Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 07.11.2025 nr 1.2-2/105-1
Meie: 21.11.2025 e-kiri
Arvamus sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõule
Lugupeetud Karmen Joller
MTÜ-le Oma Pere on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalministri määrus „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu ning seletuskiri. Täname kaasamise eest ning esitame oma arvamuse.
Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamise üldine struktuur. MTÜ Oma Pere on panustanud varasemalt määruse väljatöötamise protsessi.
Määrusega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena.
Määruses sätestatakse peredele osutatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine.
On positiivne, et riik soovib jätkuvalt panustada sellesse, et tugiteenused oleksid peredele kättesaadavad ja tekiks süsteemsem perede toetamine ning loobutakse projektipõhisest süsteemist. Tugiteenuste liigid on aja jooksul paika saanud ning piisavad. Käesolevas määruses täpsustatakse teenuste nimetusi, nt kohanemistugi on varasemalt olnud kohanemise peretugi, grupinõustamisele lisaks tuuakse välja ka tugigrupi teenus, mentorlus asendub kogemusnõustamisega.
Leiame, et mentorluse asendamine kogemusnõustamisega annab võimaluse teenusel areneda ning tõsta teenuse kvaliteeti. On positiivne, et riik toetab kogemusnõustajate väljaõpet.
Peretoe teenuse osas jätkub eelnevalt väljakujunenud süsteem, mis jagab teenuse kohanemistoeks ja peretoeks. MTÜ Oma Pere on alates peretoe teenuse loomisest tegutsenud selle teenuse osutajana, panustanud teenuse arengusse ning teadlikkuse tõstmisse teenuse osutamisel. Meie kogemus näitab, et peretoetaja nimetus tekitab sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste ja ka kasuperede seas jätkuvalt segadust. Keeleliselt on väga sarnased „peretöötaja“ ja „pere tugitöötaja“, kelle roll on mõnevõrra teine kui peretoetajal. Teeme ettepaneku kaaluda peretoetaja mõiste asendamist perenõustajaga, sest nõustamistöö on põhiline töövahend, mida spetsialist kasutab.
Eelnõuga reguleeritakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine riigieelarvest SKA kaudu ning kehtestatakse määrusega tugiteenuste maht ja hinnad. Rahastamine toimub teenuseid õigustatud isiku ehk siis perepõhiselt.
Kui tugiteenuste liikide osas on varasemalt olnud teenuseosutajatega kohtumisi ja läbirääkimisi, siis teenuste hinnastamise infot näevad teenusepakkujad esmakordselt määruse eelnõust, kusjuures määrus peaks jõustuma 1. jaanuarist ning teenuste pakkumine peaks kasuperedele jätkuma sujuvalt. Praegune olukord on pannud ühingud väga keerulisse seisu, kus järgmise aasta tegevuste ja eelarve planeerimine on olnud raskendatud, kui pole olnud infot teenuste rahastuse korraldamise osas. Uus süsteem muudab täielikult senist toiminud rahastust ning eelnõu seletuskirja kaudu ei ole siiski täielikult võimalik aduda, kuidas uuest aastast teenuste pakkumine toimima hakkab. Piiratud ajaressurss ei anna võimalust tegevusi planeerida ja küsitav, kas 1. jaanuariks jõutakse tegevustega alustada.
Määruse seletuskirjas märgitakse, et teenused, mille arvestust peetakse kalendriaasta kohta, on psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, grupinõustamine ja tugigrupp ja eraldi arvestust peetakse peretoe ja kohanemise toe osas. Seletuskirjas on antud ka orienteeruv arvestuskäik teenuste rahastamisel. Ühingutele tegevuse korraldamiseks ega projektijuhtimiseks eraldi rahastust ei tekitata, kogu rahastus sisaldub teenuse hinnas. Keerukas olukorras on grupinõustamised, kus tuleb arvutada, millise inimeste hulga juures on majanduslikult mõistlik grupinõustamine korraldada. Varasemalt tasustati grupipõhiselt, nüüd on tasu isikupõhine. Grupijuhi jaoks on grupi läbiviimine peaaegu samasugune olenemata, kas grupis on 5 või 8 inimest, ei ole mõeldav maksta grupijuhile vähemate inimeste tuleku puhul vähem töötasu, kui gruppi peab ta ikka ühtviisi läbi viima.
Kuna ühingutel puudub ligipääs STAR registrisse, ei ole võimalik näha, kui palju on isik aastapõhist rahastust kasutanud või milline staatus perel on registris, siis saab nende andmete haldaja olla SKA. See tähendab ühingutele kindlasti lisatööd korralduslikus plaanis, lisasuhtlemist, andmete saatmist ja dokumentatsiooni. Kuna puudub ühingute baasrahastus, siis on küsimus, kuidas leida administreerimiseks vahendeid nii, et teenust pakkuvad spetsialistid saaksid samuti väärilise töötasu teenuse pakkumise eest.
Lugupidamisega
Liis Saarna
/allkirjastatud digitaalselt/
MTÜ Oma Pere
[email protected]