Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

HALJASTUSEST OÜ

Teie: 06.11.2025

Meie: 21.11.2025 nr 5-4/2025-166-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Selgitustaotluse vastus (HALJASTUSEST OÜ)

1. Sissejuhatus

Pöördusite Konkurentsiameti poole 06.11.2025 e-kirjaga, milles palusite, et Konkurentsiamet

selgitaks ühispakkumuse esitamist riigihankes konkurentsiõiguse vaatest, sealhulgas

konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 erandi kohaldumist.

Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-st 3 annab Konkurentsiamet

õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse

kohta.

Kuna Konkurentsiametile ei ole teada kõik ühispakkumusega seotud asjaolud, siis ei saa

Konkurentsiamet anda hinnangut konkreetsele olukorrale. Küll aga anname ülevaate, millal on

ühispakkumuse esitamine konkurentsiõiguse vaatest lubatav.

2. Selgitus

Ühispakkumuse esitamist riigihankes reguleerivad riigihankeõigus ja konkurentsiõigus. Esmalt

annab riigihangete seadus hankijale õiguse § 95 lõike 4 punkti 5 järgi kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või

kooskõlastatud tegevuse tõttu. Riigihangete seadus ei anna eelnevalt nimetatud mõistete

definitsiooni, need sisustab konkurentsiõigus.

Konkurentsiõiguse vaatest tuleb lähtuda Euroopa Liidu konkurentsiõiguse normidest (piiriülese

mõju korral) ja siseriiklikust konkurentsiõigusest. Ka siseriikliku konkurentsiõiguse

tõlgendamisel lähtub Konkurentsiamet Euroopa Liidu konkurentsiõiguse normidest, sealhulgas

Euroopa Liidu õigusaktidest, juhistest ja kohtupraktikast.

2 (3)

Konkurentsiõiguse alusel hinnatakse, kas ühispakkumuse näol võib olla tegemist keelatud

kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse või ettevõtjate ühenduse otsusega konkurentsiseaduse

KonkS § 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 101 lg 1 mõttes. KonkS § 4 ja

ELTL artikkel 101 lg 1 järgi on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.

Sellest tulenevalt on ühispakkumus vastuolus KonkS §-iga 4 või ELTL artikliga 101 lg 1, kui:

- ühispakkujad on ettevõtjad;

- nende omavaheline koostöö vastab kokkuleppele, kooskõlastatud tegevusele või

ettevõtjate ühenduse otsusele ja

- koostöö eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsikahjustus.

Sealhulgas tuleb hinnata, kas ühispakkujad on konkurendid (sealhulgas võimalikud

konkurendid) või mittekonkurendid asjaomasel turul. Tegelikeks konkurentideks loetakse

ettevõtjad, kes tegutsevad samal toote- ja geograafilisel turul. Võimalikuks konkurendiks

peetakse ettevõtjat, kelle puhul on tõenäoline, et ta siseneb lühikese aja jooksul samale toote-

ja geograafilisele turule.1

Euroopa Komisjoni suuniste põhjal ei ole pakkumiskonsortsiumi pooled tegelikud ega

võimalikud konkurendid juhul, kui kokkulepe võimaldab neil osaleda projektis, mida nad ei

suudaks üksi ette võtta.2 Ühispakkumuse osas tähendab see vajadust hinnata, kas ühispakkujad

saaksid esitada konkreetsele riigihankele eraldi individuaalsed pakkumused.

Euroopa Komisjoni suunised on toonud pakkumiskonsortsiumite osas näitena olukorra, kus

ettevõtjad osutavad eri teenuseid, mis täiendavad üksteist hankemenetluses osalemise eesmärgil

või ei saaks projekti üksinda läbi viia, näiteks projekti mahu või keerukuse tõttu.3

Ettevõtja võimekust individuaalne pakkumus esitada hinnatakse võttes arvesse konkreetse

riigihanke nõudeid, „sealhulgas ettevõtja enda suurust ja suutlikkust, projektist tuleneva

finantsriski taset ja projekti jaoks vajalike investeeringute taset ning ettevõtja praegust ja

tulevast suutlikkust, mida hinnatakse lepinguliste nõuete alusel.“4

Õiguskirjandusele tuginedes taandub ühispakkumuse analüüs üldjuhul sellele, kas

ühispakkujad on konkurendid konkreetse riigihanke osas. Selle hindamiseks tuleb üldjuhul

1 Komisjoni teatis — Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta

horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes 2023/C 259/01 - ELT C 259, 21.07.2023, lk 1–125 p 16. Täpsemad

kriteeriumid, millest võimaliku konkurendi hindamisel lähtuda on toodud samas punktis. 2 Euroopa Komisjoni teatis p 352 (viide 1). 3 Euroopa Komisjoni teatis p 352 (viide 1). 4 Euroopa Komisjoni teatis p 353 (viide 1).

3 (3)

kindaks teha, kas vähemalt üks kahest ühispakkujast ei oleks võimeline esitama eraldi

pakkumust. Sellisel juhul ei ole üldjuhul tegemist konkurentidega konkreetse riigihanke

suhtes.5

Ka konkurentidevaheline koostöö võib olla lubatav, kui on täidetud KonkS § 6 või ELTL artikli

101 lg 3 alused. Erandi kohaldumiseks peavad olema täidetud kõik järgnevad eeldused:

- aitab parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või

majanduslikku progressi;

- hankija saab koostöö tulemusena tekkivast kasust õiglase osa;

- ei kehtesta piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud;

- koostöö ei tohi eemaldada konkurentsi asjaomasel turul olulisel määral.

Kui konkurentidevaheline koostöö vastab KonkS § 4 või ELTL art 101 lg 1 tunnustele, siis peab

erandi kohaldumist tõendama ettevõtja. Kahjuks ei ole erandi tõlgendamise sisustamiseks

ühispakkumuse osas kohtupraktikat.6

3. Kokkuvõte

Ühispakkumuse lubatavus konkurentsiõiguse vaatest sõltub konkreetsest olukorrast. Eelneva

põhjal lähtub ühispakkujate liigitamine konkurentideks kindla riigihanke suhtes üldjuhul

sellest, kas ühispakkujad suudaksid esitada individuaalsed pakkumused. Ka juhul, kui tegemist

on konkurentidega konkreetse riigihanke suhtes võib kohalduda erand.

Palun andke teada, kui teil on täpsustavaid küsimusi.

Lugupidamisega

Jaanika Kangur

6672460

[email protected]

5 Gerli Helene Gritsenko, Mario Sõrm - Kui konkurentsiõigus ja riigihankeõigus kohtuvad - JURIDICA 6–

7/2025, lk 443. 6 Gerli Helene Gritsenko, Mario Sõrm - Kui konkurentsiõigus ja riigihankeõigus kohtuvad - JURIDICA 6–

7/2025, lk 443.