Otsus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Industrial Solutions OÜ

Tabivere alevikus asuva Tuuleveski tn 1 maaüksuse ning lähiala

detailplaneering

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2025

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse 16.10.2025

korralduse nr 1158 juurde

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 1 maaüksuse ning lähiala

detailplaneering

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija Industrial Solutions OÜ esindaja Arthur

Vaher.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärk on kaaluda Tuuleveski tn 1 maaüksuse jagamist ärimaa sihtotstarbega kruntideks

ning moodustada üldplaneeringus näidatud haljasala juhtotstarbega alale üldkasutatava maa krunt.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus äri- ja teenindushoone projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Lisaks lahendatakse kogu planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja

tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala suurus on ca 1,2 ha.

Planeeringuala asub Tabivere alevikus, tiheasustusega alal ning on hoonestamata.

Detailplaneeringuala vahetus läheduses on kortermajad ja üksikelamud. Planeeritavast alast kirdesse

jääb tugimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete. Planeeringualast teisele poole tugimaanteed nr 39 jääb

Vooremaa maastikukaitseala ja Saadjärv koos rannaala ja parklaga.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asub Tuuleveski tn 1 maaüksus suures osas segahoonestatava arenguala juhtotstarbega maa-

alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Osaliselt jääb Tuuleveski tn 1

maaüsksus üldplaneeringu järgi haljasala juhtotstarbega maa-alale, mis on looduslikud ja/või inimese

poolt kujundatud haljas- ja metsaalad. Haljasalad täidavad kas puhkefunktsiooni (olemasolevad ja/või

perspektiivsed puhkealad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist

väljasõidukohtadena ja vabaõhuürituste korraldamist), toimivad puhveraladena (kaitsehaljastus) või on

nende määramise eesmärgiks säilitada maa-alad looduslikuna. Täpsem krundi kasutuse otstarve

lahendatakse detailplaneeringuga.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Tuuleveski tn 1 maaüksus (kü tunnus 77301:001:0395);

 maakasutuse sihtotstarve- maatulundusmaa 100%;

 pindala- 11 617 m²

 nimi: Tuuliku tn L1 (kü tunnus: 77301:001:0406)

 maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

 pindala: 110 m²

Osaliselt jääb planeeringualale ka Tuuliku tänav (kü tunnus: 77301:002:0267, transpordimaa 100%)

3

Joonis 1. Planeeritava ala asukohaskeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto).

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023- 2035;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla energia- ja kliimakava;

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Tartu Vallavalitsuse 12.12.2024. a korraldusega nr 1458 kehtestatud „Tabivere alevikus asuvate

Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste detailplaneering“

(https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2023_06/Kehtestatud%20planeering/)

Tabivere Vallavolikogu 25.08.2009. a otsusega nr 29 kehtestatud „Välja kinnistu detailplaneering“

(https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2008_21/).

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Planeeringu koostajal järgida kõiki kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud

tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

4

PLANEERINGUGA ESITADA:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 Lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 arvestada kontaktala planeeritud hoonemahtudega, mida veel ei ole realiseeritud; 

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi

alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

• planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

• planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse

keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada ärimaa, transpordimaa ja üldkasutatava

maa krundid.

 Planeeritavast alast kavandada/säilitada looduslikuna vähemalt 15%, et võimaldada

üldkasutatavate rohe ja puhkealade rajamist. 

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Krundi ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK),

väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa (ÄV), tee ja tänava maa (LT), haljasala maa (H).

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele.

 hoonete suurim lubatud arv krundil – lahendada planeeringuga;

 hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga; 

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil –ärihoone püstitamisel kuni 40% krundi

pindalast;

 hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus ei tohi ületada olemasolevate Tuuliku tn 1 ja 3

korterelamute maksimaalset absoluutkõrgust, mis on 81.55 m

 hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringus lahendada ka mitteehitusloa kohustuslike hoonete-rajatiste püstitamise tingimused.

5

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus – ärifunktsiooniga hoonel lubatud kuni 2 maapealset korrust.

Hoonete ruumiline ja kõrguslik lahendus täpsustatakse planeerimise käigus. Hoonete mahud peavad

olema liigendatud ja harmoneeruma ümbrusega

 hoonete kõrgus- määrata planeeringuga, katusekalded – 0-10 o ;

 katuseharja kulgemise suund – lahendada planeeringuga;

 katuse tüüp – lamekatus, kaldkatus;

 katusekatte materjal - määrata planeeringuga;

 katusekatte värvid - määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- krohv, kivi, puit või muu kvaliteetne ja nõuetele vastav

välisviimistluse materjal;

 kohustuslik ehitusjoon – lahendada vajadusel planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine - määrata planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused (nende detailsus) peavad tagama kaasaegse ja

kvaliteetse tervikliku piirkonna kujunemise.

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te) puhke-

mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate

mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks/puhverdamiseks. Looduslikud alad tuleb

kavandada avaliku kasutusega.

5.7. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi

ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada tingimus, et

väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära

mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.8. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringualale juurdepääs kavandada Tuuliku tänavalt ja vajaduse korral Tuuleveski tänavalt.

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatud laiused;

Kirjeldada Tuuliku tänava teelõiget. Tuuliku tänava äärde kavandada planeeringuala ulatuses vähemalt

2,5-3 m laiune kergliiklustee koos valgustusega.

Tuuleveski tn 1 kinnistu lääneosasse Tuuliku tn 3 ja Tuuliku tn 1 maaüksustega piirnevasse osasse

moodustada eraldi transpordimaa krunt, mida mööda kulgeb kergliiklustee ning mis võõrandatakse

tasuta Tartu vallale

 parkimiskorraldus, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav

parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega.

Parkimise kavandamisel arvestada Eesti Standard EVS 843 normatiividega. .Näha ette ka jalgrataste

parkimiskohad (normatiivne jalgrataste parkimine võib olla jagatud hoonesiseselt ja -väliselt).

Jalgrattaparklad peavad olema lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust

võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud.

Avatud parklaalad tuleb liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades

sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu ja põõsa liike) väiksemateks gruppideks. Minimaalselt

istutada üks puu iga 5 parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega

10–20 kohalised parkimisalad. Eraldussaared näha ette põõsaste ja puudega haljastatavateks, vältida

nn murusaari. Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale

(keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

6

 liikluskorralduse põhimõtted;

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud maa-alad.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav haljastus;

Säilitada maksimaalselt krundil olev väärtuslik kõrghaljastus.

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

Haljastusega kaetud ala osakaal hoonestatud krundil min 35% krundi pindalast (kõrghaljastuse osakaal

min 10%). Määrata lisaks kohustuslikule kõrghaljastusele ka põõsasistutusalade vajadus.

Üldkasutatava haljasala ja tänavamaa haljastuse planeerimise tingimused esitada vastavalt standardi

nõuetele EVS 939-2:2020 (Puittaimed haljastuses).

 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee poolsesse külge kavandada vajaduse korral kaitsehaljastus, mis

toimiks müra leevendajana. Haljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitatav

kavandada segapuistu, mis koosneks nii igihaljastest kui ka lehtpuudest, lisaks puudele näha

ette ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla planeeritud nii hoonestatavate kinnistute

koosseisu kui ka eraldiseisva krundina.

 määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;

 kruntide piirded- mitte ette näha piirdeaedu;

 määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine).

Üldkasutatav mänguväljaku-puhkeala peab sisaldama nii kõrg- kui madalhaljastust, jalgteede

võrgustikku, ning moodustama terviku Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringuga kavandatud puhkealaga.

Üldkasutatav puhkeala planeerida avalikku kasutusse. Planeeringus kirjeldada meetmed avaliku

kasutuse tagamiseks.

Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju olemasolevat, tervet ja

elujõulist kõrghaljastus

5.10. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusala ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;

 veevarustuse ja kanalisatsiooni osas ei ole lubatud lokaalsed lahendused. Teha koostööd

piirkonna vee-ettevõtjaga. Taotleda tehnilised tingimused piirkonna vee-ettevõtjalt AS Emajõe

Veevärk ning lahendada veevarustus ja -kanalisatsioon vastavalt väljastatud tehnilistele

tingimustele;

 maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega. Teha koostööd piirkonna kaugkütte teenust pakkuva ettevõttega. Eelistatud

on kaugküttevõrguga liitumine;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

7

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt.

5.11.1. Sademevesi

 Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse

äravooluvee reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu

loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning

kokkuvooluaega pikendav vertikaali.

 kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka analüüs ning põhjendused, lahenduste sobivuste kohta antud

asukohta;

 määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

 vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata

saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida

vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega sademeveesüsteemi

jmt)

 Kaasata vastava ala ekspert (veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste

projekteerimise

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee

reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti,

vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali.

Sademevee ühendamine sademeveekanalisatsiooni torustikku kavandada maksimaalselt 110 mm

läbimõõduga toruga. kogemusega insener).

5.12. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringulahendus peab toetama kliimamuutustele vastupidava ruumi loomist, arvestades muutuvaid

ilmastikutingimusi ning nende mõju nii elukeskkonnale kui ka taristule. Planeeringulahenduses

kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud

(ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Selleks tuleb

kavandada efektiivne sademeveesüsteem, piisavalt rohealasid ning haljastust. Samuti kavandada

energiatõhusad hooned ning suurendada keskkonnasõbralike liikumisvõimaluste osatähtsust.

5.13. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Planeeringus näidata ära

või kirjeldada vastav ruumivajadus.

 Kajastada liiklusmüraga seotud teemasid.

 Kirjeldada radooniriskiga seotud teemad ja uuringuvajadus.

5.14. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kehtivate servituutidega ning määrata vajadusel

täiendav servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadust.

5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809-1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Kitsendused täpsustada planeeringu koostamisel.

8

5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isiku(te)ga enne planeeringu kehtestamist realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub

vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.19. Lähtetingimuste muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

6. Vajalikud uuringud

Planeeringu algatamise eelselt ei ole tuvastatud vajadust läbi viia täiendavadi uuringuid. Juhul kui

planeeringu koostamise käigus selgub vastav vajadus, tuleb planeeringust huvitatud isikul koostöös

planeeringu koostajaga organiseerida vajalike uuringute läbiviimine.

7. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised

1. Situatsiooniskeem, M 1:10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 või 1:5000;

3. Olemasolev olukord M 1:500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude joonis M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised. 3D joonistel peavad kajastuma

naaberhoonete reaalsed kõrgused ja olema nähtav ka planeeringuala reljeef.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad. Vajaduse korral võivad mõõtkavad ka nõutust erineda, kui see tagab jooniste selguse ja

arusaadavuse.

8. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

9. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse

läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering tuleb kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

 Transpordiametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.f

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte.

10. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

11. Detailplaneeringu avalikustamine

9

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn ja/või dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf

failina) ja paberkandjal.

12. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks üks eksemplar koos

lisadega paberkandjal ning digitaalsel kujul vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele

nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 21.10.2025 nr 7-1/220-1

Meie 21.11.2025 nr 7.2-2/25/17979-2

Seisukohtade väljastamine Tuuleveski tn 1

maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Tabivere alevikus asuva Tuuleveski tn 1 maaüksuse ning lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 77301:001:0395, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering

on algatatud Tartu Vallavalitsuse 16.10.2025 korraldusega nr 1158.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda Tuuleveski tn 1 maaüksuse jagamist ärimaa

sihtotstarbega kruntideks ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus äri- ja teenindushoone projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Lisaks lahendatakse planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ning

tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee (edaspidi riigitee) km 18,27-

18,33. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4408 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada Tuuleveski tänavalt (kohalik tee nr 7730042) ja/või Tuuliku tänavalt

(kohalik tee nr 7730006); Tuuliku tänavalt kavandatav juurdepääs peab olema riigitee servas

asuvast kergliiklusteest vähemalt 30m kaugusel.

Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva

liikluse mõju riigitee ristmiku läbilaskevõimele. Teostada ristmiku läbilaskvuse

kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20

aastat) liiklussagedusega. Riigitee ristmikule kavandada ohutussaar ning vasakpöörderada,

millest tulenevalt on vajalik nihutada riigitee teeületuskoht ristmikust põhja poole ning

nihutada ka teisel pool riigiteel asuvat bussipeatust.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

2 (3)

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda planeeringu

kontaktalas paiknevate planeeringute ja projektide lahendustega.

5. Näha ette planeeringuala sidumine olemasolevate kergliiklusteedega ning tõmbepunktidega,

tagada kergliiklusteedel liikumis jätkumine, sh ka väljaspoole planeeringuala. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse

laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ kohased riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt normide §

24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg

2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piire, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristmik tuleb ümber ehitada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatavale mis tahes hoonele

ehitusloa väljastamist.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristmiku ümberehitamiseks tuleb meie käest [email protected]

3 (3)

taotleda vastavad nõuded.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 20251016_Tuuleveski tn 1 mü DP_algatamise korralduse nr 1158 Lisa 1 DP lähteülesanne

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]