| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/25/3815-2 |
| Registreeritud | 21.11.2025 |
| Sünkroonitud | 24.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Delfi Meedia AS (Eesti Ekspress) |
| Saabumis/saatmisviis | Delfi Meedia AS (Eesti Ekspress) |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Maire Iro - AKI
Teema: FW: õigus olla unustet seksuaalsel ahistajal
From: Maire Iro - AKI Sent: Friday, November 21, 2025 8:08 PM To: 'Kirsti Vainküla' <[email protected]> Subject: RE: õigus olla unustet seksuaalsel ahistajal Tere, Kirsti! Aitäh, et seda teemat käsitled. Saadan Andmekaitse Inspektsiooni kommentaari:
Andmekaitse Inspektsioon ei pisenda kuidagi seksuaalset ahistamist ega selle teema ühiskondlikku kaalu. Seksuaalne ahistamine on tõsine probleem, mille käsitlemisel, teadvustamisel ja ennetamisel on ajakirjandusel väga oluline roll. Kõnealuse juhtumi puhul ei ole inspektsioon hinnanud süüdistuste sisu, seadnud kahtluse alla ohvrite kogemusi ega vähendanud teema tähendust ühiskonnas. Meie ülesanne on hinnata üksnes seda, kas konkreetse inimese täisnime ja fotode jätkuv piiramatu avalikustamine ligi 25 aastat hiljem on tänases ajahetkes vajalik ja proportsionaalne. Inspektsiooni otsus ei puuduta artiklite sisulist muutmist ega piira sündmuste käsitlemist. Artiklid võivad ka edaspidi olla digiarhiivis pseudonüümitud kujul kättesaadavad. Õigus olla unustatud ei tähenda automaatset õigust kustutada internetist kõik ebameeldivad viited oma minevikule. Iga juhtumit tuleb alati eraldi hinnata, võttes arvesse mitut põhimõttelist kriteeriumit: kas konkreetse inimese isiku vastu on praegusel ajahetkel ülekaalukas avalik huvi, kui palju aastaid on sündmusest möödunud, kas inimene on avaliku elu tegelane või täidab tänapäeval avalikku rolli, kas jätkuv nime ja foto avalikustamine kahjustab inimest ülemääraselt ja kas avalikkuse õigus teabele on tagatud ka kajastusega, kus inimese nimi on asendatud initsiaalide või pseudonüümiga. Kõigi nende asjaolude kaalumisel selgub, kas konkreetse inimese nime ja fotode avaldamine on tänases kontekstis jätkuvalt põhjendatud ja proportsionaalne või mitte. Antud juhul ei ole inimene kunagi kohtu poolt süüdi mõistetud ning ta ei ole enam avalikkuse huviorbiidis olnud. Avaliku huvi hindamisel omab suurt kaalu ajaline mõõde. Viimase aja kohtupraktika toetab seisukohta, et avalik huvi konkreetse isiku, aga ka teatud sündmuste ja asjaolude kajastamise vastu ajas väheneb. See otsus ei piira kuidagi ohvrite õigust oma kogemustest rääkida ega ajakirjanduse õigust selliseid teemasid kajastada. Pseudonüümitud kujul on ühiskonnale oluline info endiselt kättesaadav. Nende probleemide esiletoomine ei kaota oma tähendust, kui konkreetne nimi väga pika aja möödudes ei ole sealjuures enam vajalik ega proportsionaalne.
Loodan, et sellest on abi. Lisaküsimuste tekkimisel võid alati uuesti ühendust võtta. Heade soovidega Maire Iro Avalike suhete nõunik [email protected] 5385 4644, 627 4136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Meediapäring | 21.11.2025 | 3 | 1.2.-3/25/3815-1 🔒 | Sissetulev kiri | aki | AS Ekspress Meedia (Eesti Ekspress) |