Siseministeeriumi arvamus EL riigihangete direktiivide läbivaatamise avaliku konsultatsioon kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Teie: 07.11.2025 nr 12.2-1/4835-1

Meie: 24.11.2025 nr 5-1/70-2

Siseministeeriumi arvamus EL riigihangete

direktiivide läbivaatamise avaliku

konsultatsioon kohta

Tulenevalt Rahandusministeeriumi 7. novembri 2025 kirjast, edastab Siseministeerium oma

märkused seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigihangete direktiivide läbivaatamise avaliku

konsultatsiooniga. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond,

õigusosakond ning sisejulgeoleku osakond ([email protected]). Kaasatud olid ka

Politsei- ja Piirivalveamet, kellel ei olnud täiendavaid märkus, ning Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kelle arvamus on esitatud all. Valdkonna eest

vastutab Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).

Siseministeerium tervitab EL riigihangete direktiivide läbivaatamist tervikuna, kuna nende

ajakohastamine ja lihtsustamine aitaks tõhustada avaliku sektori investeeringuid, vähendada

ettevõtjate kulusid ning avada paremaid võimalusi piiriülestel riigihangetel osalemiseks. Üldise

märkusena toob Siseministeerium esile, et Euroopa Komisjon peaks vähendama riigihangetes

esinevat ülereguleeritust ja võtma eesmärgiks riigihankedirektiivide lihtsustamise, sest

riigihanked on ajas muutunud üha keerukamaks ja nüansirohkemaks. Viimase tõttu on

eksimuste tekkimine aimatav, kuna keerukates reeglites ja protseduurides on üha raskem

orienteeruda. Riigihanke korraldamisel peaks hankija põhirõhk olema eeskätt siiski enda

vajaduse rahuldamisel mitte erinevate horisontaalsete poliitikate elluviimisel. Samuti leiame

jätkuvalt, et ka klassikalise sektori direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates riigihangetes tuleb

suurendada paindlikkust ja hankijatel võimalusi arvestada julgeoleku aspektidega, sh näiteks

jätta teatud riigihanke objektide puhul kõrvale sellised tooted, mille päritolu ei ole piisavalt

usaldusväärsest riigist.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) samuti toetab Euroopa

Komisjoni avalikku konsultatsiooni, mille tulemusel soovitakse muuta riigihangete reeglid

lihtsamaks ja paindlikumaks. Samuti toetame Rahandusministeeriumi poolt Euroopa

Komisjonile saadetud ettepanekuid, milleks oleme ka varasemalt oma sisendi andnud.

Eeltoodu valguses tuleks ka:

1. üle vaadata CPV koodid;

2. ühildada klassikaline- ja KJ hangete direktiiv; ning

3. lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist selliselt, et julgeolekuhuve oleks muutuvas

julgeolekuolukorras võimalik kindlamalt kaitsta.

2 (3)

SMIT täiendav ootus on, et uutes direktiivides tuleks tervikuna:

1. paremini läbi mõelda „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“) hankimine sh ühtlasi

lihtsustada IKT litsentside hankimist.

IKT litsentside näol on tegemist litsentsi kasutusõiguse ostmisega (mis ei ole „asi“ ega

„teenus“), mille kasutamiseks on õiguste andjal kehtestatud kindlad reeglid (nt EULAd).

Seega kujutab IKT-litsentside ostmine endast immateriaalse kasutusõiguse omandamist

tingimustel, mille määrab kindlaks õiguste omanik (nt EULA). Need tingimused on turul

üldjuhul mitte-läbiräägitavad. Samas kehtiva direktiivi kohaselt käsitatakse selliste tingimuste

lisamist „tingimusliku pakkumusena“, mis omakorda suunab hankijad kasutama

läbirääkimistega menetlust, kuigi tegelik läbirääkimisruum ja vajadus puudub. See toob kaasa

ebaproportsionaalse ajakulu (kahe-etapiline menetlus), tarbetud halduskulud, võimalikud

tagasinõuded ning ei loo lisaväärtust ei hankijale ega turule.

Lisaks eeltoodule omab litsentside andmise õigust alati õiguste valdaja, mis muudab

konkurentsiolukorra võrreldes tavapäraste hangetega olemuslikult erinevaks ning toetab

eriregulatsiooni vajadust.

Kehtivas direktiivis on lahendatud küll ühe pakkuja poole pöördumise võimalus

väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena, kuid see lahendab vaid osa probleemist.

Leiame, et IKT-litsentside eripära ei sobitu tänaste direktiivi põhimõtetega. Seda enam, et

litsentsid ei ole kehalised esemed ehk asjad ega ka teenused, vaid pigem õigused ja muud hüved,

mis võivad olla õiguse objektiks.

Kehtivas direktiivis ei ole meie hinnangul eeltoodud eripäradega piisavalt arvestatud, mis

põhjustab liikmesriikides ebamõistlikku halduskoormust, õiguslikku ebakindlust ning viivitusi

kriitiliste teenuste pakkumisel kodanikele.

Litsentside ostmist tuleks käsitada erimenetlusena või isegi erandina, sarnaselt eriteenustele või

KJ valdkonna lihtsustatud korras tellitavatele teenustele või kinnisvara õigustele.

Võimalikud lahedused eelmainitud kitsaskohtadele:

1. Lisada direktiividesse eraldi õiguslik kategooria „õiguste“, „immateriaalse

kasutusõiguse“ või „litsentside“ hankimiseks

Direktiivides tuleks sätestada eraldi hankeliik, mis hõlmab nt:

 tarkvara kasutusõigusi,

 pilveteenuste litsentse,

 muid immateriaalseid õigusi ja kasutusõigusi, mis ei ole „asjad“ ega „teenused“

direktiivide traditsioonilises tähenduses.

Uus kategooria võimaldaks kohaldada nende eripärast lähtuvat, turuloogikaga kooskõlas olevat

menetlust.

2. Sätte lisamine, et standardseid litsentsitingimusi (EULA jms) ei käsitleta pakkumuse

tingimuslikkusena või tingimuste muutmisena

Direktiivi tuleks täpsustada, et:

 standardseid ja mitte-läbiräägitavaid (litsentsi)tingimusi ei loeta pakkumuse

täiendavateks tingimusteks;

3 (3)

 nende olemasolu ei tohi muuta pakkumust automaatselt tingimuslikuks ega välistada

pakkumust avatud menetluses

 välistada kohustus pidada läbirääkimisi olukordades, kus (litsentsi)tingimused ei kuulu

muutmisele.

See muudatus väldiks olukorda, kus hankijad on sunnitud kasutama põhjendamatult

läbirääkimistega menetlust.

3. Võimaldada IKT-litsentside hankimiseks lihtsustatud või erimenetlus

Selle lahendusettepaneku raames võiks luua litsentside hankimise jaoks ühe-etapilise

lihtsustatud menetluse, analoogne eriteenuste või KJ direktiivi lihtsustatud korras tellitavate

teenustega või lisada need eeltoodud teenuste loetellu.

See muudatus vähendaks halduskoormust ja kiirendaks litsentside kasutuselevõttu ja teenuste

toimimist.

Kokkuvõtvalt, on SMIT ettepanekud järgmised:

 Vaadata üle CPV-koodide süsteem, et tagada selle paremini toimiv vastavus turu ja

hankevajadustega. Koodid on läbivalt iganenud ning nende detailsuse aste erinev. Sa-

muti tuleks üle vaadata tarkvara litsentside kood (asi või teenus).

 Ühildada klassikalise ja kaitse- ning julgeolekuvaldkonna hangete direktiivid, et vä-

hendada paralleelsust, erinevusi ja tõlgendamisprobleeme.

 Lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist, võimaldades paindlikumaid lahendusi muu-

tuvas julgeolekuolukorras riigi julgeolekuhuvide kaitseks.

 Reguleerida selgemalt „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“) ostmist, mis ei sobitu

hästi kehtiva direktiivi mõistete raamistikku.

 Lihtsustada (tarkvara)litsentside hankimist, arvestades nende olemuslikku eripära.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]