Kiri

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kaur Kajak Teie 07.11.2025 nr 12.2-1/4835-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 24.11.2025 nr 9-1/25/2316-2

Avalik konsultatsioon riigihangete

direktiivide läbivaatamiseks

Esitame oma sisendi seoses Teie kirjaga avalikust konsultatsioonist riigihangete direktiivide

läbivaatamiseks.

Üldisemas mõttes on riigihangete õigusloomes Euroopa suunalt suureks probleemiks nö

sektoraalsed failid, milles kehtestatakse nõuded riigihangetele. Esiteks on hankijatel raske järge

pidada, millised nõuded võivad osutuda kohustuslikeks ja teiseks ei suuda Euroopa Komisjon

erinevate direktoraatide vahel oma tööd piisavalt koordineerida, et sektoraalsete failide vastu

võtmisel oleks tagatud kooskõla riigihangete direktiividega. See võib viia olukorrani, kus

õigusaktid on omavahel vastuolus: näiteks kehtestab sektoraalne fail mingi nõude täitmise, ent

direktiivi kohaselt oleks tegemist nö piirava tingimusega, mida kehtestada ei tohigi.

Samasugune probleem on direktiivide ja standardvormidega. Standardvormidel on märgitud

kohustuslikud ja vabatahtlikud väljad, mis aga vahest direktiividega kokku ei sobi. Näiteks oleme

Euroopa Kohtu otsustest õppinud, et direktiivi kohaselt tuleb raamlepingute puhul riigihanke

alusdokumentidesse kohustuslikuna märkida raamlepingu eeldatav ja maksimaalne maksumus

(või maht või kogus), ent standardvormid seda ei väljenda.

Järgnevas esitame mõningad ettepanekud direktiivi 2014/24/EL kohta. Täpsemad ettepanekud

saame teha siis, kui Euroopa Komisjon on esitanud direktiivide eelnõude tekstid.

1. Põhjalikult tuleb üle vaadata direktiivide sätted, mis reguleerivad segahankeid ning eeldatava

maksumuse määramist. Reegleid, mille järgi segahankeid määratleda ning riigihanke eeldatavat

maksumust arvestada, on liiga palju ja sageli on need ka segadust tekitavad. Näiteks:

1) art 5 lg 3 teise lause kohaselt ei tohi üksikhanget jagada osadeks eesmärgiga hoiduda kõrvale

direktiivi kohaldamisest, välja arvatud juhul, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Jätkuvalt on täiesti arusaamatu, kuidas üksikhanget käsitleda, sest kohtupraktika ei ole antud

küsimuses ühtne ning millised võiksid olla objektiivsed põhjused, millal oleks õigustatud

üksikhanke osadeks jagamine.

2) art 16 lg 4 toob sisse ELi toimimise lepingu art 346, kuigi just kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

hangete teostamiseks, sh nimetatud art-s toodud esemete hankimiseks, võeti 2009 aastal vastu

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiiv.

2. Art 14 on mõistetamatu – selle kohaselt kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse üksnes sättes

nimetatud CPV koodidega teadus- ja arendusteenused ning kõik teised teadus- ja arendusteenused

on direktiivi kohaldamisalast väljas – samal ajal on Euroopa Komisjon andnud direktiivide

ülevõtmise protsessis sättele vastupidise tõlgenduse.

3. Võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses on arusaamatu, mil määral peavad riigihanke

alusdokumendid sisaldama teavet tehniliste kirjelduste ja hindamiskriteeriumide kohta. Kuivõrd

mõlema menetluse puhul on hankija suuteline vaid sõnastama oma lõppeesmärgi või vajadused ja

lahendused, mida hankija asub hindama, selguvad alles menetluse käigus, ei ole realistlik, et

tehnilised kirjeldused ja hindamiskriteeriumid oleksid kindlaks määratavad hankemenetluse

alguses.

4. Samamoodi leiame, et ka dünaamilises hankesüsteemis ei peaks tehnilised kirjeldused olema

sama täpsed kui nö tavamenetlustes, vaid võiksid olla antud üldise indikatsioonina. Selleks, et

otsustada, kas liituda dünaamilise hankesüsteemiga, ei ole ettevõtjal vaja täpset tehnilist kirjeldust

ning see võib selguda alles seotud hankes.

5. Dünaamilise hankesüsteemi pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg (art 34 lg 2 p b) on liiga

pikk ja see pärsib selle vahendi kasutamist oluliselt. Sageli on dünaamilise hankesüsteemi alusel

sõlmitavad lepingud väikesemahulised ning 10 päeva pakkumuste esitamiseks on selgelt

ülepaisutatud.

6. Raamlepingute puhul on arusaamatu, miks art 33 p-s b sätestatud võimalus sõlmida

hankelepingud osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi alusel, on lubatud üksnes

siis, kui raamlepingus on kehtestatud kõik asjaomaste ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja

asjade tarnimise tingimused, ent mitte p-s a nimetatud juhul. Üldpõhimõtetega ei oleks vastuolus,

kui raamlepingus oleksid osaliselt sätestatud kõik asjaomased tingimused (näiteks 1 aastaks) ja

osaliselt korraldataks alati minikonkurss (näiteks raamlepingu kehtivuse aastatel 2-4).

7. Sama art lg 5 p a on arusaamatu – Euroopa Komisjon on väljendanud, et läbirääkimised

minikonkursil ei ole lubatud, ent samal ajal on direktiivis sätestatud, et hankijal tuleb pakkujatega

kirjalikult nõu pidada – mille üle selles faasis peaks hankija pakkujatega nõu pidama?

8. Elektrooniline oksjon peaks olema üles ehitatud selliselt, et selle kaudu, eraldi välja arendatava

liidesega, oleks võimalik tellida ka pakkujate olemasolevatest veebipoodidest. Praegusel kujul

peab pakkuja selleks, et elektroonilisel oksjonil osaleda, tegema väga palju lisatööd selle asemel,

et saaks kasutada juba olemasolevat veebipoodi, mis omakorda pärsib selle vahendi kasutamist.

Elektrooniliste vahendite regulatsioon direktiivis on vananenud ja kohmakas.

9. Kõrvaldamise aluste art 57 lg 1 viimase taande ja art 60 koosmõjus jääb arusaamatuks, kuidas

kontrollida pakkuja organitesse kuuluvaid füüsilisi isikuid siis, kui pakkuja on asutatud ja tegutseb

ühes riigis, ent näiteks juhatuse liige on teise riigi kodanik või resident – millise riigi väljastatud

tõend on sellisel juhul asjakohane tõend füüsilise isiku kõrvaldamise aluste puudumise

kontrollimiseks.

10. Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kontrollimise puhul (art 60) peaks olema

selgelt sätestatud, et kontroll võib põhineda ka üksnes pakkujate kinnitustel. Praegu on direktiivist

võimalik kaheti aru saada, mis on viinud selleni, et erinevates liikmesriikides on erinevad

regulatsioonid ning sageli ei ole võimalik mõnest liikmesriigist pärit ettevõtja puhul saada

asjakohast teavet või tõendit, kuivõrd seal aktsepteeritakse ka üksnes pakkujate kinnitusi ning

tõendusmaterjali direktiivis sätestatud kujul üldse ei väljastatagi.

11. Lähtuvalt viimaste aastate jooksul kujunenud julgeolekuolukorrast võiks ka klassikalises

direktiivis sisalduda säte analoogselt võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art-ga 85, mis

võimaldaks tagasi lükata kolmandatest riikidest pärit kaupu sisaldavad pakkumused.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

12. Rahandusministeerium suhtles enne direktiivide vastu võtmist Euroopa Komisjoniga tihedalt

teemal, et direktiivi lisa 1 on vananenud ning selles nimetatud paljusid asutusi enam ei eksisteeri,

st ei eksisteerinud juba siis, kui direktiivide vastuvõtmise protsess käis (näiteks Riigihangete

Amet). Ometigi võeti direktiiv vastu sellesama vananenud nimekirjaga. Järgmised direktiivid

võiks selles osas olla kaasajastatud infoga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kati Eller

riigihangete osakonna juhataja

Evelin Karindi-Kask 5917 4768

[email protected]