Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/834

Toetusfondi määruse muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a

määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu. Palume kooskõlastust

hiljemalt 30. novembriks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: eelnõu ja seletuskiri

Andrus Jõgi

58851311 [email protected]

EELNÕU

14.11.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse arv „2338“ arvuga „2572“;

2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse rahvastikutoimingute hüvitist jooksva aasta

riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras.“;

3) paragrahvi 6 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse arv „2100“ arvuga „2200“ ja arv „18“ arvuga „19“;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse jaotamisel 2026. aastal ei arvestata

munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate laste arvuga.“;

6) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrus nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise

ja kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1

(muudetud sõnastuses) Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid Tabel 1. Koefitsiendid põhikooli statsionaarses õppes (v.a hariduslike erivajadustega õpilased)

Omavalitsusüksus Koefitsient

Alutaguse vald 1,774

Anija vald 1,469

Antsla vald 1,535

Elva vald 1,270

Haapsalu linn 1,149

Haljala vald 1,385

Harku vald 1,000

Hiiumaa vald 1,499

Häädemeeste vald 1,544

Jõelähtme vald 1,360

Jõgeva vald 1,256

Jõhvi vald 1,139

Järva vald 1,552

Kadrina vald 1,190

Kambja vald 1,166

Kanepi vald 1,704

Kastre vald 1,832

Kehtna vald 1,582

Keila linn 1,030

Kihnu vald 2,010

Kiili vald 1,030

Kohila vald 1,050

Kohtla-Järve linn 1,030

Kose vald 1,300

Kuusalu vald 1,240

Loksa linn 1,520

Luunja vald 1,430

Lääne-Harju vald 1,535

Lääne-Nigula vald 1,711

Lääneranna vald 1,775

Lüganuse vald 1,384

Maardu linn 1,030

Muhu vald 1,960

Mulgi vald 1,504

Mustvee vald 1,786

2

Omavalitsusüksus Koefitsient

Märjamaa vald 1,302

Narva linn 1,010

Narva-Jõesuu linn 1,912

Nõo vald 1,120

Otepää vald 1,527

Paide linn 1,111

Peipsiääre vald 1,678

Põhja-Pärnumaa vald 1,543

Põhja-Sakala vald 1,541

Põltsamaa vald 1,407

Põlva vald 1,353

Pärnu linn 1,096

Raasiku vald 1,310

Rae vald 1,000

Rakvere linn 1,040

Rakvere vald 1,559

Rapla vald 1,295

Ruhnu vald 2,040

Rõuge vald 1,642

Räpina vald 1,435

Saarde vald 1,481

Saaremaa vald 1,269

Saku vald 1,000

Saue vald 1,109

Setomaa vald 1,983

Sillamäe linn 1,090

Tallinna linn 1,000

Tapa vald 1,244

Tartu linn 1,008

Tartu vald 1,357

Tori vald 1,587

Tõrva vald 1,383

Türi vald 1,450

Valga vald 1,171

Viimsi vald 1,000

Viljandi linn 1,000

Viljandi vald 1,630

Vinni vald 1,522

Viru-Nigula vald 1,420

Vormsi vald 2,030

Võru linn 1,000

Võru vald 1,448

Väike-Maarja vald 1,502

3

Tabel 2. Koefitsiendid gümnaasiumi statsionaarses õppes (v.a hariduslike erivajadustega õpilased)

Õpilaste arv gümnaasiumis Koefitsient

Omavalitsusüksused, kus on gümnaasiumiastmes vähem kui 400 õpilast

1,12

Omavalitsusüksused, kus on gümnaasiumiastmes 400 kuni 500 õpilast

1,06

Omavalitsusüksused, kus on gümnaasiumiastme enam kui 500 õpilast

1,0

Tabel 3. Täiendav koefitsient omavalitsusüksuses, kus on üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles

Kriteerium Koefitsient

Valla või linna haldusterritooriumil on üks gümnaasiumiastmega kool ja statsionaarne õpe toimub 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles

1,1

Tabel 4. Täiendav koefitsient omavalitsusüksuses, kus on üks 43–250 õpilasega munitsipaalgümnaasium

Õpilaste arv Täiendav koefitsient

43 1,007

44 1,020

45 1,033

46 1,046

47 1,057

48 1,069

49 1,080

50 1,090

51 1,100

52 1,100

53 1,099

54 1,099

55 1,098

56 1,098

57 1,097

58 1,097

59 1,096

60 1,096

61 1,095

62 1,095

63 1,094

64 1,094

65 1,093

66 1,093

67 1,092

68 1,092

69 1,091

70 1,091

71 1,090

4

Õpilaste arv Täiendav koefitsient

72 1,090

73 1,089

74 1,089

75 1,089

76 1,088

77 1,088

78 1,087

79 1,087

80 1,086

81 1,086

82 1,085

83 1,085

84 1,084

85 1,084

86 1,083

87 1,083

88 1,082

89 1,082

90 1,081

91 1,081

92 1,080

93 1,080

94 1,079

95 1,079

96 1,078

97 1,078

98 1,078

99 1,077

100 1,077

101 1,076

102 1,076

103 1,075

104 1,075

105 1,074

106 1,074

107 1,073

108 1,073

109 1,072

110 1,072

111 1,071

112 1,071

113 1,070

114 1,070

115 1,069

116 1,069

5

Õpilaste arv Täiendav koefitsient

117 1,068

118 1,068

119 1,067

120 1,067

121 1,067

122 1,066

123 1,066

124 1,065

125 1,065

126 1,064

127 1,064

128 1,063

129 1,063

130 1,062

131 1,062

132 1,061

133 1,061

134 1,060

135 1,060

136 1,059

137 1,059

138 1,058

139 1,058

140 1,057

141 1,057

142 1,056

143 1,056

144 1,056

145 1,055

146 1,055

147 1,054

148 1,054

149 1,053

150 1,053

151 1,052

152 1,052

153 1,051

154 1,051

155 1,050

156 1,050

157 1,049

158 1,049

159 1,048

160 1,048

161 1,047

6

Õpilaste arv Täiendav koefitsient

162 1,047

163 1,046

164 1,046

165 1,045

166 1,045

167 1,045

168 1,044

169 1,044

170 1,043

171 1,043

172 1,042

173 1,042

174 1,041

175 1,041

176 1,040

177 1,040

178 1,039

179 1,039

180 1,038

181 1,038

182 1,037

183 1,037

184 1,036

185 1,036

186 1,035

187 1,035

188 1,034

189 1,034

190 1,034

191 1,033

192 1,033

193 1,032

194 1,032

195 1,031

196 1,031

197 1,030

198 1,030

199 1,029

200 1,029

201 1,028

202 1,028

203 1,027

204 1,027

205 1,026

206 1,026

7

Õpilaste arv Täiendav koefitsient

207 1,025

208 1,025

209 1,024

210 1,024

211 1,023

212 1,023

213 1,023

214 1,022

215 1,022

216 1,021

217 1,021

218 1,020

219 1,020

220 1,019

221 1,019

222 1,018

223 1,018

224 1,017

225 1,017

226 1,016

227 1,016

228 1,015

229 1,015

230 1,014

231 1,014

232 1,013

233 1,013

234 1,012

235 1,012

236 1,012

237 1,011

238 1,011

239 1,010

240 1,010

241 1,009

242 1,009

243 1,008

244 1,008

245 1,007

246 1,007

247 1,006

248 1,006

249 1,005

250 1,005

8

Tabel 5. Muud koefitsiendid

Põhikool

Õppevorm Õppe liik või toe liik Koefitsient

Hariduslike erivajadustega õpilaste statsionaarne õpe

tõhustatud toel 2,00

eritoel 4,00

Mittestatsionaarne õpe (sh tõhustatud ja eritugi)

tava 1,00

ekstern 0,31

üksikaine 0,06

Koduõpe eritoel 4,00

vanema soovil 0,53

Gümnaasium

Hariduslike erivajadustega õpilaste statsionaarne õpe

tõhustatud toel 2,70

eritoel 4,00

Mittestatsionaarne õpe (sh tõhustatud ja eritugi)

tava 0,86

ekstern 0,33

üksikaine 0,07

Koduõpe eritoel 4,00

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a

määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine” eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga suurendatakse kooliõpetajate tööjõukulude ja üle antud endiste riigiteede toetuste

määrasid ning lükatakse aasta võrra edasi lastehoius käivate laste arvesse võtmist lastehoiu ja

lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse jaotamisel.

2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM) kohalike

omavalitsuste osakonna nõunik Andrus Jõgi (5885 1311, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi tegi eelnõule sama osakonna kohalike omavalitsuste nõunik Eliko Saks (502 5936,

[email protected]).

3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste valdkonda reguleerivate

õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 suurendatakse kooliõpetajate tööjõukulude toetuse määra 2338 eurolt

2572 eurole. Riigieelarves on arvestatud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga

kasvuga 2184 eurolt 2403 eurole (+10%), sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1820 eurolt 1970

euroni (+8%).

Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega eraldatakse

linnadele ja valdadele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis

on 2026. aastal 22% kõrgem eelnevalt arvestatud alammäärast (aastatel 2024–2025 anti toetust

alammäärast 20% rohkem). Toetust arvestatakse õpilase kohta ning see suureneb 2338 eurolt

2572 eurole (+10%).

Toetus munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks kasvab 414 mln eurolt 456 mln eurole

(+10%). Toetussumma kasvu mõjutab lisaks pearahale õpilaste arvu muutus õppeliigiti ja

kokku. Munitsipaalkooli õpilaste koguarv on vähenenud aastaga 1%. Munitsipaal

üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb kokku 497 mln eurolt 543

mln eurole (+9%).

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehakse tehniline muudatus. Määruse tekstist jäetakse välja

rahvastikuregistritoimingute nimetused, mille eest hüvitist makstakse, kuna vastavad

2

toimingud ja nende kulu hüvitamise suurus määratakse vastava aasta riigieelarve seaduses ega

vaja täiendavat esitamist määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse välja säte rahvastikutoimingute hüvitise jäägi jaotamiseks,

kuna praktikas jääkide jaotamist ei toimu. Kui tulevikus tekib vajadus hüvitise jäägi

jaotamiseks, saab määrust muuta ning sätestada jaotustingimused lähtudes konkreetsest

vajadusest.

Eelnõu § 1 punktiga 4 suurendatakse üle antud endiste riigiteede toetusmäärasid. Mahu

suurendamine on seotud käibemaksu tõusuga.

Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse rakendussäte, mille kohaselt lükatakse aasta võrra edasi

lastehoius käivate laste arvuga arvestamine lasteaia ja lastehoiu õpetajate tööjõukulude toetuse

jaotamisel. Lastehoius käivate laste andmed ei ole toetuse jaotamiseks veel EHIS-sse kantud.

Lastehoidudes käivate laste andmed tuleb esitada EHIS-esse hiljemalt 31. augustiks 2026. a.

Seega jääb jaotusvalem samaks nagu varasematel aastatel, st toetuse jaotamisel võetakse 2026.

aastal arvesse munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arv.

Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse toetusfondi määruse lisa 1 uues sõnastuses. Lisas 1

tehakse Jõhvi ja Toila valdade ühinemise tõttu muudatus Jõhvi valla koefitsiendis ning

kaotatakse nimekirjast Toila vald. Uue valla kaalutud keskmine uus koefitsient on Haridus- ja

Teadusministeeriumi arvestuste kohaselt 1,139.

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.

IV. Määruse mõjud

Määrade suurendamine võimaldab tõsta õpetaja tööjõukuludeks arvestatavat toetust õpilase

kohta 2572 eurole kuus ning üle antud endiste riigiteede toetusmäära teedel 2200 eurole ja

sildade eest antav toetus 19 eurole aastas. Muud muudatused ei too kaasa eelarvelisi mõjusid.

V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määrusega kinnitatakse toetusfondi vahendite jaotuspõhimõtted riigieelarve piires.

VI. Jõustumine

Eelnõu jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

VII. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Haridus- ja

Teadusministeeriumile.

14.11.2025