Arvamus

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Vabariigi Valitsuse Määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu ning

ministri määruste nr 72 ja nr 9 muudatused, 14.11.2025, nr. 1.2-2/109-1

Tagasiside kuupäev: 24.11.2025

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud järgmise dokumentidega:

• Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu

• Tervise- ja tööministri määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni

teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muudatused;

• Sotsiaalministri määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

kord“ muudatused;

• kõigi nimetatud dokumentide seletuskirjad,

Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu seletuskiri ei

käsitle piisavalt muudatuste mõju perearstiabis töötava õe töökoormusele. Seletuskirjas ei ole

avatud, milline osa kvaliteedikriteeriumide täitmisest on perearsti ning milline õe ülesanne, ega

seda, kas õe töömahu kasvu on hinnatud või arvesse võetud. Kvaliteedinäitajate keskne roll

rahastamises – sh tingimus, et saavutatakse krooniliste haigete jälgimise kvaliteedinäitajad –

tugineb praktikas suurel määral õe kliinilisele tööle, jälgimistele ja dokumenteerimisele, kuid

neid mõjusid seletuskiri ei käsitle.

Koduõendusteenuse (3026) ja eriõe koduvisiidi (3021) piirhind ei sisalda piirkonnakoefitsienti,

mis tähendab, et hajaasustusega piirkondade sõidu- ja ajakulu ei ole rahastuses kajastatud.

Koduõenduse praktikas kujuneb visiidipõhine läbisõit maapiirkondades oluliselt suuremaks:

näiteks Tartumaal on keskmine sõidukilomeetrite hulk ligikaudu 14 km visiidi kohta,

Võrumaal ulatub aga 23 km-ni visiidi kohta. Lisaks tuleb katta sõidukite kasutamisega seotud

kulud, mis jäävad teenuse piirhinna sees täielikult katmata. See loob olukorra, kus teenuse

tegelik ühikukulu erineb piirkonniti märkimisväärselt, samas kui rahastusstruktuur käsitleb

kõiki piirkondi ühtse kulumudelina. Samuti ei kata piirhind reaalseid IT-kulusid, mis on

koduõenduse teenuse osutamiseks vältimatud. Terviseameti kontrollid on toonud esile, et

epikriiside dokumenteerimine peab vastama Sotsiaalministri määruse nr 53 nõuetele, mis

eeldab spetsialiseeritud tarkvaralahenduste kasutamist. Turul olevate infosüsteemide (nt

HEDA või LIISA) kuutasud jäävad vahemikku 270–450 eurot kuus, lisaks ühekordsed

liitumis- ja juurutamistasud. Koduõendusteenust pakkuvad asutused kannavad ka

märkimisväärseid teenusepõhiseid IT-kulusid: näiteks LIISA süsteemi hooldus- ja tugiteenus

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

15 töökoha puhul on 1 116 eurot kuus ning täiendavad tarkvaralitsentsid (pildivaatur,

andmemajutus, e-arved, veebiteenused, sõidupäevikud) lisavad kokku 1 793,89 eurot kuus,

millest otseselt õendusega on seotud 1 583,57 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et koduõdede töö

eripära nõuab igale teenust osutavale õele eraldi sülearvutit ning töö teostamisel kasutatakse

neid pidevalt kodust, mis suurendab nii seadme-, turva- kui tarkvarakulu. Nimetatud

kulukomponendid ei ole praeguses piirhinnas arvesse võetud, mistõttu tekib süsteemne

alarahastamise risk ning väheneb teenuse kättesaadavus eelkõige maapiirkondades. Jätkuv

piirkonnakoefitsiendi puudumine loob olukorra, kus teenuseosutajatel ei ole võimalik katta

kulusid hajaasustuses, mis omakorda suurendab geograafilist ebavõrdsust koduõenduse

kättesaadavuses.

Määruse muudatus näeb ette insuldipatsiendi raviteekonnas eriõdede pädevusnõuete erisuse

pikendamise kuni 2026. aasta lõpuni, mille kohaselt võivad koodidega 3018, 3019, 3219 ja

3231 tähistatud teenuseid osutada neuroloogia erialal töötavad õed, kes ei oma veel eriõe või

eriõde III taseme pädevust. Samal ajal on Eestis toimiv õdede ja eriõdede pädevushindamise

süsteem, mille kaudu on võimalik pädevust taotleda kaks korda aastas. Seetõttu ei ole

põhjendatud seletuskirjas toodud väited, et pädevuse hindamise võimekus oleks piiratud või et

pädevust ei ole võimalik õigeaegselt tõendada. Erisuse pikendamine loob olukorra, kus

insuldiravis jätkavad tööd õed, kelle kvalifikatsioon ei vasta teenusekirjelduses ette nähtud

tasemele, kuigi pädevuse hindamise süsteem võimaldab nõutud pädevust taotleda juba praegu.

Lisaks, kui teenuseid ei osutata eriõdede poolt, puudub alus kõrgema tasustamismäära

kohaldamiseks. Eriõed ja eriõde III taseme pädevusega õed on investeerinud märkimisväärseid

ressursse, et omandada kõrgema kvalifikatsioonitaseme jaoks vajalik kompetents, mistõttu

peab nende pädevus kajastuma ka tööjaotuses ja tasustamispõhimõtetes.

Tervitame muudatust, mille kohaselt Tervisekassa aktsepteerib järgmiste teenuste rahastamist

eriõe suunamisel: koodid 3208, 3218, 3229 ja 3230 (ämmaemanda kaug- ja videovastuvõtud)

ning 3209, 3210 ja 3211 (geneetilise testijärgse nõustamise teenused). Samas on eriõdede

suunamisõigus endiselt väga piiratud ega hõlma paljusid ambulatoorseid teenuseid, mille puhul

ei ole kliiniliselt vajalik arsti otsene osalus. EÕL leiab, et suunamisõigust tuleks laiendada ka

nendele teenustele, mille puhul oleks põhjendatud, et Tervisekassa võtaks tasu maksmise

kohustuse üle eriõe suunamisel. See võimaldaks eriõdedel kasutada oma pädevust patsiendi

seisundi hindamisel ja raviteekonna vajaduse määramisel, suurendaks teenuste kättesaadavust,

tõhustaks esmatasandi töökorraldust ja toetaks tervishoiusüsteemi koormuse tasakaalustamist.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõud.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Vabariigi Valitsuse Määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu ning

ministri määruste nr 72 ja nr 9 muudatused, 14.11.2025, nr. 1.2-2/109-1

Tagasiside kuupäev: 24.11.2025

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud järgmise dokumentidega:

• Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu

• Tervise- ja tööministri määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni

teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muudatused;

• Sotsiaalministri määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

kord“ muudatused;

• kõigi nimetatud dokumentide seletuskirjad,

Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu seletuskiri ei

käsitle piisavalt muudatuste mõju perearstiabis töötava õe töökoormusele. Seletuskirjas ei ole

avatud, milline osa kvaliteedikriteeriumide täitmisest on perearsti ning milline õe ülesanne, ega

seda, kas õe töömahu kasvu on hinnatud või arvesse võetud. Kvaliteedinäitajate keskne roll

rahastamises – sh tingimus, et saavutatakse krooniliste haigete jälgimise kvaliteedinäitajad –

tugineb praktikas suurel määral õe kliinilisele tööle, jälgimistele ja dokumenteerimisele, kuid

neid mõjusid seletuskiri ei käsitle.

Koduõendusteenuse (3026) ja eriõe koduvisiidi (3021) piirhind ei sisalda piirkonnakoefitsienti,

mis tähendab, et hajaasustusega piirkondade sõidu- ja ajakulu ei ole rahastuses kajastatud.

Koduõenduse praktikas kujuneb visiidipõhine läbisõit maapiirkondades oluliselt suuremaks:

näiteks Tartumaal on keskmine sõidukilomeetrite hulk ligikaudu 14 km visiidi kohta,

Võrumaal ulatub aga 23 km-ni visiidi kohta. Lisaks tuleb katta sõidukite kasutamisega seotud

kulud, mis jäävad teenuse piirhinna sees täielikult katmata. See loob olukorra, kus teenuse

tegelik ühikukulu erineb piirkonniti märkimisväärselt, samas kui rahastusstruktuur käsitleb

kõiki piirkondi ühtse kulumudelina. Samuti ei kata piirhind reaalseid IT-kulusid, mis on

koduõenduse teenuse osutamiseks vältimatud. Terviseameti kontrollid on toonud esile, et

epikriiside dokumenteerimine peab vastama Sotsiaalministri määruse nr 53 nõuetele, mis

eeldab spetsialiseeritud tarkvaralahenduste kasutamist. Turul olevate infosüsteemide (nt

HEDA või LIISA) kuutasud jäävad vahemikku 270–450 eurot kuus, lisaks ühekordsed

liitumis- ja juurutamistasud. Koduõendusteenust pakkuvad asutused kannavad ka

märkimisväärseid teenusepõhiseid IT-kulusid: näiteks LIISA süsteemi hooldus- ja tugiteenus

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

15 töökoha puhul on 1 116 eurot kuus ning täiendavad tarkvaralitsentsid (pildivaatur,

andmemajutus, e-arved, veebiteenused, sõidupäevikud) lisavad kokku 1 793,89 eurot kuus,

millest otseselt õendusega on seotud 1 583,57 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et koduõdede töö

eripära nõuab igale teenust osutavale õele eraldi sülearvutit ning töö teostamisel kasutatakse

neid pidevalt kodust, mis suurendab nii seadme-, turva- kui tarkvarakulu. Nimetatud

kulukomponendid ei ole praeguses piirhinnas arvesse võetud, mistõttu tekib süsteemne

alarahastamise risk ning väheneb teenuse kättesaadavus eelkõige maapiirkondades. Jätkuv

piirkonnakoefitsiendi puudumine loob olukorra, kus teenuseosutajatel ei ole võimalik katta

kulusid hajaasustuses, mis omakorda suurendab geograafilist ebavõrdsust koduõenduse

kättesaadavuses.

Määruse muudatus näeb ette insuldipatsiendi raviteekonnas eriõdede pädevusnõuete erisuse

pikendamise kuni 2026. aasta lõpuni, mille kohaselt võivad koodidega 3018, 3019, 3219 ja

3231 tähistatud teenuseid osutada neuroloogia erialal töötavad õed, kes ei oma veel eriõe või

eriõde III taseme pädevust. Samal ajal on Eestis toimiv õdede ja eriõdede pädevushindamise

süsteem, mille kaudu on võimalik pädevust taotleda kaks korda aastas. Seetõttu ei ole

põhjendatud seletuskirjas toodud väited, et pädevuse hindamise võimekus oleks piiratud või et

pädevust ei ole võimalik õigeaegselt tõendada. Erisuse pikendamine loob olukorra, kus

insuldiravis jätkavad tööd õed, kelle kvalifikatsioon ei vasta teenusekirjelduses ette nähtud

tasemele, kuigi pädevuse hindamise süsteem võimaldab nõutud pädevust taotleda juba praegu.

Lisaks, kui teenuseid ei osutata eriõdede poolt, puudub alus kõrgema tasustamismäära

kohaldamiseks. Eriõed ja eriõde III taseme pädevusega õed on investeerinud märkimisväärseid

ressursse, et omandada kõrgema kvalifikatsioonitaseme jaoks vajalik kompetents, mistõttu

peab nende pädevus kajastuma ka tööjaotuses ja tasustamispõhimõtetes.

Tervitame muudatust, mille kohaselt Tervisekassa aktsepteerib järgmiste teenuste rahastamist

eriõe suunamisel: koodid 3208, 3218, 3229 ja 3230 (ämmaemanda kaug- ja videovastuvõtud)

ning 3209, 3210 ja 3211 (geneetilise testijärgse nõustamise teenused). Samas on eriõdede

suunamisõigus endiselt väga piiratud ega hõlma paljusid ambulatoorseid teenuseid, mille puhul

ei ole kliiniliselt vajalik arsti otsene osalus. EÕL leiab, et suunamisõigust tuleks laiendada ka

nendele teenustele, mille puhul oleks põhjendatud, et Tervisekassa võtaks tasu maksmise

kohustuse üle eriõe suunamisel. See võimaldaks eriõdedel kasutada oma pädevust patsiendi

seisundi hindamisel ja raviteekonna vajaduse määramisel, suurendaks teenuste kättesaadavust,

tõhustaks esmatasandi töökorraldust ja toetaks tervishoiusüsteemi koormuse tasakaalustamist.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõud.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident