| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-1/4835-2 |
| Registreeritud | 24.11.2025 |
| Sünkroonitud | 25.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
| Toimik | 12.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Anna Poots (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium
Teie: 07.11.2025 nr 12.2-1/4835-1
Meie: 24.11.2025 nr 5-1/70-2
Siseministeeriumi arvamus EL riigihangete
direktiivide läbivaatamise avaliku
konsultatsioon kohta
Tulenevalt Rahandusministeeriumi 7. novembri 2025 kirjast, edastab Siseministeerium oma
märkused seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigihangete direktiivide läbivaatamise avaliku
konsultatsiooniga. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond,
õigusosakond ning sisejulgeoleku osakond ([email protected]). Kaasatud olid ka
Politsei- ja Piirivalveamet, kellel ei olnud täiendavaid märkus, ning Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kelle arvamus on esitatud all. Valdkonna eest
vastutab Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).
Siseministeerium tervitab EL riigihangete direktiivide läbivaatamist tervikuna, kuna nende
ajakohastamine ja lihtsustamine aitaks tõhustada avaliku sektori investeeringuid, vähendada
ettevõtjate kulusid ning avada paremaid võimalusi piiriülestel riigihangetel osalemiseks. Üldise
märkusena toob Siseministeerium esile, et Euroopa Komisjon peaks vähendama riigihangetes
esinevat ülereguleeritust ja võtma eesmärgiks riigihankedirektiivide lihtsustamise, sest
riigihanked on ajas muutunud üha keerukamaks ja nüansirohkemaks. Viimase tõttu on
eksimuste tekkimine aimatav, kuna keerukates reeglites ja protseduurides on üha raskem
orienteeruda. Riigihanke korraldamisel peaks hankija põhirõhk olema eeskätt siiski enda
vajaduse rahuldamisel mitte erinevate horisontaalsete poliitikate elluviimisel. Samuti leiame
jätkuvalt, et ka klassikalise sektori direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates riigihangetes tuleb
suurendada paindlikkust ja hankijatel võimalusi arvestada julgeoleku aspektidega, sh näiteks
jätta teatud riigihanke objektide puhul kõrvale sellised tooted, mille päritolu ei ole piisavalt
usaldusväärsest riigist.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) samuti toetab Euroopa
Komisjoni avalikku konsultatsiooni, mille tulemusel soovitakse muuta riigihangete reeglid
lihtsamaks ja paindlikumaks. Samuti toetame Rahandusministeeriumi poolt Euroopa
Komisjonile saadetud ettepanekuid, milleks oleme ka varasemalt oma sisendi andnud.
Eeltoodu valguses tuleks ka:
1. üle vaadata CPV koodid;
2. ühildada klassikaline- ja KJ hangete direktiiv; ning
3. lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist selliselt, et julgeolekuhuve oleks muutuvas
julgeolekuolukorras võimalik kindlamalt kaitsta.
2 (3)
SMIT täiendav ootus on, et uutes direktiivides tuleks tervikuna:
1. paremini läbi mõelda „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“) hankimine sh ühtlasi
lihtsustada IKT litsentside hankimist.
IKT litsentside näol on tegemist litsentsi kasutusõiguse ostmisega (mis ei ole „asi“ ega
„teenus“), mille kasutamiseks on õiguste andjal kehtestatud kindlad reeglid (nt EULAd).
Seega kujutab IKT-litsentside ostmine endast immateriaalse kasutusõiguse omandamist
tingimustel, mille määrab kindlaks õiguste omanik (nt EULA). Need tingimused on turul
üldjuhul mitte-läbiräägitavad. Samas kehtiva direktiivi kohaselt käsitatakse selliste tingimuste
lisamist „tingimusliku pakkumusena“, mis omakorda suunab hankijad kasutama
läbirääkimistega menetlust, kuigi tegelik läbirääkimisruum ja vajadus puudub. See toob kaasa
ebaproportsionaalse ajakulu (kahe-etapiline menetlus), tarbetud halduskulud, võimalikud
tagasinõuded ning ei loo lisaväärtust ei hankijale ega turule.
Lisaks eeltoodule omab litsentside andmise õigust alati õiguste valdaja, mis muudab
konkurentsiolukorra võrreldes tavapäraste hangetega olemuslikult erinevaks ning toetab
eriregulatsiooni vajadust.
Kehtivas direktiivis on lahendatud küll ühe pakkuja poole pöördumise võimalus
väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena, kuid see lahendab vaid osa probleemist.
Leiame, et IKT-litsentside eripära ei sobitu tänaste direktiivi põhimõtetega. Seda enam, et
litsentsid ei ole kehalised esemed ehk asjad ega ka teenused, vaid pigem õigused ja muud hüved,
mis võivad olla õiguse objektiks.
Kehtivas direktiivis ei ole meie hinnangul eeltoodud eripäradega piisavalt arvestatud, mis
põhjustab liikmesriikides ebamõistlikku halduskoormust, õiguslikku ebakindlust ning viivitusi
kriitiliste teenuste pakkumisel kodanikele.
Litsentside ostmist tuleks käsitada erimenetlusena või isegi erandina, sarnaselt eriteenustele või
KJ valdkonna lihtsustatud korras tellitavatele teenustele või kinnisvara õigustele.
Võimalikud lahedused eelmainitud kitsaskohtadele:
1. Lisada direktiividesse eraldi õiguslik kategooria „õiguste“, „immateriaalse
kasutusõiguse“ või „litsentside“ hankimiseks
Direktiivides tuleks sätestada eraldi hankeliik, mis hõlmab nt:
tarkvara kasutusõigusi,
pilveteenuste litsentse,
muid immateriaalseid õigusi ja kasutusõigusi, mis ei ole „asjad“ ega „teenused“
direktiivide traditsioonilises tähenduses.
Uus kategooria võimaldaks kohaldada nende eripärast lähtuvat, turuloogikaga kooskõlas olevat
menetlust.
2. Sätte lisamine, et standardseid litsentsitingimusi (EULA jms) ei käsitleta pakkumuse
tingimuslikkusena või tingimuste muutmisena
Direktiivi tuleks täpsustada, et:
standardseid ja mitte-läbiräägitavaid (litsentsi)tingimusi ei loeta pakkumuse
täiendavateks tingimusteks;
3 (3)
nende olemasolu ei tohi muuta pakkumust automaatselt tingimuslikuks ega välistada
pakkumust avatud menetluses
välistada kohustus pidada läbirääkimisi olukordades, kus (litsentsi)tingimused ei kuulu
muutmisele.
See muudatus väldiks olukorda, kus hankijad on sunnitud kasutama põhjendamatult
läbirääkimistega menetlust.
3. Võimaldada IKT-litsentside hankimiseks lihtsustatud või erimenetlus
Selle lahendusettepaneku raames võiks luua litsentside hankimise jaoks ühe-etapilise
lihtsustatud menetluse, analoogne eriteenuste või KJ direktiivi lihtsustatud korras tellitavate
teenustega või lisada need eeltoodud teenuste loetellu.
See muudatus vähendaks halduskoormust ja kiirendaks litsentside kasutuselevõttu ja teenuste
toimimist.
Kokkuvõtvalt, on SMIT ettepanekud järgmised:
Vaadata üle CPV-koodide süsteem, et tagada selle paremini toimiv vastavus turu ja
hankevajadustega. Koodid on läbivalt iganenud ning nende detailsuse aste erinev. Sa-
muti tuleks üle vaadata tarkvara litsentside kood (asi või teenus).
Ühildada klassikalise ja kaitse- ning julgeolekuvaldkonna hangete direktiivid, et vä-
hendada paralleelsust, erinevusi ja tõlgendamisprobleeme.
Lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist, võimaldades paindlikumaid lahendusi muu-
tuvas julgeolekuolukorras riigi julgeolekuhuvide kaitseks.
Reguleerida selgemalt „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“) ostmist, mis ei sobitu
hästi kehtiva direktiivi mõistete raamistikku.
Lihtsustada (tarkvara)litsentside hankimist, arvestades nende olemuslikku eripära.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Katarina Budrik 6125144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|