Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/5092-1 |
| Registreeritud | 24.11.2025 |
| Sünkroonitud | 25.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Elektrilevi OÜ edastab Rahandusministeeriumile selgitustaotluse eesmärgiga saada selgitusi ja suuniseid elektriaktsiisi arvestamiseks ja tasumiseks seoses 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvate elektrituruseaduse muudatustega, mis kujundavad ümber tarbitud elektrienergia koguste eest tasu esitamise põhimõtted.
Kui jõustuvad muudatused või Elektrilevi taotlus vajavad põhjalikumat lahti selgitamist, siis andke sellest kindlasti märku, teeme seda meeleldi.
Lugupidamisega
Carmen Linnumäe
Õigus- ja regulaatorsuhete üksuse juht
Elektrilevi OÜ
+372 5647 5509 | [email protected]
Veskiposti 2, 10138 Tallinn | elektrilevi.ee
|
|
|
|
|
Digiallkirjad
Digiallkirjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Elektrituruseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud härra kliimaminister
Rahandusministeerium kooskõlastab elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu osas, mis puudutab
elektrituruseaduse muutmist. Siiski palume täiendada seletuskirja osa 7, kuivõrd eelnõu mõju
riigieelarvele on kirjeldatud väga minimaalselt. Kuigi mõju kuludele ja tuludele on hinnatud
väheseks, tuleb ka need välja tuua ja näidata ka kulude katteallikad (sh ei ole väljendatud, et
eelnõuga Konkurentsiametile pandavate ülesannetega seotud kulud kaetakse
Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest).
Me ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmist.
Nõustume, et probleem elektrienergia osalise topelt maksustamisega on olemas ning vajab
lahendamist, samas praegusel kujul tehtud ettepanek ei lahenda probleemi. See läheb
vastuollu mitmete põhimõtetega ning pigem tekitab praktikas märksa tõsisemaid probleeme
juurde. Maksustamise korraldus ja isikutel maksukohustuse tekkimise alused peavad olema
üheselt arusaadavad. Ühel isikul tekkiv maksukohustus (või sellest vabastamine) ei saa
sõltuda asjaoludest, mis on temale endale teadmata ja mille õigsust ta ise ei suuda kontrollida.
Samuti peab maksustamine olema (lihtsasti) kontrollitav ilma tarbetu halduskoormuseta nii
ettevõtjatele kui riigile. Ettepanek praegusel kujul loob pigem väga raskesti kontrollitava või
pea kontrollimatu olukorra.
Probleemid:
1. Ettepanekus kasutatakse defineerimata mõistet „energiasalvestusüksus“, millest tekib
õiguslik ebaselgus reguleeritavate isikute osas: keda selleks lugeda; kas üldse (ja milliste)
tehniliste asjaoludega on see isik määratletav (näiteks salvestusmaht, ühendatus
jaotusvõrguga, …)?
Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on salvestusüksusi käitavad ettevõtjad maksuhalduri jaoks
tuvastatavad selleks, et maksude tasumise õigsuse üle tõhusat järelevalvet teha? Teadaolevalt
puudub elektrienergia salvestamisega tegelevatel isikutel tegevusloa omamise või tegevusest
teatamise kohustus.
Teie 11.04.2024 nr 1-4/24/1911,
KLIM/24-0379/-1K
Meie 02.05.2024 nr 1.1-11/1778-3
2
Maksust vabastamise tingimused peavad olema üheselt selgelt määratletud ning samuti peab
vabastamise õigsus olema maksuhalduri jaoks lihtsasti kontrollitav.
Seletuskirjas kirjutatakse järgmist: „Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad
lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh
elektriautode akud.“ Eelnev viitab sellele, et eelnõuga soovitakse energiasalvestusüksust
käsitada väga laialt. Jääb selgusetuks, kas näiteks füüsiline isik, kes omab elektriautot ja müüb
auto akusse salvestatud elektrienergiat tagasi võrku, võib olla energiasalvestusüksuseks?
Juhul kui ATKEASes kasutatakse uut mõistet, siis tuleb see defineerida või viidata
definitsioonile mõnes teises seaduses.
ELTSis on planeeritud muudatus, millega soovitakse salvestustegevuse sidumist tingimusega,
et see on ühendatud jaotusvõrguga. Nt eelnõu § 1 punkt 2 („salvestusperiood /-/ mille kestel
elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud
elektrienergiaks“) ja § 1 punkt 7 („Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud
elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses
käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul kui
energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või
olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike
kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“).
Juhul, kui ka ATKEASe muudatus peaks hõlmama vaid jaotusvõrguga ühendatud
salvestusüksust, siis loob see ettevõtjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, sest kõik
salvestusüksused pole ühendatud jaotusvõrguga.
2. Ettepanekuga loodava maksustamise regulatsiooni sisuline mõte jääb arusaamatuks:
salvestusüksuse tarbitavat elektrienergiat (s.o salvestusüksuse enda omatarvet) ei maksustata
aktsiisiga selles ulatuses, kui palju elektrienergiat edastati samal perioodil salvestusüksusest
järgmisele aktsiisimaksjale. Ei eelnõust ega seletuskirjast selgu, miks peaks salvestusüksuse
tarbitavat (omatarbe) elektrienergiat aktsiisist vabastama. Juhime tähelepanu, et see ei vasta
ettepaneku eesmärgile, kuna seda elektrienergia kogust ei maksustata aktsiisiga
mitmekordselt. Vastav omatarbe maksuvabastuse kohustus puudub ka energiamaksustamist
reguleerivast direktiivis 2003/96/EÜ.
3. Ettepanek tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi
muutmise vajaduse, milleks ei ole rahalisi vahendeid planeeritud ning puudub ka võimalus
katta kulud muudest vahenditest.
4. Eelnõu kohaselt muutuks aktsiisi administreerimise üheks sisuliseks osapooleks
salvestusüksust käitav ettevõtja, kellel aga erinevalt aktsiisimaksjatest ja aktsiisist vabastatud
lõpptarbijatest puudub igasugune kohustus nii vastu võetud, enda tarbitud kui edastatud
elektrienergia koguse mõõtmiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks. Selle tagajärjel ei pruugi
salvestusüksust käitava ettevõtja tegevus olla läbipaistev ja kontrollitav. Maksude tasumise
õigsuse kontrollitavus ei saa olla sõltuvuses ettevõtja tahtest elektrienergia kogust mõõta ja
selle üle arvestust pidada.
Ettepanekul puudub mõjuanalüüs. Pole täpselt selge isikute ring, keda eelnõuga kavatsetakse
hõlmata ning mis on täiendavad kulud, mis planeeritud muudatusega ettevõtjale kaasnevad?
Oluline on silmas pidada, et aktsiis mõjutab müüdava elektrienergia hinda väga vähe. Küll
aga peaks salvestusüksusele olema sätestatud teatavad kohustused (praegu need eelnõus
3
täielikult puuduvad), mis võimaldaks elektrienergia jälgitavat mõõtmist ja korrektset
arvepidamist. Arvestades, et valdavalt on akuparkide toimimine täielikult automatiseeritud,
siis võivad potentsiaalselt lisanduvad kohustused osutuda ettevõtjale rahaliselt oluliselt
kulukamaks võrreldes aktsiisiga.
5. Ettepanekuga seatakse isikutel elektrienergialt tekkiv aktsiisimaksukohustus (või selle
vähendamine) sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla. Ettepaneku
kohaselt ei teki ühel aktsiisimaksjal (nt võrguettevõtjal) aktsiisimaksukohustust sellelt
elektrienergialt, mille (1) ta on edastanud salvestusüksust käitavale isikule, kui (2)
salvestusüksuse käitaja on elektri edastanud järgnevale aktsiisimaksjale, (3) kes on ise sellelt
tasunud aktsiisi. Esimesel aktsiisimaksjal ei ole praktikas võimalik ei teada ega kontrollida,
kas üldse ja kui palju edastas salvestusüksuse käitaja elektrienergiat järgnevale
aktsiisimaksjale ning kas ja kui palju viimane sellelt aktsiisi tasus. Samuti ei ole
salvestusüksuse käitajal praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju
järgnev aktsiisimaksja saadud elektrienergialt aktsiisi tasus. Lisaks on ebaselge
salvestusüksuse käitaja ja järgneva aktsiisimaksja vastutus (tahtlikult või ekslikult)
valeandmete esitamise eest, millega on põhjustatud esimese aktsiisimaksja poolne aktsiisi
valesti deklareerimine ja/või alusetu maksuvabastuse kasutamine. Seetõttu ei ole
salvestusüksuse käitajale algselt elektrienergiat edastanud aktsiisimaksjal võimalik teada, kas
üldse ning millises ulatuses seda elektrienergiat aktsiisiga ei maksustata. Maksukohustuse
tekkimine või sellest vabastamine peab isikule olema endale selgelt ette nähtav, mitte olema
sõltuvuses asjaoludest, mis on temale teadmata ja/või mille tõele vastavust ta ei suuda
kontrollida. (Rääkimata sellest, et selline lahendus on tarbetult koormav ettevõtjatele endile –
pidev omavaheline infovahetus.)
Salvestusüksusest edastatud elektrienergia aktsiisist vabastamist on väär siduda sellelt
järgneva elektriaktsiisi maksja poolse aktsiisi tasumise faktiga ka põhjusel, et viimane võib
elektrienergia edastada ka aktsiisist vabastatud lõpptarbijale.
6. Eelnõus seotakse elektrienergia aktsiisiga mitte maksustamine vaid ühe kalendrikuu
kestel edastatud elektrienergia kogusega, mille tõttu praktikas ei täida ettepanek oma
eesmärki. Salvestusüksuse käitaja võib ühe kalendrikuu kestel salvestatud elektrienergiat
edastada ka järgnevatel kalendrikuudel, sellega jääks eelnõus sätestatud tingimus täitmata,
mille tagajärjel ei saavuta eelnõu oma eesmärki.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Virge Aasa 58851493 [email protected]
Lauri Lelumees 58851404 [email protected]
Rahandusministeerium
[email protected] kuupäev digitaalallkirjas nr JV-TUR-1/5386
Selgitustaotlus elektriaktsiisi arvestamise ja tasumise kohta saldeeritud elektrienergia kogustelt
Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) pöördub Rahandusministeeriumi poole eesmärgiga saada selgitusi ja suuniseid elektriaktsiisi arvestamiseks ja tasumiseks seoses 2026. aastal jõustuvate elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatustega, mis kujundavad ümber tarbitud elektrienergia koguste eest tasu esitamise põhimõtted. Alates 01.01.2026 tuleb võrguettevõtjal saldeerida võrgust salvestatud ja võrku tagastatud elektrienergia kogused ning alates 01.08.2026 tuleb võrguettevõtjal rakendada netomõõtmist, mis tähendab, et arveldamise aluseks ei ole enam tegelikult liitumispunkti läbinud ja võrgust tarbitud (mõõdetud) elektrienergia kogused, vaid elektrienergia arvutuslikud kogused.
ELTS-i muudatused omavad mõju võrguteenuse edastamistasu ja taastuvenergia tasu esitamisele, kuid Elektrilevi hinnangul ei ole muudatuste rakendamisel üheselt selge, kuidas tuleb edaspidiselt käsitleda elektriaktsiisi arvestust. Kuna alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) alusel tuleb Elektrilevi võrgust tarbijale edastatud elektrienergia eest elektriaktsiisi arvestada, deklareerida ja tasuda Elektrilevil, siis palub Elektrilevi juhiseid, kuidas tuleb elektrituruseaduses jõustunud muudatusi arvesse võttes alates 01.01.2026 elektriaktsiisi tasuda.
Salvestatud elektrienergia saldeerimine alates 01.01.2026
Elektrituruseaduses jõustub 01.01.2026 § 71 lg 101 järgmises sõnastuses:
„Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.“
Teisisõnu, kui mõõtepunkt, millega on ühendatud salvestusseade, vastab vähemalt ühele ELTS § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustele, siis tuleb võrguettevõtjal võrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud ja võrku tagasi antud elektrienergia kogused saldeerida. ELTS § 3 lg p 224 kohaselt on salvestusperiood kalendrikuu. Seega näiteks, kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab sellest salvestusperioodi (ühe kuu) jooksul võrku 80 ühikut elektrienergiat, siis maksab energiasalvestusüksus edastamistasu 100 ühiku asemel 20 ühiku elektrienergia eest.
Salvestatud elektrienergia saldeerimist tuleb ELTS § 592 lg 10 kohaselt rakendada ka taastuvenergia tasu esitamisel.
Kuigi seadusandja ei muutnud ATKEAS-t, siis seletuskirjas on seadusandja väljendanud ootust saldeeritud elektrienergia koguseid kasutada ka elektriaktsiisi eest arveldamisel:
„Reeglina laeb salvesti end ühel päeval täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel tarbib tarbija võrku tagastatud elektri ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Seega maksab elektrienergia salvestamise eest eelmainitud tasud turuosaline, misjärel maksab sama elektri tarbimise eest eelmainitud tasud ka tarbija. Eelnõu eesmärk on mitte võtta elektrienergia võrgust salvestamisel eelmainitud tasusid koguse eest, mis salvestusperioodi jooksul (üks kuu) võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib muudatusega hoida käitamiskuludelt kokku kuni 50%.1“
Netomõõtmine alates 01.08.2026
Elektrituruseaduses jõustub 01.08.2026 § 751 lg 12 järgmises sõnastuses:
„Võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest.“
ELTS § 3 p 41 kohaselt on netomõõtmine kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine.
Kuigi seadusandja ei muutnud ATKEAS-t, siis seletuskirjas on seadusandja väljendanud ootust netomõõdetud elektrienergia koguseid kasutada ka elektriaktsiisi eest arveldamisel:
Tarbijate arvete esitamisel võetakse edaspidi kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmine. Netomõõtmisel kasutusel olev bilansiperiood on 60-minutiline või 15‑minutiline periood sõltuvalt sellest, millise perioodiga andmeid võrguettevõtjad andmevahetusplatvormile esitavad. Muudatuse eesmärk on muuta senist lähenemist, mille järgi tarbijatele, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui ka tarbimine, esitatakse arve, kus tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid faaside vahel ja kauplemisperioodil ei saldeerita. Muudatuse jõustumisel saadavad võrguettevõtjad peale praegu andmevahetusplatvormile (AVP) esitatavate kahesuunaliste andmete ka kauplemisperioodil netomõõdetud andmed, et turuosalised saaksid neid andmeid kasutada tarbijatele arvete esitamiseks. Kauplemisperioodil netomõõtmine rakendub kogu elektriarvele ja selle komponentidele.
Näide: Tarbija tarbib kauplemisperioodil järgmiselt:
• faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (kauplemisperioodil võib tootmine ja tarbimine muutuda);
• faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW;
• faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW.
Sellisel juhul edastab võrguettevõtja AVP-sse kahesuunalised mõõteandmed kauplemisperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta:
• tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh;
• tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh.
Lisaks kahesuunalistele andmetele edastab võrguettevõtja AVP-sse kauplemisperioodil netomõõdetud andmed ehk eelneva näite järgi on kauplemisperioodil netomõõdetud tarbimine 4 kWh – 3 kWh = 1 kWh.
Kui tarbija maksab praegu kogu 4 kWh elektri eest elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi, siis tulevikus teeb ta seda kauplemisperioodil netomõõdetud koguste eest ehk eelneva näite järgi 1 kWh tarbitud elektri eest. Kui kauplemisperioodil tootmine ületab tarbimist näiteks 1 kWh võrra, siis maksab tarbija kauplemisperioodil elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi 1 kWh elektrivõrku toodetud elektri eest. Kuna elektrivõrku tootmise eest ei maksa Eesti tarbijad elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi, siis olukorras, kus kauplemisperioodil toodetud elektrikogus ületab samal perioodil tarbitud elektrikogust, tarbija eelnimetatud tasusid ei tasu.
Elektriaktsiisi arvestamine ja tasumine
Kui algselt oli Kliimaministeeriumil kavas koos elektrituruseaduse muutmise seadusega muuta ka ATKEAS-t, siis Rahandusministeerium jättis ATKEAS-e muudatused kooskõlastamata, peaasjalikult põhjusel, et:
• maksuhalduri jaoks on salvestusüksuseid käitavad ettevõtjad tuvastamatud;
• salvestusüksuse omatarvet ei maksustata mitmekordselt ja omatarbe aktsiisist vabastamine on põhjendamatu;
• muudatus tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi muutmise vajaduse, milleks puuduvad rahalised vahendid;
• ettepanekul puudub mõjuanalüüs;
• aktsiisimaksukohustus või selle vähendamine seatakse sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla.
Olenemata ATKEAS-e muudatuste tegemata jätmisest on seadusandjal eelnõu seletuskirja kohaselt ootus, et võrguettevõtjad ei arvestaks salvestatud elektrienergia pealt elektriaktsiisi. Samuti soovib seadusandja, et alates 01.08.2026 maksaksid kõik tarbijad, kes on samaaegselt ka tootjad, elektriaktsiisi saldeeritud ehk arvutuslikelt elektrienergia kogustelt.
Kehtiva ATKEAS § 24 lg 63 esimese lause alusel tekib elektrienergia võrguettevõtjal maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. ATKEAS § 33 lg 4 järgi peavad elektriaktsiisi maksja mõõtma oma tarbitava ja tarbijale või muule isikule edastatud elektrienergia kogust.
Tarbijale edastatud elektrienergia koguseid mõõdab võrguettevõtja liitumispunkti paigaldatud mõõteseadmetega. Nii on Elektrilevi senises praktikas arveldanud ühtede elektrienergia kogustega: nendega, mida on mõõtnud võrguettevõtja mõõteseade. Pärast ELTS-i muudatuste jõustumist tekivad kolmed tarbimisandmed:
• mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogused;
• kuupõhiselt salvestatud elektrienergia saldeeritud kogused;
• kauplemisperioodil (15-min) saldeeritud elektrienergia kogused.
Võrguühenduse kasutust, st kokkulepitud läbilaskevõimest kinnipidamist kontrollib võrguettevõtja tegelike mõõteandmete alusel, kuid võrguteenuse edastamistasu ja taastuvenergia tasu hakkab võrguettevõtja esitama saldeeritud või netomõõdetud elektrienergia koguste alusel.
Küll aga on Elektrilevil tõusetunud küsimus, kas arvestades ELTS-is jõustuvaid saldeerimise põhimõtteid tuleb ATKEAS § 24 lg 63 rakendamisel aluseks võtta tegelikult võrgust tarbitud elektrienergia kogused (mõõdetud kogused) või saldeeritud elektrienergia kogused (arvutuslikud kogused). Juhul, kui elektriaktsiisi tuleb arvestada tegelikult võrgust võetud elektrienergia kogustelt, siis kujuneb võrguteenuse- ja elektriarve kahe erineva elektrienergia koguse alusel:
• edastamistasu ja taastuvenergia tasu saldeeritud elektrienergia kogustelt;
• elektriaktsiis tegelikult võrgust tarbitud elektrienergia kogustelt.
Palume Rahandusministeeriumi seisukohta, kas arvestades ülalmainitud ELTS-i muudatusi tarbitud elektrienergia koguste arvutamisel on asjakohane pärast muudatuste jõustumist ka ATKEAS § 24 lg 63 all mõista saldeeritud elektrienergia koguseid või tuleb ATKEAS § 24 lg 63 rakendamisel lähtuda jätkuvalt arvestiga mõõdetud võrgust tarbitud elektrienergia kogustest. Viimasel juhul muutub aga tarbijate elektriarve kujunemine raskesti jälgitavaks ning arveldamise protsess ja tarbijatele info jagamine halduskoormuse mõttes kulukamaks ja keerukamaks, kuivõrd tasud ja maksud esitataks erinevate elektrienergia koguste alusel.
Kui saldeerimise põhimõtted ja võrguteenuse eest arveldamine vajavad Elektrilevi poolt põhjalikumat lahti selgitamist, siis oleme seda meeleldi valmis tegema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Carmen Linnumäe
Õigus- ja regulaatorsuhete üksuse juht
Lisa 1 – Rahandusministeeriumi tagasiside ELTS ja ATKEAS muutmise seaduse eelnõule;
Digiallkirjad
Digiallkirjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Elektrituruseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud härra kliimaminister
Rahandusministeerium kooskõlastab elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu osas, mis puudutab
elektrituruseaduse muutmist. Siiski palume täiendada seletuskirja osa 7, kuivõrd eelnõu mõju
riigieelarvele on kirjeldatud väga minimaalselt. Kuigi mõju kuludele ja tuludele on hinnatud
väheseks, tuleb ka need välja tuua ja näidata ka kulude katteallikad (sh ei ole väljendatud, et
eelnõuga Konkurentsiametile pandavate ülesannetega seotud kulud kaetakse
Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest).
Me ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmist.
Nõustume, et probleem elektrienergia osalise topelt maksustamisega on olemas ning vajab
lahendamist, samas praegusel kujul tehtud ettepanek ei lahenda probleemi. See läheb
vastuollu mitmete põhimõtetega ning pigem tekitab praktikas märksa tõsisemaid probleeme
juurde. Maksustamise korraldus ja isikutel maksukohustuse tekkimise alused peavad olema
üheselt arusaadavad. Ühel isikul tekkiv maksukohustus (või sellest vabastamine) ei saa
sõltuda asjaoludest, mis on temale endale teadmata ja mille õigsust ta ise ei suuda kontrollida.
Samuti peab maksustamine olema (lihtsasti) kontrollitav ilma tarbetu halduskoormuseta nii
ettevõtjatele kui riigile. Ettepanek praegusel kujul loob pigem väga raskesti kontrollitava või
pea kontrollimatu olukorra.
Probleemid:
1. Ettepanekus kasutatakse defineerimata mõistet „energiasalvestusüksus“, millest tekib
õiguslik ebaselgus reguleeritavate isikute osas: keda selleks lugeda; kas üldse (ja milliste)
tehniliste asjaoludega on see isik määratletav (näiteks salvestusmaht, ühendatus
jaotusvõrguga, …)?
Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on salvestusüksusi käitavad ettevõtjad maksuhalduri jaoks
tuvastatavad selleks, et maksude tasumise õigsuse üle tõhusat järelevalvet teha? Teadaolevalt
puudub elektrienergia salvestamisega tegelevatel isikutel tegevusloa omamise või tegevusest
teatamise kohustus.
Teie 11.04.2024 nr 1-4/24/1911,
KLIM/24-0379/-1K
Meie 02.05.2024 nr 1.1-11/1778-3
2
Maksust vabastamise tingimused peavad olema üheselt selgelt määratletud ning samuti peab
vabastamise õigsus olema maksuhalduri jaoks lihtsasti kontrollitav.
Seletuskirjas kirjutatakse järgmist: „Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad
lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh
elektriautode akud.“ Eelnev viitab sellele, et eelnõuga soovitakse energiasalvestusüksust
käsitada väga laialt. Jääb selgusetuks, kas näiteks füüsiline isik, kes omab elektriautot ja müüb
auto akusse salvestatud elektrienergiat tagasi võrku, võib olla energiasalvestusüksuseks?
Juhul kui ATKEASes kasutatakse uut mõistet, siis tuleb see defineerida või viidata
definitsioonile mõnes teises seaduses.
ELTSis on planeeritud muudatus, millega soovitakse salvestustegevuse sidumist tingimusega,
et see on ühendatud jaotusvõrguga. Nt eelnõu § 1 punkt 2 („salvestusperiood /-/ mille kestel
elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud
elektrienergiaks“) ja § 1 punkt 7 („Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud
elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses
käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul kui
energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või
olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike
kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“).
Juhul, kui ka ATKEASe muudatus peaks hõlmama vaid jaotusvõrguga ühendatud
salvestusüksust, siis loob see ettevõtjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, sest kõik
salvestusüksused pole ühendatud jaotusvõrguga.
2. Ettepanekuga loodava maksustamise regulatsiooni sisuline mõte jääb arusaamatuks:
salvestusüksuse tarbitavat elektrienergiat (s.o salvestusüksuse enda omatarvet) ei maksustata
aktsiisiga selles ulatuses, kui palju elektrienergiat edastati samal perioodil salvestusüksusest
järgmisele aktsiisimaksjale. Ei eelnõust ega seletuskirjast selgu, miks peaks salvestusüksuse
tarbitavat (omatarbe) elektrienergiat aktsiisist vabastama. Juhime tähelepanu, et see ei vasta
ettepaneku eesmärgile, kuna seda elektrienergia kogust ei maksustata aktsiisiga
mitmekordselt. Vastav omatarbe maksuvabastuse kohustus puudub ka energiamaksustamist
reguleerivast direktiivis 2003/96/EÜ.
3. Ettepanek tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi
muutmise vajaduse, milleks ei ole rahalisi vahendeid planeeritud ning puudub ka võimalus
katta kulud muudest vahenditest.
4. Eelnõu kohaselt muutuks aktsiisi administreerimise üheks sisuliseks osapooleks
salvestusüksust käitav ettevõtja, kellel aga erinevalt aktsiisimaksjatest ja aktsiisist vabastatud
lõpptarbijatest puudub igasugune kohustus nii vastu võetud, enda tarbitud kui edastatud
elektrienergia koguse mõõtmiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks. Selle tagajärjel ei pruugi
salvestusüksust käitava ettevõtja tegevus olla läbipaistev ja kontrollitav. Maksude tasumise
õigsuse kontrollitavus ei saa olla sõltuvuses ettevõtja tahtest elektrienergia kogust mõõta ja
selle üle arvestust pidada.
Ettepanekul puudub mõjuanalüüs. Pole täpselt selge isikute ring, keda eelnõuga kavatsetakse
hõlmata ning mis on täiendavad kulud, mis planeeritud muudatusega ettevõtjale kaasnevad?
Oluline on silmas pidada, et aktsiis mõjutab müüdava elektrienergia hinda väga vähe. Küll
aga peaks salvestusüksusele olema sätestatud teatavad kohustused (praegu need eelnõus
3
täielikult puuduvad), mis võimaldaks elektrienergia jälgitavat mõõtmist ja korrektset
arvepidamist. Arvestades, et valdavalt on akuparkide toimimine täielikult automatiseeritud,
siis võivad potentsiaalselt lisanduvad kohustused osutuda ettevõtjale rahaliselt oluliselt
kulukamaks võrreldes aktsiisiga.
5. Ettepanekuga seatakse isikutel elektrienergialt tekkiv aktsiisimaksukohustus (või selle
vähendamine) sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla. Ettepaneku
kohaselt ei teki ühel aktsiisimaksjal (nt võrguettevõtjal) aktsiisimaksukohustust sellelt
elektrienergialt, mille (1) ta on edastanud salvestusüksust käitavale isikule, kui (2)
salvestusüksuse käitaja on elektri edastanud järgnevale aktsiisimaksjale, (3) kes on ise sellelt
tasunud aktsiisi. Esimesel aktsiisimaksjal ei ole praktikas võimalik ei teada ega kontrollida,
kas üldse ja kui palju edastas salvestusüksuse käitaja elektrienergiat järgnevale
aktsiisimaksjale ning kas ja kui palju viimane sellelt aktsiisi tasus. Samuti ei ole
salvestusüksuse käitajal praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju
järgnev aktsiisimaksja saadud elektrienergialt aktsiisi tasus. Lisaks on ebaselge
salvestusüksuse käitaja ja järgneva aktsiisimaksja vastutus (tahtlikult või ekslikult)
valeandmete esitamise eest, millega on põhjustatud esimese aktsiisimaksja poolne aktsiisi
valesti deklareerimine ja/või alusetu maksuvabastuse kasutamine. Seetõttu ei ole
salvestusüksuse käitajale algselt elektrienergiat edastanud aktsiisimaksjal võimalik teada, kas
üldse ning millises ulatuses seda elektrienergiat aktsiisiga ei maksustata. Maksukohustuse
tekkimine või sellest vabastamine peab isikule olema endale selgelt ette nähtav, mitte olema
sõltuvuses asjaoludest, mis on temale teadmata ja/või mille tõele vastavust ta ei suuda
kontrollida. (Rääkimata sellest, et selline lahendus on tarbetult koormav ettevõtjatele endile –
pidev omavaheline infovahetus.)
Salvestusüksusest edastatud elektrienergia aktsiisist vabastamist on väär siduda sellelt
järgneva elektriaktsiisi maksja poolse aktsiisi tasumise faktiga ka põhjusel, et viimane võib
elektrienergia edastada ka aktsiisist vabastatud lõpptarbijale.
6. Eelnõus seotakse elektrienergia aktsiisiga mitte maksustamine vaid ühe kalendrikuu
kestel edastatud elektrienergia kogusega, mille tõttu praktikas ei täida ettepanek oma
eesmärki. Salvestusüksuse käitaja võib ühe kalendrikuu kestel salvestatud elektrienergiat
edastada ka järgnevatel kalendrikuudel, sellega jääks eelnõus sätestatud tingimus täitmata,
mille tagajärjel ei saavuta eelnõu oma eesmärki.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Virge Aasa 58851493 [email protected]
Lauri Lelumees 58851404 [email protected]
Rahandusministeerium
[email protected] kuupäev digitaalallkirjas nr JV-TUR-1/5386
Selgitustaotlus elektriaktsiisi arvestamise ja tasumise kohta saldeeritud elektrienergia kogustelt
Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) pöördub Rahandusministeeriumi poole eesmärgiga saada selgitusi ja suuniseid elektriaktsiisi arvestamiseks ja tasumiseks seoses 2026. aastal jõustuvate elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatustega, mis kujundavad ümber tarbitud elektrienergia koguste eest tasu esitamise põhimõtted. Alates 01.01.2026 tuleb võrguettevõtjal saldeerida võrgust salvestatud ja võrku tagastatud elektrienergia kogused ning alates 01.08.2026 tuleb võrguettevõtjal rakendada netomõõtmist, mis tähendab, et arveldamise aluseks ei ole enam tegelikult liitumispunkti läbinud ja võrgust tarbitud (mõõdetud) elektrienergia kogused, vaid elektrienergia arvutuslikud kogused.
ELTS-i muudatused omavad mõju võrguteenuse edastamistasu ja taastuvenergia tasu esitamisele, kuid Elektrilevi hinnangul ei ole muudatuste rakendamisel üheselt selge, kuidas tuleb edaspidiselt käsitleda elektriaktsiisi arvestust. Kuna alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) alusel tuleb Elektrilevi võrgust tarbijale edastatud elektrienergia eest elektriaktsiisi arvestada, deklareerida ja tasuda Elektrilevil, siis palub Elektrilevi juhiseid, kuidas tuleb elektrituruseaduses jõustunud muudatusi arvesse võttes alates 01.01.2026 elektriaktsiisi tasuda.
Salvestatud elektrienergia saldeerimine alates 01.01.2026
Elektrituruseaduses jõustub 01.01.2026 § 71 lg 101 järgmises sõnastuses:
„Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.“
Teisisõnu, kui mõõtepunkt, millega on ühendatud salvestusseade, vastab vähemalt ühele ELTS § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustele, siis tuleb võrguettevõtjal võrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud ja võrku tagasi antud elektrienergia kogused saldeerida. ELTS § 3 lg p 224 kohaselt on salvestusperiood kalendrikuu. Seega näiteks, kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab sellest salvestusperioodi (ühe kuu) jooksul võrku 80 ühikut elektrienergiat, siis maksab energiasalvestusüksus edastamistasu 100 ühiku asemel 20 ühiku elektrienergia eest.
Salvestatud elektrienergia saldeerimist tuleb ELTS § 592 lg 10 kohaselt rakendada ka taastuvenergia tasu esitamisel.
Kuigi seadusandja ei muutnud ATKEAS-t, siis seletuskirjas on seadusandja väljendanud ootust saldeeritud elektrienergia koguseid kasutada ka elektriaktsiisi eest arveldamisel:
„Reeglina laeb salvesti end ühel päeval täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel tarbib tarbija võrku tagastatud elektri ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Seega maksab elektrienergia salvestamise eest eelmainitud tasud turuosaline, misjärel maksab sama elektri tarbimise eest eelmainitud tasud ka tarbija. Eelnõu eesmärk on mitte võtta elektrienergia võrgust salvestamisel eelmainitud tasusid koguse eest, mis salvestusperioodi jooksul (üks kuu) võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib muudatusega hoida käitamiskuludelt kokku kuni 50%.1“
Netomõõtmine alates 01.08.2026
Elektrituruseaduses jõustub 01.08.2026 § 751 lg 12 järgmises sõnastuses:
„Võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest.“
ELTS § 3 p 41 kohaselt on netomõõtmine kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine.
Kuigi seadusandja ei muutnud ATKEAS-t, siis seletuskirjas on seadusandja väljendanud ootust netomõõdetud elektrienergia koguseid kasutada ka elektriaktsiisi eest arveldamisel:
Tarbijate arvete esitamisel võetakse edaspidi kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmine. Netomõõtmisel kasutusel olev bilansiperiood on 60-minutiline või 15‑minutiline periood sõltuvalt sellest, millise perioodiga andmeid võrguettevõtjad andmevahetusplatvormile esitavad. Muudatuse eesmärk on muuta senist lähenemist, mille järgi tarbijatele, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui ka tarbimine, esitatakse arve, kus tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid faaside vahel ja kauplemisperioodil ei saldeerita. Muudatuse jõustumisel saadavad võrguettevõtjad peale praegu andmevahetusplatvormile (AVP) esitatavate kahesuunaliste andmete ka kauplemisperioodil netomõõdetud andmed, et turuosalised saaksid neid andmeid kasutada tarbijatele arvete esitamiseks. Kauplemisperioodil netomõõtmine rakendub kogu elektriarvele ja selle komponentidele.
Näide: Tarbija tarbib kauplemisperioodil järgmiselt:
• faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (kauplemisperioodil võib tootmine ja tarbimine muutuda);
• faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW;
• faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW.
Sellisel juhul edastab võrguettevõtja AVP-sse kahesuunalised mõõteandmed kauplemisperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta:
• tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh;
• tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh.
Lisaks kahesuunalistele andmetele edastab võrguettevõtja AVP-sse kauplemisperioodil netomõõdetud andmed ehk eelneva näite järgi on kauplemisperioodil netomõõdetud tarbimine 4 kWh – 3 kWh = 1 kWh.
Kui tarbija maksab praegu kogu 4 kWh elektri eest elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi, siis tulevikus teeb ta seda kauplemisperioodil netomõõdetud koguste eest ehk eelneva näite järgi 1 kWh tarbitud elektri eest. Kui kauplemisperioodil tootmine ületab tarbimist näiteks 1 kWh võrra, siis maksab tarbija kauplemisperioodil elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi 1 kWh elektrivõrku toodetud elektri eest. Kuna elektrivõrku tootmise eest ei maksa Eesti tarbijad elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi, siis olukorras, kus kauplemisperioodil toodetud elektrikogus ületab samal perioodil tarbitud elektrikogust, tarbija eelnimetatud tasusid ei tasu.
Elektriaktsiisi arvestamine ja tasumine
Kui algselt oli Kliimaministeeriumil kavas koos elektrituruseaduse muutmise seadusega muuta ka ATKEAS-t, siis Rahandusministeerium jättis ATKEAS-e muudatused kooskõlastamata, peaasjalikult põhjusel, et:
• maksuhalduri jaoks on salvestusüksuseid käitavad ettevõtjad tuvastamatud;
• salvestusüksuse omatarvet ei maksustata mitmekordselt ja omatarbe aktsiisist vabastamine on põhjendamatu;
• muudatus tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi muutmise vajaduse, milleks puuduvad rahalised vahendid;
• ettepanekul puudub mõjuanalüüs;
• aktsiisimaksukohustus või selle vähendamine seatakse sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla.
Olenemata ATKEAS-e muudatuste tegemata jätmisest on seadusandjal eelnõu seletuskirja kohaselt ootus, et võrguettevõtjad ei arvestaks salvestatud elektrienergia pealt elektriaktsiisi. Samuti soovib seadusandja, et alates 01.08.2026 maksaksid kõik tarbijad, kes on samaaegselt ka tootjad, elektriaktsiisi saldeeritud ehk arvutuslikelt elektrienergia kogustelt.
Kehtiva ATKEAS § 24 lg 63 esimese lause alusel tekib elektrienergia võrguettevõtjal maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. ATKEAS § 33 lg 4 järgi peavad elektriaktsiisi maksja mõõtma oma tarbitava ja tarbijale või muule isikule edastatud elektrienergia kogust.
Tarbijale edastatud elektrienergia koguseid mõõdab võrguettevõtja liitumispunkti paigaldatud mõõteseadmetega. Nii on Elektrilevi senises praktikas arveldanud ühtede elektrienergia kogustega: nendega, mida on mõõtnud võrguettevõtja mõõteseade. Pärast ELTS-i muudatuste jõustumist tekivad kolmed tarbimisandmed:
• mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogused;
• kuupõhiselt salvestatud elektrienergia saldeeritud kogused;
• kauplemisperioodil (15-min) saldeeritud elektrienergia kogused.
Võrguühenduse kasutust, st kokkulepitud läbilaskevõimest kinnipidamist kontrollib võrguettevõtja tegelike mõõteandmete alusel, kuid võrguteenuse edastamistasu ja taastuvenergia tasu hakkab võrguettevõtja esitama saldeeritud või netomõõdetud elektrienergia koguste alusel.
Küll aga on Elektrilevil tõusetunud küsimus, kas arvestades ELTS-is jõustuvaid saldeerimise põhimõtteid tuleb ATKEAS § 24 lg 63 rakendamisel aluseks võtta tegelikult võrgust tarbitud elektrienergia kogused (mõõdetud kogused) või saldeeritud elektrienergia kogused (arvutuslikud kogused). Juhul, kui elektriaktsiisi tuleb arvestada tegelikult võrgust võetud elektrienergia kogustelt, siis kujuneb võrguteenuse- ja elektriarve kahe erineva elektrienergia koguse alusel:
• edastamistasu ja taastuvenergia tasu saldeeritud elektrienergia kogustelt;
• elektriaktsiis tegelikult võrgust tarbitud elektrienergia kogustelt.
Palume Rahandusministeeriumi seisukohta, kas arvestades ülalmainitud ELTS-i muudatusi tarbitud elektrienergia koguste arvutamisel on asjakohane pärast muudatuste jõustumist ka ATKEAS § 24 lg 63 all mõista saldeeritud elektrienergia koguseid või tuleb ATKEAS § 24 lg 63 rakendamisel lähtuda jätkuvalt arvestiga mõõdetud võrgust tarbitud elektrienergia kogustest. Viimasel juhul muutub aga tarbijate elektriarve kujunemine raskesti jälgitavaks ning arveldamise protsess ja tarbijatele info jagamine halduskoormuse mõttes kulukamaks ja keerukamaks, kuivõrd tasud ja maksud esitataks erinevate elektrienergia koguste alusel.
Kui saldeerimise põhimõtted ja võrguteenuse eest arveldamine vajavad Elektrilevi poolt põhjalikumat lahti selgitamist, siis oleme seda meeleldi valmis tegema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Carmen Linnumäe
Õigus- ja regulaatorsuhete üksuse juht
Lisa 1 – Rahandusministeeriumi tagasiside ELTS ja ATKEAS muutmise seaduse eelnõule;