Kiri

KORRALDUS

17.11.2025 nr 747

Projekteerimistingimused Kesklinna silla ja selle

peale- ja mahasõitude rekonstrueerimiseks ning

kontaktvööndi tänavate liikluskorralduse

kavandamiseks

Projekteerimistingimused annavad aluse Kesklinna silla, Pärnu jõe parem- ja vasakkaldal

sillale viivate tänavate ning nende ristmike ja kontaktvööndisse jäävate alade ehitusprojektide

koostamiseks ning aladele kehtivate detailplaneeringute täpsustamiseks haljastuse, heakorra

või liikluskorralduslike põhimõtete osas.

Projektalasse jäävad Pärnu linnas järgmised kinnistud: Pärnu jõgi L1 (katastritunnus

62401:001:3095), Pärnu jõgi L2 (katastritunnus 62520:001:0005), Lai tn T9 (katastritunnus

62501:001:0456), Lai tn 2 (katastritunnus 62510:131:0009), Lai tn T1 (katastritunnus

62510:127:0021), Vee tn 2a (katastritunnus 62510:127:0031), Vee tn T1 (katastritunnus

62510:124:0004), Pikk tänav T1 (katastritunnus 62510:127:0027), Keskväljak (katastritunnus

62501:001:0695), Akadeemia tn T1 (katastritunnus 62510:123:0003), Tallinna maantee T1

(katastritunnus 62501:001:0005), Tallinna maantee T2 (katastritunnus 62502:016:0006),

Suur-Jõekalda tänav T3 (katastritunnus 62501:001:0457), Suur-Jõekalda tn T1 (katastritunnus

62501:001:0940), Paremkalda kallasrada L1 (katastritunnus 62507:048:0003), Suur-Jõekalda

tn 1 (katastritunnus 62502:001:6420).

Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee ümberehitamiseks nõutav

ehitusluba. Ehitusseadustiku § 99 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad

ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks juhul, kui planeeringuga ei ole tee

asukoht täpselt määratud.

Osadel eelpool kirjeldatud kinnistutel kehtivad detailplaneeringud, mistõttu antakse käesoleva

korraldusega kehtiva detailplaneeringuta aladel ehitusseadustiku § 99 lg 1 kohased

projekteerimistingimused. Aladel, kus kehtib detailplaneering, täpsustatakse põhjendatud

vajadusel detailplaneeringuid ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 lubatud osas.

Detailplaneeringute täpsustuse vajadus tuleneb eelkõige soovist tagada käesolevate

projekteerimistingimustega kaetud alal mõislik, efektiivne ning võimalikult väikeste

mõjudega projekteerimine ja hilisem ehitamine.

Ehitusseadustiku § 31 lg 2 ja lg 4 p 1 ja 2 kohaselt korraldab omavalitsus avaliku kasutusega

alade, sh rajatiste ja ehitiste rajamiseks projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena,

mille raames esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse andmiseks asutustele või

isikutele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata.

Avatud menetluse raames toimus arvamuste kogumine ja eelnõu kooskõlastamine

ajavahemikus 08.–22.09.2025. Menetluse käigus esitati järgmised kooskõlastused ja

arvamused:

2

1) Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastas 16.09.2025 kirjaga nr 2.1-3/34100-2

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusteta.

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobus projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamisest 11.09.2025 kirjaga nr 16-1/25-12084-002.

3) Terviseamet ei esitanud projekteerimistingimuste eelnõule vastuväiteid 12.09.2025 kirjaga

nr 9.3-1/25/6932-2.

4) Transpordiamet esitas ettepanekud 15.09.2025 kirjaga nr 7.2-4/25/14937-2, mis on arvesse

võetud projekteerimistingimuste punktis 2.5.11 ning lisatud punktidesse 2.5.22 ja 2.7.5.

5) Päästeamet kooskõlastas 17.09.2025 kirjaga nr 7.2-3.4/5477-1 projekteerimistingimuste

eelnõu ja lisas arvamuse, millega tuleb arvestada projekteerimise käigus. Arvamus on

kajastatud punktis 2.11.

6) Muinsuskaitseamet kooskõlastas projekteerimistingimuste eelnõu 15.09.2025 kirjaga

nr 5-10/2178-1, mille tingimused on kajastatud punktis 2.4, välja arvatud punkt 8, mis on

informatiivse sisuga ega sea tingimusi ehitusprojektile.

7) Keskkonnaamet andis nõusoleku ja kooskõlastas projekteerimistingimuste eelnõu

looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 7 ja EhS § 31 lg 4 p 1 alusel 16.09.2025 kirjaga

nr 6-2/25/17847.

8) Pärnu Vesi AS esitas 11.09.2025 arvamuse, mis on kajastatud punktis 2.9.2.

9) Telia Eesti AS esitas 11.09.2025 kirjaga nr EC.1-5.1/1372 arvamuse, mis on kajastatud

punktis 2.9.3.

10) GREN Eesti AS esitas 16.09.2025 kirjaga nr 2025-33-01-032 arvamuse, mis on kajastatud

punktis nr 2.9.4.

11) MTÜ Ligipääsetavuse foorum esitas 15.09.2025 arvamuse, mis on kajastatud punktides

1.8 ja 2.12.

Teised kooskõlastajad ja arvamuse andjad ei ole kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist.

Ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 p 7, § 99 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 5 punkti 3

alusel antakse järgmised projekteerimistingimused

1. PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJAL

1.1. Kehtivad normid (EPN), standardid (EVS) jm Eesti Vabariigi õigusaktid.

1.2. Pärnu linna strateegilised dokumendid:

1) Kehtiv üldplaneering: Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud „Pärnu

linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”.

2) Pärnu arengukava aastani 2035.

3) Pärnu linnapiirkonna strateegia 2022-2027 (tervikliku jalg- ja rattateedevõrgustiku loomine

ja ehitus, kaasaegsetest keskkonnasäästlikest põhimõtetest lähtuvalt säästlike liikumisviiside

kasutuse suurendamine ja avaliku ruumi kvaliteedi ning jalakäija ja jalgratta

kasutajasõbralikkuse tõstmine).

4) Pärnu kliimakava 2030 (kliimamõju vähendamiseks ühistranspordi kättesaadavuse,

parkimiskorralduse, rattataristu ja kõrghaljastuse kavandamine).

1.3. Euroopa uue Bauhausi (EUB) põhimõtted: kestlik, kaunis, kaasav.

1.4. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted: aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus,

säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus,

ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus,

esteetika.

1.5. Kehtiv Pärnu maakonna teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“.

3

1.6. Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule p 5 „Muinsuskaitse

eritingimused kavandatavatele teedele, trassidele ja tehnorajatistele (seadmetele)“. Pärnu linna

Kesklinna sild on üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks üksikobjektiks.

1.7. Kehtiv Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekord: Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldusega

nr 42 kehtestatud „Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekord“. Pärnu jõe vasakkaldal, Kesklinna

poolse osas, olevad kinnistud Vee tänav T1 ja Vaasa park jäävad Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitsealale (reg. nr 27007) ning arheoloogiamälestise alale (reg. nr 11792-11793) ja

selle kaitsevööndisse. Vee tn 2a kinnistu jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Kaitsekorra

alusel jääb käsitletav ala Muinsuskaitseala vaadeldavuse vaatekoridori, vaade 3 avaneb Ülejõe

kallasrajalt muinsuskaitsealale ja vaade 4 avaneb Tallinna maanteelt ja kallasrajalt Eliisabeti

kiriku tornile. Pärnu jõe paremkaldal olevad kinnistud Tallinna maantee T1, Suur-Jõekalda

tänav T3, Suur-Jõekalda tänav T1, Paremkalda kallasrada L1 ja Suur-Jõekalda tn 1 jäävad

arheoloogiamälestise alale (reg. nr 11792-11793) ja selle kaitsevööndisse.

1.8. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.05.2018 määrusest nr 28

„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

1.9. Projektiga käsitletaval alal kehtivad detailplaneeringud:

1) Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering, kehtestatud Pärnu

Linnavolikogu 18.02.1999 otsusega nr 14.

2) Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

20.06.2019 otsusega nr 55.

3) Lai tn 2 kinnistu detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.09.2016

otsusega nr 85.

4) Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering, kehtestatud

Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83.

5) Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

18.11.2010 otsusega nr 82.

6) J. V. Jannseni tn ja Tallinna mnt nurgal oleva maa-ala detailplaneering, kehtestatud

Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83.

1.10. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule on Kesklinna silla juures ehituskeeluvöönd

täpsustatud järgmiselt. Pärnu jõe vasakkaldal ehk Kesklinna poolel on sillast allavoolu

ehituskeeluvööndi laius 30 meetrit, mis on osaliselt vähendatud 20 meetrini, ning sillast

ülesvoolu on vööndi laius 10 meetrit. Jõe paremkaldal ehk Ülejõe poolel on ehituskeeluvöönd

sillast allavoolu vähendatud 15 meetrini, samas kui sillast ülesvoolu kehtib 30 meetri laiune

vöönd. Ehituskeeluvööndi täpne asukoht on näidatud üldplaneeringu lisas „Piirangute plaan“.

1.11. Pärnu jõe paremkaldal lihkeohtlikkuse tsoonis E on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus

võimalike maalihete seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus kaldaala

täitmiseks absoluutkõrguseni 2,7 m ümp ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamiseks on

vaja teostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Pärnu jõe vasakkaldal on

lihkeohtlikkuse tsoonis F soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus võimalike maalihete

seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus igasuguse ehitustegevuse (sh

kaldakindlustused, täitmine) jaoks on vaja teha pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused.

Lihkeohtlikkuse kaart on leitav Pärnu linna kodulehe geoveebi kaardirakenduselt

„Lihkeohtlikkuse uuring (2024)“.

1.12. Inseneribüroo Stratum poolt koostatud Pärnu linna liiklusuuring „Pärnu linna

teedevõrgu arendamise variandi V5a modelleerimine aastaks 2040“.

1.13. Selektor Projekt OÜ koostatud silla rekonstrueerimise projekt töö nr P19050 „Pärnu

kesklinna silla laiendamine ja rekonstrueerimine“.

1.14. Arvestada maa-alale või maa-alaga külgnevatele kinnistutele jäävate kehtestatud ja

koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, vajadusel teha koostööd

koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Ehitusprojektid on

leitavad ehitusarhiivist või Ehitisregistrist, detailplaneeringud Pärnu linna kodulehe geoveebi

kaardirakenduselt „Detailplaneeringud ja projekteerimistingimused“.

4

1.15. Kruntide üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: liikluse maa-ala 100% ja puhke- ja haljasala

maa-ala 100%.

1.16. Katastriüksuste sihtotstarve: transpordimaa 100%, üldkasutatav maa 100%. Suur-Jõekalda

tänav T1 (katastritunnus 62501:001:0940) ühiskondlike ehitiste maa 50% ja ärimaa 50%.

2. LINNAEHITUSLIKUD NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS

2.1. EESMÄRK:

Kesklinna sild ja seda ümbritsev ala on üks linna visiitkaardi olulisi elemente, mille väärtust

ja kasutatavust tõstetakse läbi kõrgetasemelise, kõiki kaasava avaliku ruumi loomise.

Kesklinna silla, sillale viivate tänavate, nende ristmike ning kontaktvööndisse jäävate alade

ajakohane ja eesmärgipärane rekonstrueerimine ning ümberehitamine tõstab märkimisväärselt

linnaruumi kvaliteeti ja väärtust. See muudab linlaste liikumisharjumusi ning aitab samal ajal

vähendada transpordist tingitud süsinikuheidet.

Sild tervikuna soodustab kergliiklust ja ühistranspordi kasutamist linnaosade vahel, aidates

vältida kesklinna ummistumist autoliiklusest. Kesklinna silla kasutajasõbralik jalg- ja rattatee

on kergliiklejate jaoks üks olulisemaid ühenduslülisid, mis aitab luua toimiva tervikteekonna

ning tugevdab kergliikluse põhivõrku.

Kavandatav projekt avaldab olulist mõju autostumise vähendamisele ja parandab

linnaosadevahelist ligipääsetavust. Samuti toetab see Pärnu linna kliimaeesmärke, luues

tervikliku, säästvaid liikumisviise arvestava, mugava ja turvalise jalakäijate ning

jalgrattataristu, millega on võimalik vähendada CO₂ heitmeid.

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava väärtusliku Kesklinna silla ning sillale viivate

tänavate ja nende ristmike rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel lähtutakse silla kui

visuaalselt mõjusa maamärgi atraktiivsusest ning vajadusest kujundada kõrgetasemeline ja

inimsõbralik linnaruum.

Planeeritava lahenduse eesmärk on parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust,

tagada ligipääsetavus kõikidele liiklejatele ning kujundada heakorrastatud, haljastatud ja

kasutajasõbralik avalik tänavaruum.

2.2. PROJEKTEERIMISALA:

Projektiga käsitletav maa-ala on esitatud lisas 1 (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest).

2.3. LÄHTEÜLESANNE:

Kesklinna silla rekonstrueerimine kavandada kahes alternatiivis: lahtikäiva või mittelahtikäiva

sillana koos peale- ja mahasõitudega ning kergliiklusteede ja jalgrattateede põhivõrgu sidususega

olemasoleva taristuga (nt Jaansoni rada, J. V. Jannseni tn, Akadeemia tn jt).

Vasakkaldal kavandada ringliiklus Lai tänav T9 kinnistule, vajadusel kaasates ka Lai tn 2, Lai

tänav T1 ja Vee tn 2a kinnistud, et tagada sujuv ühendus Kesklinna silla, Lai, Vee, Akadeemia ja

Kalda tänavaga. Kehtivas planeeringus ettenähtud ringristmiku asukoha muutmine on lubatav

ning seda tuleb käsitleda vajadusest kujundada Pärnu Keskväljaku ja Pika tänava piirkonda

terviklik ja kõrgetasemeline avaliku ruumi võrgustik, mis seob vanalinna jõeäärsete

rekreatsiooni- ja ettevõtlusaladega ning loob võimaluse Vee tänav T1 kujundamiseks

kahesuunalisena.

Paremkaldal kavandada peale- ja mahasõidud Tallinna maantee T1, Suur-Jõekalda tänavatele T1

ja T3.

5

Ülejäänud projektialal tuleb kavandada ja korraldada liikluskorraldus, et tagada sillale ligipääs

jalakäijatele, kergliiklejatele ja sõidukitele peale- ja mahasõitudeks.

Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on Kesklinna sild määratud väärtuslikuks üksikobjektiks,

kuivõrd sillal on ajaloolist miljööd ja kultuuriväärtuslikku konteksti kujundav väärtus.

Väärtuslikud üksikobjektid tuleb säilitada, tingimused väärtusliku objekti säilimise

tagamiseks määratakse planeerimise või projekteerimise käigus. Väärtusliku üksikobjekti

rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel tuleb säilitada algupärane arhitektuurne lahendus ning

iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega.

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava olemasoleva Kesklinna silla, sillale viivate

tänavate ja nende ristmike ning kontaktvööndisse jäävate alade rekonstrueerimisel ja

ümberehitamisel lähtuda silla kui hästi vaadeldava maamärgi atraktiivsusest ning

kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite

liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi

heakorrastatud ja haljastatud avalik kasutajasõbralik tänavaruum. Kasutajasõbraliku

tänavaruumi ja elurikkuse ning kliimakindluse seisukohast lähtuvalt tuleb olemasolev

väärtuslik kõrghaljastus säilitada ja kavandada uued haljastuse lahendused, suured

kõvakattega alad liigendada haljastusega.

Käsitletavad tänavad liigituvad „kohaliku tee“ kategooriasse, kus kvaliteetse ning

inimsõbraliku tänavaruumi kavandamisel on oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid

autoliiklusele. Kohalikud teed on mõeldud peaasjalikult kohalikele elanikele ja turistidele

liiklemiseks, need tänavad peavad tagama eelkõige kõigi liiklejate ohutuse ja olema kutsuvad

jalakäijatele ja ratturitele igapäevaliikumisteks ja sihtkohtadesse pääsemiseks. Pärnu linna

üldplaneeringuga on projektiga käsitletavale alale ette nähtud kergliiklusteede võrgustik, mis

tagab võimalikult kiire ja turvalise kergliiklusteede ühenduse kõikide linnaosade vahel.

Projekteerimisel lähtuda olemasolevatel tänavatel ruumilise kvaliteedi tõstmisest, lahendades

kontaktvööndisse jäävatel aladel liiklus- ja parkimiskorralduse, eelistades sealjuures

kergliiklejate kasutusmugavust. Arvestada kõigi kasutajate gruppide vajadustega, sh

ligipääsetavuse, universaalse disaini põhimõtete, tänava haljastuse ja heakorraga (rattateed,

kõnniteed, liikluskorraldus, haljastus, valgustus, inventar jms).

Silla ning selle peale- ja mahasõitude projekteerimisel tuleb arvestada Suur-Jõekalda tn 1

kinnistule kavandatava puhke- ja parkimisalaga vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 11.08.2025

projekteerimistingimustele nr 3-5.4/525. Tagada tuleb sujuv ja toimiv ühendus planeeritava

„pargi ja reisi“ tüüpi parkla ning Jaansoni raja kergliiklusteega.

Kavandada kasutajasõbralikud ja kaasaegsed ühistranspordi peatuste lahendused, nõuetele

vastav valgustus, sademevete ärajuhtimine, vajadusel transpordimaale jäävate

kommunikatsiooni trasside ning transpordimaa kinnistutega külgnevatele kinnistutele

juurdepääsude rajamine ja/või rekonstrueerimine.

Projekteerimisel teha koostööd asjasse puutuvate ametite/asutustega ja tehnilise taristu

trassivaldajate ning Pärnumaa Ühistranspordikeskusega.

Projekteerida tuleb teede ristmike ja teede plaaniline lahendus koos teede funktsionaalsete

ristlõigete ja katenditega ning tänava inventari, haljastuse ja nõuete kohase valgustusega,

lahendused peavad arvestama ja kokku sobima ning jätkama hiljuti lähipiirkonnas

projekteeritud või rajatud lahendustega. Katendite lahendused esitada projekti koosseisus

eraldi joonisena.

6

Projekteerimisel tuleb arvestada ala üleujutusohuga ning kavandada lahendused, mis

välistavad või vähendavad üleujutuse kahjulikku mõju ehitisele ja selle kasutamisele.

Projekteerimisel kaasata arhitektid ja/või maastikuarhitektid.

Näha ette ehitusprojektide etapilisus. Etappidele koostada eraldi eelarve maksumused.

Projekteerimisel arvestada, et iga etapi väljaehitamisel oleks võimalik vastavat ehitusetappi ka

kasutusele võtta (ei sõltu järgmisel etapil tehtavatest töödest). Esitada 3D mudel valminud

projektlahendusele.

2.4. MUINSUSKAITSE:

Projektiala asub arheoloogiamälestiste Pärnu muinsuskaitseala (reg. nr 27007), kahe

asulakoha (reg. nr 11792, 11793) ja arheoloogia- ja ehitismälestise Pärnu linnakindlustused

(reg. nr 16677) alal. Mälestise liik ja registrinumber märkida projekti tiitellehele ning

mälestise asukoht koos kaitsevööndiga kanda projekti asendiplaanile. Asendiplaanile lisada

märge arheoloogilise uuringu nõudega. Projekti asendiplaanile tuleb märkida nii

muinsuskaitseala nimi ja ulatus kui ka arheoloogilise uuringu kohustusega ala. Lisada

normdokumentide hulka muinsuskaitseseadus ja Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord.

Projekti seletuskirja täiendada eraldiseisva muinsuskaitse peatükiga, milles on järgnev info:

1) Projekti alale jääb Pärnu muinsuskaitseala (reg. nr 27007), kaks asulakohta (reg.

nr 11792, 11793) ning arheoloogia- ja ehitismälestis Pärnu linnakindlustused (reg.

nr 16677).

2) Pärnu muinsuskaitseala sisaldab mitut erineva vanuse ja iseloomuga linnalist

keskkonda, mis moodustavad väärtusliku Eesti ja laiemalt Läänemere-äärse piirkonna

ajalugu peegeldava linnamaastiku. Pärnu (ajalooliselt Uus-Pärnu) oli üks üheksast

keskaegsest linnast Eesti alal. Siin on hästi säilinud varauusaegse linna struktuur ning

osaliselt hoonestus ja linnakindlustused, samuti 19.–20. saj kuurordikihistus, sh nii

hoonestus kui avalikud pargid ja alleed. Keskaegsed linnakihistused asuvad valdavalt

hilisemate ehituskihtide all.

3) Nii Uus-Pärnu linnust kui all-linna piirasid ühtse kaitsesüsteemina keskaegsed

kindlustused. 1670-1710 kolmekordistati linna hoonestusala ja ümbritseti see

sümmeetriliselt muldkindlustusvööga. Arvestades linnakindlustuste eriaegseid struktuure,

on mälestisel üks ühtne välispiir, mis jookseb piki kõige välisema linnakindlustuste

elemendi – glassiivalli – väliskülge. Käesolevate kaevetööde ala jääb linnakindlustuste

rekonstruktsioonide alusel tõenäoliselt vahetult linnamüüri ja kaldakindlustuste esinemise

alale.

4) Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele

viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne.

Pärnu jõe paremkaldalt, Sauga jõest Rääma linnaosani ulatuval alalt on arheoloogiliste

uuringute käigus saadud leide, mis viitavad kiviaja asustusele. Piirkond on praeguseks

hoonestatud ja jäljed sporaadilisest asustusest vähemalt osaliselt hävinud. Arheoloogilise

leiuainese tuvastamine pinnases ei ole aga välistatud.

5) Sellest lähtuvalt tuleb kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine

(kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi

ilmnemisel ja selle hävimisohu korral arheoloogiline kaevamine). Kivikonstruktsioonide

(nt linnamüür, kesk- ja varauusaegne hoonestus) ilmnemisel tuleb tööd peatada, selgitada

Muinsuskaitseameti ja arheoloogi koostöös välja konstruktsioonide iseloom ning leida

võimalus nende maksimaalseks säilimiseks. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et

arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta

kopp.

7

6) Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS

§-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad

kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ →

„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.

7) Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ja tingimuste (nt külmunud

maa ja miinuskraadidega ei ole arheoloogilise uuringu tegemine tehniliselt piisavalt heal

tasemel teostatav) kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega

isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest

tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise

vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni

30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.

Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

2.5. SILLA ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED:

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava olemasoleva Kesklinna silla rekonstrueerimisel ja

ümberehitamisel lähtuda silla kui hästi vaadeldava maamärgi atraktiivsusest ning

kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite

liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi sillal

avaliku kasutajasõbraliku ruumi. Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on Kesklinna sild

määratud väärtuslikuks üksikobjektiks, kuivõrd sillal on ajaloolist miljööd ja

kultuuriväärtuslikku konteksti kujundav väärtus. Väärtuslikud üksikobjektid tuleb säilitada,

tingimused väärtusliku objekti säilimise tagamiseks määratakse planeerimise või

projekteerimise käigus. Väärtusliku üksikobjekti rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel tuleb

säilitada algupärane arhitektuurne lahendus ning iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos

materjalikasutusega.

2.5.1. Silla kui väärtusliku üksikobjekti rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel säilitada,

väärindada, taastada ja taaskasutada silla algupärased ajalooliselt iseloomulikud ja

väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega, sj ajaloolised sillapostid koos algupärase

dekooriga, piirded, valgustid jms, katendid valida asukohta ja konteksti sobivad.

2.5.2. Eelprojekti staadiumis esitada kaks erinevat lahendust koos orienteeruva maksumuse

hinnanguga, mille alusel valitakse üks variant põhiprojekti koostamiseks:

1) Sild ei ole avatav.

2) Sild on avatav, kusjuures tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

• Silla avanemisskeem lahendada kaheklapilisena.

• Avatavad klapid paiknevad kahe jõesamba vahel.

• Silla konstruktsioonile paigaldatud või sinna kavandatavad tehnovõrgud, mis

takistavad silla avatavust, tuleb ümber projekteerida ja paigutada viisil, mis tagab

silla avatavuse toimimise.

• Sild tuleb projekteerida nii, et silla klappide avamine toimub üldjuhul ainult

navigatsiooniperioodil.

• Silla projekteeritav minimaalne töötsüklite (üks avamine koos sulgemisega) arv

peab aastase arvestusperioodi jooksul olema vähemalt 700.

• Projekti mahus tuleb analüüsida ja projekteerimisel arvestada avatava silla

avamistsüklite sagedust ööpäevas ja nädalas ning selle hooajalist varieeruvust ja

mõju liikluskorraldusele sh ühistranspordile ja esitada ettepanek avamistsüklite

ajale.

• Projektiga tuleb kavandada avatava silla käitamisrežiimid, sealhulgas automaatne

ja manuaalne juhtimissüsteem, määrata avamismehhanismi töötsükli tehnilised

parameetrid ning tagada nende parameetrite integreeritus ja sidusus elektrooniliste

muutliikluskorraldusvahenditega.

• Projekteerimisel tuleb välja töötada terviklik liikluskorralduse lahendus silla

avamiseks ja sulgemiseks. Lahendus peab sisaldama:

8

Maismaaliikluse jaoks: ajutise liikluskorralduse skeeme, mis tagavad sõidukite,

kergliiklejate ja jalakäijate liikluse sujuvuse ning ohutuse enne silla avamist ja

selle ajal. Skeemid peavad sisaldama kõigile liiklejagruppidele vajalikke märke,

viitasid, tõkkeid ja fooritsükleid. Ajutised ühistranspordi liiklusskeemid tuleb välja

töötada koostöös Pärnu Ühistranspordikeskusega.

Jõeliikluse jaoks: navigatsioonimärke ja signaale (nt valgusfoorid veesõidukitele),

mis teavitavad veesõidukijuhte õigeaegselt silla avanemisest, sulgumisest ja

läbipääsu võimalustest. Veeliikluse lahendus tuleb välja töötada koostöös

Transpordiametiga.

• Projektiga tuleb kavandada avatava silla töötsükli käigus rakendatavad

ohutusmeetmed ning avamistoimingutega kaasnevate riskide maandamise

lahendused, sh hädaolukordade käsitlemise põhimõtted ja lahendused.

• Projekteerida tuleb autonoomne või dubleeritud energiavarustus, mis tagab silla

avamise ja sulgemise ka elektrikatkestuse korral.

2.5.3. Silla projekteeritav kandevõime ei tohi olla väiksem olemasoleva silla projekteeritud

kandevõimest.

2.5.4. Silla kogulaius kavandada vähemalt 15,6 m, millest kahesuunaline sõidutee peab olema

vähemalt 6,5 m lai. Sõidutee mõlemale poole kavandada 4,25 m laiused kergliiklusteed.

Suurim lubatav liikumiskiirus sillal on 40 km/h.

2.5.5. Silla materjalide valikul tuleb eelistada vastupidavaid ja ilmastikukindlaid lahendusi,

mis vähendavad hoolduskulusid ja pikendavad kasutusiga.

2.5.6. Silla konstruktsioonide projekteeritav eluiga peab olema vähemalt 100 aastat.

2.5.7. Kavandada silla otste ja silla aluse ruumi maastikuarhitektuurne lahendus (puhkealad,

haljastus, väikevormid, valgustus jms), lähtuvalt kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi

vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse

nõuded kõigile liiklejatele ning heakorrastatud ja haljastatud avalik kasutajasõbralik

tänavaruum. Lahendus peab tekitama turvalise ja meeldiva keskkonna ja selge liiklusruumi

jalgratturitele ja jalakäijatele.

2.5.8. Kergliiklejatele kavandada läbivalt ühtede põhimõtete alusel terviklik ja turvaline

teekond. Tagada sujuv ja sidus kergliiklustaristu nii sillal kui silla all ning silla peale- ja

mahasõitudel ning nende ühendus jõe parem- ja vasakkaldal. Teede katendid kavandada

vastavalt tee otstarbele läbivalt ühesugused, selgelt eristuvad ja arusaadavad.

2.5.9. Kergliiklusteed kavandada kõigi kasutajate vajadusi arvestavalt, lähtudes

ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetest. Vajadusel kavandada sillale peale- ja

mahapääsuks liftid.

2.5.10. Kavandada kergliiklejatele sillal puhke ja vaate nautlemise kohad.

2.5.11. Kavandada valgustuse lahendus silla atraktiivsuse tõstmiseks ja näha ette võimalused

meeleolu valguse loomiseks, tagades sealjuures nõuetele vastav valgustus nii silla peal kui

peale- ja mahasõitudel ning silla alustel läbipääsudel. Välisvalgustuse projekt tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga.

2.5.12. Mitte kavandada valgusti poste vms liikluskorraldusliku märgistust kergliiklusteedele

liikumise takistamiseks.

2.5.13. Kavandada võimalused linna info/reklaami jms paigaldamiseks (nt ekraanid, kus

kuvatakse turismiobjekte, tähtsamaid sündmuseid jne). Sillale kavandada parima vaatega foto

jäädvustuskoht. Kavandada atraktiivsed, turvalised valgustatud lahendused silla alustel

kergliiklusteede läbipääsudel, kaaluda Pärnule iseloomuliku sümboolika ja/või kunsti

kasutamise võimalust.

2.5.14. Sillal säilitada jalgratturite loendur.

2.5.15. Veeliikluse piiramise vältimiseks ei tohi sillaalune kõrgus olemasolevaga võrreldes

väheneda, võimalusel leida lahendus sillaaluse kõrguse suurendamiseks, projektis tuua välja

olemasolev ja projekteeritud silla alune kõrgus.

2.5.16. Kavandada silla aluste konstruktsioonide ja kommunikatsiooni taristu varjestamiseks

visuaalselt sobivad varjestavad lahendused.

9

2.5.17. Projekteerida silla peale- ja mahasõitude lahendused, vuukide lahendused vastavalt

liikuvusarvutustele, hüdroisolatsiooni ja veeviimarite lahendused, katendite lahendused,

kõikide elementide ja sõlmede põhilised lahendused jms.

2.5.18. Esitada nõuded materjalidele ja toodetele ning silla hooldusele.

2.5.19. Projekteerida elektri ja nõrkvoolu lahendused, püsivoolu kilbid jms.

2.5.20. Tagada sidus, terviklik ja turvaline kergliiklustaristu nii sillal kui silla all ning silla

peale- ja mahasõitudel ning nende ühendus jõe parem- ja vasakkalda kallasrajal olemasoleva

kergliiklustaristuga.

2.5.21. Ehitusprojekti koosseisus tuleb projekteerijal koostada kõikide projektialaga seotud

tehnovõrkude (sh soojus-, veevarustus-, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni-, elektri- ning

sidevõrgud jms) ümberehituse terviklik projekt. Projekt tuleb koostada lähtuvalt iga võrgu

omaniku väljastatud tehnilistest tingimustest. Lahendus peab katma nii tehnovõrkude ajutise

toimimise ehitusperioodil, nende lõpliku asukoha ja tehnilise lahenduse kui ka kasutusest välja

jäävate olemasolevate võrkudega seotud tegevused.

2.5.22. Säilitada olemasolev veemõõdu latt viisil, mis tagab selle kasutatavuse veeliiklejatele.

2.6. TÄNAVATE EHITUSLIKUD NÕUDED JA LIIKLUSKORRALDUS:

Projektiga haaratud tänavad liigituvad „kohaliku tee“ kategooriasse, kus kvaliteetse ning

inimsõbraliku tänavaruumi kavandamisel on oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid

autoliiklusele. Tänavate rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel lähtuda kõrgetasemelise

inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust,

tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi heakorrastatud ja haljastatud

avaliku kasutajasõbraliku tänavaruumi. Kasutajasõbraliku tänavaruumi ja elurikkuse ning

kliimakindluse seisukohast lähtuvalt tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus võimalusel

säilitada ja kavandada uued haljastuse lahendused, suured kõvakattega alad liigendada

haljastusega. Arvestada kõigi kasutajate gruppide vajadustega, sh ligipääsetavuse,

universaalse disaini põhimõtete, tänava haljastuse ja heakorraga (rattateed, kõnniteed,

liikluskorraldus, haljastus, valgustus, inventar jms).

2.6.1. Kavandada maastikuarhitektuursed lahendused (puhkealad, haljastus, väikevormid,

valgustus jms) lähtuvalt kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes

jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust ja tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile

liiklejatele ning heakorrastatud ja haljastatud avalik kasutajasõbralik tänavaruum. Lahendus

peab tekitama turvalise ja meeldiva keskkonna ja selge liiklusruumi jalgratturitele ja

jalakäijatele.

2.6.2. Kergliiklusteede projekteerimisel arvestada Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+

teedele ja tänavatele määratud tingimustega ning kergliiklusteede võrgustikuga, mis tagaks

võimalikult kiire ja turvalise kergliiklejate liikumise.

2.6.3. Kergliiklejatele kavandada läbivalt ühtede põhimõtete alusel terviklik ja turvaline

teekond. Teede katendid kavandada vastavalt tee otstarbele läbivalt ühesugused, selgelt

eristuvad ja arusaadavad. Põhjendatud vajadusel kasutada nõuetele vastavaid jagatud

liiklusruumi lahendusi.

2.6.4. Kergliiklejatele kavandada sõiduteedega ristumisel turvalised, võimalikult jätkuvana

sirgelt, kergliiklejat eelistavad ülekäigud, tagades ligipääsetavuse nõuded lähtudes

universaalse disaini põhimõtetest. Ülekäiguradade valgustus lahendada vastavalt punktis 2.7.2

toodud nõuetele.

2.6.5. Olemasolevad kergliiklusteed kaasajastada, vajadusel korrastada ja parendada, tagada

10 cm kõrgused äärekivid ja ligipääsetavuse nõuetele vastavad lahendused. Sademevee renne

mitte kergliiklusteedele kavandada.

2.6.6. Tõsta silla peale- ja mahasõitude ümbruses olevate avalike alade kasutatavust. Pärnu

jõe paremkaldale kavandada avaliku kasutusega parkimisala „pargi/kõnni, vänta, reisi“

põhimõttel ning lisada olemasoleva kergliiklustee „Jaansoni raja“ äärsele haljasalale

funktsionaalsust ja atraktiivsust kavandades terviklik jõe äärne puhkeala, mis toetab

10

infrastruktuuri mitmekülgsemat kasutust ning võimaldab pakkuda jõe äärsel alal puhkust

toetavaid teenuseid.

2.6.7. Projekteerida tuleb teede ristmike ja teede plaaniline lahendus koos teede

funktsionaalsete ristlõigete ja katenditega ning tänava inventari, haljastuse ja nõuetekohase

valgustusega, lahendused peavad arvestama ja kokku sobima ning jätkama hiljuti

projekteeritud lahendustega. Katendite lahendused esitada projekti koosseisus eraldi

joonisena.

2.6.8. Sõidukite projektkiiruseks näha ette 40 km/h.

2.6.9. Kavandada ristuvate tänavatega ristmikud võimalikult kompaktseks ning sõidutee ruum

võimalikult kitsaks laiendades kõnnitee ja haljasala pinda. Kavandada vähemalt minimaalsed

standardi kohased pöörderaadiused.

2.6.10. Kavandada kasutajasõbralikud ja kaasaegsed ühistranspordipeatuste lahendused, mis

vastavad kõigi kasutajate vajadustele. Tagada ligipääsetavus vastavalt universaalse disaini

põhimõtetele, arvestades sealhulgas vaegliiklejate, lapsevankritega liiklejate ja teiste

erivajadustega inimeste vajadusi. Ühistranspordi liikluskorraldus lahendada koostöös

Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ-ga.

2.6.11. Kavandada nõuetele vastav tänava valgustus, sademevete ärajuhtimine, vajadusel

kavandada transpordimaale jäävate kommunikatsiooni trasside ning transpordimaa

kinnistutega külgnevatele kinnistutele juurdepääsude rajamine ja/või rekonstrueerimine.

2.6.12.Kinnistutele sissesõidud projekteerida üle kõnnitee katendi, vajadusel seda tugevdada

ilma teed alla laskmata.

2.6.13. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel arvestada täiendavalt:

1) Kergliiklusteedele mitte kavandada tänavavalgustuse ja liiklusmärgi poste vms, postid

tuleb paigaldada tee serva, vajadusel kasutada konsoolseid lahendusi.

2) Aluskatted ja inventar kavandatakse sõltuvalt kasutusotstarbest, kehtivatest nõuetest ja

standarditest, ohutus- ja turvanõuetest, vandaalikindlusest ning heakorra tagamise

lihtsusest.

3) Mitte projekteerida torupiirdeid, vajadusel kasutada väikevorme ja linnamööblit,

pollareid.

4) Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid peavad olema kuumtsingitud vastavalt

EVS-EN 1461 ja pulbervärvitud.

5) Märgid ja kinnitusdetailid tuleb valmistada korrosioonikindlast materjalist, kasutatav

materjal peab tagama märgi konstruktsiooni püsivuse (ei ole lubatud kasutada tsinkplekist

märgialuseid).

6) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja

kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse. Liiklusmärkide postid peavad olema

maapinda püsivust tagavalt betoneeritud.

7) Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti

joonistel ja spetsifikatsioonis.

8) Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgust peegeldavaid

kilesid.

9) Kavandada üheselt arusaadavad termoplastikust teemärgised sõiduteele ja värviga

kergliiklusteedele.

2.7. VALGUSTUS:

2.7.1. Nõuetekohane valgustus kavandada lähtuvalt konkreetse ala kasutusotstarbest,

valgusoludest, kasutatavusest, vajadusest, turvalisusest ja vandaalikindlusest. Olemasolevatel

pargiala piiravatel kõnniteedel tagada kasutusotstarbele vastav valgustus. Tänavavalgustus

peab eelkõige valgustama jalakäijate ja ratturite liikumisruumi. Lahendused peavad arvestama

ja kokku sobima ning jätkama hiljuti lähipiirkonnas projekteeritud lahendustega.

2.7.2. Ülekäiguradade valgustus projekteerida erilahendusega spetsiaalvalgustusega

(„vilkuvad“ ülekäiguraja märgid) ning valgusvihk peab eristuma üldisest valgusfoonist,

11

ulatuma üle kogu sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks

sõltumata ilmastikuoludest samuti valgustatud.

2.7.3. Tänavavalgustuse projekteerimisel arvestada olemasolevate puude võra ulatusega.

2.7.4. Valgustite asukohad esitada ehitusloaprojektis, sh kasutatava postvalgusti tüüp ja

vundeerimise lahendus.

2.7.5. Välisvalgustus ei tohi häirida veeliiklejaid.

2.8. KESKKONNAKAITSE:

2.8.1. Projekteeritav Kesklinna sild paikneb osaliselt Pärnu jõe hoiualas (registrikood

KL02000293), kuuludes ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku. Maa-ameti xGIS rakenduse ja

Looduskaitse ja Natura 2000 teemakaardi järgi puuduvad Kesklinna silla koridoris olulised

looduskaitselised piirangud ja kaitsealuste liikide elupaigad. Pärnu jõel on 10 m laiune

kallasrada, kus tuleb tagada vaba jalgsi liikumine.

2.8.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on

oluline keskkonnamõju. Kesklinna silla laiendamisel ja rekonstrueerimisel jäävad alles

olemasolevad tugisambad ja kaldapealsed kehandid, mistõttu silla laiendamisega ja

rekonstrueerimisega ning silla kasutamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese

tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna koormustaluvust, ei kavandata olulise

negatiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mistõttu Kesklinna silla laiendamisel ja

rekonstrueerimisel ei ole ettenähtavat olulist keskkonnamõju.

2.8.3. Lahenduse puhul, mis eeldab ehitustegevust veekogus, tuleb koostada

keskkonnamõjude eelhinnang koos Natura eelhinnanguga ning esitada koos keskkonnamõju

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõuga asjaomastele asutustele seisukohavõtuks.

Ühtlasi arvestada, et ehitustegevus jões eeldab vee erikasutusluba.

2.8.4. Planeeritava ehitustegevusega ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Kuivõrd tegemist on olemasoleva linnatänava ümberehitamisega, ei too kavandatav tegevus

kaasa olulist keskkonnamõju. Kavandada tuleb terviklik tänavahaljastus. Kasutada kogu

projekteeritava ala lõikes mitmekesise ja mitmerindelise haljastuse lahendust.

2.8.5. Projekteerimisel tuleb esmajärjekorras eelistada sademevee maksimaalset immutamist

tekkekohas, kasutades selleks haljasalasid ja vett läbilaskvaid teekattematerjale. Kui

immutamine pole võimalik, tuleb kogutav sademevesi enne ärajuhtimist lokaalselt puhastada

ning seejärel suunata kas olemasolevasse sademeveesüsteemi või otse Pärnu jõkke.

2.8.6. Maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed, teostada projektiga hõlmatud alal ja

sellest 5 m ulatuses haljastuse inventeerimine. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse

säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, joonistele kanda

puittaimestiku võrad või juurestiku kaitsealad.

2.8.7. Tagada piirkonna väärtusliku haljastuselemendi, alleede terviklik säilimine.

2.8.8. Puujuurte kaitsmiseks lähemal kui 2,5 m ei ole soovitatav kaevata ning üle 4 cm

läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, kuna see ei taga puude säilimist. Tagada tingimused

puude edasiseks kasvuks, sh sobiv pinnase struktuur, et vesi, hapnik ja toitained jõuavad

juurestikuni.

2.8.9. Kommunikatsioonitrassid kavandada maksimaalses ulatuses teede/tänavate kõvakatte

alla. Sademevee äravoolukohtades kasutada tänaval külgvoolseid kaevuluuke.

2.8.10. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning

põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Pärnu linnas

kehtivatele õigusaktidele.

2.8.11. Kavandada terviklik tänavahaljastus kogu projektiga hõlmatava tänavaruumi ulatuses.

Esitada nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja

juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv) ning istutus- ja hooldustöödele.

Projekteerimistöödesse kaasata volitatud maastikuarhitekt (vähemalt tase 7).

12

2.8.12. Käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra).

Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning Pärnu linna

kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest.

2.8.13. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkruntide veerežiim.

Vertikaalplaneerimisega välistada sademevee valgumine teemaalt naaberkinnistutele.

2.8.14. Käsitletav ala jääb kõrge müratasemega piirkonda. Teostada autoliiklusest tuleneva

müra prognoos päevase ja öise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide

ning müra tasemetega hoonete fassaadidel, määrata müraleevendusmeetmed.

2.8.15. Juhul kui tehnilised trassid paigaldatakse suundpuurimise teel läbi Pärnu jõe aluse

pinnase tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang.

2.9. TEHNOVÕRGUD:

2.9.1. Enne projekteerimistööde kavandamist taotleda vajadusel trasside valdajatelt tehnilised

tingimused.

2.9.2. Projektiga käsitletaval maa-alal asuvad AS Pärnu Vesi ÜVK ja ÜSK torustikud. Enne

projekteerimistööde kavandamist tuleb taotleda tehnilised tingimused.

2.9.3. Projekteerimisalas paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad siderajatised. Enne

projekteerimistööde kavandamist tuleb siderajatiste kaitsmiseks, säilitamiseks või

ümberehitamiseks taotleda tehnilised tingimused.

2.9.4. Sõltuvalt silla rekonstrueerimise tehnilisest lahendusest tuleb torustik renoveerida kas

olemasolevas asukohas või leida sellele alternatiivne asukoht. Mõlemal juhul tuleb tagada

torustiku töökindlus ja piirkonna katkematu soojusvarustus. Renoveerimistööde ajal tuleb

arvestada kogu piirkonna alternatiivse kütmise vajadusega. GREN Eesti AS kaasata

vastavatesse projekteerimis- ja kooskõlastusprotsessidesse. Enne projekteerimistööde

kavandamist taotleda kaugküttetorustiku projekteerimiseks tehnilised tingimused.

2.10. UURINGUD:

2.10.1. Pärnu jõe paremkaldal on lihkeohtlikkuse tsoonis E soovituslik ehituskeeluvööndi

ulatus võimalike maalihete seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus

kaldaala täitmiseks absoluutkõrguseni 2,7 m ümp ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse

rajamiseks on vaja teostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Pärnu jõe vasakkaldal

on lihkeohtlikkuse tsoonis F soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus võimalike maalihete

seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus igasuguse ehitustegevuse

(sh kaldakindlustused, täitmine) jaoks on vaja teha pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused.

2.10.2. Teostada silla sammaste, talade vms uuringud.

2.10.3. Ehitusprojekti koosseisus esitada projekteerija poolt läbiviidavate uuringute

kokkuvõte kõikide silla elementide kohta koos illustreerivate materjalidega.

2.11. PÄÄSTEVALDKOND:

2.11.1. Planeeritavate tööde käigus ei tohi pikeneda päästeteenuse kättesaadavuse aeg.

Tagada päästetehnikale piisava laiuse ja koormustaluvusega sõidurajad.

2.11.2. Tagada pääste ja harrastajate veesõidukite veeskamiskoht Suur-Jõekalda tänava

parkimisalalt Pärnu jõele.

2.12. LIGIPÄÄSETAVUS:

2.12.1. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.05.2018 määrusest

nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

2.12.2. Lisada määrus 28 normdokumentide loetelusse.

2.12.3. Erinevate projektiosade (eskiis-, eel- või põhiprojekti) seletuskirjadesse (AR, MA,

TL, SA jms) tuua majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ vastavalt eraldi peatükina välja liikumis-, nägemise- ja kuulmispuudega

inimestele mõeldud üldkasutatavate hoonete ja ehitiste ligipääsetavust ja kasutamist

tagavad lahendused.

13

2.12.4. Kavandatavate jalakäigu ülekäigukohtade kõnnitee äärekivi peab olema

madaldatud 0-kõrgusele. Ülekäigu ette ja taha lisada taktiilsed ning ümbritsevaga

kontrastsed hoiatuskivid ülekäigu laiuses, vajadusel lisada suunavaid taktiilseid märgiseid.

2.12.5. Enamkasutatavad ülekäigukohad varustada helisignaalide ja ülekäigu

ajataimeritega.

2.12.6. Kasutatav inventar (pingid, prügikastid, postid jms) peavad olema kontrastsed muu

ümbrusega võrreldes.

2.12.7. Projekteerimisalasse jäävad pingid peavad olema seljatugede ja käetugedega otstes

või keskel.

2.12.8. Projekteerimisalasse jäävatesse parklatesse ette näha nõuetele vastavaid

invaparkimiskohti.

2.12.9. Kasutatavad silla liftid peavad vastama määruse 28 nõuetele.

2.12.10. Lahendada nõuetekohane ligipääs liikumisabivahenditele Vaasa parki Endla teatri

poolt.

3. MUUD NÕUDED

3.1. Projekteerimisel tuleb teha koostööd kõigi asjasse puutuvate ametite, asutuste, tehnovõrkude

trasside valdajate, ettevõtete ja isikutega.

3.2. Projekteerimisel järgida projekteerimisala suhtes kehtestatud planeeringuid.

3.3. Tööde teostamiseks peab olema kehtiv maakasutusõigus vastaval kinnistul.

3.4. Rajatis kavandada ja tööd kaitsevööndites planeerida kitsendusi arvestades.

3.5. Ehitusprojekti aluseks tuleb koostada uus topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 või

detailsemas, lähtudes Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 määrusest nr 22 „Topo-geodeetiliste

mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“. Ehitusprojekti koostamise hetkel ei tohi alusplaan

olla vanem kui kaks aastat.

3.6. Projekteeritavad rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja

EH2000 kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas olemasolevatest

hoonetest või krundi piirist.

3.7. Tehnovõrkude koondplaan koostada topo-geodeetilisel alusplaanil, millele on kantud

olemasolevad, projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud, haljastus ning asendiplaaniline

lahendus.

3.8. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ ja 01.02.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

3.9. Kooskõlastamiseks esitatava ehitusprojekti asendiplaan, sidumisjoonis,

vertikaalplaneerimine ja insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc- või

.rtf-formaadis ja graafiline osa .dwg- või .dgn-formaadis failidena lisaks paberkandjale

digitaalsel andmekandjal. Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv

informatsioon lisada projekti kausta.

3.10. Ehitusprojektis tuleb käsitleda kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju.

3.11. Kaevetöödel ja katendite taastamisel lähtuda Pärnu linna kaevetööde eeskirja nõuetest.

3.12. Teede sulgemisel lähtuda Pärnu linna teede ja tänavate sulgemise korra nõuetest.

3.13. Juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik teostada puude raiet, tuleb koos ehitusprojekti

esitamisega taotleda Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnast raieluba.

3.14. Teostada vajalikud uuringud ehitusprojekti koostamisel.

3.15. Projekti koosseisus tuleb esitada tehtavate tööde mahtude ja maksumuste töömahtude

tabelid vastavuses projekteerimise hetkel kehtiva teetööde tehniliste kirjelduste versiooniga.

3.16. Ehitusprojekti seletuskirjas esitada vajadusel andmed muinsuskaitseseaduse, selle

asjakohastele rakendusaktidele ja neist tulenevate nõuete ja kitsenduste kohta (vt EhS § 14

lg 1 p 4).

3.17. Ehitusprojekt edastada arvamuse andmiseks asutustele, kelle huve võivad kavandatavad

tööd riivata.

3.18. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda ehitusprojektis.

14

3.19. Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt esitada elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu või

Suur-Sepa 16 I korruse infolauda või planeerimisosakonda.

4. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad seitse aastat, võimaldades alal mitmeetapilist

projekteerimist ja ehitamist.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Matiisen

õigusvaldkonna juht

linnasekretäri ülesannetes

Lisa 1 Projektiga käsitletav maa-ala (väljavõte maa-ameti kaardirakendusest).

KORRALDUS

17.11.2025 nr 747

Projekteerimistingimused Kesklinna silla ja selle

peale- ja mahasõitude rekonstrueerimiseks ning

kontaktvööndi tänavate liikluskorralduse

kavandamiseks

Projekteerimistingimused annavad aluse Kesklinna silla, Pärnu jõe parem- ja vasakkaldal

sillale viivate tänavate ning nende ristmike ja kontaktvööndisse jäävate alade ehitusprojektide

koostamiseks ning aladele kehtivate detailplaneeringute täpsustamiseks haljastuse, heakorra

või liikluskorralduslike põhimõtete osas.

Projektalasse jäävad Pärnu linnas järgmised kinnistud: Pärnu jõgi L1 (katastritunnus

62401:001:3095), Pärnu jõgi L2 (katastritunnus 62520:001:0005), Lai tn T9 (katastritunnus

62501:001:0456), Lai tn 2 (katastritunnus 62510:131:0009), Lai tn T1 (katastritunnus

62510:127:0021), Vee tn 2a (katastritunnus 62510:127:0031), Vee tn T1 (katastritunnus

62510:124:0004), Pikk tänav T1 (katastritunnus 62510:127:0027), Keskväljak (katastritunnus

62501:001:0695), Akadeemia tn T1 (katastritunnus 62510:123:0003), Tallinna maantee T1

(katastritunnus 62501:001:0005), Tallinna maantee T2 (katastritunnus 62502:016:0006),

Suur-Jõekalda tänav T3 (katastritunnus 62501:001:0457), Suur-Jõekalda tn T1 (katastritunnus

62501:001:0940), Paremkalda kallasrada L1 (katastritunnus 62507:048:0003), Suur-Jõekalda

tn 1 (katastritunnus 62502:001:6420).

Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee ümberehitamiseks nõutav

ehitusluba. Ehitusseadustiku § 99 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad

ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks juhul, kui planeeringuga ei ole tee

asukoht täpselt määratud.

Osadel eelpool kirjeldatud kinnistutel kehtivad detailplaneeringud, mistõttu antakse käesoleva

korraldusega kehtiva detailplaneeringuta aladel ehitusseadustiku § 99 lg 1 kohased

projekteerimistingimused. Aladel, kus kehtib detailplaneering, täpsustatakse põhjendatud

vajadusel detailplaneeringuid ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 lubatud osas.

Detailplaneeringute täpsustuse vajadus tuleneb eelkõige soovist tagada käesolevate

projekteerimistingimustega kaetud alal mõislik, efektiivne ning võimalikult väikeste

mõjudega projekteerimine ja hilisem ehitamine.

Ehitusseadustiku § 31 lg 2 ja lg 4 p 1 ja 2 kohaselt korraldab omavalitsus avaliku kasutusega

alade, sh rajatiste ja ehitiste rajamiseks projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena,

mille raames esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse andmiseks asutustele või

isikutele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata.

Avatud menetluse raames toimus arvamuste kogumine ja eelnõu kooskõlastamine

ajavahemikus 08.–22.09.2025. Menetluse käigus esitati järgmised kooskõlastused ja

arvamused:

2

1) Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastas 16.09.2025 kirjaga nr 2.1-3/34100-2

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusteta.

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobus projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamisest 11.09.2025 kirjaga nr 16-1/25-12084-002.

3) Terviseamet ei esitanud projekteerimistingimuste eelnõule vastuväiteid 12.09.2025 kirjaga

nr 9.3-1/25/6932-2.

4) Transpordiamet esitas ettepanekud 15.09.2025 kirjaga nr 7.2-4/25/14937-2, mis on arvesse

võetud projekteerimistingimuste punktis 2.5.11 ning lisatud punktidesse 2.5.22 ja 2.7.5.

5) Päästeamet kooskõlastas 17.09.2025 kirjaga nr 7.2-3.4/5477-1 projekteerimistingimuste

eelnõu ja lisas arvamuse, millega tuleb arvestada projekteerimise käigus. Arvamus on

kajastatud punktis 2.11.

6) Muinsuskaitseamet kooskõlastas projekteerimistingimuste eelnõu 15.09.2025 kirjaga

nr 5-10/2178-1, mille tingimused on kajastatud punktis 2.4, välja arvatud punkt 8, mis on

informatiivse sisuga ega sea tingimusi ehitusprojektile.

7) Keskkonnaamet andis nõusoleku ja kooskõlastas projekteerimistingimuste eelnõu

looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 7 ja EhS § 31 lg 4 p 1 alusel 16.09.2025 kirjaga

nr 6-2/25/17847.

8) Pärnu Vesi AS esitas 11.09.2025 arvamuse, mis on kajastatud punktis 2.9.2.

9) Telia Eesti AS esitas 11.09.2025 kirjaga nr EC.1-5.1/1372 arvamuse, mis on kajastatud

punktis 2.9.3.

10) GREN Eesti AS esitas 16.09.2025 kirjaga nr 2025-33-01-032 arvamuse, mis on kajastatud

punktis nr 2.9.4.

11) MTÜ Ligipääsetavuse foorum esitas 15.09.2025 arvamuse, mis on kajastatud punktides

1.8 ja 2.12.

Teised kooskõlastajad ja arvamuse andjad ei ole kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist.

Ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 p 7, § 99 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 5 punkti 3

alusel antakse järgmised projekteerimistingimused

1. PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJAL

1.1. Kehtivad normid (EPN), standardid (EVS) jm Eesti Vabariigi õigusaktid.

1.2. Pärnu linna strateegilised dokumendid:

1) Kehtiv üldplaneering: Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud „Pärnu

linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”.

2) Pärnu arengukava aastani 2035.

3) Pärnu linnapiirkonna strateegia 2022-2027 (tervikliku jalg- ja rattateedevõrgustiku loomine

ja ehitus, kaasaegsetest keskkonnasäästlikest põhimõtetest lähtuvalt säästlike liikumisviiside

kasutuse suurendamine ja avaliku ruumi kvaliteedi ning jalakäija ja jalgratta

kasutajasõbralikkuse tõstmine).

4) Pärnu kliimakava 2030 (kliimamõju vähendamiseks ühistranspordi kättesaadavuse,

parkimiskorralduse, rattataristu ja kõrghaljastuse kavandamine).

1.3. Euroopa uue Bauhausi (EUB) põhimõtted: kestlik, kaunis, kaasav.

1.4. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted: aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus,

säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus,

ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus,

esteetika.

1.5. Kehtiv Pärnu maakonna teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“.

3

1.6. Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule p 5 „Muinsuskaitse

eritingimused kavandatavatele teedele, trassidele ja tehnorajatistele (seadmetele)“. Pärnu linna

Kesklinna sild on üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks üksikobjektiks.

1.7. Kehtiv Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekord: Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldusega

nr 42 kehtestatud „Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekord“. Pärnu jõe vasakkaldal, Kesklinna

poolse osas, olevad kinnistud Vee tänav T1 ja Vaasa park jäävad Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitsealale (reg. nr 27007) ning arheoloogiamälestise alale (reg. nr 11792-11793) ja

selle kaitsevööndisse. Vee tn 2a kinnistu jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Kaitsekorra

alusel jääb käsitletav ala Muinsuskaitseala vaadeldavuse vaatekoridori, vaade 3 avaneb Ülejõe

kallasrajalt muinsuskaitsealale ja vaade 4 avaneb Tallinna maanteelt ja kallasrajalt Eliisabeti

kiriku tornile. Pärnu jõe paremkaldal olevad kinnistud Tallinna maantee T1, Suur-Jõekalda

tänav T3, Suur-Jõekalda tänav T1, Paremkalda kallasrada L1 ja Suur-Jõekalda tn 1 jäävad

arheoloogiamälestise alale (reg. nr 11792-11793) ja selle kaitsevööndisse.

1.8. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.05.2018 määrusest nr 28

„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

1.9. Projektiga käsitletaval alal kehtivad detailplaneeringud:

1) Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering, kehtestatud Pärnu

Linnavolikogu 18.02.1999 otsusega nr 14.

2) Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

20.06.2019 otsusega nr 55.

3) Lai tn 2 kinnistu detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.09.2016

otsusega nr 85.

4) Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering, kehtestatud

Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83.

5) Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

18.11.2010 otsusega nr 82.

6) J. V. Jannseni tn ja Tallinna mnt nurgal oleva maa-ala detailplaneering, kehtestatud

Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83.

1.10. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule on Kesklinna silla juures ehituskeeluvöönd

täpsustatud järgmiselt. Pärnu jõe vasakkaldal ehk Kesklinna poolel on sillast allavoolu

ehituskeeluvööndi laius 30 meetrit, mis on osaliselt vähendatud 20 meetrini, ning sillast

ülesvoolu on vööndi laius 10 meetrit. Jõe paremkaldal ehk Ülejõe poolel on ehituskeeluvöönd

sillast allavoolu vähendatud 15 meetrini, samas kui sillast ülesvoolu kehtib 30 meetri laiune

vöönd. Ehituskeeluvööndi täpne asukoht on näidatud üldplaneeringu lisas „Piirangute plaan“.

1.11. Pärnu jõe paremkaldal lihkeohtlikkuse tsoonis E on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus

võimalike maalihete seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus kaldaala

täitmiseks absoluutkõrguseni 2,7 m ümp ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamiseks on

vaja teostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Pärnu jõe vasakkaldal on

lihkeohtlikkuse tsoonis F soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus võimalike maalihete

seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus igasuguse ehitustegevuse (sh

kaldakindlustused, täitmine) jaoks on vaja teha pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused.

Lihkeohtlikkuse kaart on leitav Pärnu linna kodulehe geoveebi kaardirakenduselt

„Lihkeohtlikkuse uuring (2024)“.

1.12. Inseneribüroo Stratum poolt koostatud Pärnu linna liiklusuuring „Pärnu linna

teedevõrgu arendamise variandi V5a modelleerimine aastaks 2040“.

1.13. Selektor Projekt OÜ koostatud silla rekonstrueerimise projekt töö nr P19050 „Pärnu

kesklinna silla laiendamine ja rekonstrueerimine“.

1.14. Arvestada maa-alale või maa-alaga külgnevatele kinnistutele jäävate kehtestatud ja

koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, vajadusel teha koostööd

koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Ehitusprojektid on

leitavad ehitusarhiivist või Ehitisregistrist, detailplaneeringud Pärnu linna kodulehe geoveebi

kaardirakenduselt „Detailplaneeringud ja projekteerimistingimused“.

4

1.15. Kruntide üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: liikluse maa-ala 100% ja puhke- ja haljasala

maa-ala 100%.

1.16. Katastriüksuste sihtotstarve: transpordimaa 100%, üldkasutatav maa 100%. Suur-Jõekalda

tänav T1 (katastritunnus 62501:001:0940) ühiskondlike ehitiste maa 50% ja ärimaa 50%.

2. LINNAEHITUSLIKUD NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS

2.1. EESMÄRK:

Kesklinna sild ja seda ümbritsev ala on üks linna visiitkaardi olulisi elemente, mille väärtust

ja kasutatavust tõstetakse läbi kõrgetasemelise, kõiki kaasava avaliku ruumi loomise.

Kesklinna silla, sillale viivate tänavate, nende ristmike ning kontaktvööndisse jäävate alade

ajakohane ja eesmärgipärane rekonstrueerimine ning ümberehitamine tõstab märkimisväärselt

linnaruumi kvaliteeti ja väärtust. See muudab linlaste liikumisharjumusi ning aitab samal ajal

vähendada transpordist tingitud süsinikuheidet.

Sild tervikuna soodustab kergliiklust ja ühistranspordi kasutamist linnaosade vahel, aidates

vältida kesklinna ummistumist autoliiklusest. Kesklinna silla kasutajasõbralik jalg- ja rattatee

on kergliiklejate jaoks üks olulisemaid ühenduslülisid, mis aitab luua toimiva tervikteekonna

ning tugevdab kergliikluse põhivõrku.

Kavandatav projekt avaldab olulist mõju autostumise vähendamisele ja parandab

linnaosadevahelist ligipääsetavust. Samuti toetab see Pärnu linna kliimaeesmärke, luues

tervikliku, säästvaid liikumisviise arvestava, mugava ja turvalise jalakäijate ning

jalgrattataristu, millega on võimalik vähendada CO₂ heitmeid.

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava väärtusliku Kesklinna silla ning sillale viivate

tänavate ja nende ristmike rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel lähtutakse silla kui

visuaalselt mõjusa maamärgi atraktiivsusest ning vajadusest kujundada kõrgetasemeline ja

inimsõbralik linnaruum.

Planeeritava lahenduse eesmärk on parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust,

tagada ligipääsetavus kõikidele liiklejatele ning kujundada heakorrastatud, haljastatud ja

kasutajasõbralik avalik tänavaruum.

2.2. PROJEKTEERIMISALA:

Projektiga käsitletav maa-ala on esitatud lisas 1 (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest).

2.3. LÄHTEÜLESANNE:

Kesklinna silla rekonstrueerimine kavandada kahes alternatiivis: lahtikäiva või mittelahtikäiva

sillana koos peale- ja mahasõitudega ning kergliiklusteede ja jalgrattateede põhivõrgu sidususega

olemasoleva taristuga (nt Jaansoni rada, J. V. Jannseni tn, Akadeemia tn jt).

Vasakkaldal kavandada ringliiklus Lai tänav T9 kinnistule, vajadusel kaasates ka Lai tn 2, Lai

tänav T1 ja Vee tn 2a kinnistud, et tagada sujuv ühendus Kesklinna silla, Lai, Vee, Akadeemia ja

Kalda tänavaga. Kehtivas planeeringus ettenähtud ringristmiku asukoha muutmine on lubatav

ning seda tuleb käsitleda vajadusest kujundada Pärnu Keskväljaku ja Pika tänava piirkonda

terviklik ja kõrgetasemeline avaliku ruumi võrgustik, mis seob vanalinna jõeäärsete

rekreatsiooni- ja ettevõtlusaladega ning loob võimaluse Vee tänav T1 kujundamiseks

kahesuunalisena.

Paremkaldal kavandada peale- ja mahasõidud Tallinna maantee T1, Suur-Jõekalda tänavatele T1

ja T3.

5

Ülejäänud projektialal tuleb kavandada ja korraldada liikluskorraldus, et tagada sillale ligipääs

jalakäijatele, kergliiklejatele ja sõidukitele peale- ja mahasõitudeks.

Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on Kesklinna sild määratud väärtuslikuks üksikobjektiks,

kuivõrd sillal on ajaloolist miljööd ja kultuuriväärtuslikku konteksti kujundav väärtus.

Väärtuslikud üksikobjektid tuleb säilitada, tingimused väärtusliku objekti säilimise

tagamiseks määratakse planeerimise või projekteerimise käigus. Väärtusliku üksikobjekti

rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel tuleb säilitada algupärane arhitektuurne lahendus ning

iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega.

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava olemasoleva Kesklinna silla, sillale viivate

tänavate ja nende ristmike ning kontaktvööndisse jäävate alade rekonstrueerimisel ja

ümberehitamisel lähtuda silla kui hästi vaadeldava maamärgi atraktiivsusest ning

kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite

liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi

heakorrastatud ja haljastatud avalik kasutajasõbralik tänavaruum. Kasutajasõbraliku

tänavaruumi ja elurikkuse ning kliimakindluse seisukohast lähtuvalt tuleb olemasolev

väärtuslik kõrghaljastus säilitada ja kavandada uued haljastuse lahendused, suured

kõvakattega alad liigendada haljastusega.

Käsitletavad tänavad liigituvad „kohaliku tee“ kategooriasse, kus kvaliteetse ning

inimsõbraliku tänavaruumi kavandamisel on oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid

autoliiklusele. Kohalikud teed on mõeldud peaasjalikult kohalikele elanikele ja turistidele

liiklemiseks, need tänavad peavad tagama eelkõige kõigi liiklejate ohutuse ja olema kutsuvad

jalakäijatele ja ratturitele igapäevaliikumisteks ja sihtkohtadesse pääsemiseks. Pärnu linna

üldplaneeringuga on projektiga käsitletavale alale ette nähtud kergliiklusteede võrgustik, mis

tagab võimalikult kiire ja turvalise kergliiklusteede ühenduse kõikide linnaosade vahel.

Projekteerimisel lähtuda olemasolevatel tänavatel ruumilise kvaliteedi tõstmisest, lahendades

kontaktvööndisse jäävatel aladel liiklus- ja parkimiskorralduse, eelistades sealjuures

kergliiklejate kasutusmugavust. Arvestada kõigi kasutajate gruppide vajadustega, sh

ligipääsetavuse, universaalse disaini põhimõtete, tänava haljastuse ja heakorraga (rattateed,

kõnniteed, liikluskorraldus, haljastus, valgustus, inventar jms).

Silla ning selle peale- ja mahasõitude projekteerimisel tuleb arvestada Suur-Jõekalda tn 1

kinnistule kavandatava puhke- ja parkimisalaga vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 11.08.2025

projekteerimistingimustele nr 3-5.4/525. Tagada tuleb sujuv ja toimiv ühendus planeeritava

„pargi ja reisi“ tüüpi parkla ning Jaansoni raja kergliiklusteega.

Kavandada kasutajasõbralikud ja kaasaegsed ühistranspordi peatuste lahendused, nõuetele

vastav valgustus, sademevete ärajuhtimine, vajadusel transpordimaale jäävate

kommunikatsiooni trasside ning transpordimaa kinnistutega külgnevatele kinnistutele

juurdepääsude rajamine ja/või rekonstrueerimine.

Projekteerimisel teha koostööd asjasse puutuvate ametite/asutustega ja tehnilise taristu

trassivaldajate ning Pärnumaa Ühistranspordikeskusega.

Projekteerida tuleb teede ristmike ja teede plaaniline lahendus koos teede funktsionaalsete

ristlõigete ja katenditega ning tänava inventari, haljastuse ja nõuete kohase valgustusega,

lahendused peavad arvestama ja kokku sobima ning jätkama hiljuti lähipiirkonnas

projekteeritud või rajatud lahendustega. Katendite lahendused esitada projekti koosseisus

eraldi joonisena.

6

Projekteerimisel tuleb arvestada ala üleujutusohuga ning kavandada lahendused, mis

välistavad või vähendavad üleujutuse kahjulikku mõju ehitisele ja selle kasutamisele.

Projekteerimisel kaasata arhitektid ja/või maastikuarhitektid.

Näha ette ehitusprojektide etapilisus. Etappidele koostada eraldi eelarve maksumused.

Projekteerimisel arvestada, et iga etapi väljaehitamisel oleks võimalik vastavat ehitusetappi ka

kasutusele võtta (ei sõltu järgmisel etapil tehtavatest töödest). Esitada 3D mudel valminud

projektlahendusele.

2.4. MUINSUSKAITSE:

Projektiala asub arheoloogiamälestiste Pärnu muinsuskaitseala (reg. nr 27007), kahe

asulakoha (reg. nr 11792, 11793) ja arheoloogia- ja ehitismälestise Pärnu linnakindlustused

(reg. nr 16677) alal. Mälestise liik ja registrinumber märkida projekti tiitellehele ning

mälestise asukoht koos kaitsevööndiga kanda projekti asendiplaanile. Asendiplaanile lisada

märge arheoloogilise uuringu nõudega. Projekti asendiplaanile tuleb märkida nii

muinsuskaitseala nimi ja ulatus kui ka arheoloogilise uuringu kohustusega ala. Lisada

normdokumentide hulka muinsuskaitseseadus ja Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord.

Projekti seletuskirja täiendada eraldiseisva muinsuskaitse peatükiga, milles on järgnev info:

1) Projekti alale jääb Pärnu muinsuskaitseala (reg. nr 27007), kaks asulakohta (reg.

nr 11792, 11793) ning arheoloogia- ja ehitismälestis Pärnu linnakindlustused (reg.

nr 16677).

2) Pärnu muinsuskaitseala sisaldab mitut erineva vanuse ja iseloomuga linnalist

keskkonda, mis moodustavad väärtusliku Eesti ja laiemalt Läänemere-äärse piirkonna

ajalugu peegeldava linnamaastiku. Pärnu (ajalooliselt Uus-Pärnu) oli üks üheksast

keskaegsest linnast Eesti alal. Siin on hästi säilinud varauusaegse linna struktuur ning

osaliselt hoonestus ja linnakindlustused, samuti 19.–20. saj kuurordikihistus, sh nii

hoonestus kui avalikud pargid ja alleed. Keskaegsed linnakihistused asuvad valdavalt

hilisemate ehituskihtide all.

3) Nii Uus-Pärnu linnust kui all-linna piirasid ühtse kaitsesüsteemina keskaegsed

kindlustused. 1670-1710 kolmekordistati linna hoonestusala ja ümbritseti see

sümmeetriliselt muldkindlustusvööga. Arvestades linnakindlustuste eriaegseid struktuure,

on mälestisel üks ühtne välispiir, mis jookseb piki kõige välisema linnakindlustuste

elemendi – glassiivalli – väliskülge. Käesolevate kaevetööde ala jääb linnakindlustuste

rekonstruktsioonide alusel tõenäoliselt vahetult linnamüüri ja kaldakindlustuste esinemise

alale.

4) Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele

viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne.

Pärnu jõe paremkaldalt, Sauga jõest Rääma linnaosani ulatuval alalt on arheoloogiliste

uuringute käigus saadud leide, mis viitavad kiviaja asustusele. Piirkond on praeguseks

hoonestatud ja jäljed sporaadilisest asustusest vähemalt osaliselt hävinud. Arheoloogilise

leiuainese tuvastamine pinnases ei ole aga välistatud.

5) Sellest lähtuvalt tuleb kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine

(kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi

ilmnemisel ja selle hävimisohu korral arheoloogiline kaevamine). Kivikonstruktsioonide

(nt linnamüür, kesk- ja varauusaegne hoonestus) ilmnemisel tuleb tööd peatada, selgitada

Muinsuskaitseameti ja arheoloogi koostöös välja konstruktsioonide iseloom ning leida

võimalus nende maksimaalseks säilimiseks. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et

arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta

kopp.

7

6) Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS

§-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad

kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ →

„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.

7) Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ja tingimuste (nt külmunud

maa ja miinuskraadidega ei ole arheoloogilise uuringu tegemine tehniliselt piisavalt heal

tasemel teostatav) kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega

isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest

tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise

vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni

30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.

Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

2.5. SILLA ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED:

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava olemasoleva Kesklinna silla rekonstrueerimisel ja

ümberehitamisel lähtuda silla kui hästi vaadeldava maamärgi atraktiivsusest ning

kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite

liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi sillal

avaliku kasutajasõbraliku ruumi. Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on Kesklinna sild

määratud väärtuslikuks üksikobjektiks, kuivõrd sillal on ajaloolist miljööd ja

kultuuriväärtuslikku konteksti kujundav väärtus. Väärtuslikud üksikobjektid tuleb säilitada,

tingimused väärtusliku objekti säilimise tagamiseks määratakse planeerimise või

projekteerimise käigus. Väärtusliku üksikobjekti rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel tuleb

säilitada algupärane arhitektuurne lahendus ning iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos

materjalikasutusega.

2.5.1. Silla kui väärtusliku üksikobjekti rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel säilitada,

väärindada, taastada ja taaskasutada silla algupärased ajalooliselt iseloomulikud ja

väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega, sj ajaloolised sillapostid koos algupärase

dekooriga, piirded, valgustid jms, katendid valida asukohta ja konteksti sobivad.

2.5.2. Eelprojekti staadiumis esitada kaks erinevat lahendust koos orienteeruva maksumuse

hinnanguga, mille alusel valitakse üks variant põhiprojekti koostamiseks:

1) Sild ei ole avatav.

2) Sild on avatav, kusjuures tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

• Silla avanemisskeem lahendada kaheklapilisena.

• Avatavad klapid paiknevad kahe jõesamba vahel.

• Silla konstruktsioonile paigaldatud või sinna kavandatavad tehnovõrgud, mis

takistavad silla avatavust, tuleb ümber projekteerida ja paigutada viisil, mis tagab

silla avatavuse toimimise.

• Sild tuleb projekteerida nii, et silla klappide avamine toimub üldjuhul ainult

navigatsiooniperioodil.

• Silla projekteeritav minimaalne töötsüklite (üks avamine koos sulgemisega) arv

peab aastase arvestusperioodi jooksul olema vähemalt 700.

• Projekti mahus tuleb analüüsida ja projekteerimisel arvestada avatava silla

avamistsüklite sagedust ööpäevas ja nädalas ning selle hooajalist varieeruvust ja

mõju liikluskorraldusele sh ühistranspordile ja esitada ettepanek avamistsüklite

ajale.

• Projektiga tuleb kavandada avatava silla käitamisrežiimid, sealhulgas automaatne

ja manuaalne juhtimissüsteem, määrata avamismehhanismi töötsükli tehnilised

parameetrid ning tagada nende parameetrite integreeritus ja sidusus elektrooniliste

muutliikluskorraldusvahenditega.

• Projekteerimisel tuleb välja töötada terviklik liikluskorralduse lahendus silla

avamiseks ja sulgemiseks. Lahendus peab sisaldama:

8

Maismaaliikluse jaoks: ajutise liikluskorralduse skeeme, mis tagavad sõidukite,

kergliiklejate ja jalakäijate liikluse sujuvuse ning ohutuse enne silla avamist ja

selle ajal. Skeemid peavad sisaldama kõigile liiklejagruppidele vajalikke märke,

viitasid, tõkkeid ja fooritsükleid. Ajutised ühistranspordi liiklusskeemid tuleb välja

töötada koostöös Pärnu Ühistranspordikeskusega.

Jõeliikluse jaoks: navigatsioonimärke ja signaale (nt valgusfoorid veesõidukitele),

mis teavitavad veesõidukijuhte õigeaegselt silla avanemisest, sulgumisest ja

läbipääsu võimalustest. Veeliikluse lahendus tuleb välja töötada koostöös

Transpordiametiga.

• Projektiga tuleb kavandada avatava silla töötsükli käigus rakendatavad

ohutusmeetmed ning avamistoimingutega kaasnevate riskide maandamise

lahendused, sh hädaolukordade käsitlemise põhimõtted ja lahendused.

• Projekteerida tuleb autonoomne või dubleeritud energiavarustus, mis tagab silla

avamise ja sulgemise ka elektrikatkestuse korral.

2.5.3. Silla projekteeritav kandevõime ei tohi olla väiksem olemasoleva silla projekteeritud

kandevõimest.

2.5.4. Silla kogulaius kavandada vähemalt 15,6 m, millest kahesuunaline sõidutee peab olema

vähemalt 6,5 m lai. Sõidutee mõlemale poole kavandada 4,25 m laiused kergliiklusteed.

Suurim lubatav liikumiskiirus sillal on 40 km/h.

2.5.5. Silla materjalide valikul tuleb eelistada vastupidavaid ja ilmastikukindlaid lahendusi,

mis vähendavad hoolduskulusid ja pikendavad kasutusiga.

2.5.6. Silla konstruktsioonide projekteeritav eluiga peab olema vähemalt 100 aastat.

2.5.7. Kavandada silla otste ja silla aluse ruumi maastikuarhitektuurne lahendus (puhkealad,

haljastus, väikevormid, valgustus jms), lähtuvalt kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi

vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse

nõuded kõigile liiklejatele ning heakorrastatud ja haljastatud avalik kasutajasõbralik

tänavaruum. Lahendus peab tekitama turvalise ja meeldiva keskkonna ja selge liiklusruumi

jalgratturitele ja jalakäijatele.

2.5.8. Kergliiklejatele kavandada läbivalt ühtede põhimõtete alusel terviklik ja turvaline

teekond. Tagada sujuv ja sidus kergliiklustaristu nii sillal kui silla all ning silla peale- ja

mahasõitudel ning nende ühendus jõe parem- ja vasakkaldal. Teede katendid kavandada

vastavalt tee otstarbele läbivalt ühesugused, selgelt eristuvad ja arusaadavad.

2.5.9. Kergliiklusteed kavandada kõigi kasutajate vajadusi arvestavalt, lähtudes

ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetest. Vajadusel kavandada sillale peale- ja

mahapääsuks liftid.

2.5.10. Kavandada kergliiklejatele sillal puhke ja vaate nautlemise kohad.

2.5.11. Kavandada valgustuse lahendus silla atraktiivsuse tõstmiseks ja näha ette võimalused

meeleolu valguse loomiseks, tagades sealjuures nõuetele vastav valgustus nii silla peal kui

peale- ja mahasõitudel ning silla alustel läbipääsudel. Välisvalgustuse projekt tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga.

2.5.12. Mitte kavandada valgusti poste vms liikluskorraldusliku märgistust kergliiklusteedele

liikumise takistamiseks.

2.5.13. Kavandada võimalused linna info/reklaami jms paigaldamiseks (nt ekraanid, kus

kuvatakse turismiobjekte, tähtsamaid sündmuseid jne). Sillale kavandada parima vaatega foto

jäädvustuskoht. Kavandada atraktiivsed, turvalised valgustatud lahendused silla alustel

kergliiklusteede läbipääsudel, kaaluda Pärnule iseloomuliku sümboolika ja/või kunsti

kasutamise võimalust.

2.5.14. Sillal säilitada jalgratturite loendur.

2.5.15. Veeliikluse piiramise vältimiseks ei tohi sillaalune kõrgus olemasolevaga võrreldes

väheneda, võimalusel leida lahendus sillaaluse kõrguse suurendamiseks, projektis tuua välja

olemasolev ja projekteeritud silla alune kõrgus.

2.5.16. Kavandada silla aluste konstruktsioonide ja kommunikatsiooni taristu varjestamiseks

visuaalselt sobivad varjestavad lahendused.

9

2.5.17. Projekteerida silla peale- ja mahasõitude lahendused, vuukide lahendused vastavalt

liikuvusarvutustele, hüdroisolatsiooni ja veeviimarite lahendused, katendite lahendused,

kõikide elementide ja sõlmede põhilised lahendused jms.

2.5.18. Esitada nõuded materjalidele ja toodetele ning silla hooldusele.

2.5.19. Projekteerida elektri ja nõrkvoolu lahendused, püsivoolu kilbid jms.

2.5.20. Tagada sidus, terviklik ja turvaline kergliiklustaristu nii sillal kui silla all ning silla

peale- ja mahasõitudel ning nende ühendus jõe parem- ja vasakkalda kallasrajal olemasoleva

kergliiklustaristuga.

2.5.21. Ehitusprojekti koosseisus tuleb projekteerijal koostada kõikide projektialaga seotud

tehnovõrkude (sh soojus-, veevarustus-, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni-, elektri- ning

sidevõrgud jms) ümberehituse terviklik projekt. Projekt tuleb koostada lähtuvalt iga võrgu

omaniku väljastatud tehnilistest tingimustest. Lahendus peab katma nii tehnovõrkude ajutise

toimimise ehitusperioodil, nende lõpliku asukoha ja tehnilise lahenduse kui ka kasutusest välja

jäävate olemasolevate võrkudega seotud tegevused.

2.5.22. Säilitada olemasolev veemõõdu latt viisil, mis tagab selle kasutatavuse veeliiklejatele.

2.6. TÄNAVATE EHITUSLIKUD NÕUDED JA LIIKLUSKORRALDUS:

Projektiga haaratud tänavad liigituvad „kohaliku tee“ kategooriasse, kus kvaliteetse ning

inimsõbraliku tänavaruumi kavandamisel on oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid

autoliiklusele. Tänavate rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel lähtuda kõrgetasemelise

inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust,

tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi heakorrastatud ja haljastatud

avaliku kasutajasõbraliku tänavaruumi. Kasutajasõbraliku tänavaruumi ja elurikkuse ning

kliimakindluse seisukohast lähtuvalt tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus võimalusel

säilitada ja kavandada uued haljastuse lahendused, suured kõvakattega alad liigendada

haljastusega. Arvestada kõigi kasutajate gruppide vajadustega, sh ligipääsetavuse,

universaalse disaini põhimõtete, tänava haljastuse ja heakorraga (rattateed, kõnniteed,

liikluskorraldus, haljastus, valgustus, inventar jms).

2.6.1. Kavandada maastikuarhitektuursed lahendused (puhkealad, haljastus, väikevormid,

valgustus jms) lähtuvalt kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes

jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust ja tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile

liiklejatele ning heakorrastatud ja haljastatud avalik kasutajasõbralik tänavaruum. Lahendus

peab tekitama turvalise ja meeldiva keskkonna ja selge liiklusruumi jalgratturitele ja

jalakäijatele.

2.6.2. Kergliiklusteede projekteerimisel arvestada Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+

teedele ja tänavatele määratud tingimustega ning kergliiklusteede võrgustikuga, mis tagaks

võimalikult kiire ja turvalise kergliiklejate liikumise.

2.6.3. Kergliiklejatele kavandada läbivalt ühtede põhimõtete alusel terviklik ja turvaline

teekond. Teede katendid kavandada vastavalt tee otstarbele läbivalt ühesugused, selgelt

eristuvad ja arusaadavad. Põhjendatud vajadusel kasutada nõuetele vastavaid jagatud

liiklusruumi lahendusi.

2.6.4. Kergliiklejatele kavandada sõiduteedega ristumisel turvalised, võimalikult jätkuvana

sirgelt, kergliiklejat eelistavad ülekäigud, tagades ligipääsetavuse nõuded lähtudes

universaalse disaini põhimõtetest. Ülekäiguradade valgustus lahendada vastavalt punktis 2.7.2

toodud nõuetele.

2.6.5. Olemasolevad kergliiklusteed kaasajastada, vajadusel korrastada ja parendada, tagada

10 cm kõrgused äärekivid ja ligipääsetavuse nõuetele vastavad lahendused. Sademevee renne

mitte kergliiklusteedele kavandada.

2.6.6. Tõsta silla peale- ja mahasõitude ümbruses olevate avalike alade kasutatavust. Pärnu

jõe paremkaldale kavandada avaliku kasutusega parkimisala „pargi/kõnni, vänta, reisi“

põhimõttel ning lisada olemasoleva kergliiklustee „Jaansoni raja“ äärsele haljasalale

funktsionaalsust ja atraktiivsust kavandades terviklik jõe äärne puhkeala, mis toetab

10

infrastruktuuri mitmekülgsemat kasutust ning võimaldab pakkuda jõe äärsel alal puhkust

toetavaid teenuseid.

2.6.7. Projekteerida tuleb teede ristmike ja teede plaaniline lahendus koos teede

funktsionaalsete ristlõigete ja katenditega ning tänava inventari, haljastuse ja nõuetekohase

valgustusega, lahendused peavad arvestama ja kokku sobima ning jätkama hiljuti

projekteeritud lahendustega. Katendite lahendused esitada projekti koosseisus eraldi

joonisena.

2.6.8. Sõidukite projektkiiruseks näha ette 40 km/h.

2.6.9. Kavandada ristuvate tänavatega ristmikud võimalikult kompaktseks ning sõidutee ruum

võimalikult kitsaks laiendades kõnnitee ja haljasala pinda. Kavandada vähemalt minimaalsed

standardi kohased pöörderaadiused.

2.6.10. Kavandada kasutajasõbralikud ja kaasaegsed ühistranspordipeatuste lahendused, mis

vastavad kõigi kasutajate vajadustele. Tagada ligipääsetavus vastavalt universaalse disaini

põhimõtetele, arvestades sealhulgas vaegliiklejate, lapsevankritega liiklejate ja teiste

erivajadustega inimeste vajadusi. Ühistranspordi liikluskorraldus lahendada koostöös

Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ-ga.

2.6.11. Kavandada nõuetele vastav tänava valgustus, sademevete ärajuhtimine, vajadusel

kavandada transpordimaale jäävate kommunikatsiooni trasside ning transpordimaa

kinnistutega külgnevatele kinnistutele juurdepääsude rajamine ja/või rekonstrueerimine.

2.6.12.Kinnistutele sissesõidud projekteerida üle kõnnitee katendi, vajadusel seda tugevdada

ilma teed alla laskmata.

2.6.13. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel arvestada täiendavalt:

1) Kergliiklusteedele mitte kavandada tänavavalgustuse ja liiklusmärgi poste vms, postid

tuleb paigaldada tee serva, vajadusel kasutada konsoolseid lahendusi.

2) Aluskatted ja inventar kavandatakse sõltuvalt kasutusotstarbest, kehtivatest nõuetest ja

standarditest, ohutus- ja turvanõuetest, vandaalikindlusest ning heakorra tagamise

lihtsusest.

3) Mitte projekteerida torupiirdeid, vajadusel kasutada väikevorme ja linnamööblit,

pollareid.

4) Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid peavad olema kuumtsingitud vastavalt

EVS-EN 1461 ja pulbervärvitud.

5) Märgid ja kinnitusdetailid tuleb valmistada korrosioonikindlast materjalist, kasutatav

materjal peab tagama märgi konstruktsiooni püsivuse (ei ole lubatud kasutada tsinkplekist

märgialuseid).

6) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja

kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse. Liiklusmärkide postid peavad olema

maapinda püsivust tagavalt betoneeritud.

7) Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti

joonistel ja spetsifikatsioonis.

8) Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgust peegeldavaid

kilesid.

9) Kavandada üheselt arusaadavad termoplastikust teemärgised sõiduteele ja värviga

kergliiklusteedele.

2.7. VALGUSTUS:

2.7.1. Nõuetekohane valgustus kavandada lähtuvalt konkreetse ala kasutusotstarbest,

valgusoludest, kasutatavusest, vajadusest, turvalisusest ja vandaalikindlusest. Olemasolevatel

pargiala piiravatel kõnniteedel tagada kasutusotstarbele vastav valgustus. Tänavavalgustus

peab eelkõige valgustama jalakäijate ja ratturite liikumisruumi. Lahendused peavad arvestama

ja kokku sobima ning jätkama hiljuti lähipiirkonnas projekteeritud lahendustega.

2.7.2. Ülekäiguradade valgustus projekteerida erilahendusega spetsiaalvalgustusega

(„vilkuvad“ ülekäiguraja märgid) ning valgusvihk peab eristuma üldisest valgusfoonist,

11

ulatuma üle kogu sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks

sõltumata ilmastikuoludest samuti valgustatud.

2.7.3. Tänavavalgustuse projekteerimisel arvestada olemasolevate puude võra ulatusega.

2.7.4. Valgustite asukohad esitada ehitusloaprojektis, sh kasutatava postvalgusti tüüp ja

vundeerimise lahendus.

2.7.5. Välisvalgustus ei tohi häirida veeliiklejaid.

2.8. KESKKONNAKAITSE:

2.8.1. Projekteeritav Kesklinna sild paikneb osaliselt Pärnu jõe hoiualas (registrikood

KL02000293), kuuludes ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku. Maa-ameti xGIS rakenduse ja

Looduskaitse ja Natura 2000 teemakaardi järgi puuduvad Kesklinna silla koridoris olulised

looduskaitselised piirangud ja kaitsealuste liikide elupaigad. Pärnu jõel on 10 m laiune

kallasrada, kus tuleb tagada vaba jalgsi liikumine.

2.8.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on

oluline keskkonnamõju. Kesklinna silla laiendamisel ja rekonstrueerimisel jäävad alles

olemasolevad tugisambad ja kaldapealsed kehandid, mistõttu silla laiendamisega ja

rekonstrueerimisega ning silla kasutamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese

tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna koormustaluvust, ei kavandata olulise

negatiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mistõttu Kesklinna silla laiendamisel ja

rekonstrueerimisel ei ole ettenähtavat olulist keskkonnamõju.

2.8.3. Lahenduse puhul, mis eeldab ehitustegevust veekogus, tuleb koostada

keskkonnamõjude eelhinnang koos Natura eelhinnanguga ning esitada koos keskkonnamõju

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõuga asjaomastele asutustele seisukohavõtuks.

Ühtlasi arvestada, et ehitustegevus jões eeldab vee erikasutusluba.

2.8.4. Planeeritava ehitustegevusega ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Kuivõrd tegemist on olemasoleva linnatänava ümberehitamisega, ei too kavandatav tegevus

kaasa olulist keskkonnamõju. Kavandada tuleb terviklik tänavahaljastus. Kasutada kogu

projekteeritava ala lõikes mitmekesise ja mitmerindelise haljastuse lahendust.

2.8.5. Projekteerimisel tuleb esmajärjekorras eelistada sademevee maksimaalset immutamist

tekkekohas, kasutades selleks haljasalasid ja vett läbilaskvaid teekattematerjale. Kui

immutamine pole võimalik, tuleb kogutav sademevesi enne ärajuhtimist lokaalselt puhastada

ning seejärel suunata kas olemasolevasse sademeveesüsteemi või otse Pärnu jõkke.

2.8.6. Maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed, teostada projektiga hõlmatud alal ja

sellest 5 m ulatuses haljastuse inventeerimine. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse

säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, joonistele kanda

puittaimestiku võrad või juurestiku kaitsealad.

2.8.7. Tagada piirkonna väärtusliku haljastuselemendi, alleede terviklik säilimine.

2.8.8. Puujuurte kaitsmiseks lähemal kui 2,5 m ei ole soovitatav kaevata ning üle 4 cm

läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, kuna see ei taga puude säilimist. Tagada tingimused

puude edasiseks kasvuks, sh sobiv pinnase struktuur, et vesi, hapnik ja toitained jõuavad

juurestikuni.

2.8.9. Kommunikatsioonitrassid kavandada maksimaalses ulatuses teede/tänavate kõvakatte

alla. Sademevee äravoolukohtades kasutada tänaval külgvoolseid kaevuluuke.

2.8.10. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning

põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Pärnu linnas

kehtivatele õigusaktidele.

2.8.11. Kavandada terviklik tänavahaljastus kogu projektiga hõlmatava tänavaruumi ulatuses.

Esitada nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja

juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv) ning istutus- ja hooldustöödele.

Projekteerimistöödesse kaasata volitatud maastikuarhitekt (vähemalt tase 7).

12

2.8.12. Käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra).

Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning Pärnu linna

kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest.

2.8.13. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkruntide veerežiim.

Vertikaalplaneerimisega välistada sademevee valgumine teemaalt naaberkinnistutele.

2.8.14. Käsitletav ala jääb kõrge müratasemega piirkonda. Teostada autoliiklusest tuleneva

müra prognoos päevase ja öise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide

ning müra tasemetega hoonete fassaadidel, määrata müraleevendusmeetmed.

2.8.15. Juhul kui tehnilised trassid paigaldatakse suundpuurimise teel läbi Pärnu jõe aluse

pinnase tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang.

2.9. TEHNOVÕRGUD:

2.9.1. Enne projekteerimistööde kavandamist taotleda vajadusel trasside valdajatelt tehnilised

tingimused.

2.9.2. Projektiga käsitletaval maa-alal asuvad AS Pärnu Vesi ÜVK ja ÜSK torustikud. Enne

projekteerimistööde kavandamist tuleb taotleda tehnilised tingimused.

2.9.3. Projekteerimisalas paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad siderajatised. Enne

projekteerimistööde kavandamist tuleb siderajatiste kaitsmiseks, säilitamiseks või

ümberehitamiseks taotleda tehnilised tingimused.

2.9.4. Sõltuvalt silla rekonstrueerimise tehnilisest lahendusest tuleb torustik renoveerida kas

olemasolevas asukohas või leida sellele alternatiivne asukoht. Mõlemal juhul tuleb tagada

torustiku töökindlus ja piirkonna katkematu soojusvarustus. Renoveerimistööde ajal tuleb

arvestada kogu piirkonna alternatiivse kütmise vajadusega. GREN Eesti AS kaasata

vastavatesse projekteerimis- ja kooskõlastusprotsessidesse. Enne projekteerimistööde

kavandamist taotleda kaugküttetorustiku projekteerimiseks tehnilised tingimused.

2.10. UURINGUD:

2.10.1. Pärnu jõe paremkaldal on lihkeohtlikkuse tsoonis E soovituslik ehituskeeluvööndi

ulatus võimalike maalihete seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus

kaldaala täitmiseks absoluutkõrguseni 2,7 m ümp ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse

rajamiseks on vaja teostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Pärnu jõe vasakkaldal

on lihkeohtlikkuse tsoonis F soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus võimalike maalihete

seisukohast 75 m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus igasuguse ehitustegevuse

(sh kaldakindlustused, täitmine) jaoks on vaja teha pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused.

2.10.2. Teostada silla sammaste, talade vms uuringud.

2.10.3. Ehitusprojekti koosseisus esitada projekteerija poolt läbiviidavate uuringute

kokkuvõte kõikide silla elementide kohta koos illustreerivate materjalidega.

2.11. PÄÄSTEVALDKOND:

2.11.1. Planeeritavate tööde käigus ei tohi pikeneda päästeteenuse kättesaadavuse aeg.

Tagada päästetehnikale piisava laiuse ja koormustaluvusega sõidurajad.

2.11.2. Tagada pääste ja harrastajate veesõidukite veeskamiskoht Suur-Jõekalda tänava

parkimisalalt Pärnu jõele.

2.12. LIGIPÄÄSETAVUS:

2.12.1. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.05.2018 määrusest

nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

2.12.2. Lisada määrus 28 normdokumentide loetelusse.

2.12.3. Erinevate projektiosade (eskiis-, eel- või põhiprojekti) seletuskirjadesse (AR, MA,

TL, SA jms) tuua majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ vastavalt eraldi peatükina välja liikumis-, nägemise- ja kuulmispuudega

inimestele mõeldud üldkasutatavate hoonete ja ehitiste ligipääsetavust ja kasutamist

tagavad lahendused.

13

2.12.4. Kavandatavate jalakäigu ülekäigukohtade kõnnitee äärekivi peab olema

madaldatud 0-kõrgusele. Ülekäigu ette ja taha lisada taktiilsed ning ümbritsevaga

kontrastsed hoiatuskivid ülekäigu laiuses, vajadusel lisada suunavaid taktiilseid märgiseid.

2.12.5. Enamkasutatavad ülekäigukohad varustada helisignaalide ja ülekäigu

ajataimeritega.

2.12.6. Kasutatav inventar (pingid, prügikastid, postid jms) peavad olema kontrastsed muu

ümbrusega võrreldes.

2.12.7. Projekteerimisalasse jäävad pingid peavad olema seljatugede ja käetugedega otstes

või keskel.

2.12.8. Projekteerimisalasse jäävatesse parklatesse ette näha nõuetele vastavaid

invaparkimiskohti.

2.12.9. Kasutatavad silla liftid peavad vastama määruse 28 nõuetele.

2.12.10. Lahendada nõuetekohane ligipääs liikumisabivahenditele Vaasa parki Endla teatri

poolt.

3. MUUD NÕUDED

3.1. Projekteerimisel tuleb teha koostööd kõigi asjasse puutuvate ametite, asutuste, tehnovõrkude

trasside valdajate, ettevõtete ja isikutega.

3.2. Projekteerimisel järgida projekteerimisala suhtes kehtestatud planeeringuid.

3.3. Tööde teostamiseks peab olema kehtiv maakasutusõigus vastaval kinnistul.

3.4. Rajatis kavandada ja tööd kaitsevööndites planeerida kitsendusi arvestades.

3.5. Ehitusprojekti aluseks tuleb koostada uus topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 või

detailsemas, lähtudes Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 määrusest nr 22 „Topo-geodeetiliste

mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“. Ehitusprojekti koostamise hetkel ei tohi alusplaan

olla vanem kui kaks aastat.

3.6. Projekteeritavad rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja

EH2000 kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas olemasolevatest

hoonetest või krundi piirist.

3.7. Tehnovõrkude koondplaan koostada topo-geodeetilisel alusplaanil, millele on kantud

olemasolevad, projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud, haljastus ning asendiplaaniline

lahendus.

3.8. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ ja 01.02.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

3.9. Kooskõlastamiseks esitatava ehitusprojekti asendiplaan, sidumisjoonis,

vertikaalplaneerimine ja insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc- või

.rtf-formaadis ja graafiline osa .dwg- või .dgn-formaadis failidena lisaks paberkandjale

digitaalsel andmekandjal. Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv

informatsioon lisada projekti kausta.

3.10. Ehitusprojektis tuleb käsitleda kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju.

3.11. Kaevetöödel ja katendite taastamisel lähtuda Pärnu linna kaevetööde eeskirja nõuetest.

3.12. Teede sulgemisel lähtuda Pärnu linna teede ja tänavate sulgemise korra nõuetest.

3.13. Juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik teostada puude raiet, tuleb koos ehitusprojekti

esitamisega taotleda Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnast raieluba.

3.14. Teostada vajalikud uuringud ehitusprojekti koostamisel.

3.15. Projekti koosseisus tuleb esitada tehtavate tööde mahtude ja maksumuste töömahtude

tabelid vastavuses projekteerimise hetkel kehtiva teetööde tehniliste kirjelduste versiooniga.

3.16. Ehitusprojekti seletuskirjas esitada vajadusel andmed muinsuskaitseseaduse, selle

asjakohastele rakendusaktidele ja neist tulenevate nõuete ja kitsenduste kohta (vt EhS § 14

lg 1 p 4).

3.17. Ehitusprojekt edastada arvamuse andmiseks asutustele, kelle huve võivad kavandatavad

tööd riivata.

3.18. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda ehitusprojektis.

14

3.19. Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt esitada elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu või

Suur-Sepa 16 I korruse infolauda või planeerimisosakonda.

4. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad seitse aastat, võimaldades alal mitmeetapilist

projekteerimist ja ehitamist.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Matiisen

õigusvaldkonna juht

linnasekretäri ülesannetes

Lisa 1 Projektiga käsitletav maa-ala (väljavõte maa-ameti kaardirakendusest).