Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

TERVISEOHUTUSE HINNANG nr 9.2-5/24/1650-2 06.03.2024 Projekti nimetus ja kaasnevat

dokumentatsiooni

identifitseerivad andmed:

Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava 2024-2035 kooskõlastamise taotlus

Taotluse number ja kuupäev:

12.02.2024 nr 9.2-5/24/1650-1

Tellija:

Projekteerija:

Rae Vallavalitsus

AS Infragate Eesti

Projekti hindas: Vaneminspektor Pilleriin Kalmus

Projekti hindamisel leiti:

 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas (edaspidi ÜVK) sisalduvad

investeeringud on jaotatud lühiajalisteks investeeringuteks (2024-2027) ning pikaajalisteks

investeeringuteks (2028-2035);

 Rae valla ühisveevarustussüsteemi veevõrk on heas korras ja enamik torustikke on rajatud

viimase 18 aasta jooksul. Paljud vanemad torustikud on rekonstrueeritud Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi projektide abiga. Viimase nelja aasta jooksul on enim uusi torustikke

ehitatud Jüri alevikus, Järvekülas, Kopli külas ja Peetri alevikus. Samuti on oluliselt rajatud

uusi veetorustikke ka Lagedi alevikus ja Uuesalu külas.

 Käesoleval ajal kasutatakse valla ühisveevarustuses joogiveeallikana nii pinnavett (~60%)

kui ka põhjavett (~40%).

 Peetri alevik - Peetri aleviku elanikud kasutavad tavaolukorras AS Tallinna Vesi veevõrgust

saadavat pinnavett.

 Järveküla küla - Järveküla ühisveevarustuses kasutatakse AS Tallinna Vesi veevõrgu vett.

Loopealse ja Kodala puurkaevpumplad on käesoleval ajal reservis. Kodala pumpla on

ehituslikult väga halvas seisus ning puurkaev on võrgust lahti ühendatud. Vaja on pumpla

rekonstrueerimine koos uute veetöötlusseadmete paigaldamisega ning uue puurkaevu

puurimisega. Olemasolev puurkaev ja hoone tuleb likvideerida. Loopealse pumpla on

võimalik veevarustuse avariiolukorras käsitsi tööle lülitada.

 Rae küla - Rae küla tarbijad saavad vee AS Tallinna Vesi veevarustussüsteemist. Jaanivälja

tee, Kaasikutee ja Lepiku tee ning Kalde kinnistute elanike varustamiseks veega on

väljastatud Kalde Vesi OÜ-le. Lisaks tegutseb Loopera teel OÜ Rae Veevärk, kellele kuulub

puurkaevpumpla (kat nr 16355), ettevõte varustab joogiveega Loopera tee elanikke (34

kinnistut).

 Assaku alevik - Assaku aleviku veetarbijaid kasutavad pinnavett, mis jõuab tarbijani läbi

AS Tallinna Vesipiiritluspunkti nr 3. Aastal 2013 rekonstrueeris Aktsiaselts ELVESO

Assaku puurkaevu nr 1024, mille näol on tegemist reservkaevuga. Kuid endiselt leidub ka

piirkondi, kus ühisveevarustusteenust ei paku Aktsiaselts ELVESO ja joogivesi saadakse

eraomanduses olevatest puurkaevudest.

 Jüri alevik- Jüris aleviku veevõrk koosneb kolmest survetsoonist Aaviku, Alajaama ja

Betooni. Betooni puurkaevpumpla: Maapealne puurkaevpumpla on heas seisukorras,

rekonstrueerimine lõpetati 23.07.2010. Paigaldatud on veetöötlusseadmed ja automaatse

2 (3)

toitega generaator. Pumpla hoonega külgnevad kaks muldes töödeldud vee mahutit kumbki

100 m3. Aaviku- maapealne puurkaevpumpla on heas seisukorras. Paigaldatud on

veetöötlusseadmed. Pumplahoonega samas kompleksis on kaks joogiveemahutit kumbki

mahuga 150m3. Alajaama puurkaevpumpla – Maapealne veetöötlusjaama hoone on värskelt

ehitatud ja heas seisukorras. Sarruse puurkaevpumpla- üheastmelise puurkaevpumpla

hoone on heas seisukorras. Õie puurkaevpumpla - üheastmelise puurkaevpumpla hoone on

heas seisukorras. Veetorni puurkaev pumpla (reservis) - puurkaevpumpla hoone on kehvas

seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueerimisega on 2023. aastal algust tehtud. Tegemist

on reservis oleva puurkaevpumplaga, mis avarii olukordades leiab kasutust. Ratsabaasi

puurkaevpumpla - üheastmelises puurkaevpumpla hoone on heas seisukorras. Pargi

puurkaevpumpla (reservis) - maapealne rekonstrueerimata puurkaevpumpla on halvas

seisukorras. Perspektiivis on vajalik puurkaevpumpla täielik rekonstrueerimine koos uute

veetöötlusseadmete paigaldamisega. Rohtla puurkaevpumpla- puurkaevpumpla hoone on

heas seisukorras.

 Karla küla - Rohtla puurkaevpumpla : puurkaevpumpla hoone on heas seisukorras.

 Lagedi alevik - Lagedi aleviku ühisveevarustussüsteemis on kaks aktsiaselts ELVESO

puurkaevpumplat – Keskasula (puurkaev nr1000) ja Tööstuse (puurkaev nr 23802).

Tööstuse puurkaevpumpla: puurkaevpumpla hoone on heas seisukorras. Keskasula ei ole

töös. Elektri-ja automaatikaseadmed on töökorras, veevarustuse avariiolukorras on pumplat

võimalik käsitsitööle lülitada.

 Kopli küla - Kopli puurkaevpumpla: üheastmelise puurkaevpumpla hoone on heas

seisukorras. Puurkaevu halvale tehnilisele seisundile peale liivaandvuse viitab ka asjaolu, et

puurkaevust pumbatava põhjavee kvaliteet ei ole iseloomulik Ordoviitsium-Kambriumi

veekompleksi veele, vaid ülevalpool asuvale Ordoviitsiumi veekihile. Vajalik on

asenduspuurkaevu puurimine samale kinnistule kvaliteetsejoogivee saamiseks Kambriumi-

Vendi veekompleksist, sel juhul ei ole vajalik desinfitseerimisseadmete paigaldamine, vaid

piisaks veetöötlusseadmetest rauaeemaldamiseks. Käesoleval ajal on puurkaevpumpla olnud

tööst väljas ning piirkond on vett saanud Tööstuse puurkaevust.

 Ülejõe küla - Raadiojaama puurkaevpumpla (reservis): üheastmeline puurkaevpumpla on

käesoleval ajal tööst väljas, piirkonna elanikud saavad vee Tööstuse veetöötlusjaamast.

Puurkaevpumpla on vajalik likvideerida, sest antud hetkel puudub ühendustorustik pumpla

ja veevõrgu vahel ning hooneseisund on halb.

 Vaida alevik- Vaida aleviku ühisveevarustussüsteemis on kaks aktsiaselts ELVESO

puurkaevpumplat – Kurvi (puurkaev nr 1644) ja Aiandi (puurkaev nr 1607). Kurvi

puurkaevpumpla: 2013. aastal teostatud ÜF projekti raames olemasolev pumplahoone

likvideeriti ning rajati kinnistule ühtne hoone, kus sama katuse alla jäävad olemasolev

puurkaev, II astme pumpla, veetöötlusjaam ning töödeldud vee reservuaarid (2 x 150 m3).

Aiandi puurkaevpumpla: Olemasolev pumpla rajatis lammutati 2013. aastal toimunud ÜF

projekti raames, puurkaevu kohale rajati uus ehitusplaat vooderdusega kivikonstruktsioon

puurkaevpumpla hoone.

 Patika küla - Patika küla uue elurajooni elanikele tagab ühisveevarustusteenuse aktsiaselts

ELVESO. Patika Kuremäe puurkaevpumpla juurde on rajatud 2021. aastal veetöötlusjaam.

Pumpla hoonega külgnevad vee mahutid kumbki 50 m3 (kasulik maht 46 m3).

 Veskitaguse küla - Veskitaguse külas paikneb 2004. aastal rajatud puurkaev.

 Limu küla - Limu küla Kesa tee piirkonna varustatakse Limu küla Haldus MTÜ-le

kuuluvast puurkaevust.

 Pajupea küla - Pajupea külas puudub ühisveevarustussüsteem, kuid Pajupea külas paiknev

AS-le Pakar kuuluva lüpsifarmi juurde kuuluvad kaks puurkaevpumplat (katastrinumber 985

ja 987), mille toodangust 90% kasutatakse ära farmis, kuid 10% varustatakse läheduses

olevaid elamuid.

 Lehmja küla - Rukki puurkaevpumpla hoone on heas seisukorras.

 Veevarustuse põhiprobleemid: Osad AS Tallina Vesi piiritluspunktid töötavad veevõtu

piirile lähedal ega taga piisavat vooluhulka survetsooni varustamiseks - tuleks kaaluda reserv

puurkaevpumplate rekonstrueerimist ja kasutusele võtmist näiteks Järvekülas.

Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kvaliteedi peamised probleemid on kõrge raua,

mangaani, ammooniumi sisaldus ja halvad organoleptilised omadused, kõrge looduslik

3 (3)

indikatiivdoos Kambrium-Vendi puurkaevude vees. Veevõrgu monitooringukaevude

ebapiisavus veevõrgu survetsoonides. Igas veevõrgu survetsoonis peaks olema vähemalt üks

monitooringukaev, mis paikneks võimalikult kaugel pumplast ja edastaks andmeid

veevõrgus olevate vooluhulkade ja rõhkude kohta. Rekonstrueerimata reservis olevad

puurkaevpumplad. Patika suvilate piirkonnas puudub ühisveevarustussüsteemi kasutamise

võimalus. Veeressursi puudus, mille tingib joogivee kasutamine kastmisveena suvise

pikemapõuaperioodi kestel. Põhjavee ressurssi kasutamine peab olema optimeeritud, sest

osades piirkondades on ressurss juba kasutatud maksimaalselt. Oluline seejuures arvestada

olemasolevate ning perspektiivsete lisanduvate tarbijatega.

 Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust

kohalikukeskkonnaseisundi parandamiseks ning mõjust elanike heaolule. Esmaülesanneteks

on järgnevad tegevused: joogivee kvaliteedi tagamine tarbimispunktides; hoonestatud

reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsioonivõrkudega; nõuetele vastav sademe-ja

drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reoveekogumisaladelt. Kõige tähtsamatest

investeeringuprojektidest koostati lühiajaline investeeringute programm, vähemtähtsad

projektid jäeti pikaajalisse programmi.

Projekti hindamise alus:

Rahvatervise seadus § 4 lg 1, 3;

Veeseadus § 17;

Sotsiaalministri 24. september 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“;

Hinnang:

Terviseamet on dokumendiga tutvunud ja kooskõlastab Rae valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035.

(allkirjastatud digitaalselt)

Raul Sarri

menetlusgrupi juht

Põhja regionaalosakond

+372 58147824

[email protected]