Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

19.11.2025

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on

tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/27471 (edaspidi IMERA)

ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/27482 rakendamine Eesti õiguses.

IMERA meetmete raamistik toetab Euroopa Liidu siseturu toimimist ulatuslike kriiside ajal,

tagades kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise ning kriisis oluliste kaupade ja teenuste

kättesaadavuse. Lisaks loob määrus võimalused kriise prognoosida ja nendeks valmis olla.

Eelnõuga kavandatakse sätestada IMERAst tulenevad normid ja halduskorralduslikud

meetmed, mille kaudu Eesti rakendab ELi tasandil kokku lepitud kriisikoostöömeetmeid.

Kõnesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumisel määratakse hädaolukorra seaduse alusel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teabevahetuse keskasutuse

(central liaison office, CLO) ning siseturu hädaolukorra ajaks ühtse kontaktpunkti (single point

of contact, SPC) ülesanded.

Nende ülesannete praktiliseks täitmiseks sõlmib MKM halduslepingu AS-iga Eesti Varude

Keskus (edaspidi EVK), kellel on senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide

maandamisel, mis on olemuselt sarnane IMERA raames vajaliku koordineeriva rolliga.

Pikemalt on EVK valik käsitletud ja põhjendatud jaotises 3.1.1 „Keskse teabevahetuse

keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine“.

Seadusemuudatused võimaldavad rakendada IMERAst tulenevat kolmeastmelist

kriisiohjemehhanismi – valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi – sealhulgas pädevate

asutuste poolset tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal ja ELi tasandi teabevahetust Euroopa

Komisjoni (edaspidi komisjon) loodava Euroopa kriisiohjeplatvormi (European Crisis

Management Platform, ECMP) kaudu.

Eelnõukohase seaduse rakendamisega võib ettevõtjatele kaasneda lisahalduskoormus.

Halduskoormus võib avalduda eelkõige selles, et ettevõtjad vastavad valvsusrežiimis pädevate

asutuste teabepäringutele vabatahtlikult ning siseturu hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni

teabepäringutele, mille puhul kehtib põhimõte „täida või põhjenda“. Lisaks võivad ettevõtjad

hädaolukorrarežiimis nõusoleku korral täita kriisi seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või

tootmiseks prioriteetseks hinnatud taotlusi.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2747, 8. november 2024, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2748, 8. november 2024, millega muudetakse määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2023/988 ja (EL) 2023/1230 vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast.

2

IMERA rakendamine suurendab samal ajal ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate

varajane seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning

vähendada ootamatute katkestuste mõju. Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ning

riikliku ühtse kontaktpunkti kaudu jagatav ühtne teave paremat õigusselgust ja vähendavad

killustunud nõuete riski, samal ajal kui prioriteetsed taotlused kriisi seisukohast oluliste toodete

tarnimiseks või tootmiseks võivad anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi valdkondades, kus

nõudlus kriisi ajal suureneb.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur

([email protected], +372 5885 1221), strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna

kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa ([email protected], +372 527 9797) ning

metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb ([email protected], +372 5663 2448).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse keeletoimetaja Merike Koppel ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid

on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar

Kass ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse hädaolukorra seadust (HOS) (RT I, 02.10.2025, 11),

halduskoostöö seadust (HKTS) (RT I, 08.07.2025, 24), maksukorralduse seadust (MKS) (RT I,

02.10.2025, 3) ning toote nõuetele vastavuse seadust (TNVS) (RT I, 11.03.2025, 3).

Eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3, mille § 195 kohaselt

kavandatakse HOS kehtetuks tunnistada.

Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Selle eesmärk on tagada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ning sellega kaasneva koondmääruse

(EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL)

2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu

reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva ministri määrusega.

Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse uus, kogu ELi hõlmav siseturu kriisiohjestruktuur ning

täiendatakse EL ühtlustamise õigusakte erakorraliste vastavushindamismenetlustega, mida

kohaldatakse kriisi seisukohast oluliste toodete puhul siseturu hädaolukorrarežiimi ajal.

Eesti seisukohad SMEI/4IMERA paketi kohta kinnitati 26. jaanuari 2023. a Vabariigi Valitsuse

istungil5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

3 Riigikogu menetluses, eelnõu nr 668 SE, seisuga 21. juuli  2025. 4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 2679/98. 5 Dokumendi number: 23-0785/01; link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877c904-5e0d- 4b6d-9d3c-bd4d3adb1dfe.

3

2. Seaduse eesmärk

Kõnesoleva seaduse eesmärk on tagada IMERA ja sellega seotud koondmääruse kohaldamise

jaoks vajalikud siseriiklikud normid ja halduskorraldused. Seadusemuudatused loovad

eeldused, et Eesti pädevad asutused saavad täita IMERA meetmete raamistikust tulenevaid

ülesandeid, teha komisjoni ja teiste liikmesriikidega valmisolekurežiimis vajalikke

ettevalmistusi ning tegutseda siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal kiiresti ja

koordineeritult.

Seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA meetmete rakendamist:

 teabevahetuse korraldamine siseriiklikult, komisjoni ja liikmesriikide vahel

teabevahetuse keskasutuse kaudu (EVK);

 tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal (pädevad asutused seiravad – teavet koondab

EVK);

 ettevõtjate ja kodanike nõustamine hädaolukorra ajal ühtse kontaktpunkti kaudu (EVK);

 vastavushindamisest ajutise erandi rakendamine kriisi seisukohast oluliste toodete

puhul (TTJA).

Koondmäärus (EL) 2024/2748, mis kaasneb IMERAga, ei muuda kehtivaid toodetele

kehtestatud tehnilisi nõudeid, kuid sätestab erakorralised vastavushindamise, ühtsete kirjelduste

vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused valitud tehniliste toodete kohta, mida rakendatakse

üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Erakorralise vastavushindamise erandi

rakendamiseks antakse toote nõuetele vastavuse seaduses turujärelevalve asutusele (TTJAle)

volitus otsustada vastavushindamisest ajutise erandi kohaldamise üle siseturu

hädaolukorrarežiimis kriisi seisukohast oluliste toodete puhul.

2.1. Ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle rakendamise

praktikast

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL peab

kriisiolukordades tegelema siseturu killustatuse, tõkete ja nõrkustega. Sellele järgnes komisjoni

algatus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism (Single Market Emergency Instrument,

SMEI), mille eesmärk oli tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning suurendada

läbipaistvust ja koordineeritust kriiside ajal. Algatus oli komisjoni 2022. aasta tööprogrammi

osa.

2024. aastal jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament SMEI küsimuses

poliitilisele kokkuleppele. Pärast kokkuleppe saavutamist nimetati algatus ümber IMERAks.

Enne IMERA vastuvõtmist puudus Euroopa Liidu õiguses horisontaalne raamistik, mis

võimaldaks süsteemselt valmistuda siseturu toimimist mõjutavateks kriisideks ning

koordineeritult neile reageerida. Kuigi üksikud valdkondlikud mehhanismid – näiteks kiipide

määruse (EL) 2023/1781 kriisirežiim – sisaldasid piiratud kriisimeetmeid konkreetsete toodete

puhul, ei olnud ELis ühtset mehhanismi, mis hõlmaks nii kriisieelse valmisoleku, tarneahelate

jälgimise ja varajase hoiatamise kui ka siseturu hädaolukorra ajal kohaldatavad meetmed.

Eestis reguleerib kriisivalmidust ja kriiside lahendamist hädaolukorra seadus. See loob üldise

raamistiku hädaolukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning

määrab kindlaks pädevusvaldkonnad ja juhtimisstruktuuri. Seadus kohustab asutusi koostama

4

riskianalüüse ja hädaolukorra lahendamise plaane. HOS ei käsitle aga siseturu toimimise

tagamist kriisiolukorras, mistõttu on selleks vaja rakendada IMERA raamistikku.

2.2. Ülevaade IMERAst

IMERA on Euroopa Liidu uus horisontaalne kriisiohjeraamistik, mis on loodud COVID-19

pandeemiast ja hilisematest geopoliitilistest kriisidest (näiteks Venemaa sõda Ukraina vastu)

saadud õppetundide põhjal. IMERA eesmärk on kaitsta siseturu toimimist ulatuslike kriiside

ajal ja tugevdada selle struktuurset vastupanuvõimet.

IMERA ei asenda valdkondlike erimehhanisme ega asutusi, nagu terviselase hädaolukorra

valmisoleku ja reageerimise amet HERA6, toiduga kindlustatuse kriisimehhanism EFSCM7,

kriisidele poliitilise reageerimise kord IPCR8, Schengeni piirieeskirjad (Schengen Borders

Code), ega transpordi hädaolukorra mehhanismi. Selle asemel loob IMERA vajaliku kihi, et

siduda need mehhanismid ja struktuurid omavahel paremini kokku, võimaldades kiiremat

teabevahetust ja otsustusmehhanisme, eriti valdkondades, kus üksikute liikmesriikide tegevus

või reageerimine võib muutuda vastuoluliseks ja takistada siseturu toimimist kriisi ajal.

IMERA kohaldamisala katab suure osa siseturuga seotud liikumisvabadusest. See tähendab, et

üldreeglina kuuluvad IMERA reguleerimisalasse kõik kaubad ja teenused, mis liiguvad ELi

siseturul, samuti inimesed – sealhulgas töötajad, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Praktikas

hõlmab see näiteks tootmisseadmeid, tööstustooteid, logistikateenuseid, side- ja IT-teenuseid,

aga ka töötajaid, kes on seotud kriitiliste teenuste osutamise või kaupade tootmise ja

tarnimisega. IMERA eesmärk on tagada, et nende kaupade, teenuste ja töötajate liikumine ei

katkeks ka tõsiste kriiside ajal – olgu selleks loodusõnnetus, tervishoiualane hädaolukord või

geopoliitiline konflikt.

Samas on IMERAs selgelt loetletud ka teatud valdkonnad, mida see raamistik otseselt ei

reguleeri. Nendeks on finantsteenused (nt pangandus, kindlustus, investeerimisteenused) ja

kapitali vaba liikumine, mis kuuluvad teiste ELi õigusaktide kohaldamisalasse. Samuti ei kuulu

IMERA kohaldamisalasse energia- ja kaitsetooted – näiteks elekter, maagaas, vedelkütused,

relvad ja muu kaitsevarustus – kuna neid reguleerivad eraldi raamistikud. Lisaks on selle

kohaldamisalast välja jäetud ka need meditsiinilised tooted ja vastumeetmed, mis on juba

HERA koordineerida – näiteks vaktsiinid või antidoodid.

See ei tähenda siiski, et IMERA nende toodete või teenuste suhtes üldse ei kohalduks. Kuigi

IMERA ei sätesta neile sektoritele konkreetseid tootenõudeid, vastavushindamise menetlusi või

teenuseosutamise sisereegleid, kohaldub siiski nende kaupade, teenuste ja isikute vaba

liikumise kaitse. See tähendab, et liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt piirata

selliste kaupade või teenuste ELi-sisest liikumist ega takistada töötajate liikumist, välja arvatud

juhul, kui mõnes teises ELi mehhanismis on kehtestatud selgesõnaline erand. Näiteks ei tohiks

liikmesriik takistada vaktsiinide või kütuse transiiti läbi oma territooriumi teise liikmesriiki,

ega piirata energiataristu või meditsiiniinfrastruktuuri toimimiseks vajalike töötajate liikumist.

6 Directorate-General for Health Emergency Preparedness and Response Authority 7 Ensuring global food supply and food security - European Commission 8 How does the Integrated Political Crisis Response (IPCR) mechanism work? - Consilium

5

IMERA roll on tagada, et ükski liikmesriik ei kasutaks kriisiolukorda oma piiride sulgemiseks,

kaupade kinnihoidmiseks või kriitiliste teenuste eraldamiseks viisil, mis kahjustab siseturu

terviklikkust ja solidaarsust. See on eriti oluline ulatuslike ja mitmetahuliste kriiside ajal, mil

liikmesriikide otsustel on vältimatult piiriülene mõju. IMERA loob mehhanismi, mis võimaldab

kriitilisi sektoreid vajaduse korral valdkondlikult reguleerida, kuid tagab samal ajal siseturu

põhivabaduste toimivuse.

2.2.1. IMERA institutsionaalne raamistik

IMERA keskmes on uus ja mitmekihiline institutsionaalne raamistik, mille eesmärk on tagada

valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorra režiimi ajal tõhus, läbipaistev ja koordineeritud koostöö

liikmesriikide ja komisjoni vahel. Raamistik tugineb kolmele peamisele sambale:

 IMERA nõukoda (IMERA Board),

 Teabevahetuse keskasutused (CLOd) ning

 ühtsed kontaktpunktid (SPCd).

IMERA nõukoda on raamistiku juhtiv ja suunav organ, mille koosseisu kuulub üks esindaja

igast liikmesriigist koos asendusliikmega. Nõukoja töö eest vastutab komisjon, kes juhib selle

koosolekuid ja koordineerib päevakorda. Lisaks liikmesriikidele saavad IMERA nõukoja töös

vaatlejana osaleda ka Euroopa Parlament, komisjoni teised kriisiohjega seotud üksused,

rahvusvahelised organisatsioonid ning asjakohased kolmandad riigid. Samuti on nõukoja töösse

võimalik kaasata vaatlejana sidusrühmade esindajaid, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid.

Nõukoda annab soovitusi, koostab kriisianalüüse ja kujundab ühiseid seisukohti IMERA

meetmete elluviimiseks eri režiimide ajal – just nõukoda hindab, kas olukord võib eskaleeruda

siseturu hädaolukorraks, ning toetab komisjoni vastava režiimi (valvsus- või

hädaolukorrarežiimi) väljakuulutamise ettepaneku tegemisel.

Teabevahetuse keskasutus (CLO) on iga liikmesriigi määratud keskne institutsionaalne

üksus, mis vastutab IMERA meetmetega seotud teabe koondamise, töötlemise ja edastamise

eest. CLO tegevus on kahepoolne: ühelt poolt koondab ta infot riigisiseselt ning teiselt poolt

suhtleb teiste liikmesriikide CLOde ja EL tasandi CLOga.

CLO ülesannete hulka kuulub ka varajaste hoiatuste ehk ad hoc hoiatuste edastamine – need on

konkreetsete ja oluliste häirete või riskide kohta käivad teated, mis võivad ohustada siseturu

toimimist või kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavust. Tegemist ei ole igapäevaste

häiretega, vaid hoiatustega, millel võib olla laiem mõju ELi siseturule või mis võivad viidata

kriisi eskaleerumise võimalusele.

Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal muutub CLO roll eriti oluliseks, sest kriitiline teave peab

liikuma kiiresti ja usaldusväärselt nii riigisisesel tasandil kui ka liikmesriikide ja komisjoni

vahel.

Ühtne kontaktpunkt (SPC) tegutseb liikmesriikides eeskätt kodanikke, ettevõtjaid ja teisi

lõppkasutajaid teenindava tugistruktuurina. Kui CLO vastutab institutsioonidevahelise koostöö

ja teabevahetuse eest, siis SPC ülesanne on pakkuda kriisiolukorras praktilist tuge. See hõlmab

ajakohase, selge ja mitmekeelse teabe andmist IMERA raames kehtestatud meetmete kohta –

näiteks selgitusi liikumispiirangute kohaldamise kohta, teavet teenuste loa- või

registreerimisnõuete kohta ning juhiseid digitaalsete menetluste kohta.

6

SPCd tegutsevad kogu hädaolukorra vältel ja peavad suutma vastata ka piiriülesele sihtrühmale,

sealhulgas töötajate ja nende esindajate päringutele.

Igas liikmesriigis tegutseb vähemalt üks SPC ning nende tegevust koordineeritakse ELi tasandil

komisjoni kaudu loodud keskse kontaktpunkti abil.

2.2.2. IMERA kolm kriisivalmiduse astet

IMERA reguleerib kolme järjestikust kriisivalmiduse astet: valmisolekurežiim, valvsusrežiim

ja siseturu hädaolukorrarežiim.

Valmisolekurežiim tähendab IMERA kontekstis süsteemset ja pidevat ettevalmistust

võimalikuks kriisiks.

Selles protsessis täidab CLO keskset rolli siseriikliku teabvahetusvõrgustiku ülesehitamisel ja

pädevate asutuste kaardistamisel, tagades, et kriisiolukorras oleks selge vastutusahel ja toimiv

teabevahetus. Pädevate asutuste ülevaates tuleb selgelt välja tuua, millised rollid ja ülesanded

on igale asutusele riigisisese õiguse alusel määratud siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide

ajal.

Valmisoleku osana on CLO-l ka kohustus edastada komisjonile ja teistele liikmesriikide

CLOdele ah hoc hoiatused. Hoiatuse otsustamisel võtab CLO arvesse juhtumi mõju ulatust,

kestust, piiriülest mõju ning seda, kas häire puudutab elutähtsate kaupade või teenuste

tarneahelaid. Edastatud teavet käideldakse kooskõlas liidu ja riigisiseste

konfidentsiaalsusnõuetega.

EL-i tasandil toetab valmisolekut IMERA nõukoda, kes hindab süsteemseid riske ja nende

võimalikku mõju siseturule ning teeb komisjonile ettepanekuid koordineeritud

valmisolekumeetmete kavandamiseks.

Valmisoleku toetamiseks arendab Komisjon kriisiohje haldusplatvormi (ECMP), mis hakkab

toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina. Platvorm võimaldab

reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste haldamist ning

ametkondadevahelist koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. ECMP esimene

prooviversioon valmib 2025. aasta lõpuks ning süsteemi hakatakse täismahus kasutama 2026.

aasta keskel.

Valmisolekurežiimi kuulub ka vabatahtlike koostööprotokollide ettevalmistamine, mille raames

võivad ettevõtjad koostöös komisjoniga kokku leppida tegevustes, mille nad on valmis

kriisiolukorras kiiresti käivitama — näiteks tootmisvõimsuste ümberkorraldamine, tarneahelate

toetamine või kriitilise teabe jagamine.

Lisaks sellele töötab komisjon välja koolitus- ja matkeharjutusprogrammid CLOde töötajatele,

et tugevdada kriisiks valmisolekut. Koolitused põhinevad varasemate kriiside kogemusel ning

hõlmavad kogu kriisiohjamise tsüklit alates riskide tuvastamisest kuni meetmete

rakendamiseni.

Süsteemse valmisoleku osana viib komisjon nõukoja arvamusele tuginedes läbi stressiteste,

sealhulgas sektori- ja piirkonnapõhiseid matkeharjutusi, mille eesmärk on hinnata võimalike

siseturuhäirete mõju ja nende maandamise vajadust. Komisjon korraldab stressiteste

regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, kaasates CLOde töötajaid ja vajaduse korral ka

ettevõtjaid ning teisi sidusrühmi. Stressitestide tulemused edastatakse IMERA nõukojale ja

nende kohta avaldatakse aruanne.

7

Valvsusrežiim on IMERA kriisivalmidussüsteemi teine tase, mille eesmärk on tõsta siseturu

seirevalmidust olukorras, kus on ilmnenud esialgsed viited võimalikule kriisile.

Valvsusrežiimi kehtestamise ettevalmistus algab riikliku CLO ad hoc hoiatusest komisjonile

võimaliku siseturuhäire kohta. Seejärel hindab IMERA nõukoda esitatud teavet ning annab

komisjonile oma arvamuse kriisi potentsiaalse mõju kohta. Nõukoja arvamust arvesse võttes

võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim.

Režiim kehtestatakse nõukogu rakendusaktiga (artikkel 14 lõige 1), milles määratakse kindlaks

selle kestus (maksimaalselt kuus kuud, pikendamise võimalusega) ning rakendusakti

kohustuslikud elemendid, sealhulgas kriisi esmane iseloomustus ja selle mõju siseturule, loetelu

elutähtsatest kaupadest ja teenustest ning valvsusmeetmete pakett, millega liikmesriigid peavad

valvsusrežiimi ajal arvestama.

Valvsusrežiimi üks olulisemaid meetmeid on elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate seire.

Tarneahelate olukorda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused, kes koguvad teavet

tootmisvõimsuste, tarnetingimuste, kitsaskohtade ja võimalike sõltuvuste kohta, et tuvastada

varakult potentsiaalsed turuhäired. Pädevad asutused edastavad seiretegevuse järeldused

komisjonile ja IMERA nõukojale CLO kaudu.

Juhul kui tarneahela olukorra hindamiseks ei ole võimalik saada vajalikku teavet muudest

allikatest, võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada valvsusrežiimi käigus koostatud

ülevaate alusel valitud ettevõtjatele teabe vabatahtliku esitamise taotluse.

Siseturu hädaolukorra režiim on IMERA kriisijuhtimissüsteemi kõrgeim aste, mida

kasutatakse olukorras, kus siseturgu mõjutav häire on muutunud ulatuslikuks ja tõsiseks ning

ohustab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist kogu liidus.

Hädaolukorra režiimi kehtestamine tugineb sarnaselt valvsusrežiimi aktiveerimisele CLO

edastatud ad hoc hoiatusele ning IMERA nõukoja hinnangule kriisi ulatuse ja mõjude kohta.

Nende sisendite põhjal teeb komisjon Euroopa Nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu

hädaolukorra režiim. Režiim kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga, mis võib kehtida kuni

kuus kuud ning mida on võimalik vajaduse korral pikendada.

Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisi täpsem iseloom, kriisi seisukohast olulised kaubad ja

teenused ning meetmed, mille eesmärk on tagada siseturu toimimine hädaolukorra ajal.

Siseturu hädaolukorrarežiimis täidavad liikmesriikide CLOd keskset rolli siseturuga seotud

kriisiteabe koondamisel ja edastamisel. Riiklik SPC vastab aga kriisi ajal kodanike ja ettevõtjate

küsimustele riiklike meetmete, liikumispiirangute ja nende tõlgendamise kohta.

Hädaolukorra väljakuulutamisega kaasneb kriisimeetmete pakett, mille eesmärk on hoida ära

siseturu edasine destabiliseerumine, leevendada tarnehäireid ning taastada kaupade, teenuste ja

isikute vaba liikumine.

2.2.3. IMERA meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

Üks IMERA siseturu hädaolukorrarežiimi kõige konkreetsemaid ja praktilisemaid

sekkumismeetmeid on kriisi seisukohast oluliste tehniliste toodete vastavushindamise

lihtsustamine.

Tavapärastes tingimustes peavad sellised tooted – näiteks elektriseadmed, raadioseadmed,

ehitustooted, masinad ja muud ELi ühtlustamisõigusaktidega kaetud tehnilised tooted – läbima

8

ametliku vastavushindamismenetluse enne, kui neid võib ELi turule lasta. Selle protsessi käigus

kinnitab sõltumatu teada antud asutus, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja

kvaliteedinõuetele.

Hädaolukorras võib aga selline standardmenetlus osutuda ajamahukaks ja tekitada tarneahelates

tõrkeid, millel on otsene mõju elanike heaolule ja ettevõtjate toimevõimele. Näiteks pandeemia

ajal põhjustas isikukaitsevahendite nappus kriitilisi olukordi, kuna mitmed tooted ei jõudnud

turule piisavalt kiiresti.

Selliste olukordade vältimiseks sätestab IMERA, et teada antud asutused peavad komisjoni

rakendusaktiga määratud kriisi seisukohast oluliste toodete vastavushindamise prioriteetseteks

hinnatud taotlusi menetlema eelisjärjekorras. See tähendab, et nende toodete hindamine peab

toimuma kiirendatud korras ning vajaduse korral eraldi töövoona, et tagada kiire turulepääs ja

vältida viivitusi, mis tekiksid nende käsitlemisel koos vähem kriitiliste toodetega.

Lisaks näeb IMERA ette, et liikmesriigid võivad erandkorras lubada kriisi seisukohast oluliste

toodete turuleviimist ka ilma teada antud asutuse osaluseta vastavushindamises. Sellisel juhul

peab tootja ise tõendama, et toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele.

Selleks võib tugineda rahvusvahelistele või riiklikele standarditele või komisjoni määratud

ühistele kirjeldustele, mis loovad eeldatava vastavuse. Selline erand võimaldab näiteks teatud

masinate, seadmete või logistika taristuga seotud tehniliste toodete kiiremat turuleviimist ilma

liigsete halduslike viivitusteta

Järgmine oluline meede on IMERA raames komisjoni õigus esitada ettevõtjatele kriisi

seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või tootmiseks prioriteetseid taotlusi. See tähendab, et

kui mõni ettevõtja on võimeline tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu, võib

komisjon paluda neil täita neid taotlusi eelisjärjekorras. Selline palve põhineb „täida või

põhjenda“ (comply or explain) lähenemisviisil – ettevõtjal on kohustus kas tellimus täita või

esitada põhjendus selle mittetäitmise kohta.

Sarnane mehhanism kehtib ka komisjoni teabepäringute puhul. Siseturu hädaolukorras võib

komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimsuse, olemasolevate varude või

tarnevõimekuse kohta. Ettevõtjad peavad sellistele päringutele vastama või keeldumist

põhjendama.

Siseturu hädaolukorra režiimis võivad liikmesriigid samuti ühineda komisjoni korraldatavate

kriisi seisukohast oluliste toodete koordineeritud või ühishangetega.

Hädaolukorrarežiimil rakendatakse ka meetmeid, mis toetavad kriitiliste töötajate vaba

liikumist (näiteks tervishoiu-, energia-, transpordi- või toidutööstuse töötajad) siseturul.

Komisjon võib kehtestada ühtsed digivormid või standardiseeritud tõendid, mis kinnitavad

töötaja rolli kriisi seisukohast olulises tarneahelas või teenuses, et lihtsustada nende piiriülest

liikumist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse hädaolukorra seadust, halduskoostöö seadust, maksukorralduse seadust

ja toote nõuetele vastavuse seadust, et sätestada IMERA ja koondmääruse kohaldamiseks

vajalikud teabevahetuse korralduse ning vastavushindamise erandi rakendamise siseriiklikud

alused.

9

3.1. Hädaolukorra seaduse muutmine

3.1.1. Teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine (uus § 141)

HOSi uue §-ga 141 sätestatakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted CLO ja SPC

määramise ning nende ülesannete korralduse kohta.

Lõikega 1 sätestatakse, et teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1

tähenduses täidab MKM.

Lõiked 2–4 sätestavad alused teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunktiga

seotud ülesannete andmiseks MKMilt HOS § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule (EVK)

halduslepinguga.

EVK valiku põhjuseks on selle senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide

maandamisel, mis on sarnane IMERA alusel vajaliku koordineeriva rolliga. Kuigi IMERA

kohaldamisalast on energiatooted välja jäetud, on EVKl kogemus vedelkütusevarude

haldamisel ning laialdane koostöövõrgustik nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste partneritega.

Nendele analoogsetele kogemustele tuginedes on EVK kõige sobivam asutus, kes saab välja

arendada CLO ja SPC ülesannete täitmiseks vajaliku võimekuse.

Eelnevast tulenevalt on EVKle ülesannete üleandmine on põhjendatud, mistõttu ei kohaldata

HKTS §-e 6, 13 (muudatused on sätestatud eelnõu §-s 2) ega 14. Kooskõlas HKTS §-ga 4

määratakse seaduses ülesande sisu viitega IMERAle, haldusjärelevalve teostaja ning ülesande

täitmise kord ja täitja juhuks, kui EVK ei saa ülesannet täita. Halduslepingu sõlmib MKM, kes

teostab ka haldusjärelevalvet ülesande täitmise üle. Juhul kui haldusleping lõpetatakse

ühepoolselt või esineb muu takistus EVK-l haldusülesannet täita, täidab ülesannet MKM.

Lisaks tehakse muudatused halduskoostöö seaduses (vt eelnõu § 2).

CLO-na käitleb EVK IMERA rakendamisega seotud teavet vastavalt selle tundlikkuse

tasemele, tagades artikli 13 lõikes 2 (ad hoc hoiatused) sätestatud konfidentsiaalsuse ning

julgeoleku- ja ärisaladuste kaitse, samuti artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 (tarneahelate seire) ning

artiklis 43 sätestatud teabekaitse- ja turvanõudeid. Asutusesiseseks (AK) mõeldud teavet

käideldakse vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alustele ning sama

paragrahvi lõikes 2 ja §-s 38 kehtestatud juurdepääsu- ja käitlemisnõuetele. Riigisaladuse (RS)

tasemel teabe käitlemisel järgitakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle

alusel kehtestatud turvanõudeid. Seetõttu toimub IMERA raames RS-tasemel teabe käitlemine

MKMi ruumides, kuna EVK-l puudub selleks vajalik varustus ja turvatud ruumid.

Enne ad hoc hoiatuse edastamist siseturu häire kohta, mis on IMERA raamistiku keskne meede,

teavitab EVK MKMi ning Riigikantseleid. Hoiatuse edastamise otsus kooskõlastatakse

majandus- ja tööstusministriga. Pärast riigisiseselt kinnitatud kooskõlastust edastab EVK

hoiatuse komisjonile ning teistele liikmesriikide CLOdele läbi ECMP.

Lõige 5 loob teabevahetuskoostööks õigusliku aluse, mille kohaselt on MKMil ning EVK-l

õigus saada IMERA rakendamiseks vajalikku teavet kõigilt valitsusasutustelt, nende

hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi andmekogudest. Praktikas hõlmab koostöö Riigikantseleid,

Siseministeeriumi ja Häirekeskust, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliametit,

Statistikaametit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduametit,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, Sotsiaalministeeriumi, Terviseametit,

Ravimiametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

10

Loetelu ei ole ammendav ning võimaldab kaasata ka teisi valitsusasutusi vastavalt kriisi

olemusele, ulatusele ja tekkivale teabevajadusele. Selline avatud ja paindlik regulatsioon tagab,

et EVK saab CLOna täita oma ülesandeid seaduslikult, et andmevahetuse mehhanismid on

kohandatavad eri tüüpi kriiside korral. Konkreetsete asutuste ja koostöövormide määratlemine

toimub töökorralduslike kokkulepete tasandil, mis võimaldab reageerida kiiresti ja vältida

seaduse pidevat muutmist.

Oluline on rõhutada, et komisjoni kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi väljakuulutamine

ei asenda riigis kehtivat kriisiohjesüsteemi, vaid täiendab seda. Režiimi rakendamisel hakatakse

kohaldama Eestis HOSi alusel loodud hädaolukorra juhtimise korda, mille raames määratud

ministeerium või asutus vastutab olukorra lahendamise eest. EVK roll on olla teabe vahendaja

ja koondaja, samal ajal kui kriisi praktiline lahendamine toimub pädeva asutuse juhtimisel

vastavalt HOSile.

3.2. Halduskoostööseaduse muutmine

3.2.1 EVKga halduslepingu sõlmimise võimaldamine ilma kooskõlastusnõudeta

Muudatus on vajalik seoses HOSi lisatava §-ga 141. Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö

seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 33, et võimaldada halduslepingu sõlmimist MKMi ja EVK

vahel IMERA artiklite 8 ja 24 rakendamiseks, ehk CLO ja SPC määramiseks.

Lisatava punkti eesmärk on tagada avaliku ülesande täitmise riigi kontrollitava äriühingu

(EVK) kaudu olukorras, kus teabevahetuse ja koordineerimise funktsioonide üleandmine on

seaduses juba ette nähtud hädaolukorra seaduse uues §-s 141 ning mõlemad asutused (MKM,

EVK) kuuluvad sama ministri (majandus-ja tööstusministri) valitsemisalasse. Selline lahendus

võimaldab halduslepingu kiiret sõlmimist ilma kooskõlastuskohustuseta.

Kuna tegemist ei ole turutingimustel teenuse ostmisega, vaid avaliku ülesande täitmise

korraldamisega riigi kontrollitava äriühingu kaudu, ei kohaldata halduslepingu sõlmimisel ka

riigihangete seadust.

Sarnast erandit on kasutatud ka halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 teistes punktides, kus riigi

äriühingule seadusest tuleneva avaliku ülesande andmisel ei kohaldata riigihangete ega

kooskõlastuse nõudeid.

3.3 Maksukorralduse seaduse muutmine

3.3.1 IMERA artikli 8 lõike 3 kohase teabe edastamise võimaldamine EVKle

Muudatus tuleneb HOSi lisatavast §-st 141 ning artikli 8 lõikest 3, mis sätestab EVKle

esitatavad teabe saamise ja vahetamise kohustused. IMERA kohaselt peab EVK olema

võimeline saama riigi asutustelt, sealhulgas andmekogudest, kogu teavet, mis on vajalik

siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamiseks. Selleks täiendatakse maksukorralduse

seaduse § 29 lõiget 1 punktiga 29², mis võimaldab edastada maksusaladust vaid ulatuses, mis

on vältimatult vajalik MKMi või halduslepingu alusel tegutseva EVK ülesannete täitmiseks

IMERA raames.

Muudatus ei laienda maksusaladuse avaldamise üldist režiimi ega loo uut üldist

andmevahetuskohustust; tegemist on kitsalt IMERA kohaste kriisiohjeülesannete täitmiseks

vajaliku erisusega. Kuna CLO ülesannete täitmine on seadusest tulenev avalik ülesanne, ei ole

11

tegemist teabe edastamisega eraõiguslikul eesmärgil ning muudatus ei too kaasa täiendavaid

kohustusi maksuhaldurile väljaspool IMERA raamistikku.

3.4 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

3.4.1. Vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine (uus § 211)

Eelnõuga lisatakse toote nõuetele vastavuse seadusesse uus paragrahv 211, mis annab TTJAle

volituse lubada ajutiselt kriisiolukorras turule lasta kriisi seisukohast olulisi tooteid kasutades

selleks Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetluste

kohaldamist.

Lisatava erandiga saab rakendada IMERA artikli 28 lõiget 1, mis võimaldab hädaolukorras

turule lubada komisjoni rakendusaktiga kriisi seisukohast oluliseks määratud kaupu ilma

tavapärase teada antud asutuse poolt läbiviidud vastavushindamise menetluseta. Sellisel juhul

annab TTJA loa nende toodete hädaolukorra aegseks turule laskmiseks ja – kui see on

asjakohane – kasutuselevõtuks, tingimusel et on tagatud vastavus kõigile kohaldatavatele

olulistele ohutusnõuetele. Nõuetele vastavust saab tõendada mitmel viisil, sealhulgas näiteks

riikliku asutuse poolt tootja esitatud näidiste testimise kaudu. TTJA antud loas tuleb seejuures

selgelt kirjeldada konkreetsed menetlused, mida nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutati,

ning nende tulemused.

Lisatav säte võimaldab rakendada koondmäärusega (EL) 2024/2748 muudetavatesse

otsekohalduvatesse ELi tootemäärustesse ja koondirektiiviga (EL) 2024/2749 muudetavatesse

tootedirektiividesse lisatavat vastavushindamise menetluse erandit, kus ei nõuta teada antud

asutuse osalust.

Käesolev eelnõu ei hõlma (EL) 2024/2749 direktiiviga muudetava kümne tootedirektiivi tehtud

muudatuste ülevõtmist, kuna nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva määruse

eelnõuga. Käesolev eelnõu keskendub nõutud pädeva asutuse määramisele, et võimaldada

rakendada terviklikult EL ühtlustatud õigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetlusi.

TTJA määramine IMERA artikli 28 lõige 1 vastavuserandi rakendamiseks siseturu

hädaolukorra režiimis tuleneb selle olemasolevast pädevusest nii vastavushindamisasutustele

tegevuslubade väljastajana (TNVSi § 30 lg 11) ning turujärelevalveasutusena harmoneeritud

tootealase õiguse kohaldajana (TNVSi § 50 lg 5).

TTJA ülesannete hulka kuulub toodete turujärelevalve ja järelevalvemeetmete rakendamine,

sealhulgas sekkumine ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete puhul. Ametil on pikaajaline

kogemus tooteohutuse valdkonnas, sh koostöö teada antud asutustega, ning tehniline pädevus

hinnata, kas konkreetne toode võib erandkorras turule lubamisel siiski vastata olulistele

ohutusnõuetele. Lisaks on TTJA-l vajalik haldusvõimekus teha ajakriitilisi otsuseid ja viia ellu

vastavat turujärelevalvet.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega üksnes määruse (EL) 2024/2747

ning seda täiendavate koondaktide, (EL) 2024/2748 ja (EL) 2024/2749 terminoloogiat,

sealhulgas neis sätestatud termineid, lühendeid ja ülesannete nimetusi (nt „siseturu

hädaolukorra režiim“, „teabevahetuse keskasutus“, „ühtne kontaktpunkt“ jms).

12

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega täiendatakse HOSi ja TNVSi vajalike normide ning

halduskorralduslike sätetega, tehakse muudatus HKTSis ning täiendatakse MKSi IMERA

artiklite 8 lõikest 3 ja 24 tuleneva teabevahetuse ning artikli 28 lõikes 1 sätestatud

vastavushindamise erandi võimaldamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis.

5. Seaduse mõjud

5.1.Mõju majandusele

Eelnõukohasel seadusel on mõju Eesti majandusele, kuna IMERA raamistik käsitleb otseselt

Euroopa Liidu siseturu toimimist kriisiolukorras, millest sõltub olulisel määral ka Eesti

ettevõtluskeskkond ja majandusareng.

Raamistiku positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et liikmesriigid – sealhulgas Eesti – saavad

täiendava ELi tasandi koordineerimismehhanismi, mis aitab kriisiolukorras tagada siseturu

toimimise, ennetada või leevendada tarneahelate katkestusi ning toetada kaupade, teenuste ja

tööjõu vaba liikumist.

6.1.1. Mõju ettevõtjatele

IMERA rakendamine toob ettevõtjatele kaasa mitmeid siseturu toimimise tagamiseks suunatud

kohustusi ja ootusi, mis sõltuvad sellest, milline režiim (valmisoleku-, valvsus- või

hädaolukorrarežiim) on parasjagu kehtestatud.

Valmisolekurežiimis julgustakse komisjoni poolt ettevõtjaid koostama vabatahtlikke

kriisiprotokolle, milles nad võivad välja tuua tegevused, mida ollakse valmis kriisiolukorras

kiiresti käivitama.

Valvsusrežiimis võivad liikmesriigi pädevad asutused artikli 16 lõike 4 alusel esitada

ettevõtjatele vabatahtlikke teabepäringuid elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate,

toodangu, kitsaskohtade ja sõltuvuste kohta.

Siseturu hädaolukorra režiimi ajal on komisjonil artikli 27 kohaselt õigus esitada ettevõtjatele

teabepäringuid tootmisvõimsuse, varude, tarneahelate, kriitiliste komponentide ja

tarnetingimuste kohta. Ettevõtjal on õigus andmete esitamisest keelduda, kuid üksnes mõjuval

ja põhjendatud põhjusel, ning teabenõuet võib kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik

kriisi lahendamiseks.

Lisaks võib komisjon artikli 29 alusel esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste kaupade

ja teenuste tootmiseks või tarnimiseks prioriteetseid taotlusi. Kui ettevõtja sellise taotluse

aktsepteerib, muutub see kohustuslikuks ning selle põhjendamatu täitmata jätmine võib kaasa

tuua rahatrahvi.

Kõigi meetmete puhul on keskseteks põhimõteteks proportsionaalsus, VKEde halduskoormuse

minimeerimine ning teabe konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse.

IMERA rakendamine suurendab aga ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate varajane

seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning vähendada

ootamatute katkestuste mõju.

13

Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ja riikliku ühtse kontaktpunkti kaudu jagatav ühtne

teave paremat õigusselgust, vähendades killustunud nõuete riski. Samuti võivad prioriteetsed

taotlused anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi valdkondades, kus nõudlus kriisi ajal suureneb.

6.1.2. Mõju tarbijatele

Tarbijate jaoks ei kaasne IMERA rakendamisega otseseid kohustusi, kuid kaudselt mõjutab

määrus nende õigusi ja heaolu märgatavalt. Meetmed, mille eesmärk on tagada oluliste

kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine kriisiolukorras – näiteks musta nimekirja

kuuluvate piirangute seadmise keeld (artikkel 21), liikumise prioriseerimine kriisi seisukohast

oluliste teenuste osutajate jaoks (artikkel 22 lg 3) ning ühtse kontaktpunkti kaudu korraldatav

nõustamine – aitavad säilitada kauba kättesaadavust, ennetada turuhäiretest tingitud hinnatõuse

või defitsiiti ning suurendavad hädaolukorras ühiskonna kindlustunnet.

Lisaks aitab tarbijate heaolu tagada ka hädaolukorra menetlused mille IMERA ja sellega seotud

koondaktid kehtestavad eesmärgiga säilitada kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus.

6.2. Mõju riigi halduskorraldusele

Seaduse rakendamine eeldab mitme uue haldusülesande täitmist ning koordineeritud koostööd

komisjoniga.

EVK ülesanne CLO-na on üles ehitada siseriiklik teabevahetusvõrgustik, sealhulgas

kaardistada pädevad asutused, et tagada valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiimides kiire ja

tõhus koostoime ja teabevahetus komisjoniga ja teiste liikmesriikide CLOdega. Püsivat

ööpäevaringset (24/7) valmisolekut EVKlt ei looda

EVK vastutab ECMP kasutuselevõtu ja haldamise eest Eestis, sh ad hoc hoiatuste edastamise

eest komisjonile ja teiste liikmesriikide CLO-dele selle platvormi kaudu (või muu komisjoni

poolt ettenähtud menetluse kaudu, kui platvorm ei ole raamistiku jõustumise ajaks kasutusel).

SPC rollis on EVK ülesanne pakkuda kriisi ajal ettevõtjatele ja kodanikele mitmekeelset teavet

riiklike meetmete, liikumispiirangute ja nende tõlgendamise kohta (eesti ja inglise keeles). EVK

ei tõlgi õigusakte – ametlike tõlgete korraldamise eest vastutavad vastavad asutused. Teabe

edastamise kanaliteks on Häirekeskuse juhitav kriisiinfo telefon ning kriis.ee veebileht, mida

haldab Riigikantselei. EVK ülesanne on üksnes vajaliku info koondamine ja edastamine.

Kooskõlas IMERA artiklitega 11-12 peab EVK osalema komisjoni korraldatud koolitustes,

stressitestides ja matkeharjutustes, mis on suunatud kriisiks valmisoleku, kriisiolukorra

koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse oskuste arendamisele. Stressitestid hõlmavad

temaatilisi matkeharjutusi ja sektoripõhiseid stsenaariume, mille käigus hinnatakse

kriisistsenaariumite võimalikku mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele.

TTJA tagab, et kriisi seisukohast olulisteks ning vastavushindamise erandi alusel turule lastud

toodete ohutus vastaks tavapärase menetluse tasemele ning teeb vajaduse korral koostööd teiste

liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoniga.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

EVK-poolt CLO ja SPC ülesannete täitmine eeldab mitmeid halduslike funktsioone, mis

nõuavad sealhulgas

14

 spetsiaalset IT-võimekust turvaliseks teabevahetuseks ja dokumendihalduseks:

o EVK kasutab komisjon loodavat ECMP-i ad hoc hoiatuste ja pädevatelt

asutustelt IMERA raamistiku rakendamiseks vajaliku teave ning vajadusel

ettevõtjatelt koondatud tarneahelate kohta teave edastamiseks;

o IMERA raames siseriiklikuks teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega

liidestusi ei planeerita ning kulud on arvestatud ilma nendeta; siiski tuleb EVK-

l koos pädevate asutuste ja ettevõtjatega kokku leppida selge teabevahetuse

kord.

o Artikli 44 kohane SPC veebileht kriisimeetmete selgitamiseks kasutatakse

kriis.ee veebilehe.

o EVK-sse vähemalt kahe uue ametikoha loomist, sealhulgas

kriisikoordineerimise ja andmeanalüüsi valdkonnas.

EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja

halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERAst tulenevad kohustused selle rakendamise

hetkest alates. Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma ööpäevaringse

valmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke IT-arendusi.

SPC roll delegeeritakse MKMilt halduslepingu alusel EVKle, kuid praktilise

nõustamistegevuse ettevõtjatele ja kodanikele täidab Häirekeskus, lähtudes pandeemiaaegsest

väljakujunenud praktikast. Kuna nõustamistegevus toimub olemasolevate struktuuride ja

pädevuste raames, ei ole Häirekeskuse poolt nõustamiseteenuse pakkumiseks vaja ette näha

täiendavaid ressursse.

TTJA määramine vastutavaks vastavushindamisest tehtava erandi siseturu hädaolukorrarežiimi

aegse rakendamise eest tugineb ameti senisele pädevusele tooteohutuse ja vastavushindamise

valdkonnas ning eraldi eelarvelist rahastust TTJA-le ei kavandata. Praktikas võib ülesanne

põhjustada ajutist töökoormuse kasvu siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, kuid selleks ei looda

eraldi ametikohti ega struktuuriüksusi.

7. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist.

8. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 29. mail 2026. aastal – samal päeval, kui muutub

kohustuslikuks IMERA ja sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine.

Selline jõustumistähtaeg võimaldab asjaomastel pädevatel asutustel teha vajalikud

ettevalmistused ning tagab õigeaegse rakendamisvalmiduse.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigikantseleile,

samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, AS-ile Eesti Varude Keskus,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Häirekeskusele, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile, Põllumajandus- ja

Toiduametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Terviseametile ning

15

Ravimiametile.

Algatab Vabariigi Valitsus … 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

19.11.2025

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt

(1) Teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ)

nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024),

artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ülesannete täitmiseks sõlmida käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühinguga

halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõlmitud halduslepingu täitmise

üle teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt

või esineb muu põhjus, mis takistab halduslepingus nimetatud haldusülesande täitmist,

korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel

halduslepingu alusel ülesandeid täitval riigi äriühingul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 3 kohaselt õigus saada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/2747 sätestatud ülesannete täitmiseks teavet valitsusasutustelt,

valitsusasutuse hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi andmekogudest.“.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:

„33) hädaolukorra seaduse § 141 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 292 järgmises sõnastuses:

„292) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1

nimetatud riigi äriühingule, kellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud

halduslepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747, millega luuakse

siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L,

2024/2747, 08.11.2024), sätestatud ülesannete täitmisel;“

§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Vastavushindamise erand siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

(1) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu

hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L,

2024/2747, 08.11.2024), artikli 18 alusel on Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud siseturu

hädaolukorrarežiimi ning võtnud Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu

kriisi seisukohast oluliste toodete loetelu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

lähtudes Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktides sätestatud hädaolukorramenetluste

kohaldamisest, lubada siseturu hädaolukorrarežiimi ajaks turule lasta või kasutusele võtta kriisi

seisukohast olulise toote.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lubadest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriikide

turujärelevalveasutusi.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2749, millega muudetakse direktiive

2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL,

2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse,

ühtsete spetsifikatsioonide vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis

on tingitud siseturu hädaolukorrast (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024).“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 29. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

22.11.2025 nr 2-2/3969-1

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

Edastan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

AS Eesti Varude Keskus

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Svetlana Štšur

+372 715 5822, [email protected]