Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU

31.10.2025

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel loetakse diskrimineerimiseks ka

põimdiskrimineerimine. Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise erivorm, mille puhul isikut

koheldakse halvemini või ta on ebasoodsamas olukorras kahe või enama käesoleva seaduse § 1

lõikes 1 nimetatud või soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaitstud tunnuse tõttu ja nende tunnuste

mõju isiku kohtlemisele või olukorrale on omavahel eraldamatult põimunud.“;

2) seaduse 4. peatüki ja § 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „volinik“ sõnadega „ning tema

kantselei“;

3) paragrahvi 15 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Voliniku ja tema kantselei tegevuseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest. Voliniku ja tema

kantselei eelarve esitatakse riigieelarves valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves

programmi tegevusena ja sõltumatute institutsioonide eelarveid käsitlevas sättes. Voliniku

mitmeaastane indikatiivne rahastamiskava esitatakse valdkondlikus programmis.“;

5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Voliniku ja tema kantselei eelarve määramisel lähtutakse vajadusest tagada voliniku

institutsiooni iseseisvus ning eelarve stabiilsus ja piisavus kõigi tema pädevuses olevate ülesannete

tulemuslikuks täitmiseks.“;

6) paragrahvi 15 lõiget 51 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Samuti täidab asetäitja-nõunik voliniku ülesandeid arvamuse andmisel asjas, mille menetlemisest

volinik on ennast käesoleva seaduse § 17 lõike 8 alusel taandanud.“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Keelatud on sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse tegevusse või selle

mõjutamine.“;

8) seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

2

㤠151. Voliniku valimine ja ametisse nimetamine

(1) Avaliku konkursi voliniku ametikohale kuulutab välja valdkonna eest vastutav ministeerium.

(2) Konkursi korraldab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud voliniku valimise komisjon.

Voliniku valimise komisjoni koosseisust vähemalt poole moodustavad võrdse kohtlemise või

soolise võrdõiguslikkuse valdkonna eksperdid ja selliste kodanikuühenduste esindajad, millel on

põhikirjalisest eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu ning toetada võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist.

(3) Volinikuna tegutsev isik peab:

1) olema täieliku teovõimega ja alaliselt Eestis elav Eesti kodanik;

2) olema omandanud kõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi

haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

3) omama häid teadmisi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse alasest õigusest ja eelnevat

valdkondlikku töökogemust;

4) omama vähemalt kaheaastast eelnevat juhtimiskogemust;

5) valdama keeleseaduse nõuetest lähtudes riigikeelt vähemalt C1-tasemel;

6) valdama inglise keelt vähemalt B2-tasemel.

(4) Voliniku nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse

Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse. Ettepaneku

tegemisel lähtub valdkonna eest vastutav minister voliniku valimise komisjoni ettepanekust.

§ 152. Voliniku asetäitja-nõuniku valimine ja ametisse nimetamine

(1) Avaliku konkursi voliniku asetäitja-nõuniku leidmiseks korraldab ja tema nimetab ametisse

volinik.

(2) Asetäitja-nõunikuna tegutsev isik peab vastama käesoleva seaduse § 151 lõikes 3 volinikule

seatud nõuetele. Vajaduse korral kehtestab asetäitja-nõuniku teadmiste ja kogemuste kohta

lisanõuded volinik.“;

9) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) nõustab tema poole pöördunud diskrimineerimist kahtlustavat isikut ning käesoleva seaduse

ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel võrdse kohtlemise eest või võrdse kohtlemise või soolise

võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse (edaspidi edendamiskohustus) täitmise eest vastutavat

isikut käesoleva seaduse rakendamise küsimustes (edaspidi nõustamine);“;

10) paragrahvi 16 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõustab ja abistab isikuid haldus- või kohtumenetluses diskrimineerimist käsitlevate kaebuste

esitamisel;“;

11) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

3

„21) osaleb menetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218,

halduskohtumenetluse seadustiku § 32, haldusmenetluse seaduse § 13 ja töövaidluse lahendamise

seaduse § 17 kohaselt isiku, kes leiab, et teda on diskrimineeritud, esindajana või

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 kohaselt nõustajana, halduskohtumenetluse seadustiku § 24

kohaselt kaasatud haldusorganina või haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2 kohaselt muu organina

selle isiku toetuseks;

22) annab tsiviil- või halduskohtumenetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 293 kohaselt eksperdina arvamuse;“;

12) paragrahvi 16 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise või edendamiskohustuse rikkumise

kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel (edaspidi arvamus);“;

13) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) lahendab diskrimineerimisvaidlusi, andes tema poole selleks ühiselt pöördunud

vaidluspooltele siduva arvamuse võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta (edaspidi siduv

arvamus);

32) esitab oma pädevusest lähtudes tähelepanekuid õiguskantsleri või töövaidluskomisjoni

läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses;“;

14) paragrahvi 16 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele, samuti kohaliku omavalitsuse

üksusele ning selle asutusele õigusakti ja selle eelnõu muutmise kohta;“;

15) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) annab Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele soovitusi riikliku strateegilise

arengudokumendi, meetme ning tegevuse käesolevale seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse

seadusele vastavuse tagamiseks;“;

16) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„61) annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule

ja eraõiguslikule juriidilisele isikule soovitusi käesolevas seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistiliste andmete

kogumiseks;

62) teeb ja avaldab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid;“;

17) paragrahvi 16 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) avaldab mitte harvemini kui kord nelja aasta jooksul aruande ja soovitused soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete probleemide

kohta;“;

4

18) paragrahvi 16 punktis 8 asendatakse tekstiosa „soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel, sealhulgas“ sõnadega „oma ülesannete täitmisel ja“;

19) paragrahvi 16 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) võtab tarvitusele meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse edendamiseks, arvestades seejuures põimdiskrimineerimisest tulenevaid erilisi

ebasoodsaid olukordi;“;

20) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises

sõnastuses:

„(2) Vabariigi Valitsus, valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus teavitavad

voliniku nõudmisel teda hiljemalt kolme kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5

alusel tehtud ettepaneku või sama lõike punkti 51 alusel antud soovituse saamisest sellest, kuidas

ettepanekut või soovitust on arvesse võetud, ja teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 loetletud ülesannete täitmisel tagab volinik kõigile

isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse ning puudega inimestele

võrdsed võimalused pääseda ligi tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ülesannete planeerimiseks ja täitmiseks võtab volinik

vastu ja avaldab oma veebilehel igal aastal uuendatava nelja-aastase tööprogrammi ja aastase

tegevuskava. Tööprogrammis kirjeldab volinik käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tema

pädevuses olevate ülesannete täitmisel järgneva nelja aasta tegevussuundi ja prioriteete.

Tegevuskavas esitab volinik detailse ülevaate jooksval kalendriaastal kavas olevatest tegevustest

ja nende elluviimise planeeritavad tähtajad.

(5) Volinik avaldab kord aastas oma veebilehel eelmise kalendriaasta tegevusaruande, mis sisaldab

tegevuste ülevaadet, eelarvet ning personali- ja finantsaruannet, ning esitab Riigikogu

põhiseaduskomisjonile ülevaate volinikule seadusega pandud ülesannete täitmise kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud aruande ja lõikes 5 nimetatud tegevusaruande

koostamiseks kogub volinik oma tegevuse kohta andmeid soo tunnuse ja käesoleva seaduse § 1

lõikes 1 nimetatud tunnuste ning ühiskonnaelu valdkondade kaupa, ning võttes arvesse Euroopa

Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud võrdõigusasutuste toimimise ühiseid näitajaid. Kogutud

isikuandmed anonüümitakse või kui see ei ole võimalik, pseudonüümitakse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel koostatud aruandes üldise hinnangu andmiseks

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja

edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus saada riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt

ja muult andmevaldajalt statistilist teavet ning käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse

seaduse alusel kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Voliniku poole pöördumine

5

(1) Igaühel on õigus pöörduda voliniku poole nõustamise või arvamuse saamiseks. Voliniku poole

pöördumise takistamine on keelatud.

(2) Voliniku poole võib pöörduda kirjalikult paberil või elektrooniliselt või suuliselt. Arvamuse

saamiseks avalduse suuline esitamine peab olema põhjendatud.

(3) Volinik teavitab tema poole pöördunud isikut kümne tööpäeva jooksul pöördumise

kättesaamisest arvates järgnevast:

1) pöördumise esitaja kirjeldatud olukorda käsitlevad õigusaktid ja õiguskaitsevahendid;

2) voliniku pädevus pöördumise aluseks olevas küsimuses, menetlustähtajad ja muud

menetluslikud aspektid;

3) pöördumisele kohaldatavad konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reeglid;

4) teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu asjakohase toetuse saamise

võimalused.

(4) Nõustamise saamiseks pöördumise esitanud isikule ja pöördumise esitajale, kelle avaldus

lahendatakse § 18 lõike 1 punkti 6 alusel nõustamise teel, tagatakse konfidentsiaalsus. Nõustamise

teel lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andes tagab volinik, et nõustamise

aluseks oleva olukorraga seotud õigustatud ega kohustatud isikud ei oleks tuvastatavad.

(5) Nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele vastab volinik esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui ühe kuu möödumisel pöördumisest. Arvamuse saamiseks esitatud avaldusele vastatakse

käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 ettenähtud korras.“;

22) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volinik annab arvamuse avalduse esitanud isikule (edaspidi arvamuse taotleja) ja vajaduse

korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist.

(2) Arvamuse eesmärk on anda väljaselgitatud asjaoludel põhinev ja põhjendatud eksperdihinnang

selle kohta, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet või muid

käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigusi või kohustusi.“;

23) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „diskrimineerimisele“ sõnadega „või

edendamiskohustuse rikkumisele“;

24) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks olevas olukorras

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale

isikule informatsiooni arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu kohta ja viisil,

mis ei võimalda tuvastada arvamuse taotleja isikut.“;

25) paragrahvi 17 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kellel võib olla

diskrimineerimisjuhtumi asjaolude või edendamiskohustuse võimaliku rikkumise kohta vajalikku

6

informatsiooni. Volinikul on õigus nõuda kirjalikke seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude

kohta ja dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud mõistliku tähtaja jooksul, samuti

teha asjaolude väljaselgitamiseks kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid

isikuid, teha järelepärimisi riiklikes registrites ning teha teabe saamiseks koostööd järelevalve- ja

muude asutustega. Teavet on õigus saada ka töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva

tasu, tasustamise tingimuste ja muude hüvede kohta.

(5) Arvamus antakse kahe kuu jooksul alates ajast, kui saab selgeks, et avalduse aluseks olevat

küsimust ei ole käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 alusel asjakohasem lahendada nõustamise

teel. Kui arvamust ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul võimalik anda, võib volinik tähtaega kuni

kahe kuu võrra pikendada, teavitades sellest koos põhjendusega arvamuse taotlejat enne tähtaja

lõppemist.

(6) Omal algatusel antud arvamuse puhul või arvamuse taotleja kirjalikul nõusolekul edastab

volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või

edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras.“;

26) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui see on asjakohane, esitab volinik koos arvamusega ettepanekud rikkumise heastamiseks

ja edasiste rikkumiste ennetamiseks. Isik, kes vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise

või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras, peab kolme kuu jooksul

alates ettepanekute saamisest andma volinikule teavet nende täitmise kohta.

(8) Volinik taandab ennast arvamuse andmise menetlusest, kui ta põhjendatult ei saa jääda

arvamuse andmisel erapooletuks.“;

27) paragrahvi 18 pealkirja täiendatakse pärast sõna „keeldumine“ sõnadega „või loobumine“;

28) paragrahvi 18 teksti sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volinik keeldub või loobub arvamuse andmisest, tagastab isiku esitatud kirjaliku avalduse või

keeldub suulise avalduse vormistamisest, kui:“;

29) paragrahvi 18 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tõttu“ tekstiosaga „või avaldus ei puuduta

käesoleva seaduse või soolise võrdõiguslikkuse seaduse reguleerimis- ega kohaldamisala“;

30) paragrahvi 18 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „arvamuse“ sõnadega „või siduva arvamuse“;

31) paragrahvi 18 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud vaidemenetlus, tehtud vaideotsus, algatatud

kohtumenetlus, jõustunud kohtuotsus, algatatud menetlus töövaidluskomisjonis, jõustunud

töövaidluskomisjoni otsus, algatatud lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis või sõlmitud

töövaidluskomisjonis lepituskokkulepe, esitatud avaldus õiguskantslerile, pooleli õiguskantsleri

läbiviidav diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlus või sõlmitud õiguskantsleri kinnitatud

lepitusmenetluse kokkulepe;“;

7

32) paragrahvi 18 täiendatakse punktidega 4–8 järgmises sõnastuses:

„4) avalduses esitatud informatsioon on arvamuse andmiseks ebapiisav ja arvamuse taotleja on

jätnud asjakohase lisainformatsiooni voliniku määratud mõistliku tähtaja jooksul esitamata;

5) arvamuse taotleja on avalduses teadlikult esitanud valeinformatsiooni või tegutseb pahauskselt;

6) avalduse aluseks olev küsimus on asjakohane lahendada nõustamise teel ning sellega ei

kahjustata arvamuse taotleja võimalusi oma käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud õigusi kaitsta;

7) arvamuse taotlejal on võimalus kasutada oma õiguste kaitseks muid, tõhusamaid ja kiiremaid

õiguskaitsevahendeid;

8) arvamust küsitakse asjas, mille puhul võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või

edendamiskohustuse täitmise eest vastutav isik on volinik.“;

33) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Volinik teavitab arvamuse taotlejat käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–6 alusel arvamuse

andmisest loobumisest või keeldumisest kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu

möödumisel avalduse saamisest, ning selgitab selle põhjuseid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 alusel arvamuse andmisest loobumisest teavitab

volinik arvamuse taotlejat hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse saamist, ning nõustab ja

vajaduse korral abistab isikut sobivama õiguskaitsevahendi kasutamisel.“;

34) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volinik võib arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni üksnes

avalduse sisu ja voliniku arvamuse kohta ning sellisel viisil, et arvamuse taotleja isik ei oleks

tuvastatav. Juhul kui voliniku arvamuse kohaselt ei ole avalduse aluseks olevas õigussuhtes

käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigusi või kohustusi rikutud,

peab avalikkusele informatsiooni andmisel eelnimetatud nõudeid järgima ka isiku puhul, kelle

tegevuse või tegevusetuse kohta arvamust taotleti.“;

35) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

㤠191. Voliniku siduv arvamus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks

(1) Diskrimineerimisvaidluse pooled võivad ühiselt pöörduda voliniku poole siduva arvamuse

saamiseks võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta. Siduva arvamuse andmisel

kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 17 ja 18 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Siduva arvamuse saamiseks esitavad diskrimineerimisvaidluse pooled volinikule ühise

allkirjastatud avalduse, milles kirjeldatakse vaidluse ese ja esitatakse kummagi poole kirjeldus

diskrimineerimisvaidluse aluseks olevast olukorrast.

(3) Siduva arvamuse andmisel koheldakse diskrimineerimisvaidluse pooli võrdsena. Mõlemale

poolele antakse võimalus avaldada oma seisukoht. Siduva arvamuse andmisel ei kohalda volinik

käesoleva seaduse § 8 lõike 2 teist lauset.

8

(4) Siduva arvamuse saamiseks pöördunud vaidluspooltele tagatakse konfidentsiaalsus. Volinik

annab siduva arvamuse ainult tema poole pöördunud pooltele. Volinik ei või poolte kirjaliku

nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni vaidluspoolte ega vaidluse sisu kohta sellisel viisil,

et see võimaldaks vaidluspoolte isikuid tuvastada.

(5) Kui diskrimineerimisvaidluse pooled seda soovivad ja see on asjakohane, esitab volinik siduvas

arvamuses lisaks arvamusele diskrimineerimise võimaliku asetleidmise kohta ja käesoleva seaduse

§ 17 lõike 7 kohaselt esitatud ettepanekule ka käesoleva seaduse § 24 alusel ettepaneku

diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või kahju muul moel heastamiseks.

(6) Volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse arvamust andmata, kui:

1) pooled sõlmivad kompromissi või lepivad kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises;

2) pool ei osale menetluses või teavitab volinikku siduva arvamuse taotlemisest loobumisest.

(7) Voliniku siduv arvamus on vaidluspooltele täitmiseks kohustuslik. Voliniku siduvas arvamuses

esitatud ettepanekut täitma kohustatud pool annab volinikule hiljemalt ühe kuu möödumisel

ettepaneku täitmiseks määratud tähtpäevast teavet selle täitmise kohta.

(8) Kui selleks kohustatud pool ei täida voliniku käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel poolte soovil

esitatud ettepanekut diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel heastamiseks

voliniku määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib teine vaidluspool pöörduda kahju hüvitamise

nõudmiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 13 või käesoleva seaduse § 24 alusel kohtu või

töövaidluskomisjoni poole.“;

36) paragrahvi 20 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja ta vabastatakse ametist“;

37) paragrahvi 20 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse § 151 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumise päevast;“;

38) paragrahvi 20 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud avalduse ametist tagasiastumiseks esitab

volinik valdkonna eest vastutavale ministrile. Avalduse rahuldamise otsustab ja voliniku vabastab

ametist Vabariigi Valitsus.“;

39) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vabariigi Valitsus võib voliniku ametist vabastada, kui ta on haiguse tõttu või muul põhjusel

olnud kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid.“;

40) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna „käskkirjas“ sõnaga „korralduses“;

41) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) olla erakonna liige ega osaleda muul moel erakonna tegevuses;“;

9

42) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 ettenähtud piirang kehtib ka voliniku asetäitja-

nõunikule.“;

43) paragrahvi 23 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras, kui

pooled avaldavad selleks soovi töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise kestel.“;

44) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Diskrimineerimisvaidluse pooltel on kokkuleppel võimalik pöörduda ühiselt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punkti 31

kohaselt siduva arvamuse saamiseks.“;

45) paragrahvi 25 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud nõude aegumise tähtaja kulgemine peatub

õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse andmise menetluse

ajaks.“;

46) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute

võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse

kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või

veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise

kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja

pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ (ELT L, 2024/1499,

29.05.2024);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate

nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja

elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (ELT L,

2024/1500, 29.05.2024).“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja tema asetäitja-nõuniku

teenistusülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste nõuded ja vajaduse korral lisanõuete

kehtestamise kord on kehtestatud võrdse kohtlemise seaduses.“;

10

2) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juhtide“ sõnadega „ega soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise voliniku“;

3) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduse § 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja tema asetäitja-nõunik.“.

§ 4. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastase seaduse § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tema asetäitja-nõunik.“.

§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras, kui

pooled avaldavad selleks soovi töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise kestel.“;

2) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Diskrimineerimisvaidluse pooltel on kokkuleppel võimalik pöörduda ühiselt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1

punkti 31 kohase siduva arvamuse saamiseks.“;

3) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud nõude aegumise tähtaja kulgemine peatub

õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse andmise menetluse

ajaks.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 19. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a

11

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU KAVANDID

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse

nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 ja § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“

§ 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse seaduses või

võrdse kohtlemise seaduses sätestatud õiguseid või kohustusi või mõjutab nende täitmist,

ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinikuga.“.

§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.

Kristel Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse

nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku ning kantselei põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a. määruses nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel tagab volinik tema pädevusse jäävate erinevate

ülesannete täitmisel sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise.“;

2) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 51 ette nähtud juhtudel täidab voliniku

ülesandeid asetäitja-nõunik.“;

3) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lg 1 punkti 1 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse seaduse

ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise jälgimiseks ning sama paragrahvi lõike 1

punktis 7 ja lõikes 5 nimetatud aruannete koostamiseks volinik:“;

5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) teeb võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 62 kohaselt võrdse kohtlemise

põhimõtte täitmise ning rikkumisega seotud sõltumatuid uuringuid.“;

6) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „Isikute“ tekstiosaga „Võrdse kohtlemise

seaduse § 16 lõike 1 punkti 3 alusel arvamuse ja punkti 31 alusel siduva arvamuse

saamiseks isikute“;

7) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Arvamuses kirjeldab volinik kogutud teabel põhinevalt arvamuse aluseks olevaid

asjaolusid ning annab võrdse kohtlemise seadusele või soolise võrdõiguslikkuse

seadusele ning Eesti Vabariigi jaoks siduvatele välislepingutele ja muudele õigusaktidele

tugineva põhjendatud hinnangu võrdse kohtlemise põhimõtte või soolise

võrdõiguslikkuse seaduse 3. peatükis sätestatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise või

võrdse kohtlemise seaduse 3. peatükis sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise ja edendamise kohustuse täitmise või rikkumise kohta.“;

9) paragrahvi 9 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 4 kohaselt seaduste mõju analüüsimisel

naiste ja meeste ning võrdse kohtlemise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel

jagunevate isikute seisundile ühiskonnas ning võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1

punktides 5 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise toetamiseks volinik:“;

10) paragrahvi 9 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) analüüsib Eesti õigusaktide vastavust Euroopa Liidu soolist võrdõiguslikkust ning

võrdset kohtlemist käsitlevatele õigusaktidele ja nende eelnõudele ning edastab analüüsi

tulemused asjakohastele institutsioonidele;“;

11) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Diskrimineerimise ennetamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamine“;

12) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 9 kohaselt diskrimineerimise

ennetamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks ning

võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punktides 11, 5, 51, 6, 7 ja 8 nimetatud ülesannete

täitmiseks ja täitmise toetamiseks volinik:“;

13) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise valdkondades“

sõnadega „võrdsest kohtlemisest või soolise võrdõiguslikkuse või võrdse kohtlemise

edendamine“;

14) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) teavitab soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse alusel

kohustatud isikuid nende kohustustest ja kohustuste täitmise võimalustest ning seaduse

rakendamise headest tavadest ning koolitab, nõustab ja juhendab neid;

7) teavitab soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse alusel

õigustatud isikuid seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest, õiguskaitse võimalustest

ning voliniku pädevusest ning nõustab neid õiguste kasutamisel;

8) osaleb võrdset kohtlemist ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevates avalikes

aruteludes.“;

15) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Volinik teeb diskrimineerimise ennetamisel, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise edendamisel ning muude ülesannete täitmisel koostööd õiguskantsleri,

sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning teiste asutuste ja

isikutega.“;

16) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

„§ 111. Voliniku tööprogramm ja tegevuskava

Volinik avaldab võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 4 ette nähtud nelja-aastase

tööprogrammi ja aastase tegevuskava oma veebilehel hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.“;

17) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

㤠12. Voliniku tegevusaruanne

Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud tegevusaruandes annab volinik lisaks

eelmise kalendriaasta tegevuste ülevaatele informatsiooni ka oma eelmise aasta eelarve

ja selle kasutamise kohta, samuti kantselei töötajate arvu ning personali soolise ja

vanuselise koosseisu ja voolavuse kohta. Ülevaade sisaldab ka aasta jooksul antud

olulisemate arvamuste kokkuvõtteid. Tegevusaruannet tutvustatakse Riigikogu

põhiseaduskomisjonile ja aruanne avaldatakse voliniku veebilehel hiljemalt järgmise

kalendriaasta 30. aprilliks.“;

18) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:

„§ 13. Teenuste ja informatsiooni kättesaadavus ja ligipääsetavus

(1) Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 1 loetletud ülesannete täitmisel tagab volinik

kõigile isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse,

arvestades seejuures regionaalseid, keelelisi ja muid eripärasid ning -vajadusi.

(2) Puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks

võrdsete võimaluste loomiseks rakendab volinik lisaks üldistele ligipääsetavuse

edendamise meetmetele ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke

meetmeid.

(3) Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites teavitusviise ja -

vahendeid valides võtab volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates eri tähelepanu

rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või veebipõhistele

vahenditele juurdepääsu puudumine.“.

§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

Kaldkirjas sätted kehtestatakse muudetult või tervikuna eelnõuga või rakendusaktide muudatustega.

Direktiivi (EL) 2024/1499

norm

(artikkel, lõige, punkt)

Direktiivi (EL) 2024/1500

norm

(artikkel, lõige, punkt)

EL-i õigusakti normi

ülevõtmise kohustus

(Jah, ei, valikuline)

EL-i õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed

õigusaktid

(pealkiri, paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1 lg 1

Artikkel 1

Eesmärk, reguleerimisese ja

kohaldamisala

1. Käesolevas direktiivis

sätestatakse

võrdõigusasutuste toimimise

miinimumnõuded eesmärgiga

parandada nende

tulemuslikkust ja tagada

nende sõltumatus, et

tugevdada

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tuleneva

Art 1 lg 1

Artikkel 1

Eesmärk, reguleerimisese

ja kohaldamisala

1. Käesolevas direktiivis

sätestatakse

võrdõigusasutuste toimimise

miinimumnõuded

eesmärgiga parandada nende

tulemuslikkust ja tagada

nende sõltumatus, et

tugevdada direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tuleneva võrdse kohtlemise

põhimõtte kohaldamist.

Ei Direktiivi reguleerimisese ja

eesmärk

2

võrdse kohtlemise põhimõtte

kohaldamist.

Art 1 lg 2

2. Käesoleva direktiiviga

liikmesriikidele pandud

kohustused ja

võrdõigusasutuste ülesanded

hõlmavad

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevaid

õigusi ja kohustusi.

Art 1 lg 2

2. Käesoleva direktiiviga

liikmesriikidele pandud

kohustused ja

võrdõigusasutuste ülesanded

hõlmavad direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevaid õigusi ja

kohustusi.

Ei Direktiivi kohaldamisala

Art 1 lg 3

3. Käesolev direktiiv ei

mõjuta direktiivi

(EL) 2023/970

konkreetsemaid sätteid.

Ei Direktiivi kohaldamisala

Art 2 lg 1

Artikkel 2

Võrdõigusasutuste

määramine

1. Liikmesriigid määravad

ühe või mitu asutust (edaspidi

„võrdõigusasutused“), kes

teostavad käesolevas

Art 2 lg 1

Artikkel 2

Võrdõigusasutuste

määramine

1. Liikmesriigid määravad

ühe või mitu asutust

(„võrdõigusasutused“), kes

teostavad käesolevas

Jah VõrdKS 4. ptk

SoVS § 15

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise

voliniku ja kantselei

põhimäärus

Eelnõu

Rakendusaktide kavandid

Eestis teostab ülevõetavates

direktiivides sätestatud pädevust

võrdõigusasutusena soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik ja tema

kantselei.

3

direktiivis sätestatud

pädevust.

direktiivis sätestatud

pädevust.

Art 2 lg 2

2. Käesolev direktiiv ei piira

tööinspektsioonide või muude

täitevasutuste pädevust ega

sotsiaalpartnerite riigisisese

õiguse ja tavade kohaseid

õigusi ja eesõigusi, sealhulgas

seoses kollektiivlepingutega

ning kohtumenetluses

esindamise ja kaitsega.

Art 2 lg 2

2. Käesolev direktiiv ei piira

tööinspektsioonide ja muude

täitevasutuste pädevust ega

sotsiaalpartnerite riigisisese

õiguse ja tavade kohaseid

õigusi ja eesõigusi,

sealhulgas seoses

kollektiivlepingutega ning

kohtumenetluses esindamise

ja kaitsega.

Ei Direktiivi kohaldamisala

(piirav) säte.

Art 3 lg 1

Artikkel 3

Sõltumatus

1. Liikmesriigid võtavad

meetmeid tagamaks, et

võrdõigusasutused on

sõltumatud ning vabad

välisest mõjust, ning nad ei

küsi ega võta oma ülesannete

täitmisel ja pädevuse

teostamisel juhiseid

valitsuselt ega mis tahes

avalik-õiguslikult või

eraõiguslikult üksuselt.

Art 3 lg 1

Artikkel 3

Sõltumatus

1. Liikmesriigid võtavad

meetmeid tagamaks, et

võrdõigusasutused on

sõltumatud ning vabad

välisest mõjust, ning nad ei

küsi ega võta oma ülesannete

täitmisel ja pädevuse

teostamisel juhiseid

valitsuselt ega mis tahes

avalik-õiguslikult või

eraõiguslikult üksuselt.

Jah VõrdKS § 15 lg 1, lg 3 ja

31, lg 5, lg 7

ATS § 11 lg 4, § 14 lg 4, §

16 lg 6, § 23, § 24 lg 4 p 6,

§ 63 lg 4

Voliniku pm § 2 lg 2 ja 3, §

2 lg 4, §-d 4 ja 5

Siin ja edaspidi viitab lühend

„Voliniku pm“ Vabariigi

Valitsuse 10. juuni 2010. a

määrusele nr 71 „Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku ning

kantselei põhimäärus“

4

Võrdõigusasutused haldavad

kooskõlas käesoleva direktiivi

eesmärkidega ja kohaldatava

õigusraamistiku alusel oma

rahalisi ja muid vahendeid

ning võtavad vastu otsuseid

seoses oma sisestruktuuri,

vastutuse, personali ja

organisatsiooniliste

küsimustega.

Võrdõigusasutused haldavad

kooskõlas käesoleva

direktiivi eesmärkidega ja

kohaldatava õigusraamistiku

alusel oma rahalisi ja muid

vahendeid ning võtavad

vastu otsuseid seoses oma

sisestruktuuri, vastutuse,

personali ja

organisatsiooniliste

küsimustega.

Art 3 lg 2

2. Liikmesriigid näevad ette

läbipaistvad menetlused

võrdõigusasutuste töötajate,

eelkõige otsustusõigusega või

juhtival ametikohal olevate

isikute või vajaduse korral

juhatuse liikmete, valimise,

ametisse nimetamise, ametist

vabastamise ja võimaliku

huvide konflikti kohta, et

tagada nende pädevus ja

sõltumatus.

Art 3 lg 2

2. Liikmesriigid näevad ette

läbipaistvad menetlused

võrdõigusasutuste töötajate,

eelkõige otsustusõigusega

või juhtival ametikohal

olevate isikute või vajaduse

korral juhatuse liikmete

valimise, ametisse

nimetamise, ametist

vabastamise ja võimaliku

huvide konflikti kohta, et

tagada nende pädevus ja

sõltumatus.

Jah VõrdKS § 15 lg 51, § 151–

152, § 20–22

EKS § 3 p 61

KVS § 13 lg 1 p 16

Art 3 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused loovad

sisestruktuuri, mis tagab neile

Art 3 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused loovad

sisestruktuuri, mis tagab

Jah Voliniku pm § 2 lg 2

5

võimaluse teostada oma

pädevust sõltumatult ja

vajaduse korral erapooletult.

neile võimaluse teostada oma

pädevust sõltumatult ja

vajaduse korral erapooletult.

Art 3 lg 4

4. Liikmesriigid tagavad, et

mitmes valdkonnas

tegutsevate asutuste

sisestruktuuriga tagatakse

asutuse volituste sõltumatu

täitmine võrdõiguslikkuse

valdkonnas.

Art 3 lg 4

4. Liikmesriigid tagavad, et

mitmes valdkonnas

tegutsevate asutuste

sisestruktuuriga tagatakse

asutuse volituste tõhus

täitmine võrdõiguslikkuse

valdkonnas.

Valikuline Eestis on võrdõigusasutuse

ülesanded eraldiseisval

institutsioonil (soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik ja tema

kantselei), mistõttu ei vaja säte

Eesti õigusesse ülevõtmist.

Art 4

Artikkel 4

Vahendid

Liikmesriigid tagavad

vastavalt nende riiklikele

eelarvemenetlustele, et igale

võrdõigusasutusele antakse

personal ning tehnilised ja

rahalised vahendid, mis on

vajalikud kõigi tema

ülesannete täitmiseks ja kõigi

tema pädevuste tulemuslikuks

teostamiseks tunnuste puhul

ja valdkondades, mida

reguleeritakse

Art 4

Artikkel 4

Vahendid

Liikmesriigid tagavad

vastavalt nende riiklikule

eelarvemenetlusele, et igale

võrdõigusasutusele antakse

personal ning tehnilised ja

rahalised vahendid, mis on

vajalikud kõigi tema

ülesannete täitmiseks ja kõigi

tema pädevuste

tulemuslikuks teostamiseks

tunnuste puhul ja

valdkondades, mida

Jah VõrdKS § 15 lg 31

6

direktiividega 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ, sealhulgas

juhul, kui võrdõigusasutused

on mitmes valdkonnas

tegutsevate asutuste osad.

reguleeritakse direktiividega

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL,

sealhulgas juhul, kui

võrdõigusasutus on mitmes

valdkonnas tegutseva asutuse

osa.

Art 5 lg 1

Artikkel 5

Teadlikkuse suurendamine,

diskrimineerimise

ennetamine ja võrdse

kohtlemise edendamine

1. Liikmesriigid võtavad

vastu asjakohased meetmed,

näiteks strateegiad, et

suurendada kogu oma

territooriumil elanikkonna

teadlikkust

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevatest

õigustest ning

võrdõigusasutustest ja nende

teenustest, pöörates erilist

tähelepanu diskrimineerimise

ohus olevatele isikutele ja

rühmadele.

Art 5 lg 1

Artikkel 5

Teadlikkuse suurendamine,

diskrimineerimise

ennetamine ja võrdse

kohtlemise edendamine

1. Liikmesriigid võtavad

vastu asjakohased meetmed,

näiteks strateegiad, et

suurendada kogu oma

territooriumil elanikkonna

teadlikkust direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevatest õigustest ning

võrdõigusasutustest ja nende

teenustest, pöörates erilist

tähelepanu diskrimineerimise

ohus olevatele isikutele ja

rühmadele.

Valikuline Voliniku pm § 10 lg 7

Voliniku pm § 10 lg 8

Sätestatakse liikmesriikide

kohustus võtta vastu meetmeid

(nt strateegiad) elanikkonna

teadlikkuse tõstmiseks

võrdsusdirektiividest

tulenevatest õigustest,

võrdõigusasutustest ja nende

teenustest. Ei eelda otseselt

siseriikliku õigusnormi

kehtestamist. Teadlikkuse

suurendamine õigustest ja

õiguskaitsevõimalustest on nii

võrdsuspoliitika eest vastutava

ministeeriumi (praegu MKM)

kui võrdõigusasutuse (volinik)

tavapärase töö osa.

Direktiivide ülevõtmise raames

rakendatava meetmena

täiendatakse siiski voliniku

põhimäärust (rakendusaktide

kavandid, voliniku põhimääruse

muutmise eelnõu § 1 p 13),

nähes diskrimineerimise

ennetamise ja võrdse

kohtlemise ning soolise

7

võrdõiguslikkuse edendamise

kohustuse täitmise raames

volinikule ette ka teavitamise ja

avalikes aruteludes osalemise

ülesanded.

Art 5 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

volitused võtta meetmeid

diskrimineerimise

ennetamiseks ja võrdse

kohtlemise edendamiseks

nagu tuleneb direktiividest

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ.

Selline tegevus võib muu

hulgas hõlmata positiivsete

meetmete ja soolõime

edendamist avaliku ja

erasektori üksustes, neile

asjakohase koolituse,

nõustamise ja toe pakkumist,

osalemist avalikus arutelus,

suhtlemist asjaomaste

sidusrühmadega, sealhulgas

sotsiaalpartneritega, ning

heade tavade vahetamise

edendamist. Nende tegevuste

läbiviimisel võivad

võrdõigusasutused võtta

Art 5 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

volitused võtta meetmeid

diskrimineerimise

ennetamiseks ja võrdse

kohtlemise edendamiseks

tulenevalt direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL.

Selline tegevus võib muu

hulgas hõlmata positiivsete

meetmete ja soolõime

edendamist avaliku ja

erasektori üksustes, neile

asjakohase koolituse,

nõustamise ja toe pakkumist,

osalemist avalikus arutelus,

suhtlemist asjaomaste

sidusrühmadega, sealhulgas

sotsiaalpartneritega, ning

heade tavade vahetamise

edendamist. Nende tegevuste

läbiviimisel võivad

võrdõigusasutused võtta

arvesse spetsiifilisi

Jah VõrdKS § 3 lg 7, § 16 lg 1

p-d 11, 5, 51, 9, lg 2

Voliniku pm § 10

Eelnõu § 1 p 1

(intersektsionaalse

diskrimineerimise käsitlemiseks

voliniku töös võetakse

kasutusse eestipärasem

põimdiskrimineerimise termin).

8

arvesse spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi, mis

tulenevad intersektsionaalsest

diskrimineerimisest, mille

puhul sooline

diskrimineerimine on

kombineeritud

diskrimineerimisega, mis

toimub ühe või mitme

tunnuse alusel, mis on kaetud

direktiivide 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ või

2004/113/EÜ alusel.

ebasoodsaid olukordi, mis

tulenevad

intersektsionaalsest

diskrimineerimisest, mille

puhul sooline

diskrimineerimine on

kombineeritud

diskrimineerimisega, mis

toimub ühe või mitme

tunnuse alusel, mis on

kaitstud direktiivide

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ või

2004/113/EÜ alusel.

Art 5 lg 3

3. Liikmesriigid ja

võrdõigusasutused võtavad

arvesse iga sihtrühma jaoks

asjakohasemaid

teavitusvahendeid ja -viise.

Nad keskenduvad eelkõige

rühmadele, kelle juurdepääsu

teabele võib takistada näiteks

nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue,

kirjaoskuse tase,

kodakondsus, elanikustaatus

või veebipõhistele vahenditele

juurdepääsu puudumine.

Art 5 lg 3

3. Liikmesriigid ja

võrdõigusasutused võtavad

arvesse iga sihtrühma jaoks

asjakohasemaid

teavitusvahendeid ja -viise.

Nad keskenduvad eelkõige

rühmadele, kelle juurdepääsu

teabele võib takistada näiteks

nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue,

kirjaoskuse tase,

kodakondsus, elanikustaatus

või veebipõhistele

vahenditele juurdepääsu

puudumine.

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13

9

Art 6 lg 1

Artikkel 6

Ohvrite abistamine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused on

võimelised pakkuma

väidetavatele ohvritele abi,

nagu on sätestatud lõigetes 2–

4.

Käesoleva direktiivi

kohaldamisel tähendab

„ohver“ iga isikut, kes leiab,

et teda on diskrimineeritud

direktiivi 79/7/EMÜ artikli 4,

direktiivi 2000/43/EÜ

artikli 2, direktiivi

2000/78/EÜ artikli 2 või

direktiivi 2004/113/EÜ

artikli 4 tähenduses.

Art 6 lg 1

Artikkel 6

Ohvrite abistamine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused on

võimelised pakkuma

ohvritele abi, nagu on

sätestatud lõigetes 2–4.

Käesoleva direktiivi

kohaldamisel tähendab

„ohver“ iga isikut –

olenemata näiteks tema

sotsiaal-majanduslikust

seisundist, poliitilistest

vaadetest, vanusest, tervisest,

kodakondsusest,

elanikustaatusest, keelest,

nahavärvist, kirjaoskuse

tasemest, soost,

sooidentiteedist, soolisest

eneseväljendusest või

sootunnustest –, kes leiab, et

teda on diskrimineeritud

direktiivi 2006/54/EÜ

artikli 4 või direktiivi

2010/41/EL artikli 4

tähenduses.

Jah VõrdKS § 161 lg 1 Säte viitab sama artikli lõigetes

2–4 esitatud abistamise

moodustele – info nende sätete

ülevõtmise kohta on esitatud

vastavate lõigete juures.

Art 6 lg 2

Art 6 lg 2

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, §

161 lg 1

10

2. Võrdõigusasutustel peab

olema võimalik võtta vastu

kaebusi diskrimineerimise

kohta.

2. Võrdõigusasutustel peab

olema võimalik võtta vastu

kaebusi diskrimineerimise

kohta.

Art 6 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutused

abistavad ohvreid ning

teavitavad neid kõigepealt

järgmisest:

a) õigusraamistikust, mille

hulka kuulub nõustamine

vastavalt ohvri konkreetsele

olukorrale;

Art 6 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutused

abistavad ohvreid ning

teavitavad neid kõigepealt

järgmisest:

a) õigusraamistikust, mille

hulka kuulub nõustamine

vastavalt ohvri konkreetsele

olukorrale;

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 11, 2,

§ 161 (sh lg 3 p 1)

Art 6 lg 3 p b

b) võrdõigusasutuste

pakutavatest teenustest ja

seonduvatest menetluslikest

aspektidest;

Art 6 lg 3 p b

b) võrdõigusasutuste

pakutavatest teenustest ja

seonduvatest menetluslikest

aspektidest;

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 2

Art 6 lg 3 p c

c) kättesaadavatest

õiguskaitsevahenditest,

sealhulgas võimalusest

pöörduda kohtusse;

Art 6 lg 3 p c

c) kättesaadavatest

õiguskaitsevahenditest,

sealhulgas võimalusest

pöörduda kohtusse;

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 1

Art 6 lg 3 p d

Art 6 lg 3 p d

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 3

11

d) kohaldatavatest

konfidentsiaalsusreeglitest,

isikuandmete kaitsest ning

d) kohaldatavatest

konfidentsiaalsusreeglitest,

isikuandmete kaitsest ning

Art 6 lg 3 p e

e) võimalustest saada

psühholoogilist või muud liiki

asjakohast tuge teistelt

asutustelt või

organisatsioonidelt.

Art 6 lg 3 p e

e) võimalustest saada

psühholoogilist või muud

liiki asjakohast tuge teistelt

asutustelt või

organisatsioonidelt.

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 4

Art 6 lg 4

4. Võrdõigusasutused

teavitavad kaebuse esitajaid

mõistliku aja jooksul sellest,

kas kaebuse menetlemine

lõpetatakse või on põhjust

seda jätkata.

Art 6 lg 4

4. Võrdõigusasutused

teavitavad kaebuse esitajaid

mõistliku aja jooksul sellest,

kas kaebuse menetlemine

lõpetatakse või on põhjust

seda jätkata.

Jah VõrdKS § 161 lg 5, § 17 lg

5

Art 7

Artikkel 7

Alternatiivne vaidluste

lahendamine

Võrdõigusasutused võivad

pakkuda pooltele

alternatiivset võimalust

vaidluste lahendamiseks. Seda

menetlust võib juhtida

Art 7

Artikkel 7

Alternatiivne vaidluste

lahendamine

Võrdõigusasutused võivad

pakkuda pooltele

alternatiivset võimalust

vaidluste lahendamiseks.

Seda menetlust võib juhtida

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p-d 31,

32, § 191, § 23, § 25 lg 2

SoVS § 12, § 14 lg 2

ÕKS § 1 lg 5, § 19 lg 2, §

355–3515

TvLS § 33–36 (seonduvalt

LepS)

12

võrdõigusasutus ise või

kooskõlas riigisisese õiguse ja

tavaga muu pädev asutus,

kellele võrdõigusasutus võib

esitada tähelepanekuid.

Selline alternatiivne vaidluste

lahendamine võib toimuda eri

vormides, nagu vahendus või

lepitamine, kooskõlas

riigisisese õiguse ja tavadega.

Lahenduse puudumine ei

takista pooltel kasutamast

oma õigust osaleda

kohtumenetluses.

Liikmesriigid näevad ette

piisava aegumistähtaja, mis

tagaks vaidluse pooltele

juurdepääsu

õigusemõistmisele, näiteks

peatades aegumistähtaja, kui

pooled osalevad alternatiivses

vaidluste lahendamise

menetluses.

võrdõigusasutus ise või

kooskõlas riigisisese õiguse

ja tavaga muu pädev asutus,

kellele võrdõigusasutus võib

esitada tähelepanekuid.

Selline alternatiivne

vaidluste lahendamine võib

toimuda eri vormides, nagu

vahendus või lepitamine,

kooskõlas riigisisese õiguse

ja tavadega. Lahenduse

puudumine ei takista pooltel

kasutamast oma õigust

osaleda kohtumenetluses.

Liikmesriigid näevad ette

piisava aegumistähtaja, mis

tagaks vaidluse pooltele

juurdepääsu

õigusemõistmisele, näiteks

peatades aegumistähtaja, kui

pooled osalevad

alternatiivses vaidluste

lahendamise menetluses.

Art 8 lg 1

Artikkel 8

Uurimised

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

volitused uurida, kas on

Art 8 lg 1

Artikkel 8

Uurimised

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on volitus

uurida, kas on rikutud

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, § 17

13

rikutud direktiivides

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ

sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet.

direktiivides 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL sätestatud võrdse

kohtlemise põhimõtet.

Art 8 lg 2

2. Liikmesriigid kehtestavad

uurimiste korraldamise

raamistiku, mis võimaldab

võrdõigusasutustel teavet

koguda. Eelkõige antakse

selle raamistikuga

võrdõigusasutustele tegelik

õigus pääseda juurde teabele

ja dokumentidele, mis on

vajalikud diskrimineerimise

tuvastamiseks. Samuti

nähakse sellega ette

asjakohased mehhanismid, et

võrdõigusasutused saaksid sel

eesmärgil asjaomaste avaliku

sektori asutustega koostööd

teha.

Art 8 lg 2

2. Liikmesriigid kehtestavad

uurimiste korraldamise

raamistiku, mis võimaldab

võrdõigusasutustel teavet

koguda. Eelkõige antakse

selle raamistikuga

võrdõigusasutustele tegelik

õigus pääseda juurde teabele

ja dokumentidele, mis on

vajalikud diskrimineerimise

tuvastamiseks. Samuti

nähakse sellega ette

asjakohased mehhanismid, et

võrdõigusasutused saaksid

sel eesmärgil asjaomaste

avaliku sektori asutustega

koostööd teha.

Jah VõrdKS § 17

Voliniku pm § 8

Art 8 lg 3

3. Liikmesriigid võivad

kooskõlas riigisisese õiguse ja

tavaga anda lõigetes 1 ja 2

osutatud volitused ka mõnele

Art 8 lg 3

3. Liikmesriigid võivad

kooskõlas riigisisese õiguse

ja tavaga anda lõigetes 1 ja 2

osutatud volituse ka mõnele

Valikuline

14

teisele pädevale asutusele.

Kui selline pädev asutus on

uurimise lõpetanud, esitab ta

võrdõigusasutusele selle

taotluse alusel teabe uurimise

tulemuste kohta.

teisele pädevale asutusele.

Kui selline pädev asutus on

uurimise lõpetanud, esitab ta

võrdõigusasutusele selle

taotluse alusel teabe uurimise

tulemuste kohta.

Art 8 lg 4

4. Liikmesriigid võivad

otsustada, et käesoleva artikli

lõike 1 ja artikli 9 kohaseid

uurimisi ei algatata ega

jätkata samal ajal, kui samas

asjas on pooleli

kohtumenetlus.

Art 8 lg 4

4. Liikmesriigid võivad

otsustada, et käesoleva artikli

lõike 1 ja artikli 9 kohaseid

uurimisi ei algatata ega

jätkata samal ajal, kui samas

asjas on pooleli

kohtumenetlus.

Valikuline VõrdKS § 18 lg 1 p 3

Art 9 lg 1

Artikkel 9

Arvamused ja otsused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleksid

volitused esitada ja

dokumenteerida oma

juhtumile antud hinnang,

sealhulgas kindlakstehtud

faktid ja põhjendatud järeldus

diskrimineerimise olemasolu

kohta. Liikmesriigid

otsustavad, kas selleks tuleb

Art 9 lg 1

Artikkel 9

Arvamused ja otsused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleksid

volitused esitada ja

dokumenteerida oma

juhtumile antud hinnang,

sealhulgas kindlakstehtud

faktid ja põhjendatud

järeldus diskrimineerimise

olemasolu kohta.

Liikmesriigid otsustavad, kas

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, § 17

Voliniku pm § 18

15

koostada mittesiduv arvamus

või siduv otsus.

selleks tuleb koostada

mittesiduv arvamus või siduv

otsus.

Art 9 lg 2

2. Kui see on asjakohane,

sisaldavad nii mittesiduvad

arvamused ja siduvad otsused

konkreetseid meetmeid

tuvastatud võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumise

heastamiseks ja edasiste

juhtumite ärahoidmiseks.

Liikmesriigid kehtestavad

asjakohased mehhanismid

mittesiduvate arvamuste

järelmeetmete võtmiseks,

näiteks tagasiside andmise

kohustuse, ja siduvate otsuste

täitmiseks.

Art 9 lg 2

2. Kui see on asjakohane,

sisaldavad nii mittesiduvad

arvamused ja siduvad

otsused konkreetseid

meetmeid tuvastatud võrdse

kohtlemise põhimõtte

rikkumise heastamiseks ja

edasiste juhtumite

ärahoidmiseks. Liikmesriigid

kehtestavad asjakohased

mehhanismid mittesiduvate

arvamuste järelmeetmete

võtmiseks, näiteks tagasiside

andmise kohustuse, ja

siduvate otsuste täitmiseks.

Jah VõrdKS § 17 lg 7

Art 9 lg 3

3. Võrdõigusasutused

avaldavad vähemalt

kokkuvõtte oma sellistest

arvamustest ja otsustest, mida

nad peavad eriti oluliseks.

Art 9 lg 3

3. Võrdõigusasutused

avaldavad vähemalt

kokkuvõtte oma sellistest

arvamustest ja otsustest,

mida nad peavad eriti

oluliseks.

Jah Voliniku pm § 12

16

Art 10 lg 1

Artikkel 10

Kohtuvaidlused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

osaleda kohtumenetlustes

tsiviil- ja haldusasjades, mis

on seotud

direktiivides 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamisega vastavalt

käesoleva artikli lõigetele 2–

4, kooskõlas hagi

vastuvõetavust käsitlevate

riigisiseste õigusnormide ja

tavaga, sealhulgas normidega

ohvri nõusoleku nõutavuse

kohta.

Art 10 lg 1

Artikkel 10

Kohtuvaidlused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

osaleda kohtumenetlustes

tsiviil- ja haldusasjades, mis

on seotud direktiivides

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamisega

vastavalt käesoleva artikli

lõigetele 2–4, kooskõlas hagi

vastuvõetavust käsitlevate

riigisiseste õigusnormide ja

tavaga, sealhulgas normidega

ohvri nõusoleku nõutavuse

kohta.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 21 ja

22

Art 10 lg 2

2. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab õigust esitada kohtule

märkusi kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga.

Art 10 lg 2

2. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab õigust esitada

kohtule märkusi kooskõlas

riigisisese õiguse ja tavaga.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 22

17

Art 10 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab ka vähemalt ühte

järgmistest:

a) õigust algatada

kohtumenetlus ühe või mitme

ohvri nimel;

Art 10 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab ka vähemalt ühte

järgmistest:

a) õigust algatada

kohtumenetlus ühe või

mitme ohvri nimel;

Valikuline VõrdKS § 16 lg 1 p 21 Nõue anda võrdõigusasutusele

õigus osaleda kohtumenetluses

vähemalt ühel punktides a–c

ettenähtud viisil.

Art 10 lg 3 p b

b) õigust osaleda

kohtumenetluses ühe või

mitme ohvri toetuseks või

Art 10 lg 3 p b

b) õigust osaleda

kohtumenetluses ühe või

mitme ohvri toetuseks või

Valikuline VõrdKS § 16 lg 1 p 21 Nõue anda võrdõigusasutusele

õigus osaleda kohtumenetluses

vähemalt ühel punktides a–c

ettenähtud viisil.

Art 10 lg 3 p c

c) õigust algatada avalike

huvide kaitseks

kohtumenetlus enda nimel.

Art 10 lg 3 p c

c) õigust algatada avalike

huvide kaitseks

kohtumenetlus enda nimel.

Valikuline Nõue anda võrdõigusasutusele

õigus osaleda kohtumenetluses

vähemalt ühel punktides a–c

ettenähtud viisil.

Art 10 lg 4

4. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetlustes

hõlmab õigust osaleda

siduvate otsuste täitmise või

kohtuliku läbivaatamise

menetlustes, kui

võrdõigusasutustel on artikli 9

Art 10 lg 4

4. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab õigust osaleda

siduvate otsuste täitmise või

kohtuliku läbivaatamise

menetlustes, kui

võrdõigusasutustel on

artikli 9 lõike 1 kohaselt

Valikuline Võrdõigusasutuse õigus osaleda

tema enda tehtud siduva otsuse

täitmise või kohtuliku

läbivaatamise menetluses.

Eestis ei anta volinikule

kohtulikult täitmisele

suunatavad või läbivaadatava

siduva otsuse tegemise õigust,

seega ei ole vajalik anda

18

lõike 1 kohaselt õigus

selliseid otsuseid vastu võtta.

õigus selliseid otsuseid vastu

võtta.

volinikule ka õigust osaleda

sellise otsuse täitmise või

läbivaatamise kohtulikus

menetluses.

Art 11

Artikkel 11

Menetluslikud tagatised

Liikmesriigid tagavad, et

artiklites 6–10 osutatud

menetlustes kaitstakse

asjaomaste füüsiliste ja

juriidiliste isikute

kaitseõigust. Artiklis 9

osutatud siduvaid otsuseid

vaadatakse kohtulikult läbi

kooskõlas riigisisese

õigusega.

Art 11

Menetluslikud tagatised

Liikmesriigid tagavad, et

artiklites 6 kuni 10 osutatud

menetlustes kaitstakse

asjaomaste füüsiliste ja

juriidiliste isikute

kaitseõigust. Artiklis 9

osutatud siduvaid otsuseid

vaadatakse kohtulikult läbi

kooskõlas riigisisese

õigusega.

Jah VõrdKS § 161 lg 4, § 17

lg-d 31 ja 6, § 19, § 191 lg-

d 3–4

ÕKS § 358

TvLS § 33 lg 1 – LepS §-d

4 ja 5

Eesti õiguses ei ole ja eelnõuga

ei looda volinikule õigust anda

siduvaid otsuseid direktiivide

artikkel 9 mõistes.

Art 12 lg 1

Artikkel 12

Võrdne juurdepääs

1. Liikmesriik tagab kõigile

võrdsel alusel juurdepääsu

võrdõigusasutuste teenustele

ja väljaannetele.

Art 12 lg 1

Artikkel 12

Võrdne juurdepääs

1. Liikmesriik tagab kõigile

võrdsel alusel juurdepääsu

võrdõigusasutuste teenustele

ja väljaannetele.

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13 lg 1

Art 12 lg 2 Art 12 lg 2 Jah VõrdKS § 161 lg 1

19

2. Võrdõigusasutused

tagavad, et kaebuste

esitamisel ei ole takistusi ning

et nad on näiteks võimelised

võtma vastu kaebusi suuliselt,

kirjalikult ja veebis.

2. Võrdõigusasutused

tagavad, et kaebuste

esitamisel ei ole takistusi

ning et nad on näiteks

võimelised võtma vastu

kaebusi suuliselt, kirjalikult

ja veebis.

VõrdKS § 161 lg 2

Art 12 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused osutavad

kaebuse esitajatele tasuta

teenuseid kogu riigi

territooriumil, sealhulgas

maapiirkondades ja

äärealadel.

Art 12 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused osutavad

kaebuse esitajatele tasuta

teenuseid kogu riigi

territooriumil, sealhulgas

maapiirkondades ja

äärealadel.

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13 lg 1

Art 13

Artikkel 13

Ligipääsetavus ja

mõistlikud abinõud

puuetega inimestele

Liikmesriigid tagavad

ligipääsetavuse ja näevad ette

mõistlikud abinõud, et

kindlustada puuetega

inimestele võrdne juurdepääs

Art 13

Artikkel 13

Ligipääsetavus ja

mõistlikud abinõud

puuetega inimestele

Liikmesriigid tagavad

ligipääsetavuse ja näevad ette

mõistlikud abinõud, et

kindlustada puuetega

inimestele võrdne juurdepääs

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13 lg 2

20

võrdõigusasutuste kõikidele

teenustele ja tegevustele,

mille hulka kuuluvad ohvrite

abistamine, kaebuste

käsitlemine, alternatiivne

vaidluste lahendamine, teave

ja väljaanded ning samuti

ennetus-, edendamis- ja

teadlikkuse suurendamise

meetmed.

võrdõigusasutuste kõikidele

teenustele ja tegevustele,

mille hulka kuuluvad ohvrite

abistamine, kaebuste

käsitlemine, alternatiivne

vaidluste lahendamine, teave

ja väljaanded ning samuti

ennetus-, edendamis- ja

teadlikkuse suurendamise

meetmed.

Art 14

Artikkel 14

Koostöö

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

asjakohased mehhanismid, et

teha oma pädevuse piires

koostööd sama liikmesriigi

teiste võrdõigusasutustega

ning asjaomaste avaliku ja

erasektori üksustega,

sealhulgas tööinspektorite,

sotsiaalpartnerite ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidega riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul

tasandil ning muudes

liikmesriikides ning liidu ja

rahvusvahelisel tasandil.

Art 14

Artikkel 14

Koostöö

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

asjakohased mehhanismid, et

teha oma pädevuse piires

koostööd sama liikmesriigi

teiste võrdõigusasutustega

ning asjaomaste avaliku ja

erasektori üksustega,

sealhulgas tööinspektorite,

sotsiaalpartnerite ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidega riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul

tasandil ning muudes

liikmesriikides ning liidu ja

rahvusvahelisel tasandil.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 8

Voliniku pm § 10 lg 2

21

Art 15

Artikkel 15

Konsulteerimine

Liikmesriigid kehtestavad

menetlused tagamaks, et

valitsus ja asjakohased

ametiasutused konsulteerivad

võrdõigusasutustega

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevate

õiguste ja kohustustega

seotud õigusaktide, poliitika,

menetluste ja programmide

küsimustes.

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

anda nendes küsimustes

soovitusi, neid avaldada ja

taotleda nende soovituste

kohta edasiste meetmete

võtmist.

Art 15

Artikkel 15

Konsulteerimine

Liikmesriigid kehtestavad

menetlused tagamaks, et

valitsus ja asjaomased

riigiasutused konsulteerivad

võrdõigusasutustega

direktiividest 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL tulenevate

õiguste ja kohustustega

seotud õigusaktide, poliitika,

menetluste ja programmide

küsimuses.

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

anda nendes küsimustes

soovitusi, neid avaldada ja

taotleda nende soovituste

kohta edasiste meetmete

võtmist.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p-d 5 ja

51, § 16 lg 2

VV reglement § 4 lg 3

Art 16 lg 1

Artikkel 16

Andmete kogumine ja

juurdepääs

Art 16 lg 1

Artikkel 16

Andmete kogumine ja

juurdepääs

Jah VõrdKS § 16 lg 6

22

võrdõiguslikkust

käsitlevatele andmetele

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused koguvad

oma tegevuse kohta andmeid,

et koostada artikli 17

punktides b ja c osutatud

aruanded.

Võrdõigusasutuste kogutud

andmed jaotatakse

direktiividega 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ reguleeritud

tunnuste ja valdkondade

kaupa ning kooskõlas

käesoleva direktiivi artiklis 18

osutatud näitajatega. Kogutud

isikuandmed muudetakse

anonüümseks või kui see ei

ole võimalik, siis

pseudonüümitakse.

võrdõiguslikkust

käsitlevatele andmetele

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused koguvad

oma tegevuse kohta

andmeid, et koostada artikli

17 punktides b ja c osutatud

aruanded.

Võrdõigusasutuste kogutud

andmed jaotatakse

direktiividega 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL reguleeritud

tunnuste ja valdkondade

kaupa ning kooskõlas

käesoleva direktiivi artiklis

18 osutatud näitajatega. Kõik

kogutud isikuandmed

muudetakse anonüümseks

või kui see ei ole võimalik,

siis pseudonüümitakse.

Art 16 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleks

võimalik läbi viia

diskrimineerimist käsitlevaid

sõltumatuid uuringuid.

Art 16 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleks

võimalik läbi viia

diskrimineerimist käsitlevaid

sõltumatuid uuringuid.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 6²

Voliniku pm § 7 p 6

23

Art 16 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

juurdepääs

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevate

õiguste ja kohustustega

seotud statistikale, kooskõlas

riigisisese õigusega, kui

võrdõigusasutused peavad

sellist statistikat vajalikuks, et

anda üldine hinnang

diskrimineerimise olukorrale

liikmesriigis ja koostada

käesoleva direktiivi artikli 17

punktis c osutatud aruanded.

Art 16 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

juurdepääs direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevate õiguste ja

kohustustega seotud

statistikale, kooskõlas

riigisisese õigusega, kui

võrdõigusasutused peavad

sellist statistikat vajalikuks,

et anda üldine hinnang

diskrimineerimise olukorrale

liikmesriigis ja koostada

käesoleva direktiivi artikli 17

punktis c osutatud aruanded.

Jah VõrdKS § 16 lg 7

Art 16 lg 4

4. Liikmesriigid lubavad

võrdõigusasutustel anda

avalik-õiguslikele ja

eraõiguslikele üksustele,

sealhulgas ametiasutustele,

sotsiaalpartneritele,

äriühingutele ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidele soovitusi

selle kohta, milliseid andmeid

tuleb direktiividest

Art 16 lg 4

4. Liikmesriigid lubavad

võrdõigusasutustel anda

avalik-õiguslikele ja

eraõiguslikele üksustele,

sealhulgas riigiasutustele,

sotsiaalpartneritele,

äriühingutele ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidele soovitusi

selle kohta, milliseid

andmeid tuleb direktiividest

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 61

24

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ

tulenevate õiguste ja

kohustuste kohta koguda.

Liikmesriigid võivad lubada

võrdõigusasutustel täita

võrdõiguslikkust käsitlevate

andmete kogumisel ka

koordineerivat rolli.

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevate õiguste ja

kohustuste kohta koguda.

Liikmesriigid võivad lubada

võrdõigusasutustel täita

võrdõiguslikkust käsitlevate

andmete kogumisel ka

koordineerivat rolli.

Art 17 p a

Artikkel 17

Aruanded ja strateegiline

planeerimine

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused

a) võtavad vastu

tööprogrammi, milles

sätestatakse nende

prioriteedid ja tulevane

tegevus;

Art 17 p a

Artikkel 17

Aruanded ja strateegiline

planeerimine

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused

a) võtavad vastu

tööprogrammi, milles

sätestatakse nende

prioriteedid ja tulevane

tegevus;

Jah VõrdKS § 16 lg 4

Voliniku pm § 111

Art 17 p b

b) koostavad igal aastal

tegevusaruande, mis sisaldab

aastaeelarvet ning personali-

ja finantsaruannet, ning

teevad selle üldsusele

kättesaadavaks ning

Art 17 p b

b) koostavad igal aastal

tegevusaruande, mis sisaldab

aastaeelarvet ning personali-

ja finantsaruannet, ning

teevad selle üldsusele

kättesaadavaks, ning

Jah VõrdKS § 16 lg 5

Voliniku pm § 12

25

Art 17 p c

c) avaldavad vähemalt iga

nelja aasta tagant ühe

soovitusi sisaldava aruande

või mitu sellist aruannet

võrdse kohtlemise ja

diskrimineerimise olukorra

ning võimalike struktuursete

probleemide kohta oma

liikmesriigis.

Art 17 p c

c) avaldavad vähemalt iga

nelja aasta tagant ühe

soovitusi sisaldava aruande

või mitu sellist aruannet

võrdse kohtlemise ja

diskrimineerimise olukorra

ning võimalike struktuursete

probleemide kohta oma

liikmesriigis.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 7

Art 18 lg 1

Artikkel 18

Järelevalve ja aruandlus

1. Hiljemalt 19. juuniks 2026

kehtestab komisjon

rakendusaktiga käesoleva

direktiivi alusel määratud

võrdõigusasutuste toimimise

ühiste näitajate loetelu.

Näitajate ettevalmistamisel

võib komisjon küsida nõu

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Ametilt, Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudilt

ja liidu tasandi

võrdõigusasutuste

võrgustikelt. Kõnealused

näitajad hõlmavad

Art 18 lg 1

Artikkel 18

Järelevalve ja aruandlus

1. Hiljemalt 19. juuniks 2026

kehtestab komisjon

rakendusaktiga käesoleva

direktiivi alusel määratud

võrdõigusasutuste toimimise

ühiste näitajate loetelu.

Näitajate ettevalmistamisel

võib komisjon küsida nõu

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Ametilt, Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudilt

ja liidu tasandi

võrdõigusasutuste

võrgustikelt. Kõnealused

näitajad hõlmavad

Ei Euroopa Komisjoni tegevust

reguleeriv säte.

26

võrdõigusasutuste personali

ning tehnilisi ja rahalisi

vahendeid, sõltumatut

toimimist, ligipääsetavust ja

tulemuslikkust, samuti nende

volituste, õiguste või

struktuuri muudatusi, ning

nendega tagatakse riikide

tasandil kogutud andmete

võrreldavus, objektiivsus ja

usaldusväärsus. Näitajaid ei

tohi kasutada järjestamiseks

ega üksikutele

liikmesriikidele konkreetsete

soovituste andmiseks.

Rakendusakt võetakse vastu

kooskõlas artikli 22 lõikes 2

osutatud

kontrollimenetlusega.

võrdõigusasutuste personali

ning tehnilisi ja rahalisi

vahendeid, sõltumatut

toimimist, ligipääsetavust ja

tulemuslikkust, samuti nende

volituste, õiguste või

struktuuri muudatusi, ning

nendega tagatakse riikide

tasandil kogutud andmete

võrreldavus, objektiivsus ja

usaldusväärsus. Näitajaid ei

tohi kasutada järjestamiseks

ega üksikutele

liikmesriikidele konkreetsete

soovituste andmiseks.

Rakendusakt võetakse vastu

kooskõlas artikli 22 lõikes 2

osutatud

kontrollimenetlusega.

Art 18 lg 2

2. Hiljemalt 19. juuniks 2031

ja seejärel iga viie aasta tagant

esitavad liikmesriigid

komisjonile kogu asjakohase

teabe käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta. Selline

teave sisaldab vähemalt

andmeid võrdõigusasutuste

toimimise kohta ning selles

võetakse arvesse

Art 18 lg 2

2. Hiljemalt 19. juuniks 2031

ja seejärel iga viie aasta

tagant esitavad liikmesriigid

komisjonile kogu asjakohase

teabe käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta. Selline

teave sisaldab vähemalt

andmeid võrdõigusasutuste

toimimise kohta ning selles

võetakse arvesse

Ei Liikmesriigi

aruandluskohustuste säte, ei

eelda siseriikliku normi

kehtestamist.

27

võrdõigusasutuste poolt

artikli 17 punktide b ja

c kohaselt koostatud

aruandeid.

võrdõigusasutuste poolt

artikli 17 punktide b ja c

kohaselt koostatud

aruandeid.

Art 18 lg 3

3. Komisjon koostab

käesoleva direktiivi

kohaldamise ja praktilise

mõju kohta aruande, mis

põhineb lõikes 2 osutatud

teabel ning täiendavatel

asjakohastel andmetel, mille

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Amet ja Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituut on

kogunud riikide ja liidu

tasandil eelkõige

võrdõigusasutustelt, liidu

tasandi riiklike

võrdõigusasutuste

võrgustikelt nagu Equinet,

kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt või

muudelt sidusrühmadelt.

Kõnealuses aruandes

käsitletakse võrdõigusasutuste

sõltumatut toimimist ja

tulemuslikkust

liikmesriikides, tuginedes

Art 18 lg 3

3. Komisjon koostab

käesoleva direktiivi

kohaldamise ja praktilise

mõju kohta aruande, mis

põhineb lõikes 2 osutatud

teabel ning täiendavatel

asjakohastel andmetel, mille

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Amet ja Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituut

on kogunud riikide ja liidu

tasandil eelkõige

võrdõigusasutustelt, liidu

tasandi riiklike

võrdõigusasutuste

võrgustikelt, nagu Equinet,

kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt või

muudelt sidusrühmadelt.

Aruandes käsitletakse

võrdõigusasutuste sõltumatut

toimimist ja tulemuslikkust

liikmesriikides, tuginedes

lõike 1 kohaselt kehtestatud

näitajatele.

Ei Euroopa Komisjoni tegevust

reguleeriv säte.

28

lõike 1 kohaselt kehtestatud

näitajatele.

Art 19 lg 1

Artikkel 19

Dialoog võrdõigusasutuste

toimimise teemal

1. Artikli 18 kohase

järelevalve ja aruandluse

raames ning selleks, et

tõhustada liidu

institutsioonide vahelist

dialoogi ja tagada suurem

läbipaistvus, võib Euroopa

Parlament kutsuda komisjoni

igal aastal arutama kõnealuses

artiklis osutatud küsimusi,

mis on seotud käesoleva

direktiivi alusel määratud

võrdõigusasutuste

toimimisega.

Art 19 lg 1

Artikkel 19

Dialoog võrdõigusasutuste

toimimise teemal

1. Artikli 18 kohase

järelevalve ja aruandluse

raames ning selleks, et

tõhustada liidu

institutsioonide vahelist

dialoogi ja tagada suurem

läbipaistvus, võib Euroopa

Parlament kutsuda komisjoni

igal aastal arutama

kõnealuses artiklis osutatud

küsimusi, mis on seotud

käesoleva direktiivi alusel

määratud võrdõigusasutuste

toimimisega.

Ei Euroopa Parlamendi ja

komisjoni tegevust reguleeriv

säte.

Art 19 lg 2

2. Euroopa Parlament võib

artiklis 18 osutatud küsimuste

kohta arvamust avaldada

resolutsioonides.

Art 19 lg 2

2. Euroopa Parlament võib

artiklis 18 osutatud

küsimuste kohta arvamust

avaldada resolutsioonides.

Ei Euroopa Parlamendi tegevust

reguleeriv säte.

Art 19 lg 3

Art 19 lg 3

Ei Euroopa Komisjoni tegevust

reguleeriv säte.

29

3. Komisjon võtab vajaduse

korral arvesse kõiki käesoleva

artikli kohaselt toimuva

dialoogi käigus väljendatud

seisukohtadest tulenevaid

asjaolusid, sealhulgas

artikli 18 osutatud küsimustes

Euroopa Parlamendi

resolutsioone, tehes seda ka

käesoleva direktiivi toimimise

läbivaatamisel.

3. Komisjon võtab

asjakohasel juhul arvesse

kõiki käesoleva artikli

kohaselt toimuva dialoogi

käigus väljendatud

seisukohtadest tulenevaid

asjaolusid, sealhulgas

artiklis 18 osutatud küsimusi

käsitlevaid Euroopa

Parlamendi resolutsioone,

tehes seda ka käesoleva

direktiivi toimimise

läbivaatamisel.

Art 20 lg 1

Artikkel 20

Miinimumnõuded

1. Liikmesriigid võivad

kehtestada või säilitada sätted,

mis on soodsamad kui

käesolevas direktiivis

sätestatud miinimumnõuded.

Art 20 lg 1

Artikkel 20

Miinimumnõuded

1. Liikmesriigid võivad

kehtestada või säilitada

sätted, mis on soodsamad kui

käesolevas direktiivis

sätestatud miinimumnõuded.

Ei Luba liikmesriikidele

kehtestada või säilitada

direktiivis sätestatud

miinimumnõuetest soodsamad

sätted. Ei eelda siseriiklikku

õigusesse eraldi normi

kehtestamist.

Art 20 lg 2

2. Käesoleva direktiivi

rakendamine ei tohi mitte

mingitel asjaoludel osutuda

põhjuseks, et alandada

diskrimineerimise eest

Art 20 lg 2

2. Käesoleva direktiivi

rakendamine ei tohi mitte

mingitel asjaoludel osutuda

põhjuseks, et alandada

diskrimineerimise eest

Ei Keeld direktiivi rakendamisega

seoses alandada liikmesriikides

juba kehtivat diskrimineerimise

eest pakutava kaitse taset.

Keeldu on direktiivi ülevõtmisel

arvestatud.

30

pakutava kaitse taset, mille

liikmesriigid on juba taganud

direktiividega 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja

2004/113/EÜ hõlmatud

valdkondades.

pakutava kaitse taset, mille

liikmesriigid on juba taganud

direktiividega 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL hõlmatud

valdkondades.

Art 21 lg 1

Artikkel 21

Isikuandmete töötlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused võivad

koguda ja töödelda

isikuandmeid ainult juhul, kui

see on vajalik käesolevast

direktiivist tulenevate

ülesannete täitmiseks.

Art 21 lg 1

Artikkel 21

Isikuandmete töötlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused võivad

koguda ja töödelda

isikuandmeid ainult juhul,

kui see on vajalik

käesolevast direktiivist

tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Jah VõrdKS § 16 lg 6 ja 7 Eelnõu § 1 p 20. Volinikule

antakse eelnõuga andmete

kogumise ja töötlemise pädevus

vaid direktiivist tulenevate

pädevuste raames

tegutsemiseks.

Art 21 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

kui võrdõigusasutused

töötlevad määruse (EL)

2016/679 artikli 9 lõikes 1

osutatud isikuandmete

eriliike, nähakse ette sobivad

ja konkreetsed meetmed, et

kaitsta andmesubjekti

põhiõigusi ja huve.

Art 21 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

kui võrdõigusasutused

töötlevad määruse

(EL) 2016/679 artikli 9

lõikes 1 osutatud

isikuandmete eriliike,

nähakse ette sobivad ja

konkreetsed meetmed, et

Jah VõrdKS § 16 lg 6

Eelnõu § 1 p 20. Voliniku

kogutavad isikuandmed

muudetakse anonüümseks või

see ei ole võimalik, siis

pseudonüümitakse.

31

kaitsta andmesubjekti

põhiõigusi ja huve.

Art 22 lg 1

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

Nimetatud komitee on

komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

Art 22 lg 1

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab

komitee. Nimetatud komitee

on komitee määruse

(EL) nr 182/2011 tähenduses.

Ei

Art 22 lg 2

2. Käesolevale lõikele

viitamisel kohaldatakse

määruse (EL) nr 182/2011

artiklit 5.

Art 22 lg 2

2. Käesolevale lõikele

viitamisel kohaldatakse

määruse (EL) nr 182/2011

artiklit 5.

Ei

Art 23

Artikkel 23

Direktiivide 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ muudatused

Direktiivist 2000/43/EÜ

jäetakse välja III peatükk ja

direktiivist 2004/113/EÜ

III peatükk. Viiteid

Art 23

Artikkel 23

Direktiivide 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL muudatused

Direktiivist 2006/54/EÜ

jäetakse välja artikkel 20 ja

direktiivist 2010/41/EL

artikkel 11.

Ei

32

asjaomastes peatükkides

osutatud võrdset kohtlemist

edendavatele asutustele

käsitatakse viidetena

käesoleva direktiivi artikli 2

lõikes 1 osutatud

võrdõigusasutustele.

Viiteid asjaomastes artiklites

osutatud võrdset kohtlemist

edendavatele asutustele

käsitatakse viidetena

käesoleva direktiivi artikli 2

lõikes 1 osutatud

võrdõigusasutustele.

Art 24 lg 1

Artikkel 24

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad

käesoleva direktiivi

järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid hiljemalt

19. juuniks 2026.

Liikmesriigid teatavad

nendest viivitamata

komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid

vastu võtavad, lisavad nad

nendesse või nende ametliku

avaldamise korral nende

juurde viite käesolevale

direktiivile. Sellise viitamise

viisi näevad ette liikmesriigid.

Art 24 lg 1

Artikkel 24

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad

käesoleva direktiivi

järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid hiljemalt

19. juuniks 2026.

Liikmesriigid teatavad

nendest viivitamata

komisjonile.

Kui liikmesriigid need

normid vastu võtavad,

lisavad nad nendesse või

nende ametliku avaldamise

korral nende juurde viite

käesolevale direktiivile.

Sellise viitamise viisi näevad

ette liikmesriigid.

Ei Ülevõtmist käsitlev säte.

Eelnõukohased muudatused

jõustuvad eelnõu § 6 kohaselt

19. juunil 2026. a. Samaks ajaks

on kavandatud rakendusaktide

muudatuste jõustumine.

Eelnõu § 1 p 46-ga täiendatakse

VõrdKS normitehnilist märkust

viidetega direktiividele (EL)

2024/1499 ja (EL) 2024/1500.

33

Art 24 lg 2

2. Liikmesriigid edastavad

komisjonile käesoleva

direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt

vastuvõetavate põhiliste

riigisiseste õigusnormide

teksti.

Art 24 lg 2

2. Liikmesriigid edastavad

komisjonile käesoleva

direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt

vastuvõetavate põhiliste

riigisiseste õigusnormide

teksti.

Ei Ei vaja õigusaktide muutmist,

direktiivide ülevõtmiseks

muudetavate seaduste tekstid

edastatakse vastuvõtmisel

Euroopa Komisjonile.

Art 25

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast

selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

Artiklit 23 kohaldatakse alates

19. juunist 2026.

Art 25

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast

selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

Artiklit 23 kohaldatakse

alates 19. juunist 2026.

Ei Direktiivi jõustumissäte

Art 26

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on

adresseeritud liikmesriikidele.

Art 26

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on

adresseeritud

liikmesriikidele.

Ei Direktiivi adressaatide säte

1

31.10.2025

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 2024. aasta mais Euroopa Liidus vastu võetud kaks

samasisulist (kuid erinevate muudetavate õigusaktide tõttu erineva õigusliku alusega)

võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitlevat direktiivi (direktiivid 2024/14991 ja

2024/15002, edaspidi koos võrdõigusasutuste direktiivid või direktiivid). Eestis on direktiivides

viidatud võrdõigusasutuseks võrdse kohtlemise seaduse alusel tegutsev soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (edaspidi võrdõigusvolinik või volinik) ja tema

kantselei. Eelnõukohaste muudatustega tõhustatakse inimeste kaitset diskrimineerimise eest ja

nende õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise toimumise korral ning tagatakse senisest

paremini voliniku institutsiooni sõltumatus. Direktiivi ülevõtmisega laienevad voliniku

ülesanded märgatavalt. Näiteks saab volinik õiguse esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus,

lahendada poolte soovil ise diskrimineerimisvaidlusi, koguda detailsemat statistikat ja teha

rohkem ennetustööd.

Inimeste õiguskaitsevõimaluste parandamiseks antakse volinikule pädevus esindada

diskrimineerimise ohvrit kohtu- või haldusmenetluses või osaleda vajaduse korral muul viisil

menetlustes tema toetuseks. Laiendamaks võimalusi diskrimineerimisvaidluste kohtuväliseks

asjatundlikuks lahendamiseks, sätestatakse voliniku õigus anda siduvaid arvamusi, kui vaidluse

osapooled seda ühiselt soovivad.

Eelnõuga täpsustatakse ka isikute õigusi voliniku läbiviidavates menetlustes (sh pöördumise

lubatavad vormid, tagasiside tähtajad, konfidentsiaalsus). Nähakse ette, et voliniku teenused ja

tema antav informatsioon peab olema kõigile võrdselt ja tasuta kättesaadav ning puudega

inimestele tuleb tagada võrdsed võimalused pääseda ligi tema teenustele, tegevustele ja

informatsioonile.

Inimeste tõhusamaks kaitseks diskrimineerimise eest ja ühiskonnas levinud struktuurse

ebavõrdsuse vähendamiseks laiendatakse ja täpsustatakse ka voliniku pädevust astuda samme

diskrimineerimise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Näiteks antakse volinikule sõnaselge

pädevus teha ettepanekuid õigusaktide eelnõude kohta, anda soovitusi strateegiliste

arengudokumentide, meetmete ja tegevuste soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja võrdse

kohtlemise seadusele vastavuse tagamiseks ning statistiliste andmete kogumiseks valdkondlike

seaduste rakendamise kohta. Selleks, et voliniku eksperdiarvamused tähelepanuta ei jääks,

1 Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse

kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta

tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või

seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses

kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning

millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL.

2

nähakse ette, et õigusakte ja strateegiadokumente, meetmeid ning tegevusi puudutavate

ettepanekute-soovituste täitmise kohta peab voliniku nõudmisel talle infot andma. Õiguskorda

tuuakse põimdiskrimineerimise termin ning voliniku kohustus arvestada ennetus- ja

edendamistöös sellest tulenevaid spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi. Vähemalt iga nelja aasta

tagant kohustub volinik avaldama ka ülevaate võrdse kohtlemise, vähemuste võrdsete

võimaluste ja soolise võrdsuse seisust Eesti ühiskonnas.

Voliniku sõltumatuse paremaks tagamiseks reguleeritakse eelnõus detailsemalt voliniku

valimise korda, suurendades protsessi läbipaistvust ja vähendades sõltumist konkursi

korraldajast. Muudetakse voliniku ametisse nimetamise korraldust, andes ametisse nimetaja roll

ministri asemel kollegiaalsele organile – valitsusele – ja kaasates arvamuse andjana Riigikogu

põhiseaduskomisjoni. Sätestatakse, et voliniku eelarve peab olema stabiilne ja piisav kõigi tema

pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

Voliniku töö läbipaistvuse tagamiseks kohustatakse teda avalikustama oma iga-aastane

tegevuskava ja nelja-aastane tööprogramm, samuti esitama nii avalikkusele kui Riigikogu

põhiseaduskomisjonile igal aastal aruanne oma tegevustest, ressursist ja eelarvest.

Seadusemuudatuste mõju halduskoormusele on üldiselt väike. Ettevõtjatel võib küll tekkida

vajadus volinikule (juba kehtivas õiguses neile pandud) kohustuste või voliniku tehtud

ettepanekute täitmise kohta infot anda, kuid sellised olukorrad saavad olema ettevõtete töös

harvad. Parem ennetus ja nõustamine võib samas isegi vähendada niigi väikest vaidluste ja

kaebuste arvu. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused peavad andma infot oma

poliitikate ja õigusaktide vastavuse kohta SoVSis ja VõrdKSis esitatud nõuetele ning arvestama

voliniku ettepanekutega, kuid seda tehakse suures osas juba praegu, mistõttu olulist koormuse

kasvu ei prognoosita. Koormuse kasv on suurim voliniku institutsioonile, vajalikud võivad olla

muudatused töökorralduses, andmete kogumises, lisanduvad ülesanded. Volinikul on siiski

võimalik oma ülesannete täitmisel seada prioriteete, samuti on ette nähtud mõningane

lisaressurss.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander

([email protected], 5196 1886). Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud sama

ministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Age Viira ([email protected], 5910 7348).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis valitsusele esitamise

tähtajaga IV kvartal 2025.

Eelnõu on vähesel määral seotud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi

3

ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja

õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest

võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist. Seos tuleneb vajadusest käsitleda Eesti õiguses

kõigist kolmest direktiivist tulenevalt põimdiskrimineerimist (käesoleva eelnõu § 1 punktid 1

ja 19) ja voliniku pädevust osaleda diskrimineeritud isiku nimel ja toetuseks kohtu- või muudes

menetlustes (käesoleva eelnõu § 1 punkt 11).

Eelnõuga muudetakse:

- võrdse kohtlemise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.06.2025, 6;

- avaliku teenistuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 4;

- erakonnaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.05.2022, 8;

- korruptsioonivastase seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 12;

- soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 72.

Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega:

- nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust,

isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku

usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest,

naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses

kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive

2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ (edaspidi direktiiv 2024/1499);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste

valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (edaspidi direktiiv 2024/1500).

Direktiivid tuleb Eesti õigusesse üle võtta 19. juuniks 2026.

Eelnõu Riigikogus seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle 2024. a vastu võetud võrdõigusasutuste

direktiivid. Ka enne võrdõigusasutuste direktiivide vastuvõtmist kehtinud EL-i õiguse kohaselt

pidi liikmesriikidel olema määratud asutus või asutused, kelle ülesanne on edendada, sh

analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute võrdset kohtlemist nii, et neid ei diskrimineeritaks

nendes direktiivides käsitletud alustel, sh pakkudes sõltumatut abi diskrimineerimise ohvritele.

Eestis on selliseks võrdõigusasutuseks (equality body) võrdse kohtlemise seaduse alusel juba

enam kui 10 aastat tegutsenud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja tema

kantselei.

Kuna liikmesriigiti väga erineva rakendamispraktika tõttu ei täitnud varasem regulatsioon oma

eesmärki ning abi ei olnud ka Euroopa Komisjoni 2018. aasta soovitustest3, otsustati leppida

kokku oluliselt detailsemates võrdõigusasutuste miinimumstandardites. Selleks võeti vastu

kaks sisuliselt sama, kuid EL-i õiguses muudetavate õigusaktide tõttu erineva EL-i õiguses

sätestatud alusega direktiivi. Direktiividega sätestatakse siduvad miinimumnõuded

võrdõigusasutuste sõltumatusele, pädevusele, volitustele, ressursile ja nende teenuste

kättesaadavusele. Eesmärk on tugevdada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist kogu EL-

is, ühtlustades võrdõigusasutuste standardeid ning tagades diskrimineerimist kogenud

3 Komisjoni soovitus (EL) 2018/ 951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

4

inimestele kõigis liikmesriikides ühtlasem kaitse diskrimineerimise eest. Osaliselt vastab

voliniku institutsioon ja tema pädevus juba direktiividest tulenevatele nõuetele, kuid täielikuks

vastavuseks on vajalikud mitmed muudatused ja täiendused.

Eelnõukohaste muudatuste eesmärk on tõhustada vastavalt direktiivide nõuetele inimeste

kaitset diskrimineerimise eest ja nende õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise toimumise

korral ning tagada senisest paremini voliniku sõltumatus. Volinik saab õiguse esindada

diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte ühisel soovil diskrimineerimisvaidlusi

siduva arvamuse andmisega, koguda detailsemat statistikat ja teha rohkem ennetustööd, sh

saades selgema rolli õigusloome- ja strateegilise planeerimise protsessides ning esitades

regulaarselt aruandeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse olukorra kohta Eestis. Eelnõuga

täpsustatakse ka isikute õigusi voliniku läbiviidavates menetlustes (sh pöördumise vorm, keel,

tagasiside tähtajad, konfidentsiaalsus), voliniku ülesannete üldnõuetena sätestatakse nii

teenuste kui ka info üldine kättesaadavus ja ligipääsetavus, samuti nõue arvestada

põimdiskrimineerimise erilist mõju inimeste olukorrale. Tagatakse senisest paremini voliniku

kui isiku ja kui institutsiooni sõltumatus, sh valiku- ja nimetamisprotsessi muutmise ning

eelarvega seotud õiguste selgema reguleerimise abil. Suurendatakse ka voliniku tegevuse

läbipaistvust, nähes ette iga-aastase tegevuskava ja nelja-aastase tööprogrammi avalikustamise

ja iga-aastased tegevusaruanded nii avalikkusele kui ka parlamendile, mis käsitlevad ka tema

ressurssi ja eelarvet ning selle kasutamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 nähakse ette võrdse kohtlemise seaduse muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tuuakse Eesti õigusruumi põimdiskrimineerimise kontseptsioon ja

termin (ingl intersectional discrimination). Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise

erivorm, mida kehtiv õigus ei käsitle ja mida seetõttu ei saa oma töös rakendada ka volinik.

Eelnõukohase seadusega loetakse põimdiskrimineerimine VõrdKS-i ja SoVS-i alusel

diskrimineerimiseks ja on seeläbi keelatud. Põimdiskrimineerimise puhul leiab halvem

kohtlemine või ebasoodsamas olukorras olek aset korraga kahe või enama tunnuse tõttu, mis

on kaitstud kas võrdse kohtlemise seadusega (VõrdKS § 1 lg 1 tunnuste loetelu) või soolise

võrdõiguslikkuse seadusega, kuid seda juhul, kui erinevate tunnuste põhjuslik mõju on

niimoodi põimunud, et ei ole tunnuste kaupa eristatav. Eri tunnused võivad olla kaitstud eri

seadustes, st üks tunnus on sugu, teine näiteks vanus, või võivad mõlemad/kõik olla ka VõrdKS

§ 1 lõikes 1 nimetatud tunnused, näiteks rahvus ja vanus. Põimdiskrimineerimise puhul on

ebasoodsamasse olukorda pandud mitme tunnuse alusel teatud ühiskondlikku rühma kuuluvad

isikud. Näiteks, kui töökohas kehtestatakse pearäti ja nägu katvate rõivaste kandmise keeld, siis

on sellisel keelul eelkõige negatiivne mõju konservatiivsematest kogukondadest mosleminaiste

selles organisatsioonis töötamise võimalustele (st soo ja usuliste veendumuste

kombineerumine), samas kui eraldi ei oleks küsimus võimalikus soo või usuliste veendumuste

tõttu diskrimineerimises, kuna teistele naistele või ka moslemi meestele sellisel keelul

samasugust negatiivset mõju ei oleks. Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu

võitlemise komisjon märgib põimdiskrimineerimist selgitades, et tunnuste sellisel moel

põimumine loob uue (kaitstud) tunnuse4. Põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon on

direktiivide ülevõtmise kontekstis vajalik seoses volinikule direktiivide artikli 5 lõike 2 alusel

4 ECRI sõnastik on veebilehel https://www.coe.int/en/web/european-commission-against-racism-and-

intolerance/ecri-glossary. Vt kirjet „intersectional discrimination“.

5

pandava kohustusega võtta asjakohastel juhtudel arvesse põimdiskrimineerimisest tulenevaid

spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi (eelnõu § 1 p 19, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 9).

Eelnõu § 1 punktidega 2–42 muudetakse ja täiendatakse VõrdKS 4. peatükki, mis käsitleb

Eesti võrdõigusasutuse – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku –

institutsiooni. Juba enne eelnõuga ülevõetavate direktiivide vastuvõtmist nägi Euroopa Liidu

kehtiv õigus (direktiivid 2000/43/EÜ5, 2004/113/EÜ6, 2006/54/EÜ7, 2010/41/EL8 ja

2019/1158/EL9) ette, et liikmesriikides peab nende direktiivide rakendamise toetamiseks olema

määratud asutus, kelle ülesannete hulka kuulub diskrimineerimise ohvritele sõltumatu abi

osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, diskrimineerimist käsitleva

sõltumatu uurimise korraldamine ning sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste

esitamine seoses diskrimineerimise asjaoludega. Eestis on selliseks võrdõigusasutuseks algselt

SoVS-i alusel, aastast 2009 aga VõrdKS-i alusel iseseisvalt tegutsev võrdse kohtlemise, soolise

võrdsuse ja võrdsete võimaluste valdkonna sõltumatu ja erapooletu asjatundja, soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt

on volinik haldusorgan.

Eelnõu § 1 punkt 2 on tehniline muudatus – sellega lisatakse VõrdKS 4. peatüki ja § 15

pealkirja viide voliniku kantseleile, mida nii peatükk kui paragrahv samuti reguleerib.

Eelnõu § 1 punktidega 3–7 muudetakse voliniku ja tema kantselei eelarvet, voliniku valimist

ja ametisse nimetamist ning voliniku asetäitja-nõuniku rolli regulatsiooni. Muudatuste eesmärk

on vastavalt võrdõigusasutuste direktiivide nõuetele senisest paremini tagada voliniku kui

ametiisiku ja institutsiooni sõltumatus.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 15 lõiked 11 ja 2, mis reguleerivad

vastavalt voliniku ametikohale konkursi läbiviimist ja voliniku ametisse nimetamist valdkonna

eest vastutava ministri poolt. Muudatus on vajalik, kuna voliniku valimise kohta on kavas

kehtestada detailsem regulatsioon, samuti muudetakse eelnõuga voliniku ametisse nimetamise

korda. Uus regulatsioon kehtestatakse VõrdKS uue §-ga 151 (vt eelnõu § 1 punkt 8).

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 3, mis käsitleb voliniku ja tema

kantselei tegevuse rahastamist. Võttes aluseks voliniku põhimääruse (§ 4 lg 1) ning direktiivide

nõuded (eelkõige artiklid 3 (sõltumatus) ja 4 (vahendid)), kirjeldatakse seaduses välja

kujunenud praktikat, mille kohaselt esitatakse voliniku ja tema kantselei eelarve iga-aastases

riigieelarve seaduses valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves (praegu Majandus- ja

5 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest

või etnilisest päritolust. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0043. 6 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses

kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A32004L0113. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastamine). https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02006L0054-20060726. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste

võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010L0041. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö-

ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL. https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1158.

6

Kommunikatsiooniministeerium) eraldi real programmi tegevusena ja sõltumatute

institutsioonide eelarveid käsitlevas tekstiparagrahvis. Oluline on, et kuigi voliniku eelarve

paigutub riigieelarve struktuuris valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvesse, ei saa

ministeerium selle suurust muuta, vaid selle kinnitab iga-aastase riigieelarve seadusega

Riigikogu. Selline lähenemine võimaldab Riigikogul soovi korral hinnata ka eelarve piisavust

voliniku ülesannete täitmiseks ja seda vajaduse korral suurendada. Seaduse tasandil

kinnitatakse ka, et voliniku mitmeaastane indikatiivne rahastamiskava esitatakse valdkondlikus

programmis (praegu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise nelja-aastane programm).

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 15 uue lõikega 31, millega sätestatakse kriteeriumid,

millele voliniku eelarve direktiivi nõuetest tulenevalt peab vastama. Nähakse ette, et eelarve

määramisel lähtutakse vajadusest tagada voliniku institutsiooni iseseisvus ning tema eelarve

stabiilsus ja piisavus kõigi voliniku pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. See

tähendab muu hulgas, et volinikule uute ülesannete andmise korral peab riik vastavalt

vajadusele suurendama ka voliniku ja tema kantselei eelarvet. Lisavahenditeta lisaülesannete

panemine halvendab voliniku võimet täita olemasolevaid ülesandeid, kuid seab kahtluse alla ka

uute ülesannete täitmise tõhususe. Lisanduvad kulud võivad olla nii planeeritavad kui ka

planeerimatud. Näiteks volinikule seoses direktiivi artikli 10 ülevõtmisega lisanduv pädevus

osaleda kohtumenetluses diskrimineerimisohvri esindajana (vt eelnõu § 1 p 11, eelnõukohane

VõrdKS § 16 lg 1 p 21) eeldab tõhususe tagamiseks ka seda, et volinikul oleks inimestele nende

kaebuste kohtusse viimisel võimalik lubada nt riigilõivu jms kulude katmist ning kinnitada, et

juhul kui kohus määrab mõned kulud voliniku esindatava isiku kanda (nt kaotuse puhul

vastaspoole kulud), saaks need katta voliniku eelarvest. Volinikul võib kantseleis sobivate

inimeste vähesuse tõttu olla vaja esindamisteenus ka sisse osta. Uute ülesannete täitmine, nt

tegevusaruande (eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 5) ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete probleemide

aruande (eelnõu § 1 p 17, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 7) jaoks andmete kogumine (eelnõu

§ 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 6) süsteemsel ja väikese halduskoormusega viisil,

samuti tõhusam teavitustegevus, võib eeldada ka IT-arendusi. Uute ülesannete tõhus täitmine

võib eeldada ka voliniku ja kantselei töötajate pädevuse arendamist, teavitustegevusi uute

ülesannete kohta, et inimesed teaksid voliniku teenuseid kasutada jms.

Eelarve piisavust hinnates on oluline pidada silmas ka volinikule tema ülesannete täitmiseks

seatavaid üldiseid nõudeid. Näiteks peab direktiivide artikli 12 kohaselt olema kõigil

juurdepääs kõigile voliniku teenustele (vt eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 3).

See tähendab muuhulgas, et voliniku teenused oleksid ühtmoodi kättesaadavad üle Eesti,

eeldades kas võimekust regulaarselt n-ö maakonnakülastusi teha või häid videokohtumise

lahendusi voliniku kantseleis, aga vajaduse korral ka kokkuleppeid nt kohalike

omavalitsustega, et ka inimesed, kel endal sobilikud infokommunikatsioonivahendid

puuduvad, saaksid kohaliku omavalitsuse vastavaid võimalusi kasutada.

Riigieelarve üldise kärpimise korral võib vähendada ka voliniku eelarvet, kuid kärbe ei või olla

proportsioonilt suurem kui teistel asutustel. Direktiivide rakendamise seisukohast on lubamatu

voliniku eelarvevahendite kärpimine näiteks seetõttu, et ametis olev valitsus ei pea tema

pädevusse jäävaid tegevusi oluliseks, samuti otsese või kaudse n-ö kättemaksuna voliniku

ebameeldivate otsuste, soovituste või muude tegevuste eest. Võrdõigusasutuse eelarvet ei tohi

7

kasutada survevahendina tema sõltumatuse piiramiseks. Direktiivide kohaselt peab volinikul

olema sõltumatu õigus ise oma eelarve detailsema kasutamise üle otsustada, seetõttu ei ole

kohane ka näiteks valdkonna eest vastutava ministeeriumi sekkumine voliniku eelarve

kasutamisse (sealhulgas näiteks ettepanekud, milliste tegevuste arvelt kärpeid ellu viia või

milliseid tegevusi prioriseerida – kuhu ressurssi rohkem suunata).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 51, mis käsitleb voliniku asetäitja-

nõuniku rolli. Kui senise regulatsiooni kohaselt täidab asetäitja-volinik voliniku ülesandeid

viimase puudumisel (näiteks ajutine äraolek, olukord, kus eelmine volinik on ametist lahkunud,

kuid uut ei ole veel nimetatud vms), siis nüüd lisatakse asetäitja-nõunikule ülesanne tegutseda

voliniku ülesannetes ka olukorras, kus volinik on ennast huvide konflikti tõttu arvamuse

andmisest taandanud (vt eelnõu § 1 p 26, eelnõukohane VõrdKS § 17 lg 8)). Muudatus lähtub

direktiivide artiklist 3, mis näeb ette, et voliniku ülesannete täitmisel peab olema tagatud ka

erapooletus.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VõrdKS § 15 lõikega 7, nähes ette, et sekkumine voliniku

ja tema kantselei tööalasesse tegevusse, samuti selle mõjutamine on keelatud. Täienduse

tegemisel on lähtutud direktiivide artiklist 3 (ja seonduvatest põhjenduspunktidest), mille

kohaselt peab võrdõigusasutus olema vaba mis tahes välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest,

usulisest10) ega tohi oma ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel ei küsida ega võtta

juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt.

Võrdõigusasutusel peab olema õigus ise otsustada oma rahaliste ja muude vahendite, struktuuri,

vastutuse, personali (sh töötajate valik ja juhtimine11) ja organisatsiooniliste küsimuste (sh

prioriteetide12) üle.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VõrdKS-i kahe uue paragrahviga. Paragrahviga 151

reguleeritakse senisest põhjalikumalt voliniku valimise ja ametisse nimetamise kord.

Regulatsioon võtab arvesse direktiivide artiklis 3 liikmesriikidele sätestatud kohustust

kehtestada läbipaistvad reeglid võrdõigusasutuses otsustus- ja juhtimisõigusega isikute valiku,

ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise kohta, et tagada nende

pädevus ja sõltumatus. Eesmärk on tagada voliniku valimisel ja ametisse nimetamisel

võimalikult läbipaistev ja asjakohaseid osalisi kaasav protsess ning vähendada vastutava

10 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 11 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 12 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17.

8

ministri senist suvaõigust konkursi korraldamisel ja isiku valimisel13. Eelnõus kirjeldatud

valikuprotsessi peab asjakohaseks ka volinik14.

Paragrahvi 151 lõike 1 kohaselt kuulutab valdkonna eest vastutav ministeerium voliniku

ametikohale välja avaliku konkursi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt korraldab kogu konkursi

voliniku ametikohale (sh kuulutab konkursi välja) valdkonna eest vastutav minister (VõrdKS

§ 15 lg 11). Kuna tegelikkuses on konkursi väljakuulutajaks ministeerium, on asjakohane viia

täpsustus sisse ka seadusesse. Samuti soovitakse eelnõuga läbipaistvuse tagamiseks rõhutada,

et tegemist peab olema avaliku konkursiga. See tähendab, et voliniku ametikoha puhul ei

kohaldata ATS § 16 lg-eid 2–5 ja lg-t 9, mis võimaldavad ametikoha täita sisekonkursiga või

konkursita. Vastavad muudatused tehakse ka ATS § 16 lõikesse 6 (eelnõu § 2 p 2). Muud

täpsustused konkursi korraldamise korras on esitatud järgnevates lõigetes.

Lõike 2 kohaselt korraldab konkursi ministri moodustatud valikukomisjon, mille koosseisust

vähemalt poole moodustavad võrdsete võimaluste või soolise võrdsuse valdkonna eksperdid

(koosseisu peab kuuluma nii ühe kui ka teise valdkonna eksperte, kuid iga ekspert ei pea olema

mõlema valdkonna asjatundja) ja selliste kodanikuühenduste esindajad, millel on põhikirjalisest

eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu ning toetada võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Kirjeldatud põhikirjaliseks eesmärgiks võib olla nii

otsesõnu näiteks diskrimineerimise ennetamine, võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste või

soolise võrdsuse edendamine, kui näiteks laiemalt inimõiguste kaitse vms. Laiapõhjaline ning

sõltumatuid valdkondlikke asjatundjaid ja huvikaitseorganisatsioonide esindajaid hõlmav

valikukomisjon suurendab valikuprotsessi objektiivsust ja kvaliteeti ning aitab vältida

kallutatust ja tagada, et välja valitakse parim kandidaat, keda tunnustavad ka valdkonnas

tegutsevad teised asjatundjad ja huvirühmad.

Lõikes 3 sätestatakse volinikuna tegutsevale ja seega ka volinikuks kandideerivale isikule

üldised teovõimet, kodakondsust, haridust, keeleoskust ja juhtimiskogemust puudutavad

nõuded ning ka spetsiifilised valdkondlike teadmiste ja kogemuste nõuded. Sarnaselt on

seaduses sätestatud nõuded teistele sõltumatutele kõrgematele ametnikele, näiteks riiklikule

lepitajale (KTTLS § 81), andmekaitse inspektsiooni juhile (IKS § 52 lg 1), samuti

õiguskantslerile (ÕKS § 8). Regulatsiooni eesmärk on suurendada voliniku valiku protsessi

läbipaistvust ning piirata konkurssi korraldava ministri ja ministeeriumi suvaõigust

volinikukandidaatidele nõuete kehtestamisel. Kvalifikatsiooninõuete, sh valdkondlike

teadmiste ja kogemuse seaduses sätestamine suurendab usaldust voliniku kui eksperdiks oleva

13 ECRI üldine poliitikasoovitus nr 2 näeb ette (p 23), et võrdõigusasutustes juhtivatel kohtadel olevad inimesed

peaks olema valitud ja ametisse määratud läbipaistva, pädevusel põhineva ja osalusega menetluses.

Täidesaatvatel ametkondadel ei tohiks väljavalimise üheski järgus olla otsustavat mõju. https://rm.coe.int/ecri-

general-policy-no-2-on-equality-bodies-to-combat-racism-and-intol/1680a0b95c. ECRI juhtis Eesti tähelepanu

vajadusele suurendada voliniku sõltumatust mh õigusaktides tema ametisse nimetamise protsessi läbipaistvuse ja

üksikasjalikkuse suurendamise kaudu nt viienda seiretsükli aruandes Eesti kohta 2015 (vt p 28).

https://rm.coe.int/fifth-report-on-estonia-estonian-translation-/16808b56f2. Sarnase ettepaneku on teinud ka

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikud. Vt nt Dunja Mijatovići raport 11.–15. juunini 2018 toimunud Eesti

visiidi kohta (p 116). https://rm.coe.int/euroopa-noukogu-inimoiguste-voliniku-dunja-mijatovici-raport-11-15-

juu/16808de6a3. 14 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023.

9

institutsiooni vastu. Punkti 1 kohaselt peab volinikuna tegutsev isik olema teovõimeline ja

alaliselt Eestis elav Eesti kodanik. Punkti 2 kohaselt eeldatakse volinikuna tegutsevalt isikult

kõrgharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või

sellele vastavat välisriigi kvalifikatsiooni. Punkti 3 kohaselt peavad volinikuna tegutseval isikul

olema head teadmised võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse alasest õigusest, samuti eelnev

töökogemus võrdse kohtlemise või soolise võrdsuse valdkonnas. Sarnase kvalifikatsiooninõude

seadusesse lisamise ettepaneku on teinud ka volinik ise15. Punktiga 4 kehtestatakse vähemalt

kaheaastane eelneva juhtimiskogemuse nõue, kuna tegemist on eraldiseisvat institutsiooni

juhtiva isikuga. Punktiga 5 nähakse ette eesti keele kui riigikeele oskuse nõue vähemalt C1-

tasemel. Punktiga 6 kehtestatakse ka inglise keele oskuse nõue vähemalt B2-tasemel, kuna

volinik osaleb rahvusvahelises suhtluses, sealhulgas esindab Eestit Euroopa võrdõigusasutuste

võrgustikus Equinet. Juhtimiskogemuse ja võõrkeele oskuse nõude näol on tegemist nõuetega,

mis teiste ametnike ja tippjuhtide puhul on kehtestatud ATS § 10 lõike 1 või 2 alusel antud

Vabariigi Valitsuse määrusega või mille kehtestamise õigus on antud ametiasutuse juhile, tema

kõrgemale juhile, kantslerile vms isikutele. Kehtiv õigus (ATS § 14 lõige 4) näeb ette, et

voliniku puhul tulenevad nõuded VV määrusest ja lisaks võib neid kehtestada volinikku

ametisse nimetav isik. Seoses voliniku värbamise ja ametisse nimetamise korra muutmisega

ning talle VõrdKSis teadmiste ja kogemuste nõuete kehtestamisega on vaja kehtivat korda

muuta – eelnõu §-ga 2 muudetakse ATSi, nähes ette, et volinikule nähakse nõuded ette

VõrdKSis.

Lõige 4 näeb ette, et erinevalt kehtivast õigusest nimetab voliniku valdkonna eest vastutava

ministri asemel ametisse Vabariigi Valitsus. Ettepaneku konkreetse isiku ametisse nimetamiseks

teeb siiski konkursi välja kuulutanud minister, kuid tema ettepaneku aluseks on voliniku

valimise laiapõhjalise komisjoni ettepanek. Enne otsuse tegemist kuulab valitsus ära ka

Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse kandidaadi kohta. Samasugust lahendust kasutatakse

isikuandmete kaitse seaduse § 54 lõike 1 kohaselt Andmekaitse Inspektsiooni kui sõltumatu

järelevalveasutuse juhi ametisse nimetamisel. Voliniku ametisse nimetamise protsessis on

põhiseaduskomisjonile rolli andmisel arvestatud muu hulgas asjaolu, et tegemist on voliniku

institutsiooni ja tööga hästi kursis oleva komisjoniga, kuna nii praeguse praktika kui ka tulevase

normi (vt eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 5) kohaselt annab volinik komisjonile

kord aastas ülevaate oma tegevustest. Sarnaselt kehtivale õigusele nimetatakse volinik ametisse

viieks aastaks.

Kuigi voliniku ametisse nimetamine valitsuse poolt ei kaota täielikult ära täidesaatva võimu

otsustuspädevust, peaks nii valitsuse kui koalitsioonil põhineva kollektiivse kogu kui ka

Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse andmine laiendama ka otsustamisse kaasatud

poliitiliste arvamuste paletti. Valitud süsteem ei välista täielikult võimalust, et voliniku valimisi

mõjutavad poliitilised erimeelsused või kokkulepped, kuid kodanikuühiskonna

organisatsioonide kaasamine valikukomisjoni töösse ning volinikuna töötavale isikule seaduse

tasandil seatud täpsemad nõuded aitavad senisest paremini tagada valikuprotsessi läbipaistvust

ja toetavad voliniku senisest suuremat sõltumatust. Uus valiku- ja ametisse nimetamise kord

aitab suurendada voliniku mandaadi legitiimsust. Õigusliku korduse vältimiseks tunnistatakse

15 Samas.

10

eelnõu § 2 punktiga 3 kehtetuks ATS § 23 lg 2 punkt 6, kus sarnaselt kehtivale VõrdKS § 15

lõikele 2 ja eelnõukohase VõrdKS § 151 lõikele 4 oli sätestatud voliniku viieaastane ametiaeg.

Paragrahviga 152 sätestatakse miinimumnõuded voliniku asetäitja-nõuniku valimiseks ja

nähakse ette, et tema nimetab ametisse volinik. Ka nende muudatuste taustaks on direktiivide

artikkel 3 (ja seonduvad põhjenduspunktid). Järgimaks nõuet, et võrdõigusasutuse otsustus- ja

juhtimisõigusega isikute valik peab olema läbipaistev, kuid samas, et võrdõigusasutusel peab

institutsionaalse iseseisvuse tagamiseks olema õigus ise otsustada oma personali (sh töötajate

valiku) üle, nähakse § 152 lõikega 1 ette kohustus korraldada voliniku asetäitja-nõuniku

leidmiseks avalik konkurss, kuid antakse selle läbiviimise õigus volinikule. Arvestades, et

seadus (VõrdKS § 15 lg 51) näeb ette rea olukordi, mil asetäitja-nõunik kohustub täitma

voliniku ülesandeid, nähakse samaväärse pädevuse tagamiseks ette, et ka asetäitja-nõunikule

kehtivad § 151 lõikega 3 volinikuna tegutsevale isikule eelnõukohase seadusega kehtestatavad

nõuded. Samas jäetakse asetäitja-nõuniku värbamise, talle teenistusalase pädevuse lisanõuete

kehtestamise, tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise pädevus volinikule. Samuti ei

laiendata asetäitja-nõunikule volinikule kehtivaid tegevuspiiranguid (VõrdKS § 22), v.a

eelnõuga lisatav erakonna liikmeks olemise ja muul moel erakonna tegevuses osalemise piirang

(vt eelnõu § 1 p 40). Seejuures lähtutakse eelkõige asjaolust, et asetäitja-nõunik täidab voliniku

rolli eeldatavalt harva ning samas ei ole erinevalt volinikust tema asetäitja-nõuniku palk

piisavalt suur, et seda saaks lugeda alalisi tegevuspiiranguid kompenseerivaks. Samas kehtivad

nii asetäitja-nõunikule kui teistele voliniku kantselei töötajatele üldised ametnike tegevuse

erapooletust reguleerivad nõuded. Samuti on kavas voliniku ja kantselei põhimääruses ette

näha, et kantselei struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel peaks volinik arvestama vajadust

tagada enda pädevusse jäävate ülesannete täitmisel sõltumatus ja erapooletus (kavandikohane

§ 2 lg 2).

Eelnõu § 1 punktidega 9–20 muudetakse ja täiendatakse VõrdKS § 16, milles on loetletud

voliniku pädevuses olevad ülesanded. Olulisemad lisanduvad ülesanded on võimalus osaleda

kohtumenetluses diskrimineerimisohvri esindajana ning õigus anda diskrimineerimisvaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks poolte soovil siduv ning olukorra parandamise ettepanekuid

sisaldav arvamus. Laieneb VõrdKSi ja SoVSi tõhusamat rakendamist toetav õigustatud ja

kohustatud isikute nõustamispädevus, samuti võimalus anda õigusloome- ja

poliitikakujundamise protsessides eksperdinõu võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse

edendamiseks. Volinikule nähakse ette andmete kogumise ja analüüsimise, töö läbipaistva

planeerimise ning regulaarse ülevaate andmise kohustus oma tegevuse ning võrdse kohtlemise

ja soolise võrdsuse olukorra kohta Eestis. Muudatuste tulemusel on diskrimineerimise ohvritel

lihtsam oma õigusi kaitsta (volinik saab neid aktiivsemalt aidata), asutused ja ettevõtjad saavad

eksperdiabi juba ennetavalt (volinik kui nõuandja) ja riigil on parem ülevaade ebavõrdsusega

seotud probleemidest (andmed ja aruandlus).

Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse voliniku pädevuses olevate ülesannete loetellu (eelnõukohases

seaduses § 16 lg 1) punkt 11, mis käsitleb voliniku pädevust nõustada õigustatud ja kohustatud

osapooli VõrdKSi ja SoVSi rakendamisel. Sel moel saab volinik oma eksperditeadmistega

aktiivsemalt ka seaduse rakendamist toetada. Nõustamispädevus aitab vältida õigusrikkumisi

ning suurendab asjaomaste osapoolte teadlikkust. Uus ülesanne toetab direktiivide artiklis 5

ettenähtud teadlikkuse parandamise, diskrimineerimise ennetamise ja võrdse kohtlemise

11

edendamise funktsiooni täitmist. Tegemist ei ole täiesti uue ülesandega – volinik on pakkunud

nõustamist ka seni –, kuid õigusselguse huvides sätestatakse see nüüd ka eraldi ülesandena.

Voliniku hinnangul julgustab nõustamispädevus inimesi voliniku poole pöörduma16.

Lisatav punkt annab volinikule õiguse nõustada tema poole pöördunud diskrimineerimist

kahtlustavat isikut ning VõrdKSi ja SoVSi alusel võrdse kohtlemise või edendamiskohustuse

täitmise eest vastutajat. Diskrimineerimist kahtlustava isikuna võib voliniku poole

nõustamiseks pöörduda nii inimene, kes kahtlustab enda diskrimineerimist, kui ka näiteks

lähedane, kolleeg, pealtnägija, samuti näiteks huvikaitseorganisatsioon, kellele on teatavaks

saanud võimalikud diskrimineerimisele osutavad asjaolud. Volinik saab pöördujale selgitada

kehtivat õigust ning anda nõu edasiseks tegutsemiseks õiguste kaitsel.

Võrdse kohtlemise eest vastutavaks isikuks, kes samuti võib nõu saamiseks voliniku poole

pöörduda, on aga näiteks tööandja, kauba või teenuse pakkuja, haridus- või teadusasutus.

Erineva detailsusega edendamiskohustus on VõrdKSi 3. peatükis ja SoVSi 3. peatükis ette

nähtud tööandjatele (VõrdKS § 12, SoVS § 11), haridus- ja teadusasutustele ning koolitust

korraldavatele muudele asutustele ja isikutele või koolituse korraldamisega tegelevatele

institutsioonidele (VõrdKS § 13, SoVS § 10) ning ministeeriumidele (VõrdKS § 14) ja laiemalt

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (SoVS § 9). Volinik saab kohustatud isikuid nõustada

nii juba tekkinud võimaliku diskrimineerimise olukorras kui ka selles, milliseid meetmeid on

asjakohane ellu viia diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse kohtlemise ja soolise

võrdsuse edendamiseks ning kuidas seda parimal moel teha.

Nõustamispädevuse teostamist toetavad voliniku avalikud infomaterjalid, kodulehel avaldatud

kasutajasõbralikud korduma kippuma küsimuste vastused jms. Vabariigi Valitsuse ja

valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste VõrdKSi ja SoVSi rakendamise

küsimustes nõustamise ja teavitamise pädevuse näeb ette ka juba kehtiv seadus (VõrdKS § 16

p 6). See punkt võimaldab volinikul ka proaktiivset, st tema enda algatusel, mitte ainult

pöördumispõhist tegutsemist, seepärast jääb ka see voliniku ülesannete loetellu eraldi alles.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse voliniku VõrdKS § 16 punkti 2 (eelnõukohane § 16 lg 1

p 2) kohast pädevust abistada isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel.

Eelnõuga nähakse ette, et abistamise pädevus puudutab diskrimineerimist käsitlevate kaebuste

esitamist haldus- või kohtumenetluses, ning antakse volinikule õigus otsustada

abistamisvajaduse üle. Vajaduse üle otsustamisel võib volinik võtta arvesse nii isikut (nt ei pea

volinik abistama isikut, kellel on ilmselgelt piisavad vahendid tasulise õigusabi eest

maksmiseks), olukorda (nt ei pea volinik abistama kaebuse esitamisel asjas, milles tema

hinnangul ei ole tegemist diskrimineerimisega) või muid asjaolusid. Abistamise üle volinikule

otsustusõiguse andmine on vajalik, võttes arvesse voliniku väga piiratud ressurssi ning samas

ülesannete rohkust.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VõrdKSi kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktidega 21 ja 22, mis mõlemad käsitlevad voliniku pädevust osaleda eri rollides tsiviil- ja

halduskohtu- või haldusmenetluses. Voliniku pädevuse mõttes on tegemist uute ülesannetega –

16 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023.

12

seni ei ole volinikul olnud sõnaselget pädevust isikuid diskrimineerimisvaidlustes esindada,

toetada ega oma asjatundjaarvamusi menetlustes esitada. Samas ei looda muudatustega voliniku

jaoks menetlusseaduste mõttes uusi rolle, vaid viidatakse, millistes juba menetlusseadustes

ettenähtud rollides volinik menetlustes osaleda saab.

Lisatava punkti 21 kohaselt osaleb volinik VõrdKSis või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse

rikkumise küsimuses toimuvas menetluses isiku, kes leiab, et teda on diskrimineeritud,

esindajana (TsMS § 218, HKMS § 32, HMS § 13 või TvLS § 17). Volinik võib menetluses

osaleda ka sellise isiku toetuseks, tehes seda nõustajana (TsMS § 228), kaasatud haldusorganina

(HKMS § 24) või muu organina (HMS § 11 lg 2) (direktiivide artikli 10 lg 3 punkt b)).

Esindajana isiku nimel kohtusse pöördumise õigust loetakse õiguseks algatada kohtumenetlus,

mille näeb ette direktiivide artikli 10 lg 3 punkt a). TsMS § 218 lg 1 punkti 2 (sarnane HKMS

§ 32 lg 1 p 2) alusel võib lepinguliseks esindajaks olla volinik, kui tal on nõutav õigusalane

kvalifikatsioon, või vastavat haridusnõuet täitev kantselei ametnik. Samuti võib volinikule

antud esindusõiguse vajaduse korral edasi anda advokaadile (TsMS § 222 lg 1 p 9, TsMS § 218

lg 1 p 1). Esindusõigus hõlmab ka hagi või muu avalduse (TsMS § 222 lg 1 p 1), kaebuse

(HKMS § 31 lg 2), taotluse (HMS § 13 lg 1) esitamise õigust. Direktiivid ei nõua otseselt, et

võrdõigusasutusel oleks roll ka TvLS alusel läbi viidavatest menetlustes, kuid võttes arvesse,

et paljud diskrimineerimisvaidlused tekivad Eestis just tööasjades ja seega on TVK-l

diskrimineerimisvastases õiguskaitses oluline roll, on parema õiguskaitse tagamiseks oluline

käsitleda ka voliniku rolle TVK menetluses. Töövaidluste lahendamisel määrab

esindamisõiguse ulatuse esindatav (TvLS § 17 lg 2, TsÜS § 120 lg 2), kes saab volitusega

hõlmata ka avalduse esitamise. Volinik võib sama asja raames pöörduda esindajana kohtusse ka

mitme diskrimineeritud isiku nõusolekul ja nimel, sama kehtib isiku(te) toetuseks osalemise

puhul. Menetluses osalemine võimaldab volinikul oma eksperditeadmisi paremini isikute

õiguste kaitsel ära kasutada ning toetab menetlustes ka võrdse kohtlemise teemade

asjatundlikku käsitlemist. Menetluses esindajana osalemise vajalikkuse üle otsustab volinik,

lähtudes näiteks sarnaste juhtumite arvukusest, juhtumi raskusest ja/või õigusliku selguse

väljaselgitamise vajadusest mingis küsimuses. Eelkõige on selline pädevus volinikule vajalik,

et võidelda levinuma ja süstemaatilisema diskrimineerimise ja struktuurse ebavõrdsuse vastu17.

Kohtupraktika aitab suurendada õigusselgust, parandada teadlikkust ja arusaamist

diskrimineerimisest kui nähtusest ning toetab ka seaduse tõhusamat rakendamist.

Diskrimineerimise ohvritele annab voliniku senisest suurem võimalik roll ja tugi eriti

kohtumenetlustes julgust ja võimalusi oma õiguste kaitseks.

Volinik on avaldanud soovi saada õiguse pöörduda ka Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse

diskrimineeritud isikute kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks, sellisest

tegevusest hoidumiseks ning tehtud kahju hüvitamiseks18. Kollektiivseid huve kahjustavaks

tegevuseks tuleks voliniku hinnangul lugeda mis tahes tegu, mis riivab määramata arvu

diskrimineeritud isikute ühiseid huve ja on võrdset kohtlemist reguleeriva seadusega vastuolus.

17 Volinik on varem panustanud kohtupraktika tekkimisse strateegilise hagelemise kaudu, valides välja juhtumid,

millega kohtusse pöördumist toetada, organiseerides õigusabi ja võttes kohtukulude kandmise enda kanda.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku 2014. aasta tegevuse aruanne. https://volinik.ee/volinik-

live-web-prd/s3fs-public/wp-content/uploads/2020/01/SVV-Aastaaruanne-2014.pdf. 18 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023

13

Võttes arvesse, et kollektiivsete huvide kaitse hagide süsteem ei ole seni Eesti õigusruumile

omane, ei ole viimati mainitud voliniku ettepanekuga eelnõus siiski arvestatud. Samas ei ole

tegemist meie õigussüsteemile täiesti võõra lähenemisega. Näiteks on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil (TTJA) tarbijakaitseseaduse (TKS) § 21 lõike 2 punkti 6 kohaselt õigus

nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste

ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse

lõpetamist. TKS § 64 kohaselt võib TTJA pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse.

Paragrahvi 64 lõike 2 kohaselt loetakse kollektiivseid huve kahjustavaks tegevuseks mis tahes

tegu, mis riivab või võib riivata määramata arvu tarbijate ühiseid huve ning mis on vastuolus

TKSis, võlaõigusseaduses jt seadustes sätestatuga, eeskätt ebaausa kauplemisvõtte kasutamine

või kasutamise kavatsus.

Lisatava punkti 22 kohaselt annab volinik VõrdKSis või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse

rikkumise küsimuses toimuvas tsiviil- ja halduskohtumenetluses eksperdina arvamuse (TsMS

§ 293. Uus ülesanne põhineb direktiivide artikkel 10 lõikel 2, mis näeb ette, et võrdõigusasutuse

õigus osaleda kohtumenetluses hõlmab õigust esitada kohtule märkusi kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga. Eesti kohtumenetluste regulatsiooni arvestades saab selle nõude

rakendamiseks pidada asjakohaseks eksperdi rolli. Ka see uus ülesanne aitab kaasa

diskrimineerimisasjade arutelude kvaliteedi ja asjatundlikkuse kasvule.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)

punkti 3, nähes volinikule ette võimaluse anda arvamusi lisaks diskrimineerimise asetleidmisele

ka edendamiskohustuse rikkumise kohta. Uus pädevus toetab direktiivide artiklis 5

võrdõigusasutustele ettenähtud edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa võrdsuslõime ja

erimeetmete laiemale ja asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi seadusega juba

kohustatud osapoolte tõhusamale tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete aspektidega.

Sama eesmärki kannavad ka kehtiva VõrdKS § 16 punktides 5 ja 6 sätestatud ülesanded ning

eelnõuga lisatavad punktid 11 (eelnõu § 1 p 9) ja 51 (eelnõu § 1 p 15), samuti eelnõuga lisatav

§ 16 lg 2 (eelnõu § 1 p 20), mis kohustab voliniku ettepanekute ja soovituste täitmise kohta

tagasisidet andma. Edendamiskohustuse täitmise seire tõhustamine suurendab eeldatavalt

kohustatud isikute motivatsiooni neid kohustusi täita. Näiteks võivad ka võrdse kohtlemise või

soolise võrdõiguslikkuse eest seisvad huvikaitseorganisatsioonid esitada edendamiskohustuste

järjekindla täitmata jätmise puhul volinikule avalduse rikkumise tuvastamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktidega 31 ja 32, mis käsitlevad voliniku pädevust diskrimineerimisvaidluste alternatiivses

(st kohtuvälises) lahendamises. Punkti täiendavad eelnõu § 1 punktid 35, 44 ja 45 ning § 4

punktid 3 ja 4.

Punktiga 31 antakse volinikule vahekohtu tüüpi pädevus, võimaldades

diskrimineerimisvaidluse osapooltel, kui nad ühiselt nii soovivad, pöörduda voliniku poole

siduva arvamuse saamiseks diskrimineerimise asetleidmise kohta. Uus ülesanne annab

vaidlusosalistele vaidluse lahendamiseks kiire ja odava, samas asjatundliku võimaluse.

Seejuures on oluline, et mõlemad pooled usaldaksid voliniku institutsiooni sõltumatust ja

erapooletust.

14

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 23, SoVS § 12) lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus

või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi

õiguskantsler. Diskrimineerimise kahtluse korral saab isik pöörduda eksperdiarvamuse

saamiseks voliniku poole, kuid seda ei käsitleta vaidluse lahendamise vormina.

Direktiivide artikli 7 kohaselt peavad võrdõigusasutused saama pakkuda

diskrimineerimisvaidluse pooltele vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust. Eesmärk on

tagada, et vaidluse lahendamiseks oleks ka kohtuga võrreldes kiirem ja taskukohasem

võimalus19. Sellist menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus ise või muu pädev asutus, kui

see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või tavaks. Muu pädeva asutuse läbiviidava menetluse

puhul peab võrdõigusasutusel olema õigus esitada asja kohta tähelepanekuid. Ka muu pädeva

asutuse/üksuse puhul peavad vaidluse lahendamise eest vastutavad isikud olema sõltumatud ja

erapooletud ning omama eksperditeadmisi, samuti peavad need üksused olema alaliselt

tegutsevad20.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 kohaselt on töövaidluskomisjon

Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Paragrahvi 13

lõike 2 kohaselt peab TVK kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või

osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, TVK juhataja võib

selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada

vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni. TVK lepitusmenetlusele

kohaldatakse TvLS § 33 lõike 1 kohaselt lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätetatut

TvLS erisustega. Lepitusmenetluseks võib soovi avaldada kuni töövaidlusasjas otsuse

tegemiseni (§ 34 lg 3). Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku,

avaldusele tuleb lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud

kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses (§ 34 lg-d 4 ja 5). Kirjalik

lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul lepituseks tehtud avalduse

menetlusse võtmise otsustamisest, kokkuleppe sõlmimata jätmisel loetakse lepitusmenetlus

lõppenuks (§ 35). Kui lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda sama

töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse (30 kalendripäeva jooksul

arvates lepitusmenetluse lõppemisest) (§ 36).

Lepitusseaduse (LepS) § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse selle seadusega lepitusmenetlust

tsiviilasjades. Lõike 3 kohaselt on lepitusmenetlusega tsiviilasjas tegu juhul, kui vaidlus tuleneb

eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. See tähendab, et vaidlustes, mille üheks pooleks

on avalik võim, sh näiteks ametniku ja tema tööandja vahelist vaidlust, lepitusseaduse kohase

lepitusmenetlusega ja seega ka TvLSi alusel ettenähtud töövaidluskomisjoni juhi läbiviidava

lepitusmenetlusega lahendada ei saa.

Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 355 lõike 1 kohaselt kontrollib õiguskantsler füüsilise või

eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel, kes

leiab, et teda on diskrimineeritud § 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu. Sellest järelduvalt ei

saaks ametnik ja tema tööandja kasutada ka õiguskantsleri pakutavat lepitusmenetlust. Samuti

ei vii õiguskantsler läbi lepitusmenetlusi, mille esemeks on näiteks vaidlus võimaliku

19 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 20 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.

15

diskrimineerimise üle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse pakkumisel, sest

üheks osapooleks oleks riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ või avalik-õiguslik

juriidiline isik.

Et Eestis ühest küljest juba on loodud võimalus diskrimineerimisasja kohtuväliselt

lepitusmenetluse korras lahendada, samas ei ole olemasolevad võimalused täielikult direktiivi

nõuetele vastavad (nt TvLSi alusel lahendamisel on küsimuse alla seatud sõltumatuse nõude

täielik täitmine21, samuti ei ole tagatud eksperditeadmised diskrimineerimisasjades, lisaks ei

viida ei TvLSi ega ÕKSi alusel läbi lepitusmenetlusi halduskohtu pädevusse jäävates asjades),

on asjakohane anda volinikule direktiividest tulenev diskrimineerimisvaidluse kohtuvälise

lahendamise eraldi pädevus, kuid seda mitte lepitusmenetluse kujul. Alternatiivse võimalusena

nähakse vahekohtu tüüpi võimalust volinikul anda, kui diskrimineerimisvaidluse pooled seda

soovivad, tavapärase arvamuse asemel õiguslikult siduv arvamus. Õiguslikult siduva arvamuse

andmisel kohaldub üldiselt voliniku tavapärase arvamuse andmisele kehtestatud regulatsioon,

eriregulatsioon sätestatakse uues kavandatavas §-s 191 (vt eelnõu § 1 p 34). Volinik saab siduva

arvamuse poolte soovil anda nii tsiviil- kui ka halduskohtu pädevusse jäävates SoVSi või

VõrdKSi rakendamise küsimustes, st selle vaidluste kohtuvälise lahendamise vormi puhul

puuduvad piirangud, mis on kehtivas õiguses lepitusmenetlusel.

Punktiga 32 nähakse volinikule ette seni puudunud võimalus esitada oma pädevusest lähtuvalt

tähelepanekuid teiste institutsioonide läbiviidavates alternatiivsetes vaidluse lahendamise

menetlustes – õiguskantsleri või töövaidluskomisjoni läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse

lepitusmenetluses. Uus pädevus (ette nähtud ka direktiivide artiklis 7) tagab voliniku

eksperditeadmiste ja -kogemuste jõudmise ka teiste läbiviidavatesse alternatiivsetesse

menetlustesse ning tugevdab diskrimineerimisasjades alternatiivseid menetlusi läbiviivate

institutsioonide koostööd.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse õigusselguse huvides VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu

kohaselt selle lõike 1) punkti 5, nähes ette, et voliniku Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele,

kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende asutustele muudatus- ja täiendusettepanekute

tegemise õigus ei hõlma mitte ainult kehtivaid õigusakte, vaid ka õigusaktide eelnõusid.

Kehtivat regulatsiooni võib küll tõlgendada selliselt, et volinikul on juba õigus teha

ettepanekuid eelnõudele millega muudetakse olemasolevaid õigusakte, kuid sellest ei tulene

üheselt, et voliniku õigus laieneb ka esmakordselt väljatöötatavate õigusaktide eelnõudele.

Volinik on ka seni esitanud seaduseelnõude kooskõlastusringides nii eelnõu väljatöötaja

ettepanekul kui omal algatusel arvamusi kavandatud muudatuste mõju ja kooskõla kohta võrdse

kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. Samas ei ole eelnõude väljatöötajatel

sõnaselget kohustust konsulteerida volinikuga eelnõude osas, mis võivad mõjutada VõrdKSi

või SoVSi rakendamist, neis sätestatud õiguste kasutamist või kohustuste täitmist. Tagamaks

volinikule antud ülesannete tõhus täitmine, on rakendusaktide kavandis esitatud ettepanek

muuta ka Vabariigi Valitsuse reglementi, nähes ette, et eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab

21 Kõve, Liin, Jäätma, Kreutzberg, Stein, Ojavee, Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise

põhiseaduspärasuse analüüs, Tartu 2025, lk 64-65. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasu

se%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.

16

SoVSis või VõrdKSis sätestatud õigusi või kohustusi või mõjutab nende täitmist,

ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse VõrdKSi kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktiga 51, millega antakse volinikule õigus anda valitsusele ja valitsusasutustele soovitusi

riikliku strateegilise arengudokumendi, meetme ja tegevuse VõrdKSile ja SoVSile vastavuse

tagamiseks. Uus pädevus toetab direktiivide artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud

edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja

asjatundlikumale kasutuselevõtule. Sama eesmärki kannavad näiteks ka kehtiva VõrdKS § 16

punktides 5 ja 6 sätestatud ülesanded ning eelnõuga lisatav § 16 lõige 2 (eelnõu § 1 p 20), mis

kohustab voliniku ettepanekute ja soovituste täitmise kohta tagasisidet andma.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktidega 61 ja 62, mis käsitlevad andmete kogumise ja analüüsimisega seotud pädevust.

Muudatusettepanekute aluseks on võrdõigusasutuste direktiivide artikkel 16.

Punktiga 61 antakse volinikule õigus anda soovitusi VõrdKSis ja SoVSis sätestatud õiguste

kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistiliste andmete kogumiseks. Soovituste

adressaadiks võivad olla riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused, avalik-õiguslikud või

eraõiguslikud juriidilised isikud, sh ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna

organisatsioonid. Uus ülesanne põhineb võrdõigusasutuste direktiivide artikli 16 lõikel 4.

Pädevus annab volinikule kui valdkonna asjatundjale, kellel on hea ülevaade ka riigi

võrdsusandmete lünkadest, rolli aidata kaasa nende lünkade kaotamisele. Andmed on vajalikud

riigis võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse olukorrast ülevaate saamiseks, need on vajalikud

poliitika ja meetmete vajaduse tuvastamiseks ning nende sihitatud planeerimiseks, samuti

nende mõju hindamiseks. Volinikul on olemas kompetents võtta soovitusi andes arvesse ka

tundlikke isikuandmeid (nt usulised ja muud veendumused, seksuaalne sättumus) hõlmavate

võrdsusandmete ja nende kogumise eripärasid.

Punktiga 62 nähakse direktiivi artikli 16 lõikest 2 tulenevalt ette voliniku pädevus teha ja

avaldada võrdse kohtlemise põhimõtet, sh selle rikkumisi, st diskrimineerimist käsitlevaid

sõltumatuid uuringuid. Taolistest sotsiaalteaduslikest uuringutest saadavad andmed aitavad teha

kindlaks diskrimineerimise leviku ulatust ühiskonnas, selgitada välja ajas toimunud muutusi,

hinnata SoVSi ja VõrdKSi rakendamist, selgitada välja lisameetmete rakendamise vajadus.

Lisaks võivad neist uuringutest saadavad andmed pakkuda tuge diskrimineerimisjuhtumite

puhul, näiteks diskrimineerimise kahtlust toetavate argumentidena. Sõltumatuse nõudega

peetakse silmas, et volinikul on õigus otsustada uurimisküsimuste jm asjasse puutuva üle,

samuti et nt teised riigiasutused, poliitilised otsustajad, eraettevõtjad vm ei või mõjutada

uuringutulemusi ega sekkuda nende avaldamisse.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VõrdKSi kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)

punkti 7, nähes volinikule ette kohustuse avaldada vähemalt kord nelja aasta jooksul aruanne

ja soovitused võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja soolise võrdõiguslikkuse olukorra

ja struktuursete probleemide kohta Eestis. Tegemist on juba kehtivas õiguses ettenähtud

aruandluskohustuse täpsustamisega direktiivide artiklist 17 lähtudes. Struktuursete

probleemide käsitlus peaks hõlmama nii Eestis esinevaid struktuurse ebavõrdsuse ilminguid kui

ka struktuurseid kitsaskohti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete

17

rakendamisel, sh näiteks edendamiskohustuse täitmisel. Samadest direktiivide sätetest

tulenevad ka eelnõu § 1 punktis 20 ettenähtud täiendused (eelnõukohased VõrdKS § 16 lõiked

4 ja 5).

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1) punkti

8, nähes ette, et volinik teeb mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel, vaid kõigi oma ülesannete täitmisel teiste isikute ja asutustega koostööd.

Muudatuse vajadus tuleneb direktiivide artiklist 14 (vt täpsemalt ka artikli selgitust seletuskirja

punktis 5), mis kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutustel on asjakohased

mehhanismid teha oma pädevuse piires koostööd nii sama riigi teiste võrdõigusasutustega kui

muude asjaomaste avaliku ja erasektori üksustega (sh Tööinspektsioon, andme- ja

õiguskaitseasutused, järelevalveasutused jne). Sellega seoses muudetakse ka voliniku

põhimääruse § 10 lõiget 2.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)

punkti 9, lisades voliniku senisele ülesandele (võtta meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse edendamiseks õigusselguse huvides direktiivide artiklist 5 lähtuvalt) viite ka

pädevusele võtta meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks. Diskrimineerimise ennetamiseks

võetavad meetmed on eelkõige suunatud õigusrikkumise ennetamisele, samas kui võrdsuse

edendamise meetmed hõlmavad lisaks tegevusi, mis aitavad vähendada struktuurset

ebavõrdsust organisatsioonis või ühiskonnas. Ennetamise ja edendamise tegevusi ellu viie peab

volinik võtma arvesse spetsiifilisi, põimdiskrimineerimisest tulenevaid ebasoodsaid olukordi.

Täiendus põhineb direktiivide artikli 5 lõikel 2. Voliniku kohustusega seoses tuuakse VõrdKSi

eelnõuga ka põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon (eelnõu § 1 p 1, eelnõukohane

VõrdKS § 3 lg 7).

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 uute lõigetega, milles sätestatakse voliniku

ülesannete elluviimist toetav raamistik, sh üldised nõuded voliniku tegevustele, voliniku

kohustus oma ülesannete elluviimise lühiajaliseks ja keskpikas perspektiivis planeerimiseks,

voliniku kohustus avaldada aruandeid nii oma ülesannete täitmise kui soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise olukorra kohta Eestis ning nõuded VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud

isikutele anda volinikule infot kohustuste ning voliniku ettepanekute ja soovituste täitmise

kohta.

Lõikega 2 nähakse ette, et kui volinik on teinud lõike 1 punkti 5 alusel ettepaneku või punkti 51

kohaselt soovituse, peab ettepaneku või soovituse saanud Vabariigi Valitsus, valitsusasutus,

kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus andma voliniku nõudmisel talle kolme kuu

jooksul ettepaneku või soovituse saamisest teavet selle kohta, kuidas seda on arvesse võetud.

Samuti on ettepaneku või soovituse saaja kohustatud teabe täitmise kohta avalikult

kättesaadavaks tegema. Täiendus nähakse ette direktiivide artiklites 5 ja 15 ettenähtud

ülesannete (sh positiivsete meetmete ja võrdsuslõime rakendamise edendamine, soovituste

kohta edasiste meetmete võtmise taotlemine) täitmise tõhustamiseks – soovituste ja

ettepanekute täitmisest või selle plaanidest teavitamise kohustus suurendab tõenäosust, et need

ei jää tähelepanuta, ning toetab VõrdKSis ja SoVSis sätestatud edendamiskohustuste senisest

tõhusamat täitmist, mis aitab omakorda kaasa struktuurse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise

vähendamisele Eesti ühiskonnas. Täitmise või selle plaanide avalikustamise nõue suurendab

edendamiskohustuse täitmise läbipaistvust.

18

Lõikega 3 sätestatakse nõudmised, mida volinik peab arvestama lõikes 1 loetletud ülesannete

täitmisel. Samad nõudmised kehtivad ka lõigetes 4 ja 5 nimetatud töö planeerimist ja aruandlust

käsitlevatele ülesannetele. Lõikes 3 nähakse ette, et volinik peab tagama kõigile isikutele tema

teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse ning võrdsed võimalused puudega

inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks. Teenuste ja

informatsiooni kättesaadavuse kohustus ei hõlma mitte ainult nõustamist või arvamuste andmist

(sh siduva arvamuse andmist diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks), vaid näiteks ka

kaebuste esitamisel pakutavat abi, vajaduse korral menetlustes osalemisega pakutavat tuge,

teavitustegevusi, aruandeid ja analüüse. Informatsiooni all peetakse silmas eelkõige kirjalikku

koondatud informatsiooni (direktiivide artiklis 12(1) „väljaanne“/“publication“).

Põhimäärusega on kavas täpsustada (kavandikohase põhimääruse § 13 lg 1), et võrdse

kättesaadavuse tagamisel arvestab volinik ka regionaalseid, keelelisi ja muid eripärasid ning

erivajadusi. See eeldab näiteks, et info eelkõige inimeste õiguste ja voliniku teenuste kohta on

kättesaadav ka lihtsas keeles, vajaduse korral lisaks eesti keelele ka muus Eestis üldkasutatavas

keeles, eri kanalites (traditsiooniline ja sotsiaalmeedia, otsesuhtlus) ning elanikkonnarühmade

(nt noored, eakad, vähemusrahvused) eripärasid (sh digikirjaoskus) arvestavalt. Teenuste

piirkondlikku kättesaadavust saab parandada näiteks kommunikatsioonivahendite kasutamise

või ka regulaarsete piirkondlike info- ja nõustamispäevade korraldamise kaudu. Samuti nähakse

ette (kavandi kohane § 14 lg 3), et teavitusviise ja -vahendeid valides võtab volinik arvesse

sihtrühma eripärasid, pöörates eri tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib

takistada nende ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus,

elanikustaatus või veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine.

Puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks võrdsete

võimaluste loomiseks rakendab volinik lisaks üldistele ligipääsetavuse edendamise meetmetele

ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke (eri)meetmeid (kavandikohase

põhimääruse § 13 lg 2). Puudega inimestele ligipääsu tagamisel on lisaks üldisele teenuste ja

informatsiooni kättesaadavuse nõudele direktiividest tulenevalt (artikkel 13) hõlmatud ka

tegevused, milleks võivad olla näiteks voliniku korraldatavad üritused, asutustele jt antavad

soovitused või tehtavad ettepanekud jms. Seega on puudega inimestele vajalik tagada võrdsed

võimalused ligipääsuks kõigele eelnõukohase VõrdKS § 16 lõikes 1 nimetatud ülesannete

täitmise raames tehtavale. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb lähtuda eelkõige Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud nõuetest, konkreetsel juhul

vajalikud mõistlikud abinõud (muudatused või kohandused) tuleb tagada kooskõlas ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Mõistliku abinõuna käsitletakse erimeetmeid, mis

on vajalikud konkreetse isiku jaoks ligipääsetavuse tagamiseks, kui see ei ole juba tagatud

üldiste meetmetega.

Lõikega 4 nähakse volinikule ette kohustus võtta lõike 1 kohaselt tema pädevusse kuuluvate

ülesannete täitmise planeerimiseks ja elluviimiseks vastu igal aastal uuendatav nelja-aastane

tööprogramm koos aastase tegevuskavaga, mis mõlemad peab volinik oma veebilehel

avaldama. Sätte eesmärk on tagada voliniku töö planeerimisel „Heaolu arengukava (2023–

2030)“ soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmist detailsema keskmise pikkusega

strateegilise ettevaate olemasolu ning iga-aastane spetsiifiliste tegevuste kavandamine.

Kohustus parandab nii voliniku töö planeerimist kui ka töö läbipaistvust, võimaldades huvitatud

osapooltel saada ülevaade voliniku prioriteetidest (sh avalikkus ja otsustajad) ning teha soovi

19

korral koostööettepanekuid (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teised asutused).

Täpsustatakse ka, millist infot volinik tööprogrammis ja tegevuskavas esitab. Tööprogrammis

kirjeldab volinik VõrdKS § 16 lõike 1 kohaselt tema pädevuses olevate ülesannete täitmisel

järgneva nelja aasta tegevussuundi ja prioriteete. Tegevuskavas esitab volinik detailse ülevaate

jooksval kalendriaastal kavas olevatest tegevustest ja nende elluviimise planeeritavad tähtajad.

Voliniku ja kantselei põhimäärusesse kavandatava muudatuse kohaselt (kavandikohase

põhimääruse § 111) avaldatakse tööprogramm ja tegevuskava voliniku veebilehel hiljemalt iga

aasta 31. jaanuariks.

Lõikega 5 kohustatakse volinikku avaldama kord aastas oma veebilehel eelmise kalendriaasta

kohta tegevusaruanne, mis peab lisaks tegevuste ülevaatele sisaldama teavet ka eelarve kohta

ning personali- ja finantsaruannet. Kohustus põhineb direktiivide artiklil 17. Eelnõuga tuuakse

seadusesse kohustus jätkata ka juba aastaid toiminud praktikaga, mille kohaselt annab volinik

kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate talle seadusega pandud ülesannete

täitmise kohta. Põhiseaduskomisjonile ettekannete tegemine annab volinikule võimaluse oma

seisukohti ka otse seadusandjale edastada ning toetab seeläbi tema tegutsemist sõltumatu

eksperdina. Samuti võimaldab see volinikul väljendada seadusandjale otse ja faktidega toetatult

näiteks oma lisaressursi vajadust. Voliniku ja kantselei põhimäärusesse kavandatava

muudatusega on kavas täpsustavalt ette näha, et tegevusaruanne tuleb voliniku veebilehel

avalikustada ja põhiseaduskomisjonile esitada hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. aprilliks

(kavandikohase põhimääruse § 12). Põhimääruses on kavas täpsustada ka seaduses tehtud

viiteid tegevusaruande sisu kohta. Põhimääruse muudatuste kohaselt tuleks aruandes anda

lisaks eelmise aasta tegevuste ülevaatele informatsiooni ka eelmise aasta eelarve ja selle

kasutamise kohta, samuti kantselei töötajate arvu ning personali soolise ja vanuselise koosseisu

ja voolavuse kohta. Tegevuste ülevaade peaks sisaldama ka aasta jooksul antud olulisemate

arvamuste kokkuvõtteid.

Lõike 6 kohaselt peab volinik nii lõike 1 punktis 7 viidatud vähemalt iga nelja aasta tagant

esitatava nn olukorra aruande kui ka lõikes 5 ettenähtud iga-aastase tegevusaruande

koostamiseks koguma oma tegevuse kohta andmeid, mis põhinevad soo tunnusel ja VõrdKS

§ 1 lõikes 1 nimetatud tunnustel ning on kogutud ühiskonnaelu valdkondade kaupa. Muu hulgas

peab volinikul olema tunnuste (sugu, rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus

või veendumused, vanus, puue, seksuaalne sättumus) ja valdkonnapõhine info talle esitatud

pöördumiste kohta. Volinikul peab olema võimalik anda infot näiteks mitte ainult selle kohta,

mitu soo tõttu diskrimineerimisega seotud pöördumist talle aastas esitati, vaid ka selle kohta,

mitu pöördumist käsitles tööelus soo tõttu diskrimineerimist. Isikuandmed tuleb kogumisel

muuta anonüümseks või kui see ei ole võimalik, pseudonüümida. Uus õigus lähtub direktiivide

artikli 16 lõikest 1. Andmete kogumine on olukorra kirjeldamiseks hädavajalik, samas tuleb

kogumisel tagada andmekaitsereeglite järgimine ja isikute, eriti diskrimineerimise ohvrite,

privaatsus. Nagu direktiivide artikli 16 lõikes 1 ette nähtud, viitab ka seadusemuudatus, et

volinik peab oma tegevuse kohta andmete kogumisel arvestama ka Euroopa Komisjoni

(direktiivide artikli 18 lõike 1 alusel kehtestatava) rakendusaktiga kehtestatud

võrdõigusasutuste toimimise ühiseid näitajaid.

Lõikega 7 nähakse ette, et selleks, et volinik saaks lõike 1 punktis 7 viidatud nn olukorra

aruande koostamisel anda üldise hinnangu võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning

20

soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamise kohta riigis, on tal õigus saada vastavate

andmete valdajalt statistilist teavet ning VõrdKSi ja SoVSi alusel kohustatud isikutelt

ülevaateid kohustuste täitmise kohta. Uus õigus põhineb direktiivide artikli 16 lõikel 3. Kui

andmed on olemas riiklikus andmekogus, oleks asjakohane, et volinik pöörduks andmete

saamiseks esmajärjekorras riikliku andmekogu vastutava töötleja poole. Sellise andmekogu

puudumise korral on volinikul õigus saada andmeid ka muudelt andmevaldajatelt. Kehtiva

õiguse kohaselt piirdub voliniku õigus andmeid saada informatsiooniga, mis on vajalik

konkreetsetel juhtudel arvamuse andmiseks. Uue regulatsiooni eesmärk on toetada aruannete

kvaliteeti. Samuti aitab see leevendada ka voliniku väljendatud muret, et lisaks ressursi

nappusele on tal seni VõrKS § 16 punktis 7 ettenähtud ülesannet täita takistanud ka alusandmete

puudumine22.

Eelnõu § 1 punktid 21–35 (eelnõukohased VõrdKS §-d 161–191) reguleerivad detailsemalt

voliniku poole nõustamiseks või arvamuse saamiseks tehtud pöördumisi. Muudetud ja

täiendatud kujul regulatsioon muudab pöördumistele vastamise paindlikumaks ja paremini

pöördujate vajadusi arvestavaks. Samas toetab see voliniku väga piiratud ressursi optimaalset

kasutamist, võimaldades volinikul pakkuda kergematel juhtudel pigem nõustamist kui

põhjalikku uurimist nõudvat arvamust, vältides ressursi liigset kulutamist siis, kui avaldaja

tegelikult ei soovi või ei vaja voliniku eksperdiarvamust (nt pahatahtlik avaldus, lisaselgituste

andmata jätmine või menetlus mujal) või kui kiiremat ja tõhusamat abi on võimalik mujalt

saada. Nii saab volinik oma süvitsi analüüsimisele kuluva ressursi suunata avaldustele, mille

puhul tema asjatundlikkus annab inimesele parima võimaluse oma õiguste kaitseks või

vastutajatele tulemuslikuma tõuke edendamiskohustuse täitmiseks. Lisanduv

diskrimineerimisvaidluse osaliste ühisel soovil antav siduv arvamus võimaldab SoVSi ja

VõrdKSi täitmise üle toimuvaid vaidlusi parimaid valdkondlikke teadmisi omava sõltumatu

eksperdi abil senisest veelgi tõhusamalt kohtuväliselt lahendada.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse VõrdKSi §-ga 161, millega sätestatakse voliniku poole

nõustamiseks või arvamuse saamiseks pöördumiste üldine regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt on igaühel õigus voliniku poole pöörduda VõrdKS § 16 lõike 1 punkti 11 alusel

nõustamise (uus pädevus – eelnõu § 1 p 9) või § 16 lõike 1 punkti 3 alusel arvamuse saamiseks.

Sõnaselgelt keelatakse voliniku poole pöördumise takistamine. Keelul on eelkõige õigusselguse

loomise eesmärk, see on teadmiseks SoVSi ja VõrdKSi alusel kohustatud isikutele, kelle

tegevuse või tegevusetuse tõttu võivad inimesed soovida voliniku poole pöörduda. Samuti

saavad sellele vajaduse korral tähelepanu juhtida võimalikud diskrimineerimise ohvrid ning

volinik ise. Kuigi keelu rikkumise puhuks ei ole otseselt ette nähtud sanktsiooni, võib kohus,

töövaidluskomisjon või eelnõu kohaselt teatud juhul ka volinik arvestada seda näiteks hüvitise

suuruse üle otsustamisel.

Lõikega 2 täpsustatakse voliniku poole pöördumise formaadid. Isik võib voliniku poole

pöördumiseks valida tema jaoks sobivaima pöördumise vormi, näiteks pöörduda kas kirjalikult

paberil, elektrooniliselt (nii e-kirjaga kui ka voliniku kodulehe kaudu) või suuliselt (nt

22 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023.

21

helistades või vastuvõtul). Suulise pöördumise vormistab vajaduse korral avalduseks voliniku

kantselei töötaja. Kui nõustamise saamiseks on suuline pöördumine teiste vormidega võrdselt

kõigile kasutatav, siis arvamuse saamiseks pöördumise puhul on suulise pöördumise õigust

mõneti piiratud, kuna arvamuse andmiseks viib volinik läbi pikema ja põhjalikuma menetluse,

mis eeldab detailsemaid faktipõhiseid andmeid. Avalduse suuline esitamine on siiski võimalik

juhtudel, kui selleks on spetsiifiline põhjus, näiteks kui pöördujal on kirjalikku või elektroonilist

esitamist takistav puue, tal on puudulik kirjaoskus või tema võimalused avaldust muul moel

esitada tulenevad muudest asjaoludest, mille ületamist temalt oleks ebamõistlik eeldada.

Kui seadusega ei ole sätestatud menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju, määrab

pöördumisele vastamise toimingu vormi ja üksikasjad volinik. Vormi ja üksikasjade määramisel

peab volinik lähtuma eesmärgipärasuse, tõhususe, lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältima

isikutele liigsete kulutuste ja ebamugavuste tekitamist.

Lõikes 3 esitatakse direktiivide artiklist 6 tulenevalt nõuded, millist infot peab iga voliniku

poole nõustamise või arvamuse saamiseks pöördunud isik 10 tööpäeva jooksul saama. Direktiiv

näeb küll ette sellise info saatmise nõude vaid võimalikele diskrimineerimise ohvritele (iga isik,

kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise direktiivide tähenduses diskrimineeritud), kuid kuna

eelnõukohase seaduse alusel saaksid Eestis nõustamist küsida näiteks ka kohustatud isik, samuti

võimaliku diskrimineeritu lähedased, kolleegid, diskrimineerimise pealtnägijad, samuti

huvikaitseorganisatsioonid, siis laieneb teabe saamise õigus ka neile, sest ka nende pöördumise

korral võib vajalik informatsioon jõuda võimaliku ohvrini. Pöördujat teavitatakse tema

kirjeldatud olukorda käsitlevatest õigusaktidest ja õiguskaitsevahenditest, voliniku pädevusest

pöördumise aluseks olevas küsimuses ja asjakohastest menetlustest (sh menetluse tähtaeg),

pöördumisele kohaldatavatest konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reeglitest, kuid ka

teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu asjakohase toetuse

(nõustamine või muu) saamise võimalustest.

Lõike 4 kohaselt peab volinik tagama konfidentsiaalsuse nii nõustamiseks pöördunud isikule

kui ka isikule, kes pöördus küll arvamuse saamiseks, kuid kelle mure lahendamiseks volinik

pidas sobilikumaks nõustamist (eelnõu § 1 p 32 – VõrdKS § 18 (lg 1) uus punkt 6).

Nõustamiseks pöördunud õigustatud isikule tuleb tagada konfidentsiaalsus ka nõustamise

aluseks olevas olukorras kohustatud isiku puhul, st volinik ei või kohustatud isikule avaldada,

et tema tegevuse või tegevusetuse suhtes on voliniku poole pöördutud. Nõustamise teel

lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andmisel (nt oma tegevustest

ajakirjanduses rääkides) peab volinik tagama, et avaliku käsitlemise kaudu ei oleks tuvastatavad

ei nõustamiseks pöördunud õigustatud ega kohustatud isikud ega ka nt võimalik diskrimineerija

olukorras, kus inimene pöördub küsimaks nõu seoses tööandja või kaupade või teenuste

pakkuja võimaliku diskrimineeriva käitumise kohta. Konfidentsiaalsus aitab kaasa sellele, et

rohkem isikuid, sh kohustatud osapooli, nõu saamiseks voliniku poole pöörduks. See omakorda

tõhustab SoVSi ja VõrdKSi rakendamist. Arvamuse andmisel rakenduvaid

konfidentsiaalsusreegleid käsitletakse eelnõu § 1 punktides 24 ja 34.

Lõige 5 näeb ette, et nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele tuleb vastata esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Arvamuse andmise tähtaeg on reguleeritud VõrdKS

§ 17 eelnõukohases lõikes 5 (eelnõu § 1 p 25).

22

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse VõrdKS § 17 lõiget 1 täpsustusega, et diskrimineerimise

asetleidmise või edendamiskohustuse rikkumise kohta avalduse esitanud isikule viidatakse

edaspidi kui arvamuse taotlejale.

Samuti muudetakse selle punktiga VõrdKS § 17 lõiget 2, tuues senisest selgemalt välja voliniku

arvamuse eesmärgi. Eelnõuga ei muudeta arvamuse tegelikku iseloomu, vaid viiakse selle

eesmärgi kirjeldus paremini kooskõlla arvamuse mõtte ja senise praktikaga. Praeguse seaduse

kohaselt peaks voliniku arvamus andma hinnangu, mis alles koostoimes VõrdKSi, SoVSi,

Eestile siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega võimaldab (kellelgi teisel) hinnata, kas

konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõukohase sõnastusega

nähakse aga ette, et voliniku arvamus ise ongi eksperdihinnang selle kohta, kas konkreetses

õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seoses arvamuse andmise pädevuse

laiendamisega võimalikult võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiselt ka edendamiskohustuse

rikkumisele (eelnõu § 1 p 11), arvestatakse seda täiendust ka arvamuse eesmärgi

ümbersõnastamisel. Eesmärgi kirjelduses tuuakse välja ka, et arvamus peab põhinema voliniku

poolt väljaselgitatud asjaoludel ning olema põhjendatud. Arvamuse laiem eesmärk võimaldab

volinikul selles käsitleda ka struktuurseid probleeme, mitte ainult konkreetse isiku olukorda.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse VõrdKS § 17 lõiget 3 seoses VõrdKS kavandatava § 16

p 3 muutmisega (eelnõu § 1 p 12) nõudega, et edendamiskohustuse rikkumise kohta arvamuse

taotleja peab avalduses kirjeldama edendamiskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VõrdKS § 17 uue lõikega, milles kirjeldatakse voliniku

konfidentsiaalsuskohustuse ulatust arvamuse taotleja isiku osas suhtluses teise osapoolega, st

isikuga, keda avaldaja võrdse kohtlemise põhimõtte või edendamiskohustuse rikkumises

kahtlustab. Kavandatava lõikega 31 nähakse ette, et arvamuse taotleja, st avalduse esitaja

kirjaliku nõusolekuta võib volinik menetluse käigus anda informatsiooni üksnes avalduse sisu

kohta ja seda moel, mis ei võimalda avalduse esitaja isikut tuvastada. Näiteks on volinikul

võimalik avalduse saamisel esialgu pöörduda kohustuse võimaliku rikkuja poole küsimusega

üldise soolise võrdõiguslikkuse või võrdse olukorra kohta organisatsioonis. Samas on

tõenäoline, et eelkõige diskrimineerimise võimaliku asetleidmise puhul arvamuse andmiseks

vajaliku info kogumiseks on volinikul varem või hiljem vaja teisele osapoolele avaldada ka

pöörduja isik. Selleks on tal aga vaja selgitada olukorda arvamuse taotlejale, sh tema isiku

avaldamise põhjuseid, tema õigusi, kui teine osapool peaks näiteks hakkama käituma arvamuse

taotlejat ohvristavalt (VõrdKS § 3 lg 6), ning saada temalt tema isiku avaldamiseks nõusolek.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse VõrdKS § 17 lõikeid 4–6, täpsustades voliniku õigust

saada arvamuse andmiseks teistelt isikutelt teavet, arvamuse andmise tähtaega ja seda, millistel

juhtudel edastab volinik oma arvamuse lisaks arvamust küsinud isikule ja võrdse kohtlemise

nõuete täitmist õigustatud huviga jälgivale isikule (VõrdKS § 17 lg 1) ka isikule, kes vastutab

võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks

olevas olukorras.

Lõike 4 muudatustega laiendatakse voliniku teabe saamise õigust ka neile olukordadele, kus ta

annab arvamuse edendamiskohustuse võimaliku rikkumise küsimuses. Seatakse ka nõue, et

voliniku antav tähtaeg kirjalike selgituste andmiseks võimaliku diskrimineerimise asjaolude

kohta ning dokumentide või nende koopiate esitamiseks peab olema mõistlik. Teabe saamise

23

õigust täiendatakse, andes volinikule juurde õiguse teha asjaolude väljaselgitamiseks

kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid isikuid (nt organisatsiooni teised

töötajad, võimaliku diskrimineerimisjuhtumi tunnistajad jt), esitada järelepärimisi riiklikes

registrites ning teha teabe saamiseks koostööd järelevalve- ja muude asutustega (nt kui

järelevalveasutustel on pädevus, mida volinikul pole, kuid mis võimaldab saada arvamuse

andmiseks vajalikku teavet). Laiendatud õigus eeldab teistelt osalistelt suuremat valmidust teha

olukorra väljaselgitamisel volinikuga koostööd. Teabe saamise õigus on voliniku arvamuse

andmisel kriitilise tähtsusega – see on vajalik, et arvamus oleks teadmispõhine ning võtaks

arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, suurendades seeläbi ka arvamuse usaldusväärsust.

Muudatusettepanekud põhinevad võrdõigusasutuste direktiivide artiklil 8.

Lõikes 5 täiendatakse arvamuse andmise tähtaja regulatsiooni. Kui kehtiva õiguse kohaselt

peab volinik arvamuse andma kahe kuu jooksul avalduse esitamisest alates, siis eelnõu kohaselt

hakkab kahe kuu tähtaeg kulgema ajast, kui volinik on otsustanud, et avalduse aluseks olevat

küsimust ei oleks asjakohasem lahendada nõustamise teel (VõrdKS § 18 lg 1 uus punkt 6).

Praktikast tulenevalt nähakse ka ette, et juhul kui volinikul ei ole võimalik arvamust ettenähtud

tähtaja jooksul anda, võib ta tähtaega kuni kahe kuu võrra pikendada. Tähtaja pikendamisel

peab volinik sellest avalduse esitajat ka enne esialgse tähtpäeva saabumist ka teavitama ning

pikendamist põhjendama. Pikendamise vajadus võib tuleneda näiteks asja keerukusest, samuti

raskustest kas avaldajalt endalt või teistelt osapooltelt arvamuse andmiseks vajaliku (lisa)info

saamisel.

Lõikes 6 täpsustatakse, et arvamuse teisele osapoolele saatmiseks on vaja avalduse esitajalt

saada just kirjalik nõusolek. Sättesse lisatakse eelnõu § 1 punktiga 12 tehtavast täiendusest

tulenev viide ka edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale isikule.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse VõrdKS § 17 uute lõigetega, mis käsitlevad voliniku

õigust anda arvamusega koos ka ettepanekuid ning voliniku kohustust ennast teatud juhtudel

arvamuse andmise menetlusest taandada.

Lõikega 7 nähakse ette, et kui see on asjakohane, esitab volinik koos oma arvamusega ka

ettepanekud selle kohta, kuidas rikkumist heastada (nt kahju hüvitamine, vabandamine vms)

ning edasisi (sarnaseid) rikkumisi, sealhulgas sama rikkumise kordumist, ennetada. Näiteks

võib volinik soovitada viia organisatsioonis läbi laiem võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste

ja soolise võrdsuse analüüs ja kavandada tegevusi tuvastatud puudujääkide kaotamiseks,

vaadata üle palgasüsteem, täiendada sisekorraeeskirja, muuta tavasid, luua kord ahistamisest ja

diskrimineerimisest teavitamiseks ja kaebuste menetlemiseks, korraldada võrdse kohtlemise

teemadel koolitusi vms. Juhul kui sellised ettepanekud esitatakse, peab võrdse kohtlemise

põhimõtte järgimise või edendamiskohustuse eest vastutav isik andma volinikule kolme kuu

jooksul nende saamisest teavet, kuidas ettepanekuid on täidetud või kavatsetakse täita.

Tagasisidet andma kohustava normi eesmärk on suurendada tõenäosust, et voliniku ettepanekud

ei jää tähelepanuta ning rikkumise ja selle põhjustega tegelikult ka tegeldakse hoolimata sellest,

et voliniku arvamus ei ole õiguslikult siduv. Kohustus annab volinikule võimaluse arvamuse

andmise järel proaktiivselt rikkujaga kontakteeruda, nt tähtpäeva lähenedes kohustust meelde

tuletada, ettepanekute täitmise toetamiseks nõustamist pakkuda. Uus regulatsioon lähtub

direktiivide artikli 9 lõikest 2.

24

Lõikega 8 sätestatakse, et volinik peab ennast arvamuse andmise menetlusest taandama, kui

ilmnvad põhjused, miks ta ei saa arvamuse andmisel erapooletuks jääda. Sellised põhjused

võivad esineda näiteks asjaoludel, mille puhul TsMS § 23 näeb ette kohtuniku taandumise

kohustuse. Näiteks peab volinik menetlusest taanduma, kui ta on isiklikult (nt juhtum puudutab

tema enda tegevust väljaspool ametikohustuste täitmist – nt tema tegevust õppejõuna),

perekondlikult või muul moel seotud arvamuse taotleja või avalduse esemega. Voliniku

menetlusest taandumise korral täidab tema ülesandeid tema asetäitja-nõunik (vt eelnõu § 1 p

6).

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse VõrdKS § 18 pealkirja viitega arvamuse andmisest

loobumisele. Tegemist on tehnilise muudatusega, et pealkiri väljendaks täpsemalt paragrahvi

sisu.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse sarnaselt VõrdKS § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa

viitega arvamuse andmisest loobumisele. Tegemist on tehnilise muudatusega, et sissejuhatav

lauseosa sobituks paremini lõikes esitatud punktidega. Sissejuhatav lauseosa sõnastatakse

tervikuna ilma sõnata võima (st volinik keeldub või loobub arvamuse andmisest, mitte võib

keelduda või loobuda), kuna loetletud juhtudel ei ole vaja anda volinikule diskretsiooniõigust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 1 võimalusega, et volinik

keeldub või loobub arvamuse esitamisest ka juhul, kui avaldus ei puuduta VõrdKSi või SoVSi

reguleerimis- ega kohaldamisala. Täiendus on praktikas vajalik eelkõige VõrdKSi jätkuvalt

tunnusepõhiselt eristatud kohaldamisala tõttu, sest voliniku pädevus on otseselt VõrdKSi ja

SoVSi reguleerimis- ja kohaldamisalaga piiratud.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 2, võimaldades volinikul

arvamuse andmisest keelduda ka siis, kui ta on andnud samal alusel ja sama eseme kohta

eelnevalt siduva arvamuse. See välistab juhtumid, kus volinik peaks asja uuesti menetlema, kui

üks siduva arvamuse saanud osapooltest lõpptulemusega siiski rahul ei ole.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 3 ning lisatakse arvamuse

andmisest keeldumise aluste hulka ka juhud, mil samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud

vaidemenetlus, tehtud vaideotsus või algatatud töövaidluskomisjonis lepitusmenetlus või

sõlmitud lepituskokkulepe. Töövaidluskomisjonis lepitusmenetluse läbiviimise ja

lepituskokkuleppe sõlmimise võimalus lisandus Eesti õigusesse 2018. aastal töövaidluse

lahendamise seaduse jõustumisel.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse VõrdKS § 18 lõiget 1 lisapunktidega, kus on uued alused

volinikul arvamuse andmisest keeldumiseks või loobumiseks. Uued alused antakse voliniku

töös ilmnenud vajaduste põhjal ning need võimaldavad senisest paremini säästa voliniku ja

tema kantselei väga piiratud inimressurssi ebaotstarbekate avalduste põhjaliku menetlemise

pealt, vabastades seda muu hulgas eelnõuga antavate uute ülesannete täitmiseks.

Punkti 4 kohaselt võib volinik arvamust mitte anda ka juhul, kui avalduses esitatud

informatsioon on arvamuse andmiseks ebapiisav ja arvamuse taotleja ei ole voliniku antud

tähtajaks asjakohast lisainformatsiooni esitanud.

Punkt 5 võimaldab jätta arvamuse andmata, kui arvamuse taotleja on avalduses teadlikult

esitanud valeinfot või tegutseb pahauskselt.

25

Punkt 6 näeb volinikule ette võimaluse jätta arvamus andmata ka siis, kui avalduse aluseks olev

küsimus on asjakohane lahendada hoopis nõustamise teel. Lisatingimuseks on, et arvamuse

andmise asemel nõustamine ei või kahjustada arvamuse taotleja võimalusi oma VõrdKSis või

SoVSis sätestatud õigusi kaitsta. Muudatus lähtub voliniku praktikas ilmnenud vajadusest.

Kõik isikute poolt formaalselt arvamuse andmiseks esitatud avaldused ei nõua põhjalikku

uurimist ja analüüsi – küsimus võib olla võimalik, kiirem ja praktilisem lahendada seaduse

selgitamise ja nõustamise teel. Selline võimalus aitab volinikul kasutada optimaalselt oma

piiratud ressurssi, kuid mitte isikutele vajaliku abistamise arvel.

Punktiga 7 sätestatakse võimalus arvamust mitte anda, kui arvamuse taotlejal on võimalus

kasutada muid, tõhusamaid ja kiiremaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks. Sellisel

juhul nõustab volinik arvamuse taotlejat tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamise

küsimuses. Tõhusam võib olla näiteks vaide esitamine või vaidluse lahendamine

töövaidluskomisjonis, mille otsused on siduvad ja mille kaudu saab isik nõuda ka talle

diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist.

Punkt 8 võimaldab volinikul keelduda arvamuse andmisest ka siis, kui arvamust küsitakse asjas,

mille puhul volinik kui institutsioon on konkreetses asjas võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimise või edendamiskohustuse täitmise eest vastutav isik. Kui avalduse aluseks olev

diskrimineerimise või edendamiskohustuse rikkumise kahtlus puudutab voliniku kui

institutsiooni tegevust, ei ole volinik ega tema kantselei piisavalt erapooletud eksperdiarvamuse

andmiseks. Sellistel juhtudel on arvamuse taotlejal võimalik pöörduda näiteks õiguskantsleri

poole.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VõrdKS § 18 uute lõigetega, mis reguleerivad voliniku

tegevust lõikes 1 loetletud võimaluste kasutamise korral.

Lõige 2 kohustab volinikku teavitama arvamuse taotlejat lõike 1 punktide 1–6 alusel arvamuse

andmisest loobumisest või keeldumisest mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu

möödumisel avalduse saamisest. Avalduse taotlejat tuleb teavitada kirjalikult ning talle

selgitada loobumise või keeldumise põhjuseid. Kuni kahe kuu pikkune tähtaeg on vajalik

sellepärast, et volinik võib olla avaldust juba erineva põhjalikkusega menetlenud (nt küsinud ja

oodanud lisainformatsiooni erinevatelt osalistelt), enne kui selgub keeldumiseks või

loobumiseks põhjust andev asjaolu. Sätte aluseks on võrdõigusasutuste direktiivide artikli 6

lõige 4.

Lõige 3 näeb ette, et juhul kui arvamuse andmisest loobumise põhjuseks on asjaolu, et avalduse

taotlejal oleks oma õiguste kaitsmiseks voliniku arvamusest tõhusam või kiirem võimalus, või

kui volinik ei saa arvamust anda, kuna avalduse keskmes on voliniku institutsiooni enda

tegevus, siis peab volinik arvamuse taotlejat sellest avalduse saamisest arvates hiljemalt

kolmandal tööpäeval teavitama. Samuti peab volinik nõustama ning vajaduse korral ka

abistama arvamust taotlenud isikut sobivama õiguskaitsevahendi kasutamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VõrdKS § 19, mis käsitleb avalduse uurimistulemuste

avalikustamist. Tekst viiakse paremini kooskõlla pealkirjaga ning regulatsiooni täpsustatakse

võimalike diskrimineerimisohvrite paremaks kaitseks. Kui kehtiva § 19 kohaselt võib volinik

anda avalikkusele arvamuse taotleja nõusolekuta informatsiooni „üksnes menetletava avalduse

sisu kohta“ (st pealkiri viitab uurimistulemustele, kuid säte ise käsitleb alles menetluses olevat

26

ehk menetletavat avaldust), siis muudetud sõnastuse kohaselt võib volinik anda arvamuse

taotleja kirjaliku nõusolekuta avalikkusele informatsiooni üksnes avalduse sisu ja voliniku

arvamuse kohta ning seda tuleb teha selliselt, et arvamuse taotleja isik ei oleks tuvastatav.

Näiteks aastaaruandes avalduste kohta infot andes teeb volinik seda anonüümitult.

Uue sõnastuse kohaselt ei või volinik menetluse kestel, st siis, kui arvamus on alles

kujundamisel, avalikkusele arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta infot anda ka üksnes

avalduse sisu kohta.

Direktiivide artikli 11 eesmärgist lähtuvalt nähakse muudatusega lisaks ette, et juhul kui volinik

annab hinnangu, et VõrdKSi või SoVSi rikkumist ei ole toimunud, peab volinikul olema

avalikkusele tema isiku kohta info andmiseks ka selle isiku luba, kelle tegevuse või

tegevusetuse kohta arvamust taotleti.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VõrdKSi uue §-ga 191, milles reguleeritakse täpsemalt

volinikule antavat uut alternatiivset vaidluste lahendamise pädevust – voliniku siduva arvamuse

andmist (eelnõu § 1 p 13, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 31).

Lõike 1 kohaselt võivad diskrimineerimisvaidluse pooled ühiselt pöörduda voliniku poole

siduva arvamuse saamiseks võimaliku diskrimineerimise toimumise kohta. Siduva arvamuse

andmisel kohaldab volinik arvamuse andmist käsitlevaid §-e 17 ja 18, välja arvatud, kui §-ga

191 sätestatakse eriregulatsioon. VõrdKSis reguleerimata küsimustes rakendub

haldusmenetluse seadus (VõrdKS § 2 lg 4 ja kavandikohase põhimääruse § 8 lg 1).

Lõige 2 näeb ette, et siduva arvamuse saamiseks peavad vaidluse osapooled esitama volinikule

ühise avalduse. Avaldus võib olla kas kirjalikult paberil või elektrooniline ning vastavalt

(digi)allkirjastatud. Ühises avalduses tuleb kirjeldada vaidluse eset, st tuua välja õiguslik

küsimus, mille üle vaieldakse. Ühine avaldus on vajalik kinnitamaks mõlema poole soovi ja

valmidust, et volinik vaidluse siduva arvamusega lahendaks. Avaldusele saavad mõlemad

pooled lisada omapoolse kirjelduse vaidluse aluseks olevast olukorrast.

Lõikes 3 rõhutatakse, et vaidluse pooli tuleb siduva arvamuse andmisel kohelda võrdsena ning

mõlemale tuleb anda võimalus oma seisukohtade avaldamiseks. Nähakse ka ette, et siduva

arvamuse andmisel ei kohalda volinik VõrdKS § 8 lõike 2 teist lauset, st kui isik, keda teine

osapool kahtlustab diskrimineerimises, keeldub tõendamast, et ta ei ole rikkunud võrdse

kohtlemise põhimõtet, ei võrdsusta volinik seda selles menetluses diskrimineerimise

omaksvõtuga. Sellisel juhul tuleb volinikul vastavalt kavandatava § 191 lõikele 6 siduva

arvamuse andmise menetlus lõpetada arvamust andmata poole menetluses mitteosalemise tõttu.

Lõikega 4 sätestatakse konfidentsiaalsusreeglid. Kui tavalise arvamuse andmise puhul kaitseb

seadus eelkõige arvamuse taotlejat, siis siduva arvamuse puhul tagatakse konfidentsiaalsus

mõlemale poolele. Ka arvamus ise antakse ainult vaidluspooltele ning avalikkusele võib nii

vaidluspoolte kui ka sisu kohta anda mõlema poole kirjaliku nõusolekuta infot vaid viisil, mis

ei võimalda poolte isikuid tuvastada. See tähendab ka, et kui infot avalikkusele sellisel moel

anda ei ole võimalik, siis saab volinik konkreetse siduva arvamuse kohta esitada vaid statistilist

infot (nt vaidluse aluseks olnud tunnuse ja eluvaldkonna kohta). Suurem konfidentsiaalsus on

n-ö soodustingimus, mis eeldatavalt suurendab võimalike rikkujate valmidust siduva arvamuse

saamiseks voliniku poole pöörduda.

27

Lõikega 5 nähakse ette võimalus, et poolte soovil võib volinik asjakohasel juhul esitada oma

siduvas arvamuses lisaks arvamusele diskrimineerimise asetleidmise kohta ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral olukorra muutmiseks ja tulevaste

rikkumiste ennetamiseks tehtavatele ettepanekutele (eelnõu § 1 p 26, eelnõukohane VõrdKS

§ 17 lg 7) ka ettepaneku diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel

heastamiseks. Seda tehes peab volinik lähtuma VõrdKS § 24 sätestatud kriteeriumidest.

Lõikega 6 nähakse ette juhud, mil volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse

arvamust andmata. Seda teeb volinik siis, kui pooled sõlmivad kompromissi (erinevalt TsMSi

alusel toimuvast vahekohtumenetlusest volinik kompromissi oma arvamusena ei kinnita) või

lepivad muul põhjusel kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises (p 1). Volinik lõpetab

arvamuse andmise menetluse arvamust andmata ka siis, kui pool(ed) menetluses oma algsest

ühisest sooviavaldusest hoolimata ei osale või teavitab vaidluse üks pool volinikku taotlusest

loobumisest (p 2).

Lõige 7 näeb ette, et siduv arvamus on vaidluspooltele täitmiseks kohustuslik. See tähendab, et

kui vaidluspooled on usaldanud diskrimineerimise asetleidmise tuvastamise volinikule ning

volinik ei ole olnud sunnitud seaduses ettenähtud tingimuste täitumise tõttu menetlust arvamust

andmata lõpetama (vt eelmine lõik), tuleb pooltel voliniku hinnangut aktsepteerida. Samuti

tähendab see, et kui volinik on esitanud arvamuses ettepanekud (diskrimineeriva) olukorra

muutmiseks ja/või tulevaste rikkumiste ennetamiseks, peab SoVSi või VõrdKSi nõudeid

rikkunud pool voliniku ettepanekutest lähtuvalt ka käituma. Võttes arvesse, et volinik saab

siduva arvamuse anda vaid juhul, kui kumbki pool seda oma käitumisega ei takista, võib

eeldada, et kohustatud pool ettepanekuid täidab. Samas nähakse lõike 7 teises lauses ette ka

kohustus volinikku ettepanekute täitmisest teavitada hiljemalt ühe kuu möödumisel täitmiseks

antud tähtaja möödumisest. Kui selgub, et ettepanekud on siiski täitmata ja selleks ei ole ka

objektiivseid põhjuseid, võib volinik otsustada näiteks toetada diskrimineerimise ohvrit samas

asjas kohtusse pöördumisel (sh esindajana).

Lõikes 8 nähakse ette, et kui volinik on poolte soovil teinud oma siduvas arvamuses ettepaneku

ka diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel heastamiseks ning

heastamiseks kohustatud pool ei ole seda tähtajaliselt teinud, võib õigustatud pool endiselt

pöörduda hüvitamise nõudega kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Inimesele on sel juhul aga

pöördumisel toeks juba voliniku põhjendatud arvamus ning kui volinik peab seda asjakohaseks,

võib ta inimest kohtu või TVK poole pöördumisel ka toetada.

Eelnõu § 1 punktidega 36–40 täpsustatakse voliniku volituste lõppemise regulatsiooni, võttes

arvesse tema uut nimetamise korda.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VõrdKS § 20 lõiget 1, jättes tekstist välja viite vajadusele

lõikes 1 loetletud tingimuste tekkimise korral (nt ametis oleku tähtaja möödumine,

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, surm) volinik veel eraldi (kavandatava muudatuse

kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt) ametist vabastada. Ainsateks juhtudeks, kui volinik Vabariigi

Valitsuse poolt ametist vabastatakse, jäävad omal soovil ametist tagasiastumine (eelnõu § 1 p

38, eelnõukohane VõrdKS § 20 lg 1 punkt 2) ja kuus kuud järjest kestev võimetus täita oma

ülesandeid (eelnõu § 1 p 39, eelnõukohane VõrdKS § 21 lg 1).

28

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VõrdKS § 20 kehtivat punkti 1 (eelnõukohane VõrdKS

§ 20 lg 1 p 1). Tegemist on tehnilise muudatusega, millega asendatakse eelnõust tulenevate

muudatuste tõttu viide sättele, milles on ette nähtud voliniku ametis oleku tähtaeg.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse VõrdKS § 20 teise lõikega, milles täpsustatakse voliniku

ametist vabastamise kord omal soovil tagasiastumise korral. Selle kohaselt peab volinik ametist

tagasiastumise avalduse esitama valdkonna eest vastutavale ministrile (praegu majandus- ja

tööstusminister). Avalduse rahuldamise otsustab ja voliniku vabastab oma otsusega ametist

valitsus, kes kavandatavate muudatuste kohaselt voliniku ka ametisse nimetab.

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse VõrdKS § 21 lõiget 1, täpsustades ka seal, et voliniku

ametist vabastaja (kui ta on haiguse tõttu või muul põhjusel olnud kuus kuud järjest kestvalt

võimetu täitma oma ametiülesandeid) ja seeläbi ka kirjeldatud juhul vabastamise vajaduse üle

otsustaja on valitsus.

Eelnõu § 1 punktiga 40 tehakse tehniline muudatus VõrdKS § 21 lõikes 2, asendades viite

käskkirjale viitega Vabariigi Valitsuse korraldusele.

Eelnõu § 1 punktidega 41 ja 42 tugevdatakse voliniku ja tema asetäitja-nõuniku sõltumatust,

nähes ette nende poliitilise erapooletuse nõude. Vastavalt muudetakse ka erakonnaseadust (vt

eelnõu § 3).

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VõrdKS § 22 lõiget 1 uue punktiga, mille kohaselt

nähakse ette, et volinik ei tohi ametisoleku ajal olla erakonna liige ega osaleda ühelgi muul

moel erakonna tegevuses. See täpsustus on vajalik voliniku poliitilise sõltumatuse tagamiseks.

Sarnane tegevuspiirang on seatud näiteks õiguskantslerile (ÕKS § 12 lg 1 p 2), Andmekaitse

Inspektsiooni juhile (IKS § 52 lg 2) ja kohtunikele (kohtute seaduse § 49 lg 2 p 2, kus piirang

on sõnastatud keeluna olla erakonna liige).

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse VõrdKS § 22 lõikega 3, millega nähakse ette, et erakonda

kuulumise ja selle tegevuses muul moel osalemise piirang laieneb ka voliniku asetäitja-

nõunikule. Sarnaselt ei või erakonna liikmeks olla lisaks õiguskantslerile ka tema nõunikud

(erakonnaseaduse § 5 lg 3 p 1).

Eelnõu § 1 punktidega 43–45 viiakse sisse muudatused VõrdKS 5. peatükki, mis käsitleb

diskrimineerimisvaidluste lahendamist. Samad muudatused viiakse eelnõu §-ga 4 sisse SoVSi

vastavatesse sätetesse.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse VõrdKS § 23 (eelnõukohane lõige 1), mis käsitleb

diskrimineerimisvaidluste lahendamist. Kui praegu näeb VõrdKS ette, et

diskrimineerimisvaidlusi lahendab lepitusmenetluse korras ainult õiguskantsler, siis

muudatusega nähakse ette, et ka töövaidluskomisjon (TVK) võib diskrimineerimisasjas

lepitusmenetlust läbi viia, kuid seda vaid TvLS § 34 lõikes 2 nimetatud juhul ehk siis, kui

lepitusmenetluseks avaldatakse soovi töövaidluskomisjonis juba lahendamisel oleva

diskrimineerimisvaidlust hõlmava töövaidluse lahendamise kestel. Sellisel juhul ei oleks

mõistlik suunata pooli diskrimineerimisvaidlust lepitusmenetluse korras lahendama

õiguskantsleri juurde, kuna eeldatavalt on TVK asja avalduse alusel teatud määral juba

menetlenud. Tegemist on siiski piiratud juhtudega. Kui pooled teavad juba enne TVK poole

29

pöördumist, et soovivad tööalase diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras,

tuleks neil selleks pöörduda õiguskantsleri poole. Eelnõuga lisandub võimalus pöörduda

vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ka voliniku poole siduva (eksperdi)arvamuse saamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VõrdKS § 23 lõikega 2, milles viidatakse eelnõuga

lisanduvale võimalusele, et diskrimineerimisvaidluse pooled võivad kokkuleppel pöörduda

vaidluse lahendamiseks ühiselt ka voliniku poole temalt siduva arvamuse saamiseks (vt eelnõu

§ 1 p 13).

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse VõrdKS § 25 teise lõikega, nähes ette diskrimineerimise

korral kahjunõude esitamise tähtaja kulgemise peatumise ajaks, mil õiguskantsler viib läbi

lepitusmenetlust või volinik menetleb siduva arvamuse andmist. See on vajalik, kuna mõlemal

juhul võib menetlus vähemalt ühe poole soovil või tegevusetuse tõttu ka tulemusetult katkeda,

mis juhul peab võimaliku diskrimineerimise ohvrile jätkuvalt jääma võimalus pöörduda oma

õiguste kaitseks ja hüvitise saamiseks kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Kulgemise

peatumine on vajalik ka seetõttu, et voliniku siduva arvamuse küsimisel on pooltel õigus, kuid

mitte kohustus küsida ettepanekut ka kahju hüvitamise kohta. Samuti on kulgemise peatumine

oluline diskrimineerimisohvri õiguste tagamiseks neil juhtudel, kui volinik on küll poolte soovil

esitanud oma arvamuses ettepaneku kahju hüvitamiseks, kuid kohustatud pool ei ole seda

ettepanekut täitnud (vt eelnõu § 1 punkt 35, eelnõukohane uus § 191 lg 8).

Eelnõu § 1 punktiga 46 nähakse ette normitehnilise märkuse täiendamine viidetega kahele

ülevõetavale direktiivile.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust seoses voliniku värbamise ja ametisse

nimetamise korra muutmisega VõrdKSis.

Punktiga 1 muudetakse ATS § 14 lõike 4 teist lauset, mis näeb ette, et volinikule võib

teenistusülesannete täitmiseks kehtestada täpsustavaid ja lisanõudeid tema ametisse nimetamise

õigust omav isik (kehtiva õiguse kohaselt valdkondlik minister). Kuna eelnõuga muudetakse

kehtivat voliniku värbamise ja ametisse nimetamise korda, sealhulgas sätestatakse tema

pädevusnõuded (mis kehtivad ka tema asetäitja-nõunikule, vt eelnõu § 1 punkt 8), on vaja muuta

ka ATSi regulatsiooni. Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse voliniku ja tema asetäitja-nõuniku

teenistusülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste nõuded VõrdKSis.

Punktiga 2 täiendatakse ATS § 16 lõiget 6 selliselt, et sisekonkursiga või ka üldse konkursita

ametikoha täitmise võimalused ei laieneks volinikule, nii nagu see on valitsusasutuste juhtide

puhul. See tähendab, et voliniku ametikoha täitmiseks tuleb alati korraldada avalik konkurss (vt

eelnõu § 1 p 8).

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkt 6, mis näeb

ette voliniku ametisse nimetamise viieks aastaks, kuna tegemist on nii kehtiva (VõrdKS § 15

lg 2) kui ka eelnõukohase seaduse (eelnõu § 1 p 8, eelnõukohane uus § 151 lg 4) regulatsiooni

kordusega. Õigusselguse ja regulatsiooni kompaktsuse huvides on asjakohasem, kui voliniku

valimist ja ametisse nimetamist spetsiifiline regulatsioon koondub VõrdKSi.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse erakonnaseaduse § 5 lõiget 3 uue punktiga 61, mille kohaselt ei või

erakonna liikmeks olla ka volinik ega tema asetäitja-nõunik.

30

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõiget 1 uue punktiga 16, millega

lisatakse volinik ja tema asetäitja-nõunik nende isikute hulka, kes peavad oma huvid vastava

deklaratsiooniga igal aastal avaldama. Täienduse eesmärk on tagada läbipaistvuse kaudu

paremini voliniku sõltumatus ja erapooletus.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-e 12 ja 14, viies seal olevasse

diskrimineerimisvaidluste lahendamise sätetesse sisse VõrdKS §-dega 23 ja 25 identsed

muudatused. Muudatuste selgitused on juba esitatud eelnõu § 1 punktide 43–45 käsitluses.

Punktiga 1 nähakse ette, et poolte soovil võib TVK lahendada töövaidlusasjas tekkinud

diskrimineerimisvaidlusi ka lepitusmenetluse korras, kui selline soov tekib pooltel juba

menetluses oleva töövaidluse lahendamise kestel.

Punktiga 2 nähakse ette, et diskrimineerimisvaidluse pooled võivad vaidluse lahendamiseks

pöörduda vastavalt võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punktile 31 voliniku poole siduva

arvamuse saamiseks.

Punktiga 3 täiendatakse SoVS § 25 teise lõikega, nähes ette, et kahju hüvitamise nõude

aegumise tähtaja kulgemine peatub õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku

läbiviidava siduva arvamuse andmise menetluse ajaks.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse eelnõukohase seaduse jõustumisajaks 19. juuni 2026, mis on

võrdõigusasutuste direktiivide ülevõtmise tähtaeg.

4. Eelnõu terminoloogia

Uue terminina tuuakse võrdse kohtlemise seadusesse põimdiskrimineerimine (vt eelnõu § 1

punkti 1 selgitust seletuskirja 3. peatükis).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle kaks direktiivi:

- nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute

võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või

veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse

kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste

kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste

valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL.

Direktiividega lepiti Euroopa Liidus esmakordselt kokku siduvates miinimumnõuetes

liikmesriikide võrdõigusasutuste sõltumatusele, pädevusele, volitustele, ressursile ja nende

teenuste kättesaadavusele. Miinimumstandardite kehtestamisega sooviti parandada

võrdõigusasutuste tulemuslikkust ja tagada nende sõltumatus, et tugevdada direktiividest

31

79/7/EMÜ23, 2000/43/EÜ24, 2000/78/EÜ25, 2004/113/EÜ26, 2006/54/EÜ27 ja 2010/41/EL28

(edaspidi võrdse kohtlemise direktiivid) tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist29.

Direktiivide vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.

Artikli 2 kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu asutust (nn võrdõigusasutust),

kellele antakse direktiivides 2024/1499 ja 2024/1500 sätestatud pädevus edendada võrdset

kohtlemist ja täita direktiivides sätestatud ülesandeid. Direktiivid ei piira tööinspektsioonide

ega muude järelevalveasutuste pädevust ega sotsiaalpartnerite õigusi ega volitusi, ka mitte

seoses kollektiivlepingutega ning kohtumenetluses esindamise ja kaitsmisega.

Eestis on võrdõigusasutuseks, kellele antakse direktiivides viidatud pädevus, võrdse kohtlemise

seaduse 4. peatüki alusel tegutsev soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja teda

teenindav kantselei.

Artikkel 3 sätestab nõuded võrdõigusasutuste sõltumatuse tagamiseks. Võrdõigusasutused

peavad olema vabad mis tahes välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest, usulisest30). Nad ei

tohi oma ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel saada (st ei küsida ega vastu võtta)

juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt. Neil peab

olema õigus ise otsustada oma rahaliste ja muude vahendite, struktuuri, vastutuse, personali (sh

töötajate valik ja juhtimine31) ja organisatsiooniliste küsimuste (sh prioriteetide32) üle.

Liikmesriikidel on kohustus kehtestada läbipaistvad reeglid (nt nõue täita ametikohad avalike

konkursside kaudu33) võrdõigusasutuses otsustus- ja juhtimisõigusega isikute valiku, ametisse

nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise kohta, et tagada nende pädevus

ja sõltumatus. Liikmesriigid peavad tagama, et võrdõigusasutused looksid sisemise struktuuri

(nt töökorralduse ja menetlused34), mis võimaldab sõltumatut ja vajadusel erapooletut

tegutsemist. See on oluline potentsiaalselt vastuoluliste ülesannete – nt juhtumi uurimine ja

juhtunule hinnangu andmine – puhul, eriti kui võrdõigusasutus võib teha siduvaid otsuseid35.

Kui võrdõigusasutuse roll on antud mitme mandaadiga asutusele, st asutusele, mis täidab ka

muid ülesandeid (nt ombudsman või inimõiguste institutsioon), peab liikmesriik seisma hea

23 Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta

sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.01.1979, lk 24–25). 24 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või

etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.07.2000, lk 22–26). 25 Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale

pääsemisel (EÜT L 303, 02.12.2000, lk 16–22). 26 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja

teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37–43). 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.07.2006, lk 23–36). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180,

15.07.2010, lk 1–6). 29 Direktiivi 2024/1500 puhul on välja toodud, et see ei mõjuta direktiivi (EL) 2023/970 (nn palkade läbipaistvuse direktiivi)

konkreetsemaid sätteid, milles küll ka võrdõigusasutustele viidatakse. 30 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 31 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 32 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 33 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 34 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 19, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 18. 35 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 19, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 18.

32

selle eest, et asutuse sisestruktuur tagaks võrdsusteemaliste ülesannete sõltumatu (ja tõhusa36)

täitmise.

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 15 lg 1) on juba volinik iseseisvalt tegutsev sõltumatu ja

erapooletu asjatundja. Tema sõltumatuse selgemaks tagamiseks vastavalt direktiivi nõuetele

keelatakse eelnõuga selgesõnaliselt mis tahes sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse

tegevusse ja selle mõjutamine (eelnõu § 1 p 7), reguleeritakse detailsemalt voliniku valimist,

muudetakse tema ametisse nimetamise ning volituste lõppemise / ametist vabastamise korda

ning sätestatakse miinimumnõuded voliniku asetäitja-nõuniku valimisel ja tema ametisse

nimetamise kord (eelnõu § 1 p 8 ja p-d 36–40), nähakse ette, et volinik ja tema asetäitja-nõunik

ei või ametis oleku ajal olla erakonna liikmed ega osaleda muul moel erakonna tegevuses

(eelnõu § 1 p-d 41 ja 42, § 3). Voliniku ja kantselei põhimääruses pannakse volinikule kohustus

kantselei struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel tagada erinevate ülesannete täitmisel

sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmine.

Artikkel 4 kohustab liikmesriike tagama, et igal võrdõigusasutusel oleksid piisav inim- ja

rahaline ressurss ning tehnilised vahendid (sh kvalifitseeritud töötajad, sobivad ruumid ja

taristu37) kõigi oma ülesannete tõhusaks (sh mõistliku ajaga ning riigisiseses õiguses sätestatud

tähtaegade jooksul38) täitmiseks ja pädevuse tõhusaks kasutamiseks kõigi võrdse kohtlemise

direktiivides reguleeritud tunnuste ja valdkondade puhul. Nõue kehtib ka juhul, kui

võrdõigusasutus on osa mitmes valdkonnas tegutsevast / mitme mandaadiga asutusest. Seda

tuleb silmas pidada ka võrdõigusasutusele uute ülesannete andmisel39. Oluline on ka rahaliste

vahendite stabiilsus, nende ettevaatav mitmeaastane kavandamine, samuti peaksid need

võimaldama katta kulusid, mida on keeruline planeerida (nt kaebuste arvu suurenemine,

kohtukulude katmise vajadus, automatiseeritud süsteemide kasutamine)40. Muu hulgas peab

võrdõigusasutuse ressurss (nii inim- kui tehniline) võimaldama tal nii kasutada

automatiseeritud süsteeme (sh tehisintellektil põhinevaid) oma töös kui hinnata selliste

süsteemide vastavust võrdse kohtlemise nõuetele41.

Kehtiv õigus (VõrdKS § 15 lg 3, voliniku põhimääruse § 4) reguleerib voliniku eelarve

küsimusi põgusalt. VõrdKS näeb ette, et voliniku tegevust finantseeritakse riigieelarvest ning

põhimäärus täpsustab, et voliniku ja kantselei tegevuseks vajalikud kulud nähakse ette

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real ning majandustehinguid

kajastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamisarvestuses ja

valisemisala majandusaasta aruandes. Praktikast võib veel välja tuua, et voliniku eelarvet

kajastatakse iga-aastases riigieelarve seaduses sõltumatute institutsioonide paragrahvis ja

voliniku teenuse indikatiivset nelja-aastast rahastamiskava soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programmi lisas 2. Õigusselguse tagamiseks kirjeldatakse senist regulatsiooni ja

praktikat eelnõu kohaselt VõrdKSis (eelnõu § 1 p-d 4 ja 5), nähes direktiivi nõuete põhjal ka

ette, et voliniku eelarve määramisel tuleb tagada selle stabiilsus ja piisavus kõigi tema

36 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 20, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 19. 37 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 38 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 39 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 40 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 22, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 21. 41 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 22, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 21.

33

ülesannete tulemuslikuks saavutamiseks ning et eelarve kärpimine peab olema põhjendatud ja

proportsionaalne teiste kärbetega riigieelarves.

Artikkel 5 keskendub liikmesriigi kohustustele ja võrdõigusasutuste pädevusele, mis ulatub

kaugemale juriidilisest võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest, käsitledes teadlikkuse

suurendamist, (diskrimineerimise) ennetamist ja (võrdse kohtlemise) edendamist. Nende

tegevuste eesmärk on tegeleda diskrimineerimise struktuursete aspektidega ja aidata kaasa

sotsiaasetele muutustele42. Selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid (nt

strateegiad), et parandada elanikkonna teadlikkust ELi võrdse kohtlemise valdkonna

direktiividest tulenevatest õigustest ning võrdõigusasutuste olemasolust ja teenustest. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata diskrimineerimisohus olevatele inimestele ja rühmadele.

Võrdõigusasutused peavad olema volitatud tegelema diskrimineerimise ennetamise ja võrdse

kohtlemise edendamisega. Selline tegevus võib hõlmata positiivsete meetmete ja võrdsuslõime

rakendamise soodustamist, selleks koolituste, nõustamise, toe pakkumist, osalemist avalikes

aruteludes, suhtlust sidusrühmadega, samuti heade tavade leviku toetamist. Nende tegevuste

elluviimisel peab võrdõigusasutustel olema võimalik võtta arvesse võrdse kohtlemise

direktiivides käsitletud tunnuste (nt sugu ja rahvus või usulised veendumused) kombineeritud

koosmõjul tekkinud intersektsionaalsest diskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi. Intersektsionaalsele diskrimineerimisele tuleb tähelepanu pöörata ka

diskrimineerimise kohta andmete kogumisel ning ohvrite abistamisel43. Tegevuste elluviimisel

tuleb kasutada iga sihtrühma jaoks sobivaimaid teavitusvahendeid ja -viise. Erilist tähelepanu

tuleb pöörata rühmadele, kellel on raskusi info kättesaamisega nt tulenevalt nende ebakindlast

majanduslikust seisundist, vanusest, puudest, kirjaoskusest, kodakondsusest, elanikustaatusest

või veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumisest.

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 9) on volinikul juba pädevus võtta kasutusele

meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Seda pädevust

toetavad näiteks ka ülesanded teha valitsusele ja valitsusasutustele, samuti KOVi üksustele ning

nende asutustele ettepanekuid õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (VõrdKS § 16 p 5)

ning nõustada ja teavitada valitsust ja valitsusasutusi ning KOVi üksuste asutusi (kellel kõigil

on nt SoVS § 9 kohaselt ulatuslikud soolise võrdsuse edendamise kohustused, samuti nii SoVSi

kui ka VõrdKSi alusel edendamiskohustused tööandjana) VõrdKSi ja SoVSi rakendamist

käsitlevates küsimustes (VõrdKS § 16 p 6). Lisaks loetletakse voliniku ja kantselei

põhimääruses (§ 10) tegevused, mida volinik edendamispädevuse rakendamiseks teha saab.

Direktiividest tulenevalt täiendatakse VõrdKSi regulatsiooni selliselt, et edendamisega seotud

pädevusele lisanduks ennetamise pädevus (eelnõu § 1 p 19), lisaks täiendatakse voliniku

ülesandeid, millega ta aitab kaasa diskrimineerimise ennetamisele ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (nt eelnõu § 1 p-d 9, 12 (edendamiskohustuse rikkumise

kohta arvamuse andmise lisamine), 14, 15, 16 (uuringute pädevus), 17, 18, 20 (ettepanekute ja

soovituste arvestamise tagasiside andmise kohustus, tegevuse ülevaade, andmete kogumine)).

Täiendatakse ka põhimääruse § 10. Intersektsionaalse diskrimineerimise arvestamise

võimaldamiseks voliniku töös lisatakse VõrdKSi termin põimdiskrimineerimine (eelnõu § 1 p

1) ning nähakse ette (eelnõu § 1 p 19) voliniku kohustus võtta ennetamis- ja

42 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 23, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 22. 43 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 16, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 15.

34

edendamisülesannete täitmisel arvesse ka põimdiskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi. Põhimäärust täiendatakse §-ga 13, nähes selle lõikes 3 ette voliniku

kohustuse arvestada teavitusviise ja -vahendeid valides sihtrühma eripärasid.

Direktiivide artikkel 6 näeb ette, et võrdõigusasutustel peab olema pädevus pakkuda abi

inimestele, kes arvavad, et neid on diskrimineeritud, sh võtta vastu diskrimineerimiskaebusi.

Direktiiv kasutab ohvri mõistet ning defineerib seda kui iga isikut (seejuures olenemata nt tema

sotsiaalmajanduslikust seisundist, poliitilistest vaadetest, vanusest, tervisest, kodakondsusest,

elanikustaatusest, keelest, nahavärvist, kirjaoskuse tasemest, soost, sooidentiteedist, soolisest

eneseväljendusest või sootunnustest44), kes leiab, et teda on diskrimineeritud võrdse kohtlemise

direktiivide tähenduses. Tagamaks, et kõik ohvrid saavad esitada kaebuse, peaks olema

võimalik esitada kaebusi mitmel viisil ning kaebuse esitaja valitud keeles, mis on liikmes riigis

üldkasutatav45. Lähtudes eeldusest, et abi vajavad ka isikud, kelle diskrimineerimine ei ole

tuvastatud, näeb artikkel 6 detailselt ette, millist infot peab võrdõigusasutus võimalikule ohvrile

tema pöördumise korral kõigepealt andma. See hõlmab teavet õigusraamistikust ning

nõustamist vastavalt ohvri konkreetsele olukorrale, teavet võrdõigusasutuse pakutavatest

teenustest, seonduvat menetlusinfot, teavet õiguskaitsevahendite, konfidentsiaalsusreeglite46 ja

isikuandmete kaitse, samuti psühholoogilise või muu asjakohase toe saamise võimaluste kohta.

Kaebuse esitajaid tuleb teavitada ka sellest, kas kaebust hakatakse põhjalikumalt menetlema

(või piirdutakse esialgse teabe andmisega). Liikmesriigid vastutavad selle eest, et oleks

kindlaks määratud võrdõigusasutuse kaebuse esitajate teavitamise kord, nt menetluse ajakava

või menetluslikud tagatised korduvate või kuritahtlike kaebuste vastu47.

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 3) on volinikul pädevus anda arvamusi võimaliku

diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal

omal algatusel. Voliniku arvamust (sh selle eesmärki, arvamuse kujundamiseks vajaliku info

andmise kohustust, tähtaega, adressaate, andmisest keeldumise ja loobumise aluseid ning

konfidentsiaalsuskohustuse piire) reguleeritakse VõrdKS §-des 17–19. Eelnõuga täiendatakse

kehtivat õigust direktiivides eeldatava detailsema regulatsiooniga (eelnõu § 1 p-d 21, 22, 24 ja

25 (arvamuse andmise tähtaeg ja adressaadid), 27–34). Muu hulgas sätestatakse, millist teavet

volinik peab igale tema poole pöördujale andma, täpsustatakse nõu ja arvamuse andmise

tähtaegasid ning täpsustatakse arvamuse andmisest keeldumise või loobumise aluseid.

Artikli 7 kohaselt peavad võrdõigusasutused saama pakkuda diskrimineerimisvaidluse pooltele

võimalust vaidluse alternatiivseks kohtuväliseks lahendamiseks (nt vahendus või lepitus).

Eesmärk on tagada, et vaidluse lahendamiseks oleks ka kohtule alternatiivne kiirem ja

taskukohasem võimalus48. Sellist menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus ise või muu pädev

asutus, kui see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või tavaks. Muu pädeva asutuse läbiviidava

menetluse puhul peab võrdõigusasutusel olema õigus esitada asja kohta tähelepanekuid. Ka

muu pädeva asutuse/üksuse puhul peavad vaidluse lahendamise eest vastutavad isikud olema

44 Direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 23. 45 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 25, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 24. 46 Konfidentsiaalsusreeglid on eriti olulised, kuna aitavad tegeleda diskrimineerimist teatamata jätmise ühe põhjusega, nimelt

hirmuga survestamise ees. Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 25, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 24. 47 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 24, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 23. 48 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.

35

sõltumatud ja erapooletud ning omama eksperditeadmisi, samuti peavad need üksused olema

alaliselt tegutsevad49. Vaidluse kohtuvälise lahendamise edukusele võib kaasa aidata, kui seda

tehakse poolte nõusolekul ning kui pooltel on võimalik küsida menetluse mis tahes etapis

sõltumatut nõu või saada abi või olla esindatud kolmanda osapoole, nt sotsiaalpartneri poolt50.

Kui vaidlus jääb kohtuväliselt lahendamata, peab pooltel säilima õigus sama küsimuse

käsitlemisele kohtuasjas. Artikkel 7 kohustab liikmesriike nägema ette ka piisava

aegumistähtaja, mis tagaks vaidluse pooltele juurdepääsu õigusemõistmisele, nt peatades

kohtusse pöördumise aegumistähtaja seniks, kuni pooled osalevad alternatiivses vaidluse

lahendamise menetluses. Samuti peaksid liikmesriigid määrama kindlaks vaidluse lahendamise

alternatiivse menetlemise korra51.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole volinikul pädevust, mida võiks lugeda (kohtule) alternatiivseks

vaidluste lahendamiseks. Töövaidlustes pakub alternatiivset võimalust küll Tööinspektsiooni

juures asuv töövaidluskomisjon (töövaidluse lahendamise seadus § 4), kuid tema pädevus – nii

tema põhifunktsioon töövaidluste kohtuvälise lahendajana kui ka pädevus lepitusmenetluse

läbiviijana TvLS 3. peatüki 3. jaos ettenähtud korras – on piiratud tööeluga ning selliste

töövaidlustega, mida saaks lahendada tsiviilasja raames (st välja jäävad ka ametniku ja tema

tööandja vahel tekkinud vaidlused). Laiem lepitusmenetluse läbiviimise pädevus

diskrimineerimisasjades on VõrdKS § 23 ja õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 2 kohaselt

õiguskantsleril. ÕKS § 19 lõige 2 näeb ette, et igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole

lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda

diskrimineerinud soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu,

usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse

seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu seaduses nimetatud

diskrimineerimistunnuse tõttu. Kuid ka see lepitusmenetluse pädevus on piiratud. Nii ei saaks

ametnik ja tema tööandja kasutada ka õiguskantsleri pakutavat lepitusmenetlust. Samuti ei vii

õiguskantsler läbi lepitusmenetlusi, mille esemeks on näiteks vaidlus võimaliku soo, rassi või

rahvuse alusel (tunnused, mille puhul nii ELi kui ka Eesti õiguses on SoVSi ja VõrdKSi alusel

diskrimineerimiskaitse ka tööelust väljapoole jäävates küsimustes) diskrimineerimise üle riigi-

või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse pakkumisel, üheks osapooleks oleks

riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ või avalik-õiguslik juriidiline isik.

Sellest tulenevalt on direktiivikohaste võimaluste loomiseks eelnõus (eelnõu § 1 p 13) ette

nähtud, et kui diskrimineerimisvaidluse osapooled seda ühiselt soovivad, võivad nad vaidluse

lahendamiseks pöörduda voliniku poole temalt (õiguslikult) siduva arvamuse saamiseks.

Siduva arvamuse andmisele kohaldatakse üldiselt voliniku tavapärase arvamuse andmise

regulatsiooni, v.a mõned avalduse esitamist, konfidentsiaalsusreegleid ja muid nüansse

puudutavad erisätted (eelnõu § 1 p 35). Uue kohtuvälise diskrimineerimisvaidluste lahendamise

võimaluse loomisega seoses muudetakse ka VõrdKS §-e 23 (vaidlusi lahendavate

institutsioonide viited) ja 25 (nõude aegumise tähtaja kulgemine peatumine õiguskantsleri

läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku läbiviidava siduva arvamuse andmise menetluse

ajaks). Lisaks antakse volinikule direktiividest tulenevalt pädevus esitada tähelepanekuid

49 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 50 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 51 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.

36

õiguskantsleri ja töövaidluskomisjoni läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses

(eelnõu § 1 p 13).

Artikkel 8 kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutused võivad viia läbi uurimisi (nii

kaebuse alusel kui omal algatusel52) tegemaks kindlaks, kas võrdse kohtlemise põhimõtet on

rikutud. Seda on vaja seetõttu, et sageli ei ole diskrimineerimise asetleidmise

kindlakstegemiseks vajalikud tõendid võimaliku diskrimineerimise ohvri käes53. Uurimise

läbiviimiseks peab olema kehtestatud raamistik, mis võimaldab võrdõigusasutusel teavet

koguda, diskrimineerimise tuvastamiseks vajalikule teabele ja dokumentidele juurde pääseda,

samuti mehhanismid asjakohaste avaliku sektori asutustega (nt Tööinspektsioon, hariduse

valdkonna järelevalve organ, sotsiaalpartnerid54) koostöö tegemiseks. Kooskõlas riigisisese

õiguse või tavaga võib uurimise läbiviimiseks vajalik pädevus riigis olla ka mõnel teisel

asutusel, kes protsesside dubleerimise vältimiseks esitab uurimise lõppedes teabe tulemuste

kohta vastava taotluse alusel võrdõigusasutusele. Riigisiseses õiguses võib ette näha, et artiklite

8 ja 9 kohaseid uurimisi ei algatata ega viida läbi ajal, mil samas asjas on pooleli kohtumenetlus.

Ka kehtivas õiguses (VõrdKS § 17 lg 4) on volinikul arvamuse andmiseks õigus saada teavet

kõikidelt isikutelt, kellel võib olla diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku

informatsiooni. Direktiividest tulenevalt seda õigust tugevdatakse (eelnõu § 1 p 25), nähes ette,

et lisaks kirjalike seletuste, dokumentide ja nende koopiate nõudmisele võib volinik teha

asjaolude väljaselgitamiseks ka kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavad

isikud, esitada riiklikes registrites järelepärimisi ning teha teabe saamiseks koostöös

järelevalve- ja muude asutustega.

Artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutustel oleks pädevus esitada ja

dokumenteerida oma juhtumi kohta antud hinnang, sealhulgas väljaselgitatud faktid ja

põhjendatud järeldus diskrimineerimise asetleidmise kohta. Liikmesriikide otsustada jääb, kas

võrdõigusasutuse töö tulem – hinnang – on mittesiduv arvamus või siduv otsus. Asjakohastel

juhtudel peaks arvamus või otsus sisaldama konkreetseid meetmeid tuvastatud võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise heastamiseks ja edasiste juhtumite ärahoidmiseks.

Liikmesriigid peavad kehtestama ka mehhanismid selleks, et siduvaid otsuseid täidetaks ning

ka mittesiduvatel arvamustel oleksid järelmid (nt kohustus anda tagasisidet). Eelkõige

teadlikkuse parandamiseks nii oma tööst kui ka diskrimineerimise keeldu käsitlevast õigusest55

pannakse võrdõigusasutustele kohustus avaldada vähemalt kokkuvõte oma olulisematest

arvamustest või otsustest.

Volinikul on juba kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 3) õigus anda (õiguslikult

mittesiduvaid) eksperdiarvamusi diskrimineerimise asetleidmise kohta. Direktiividest

tulenevate detailsemate nõuete ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse täpsustatakse eelnõuga, et

arvamus peab põhinema (uurimise käigus) väljaselgitatud asjaoludel ning olema põhjendatud

(eelnõu § 1 p 22), ning nähakse ette asjakohastel juhtudel arvamusega koos ettepanekute

esitamine rikkumise heastamiseks ja rikkumise kordumise või edasiste rikkumiste

ennetamiseks (eelnõu § 1 p 26). Põhimääruses (kavandikohase põhimääruse § 12) pannakse

52 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 27, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 26. 53 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 28, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 27. 54 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 28, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 27. 55 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 30, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 29.

37

volinikule ka kohustus, et tema iga-aastases tegevusaruandes sisalduv tegevuste ülevaade peab

sisaldama ka aasta jooksul antud olulisemate arvamuste kokkuvõtteid. VõrdKS § 19

muudatused (eelnõu § 1 p 34) näeb ette, et oma arvamuse sisu kohta võib volinik avalikkusele

infot anda, kuid kui tal ei ole just arvamuse taotleja kirjalikku nõusolekut, peab ta seda tegema

viisil, ms ei võimalda taotleja isikut tuvastada.

Artikliga 10 sätestatakse võrdõigusasutuste roll (kohtute või samaväärsete organite56)

kohtumenetluses. Liikmesriikidele pannakse kohustus tagada, et võrdõigusasutustel oleks õigus

osaleda tsiviil- ja haldusasjades kohtumenetlustes, mis on seotud võrdse kohtlemise

direktiivides sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega. Seejuures võib lähtuda

riigisisestest õigusnormidest ja tavast, sh ohvri nõusolekut nõudvatest normidest. Samas ei või

riigisisest õigust ja tava hagide vastuvõetavuse kohta ja eelkõige õigustatud huvi tingimusi

kohaldada viisil, mis võib kahjustada võrdõigusasutuste tegutsemisõiguse tulemuslikkust57.

Kohtumenetluses osalemise õigus peab hõlmama kindlasti õigust esitada kohtule märkusi (nt

oma eksperdiarvamus58), kuid ka ühte või mitut õigust järgnevatest: 1) õigus algatada

kohtumenetlus ühe või mitme ohvri nimel (st tegutseda esindajana59); 2) õigus osaleda

kohtumenetluses ühe või mitme ohvri toetuseks (st osaleda ohvri algatatud menetluses nõude

toetamiseks60) või 3) õigus algatada (olukorras, kus konkreetne tuvastatud ohver puudub61)

avalike huvide kaitseks kohtumenetlus enda nimel. Võrdõigusasutuse õigus tegutseda

kohtumenetluses ohvri nimel või toetuseks võimaldab ohvritele juurdepääsu õigusemõistmisele

ka olukordades, kus menetluslikud või rahalised takistused või negatiivsete tagajärgede (nn

ohvristamise) hirm neid heidutab62. Enda nimel avalike huvide kaitsmiseks kohtusse

pöördumise õigus on võrdõigusasutustele vajalik, kui konkreetne ohver puudub63, kuid

tegutsemine on oluline nt juhtumite arvukuse või tõsiduse tõttu või õigusliku selguse loomiseks

– need juhtumid võivad viidata struktuursele või süstemaatilisele diskrimineerimisele64. Kui

võrdõigusasutusel on õigus võtta vastu siduvaid otsuseid, peab tema kohtumenetluses osalemise

õigus hõlmama ka õigust osaleda nende otsuste täitmise või kohtuliku läbivaatamise

menetluses. Võrdõigusasutustel peaks olema võimalik valida juhtumid, millega nad otsustavad

kohtu poole pöörduda, et aidata kaasa võrdset kohtlemist käsitlevate õigusaktide

nõuetekohasele tõlgendamisele ja kohaldamisele65. Tähele tuleb panna, et võrdõigusasutuste

õigus osaleda kohtumenetluses ei muuda võrdse kohtlemise direktiivides ohvritele ning ohvrite

õigusi kaitsvatele ühingutele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele ettenähtud

õigusi, sh kohtu- või haldusmenetluses osalemisel66.

Kehtivas õiguses ei ole volinikul VõrdKSi kohaselt otsest pädevust esitada

diskrimineerimisasjades kohtule oma tähelepanekuid või arvamusi ega ka pädevust, mis

56 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 57 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 58 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 32, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 31. 59 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 60 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 61 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 34. 62 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 63 Liikmesriigid võivad siiski kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga ette näha, et selliste diskrimineerimisjuhtumite korral

peab kostjaks olema tuvastatav isik või üksus. Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt

34. 64 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 34. 65 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 66 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 37, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 36.

38

võimaldaks tal aktiivselt kohtu- või haldusmenetluses ohvri nimel või toetuseks tegutseda.

Eelnõuga antakse (eelnõu § 1 p 11) volinikule uus pädevus osaleda põhjendatud juhtudel

kaebuse esitaja nõusolekul VõrdKSid või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse rikkumise

küsimuses toimuvas haldus- või kohtumenetluses. Volinikule ei anta menetlusseaduste mõttes

uut menetlusosalise rolli – eelnõukohases seaduses selgitatakse õigusselguse tagamiseks,

milliseid rolle täites volinik menetlustes osaleda saab. Samuti nähakse ette, et volinik võib

kohtumenetluses anda eksperdina arvamuse ning töövaidluskomisjonis tunnistajana ütluse.

Artikkel 11 kohustab liikmesriike tagama artiklites 6-10 käsitletud menetluste puhul neis

osalevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kaitseõiguse. Nähakse ka ette, et võrdõigusasutuste

siduvad otsused peavad olema kohtulikult läbivaadatavad. Võrdõigusasutuste pädevuse

määramisel tuleb isikute õiguste kaitseks kehtestada menetluslikud tagatised, sh õigus

konfidentsiaalsusele (nt ka tunnistajatele ja rikkumisest teatajatele diskrimineerimisjuhtumitest

teatamise julgustamiseks), õigus õiglasele kohtumenetlusele, õigus kaitsele ja õigus siduvate

otsuste kohtulikule läbivaatamisele, seda ka juhul, kui võrdõigusasutus osaleb kohtumenetluses

kas poolena või poole nimel67.

Kehtivas õiguses ei ole volinikul pädevust anda siduvaid otsuseid. Eelnõuga luuakse

alternatiivse vaidluste lahendamise võimalusena volinikult siduva arvamuse küsimine, kuid

tegemist ei ole endiselt otsusega. Kuna vaidluste lahendamise alternatiivsete võimaluste mõte

ongi lahendada vaidlused kohtuväliselt ning voliniku siduva arvamuse täitmise eelduseks jääb

endiselt poolte heas usus tegutsemine, ei nähta eelnõuga ette võimalust voliniku siduvat

arvamust kohtus vaidlustada. Eelnõuga tugevdatakse voliniku menetluse konfidentsiaalsuse

regulatsiooni (eelnõu § 1 p-d 24 ja 34), eraldi konfidentsiaalsusnõue kehtestatakse siduva

arvamuse andmisel (eelnõu § 1 p 35 – pooltele tagatakse täielik konfidentsiaalsus, millest erandi

tegemist võivad nad küll ise kirjaliku nõusolekuga lubada) ning nõustamisel (eelnõu § 1 p 21 –

nii nõustamiseks pöördunud isikule kui isikule, kelle avaldus lahendatakse nõustamise teel,

tagatakse konfidentsiaalsus, volinik ei või avalikustada ka isikut, kelle tegevuse või

tegevusetusega seoses nõu küsiti). Kohtu- ja haldusmenetlustes, milles volinik võib tulevikus

osaleda, on menetluslikud tagatised esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus,

halduskohtumenetluse seadustikus ja haldusmenetluse seaduses.

Artikli 12 kohaselt peab liikmesriik kõigile tagama võrdsel alusel juurdepääsu

võrdõigusasutuste teenustele ja väljaannetele, ning selle, et võrdõigusasutused osutavad

kaebuse esitajatele tasuta teenuseid kogu riigi territooriumil, sealhulgas maapiirkondades ja

äärealadel. Võrdõigusasutusi omakorda kohustatakse tagama, et kaebuste esitamisel ei oleks

takistusi ning et nad oleks näiteks võimelised kaebusi vastu võtma suuliselt, kirjalikult ja veebis.

Juurdepääsu toetamise põhimeetmena peavad liikmesriigid tagama ka, et inimesed (sh eriti

ebasoodsas olukorras olevad rühmad ning need, kellele on teabele juurdepääsu takistuseks

ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või

veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine) teaksid oma õigusi, samuti oleksid

teadlikud võrdõigusasutustest ja nende pakutavatest teenustest68. Võrdõigusasutuste teenuste

piirkondlikku kättesaadavust saab parandada nt kohalike, sh mobiilsete büroode loomise,

67 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 36, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 35. 68 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 38, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 37.

39

kommunikatsioonivahendite kasutamise, kohalike kampaaniate korraldamise, kohalike

delegaatide, kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö või lepinguliste

teenusepakkujate kaudu69.

Kehtivas õiguses ei ole voliniku teenuste ja väljaannete kohta kehtestatud nende kõigile

kättesaadavuse tagamise nõuet. Eelnõuga nähakse ette (§ 1 p 20), et volinik tagab kõigile

isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse. Eelnõukohase

seadusega sätestatakse (§ 1 p 21) ka isikute õigus pöörduda voliniku poole nii kirjalikult paberil

ja elektrooniliselt kui ka suuliselt. Suulise pöördumise õigust piiratakse põhjendatuse nõudega

vaid arvamuse saamiseks avalduse esitamisel, kuna seal on eriti oluline faktitäpsus ja tõendid.

Põhimääruse muudatustega (kavandikohase põhimääruse § 13) täpsustatakse, et teenuste ja

informatsiooni kättesaadavuse tagamisel arvestab volinik regionaalseid, keelelisi ja muid

eripärasid ning erivajadusi. Samuti nähakse ette, et tema pädevusse jäävate ülesannete täitmisel

teavitusviise ja -vahendeid valides võtab volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates eri

tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või veebipõhistele

vahenditele juurdepääsu puudumine. Seda nõuet peab volinik arvestama muu hulgas siis, kui ta

koostab ja annab välja oma tegevust ja võrdse kohtlemise põhimõtet tutvustavaid materjale

(kehtiva põhimääruse § 10 lg 1 p 1) või teavitab SoVSi ja VõrdKSi alusel õigustatud isikuid

seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest (kavandikohase põhimääruse § 10 lg 1 p 7).

Artikkel 13 sätestab nõuded ligipääsetavuseks ja mõistlike abinõude pakkumiseks puuetega

inimestele. Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama ligipääsetavuse ja nägema ette

mõistlikud abinõud, et kindlustada puuetega inimestele võrdne juurdepääs võrdõigusasutuste

kõikidele teenustele ja tegevustele, mille hulka kuuluvad ohvrite abistamine, kaebuste

käsitlemine, alternatiivne vaidluste lahendamine, teave ja väljaanded, samuti ennetus-,

edendamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmed. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb lähtuda

eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/88270 sätestatud nõuetest,

konkreetsel juhul vajalikud mõistlikud abinõud (muudatused või kohandused) tuleb tagada

kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga71.

Kehtivas õiguses puuduvad voliniku teenustele ligipääsetavuse nõuded. Direktiividest

tulenevate nõuete rakendamiseks nähakse eelnõuga ette (eelnõu § 1 p 20), et volinik tagab tema

pädevusse antud ülesannete täitmisel puudega inimestele võrdsed võimalused tema teenustele,

tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks. Põhimääruse kavandatavate muudatuste kohaselt

(uus § 13 lg 2) rakendab volinik puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja

informatsioonile ligipääsuks võrdsete võimaluste loomiseks nii üldisi ligipääsetavuse

edendamise meetmeid kui ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid.

Näiteks kui voliniku kantseleis ei tööta viipekeelt oskavat inimest, peab ta vastava vajaduse

tekkides viipekeele tõlke teenuse ühekordselt sisse ostma.

Artikkel 14 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et võrdõigusasutustel on asjakohased

mehhanismid, et teha oma pädevuse piires koostööd sama liikmesriigi teiste

69 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 39, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 38. 70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151,

07.06.2019, lk 70–115). Eesti õigusesse üle võetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega. 71 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 40, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 39.

40

võrdõigusasutustega ning asjaomaste avaliku ja erasektori üksustega, sealhulgas

tööinspektsiooni (aga ka nt andme- ja õiguskaitseasutuste, hariduse valdkonna

järelevalveasutuste, inimõiguste eest vastutavate ametite, statistikaameti, liidu vahendeid

haldavate asutuste, tarbijakaitseasutuste, romade riiklike kontaktpunktide ning riiklike

sõltumatute mehhanismidega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni edendamiseks,

kaitsmiseks ja seireks72), sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti muudes liikmesriikides ning Euroopa Liidu (sh nt

võrdõigusasutuste võrgustik73 Equinet) ja rahvusvahelisel tasandil. Koostöö aitab suurendada

võrdõigusasutuste töö ulatust ja mõju ning toetab vastastikust õppimist, sidusust ja

järjepidevust74.

Kehtiva õiguse (VõrdKS § 16 p 8) kohaselt juba on volinikul pädevus teha soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel teiste isikute ja asutustega koostööd.

Eelnõuga laiendatakse seda koostööpädevust kõigile voliniku ülesannetele (eelnõu § 1 p 18).

Seda pädevust täpsustatakse põhimääruses, mille (kehtiva) § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt teeb

volinik edendamisel koostööd teiste riikide analoogiliste institutsioonide ja nende ühendustega,

ning mille § 10 lõige 2 näeb ette edendamisel koostöö tegemise ka teiste asutuste ja isikutega,

sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja õiguskantsleriga.

Põhimääruse muudatustega laiendatakse koostööpädevust vastavalt eelnõukohasele seadusele.

Artikkel 15 kohustab liikmesriike kehtestama menetlused tagamaks, et valitsus ja asjakohased

ametiasutused konsulteeriksid võrdõigusasutustega võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate

õiguste ja kohustustega seotud õigusaktide, poliitika, menetluste ja programmide küsimustes.

Liikmesriigid peavad tagama ka, et võrdõigusasutustel oleks õigus anda nendes küsimustes

soovitusi, neid soovitusi avaldada ja taotleda nende kohta edasiste meetmete võtmist. Nende

kohustuste peamine eesmärk on toetada võrdõigusasutuste rolli võrdse kohtlemise ekspertidena

ja võrdsuslõimele kaasaaitajatena, andes neile võimaluse rääkida kaasa ning anda ja avaldada

soovitusi piisavalt aegsasti, et neid saaks arvesse võtta75.

Kehtiva õiguse (VõrdKS § 16 p 5) kohaselt teeb volinik ettepanekuid valitsusele ja

valitsusasutustele, samuti KOVi üksustele ja nende asutustele õigusaktide muutmise ja

täiendamise kohta. Samuti on tal pädevus nõustada ja teavitada valitsust ja valitsusasutusi ning

KOVi üksuste asutusi VõrdKSi ja SoVSi rakendamist käsitlevates küsimustes (VõrdKS § 16 p

6). Direktiividega kooskõla tagamiseks täiendatakse VõrdKSi (eelnõu § 1 p 14), tuues eraldi

välja, et ettepanekute tegemise õigus hõlmab ka õigusaktide eelnõusid. Ning kuigi VõrdKSis

on juba üldpädevus VõrdKSi ja SoVSi rakendamise küsimustes riiki ja KOVe nõustada ja

teavitada, lisatakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 15) ka eraldi pädevus anda valitsusele ja

valitsusasutustele soovitusi just riikliku strateegilise arengudokumendi, meetme ja tegevuse

VõrdKSile ja SoVSile vastavuse tagamiseks. Nendest ülesannetest tuleneva tegevuse

tõhustamiseks nähakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 20) ette ka, et ettepanekute ja soovituste

adressaadid on kohustatud voliniku nõudmisel teavitama teda nende täitmisest ning tegema

selle teabe ka avalikult kättesaadavaks (nt vähemalt dokumendiregistri kaudu). Eelnõude kohta

72 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 73 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 74 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 75 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 42, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 41.

41

ettepanekute tegemise pädevusega seoses on kavas muuta Vabariigi Valitsuse reglementi, nähes

seal ette, et eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab SoVSis või VõrdKSis sätestatud õigusi

või kohustusi või mõjutab nende täitmist, ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.

Artiklis 16 sätestatakse nõuded andmete kogumiseks ja võrdsusandmetele juurdepääsuks.

Võrdsusandmed on väga olulised, et suurendada teadlikkust, suurendada inimeste

teematundlikkust, teha kindlaks diskrimineerimise ulatus, kajastada aja jooksul täheldatud

suundumusi, tõendada diskrimineerimise asetleidmist, hinnata võrdsusvaldkonna õigusaktide

rakendamist, näidata vajadust võtta positiivseid meetmeid, anda panus tõenduspõhisesse

poliitikakujundamisse76. Artikli kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutused

koguvad oma tegevuse kohta andmeid, et koostada artiklis 17 osutatud aruanded. Andmed

peavad olema kogutud võrdse kohtlemise direktiivides reguleeritud tunnuste ja valdkondade

kaupa ning kooskõlas võrdõigusasutuste direktiivi artiklis 18 viidatud näitajatega. Kogutud

isikuandmed tuleb muuta anonüümseks või kui see ei ole võimalik, siis pseudonüümida.

Liikmesriigid peavad tagama ka, et võrdõigusasutustel oleks võimalik teha diskrimineerimist

käsitlevaid sõltumatuid uuringuid ning et võrdõigusasutustel oleks kooskõlas riigisisese

õigusega juurdepääs võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate õiguste ja kohustustega seotud

statistikale, kui võrdõigusasutused peavad sellist statistikat vajalikuks, et anda üldine hinnang

diskrimineerimise olukorrale liikmesriigis, ja koostada artiklis 17 ettenähtud vähemalt iga nelja

aasta tagant avaldatavaid aruandeid võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning

võimalike struktuursete probleemide kohta riigis. Liikmesriigid peavad lubama

võrdõigusasutustel anda avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele, sealhulgas

ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, äriühingutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele,

soovitusi selle kohta, milliseid andmeid tuleb võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate

õiguste ja kohustuste kohta koguda. Liikmesriigid võivad lubada võrdõigusasutustel täita

võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumisel ka koordineerivat rolli (nt korraldada kõiki

asjakohaseid osalisi hõlmavaid ümarlauaarutelusid77).

Kehtiva õiguse kohaselt juba on volinikul mitmete andmete kogumise õigus selleks, et tal oleks

võimalik jälgida SoVSi ja VõrdKSi rakendamist. Voliniku põhimääruse § 7 kohaselt volinik:

1) kogub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, haridus- ja teadusasutustelt, koolituse

korraldamisega tegelevatelt institutsioonidelt ning tööandjatelt teavet SoVSis sätestatud (§-d 9–

11) ning tööandjatelt, haridus- ja teadusasutustelt, koolitust korraldavatelt asutustelt, isikutelt

ja ministeeriumidelt teavet VõrdKSis sätestatud (§-d 12–14) edendamiskohustuste täitmise

kohta ning analüüsib seda; 2) kogub ja analüüsib andmeid võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumise ja nende lahendamise juhtumite kohta; 3) kogub tööandjatelt teavet võrdse

kohtlemise seaduse § 11 (abinõude rakendamine puuetega inimeste suhtes) rakendamise kohta

ning analüüsib seda, 4) kogub muud õigusalast ja sotsiaalset teavet, mis on seotud võrdse

kohtlemise põhimõtte ellurakendamisega. Eelnõuga tuuakse mitmed andmetega seotud

ülesanded direktiivide nõuete põhjal selgesõnaliselt ka seadusesse, sh pädevus anda soovitusi

SoVSis ja VõrdKSis sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistiliste

andmete kogumiseks ja teha võrdse kohtlemise põhimõtte ja selle rikkumisega seotud

76 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 43, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 42. 77 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 43, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 42.

42

sõltumatuid uuringuid (eelnõu § 1 p 16). Aruannete koostamise kohustuse täitmiseks antakse

volinikule pädevus koguda eri tunnuste ja eluvaldkondade kaupa ning Euroopa Komisjoni

(tulevase) rakendusaktiga kehtestatud näitajaid arvestades andmeid oma tegevuse kohta, samuti

saada teistelt andmevaldajatelt statistilist teavet ja ülevaateid SoVSi ja VõrdKSi kohustuste

täitmise kohta (mõlemad eelnõu § 1 p 20). Voliniku enda tegevuse kohta andmete kogumisel

kaasneb kohustus muuta isikuandmed anonüümseks või kui see ei ole võimalik, siis need

pseudonüümida.

Artikkel 17 keskendub võrdõigusasutuste aruandlus- ja strateegilise planeerimise kohustustele.

Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutused: 1) võtavad vastu prioriteete

ja tulevasi tegevusi sätestava tööprogrammi; 2) koostavad igal aastal ja teevad üldsusele

kättesaadavaks tegevusaruande, mis sisaldab aasta eelarvet ning personali- ja finantsaruannet;

3) avaldavad vähemalt iga nelja aasta tagant soovitusi sisaldava aruande või aruanded võrdse

kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning võimalike struktuursete probleemide kohta oma

riigis. Tööprogramm aitab tagada aja jooksul eri töösuundade sidusust ja tegeleda pikaajalise

tegevuskava raames nende pädevuses olevate süsteemsete diskrimineerimisprobleemidega78.

Kehtivas õiguses on volinikul põhimääruse kohaselt (§ 12) kohustus avaldada hiljemalt

järgmise aasta 31. maiks oma veebilehel ülevaade enda ja kantselei eelmise aasta tegevusest (lg

1) ning oma ülesannete täitmise käigus saadud teabel põhinevaid aruandeid soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta (lg 2). Praktikas on

volinik käinud oma aastaaruannet reeglina tutvustamas ka Riigikogu põhiseaduskomisjonis.

Eelnõuga nähakse direktiivides ettenähtud aruannete koostamise ja avaldamise kohustus ette

seaduses (eelnõu § 1 p 17 – olukorra ülevaate aruanne, p 20 – tegevusaruanne). Aastaaruandega

seoses lisatakse seadusesse direktiividest tulenevad detailsemad nõuded selle sisu kohta ning

kord aastas põhiseaduskomisjonile ülevaate andmise kohustus volinikule seadusega pandud

ülesannete täitmisest. Põhiseaduskomisjonile regulaarselt ülevaate andmine voliniku tegevusest

tagab liikmete teadlikkuse voliniku institutsioonist ja tegevusest ning toetab seeläbi ka eelnõuga

voliniku sõltumatuse tugevdamiseks voliniku nimetamise protsessis ja tema eelarvelise

sõltumatuse paremaks õiguslikuks reguleerimiseks tehtavaid muudatusi (eelnõu § 1 punktid 4,

5 ja 8). Lisaks nähakse eelnõus (eelnõu § 1 p 20) direktiividest tulenevalt volinikule ette

kohustus oma ülesannete täitmise planeerimiseks ja elluviimiseks võtta vastu ja avaldada oma

veebilehel igal aastal uuendatav nelja-aastane tööprogramm ja tegevuskava. Põhimääruses

antakse tegevusaruande, tööprogrammi ja tegevuskava veebilehel avaldamise tähtajad

(kavandikohase põhimääruse § 12 ja § 111).

Artikkel 18 sätestab võrdõigusasutuste direktiivide seire ja aruandluse reeglid. Selle kohaselt

kehtestab Euroopa Komisjon hiljemalt 19. juuniks 2026 oma rakendusaktiga võrdõigusasutuste

toimimise ühiste näitajate loetelu. Näitajad käsitlevad võrdõigusasutuste personali ning tehnilisi

ja rahalisi vahendeid, sõltumatut toimimist, ligipääsetavust ja tulemuslikkust, samuti nende

volituste, õiguste või struktuuri muudatusi. Nendega tagatakse riikide tasandil kogutavate

andmete võrreldavus, objektiivsus ja usaldusväärsus, kuid neid ei tohi kasutada (liikmesriikide)

järjestamiseks ega üksikutele liikmesriikidele konkreetsete soovituste andmiseks. Näitajate

ettevalmistamisel võib komisjon küsida nõu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt, Euroopa

78 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 44, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 43.

43

Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudilt ja liidu tasandi võrdõigusasutuste võrgustikelt.

Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega. Hiljemalt 19.

juuniks 2031 ning seejärel iga viie aasta tagant peavad liikmesriigid esitama komisjonile

asjakohase teabe direktiivide kohaldamise kohta. Teave peab sisaldama vähemalt andmeid

võrdõigusasutuste toimimise kohta ning selles peab arvesse võtma võrdõigusasutuste poolt

artikli 17 kohaselt koostatud aruandeid. Võttes arvesse liikmesriikide saadetud teavet ning

täiendavaid andmeid, mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituut on kogunud riikide ja liidu tasandil eelkõige võrdõigusasutustelt,

riiklike võrdõigusasutuste liidu tasandi võrgustikelt, nagu Equinet, kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt või muudelt sidusrühmadelt, koostab Euroopa Komisjon aruande

direktiivide kohaldamise ja praktilise mõju kohta. Aruandes käsitletakse võrdõigusasutuste

sõltumatut toimimist ja tulemuslikkust liikmesriikides, tuginedes rakendusaktiga kehtestatud

näitajatele.

Eelnõus on riigi tulevast aruandluskohustust ning Euroopa Komisjoni poolt tulevase

rakendusaktiga näitajate kehtestamist arvestatud volinikule antavate andmete kogumise ja

aruannete koostamise kohustuste sätestamisel (vt eespool artiklite 16 ja 17 ja vastavate eelnõu

sätete selgitusi).

Artikkel 20 kohaselt võivad liikmesriigid riigisiseses õiguses kehtestada või säilitada

võrdõigusasutuste direktiivides sätestatud miinimumnõuetest soodsamad sätted.

Võrdõigusasutuste direktiivide rakendamine ei tohi mingitel asjaoludel olla põhjus alandada

diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset, mille liikmesriigid on juba taganud võrdse

kohtlemise direktiividega hõlmatud valdkondades.

Eelnõu koostamisel on arvestatud keeluga alandada direktiivi ülevõtmisel riigi õiguses juba

kehtivat diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset.

Artikkel 21 kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutused võivad koguda ja töödelda

isikuandmeid ainult juhul, kui see on vajalik võrdõigusasutuste direktiividest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Üksikisikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse, tuleks teavitada nende

õigustest andmesubjektina, sealhulgas õiguskaitsevahenditest, mis on neile liikmesriigis

kättesaadavad79. Liikmesriigid peavad tagama ka, et kui võrdõigusasutused töötlevad

isikuandmete kaitse üldmääruse80 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike81, nähakse

ette sobivad ja konkreetsed meetmed, et kaitsta andmesubjekti põhiõigusi ja huve.

Kaitsemeetmete hulka peaksid kuuluma näiteks sise-eeskirjad ja abinõud, et tagada võimalikult

väheste andmete kogumine, sh võimaluse korral isikuandmete anonüümimise kaudu; rakendada

isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist; takistada volitamata juurdepääsu

isikuandmetele ja nende edastamist ning tagada, et isikuandmeid ei töödelda kauem, kui on

vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid töödeldakse82.

79 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 48, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 47. 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 81 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt on keelatud töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või

etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi

andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise

isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. 82 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 49, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 48.

44

Artiklis 21 ettenähtud kohustusi on silmas peetud volinikule andmete kogumise alaste

ülesannete andmisel (vt eespool artikli 16 ja vastavate eelnõu sätete selgitusi).

Artiklid 22 ja 23 käsitlevad komiteemenetlust ja muudatusi võrdsusdirektiivides, kus seni

võrdõigusasutusi on reguleeritud. Neil sätetel ei ole direktiivide ülevõtmisel sisulist tähtsust.

Artikli 24 kohaselt, mis reguleerib direktiivide ülevõtmist, peavad liikmesriigid jõustama

võrdsusdirektiivide järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. juuniks 2026,

teatama nendest viivitamata komisjonile (sh edastama vastuvõetud põhiliste riigisiseste

õigusnormide teksti) ning lisama nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde

viited võrdõigusasutuste direktiividele.

Eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks on § 6 kohaselt 19. juuni 2026.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohaste muudatuste hinnatav mõju hõlmab järgmisi valdkondi: 1) sotsiaalsed mõjud; 2)

mõju haridusele ja teadusele; 3) majanduslikud mõjud; 4) riigivalitsemine; 5) mõju riigikaitsele

ja välissuhetele; 6) mõju siseturvalisusele; 7) regionaalareng. Mõjude olulisuse tuvastamiseks

hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,

mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, soolisele võrdsusele, võrdsetele võimalustele

ja inimeste õigustele

Eelnõu muudatused tugevdavad Eesti inimeste õigusi ja võrdsusõiguste kaitset, tagades parema

juurdepääsu õiguskaitsele, ennetades diskrimineerimist ning suurendades ühiskonna

teadlikkust SoVSi ja VõrdKSi kohastest õigustest ja kohustustest ning usaldust voliniku

institutsiooni vastu. Mõjutatud sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes võivad kogeda

diskrimineerimist – soo, rahvuse (etniline kuuluvus), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel või mitme neist kombinatsiooni alusel ehk

põimdiskrimineerimise tõttu. Eri ühiskonnagruppide, sh puudega inimeste jaoks paraneb

voliniku teenuste, tegevuste ja informatsiooni kättesaadavus ja ligipääsetavus.

Diskrimineerimise ohvritel tekib suurem julgus ja avanevad paremad võimalused kohtu kaudu

oma õigusi kaitsta, sest volinik saab neid senisega võrreldes aktiivsemalt aidata. Volinikule

tekkiv pädevus esindada diskrimineerimist kahtlustavat inimest kohtu- või haldusmenetluses

või osaleda menetluses tema toetuseks parandab nende inimeste õiguskaitsevõimalusi. Kui

vaidluse pooled seda ühiselt soovivad, tekib võimalus lahendada diskrimineerimisvaidlusi

kohtuväliselt ka valdkondliku eksperdi kaasabil, kuna volinik saab õiguse anda siduvaid

arvamusi, mis toob kaasa selle, et diskrimineerimisvaidlusi on võimalik lahendada senisest

kiiremini ja lihtsamalt. Konfidentsiaalsuskohustus maandab kaasneva ebasoovitava mõju riski,

et võimalikud rikkujad pole valmis siduva arvamuse saamiseks voliniku poole pöörduma.

Kogu elanikkonna jaoks aitavad voliniku läbipaistvam, erapooletum ja tõhusam töö ning

täpsem statistika kujundada paremini toimiva poliitika, mis edendab soolist võrdsust ja

vähemuste võrdseid võimalusi ning vähendab diskrimineerimise ja selle ohvriks langemise riski

ühiskonnas laiemalt. Regulaarsete aruannete ja läbipaistvuse tõttu paraneb ühiskonna

teadlikkus võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse seisust.

Mõju tööturule

45

Voliniku nõustamispädevus ja ennetustegevus aitavad suurendada tööandjate teadlikkust

diskrimineerimise keelust ning ebavõrdse kohtlemise ennetamise ja tõkestamise võimalustest.

Suurem teadlikkus soodustab värbamisel ning töösuhetes ja -tingimustes soolist võrdsust ja

võrdsete võimaluste tagamist vähemusrühmade esindajatele. Kui tööandjad rakendavad võrdse

kohtlemise põhimõtteid ja täidavad edendamiskohustust, paraneb töötajate rahulolu ja usaldus

tööandja vastu. See omakorda parandab tööandja mainet ning aitab kaasa tööjõu püsimisele ja

töötajate motiveeritusele. Võrdsusandmete tõhusam kogumine ja soovitused aitavad esile tuua

süsteemseid kitsaskohti (nt puudega inimeste ligipääs tööturule), mis võimaldab tööturu

osalistel neid probleeme sihipäraselt lahendada.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste sotsiaalsetele mõjudele

Muudatuste sotsiaalse mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna need võivad muuta inimeste

käitumist, mille toob kaasa suurem teadlikkus ning tõhusam õiguskaitse ja ennetus.

Muudatustega kohanemise raskusi ei ole ette näha. Mõju avaldumise sagedust võib pidada

pigem keskmiseks, sest kuigi näiteks diskrimineerimisega puutub inimene kokku harva, on

teadlikkuse ja usalduse paranemisel inimeste elule eeldatavalt regulaarne mõju. Sihtrühm on

suur, kuna diskrimineerimiskaitse edendamine avaldab mõju kogu elanikkonnale – see

puudutab nii naisi kui mehi (soo tunnus), lisaks on paljudel inimestel ka mõni neid

vähemusrühmadega siduv tunnus. Ebasoodsa mõju avaldumise riski ei ole ette näha.

Kokkuvõttes võib muudatuste sotsiaalset mõju pidada oluliseks, kuna muudatused tugevdavad

diskrimineerimise ohus olevate inimeste õiguskaitset, parandavad voliniku teenuste

kättesaadavust, suurendavad ühiskonna teadlikkust võrdsusest ning aitavad ennetada

diskrimineerimist nii tööturul kui laiemalt, edendades seeläbi Eestis võrdsemat ja kaasavamat

ühiskonda.

6.2. Mõju haridusele ja teadusele

Eelnõu kohaselt tekib volinikule selge pädevus nõustada õigustatud ja kohustatud osapooli,

milleks on ka haridus- ja teadusasutused. Võib eeldada, et haridus- ja teadusasutused võtavad

eelnõu muudatuste tulemusena senisest aktiivsema rolli soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel ning diskrimineerimise ennetamisel ning et senisest sagedamini pöördutakse ka

voliniku poole eksperdinõu saamiseks. Paremad teadmised ja oskused nii ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks kui ka edendamiskohustuse tõhusamaks täitmiseks aitavad õigusrikkumisi vältida

ja võimalikke rikkumisjuhtumeid paremini lahendada. Volinik saab anda soovitusi nii

konkreetsete juhtumite lahendamiseks kui ka ennetavateks meetmeteks, näiteks

koolikeskkonna kujundamisel või õppekavade koostamisel.

Muudatused puudutavad kõiki Eesti haridus- ja teadusasutusi ning koolituse korraldamisega

tegelevaid asutusi. Seetõttu on sihtrühm suur, kuigi mõju avaldumise sagedus on pigem väike,

sest voliniku eksperdinõu võib vaja minna harva või ebaregulaarselt, näiteks õppekavade

ülevaatamise käigus või kaebuste menetlemisel. Mõju ulatus on keskmine – see võib kaasa tuua

muutusi haridusasutuste juhtide käitumises ja töökorralduses, kuid ei põhjusta eeldatavalt

kohanemisraskusi. Kokkuvõtvalt on mõju haridus- ja teadusasutustele vähene.

6.3. Majanduslikud mõjud

Mõju ettevõtlusele

46

Voliniku institutsiooni nähtavamaks ja mõjukamaks muutumine ühiskonnas ning selgem

pädevus, sh nõustamispädevuse eraldi määramine seaduses, toetavad ettevõtetes võrdse

kohtlemise ja edendamise kohustuse täitmist ning muudavad ettevõtja enda rolli selles

aktiivsemaks. See suunab ettevõtjaid senisest enam vajaduse korral voliniku eksperdinõu

küsima diskrimineerimise ennetamiseks ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamiseks, mis aitab vältida või vähendada töövaidlusi, kaebusi ja mainekahju. Võrdne

kohtlemine suurendab töötajate rahulolu ja lojaalsust, vähendades tööjõu voolavust ja sellega

seotud kulusid83. Võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtete ja

eesmärkide järgimine nii värbamisel kui töötingimuste kujundamisel toetab mitmekesisemate

töökollektiivide teket ning konfliktivabamat toimimist. Mitmekesisemad organisatsioonid, kus

mitmekesisus on ka teadlikult ja oskuslikult juhitud, on majanduslikult edukamad84. Mõju

halduskoormusele on vähene, sest ettevõtjatel kohustatud isikutena võib küll tekkida vajadus

volinikule kohustuste täitmise kohta infot anda, samuti tuleb siduva arvamuse puhul volinikule

anda teada ettepanekute täitmise kohta, kuid sellised olukorrad saavad olema ettevõtete töös

pigem harvad. Mõju ettevõtlusele on positiivne – võimalik diskrimineerimisvaidluste risk

väheneb, seega muudatus ei too kaasa olulisi lisakulusid (pigem vähendab kulusid) ega

kohanemisraskusi.

Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale

Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vähenemine tööturul (vt ka seletuskirja p 6.1 mõjust

tööturule) võimaldab haavatavamatesse rühmadesse kuuluvatel inimestel tööturule kergemini

siseneda ja seal püsida, mis tagab neile stabiilsema sissetuleku ning parandab nii inimeste

toimetulekut kui ka leibkondade majanduslikku olukorda.

Vähenevad diskrimineerimise ohvrite kohtukulud diskrimineerimisvaidlustes, kuna volinikul

tekib õigus esindada ja toetada diskrimineerimise ohvreid kohtus. Volinikule lisanduv pädevus

pakkuda vaidluste lahendamiseks siduvaid arvamusi poolte ühisel soovil võimaldab juhtumeid

lahendada kohtuväliselt kiiremini ja väiksema kuluga. Lisaks võib voliniku ennetustegevus ja

teadlikkuse parandamine aidata vältida vaidluste tekkimist, mis omakorda vähendab

potentsiaalsete kohtuasjade arvu. Kohtukulude vähenemine on oluline eelkõige haavatavate

sihtrühmade jaoks, kellel puudub ressurss kulukaks kohtumenetluseks. Mõjutatud sihtrühma

võib pidada pigem väikeseks, kuna otseselt puudutab muudatus diskrimineerimisjuhtumite

ohvreid, kuid potentsiaalselt võib risk puudutada väga erinevaid ühiskonnagruppe. Muudatuste

majandusliku mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma käitumises võib tulla muudatusi, kuid

nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Majandusliku mõju avaldumise sagedust võib

pidada pigem väikeseks, sest kohtumenetlused ja vaidlused on harvad. Ebasoovitava mõju

avaldumise riski ei ole ette näha, sest muudatused toovad kaasa pigem kulude vähenemise ja

protsesside tõhustumise.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste majanduslikele mõjudele

Mõjutatud sihtrühma võib pidada pigem väikseks, kuna otseselt puudutab muudatus

diskrimineerimisjuhtumite ohvreid, kuid potentsiaalselt võib risk puudutada väga erinevaid

ühiskonnagruppe ning ka ettevõtjaid, kellel on tööandjana edendamiskohustus ja kes puutuvad

kokku diskrimineerimisvaidluste ennetamise või lahendamise vajadusega. Muudatuste

83 Inuwa, M. (2017). Relationship between job equity and performance of employee: A literature review.

International Journal of Business and Management Future, 1(1), 8-15. https://doi.org/10.46281/ijbmf.v1i1.110. 84 Saha, R., Kabir, M. N., Hossain, S. A., & Rabby, S. M. (2024). Impact of diversity and inclusion on firm

performance: Moderating role of institutional ownership. Journal of Risk and Financial Management, 17(8),

344. https://doi.org/10.3390/jrfm17080344.

47

majandusliku mõju ulatus on keskmine, sest nii diskrimineerimise ohvrite kui ka ettevõtjate

käitumises võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

Majandusliku mõju avaldumise sagedust võib pidada pigem väikeseks, sest

diskrimineerimisjuhtumid on harvad. Ebasoovitava mõju avaldumise riski ei ole ette näha, sest

muudatused toovad kaasa pigem kulude vähenemise nii majapidamiste kui ka ettevõtjate jaoks.

Pikemas perspektiivis võib diskrimineerimise vähendamine ja võrdsuse suurendamine tuua

ühiskonnale majanduslikku kasu – tekivad mitmekesisemad töökollektiivid ja kaasavamad

töökeskkonnad, kus inimeste õigused on paremini kaitstud, mis tagab parema ühiskondliku

sidususe. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju lühiajaliselt ja üksikjuhtumeid

arvestades pigem väike, kuid pikaajaliselt ja kaudselt võib see kujuneda oluliseks, toetades nii

ettevõtjate konkurentsivõimet kui ka ühiskonna sidusust.

6.4. Mõju riigivalitsemisele

Mõju riigieelarvele

Voliniku ennetustegevus ja siduva arvamuse andmise pädevus võivad pikemas perspektiivis

vähendada diskrimineerimisjuhtumite kohtumenetluste arvu, mis kaudselt säästab riigi

õigussüsteemi ressurssi. Voliniku siduvat arvamust saavad kasutada ka riigiasutused, mis on

odavam ja lihtsam võimalus juhtumite lahendamisel. Samuti aitavad paremad võrdsusandmed

teha kuluefektiivsemaid poliitilisi ja sotsiaalseid otsuseid. Voliniku pädevuse laiendamisega

kaasnevad institutsioonile lisakulud (vt seletuskirja p 7). Riigieelarvet koostades tuleb arvestada

ka voliniku sõltumatuse tagamiseks tehtavate muudatustega, mis näevad ette kriteeriumid

voliniku eelarve määramiseks, millele volinik saab iga-aastastel eelarveläbirääkimistel toetuda.

Eelnõu näeb ette, et riigieelarvest tuleb tagada volinikule stabiilne ja piisav rahastus tema

pädevusse jäävate ülesannete tõhusaks täitmiseks.

Mõju keskvalitsuse korraldusele

Eelnõu muudatuste jõustumine muudab võrdõigusvoliniku ja tema kantselei töökorraldust, sh

pädevust, ülesandeid, töömahtu, ressurssi (eelarve ja personal), töö planeerimist ja aruandlust.

Voliniku valimise, ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise

kriteeriumid suurendavad voliniku kui ametiisiku ning asutuse sõltumatust, läbipaistvust,

mandaadi legitiimsust, usaldusväärsust, erapooletust, professionaalsust ja töökindlust. Volinik

on pakkunud nõustamist ka seni, kuid nõustamise seaduses eraldi ülesandena sätestamine toetab

õigusselgust ning julgustab nii neid inimesi, kes kahtlustavad diskrimineerimist enda suhtes,

kui ka näiteks lähedasi, kolleege, pealtnägijaid, huvikaitse organisatsioone ja kohustatud

osapooli senisest rohkem voliniku poole pöörduma. Voliniku pädevus võrreldes kehtivaga

laieneb (nt statistika kogumine, ennetustegevus) ning täiesti uue ülesandena tekib volinikule

pädevus isikuid diskrimineerimisvaidlustes toetada. Igal aastal uuendatav nelja-aastane

tööprogramm ja tegevuskava parandavad töö planeerimist ja läbipaistvust. See kõik toetab

voliniku institutsiooni nähtavamaks, usaldusväärsemaks ja mõjukamaks muutmist ühiskonnas.

Ülesannete lisandumise ebasoovitavate mõjude riskiks on olukord, kui

diskrimineerimisvaidlusi tekib rohkem, kui volinikul on ressurssi neisse panustada, mis võib

mõjutada ka seniste ülesannete täitmist. See risk on maandatud volinikule tekkiva õigusega

seada prioriteete ja otsustada nt kohtus esindamise õiguse kasutamise üle juhtumipõhiselt.

Paranevad ka eelarve stabiilsus, sõltumatus ja piisavus voliniku pädevuse tulemuslikuks

teostamiseks, millega asutus saab planeerida oma tegevusi pikemas perspektiivis, ilma et peaks

kartma ootamatuid ebaproportsionaalseid eelarvekärpest tulenevaid katkestusi.

48

Muudatuste mõju ulatus ja sagedus võrdõigusvoliniku ja tema kantselei tööle on suured, sest

uute ülesannete, laiema pädevuse ja uute nõuete tekkimine eeldab sihiteadlikku kohanemist

ning asutus puutub muudatuste tagajärgedega oma igapäevatöö korralduses kokku regulaarselt.

Voliniku lisanduvatel ülesannetel on vähesel määral mõju ka töövaidluskomisjonide tööle

peamiselt seeläbi, et töövaidluskomisjonidesse võib jõuda vähem diskrimineerimisvaidlusi,

kuna pooled ennetavad vaidlusi või lahendavad neid voliniku abil. Arvestades

diskrimineerimisvaidluste praegugi väikest arvu, on töövaidluskomisjoni jaoks tegu siiski

väheolulise mõjuga.

Eelnõu muudatustest on eeldada vähest mõju ka teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste

töökorraldusele. Ministeeriumid, ametid ja teised riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused

peavad volinikule andma infot oma poliitika ja õigusaktide vastavuse kohta ning arvestama

voliniku ettepanekute ja soovitustega ning vajadusel voliniku esitatud soovituste täitmise kohta

ka teavet andma. Samas tehakse seda juba ka kehtiva õiguse kohaselt ning see ei tekita

asutustele lisakoormust ja mõju ulatus ei ole suur. Voliniku läbipaistva tööprogrammi ja

tegevuskava tõttu saavad teised riigiasutused parema ülevaate voliniku prioriteetidest ja

tegevustest, mis võimaldab tõhusamat planeerimist ja koostööd volinikuga. Riigiasutused

hakkavad saama ka volinikult juhiseid ja soovitusi, kuidas koguda võrdsusandmeid. See aitab

asutustel jälgida soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste olukorda nende

tegevusvaldkondades ning diskrimineerimise esinemist erinevates ühiskonnagruppides,

võimaldades riigiasutustel teha informeeritud otsuseid poliitika kujundamisel ja teenuste

planeerimisel. Samas peavad riiklike andmekogude omanikud olema valmis volinikule

vajadusel andmeid esitama, kuid jällegi pole tegu olulise muudatusega ega töökoormuse

suurendamisega, arvestades ka kehtivat praktikat. Riigil tervikuna tekib andmete ja aruandluse

kaudu parem ülevaade ebavõrduse probleemist. Võib ka eeldada, et riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksused SoVSi ja VõrdKSi alusel kohustatud isikutena kasutavad aktiivsemalt

voliniku eksperditeadmist, mistõttu on paremini toetatud nende võime

diskrimineerimisjuhtumeid ennetada ja lahendada. Edendamiskohustuse täitmise seire

suurendab eeldatavalt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste motivatsiooni neid kohustusi täita.

Kokkuvõttev hinnang riigivalitsemisele avalduva mõju kohta

Kokkvõttes paraneb riigi institutsionaalne suutlikkus diskrimineerimise ennetamisel,

diskrimineerimisvaidluste lahendamisel ning soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste

edendamisel. Arvestades kõiki riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, on eelnõu mõju siiski

väike, eelnõu muudatused mõjutavad eelkõige voliniku ja tema kantselei tööd.

6.5. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Tõhusam õiguskaitse, sooline võrdsus ning võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele

mõjutavad kaudselt ka riigi julgeolekut, olles kooskõlas julgeolekupoliitika alustega85, mis

toetuvad mh ühiskonna sidususele, majandusjulgeolekule, sisejulgeolekule ja avalikule korrale.

Kõikide inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitstus on sidusa ühiskonna alus. Sidusas

ühiskonnas on vähem rahulolematust ja konflikte, haavatavaid isikuid, riskirühmi ning

radikaliseerumist. Selles on usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu, mis on eriti oluline

85 Eesti julgeolekupoliitika alused. Eesti julgeolekupoliitika alused | Riigikantselei

49

kriisiolukordades, kus elanikkonna koostöövalmidus ja riigi otsuste järgimine mõjutavad

otseselt julgeolekut. Riik, kus tööjõuressurssi kasutatakse optimaalselt ja ühiskond on

majanduslikult stabiilne, on vähem haavatav sisemiste ja väliste majanduslike riskide suhtes.

Kavandatud muudatused ei mõjuta märkimisväärselt välissuhteid, kuigi võib eeldada, et

muudatustel on mõningane positiivne mõju suhtlusele välisriikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega. Muudatused, mis aitavad parandada õiguskaitset, tugevdavad voliniku

sõltumatust ja aitavad parandada nii ühiskonnas laiemalt kui ka siht- ja sidusrühmade seas

teadlikkust, aitavad ellu viia nii teiste riikide poolt universaalse perioodilise

läbivaatamismehhanismi (UPR) käigus kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide seirekehamite

antud soovitusi. Voliniku selgem pädevus ja direktiivide ülevõtmisega kaasnev paremini

struktureeritud regulatiivne raamistik toetab voliniku institutsiooni usaldusväärsust ka

rahvusvaheliselt. Paremad võrdsusandmed toetavad aruandluse kvaliteeti ja võimaldavad

täpsemat raporteerimist rahvusvahelistele organisatsioonidele.

6.6. Mõju siseturvalisusele

Mõju siseturvalisusele ja sisejulgeolekule

Eelnõu muudatused avaldavad siseturvalisusele ja sisejulgeolekule kaudselt positiivset mõju,

sest teadlikkuse suurenemine diskrimineerimisest, selle ennetamisest ja tõkestamisest, samuti

edendamiskohustuse tõhusam täitmine parandab ühiskondlikku sidusust ning usaldust

institutsioonide vastu, mis vähendab sotsiaalseid pingeid ja konfliktiohtu.

6.7. Mõju regionaalarengule

Mõju elukvaliteeti kujundavate tegurite piirkonniti ühtlasele tagatusele

Eelnõu muudatused avaldavad mõningast positiivset mõju regionaalarengule, eelkõige seoses

õiguskaitse ja teenuste kättesaadavuse tagamisega kõikjal Eestis. Volinik on ka seni püüdnud

oma teenuseid inimestele üle Eesti lähemale tuua, kuid tekkiv ühtlase kättesaadavuse nõue võib

kaasa tuua lisategevuste vajaduse. Eelnõukohase seaduse rakendamine võib soodustada

kohalike omavalitsuste ja voliniku kantselei koostööd, et pakkuda voliniku teenuseid ka neile,

kellel puudub kodune internetiühendus või digiseadmed ja kes seetõttu peavad lootma avalikus

ruumis (nt raamatukogu) asuvatele ühendustele ja seadmetele, mis võib olla problemaatiline

konfidentsiaalsust eeldava info edastamisel volinikule nt videokohtumisel. Teenuste, sh

infoteenuste üle-eestilise kättesaadavuse nõue aitab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust

õiguskaitse kättesaadavuses ja diskrimineerimise teadlikkuses, toetades piirkondade

elukvaliteeti. Mõju ulatus on keskmine, kuna kohalike omavalitsuste töös ja elanike käitumises

võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise

sagedust võib pidada pigem keskmiseks, sest kuigi näiteks diskrimineerimisega puutub inimene

kokku harva, on teadlikkuse ja usalduse paranemisel inimeste elule eeldatavalt regulaarne mõju.

Kokkuvõttes võib mõju regionaalarengule hinnata keskmiseks, sest eeldatavasti suureneb

voliniku teenuste ühtlane kättesaadavus üle Eesti ning tõhusam ennetustegevus toetab

piirkondade teadlikkust diskrimineerimise ennetamisest. Eelnõu muudatustega ebasoovitavaid

mõjusid regionaalarengule ei kaasne.

6.8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõus kajastatud tegevused ei too sisuliselt kaasa uusi töötlustoiminguid ning võrreldes

kehtiva seadusega töötluse eesmärgid ja ulatus oluliselt ei muutu. Eelnõus on täpsustatud

50

isikuandmete töötlemise eesmärke, tagades õiguspärane ja läbipaistev töötlemine (IKÜM art 5

lg 1 p-d a ja b).

Andmekaitsealane mõju puudub eelnõukohastel muudatustel, mis puudutavad

põimdiskrimineerimise termini kasutuselevõttu, samuti voliniku institutsiooni sõltumatuse

tagamist (sh voliniku ja tema asetäitja-nõuniku valimise ja ametisse nimetamise kord,

tegevuspiirangud, institutsiooni eelarve). Isikuandmetega seonduvat mõju ei ole ka

muudatustel, millega reguleeritakse voliniku ülesandeid valitsusele ja kohaliku omavalitsuse

üksustele, samuti nende asutustele nende poliitikakujundamise ja -rakendamise pädevuse

rakendamisega seoses ettepanekute tegemist ja soovituste andmist.

Voliniku ülesandeid käsitlevatest muudatustest osad käsitlevad küll olukordi, mille raames on

asjakohane hinnata andmekaitsealast mõju, kuid ka nende puhul on andmekaitse tagatud juba

kehtiva õiguse kohaste ülesannete täitmisest tulenevalt. Sealhulgas võtab volinik ka praegu

vastu pöördumisi, millele vastamiseks, sh eksperdiarvamuse andmiseks tuleb tal käidelda nii

neid isikuandmeid, mida talle annab pöörduja, kui neid, mille ta saab näiteks arvamuse aluseks

olevas olukorras VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud isikutelt.

Nende ülesannete täitmisel teabe töötlemisel rakendab voliniku kantselei kõiki asjakohaseid

meetmeid teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks. Voliniku kantseleis tegutseb

andmekaitsespetsialisti ülesandeid täitev ametnik, nagu on nõutav avaliku sektori asutuse või

organi puhul ja siis, kui põhitegevuse raames töödeldakse kestvalt või püsivalt eriliigilisi

isikuandmeid suures ulatuses (IKÜM art 37 lg 1 p-d a ja c). Avaliku sektori puhul lähtutakse

eeldusest, et isikuandmeid töödeldakse avalike ülesannete täitmiseks, kus üksikisikutel on väike

otsustusõigus või puudub see täielikult, määramaks kas ja kuidas nende isikuandmeid

töödeldakse, rakendatakse andmekaitsespetsialisti IKÜMi kohaselt nö lisakaitsena. Voliniku

kantseleis on tagatud ka töötajate koolitus eriliigiliste isikuandmete töötlemisel ning

dokumendiregistris ja muudes süsteemides dokumenditele juurdepääsu võimaldamisel

lähtutakse ametniku tööülesannetest, s.t teabele pääsevad ligi vaid asjasse puutuvad ametnikud.

Voliniku töökorraldusreeglite osaks on ka infoturbekord, voliniku veebilehele ja

dokumendihaldussüsteemile on määratud turvaklass.

Eelnõuga lisandub volinikule pädevus osaleda tsiviil- ja halduskohtu- või haldusmenetluses

isiku nõusolekul tema esindajana või osaleda kohtumenetluses muudes rollides, näiteks

eksperdina (eelnõu § 1 p 11). Samuti saab volinik õiguse lahendada diskrimineerimisvaidlusi

siduva arvamuse andmisega (eelnõu § 1 p 13, eelnõukohase seaduse § 16 lg 1 p 31). Samas saab

isikuandmete töötlemine ka nende ülesannete täitmisel toimuda juba täna toimivate lahenduste

raames eelkirjeldatud viisil. Seetõttu ei kaasne tema pädevuste laiendamisega andmesubjektile

oluliselt negatiivset mõju.

Eelnõuga nähakse ette ka konfidentsiaalsusreeglid, mis rakenduvad volinikule tehtud

pöördumiste korral ja annavad isikutele võimalikult palju kontrolli teda puudutava info, sh

voliniku poole pöördumise fakti osas. Nõustamise saamiseks pöördumise esitanud isikule ja

pöördumise esitajale, kelle avaldus lahendatakse nõustamise teel, tagatakse konfidentsiaalsus.

Nõustamise teel lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andes peab volinik

tagama, et nõustamise aluseks oleva olukorraga seotud õigustatud ega kohustatud isikud ei

oleks tuvastatavad (eelnõu § 1 p 21, eelnõukohase VõrdKSi § 161 lg 4). Arvamuse taotlemiseks

pöördumise puhul on samuti piiratud nii info andmine teisele osapoolele kui info andmine

avalikkusele. Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks olevas

olukorras võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest

vastutavale isikule informatsiooni arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu

51

kohta ja viisil, mis ei võimalda tuvastada arvamuse taotleja isikut (eelnõu § 1 p 24,

eelnõukohase VõrdKSi § 17 lg 31). Arvamuse valmimisel on volinikul selle võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas

olukorras vastutavale isikule saatmiseks samuti vaja arvamuse taotleja kirjalikku nõusolekut

(eelnõu § 1 p 25, eelnõukohase VõrdKSi § 17 lg 6). Avalikkusele võib volinik arvamuse

andmise olukorras anda informatsiooni üksnes avalduse sisu ja voliniku arvamuse kohta ning

sellisel viisil, et arvamuse taotleja isik ei oleks tuvastatav. Juhul kui voliniku arvamuse kohaselt

ei ole avalduse aluseks olevas õigussuhtes käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud õigusi või kohustusi rikutud, peab avalikkusele informatsiooni andmisel

eelnimetatud nõudeid järgima ka isiku puhul, kelle tegevuse või tegevusetuse kohta arvamust

taotleti (eelnõu § 1 p 34, eelnõukohase seaduse § 19). Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks

siduva arvamuse saamiseks pöördunud vaidluspooltele tagatakse konfidentsiaalsus. Volinik

annab siduva arvamuse ainult tema poole pöördunud pooltele ning ei või poolte kirjaliku

nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni vaidluspoolte ega vaidluse sisu kohta sellisel

viisil, et see võimaldaks vaidluspoolte isikuid tuvastada (eelnõu § 1 p 35, eelnõukohase

VõrdKSi § 191 lg 4).

Voliniku poole pöördunud isikut teavitatakse pöördumisele kohaldatavatest konfidentsiaalsuse

ja isikuandmete kaitse reeglitest (eelnõu § 1 p 21, eelnõukohase seaduse § 161 lg 3 p 3).

Nagu eelnõust nähtub, töödeldakse eesmärgi saavutamiseks ainult selliseid isikuandmeid, mis

on vajalikud konkreetse eesmärgi täitmiseks (IKÜM art 5 lg 1 p c). Isikuandmeid ei koguta ega

säilitata isikustatud kujul, kui see pole eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Näiteks,

volinik koostab oma tegevuse kohta aastaaruande, mis hõlmab muuhulgas informatsiooni ka

selle kohta, kui palju esitati volinikule aasta jooksul pöördumisi seoses erinevate tunnuste

põhise diskrimineerimisega (nt sugu, vanus, puue jm) erinevates ühiskonnaelu valdkondades

(nt töö, haridus jm) (eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 6) ning sisaldab ka aasta jooksul antud

olulisemate arvamuste kokkuvõtteid (kavandikohase põhimääruse § 12). Samas nähakse

eelnõuga ette (eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 6), et aruande koostamiseks

kogutud andmed anonüümitakse või kui see ei ole võimalik, pseudonüümitakse. Samadele

nõuetele vastavaid andmeid voliniku tegevuse kohta võib volinik kasutada ka vähemalt kord

nelja aasta tagant koostatavas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise ja struktuursete probleemide aruandes (eelnõu § 1 punktid 17 ja 20, eelnõukohase

VõrdKSi § 16 lg 1 p 7 ja lg 6). Kui volinik vajab viimatinimetatud aruande koostamisel teavet

üldise hinnangu andmiseks võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise

võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamiskohustuse kohta riigis, on tal õigus saada riikliku

andmekogu vastutavalt töötlejalt ja muult andmevaldajalt teavet statistilisel kujul (eelnõu § 1

p 20, eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 7). Seega tagatakse lähtuvalt andmetöötluse eesmärkidest

kooskõla IKÜM-i üldpõhimõtetega (IKÜM art 5). Isikuandmed, mis on volinikule

kättesaadavaks tehtud seoses tema tegevusega (nt pöördumised, sh arvamuse andmine, samuti

voliniku kaasatus menetlustes), säilitatakse dokumendiregistris vastavalt kehtivale

andmekaitsekorrale, aruannetes, s.t. avalikkusele kättesaadavalt neid isikustatult ei kajastata.

Kokkuvõttes ei kaasne käesolevas eelnõus kavandatud muudatuste tulemusel andmesubjektile

oluliselt suuremat eraelu riivet, kavandatud tegevused on eesmärgipärased ja proportsionaalsed

ning rakendatud kaitsemeetmed piisavad. Eelnõu ei too senise praktikaga võrreldes kaasa uute

isikuandmete liikide (sh uute eriliigiliste isikuandmete kategooriate) kogumist. Laieneb

voliniku pädevus kasutada juba kogutud andmeid (kohtumenetluses), mis suurendab andmete

õiguslikku kaalu ja võib laiendada andmete edastamise olukordi kolmandatele isikutele (teine

pool vaidluses, kohus), kuid selline edastamine toimub andmesubjekti nõusolekul või

seaduslikul alusel (nt kohtumäärus).

52

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Voliniku hinnangul on eelnõukohase seaduse jõustumise korral eelarveliste lisavahendite

vajadus 2026. a. 142 000, 2027. a. 203 196 ning 2028-2029 (ja edaspidi) 85 196 eurot aastas.

Töökoormuse kasvu ning kohtus esindamise kulude tõttu on voliniku kantselei lisavahendite

vajadus 71 196 eurot aastas, millega kaetakse ühe ametikoha (kannatanuid kohtus ja

töövaidluskomisjonis esindav õigusnõunik) ning lisanduvate tegevuste kulu (sh koolitus- ja

lähetuskulud ning võimalikud kohtus esindamisega kaasnevad lisakulud). Lisaks, nii voliniku

aruandlus- kui teadlikkuse tõstmise kohustuse täitmise toetamiseks soovitakse 2026-2027 luua

tehisaru lahendusi kasutav tööriist võrdsusandmete filtreerimiseks, mis võimaldab täiustada

võrdsusandmete juhtimislauda ning abistab struktuurse ebavõrdsuse ja tõrjutuse mustrite

tuvastamisel. Statistikaameti väljatöötatud võrdsusteemade juhtimislaud ja võrdõigusindeks on

kavas integreerida volinik.ee lehele. Voliniku lisanduvate või täiendatud ülesannete täitmise

toetamiseks on 2026. a. kavas (eba)võrdsuse olukorra ning selle vähendamiseks rakendatavate

meetmete kaardistamiseks läbi viia ka (uuring)ud. Voliniku pakutava informatsiooni

ligipääsetavuse tagamiseks on vajalik läbi viia voliniku veebilehe ligipääsetavuse audit ning

teostada vastavad parendused (2026), samuti on kavas voliniku veebilehele luua Bürokrati

võrgustikku kuuluv juturoboti lahendus nõustamisülesande täitmise toetamiseks (2027).

Muudatuste rakendamise toetamiseks on vajalikud ka tegevused isikute teadlikkuse tagamiseks

voliniku ülesannetega seotud võimalustest ja kohustustest. Selleks on kavas läbi viia ulatuslikud

teavitustegevused 2027. aastal.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole seaduse jõustumisega kaasnevate võimalike kuludega

arvestatud. 2026. a keskpaigast lisanduva ametikoha tööjõukulu- ja kaasnevate majanduskulude

katmiseks eraldatakse volinikule 2026. aastaks vahendid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest (summas 35 000 eurot). Seaduse rakendamisega

kaasnevate kulude rahastamisvajadus alates 2027. a tõstatatakse 2027. aasta riigieelarve ja

2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis. Vajadusel kaetakse täiendavad kulud

omavahenditest. Võrdsusandmete filtreerimise tööriista arendamiseks vajalike kulude

(metoodika, IT-arendus andmete filtreerimiseks, andmedisain, uue tööriista teavitustegevused,

serveritasu) katmiseks 2026-2029 on volinik esitanud taotluse EL Kodanike, võrdõiguslikkuse,

õiguste ja väärtuste programmi (CERV) 2025. a. II poolaastal avatud olnud taotlusvooru.

Taotlusvoorust rahastatavad projektid selguvad 2026. a. hiliskevadel, kuid toetuse saamise

tõenäosus on suure taotluste arvu tõttu väga väike.

2026 2027 2028 2029

Tööjõukulu: 4683 (brutotasu 3500) x 12

kuud x 1 inimene = 56 196

32 781 (7

kuud,

juunist

detsembrini) 56 196 56 196 56 196

Lisaametikohaga kaasnev majanduskulu

(sh koolitus- ja lähetuskulu) 2219 5000 5000 5000

Kohtus esindamise kulu 10 000 10 000 10 000

53

Võrdsusandmete filtreerimise tööriist

(metoodika, IT-arendused, teavitus,

tehisaru teenus) 67 000 60 000 7000 7000

Voliniku veebilehe arendused

(ligipääsetavuse parandamiseks audit ja

arendused, juturobot ning riigipilve ja

Azure keelemudeli tasu) 10 000 12 000 7000 7000

Uuring(ud) 30 000

Teadlikkuse tõstmine uutest ülesannetest 60 000

Kokku 142 000 203 196 85 196 85 196

Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse jõustumisel tuleb Vabariigi Valitsusel anda järgmised rakendusaktid:

- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse nr 71

„Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“86

muutmiseks;

- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10

„Vabariigi Valitsuse reglement“87 muutmiseks.

Rakendusaktid jõustuvad seadusega samal ajal ja nende kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa

2).

9. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 6 sätestatakse eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks 19. juuni 2026, mis on

direktiivide ülevõtmise tähtpäev.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile

ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Õiguskantsleri Kantseleile ning arvamuse avaldamiseks

Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantseleile, Tööinspektsioonile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT

Ühingule, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti

Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, MTÜ-le Feministeerium

ning Vabaühenduste Liidule.

86 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/13327659?leiaKehtiv. 87 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/112042025054?leiaKehtiv.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid

Õiguskantsleri kantselei

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik

Andmekaitse Inspektsioon

Tööinspektsioon

22.11.2025 nr 2-2/3971-1

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Käesolevaga saadame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks võrdse kohtlemise seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Palume saata oma seisukohad 15 tööpäeva jooksul kirja saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisad (vastavustabel ja rakendusaktide kavandid).

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

SA Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti LGBT Ühing

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

MTÜ Feministeerium

Vabaühenduste Liit

Käthlin Sander

5196 1886, [email protected]