Arvamus

·        Alates osa võõrandamise konstitutiivse kande nõude kehtestamisest on osa võõrandamise ja omandamise protsess muutunud ettevõtjate jaoks ajaliselt pikemaks ja rahaliselt kulukamaks.

·        Eelnõuga ei lihtsustata osa võõrandamise ja omandamise protsessi ning osaniku õiguste tekkimist.

·        Eelnõuga pannakse ettevõtjatele täiendavate dokumentide esitamise kohustus (käsutustehing, nõusolekud, põhikirjaliste tingimuste/piirangute järgimist tõendavad dokumendid).

·        Eelnõuga pannakse registripidajale täiendavad kohustused osa kohta kande tegemise kontrollimisel.

·        Sisuliselt soovitakse äriregistri menetlusse tuua kinnistusraamatu menetlust arvestamata äriregistri või registris peetavate ühingute olemust.

·        Kohtunikuabi peaks üle kontrollima käsutuse kehtivuse, puudutatud isikute nõusolekud ning põhikirjalised tingimused/piirangud – kontrollima notarit.

·        Põhikirjalised piirangud tähendavad põhikirjas sisalduva osanike lepingu täitmise kontrollimist käsutuse kehtivuse tingimusena, mida avalduse esitanud puudutatud isikul ei ole võimalik tõendada.

·        Tegu on võlaõigusliku hagimenetluse küsimusega, mille kontrollimiseks registripidajal pädevus ja kompetents puudub. Tekib riigivastutuse oht.

·        Tuleks hakata nõudma täiendavaid dokumente (teavitused, nõusolekud) ning kontrollima erinevate tähtaegade järgimist käsutuse kehtivuse eeltingimusena.

·        Tänased menetlustähtajad (5 tööpäeva või kiirmenetlus) ei ole adekvaatsed sellise menetluse teostamiseks.

·        Ettevõtjate jaoks pikeneks osa võõrandamise ja omandamise protsess veelgi ning muutuks etteaimatumaks ja kulukamaks.

·        Tehingu tegemise ja registrikande ajaline vahe võib kaasa tuua ettevõtjatele probleeme ja ebamugavusi.

·        Riigikohtu selgitusel on registrimenetlus formaliseeritud ja kiire menetlus, mis peaks piirduma dokumentide minimaalsete sisu- ja vorminõuete kontrolliga.

·        Seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahend käsitles kitsalt mitme keelumärke kandmise lubatavuse küsimust ühele osale ning viitas kinnistusraamatu pidamise põhimõtete kohaldamisele, kuna ÄRS-is kohane menetlusnorm puudub. 

·        Osa võõrandamise käsutustehingu notariaalse tõestamise nõue kehtib alates juulist 1998.

·        Osa võõrandamise toimumine äriregistri kandega on kehtinud alates septembrist 2023. 

·        Puuduvad andmed, et osa võõrandamise käsutustehinguid oleks massiliselt vaidlustatud.

·        Seletuskirjas puudub analüüs, milleks on selline menetlus (notarite tõestamistoimingu ja osanike lepingu tingimuste täitmise kontrollimine registripidaja poolt) vajalik ja kuidas seda ellu viia.

·        Sama väideti ka eelmise äriregistri seaduse eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt pidi registripidaja töökoormuse kasv olema ühekordne seoses kandeväliste andmete registrikaardile kandmisega.

·        Notarite andmetel toimub aastas 8000-9000 osa võõrandamise tehingut (andmed aastat 2023). Tänaseks on number kindlasti suurem, sest lisandunud on hooneühistud ja käsutuseta kandeavaldused, suurenenud on menetluste arv.

·        Lisaks notariaalsete võõrandamiste registreerimisele esitatakse registripidajale hulgaliselt kandeavaldusi, mille aluseks olevat notariaaltoimingut ei ole toimunud.

·        Kohtunikuabi peab tegema määrusi, osalisi kandeavalduse rahuldamisi (näiteks samas kandeavalduses oleva juhatuse muutmise kohta) ning eitavaid kandemäärusi.

·        Puudutatud isikutele kandeavalduse esitamise võimaldamine suurendab veelgi kandeavalduste esitamise arvu, mille aluseks olevat notariaaltoimingut ei ole toimunud ning suurendab seetõttu registripidaja töökoormust.

·        Eelnõust ei selgu, kas osanike andmete muutmiseks saavad edaspidi kandeavalduse esitada ainult puudutatud isikud või säilib ka juhatuse õigus esitada kandeavaldust osanike andmete muutmiseks.

·        Kui tegu on ainult puudutatud isikute kandeavaldusega, tuleks luua eraldi osanike register, mis ei ole osaühingu registrikaardi osa.

·        Kui säilib juhatuse õigus esitada kandeavaldust, on juhatusel ka kandeavalduse tagasivõtmise ning määruskaebuse esitamise õigus, mis muudab menetluse ebaselgeks.

·        Täna esitatakse alusetuid kandeavaldusi osaühingu nimel, mis on menetluse algatamise aspektist korrektne.

·        Kui ettevõtjaportaalis hakkavad kandeavaldusi esitama isikud, kes tegelikult ei ole puudutatud isikud (notariaalset tõestatud käsutustehing puudub), ei tohiks neid kandeavaldusi menetlusse võtta.

·        Ei ole selge, kuidas neid asjaolusid kindlaks teha ning menetlust juhtida.

·        Kanne tuleks teha notari poolt edastatud andmete kohta ilma kandeavalduse ja täiendavate dokumentideta. 

·        Kui ettevõtjad vajavad ja seadusandja soovib äriregistri sees osanike kinnistusraamatu pidamist, tuleb üle vaadata kogu registripidamise senine praktika ning luua eraldi osanike register kinnistusraamatule sarnase menetluse ning tähtaegadega.

·        Kui Justiits- ja Digiministeeriumil on soov tagada osanike ja hooneühistu liikmete nimekirjas esitatavate andmete õige ja kiire muutmine, tuleks kaaluda pigem seadusemuudatusi, mis võimaldavad osanike nimekirjas (hooneühistule kohaldatakse osanike nimekirjas sätestatut) muudatuste tegemist notarilt saadud info alusel automatiseeritud korras. Osaniku muutmise registrikanne võiks olla elektroonilise kontrolliga ning registripidajale suunatud vaid tuvastatud vastuolude või kontrollimist vajavate asjaolude korral.

·        Tartu Maakohtu registriosakonna hinnangul on eelnõus tehtud muudatused läbimõtlemata, ei anna juurde õiguskindlust ning venitavad registrimenetlusi.