PÄA ettepanekud TTOS eelnõule

Tere

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja esitab lõikes 4 _1 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“.

Eelnõu seletuskiri sedastab, et eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on laiendada tööandja võimalusi infot edastada, võimaldades seda teha ka elektrooniliselt töökeskkonna andmekogu kaudu.

Päästeamet teeb ettepaneku, et teavitus võiks minna ka lisaks eesti.ee portaali kui kannatanu kohta on raport tööinspektsiooni portaali laekunud (hetkel sellist teavitust ei ole). Päästeameti hinnangul see aitaks tagada, et raportid jõuaksid kannatanuteni kindlalt, isegi kui tema e-posti aadress muutub või kui puudub kaitsjaks määratud isik.

Selline kahekanaline teavitussüsteem vähendaks riske, et oluline info võib kaduma minna või kätte mitte jõuda.

Lisaks märgib Päästeamet, et TTOS-i §-dega 27_6 ja 27_7 , millega sätestatakse uus väärteokoosseis ning mille kohaselt on TI-l õigus karistada töötajat rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, kui ta ei kasutanud tööandja väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt või jättis need üldse kasutamata ning sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule, võiks sätestada erisuse ja isikukaitsevahendite kasutamise mitte kasutamise otsuse võiks jätta asutusele.

Päästeamet selgitab: Teenistujatele on kehtestatud kohustus kanda pääste- ja demineerimistööde teostamisel isikukaitsevahendeid, et tagada nende ohutus ja tervise kaitse. Samas esineb töökorralduses olukordi, kus isikukaitsevahendite kandmine ei ole vajalik, kuna tegevuste iseloomu tõttu puudub otsene oht või tingimused seda ei nõua.

Sellisteks olukordadeks võib olla näiteks suvel pikaajalise metsa kustutustööde tegemine või kulu põlengu likvideerimine, kus ei kanta roobade jopet, kuna tuleohu likvideerimisel kasutatakse peamiselt luudasid, mistõttu puudub otsene kokkupuude leegiga ning tuleohu tase on madal. Sellise erandi tegemiseks antakse teenistujale eraldi luba vastavalt päästetöö või demineerimistöö juhilt, kes hindab konkreetse tööohutuse olukorda ja riske.

Kätlin Tänavots

Õigusosakond

õigusloome jurist

+372 5567 0809

[email protected]

PÄÄSTEAMET

Raua 2 | 10124 Tallinn

paasteamet.ee

olevalmis.ee

ohutusportaal.paasteamet.ee