Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 244-25/298930

Otsuse kuupäev 21.11.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus PETTAN OÜ vaidlustus Toila Vallavalitsuse riigihankes

„Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ (viitenumber

298930) hanke osas 1 PETTAN OÜ kvalifitseerimata

jätmise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, PETTAN OÜ, esindajad vandeadvokaat

Kadri Härginen, vandeadvokaat Mario Sõrm

Hankija, Toila Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 8, § 192 lg 3 p-i 5 ja § 198 lg 51 alusel

1. Jätta PETTAN OÜ vaidlustus läbi vaatamata.

2. Mõista Toila Vallavalitsuselt PETTAN OÜ kasuks välja PETTAN OÜ lepinguliste

esindajate kulud 1585 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toila Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) on 03.09.2025 avaldanud riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ (viitenumber

298930) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihange on jagatud kolmeks osaks.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on PETTAN OÜ

(edaspidi ka Vaidlustaja) 31.10.2025 esitatud vaidlustus Riigihankes. Vaidlustaja on esitanud

1 riigihangete seadus

2 (4)

pakkumuse Riigihanke osas 1 ja vaidlustab enda Riigihanke osas 1 kvalifitseerimata jätmise

otsuse (24.10.2025 „Kvalifitseerimise otsus“)

2. 07.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/244 pöördus vaidlustuskomisjon RHS § 195 lg 10 alusel

Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega, kuna leidis, et

vaidlustusmenetluses on ilmnenud asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda

Riigihanget jätkata.

07.11.2025 teatas vaidlustuskomisjon menetlusosalistele, et peatab RHS § 195 lg 10 alusel

vaidlustusmenetluse seoses pöördumisega Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve

teostamise taotlusega.

3. Toila Vallavalitsuse 14.11.2025 korraldusega nr 315 tunnistati Riigihanke menetlus RHS § 73

lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks. Seda otsust (edaspidi Otsus) on põhjendatud järgmiselt:

1) 13.11.2025 edastas Rahandusministeerium Toila Vallavalitsusele teate

järelevalvemenetluse alustamise kohta (kiri nr 12.2-1/4928-1). Rahandusministeeriumi

hinnangul esineb vaidlustuskomisjoni poolt järelevalveteates esitatud asjaolude ja

põhjenduste ning elektroonilises riigihangete registris avaldatud Riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimuste alusel põhjendatud kahtlus, et Riigihanke

menetlust tervikuna ei ole enam võimalik õiguspäraselt jätkata;

2) Riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtaeg 09.10.2025, mistõttu ei ole enam võimalik

muuta Riigihanke alusdokumente ja neis sätestatud tähtpäevi;

3) Rahandusministeerium nõustub vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et riigihanke jätkamist

takistab asjaolu, et hankelepingu täitmise algus (teenuse osutamisega alustamise aeg) on

Riigihanke alusdokumentides jäigalt fikseeritud kuupäevale 01.11.2025. Seega on

võimatu sõlmida hankelepingut alusdokumentides sätestatud tingimustel, kuna teenuse

osutamisega ei saa alustada kuupäeval, mis on lepingu sõlmimise ajaks möödunud;

4) põhjendatud vajaduseks on olukord, kus Riigihanke tulemusena ei ole hankelepingu

sõlmimine õiguspäraselt (st riigihankes sätestatud tingimustel) enam võimalik ja

hankelepingu sõlmimine tooks kaasa RHS-i rikkumise (st hankelepingu sõlmimise

(sisuliselt) teistsugustel tingimustel).

5) Toila Vallavalitsus nõustub Rahandusministeeriumi poolt esitatuga ning on seisukohal, et

on tekkinud põhjendatud vajadus Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kuna

Riigihanke tulemusena ei ole hankelepingu sõlmimine õiguspäraselt, st Riigihankes

sätestatud tingimustel, enam võimalik ja hankelepingu sõlmimine tooks kaasa RHS-i

rikkumise.

4. 17.11.2025 kirjaga nr 12.2-1/4990-1 lõpetas Rahandusministeerium järelevalvemenetluse, sest

Hankija oli tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

5. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3

sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse

kehtetuks [---].

Tulenevalt sellest, et Otsusega tunnistas Hankija kehtetuks vaidlustatud Riigihanke menetluse,

jätab vaidlustuskomisjon RHS § 192 lg 3 p-i 5 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel vaidlustuse läbi vaatamata.

3 (4)

Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik.

6. Vaidlustusmenetluse kulud

6.1. Riigilõiv

Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5

alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb

esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-ile 12.

6.2. Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud

6.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1

punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse

kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma

otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul,

kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise

kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

Seega on Vaidlustajal õigus lepinguliste esindajate kulude välja mõistmisele juhul, kui

vaidlustatud Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest.

6.2.2. Otsuse põhjendustest tuleneb kokkuvõtlikult, et Hankija tunnistas Riigihanke menetluse

kehtetuks, sest võimatu on sõlmida hankelepingut Riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustel, kuna teenuse osutamisega ei saa alustada ettenähtud kuupäeval – see on lepingu

sõlmimise ajaks möödunud.

Vaidlustuskomisjonil pole alust arvata, et Hankija oleks Otsuse vastu võtnud, kui Vaidlustaja

poleks vaidlustust esitanud. Vaidlustuse esitamiseta poleks Hankija Riigihanke menetlust

kehtetuks tunnistanud.

Hankija Otsus pole küll seotud vaidlustuses toodud taotlusega tunnistada kehtetuks Hankija otsus

jätta Vaidlustaja Riigihanke osas 1 kvalifitseerimata, kuid Vaidlustaja on vaidlustuses käsitlenud

Riigihanke menetluse jätkamise võimatust ja asunud seisukohale, et Hankijal puudub võimalus

hankelepingu õiguspäraseks sõlmimiseks, sest Riigihanke alusdokumentides on imperatiivselt

ette nähtud tööde teostamine perioodil 01.11.2025–01.05.2028. Hankija on sellele seisukohale

vastu vaielnud.

Hankija ei ole Otsuses esitanud põhjendusi selle kohta, et oleks tunnistanud Riigihanke menetluse

kehtetuks ka vaidlustuse esitamiseta.

Seega on RHS § 198 lg-s 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale esindajate kulude välja mõistmiseks

täidetud.

6.2.3. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks viidata Tallinna Halduskohtu 02.10.2025 määruses

asjas 3-25-2847 (p 15.2) toodud järgmisele seisukohale: „Andmata hinnangut hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasusele, leian, et käesoleval juhul oleks ebaõiglane jätta

kaebaja menetluskulud tema enda kanda põhjusel, et hankija ei ole kavandanud hankemenetluse

läbi viimist selliselt, et hanke välja kuulutamise ja pakkumiste esitamise tähtaja ning

hankelepingus märgitud teenuse osutamise alustamise aja vahele jääks piisav ajavaru selleks, et

ka võimalike vaidluste puhul oleks olnud võimalik hankelepingu täitmist kavandatud ajal

alustada.“

4 (4)

6.2.4. 20.11.2025 esitas Vaidlustaja taotluse oma lepinguliste esindajate kulude välja mõistmiseks

summas 1588,85 eurot (käibemaksuta), 5,6 tunni õigusabi osutamise eest. Selle summa sees on

haldustasu 3,85 eurot. Kuna haldustasu pole otseselt seotud õigusabi osutamisega (selgitus selle

kohta puudub), siis ei loe vaidlustuskomisjon seda lepinguliste esindajate kuluks.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja sisu ja mahtu silmas pidades on Vaidlustaja lepinguliste

esindajate kulud 1585 eurot (käibemaksuta) vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb Hankijalt

Vaidlustaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets