulirelva laskemoona, vaid kummikuule ja muud

sarnast, mida on võimalik ka lasta. Sellist relva nimetatakse ka treeningrelvaks. Kui relv on

112

ette nähtud ainult relvaõppe eesmärgil, et õppida relva lahti võtmist ja kokku panemist,

nimetatakse seda õpperelvaks. Harjutusrelvad ei ole tsiviilkäibes lubatud relvad.78

Eelnõu § 28 sätestab käeraudade ja sidumisvahendi kasutamise. Võrreldes kehtiva

APolS-iga käeraudade ja sidumisvahendi kasutamise aluseid ei muudeta.

Lõige 1 näeb ette, et II ja III astme abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu

korrakaitseseaduse § 79 lõikes 1 esinevate aluste olemasolul. Sättest tuleb selgelt välja, et I

astme abipolitseinikul käeraudade ega sidumisvahendi kasutamise õigust ei ole.

Korrakaitseseadusest tulenevalt võib abipolitseinik käeraudu või sidumisvahendit kasutada,

kui on alust arvata, et isik võib:

 Rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või

kahjustada suure väärtusega varalist hüvet.

 Põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel

võetud vabadus. Isikuna, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, tuleb käsitleda PS

§-s 20 nimetatud juhte, st näiteks kuriteos kahtlustatava kinnipidamine,

väärteomenetluses isiku kinnipidamine, korrakaitseseaduse alusel isiku kinnipidamine,

sundtoomine, kainenema paigutamine jne. Vabaduse võtmine ei ole seevastu

ülekuulamine, küsitlemine, viibimiskeelu kehtestamine jne.79

 Ennast vigastada või enese tappa.

KorS § 79 lõike 1 sissejuhatava lauses sätestatud „On alust arvata“ tähendab, et käeraudu saab

rakendada juba enne eelnimetatud kahjulike tegevuste algust. Piisab sellest, kui

abipolitseinikul või politseiametnikul on juhtumi asjaoludest tulenevalt pidada võimalikuks

selline käitumine. Eelkõige subjektiivsed, meetmele allutatud isikust ja tema varasemast

käitumisest lähtuvad asjaolud, nt varasemad põgenemiskatsed, enesetapukatsed, tunduv

füüsiline üleolek, teadaolev kalduvus vägivaldsusele või isiku kuulumine kuritegelikku

grupeeringusse, kes võiks püüda teda konkreetses olukorras vabastada jne.

Enesestmõistetavalt laieneb käeraudade kasutamise volitus ka juhtudele, kus kahtlus on

realiseerunud ning nimetatud kahjulik tegevus juba toimub, nt tabatakse isik põgenemiskatselt

või lahutatakse kaklus.80

Käeraudade kasutamisel ei ole reguleeritud nende kasutamise taktika, ehk see, kas aheldada

käed ette, taha, vöö külge vms. Juhinduma peab turvataktika soovitustest ning

proportsionaalsuse ja otstarbekuse nõudest.81

Lõige 2 täpsustab, et kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib abipolitseinik kasutada

sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta

kestvat füüsilist valu.

KorS § 79 lg 3 näeb ette, et sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest, sest

see võib takistada verevarustust ning põhjustada tervisele tõsist ohtu. Seega on hiljemalt tunni

aja möödumisel (muul juhul vajaduse äralangemisel) vajalik sidumisvahend eemaldada.