| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.3-1/25/5328 |
| Registreeritud | 21.11.2025 |
| Sünkroonitud | 24.11.2025 |
| Liik | Otsus |
| Funktsioon | 11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024 |
| Sari | 11.3-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused |
| Toimik | 11.3-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Karol Rätsep (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Elukestva õppe ja IT-arenduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1. Hindamisleht
2021-2027.6.01.25-1385
Taotlus "Tulemuslik orienteerumine ebakindluses: praktilised oskused Ida-Viru täiskasvanutele" ("2021-2027.6.01.25-1385"),
Hindamiskriteerium Maksimumhinne Projekti hinne 1. Projekti panus toetuse andmise eesmärkide, valdkondliku arengukava ja rakenduskava erieesmärgi saavutamisse
8 8
1.1 Projekti panus toetuse andmise eesmärgi saavutamisse, sh rakenduskava erieesmärgi ja valdkondliku arengukava eesmärkide saavutamisse.
4 4
Projekti eesmärgid ja kavandatud tulemused on vastavuses määruse, rakenduskava erieesmärgi ja valdkondliku arengukava eesmärkidega. Selgitus punkti 1.1 hinnangule: Toetuse kasutamise eesmärk on: suurendada Ida- Virumaa täiskasvanute huvi elukestva õppe vastu ning arendada hoiakuid, mis toetavad töö- ja elukeskkonna muutustega kohanemist ja õppimismotivatsiooni. Projekti tulemusena osaleb vähemalt 120 täiskasvanut praktilisel kursusel „Tulemuslik orienteerumine ebakindluses“ ning vähemalt 30 osalejat saavad individuaalset nõustamist ja koostavad personaalse õpitee tulevikuks. Projekt panustab TAT eesmärki, milleks on suurendada Ida-Virumaal täiskasvanute osalust elukestvas õppes, selleks mitmekesistada võimalusi ümberõppeks, tuua rohkem täiskasvanuid tasemeõppesse ja võimestada kohalikke täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. Projekt panustab elukestvas õppes osalemisse ning Haridusvaldkonna arengukavasse ning on seotud järgmiste eesmärkidega:
1) populariseerida pidevat enesearendamist ja õppes osalemist, pöörates seejuures enam tähelepanu sihtrühmadele, kes osalevad õppes vähem; Arendades täiskasvanute koolitaja kompetentse täiskasvanud erivajadusega õppurite õpetamisel on võimalik paremini toetada nimetatud sihtrühma õpiteid.
2) tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.
Projekt on vastavuses ÕÜFi eesmärkidega.
1.2 Projekti panus meetme tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse.
4 4
Selgitus punkti 1.2 hinnangule: Projekti sihtrühmana on nimetatud täiskasvanud 30–64 a, kes elavad Ida-Virus, põhifookusega venekeelsele kogukonnale, et tagada ligipääsetavus, lõimumine ja kaasatus. Eelkõige inimesed, kes pole varem elukestvas õppes osalenud, sealhulgas töötud või osalise tööhõivega isikud. Sihtrühm on valitud seetõttu, et just nemad vajavad enim toetust töö- ja elukeskkonna muutustega toimetulekuks ning elukestva õppe jätkamiseks Projekti prioriteetsed sihtrühmad on vastavuses meetme prioriteetsete sihtrühmadega, kelleks on riigikeeleoskuseta inimesed ning töötud. Selgitus punkti 1.2 hinnangule: Planeeritud osalejate arv (120) ületab metoodika miinimumi (70) ning 85% kvalifikatsiooni siht (102 inimest) on läbimõeldult seatud ja realistlik. 2. Projekti põhjendatus, sh tegevuskava ja riskianalüüs
11 6
2.1 Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuskava selgus, teostatavus ja mõistlikkus.
6 3
Selgitus punkti 2.1 hinnangule: 1. Olukorra analüüs (baasoskuste puudus, madal motivatsioon) on annab üldise ülevaate ja seostub moodulite sisu ning personaalse mentorlusega. Projekti eesmärk — suurendada täiskasvanute huvi elukestva õppe vastu ja arendada hoiakuid muutustega kohanemiseks — on vastavuses meetme ja laiema riikliku strateegia eesmärkidega. Ida-Virumaad iseloomustab madal osalus elukestvas õppes ja suur vajadus baasoskuste järele, et tulla toime majanduse ümberkujundamise ja õiglase üleminekuga. Kuid olukorra analüüs on toodud üldistatud tasemel. Seetõttu jääb analüüs pigem taustainfoks, mitte otseselt sekkumist toetavaks põhjenduseks. Tausta kirjelduses ega ka tegevuskavas ei ole toodud selgitusi, kellele ja miks on suunatud interaktiivne kursus. Kuidas on tuvastatud vajadus sellise õppeprogrammi järgi. Välja on toodud, et seda saavad hiljem erinevad osapooled kasutada. Ei ole välja toodud kas võimalike partneritega, kes programmi hiljem võiksid kasutada on selle vajalikkus läbi räägitud. Statistikast on teada, et vanuse suurenedes vähenevad osalejate digioskused märkimisväärselt ning vanemates vanuserühmades on suur baasidigioskusteta inimeste osakaal. Taotlusest ei selgu, kuidas seda arvesse võttes on planeeritud sihtrühmani jõudmine. Tausta kirjelduses ei ole ka välja toodud analüüsi, kas ja missugused seda tüüpi õpivõimalused veebipõhiseks õppeks juba praegu olemas. Näiteks rahatarkuse teemal või karjääri valikute teemal on olemas päris palju häid materjale, mis kõik on avalikult kättesaadavad. Taotlusest jääb ebaselgeks, kuidas ja mis alustel valitakse osalejad nõustamisprogrammil. Samuti ei ole selge, missuguseid tegevusi täpsemalt ette
võetakse, et toetada õppurite jõudmist tasemeharidusse või mitteformaalsesse õppesse. Puudub selge plaan jätkutegevuste osas pärast projekti lõppu. On vaid nimetatud, et projektis väljatöötatud individuaalse arenguvestluse ja õpitee koostamise mudel jääb tööriistaks ka edaspidi. Ida-Viru nõustajad ja mentorid saavad seda kasutada teiste täiskasvanute suunamisel tasemeõppesse ja ümberõppesse. Mudelit saab laiendada ka kohalikes töötukassa teenustes ja haridusasutustes. Puuduvad aga selgitused, kas sellise mudeli järgi on vajadust ning kas ja kui on vajadust, siis kas ja mida koostöös partneritega tehakse, et selline nõustamismudel laialdasemat kasutust leiaks. Kas on teada kas ja kuidas nt raamatukogud või rahavaülikoolid seda kasutaksid ja kes täpsemalt. Ei ole lisatud, missuguste osapooltega selles osas koostööd on tehtud või tehakse ning kuidas jätkusuutlikkuse osas sihid saavutatakse. Taotlusele lisatud õppekava „Tulemuslik orienteerumine ebakindluses“ vaadati läbi vastavalt Täienduskoolituse standardi nõuetele. Õppekava õpiväljundid on sõnastatud väga laiaulatuslikult, mistõttu tekib küsitavusi kas ja mil määral on õpiväljundid saavutatavad. Õppekavas on selgelt määratletud hindamiskriteeriumid: tunnistuse saamiseks on vajalik aktiivne osalemine ja lõputesti positiivne sooritamine (vähemalt 60% õigeid vastuseid). Õppekavas on mitmeid vormilisi puudusi vastavuses Täienduskoolituse standardi § 2 lõike 1 nõuetega. Eelkõige on puudu õppekavarühm [ § 2 (1) 2)] ning 30 akadeemilisest tunnist koosnevas õppemahus pole eristatud kontaktõppe ja iseseisva õppe mahtu [, § 2 (1) 5)]. Lisaks on õppekeskkonna kirjeldus (punkt 7) üldsõnaline. Kuigi tegemist on lühikese ja intensiivse kursusega, kus valdav osa on auditoorne kontaktõpe, peab vastavus standardile olema tagatud. Seega nõuab taotluse rahuldamine õppekava parandamist. 2.2 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised
riskid). 5 3
Selgitus punkti 2.2 hinnangule: On kaardistatud üksikud riskid (osalejate huvi ja katkestamine), käsitlemata on jäänud aga mitmed projektijuhtimise ja sisutegevuste kavandamise seisukohalt olulised riskid, nagu näiteks:
• personaliriskid (projektimeeskonna koormus, rollide kattumine), • finantsriskid (nt hinnatõusud, partnerite panuse vähenemine), • administratiivsed või juriidilised riskid (nt lepingulised kohustused,
aruandluskoormus). • koolitusprogrammi on kavandatud katta väga lai teemadering, kuid eeldatav
maht ei võimalda kõiki teemasid käsitleda piisava sügavusega. Selle tulemusena võivad jääda koolituse õpiväljundid saavutamata.
• Vähene koostöö partneritega. • Üks õppegrupp on kavandatud suvesse, millega kaasnevad risk, et inimesed ei
soovi suveperioodil kursustel osaleda, riskina seda tuvastatud pole. 3. Projekti kuluefektiivsus 8 4 3.1 Projekti üldine kuluefektiivsus 4 2 Selgitus punkti 3.1 hinnangule:
Projekti eelarves moodustab suure osa ka interaktiivse õppevahendi välja töötamine ja materjalide tõlkimine, ei ole aga põhjendatud, kuidas ja mil viisil see aitab projekti eesmärke täita, ehk suurendada õpihuvi ja harjumusi. Jääb ebaselgeks, kellele ja miks on interaktiivne õppeprogramm suunatud. Kuna ettevalmistavate ja administreerivate kulude maht on väga suur, siis kujuneb keskmine maksumus osaleja kohta ebaproportsionaalselt kõrgeks. Arvestades projekti kogukulu 195 000 eurot 120 unikaalsele osaleja kohta, kujuneb keskmine maksumus ühe osaleja kohta umbes 1625 eurot. 3.2 Konkreetsete kavandatud kulutuste
vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast.
4 2
Selgitus punkti 3.2 hinnangule: Kavandatud kulutuste vajalikkus ja põhjendatus on konkreetsete tegevuste raames ebaselge. Planeeritud tegevuste seos olemasoleva olukorra analüüsi ja projekti vajalikkuse kirjeldusega on ebaselge. Hinnang tugineb järgnevale: Projekti ettevalmistavad ja logistilised kulud kokku 65 000 on läbiviidavate koolituste mahtu arvestades ebamõistlikult kõrge. Kuna koolitusel kavatsetakse käsitleda teemasid, mille osas on turul kvalifitseeritud koolitajaid vajalike õppematerjalidega turul olemas, siis antud kulu vajalikkus jääb ebaselgeks ning ei ole sellises mahus põhjendatud (kulu 16 000 eurot). Koolitajate tunnihind (85 €/h koos maksudega) ning mentorite hind (70 €/h koos maksudega) on kvalifitseeritud ekspertide puhul mõistlikud. Tegevuse 7 („Kokkuvõtete tegemine, meediakajastus, projekti lõpetamine“) eelarve ei ole samuti sellises ulatuses põhjendatud. Lõpetamise tänuürituse jaoks on kavandatud 17 500 eurot ligikaudu 100 inimesele poole päeva jooksul. See kulu on ebamõistlikult kõrge. Kuluartiklite hulka kuulub nt põhjendamatult kõrge hinnaga toitlustus 37 eurot inimese kohta), tehnika 3500 eurot ning esinejate honorarid 4000 eurot nelja esineja eest. Ehkki tunnustamine on oluline õpimotivatsiooni osa, on sellise sündmuse nii suur eelarvestamine (umbes 9% projekti kogumahust) ebaproportsionaalne sisuliste õpieesmärkide saavutamise kontekstis. Põhjendatud ei ole ka meenete jagamine. Ei ole ka võimalik aru saada, kuidas on kujunenud litsentside hinnad ja maksumused ning mis on kalkulatsiooni aluseks.
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia
6 3
Teemade lõikes on kavandatud kaasata koolitajaid, kes on oma valdkonnas head eksperdid.
Meeskonna ekspertide (säilenõtkuse, digi- ja finantspädevuse alal) sisuline pädevus on asjakohane. Kuid taotlus ei tõenda MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemia kui organisatsiooni varasemat kogemust sarnase eelarve ja mahuga haridusprojektide haldamisel, mis jätab lahtiseks institutsionaalse suutlikkuse. Meeskonna eksperditasand tagab sisulise elluviimise võiks aidata kaasa projekti edukale elluviimisele. Taotluses on kirjeldatud viiest eksperdist koosnev meeskonda, kellel on laialdane temaatiline pädevus (säilenõtkus, digi-, meedia-, finantskirjaoskus ja keskkonnamajandus) ning otsene kogemus Ida-Viru sihtrühmaga töötamisel. Taotleja on koostanud õppekava ning kirjutanud taotluses, et plaanib osalejatele väljastada täienduskoolituse tunnistuse, samas EHIS-s andmetel, ei ole taotleja täienduskoolitusasutusena registreeritud. Taotlusest puudub teave Mittetulundusühing Ida-Viru Noorteakadeemia isiku varasema kogemuse kohta analoogsete (suuremahuliste finantseeritud) haridusprojektide haldamisel ja finantsjuhtimisel. Kuna puuduvad formaalsed partnerid (kellel oleks kaasatud partneri kinnituskiri) ja MTÜ enda organisatsiooniline projektijuhtimise kogemus on ebaselge, kaasneb projektiga haldusrisk, kuigi on teada, et MTÜ on teinud koostööd päris mitmete riigiasutustega ning olnud ka toetuse saaja rollis. Taotleja ei ole ka EHISe andmetel esitanud tegevusnäitajaid läbiviidud koolitustel väljastatud tunnistuste/tõendtite kohta. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia põhimõtete ja sihtidega
4 2
Kuna projekt on suunatud oma olemuselt täienduskoolituse pakkumisele, siis tegevusi ellu viies panustab projekt elukestva õppe näitaja saavutamisse. Projektis ei ole olukorra kirjelduses välja toodud tõenduspõhiseid statistilisi andmeid. On toodud üldistatud kujul väited ja puudub täpsem analüüs sihtrühma kohta. Ei ole analüüsitud näitajaid soo, vanuserühmade jms lõikes. Taotluses on toodud, et osalejate värbamisel järgtakse soolise võrdõiguslikkuse printsiipi. Projekt rakendab universaalse disaini ja soostereotüüpide vähendamise põhimõtteid. See tähendab, et õppetegevused on võrdselt ligipääsetavad nii naistele kui meestele. Lihtsalt võrdsed võimalused koolitusele pääsuks ei taga soolist võrdsust, kuna meeste madala osaluse põhjused võivad olla seotud ajapiirangute, motivatsiooni puudumise jms põhjustega. Näiteks on statistiliselt teada, et mehed osalevad elukestvas õppes vähem kui naised. Samuti see, et hoolduskoormus on ebaühtlaselt jaotunud ning selleks, et naised saaksid osaleda kursustel peab olema tagatud sobiv ajaraam ja muud toetavad tegevused. Abiks parendavate meetmete kavandamisel on juhis nii taotlejale kui projekti elluviijale. 2021-2027 | Kompetentsikeskus
KOKKU üldhinne 37 23
Ettepanek: ☐rahuldada taotlus taotletud mahus; ☒rahuldada taotlus osalises mahus; Ettepaneku põhjendus: Osaline rahuldamine on vajalik puudujääkide tõttu kuluefektiivsuses (Kriteerium 3) Taotlejal tuleb esitada korrigeeritud eelarve, millega vähendatakse ebaproportsionaalseid juhtimis- ja lõpuürituse kulusid ning vähendatakse Eelarve Artikkel / Tegevus
Algne Summa (€)
Vähendatav Summa (€)
Põhjus/Nõue (Osalise rahuldamise alus)
Korrigeeritud Summa (€)
Projekti juhtimine ja tugi
42 000 12 600
Halduskulude osakaalu vähendamine proportsionaalsele tasemele (u 17% kogumahust), kuna algne kulu 21.5% kogumahust on ebaproportsionaalselt kõrge.
29 400
Tegevus 7: Lõpuüritus ja PR
17 500 10 000
Luksuslike ja ebavajalike kuluartiklite (nt kõrge hinnaga toitlustus, honorarid ja tehnika üritusel) eemaldamine.
7 500
Kahekeelsete materjalide loomine
16 000 8000
Finantskirjaoskusele ja roheoskustele suunatud materjale on avalikult kättesaadavalt olemas, seetõttu ei ole vajalik kõigile moodulitele uusi materjale välja töötada. Samuti temaatiliste moodulite osas olemas koolitajad, koos vajalike koolitusmaterjalidega.
8000
litsentsid 4000 3000 Ei ole selgitatud erinevate litsentside vajalikkust ja kujunemise aluseid.
1000
Vähendatav summa
195000 33600
Kui taotlus kvalifitseerub rahastamisele, siis on rahastamisel vajalik seada kõrvaltingimus, et tunnistuste väljastamiseks on vajalik taotlejal registreerida end Eesti Hariduse infosüsteemis ning viia õppekava vastavusse täienduskoolituse standardiga.
OTSUS
taotluse rahuldamata
jätmise kohta
21.11.2025 nr 11.3-1/25/5328
Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr
55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §
8 lg 2 punkti 5, haridus- ja teadusministri 22.05.2025 määruse nr 25 „“Ida-Viru täiskasvanutele
suunatud hariduslike algatuste toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“
(edaspidi meetme määrus) § 19 lõike 2 ning ekspertide 27.10.2025 konsensusliku hindamislehe
alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus)
otsustab
1. jätta toetuse taotleja Mittetulundusühing Ida-Viru Noorteakadeemia (edaspidi
taotleja), registrikood 80314586, aadress Viru tn 21-6, Kiviõli, 43122, esitatud taotlus
„Tulemuslik orienteerumine ebakindluses: praktilised oskused Ida-Viru
täiskasvanutele“ nr 2021-2027.6.01.25-1385 (edaspidi taotlus) rahuldamata.
Meetme määruse § 18 lõike 1 alusel kuuluvad tähtajalise vooru puhul rahuldamisele
ekspertide poolt hindepunktide alusel moodustunud pingerea alusel taotlused, mis on
ületanud meetme määruse § 17 lõikes 7 toodud lävendi, kuni eelarve ammendumiseni.
Menetluses olevate taotluste osas, mille rahaline maht ületab tegevuse taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse meetme määruse § 19 lõike 2 alusel taotluse
rahuldamata jätmine.
Taotleja esitas 20.09.2025 rakendusüksusele taotluse, mille alusel soovib taotleja saada
toetust 195 000 eurot. Meetme määruse § 16 lõigete 2 ja 3 alusel tunnistas rakendusüksus
taotleja ning taotluse nõuetele vastavaks ning edastas taotluse ekspertidele hindamiseks.
Vastavalt meetme määruse § 17 lõigetele 3 ja 4 hindas taotlust konsensuslikult kaks
erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti, kes lähtusid taotluse
hindamisel meetme määruse § 17 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ning meetme
määruses sätestatud nõuetest, sh valikumetoodikast.
Eksperdid andsid konsensuslikult taotlusele hindeks 23 punkti, mistõttu kvalifitseerub
taotlus rahastamisele. Taotleja taotlus asub paremusjärjestuses 24. kohal. Arvestades aga,
et taotlusvooru eelarve on 1 600 000 eurot ja taotlejast paremusjärjestuses eespool asuvad
taotlused hõlmasid taotlusvooru eelarvest ära 1 600 000 eurot, siis ei mahu taotleja taotletav
toetus taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi sisse.
Seega lähtudes eelpool toodust jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata.
Lähtuvalt ÜSS2021_2027 §-st 12 ei põhjenda rakendusüksus taotluste rahuldamata jätmise
otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt,
kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja – korra kohaselt
ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul.
2. Otsuse lisaks on ekspertide konsensuslik hindamisleht.
3. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 2. peatüki
8. jaos ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul,
arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
Vastavalt meetme määruse § 4 on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus ja
rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Karol Rätsep
55578612