Arvamus eelnõu kohta

Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõude kohta

21.11.2025

Eesti Perearstide Selts edastab käesolevaga tagasiside Vabariigi Valitsuse määruste „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi TTL) ja “Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

kord“ (edaspidi metoodika määrus) muutmise eelnõu kohta.

Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) peab õigeks põhimõtet, et rahastuse kujundamisel võetakse

senisest enam arvesse kvaliteeti ja haiguskoormust, mis peegeldab töömahtu ning aitab paremini sihitult

panustada Eesti rahva tervise edendamisse. Seejuures peab aga olema tagatud võimalus otsustada

perearstiabi erinevates vormides, kahjustamata hästi funktsioneerivaid üksikpraksiseid, mis suudavad

pakkuda kvaliteetset perearstiabi. Ehkki üldine riiklik arengusuund on võetud tervisekeskuste poole, ei tohi

mõju olla selline, et tooks kaasa mõne keskuse tegevuse lõpetamise või väärtusliku töötaja esmatasandilt

ärasaatmise.

Toetame uuele mudelile üleminekut eeldusel, et see toetab teemasid, mida peame oluliseks, mh seades

tasustamisel prioriteediks kvaliteedi. Uue kulumudeli nõrkuseks võib aga osutuda selle mõju ebapiisav

analüüs, mis tekitab ebaõiglust erinevates piirkondades ja tegutsemisvormides praksiste lõikes. Kulumudel

peab toetama perearstiabi põhiväärtusi ning mitte seadma ohtu perearstiabi jätkusuutlikkust. Seetõttu tuleb

Tervisekassal vastavalt EPS-iga kokkulepitule jätkata mudeli arendamist ning olla valmis probleemidele

reageerima ja muudatusi tegema – vajadusel ka tagasiulatuvalt. Mudeli edasiarendamisel tuleks mh

adresseerida haiguskoormuse arvestamisel arvesse võetavate diagnooside loetelu, isiku haiguskoormuse

hindamise sagedust ja vaidlustamise protsessi, alustavale nimistule esimesel aastal kõrgema pearaha

võimaldamist ning täiendava rahastuse suunamist kvaliteetset teenust osutavatele keskustele, millele

mudeli praegune versioon ei pruugi avaldada õiglast mõju.

Mitmete praksiste esindajate seas tekkinud ebaõiglustunde leevendamise esialgse lahendusena pakume

välja tervisekeskuste ja üksikpraksiste pearaha kajastamise määrustes ning mudelis järgmiselt: 1) pearaha

on esitatud kõigi keskuste liikide puhul võrdsete summadena; 2) ühtsete tervisekeskuste puhul lisanduvad

sellele täiendavad kordajad või komponendid kokkulepitud mahus. Selline esitusviis võimaldaks

üksikpraksiste esindajate hinnangul kuni püsiva lahenduse leidmiseni mõnevõrra leevendada kvaliteetset

teenust osutavate üksikpraksiste poolt teravalt tajutavat ebaõiglust.

Lisaks juhime tähelepanu järgmistele täpsustustele ja palume need sisse viia enne EPSi-poolset lõplikku

kooskõlastust:

- palume metoodika määruse seletuskirjas lisatööjõu kulu osas täpsustada, et hõlmatud ei ole eraldi

taotluste või hinnakirjakoodide alusel rahastatavad tööjõukulud, ning et mittemeditsiinilised

sisseostetud teenused kajastuvad lisatööjõukuluna osaliselt;

- referentsasutuste osas peame oluliseks, et nende kokkuleppimine toimuks EPS-i ja Tervisekassa

koostöös ning esmase kokkuleppe järgne muutmine üksnes kummagi poole argumenteeritud

põhjenduste alusel;

- Palume mitte tunnistada kehtetuks metoodika määruse paragrahvi 6 lõiget 13 - uuringufondi osas

selgitati, et fondi suurus ei muutu, vaid muutub üksnes proportsioon;

EPS on valmis koostöös Tervisekassaga alustama 2026. aasta jaanuaris võimaluste kaardistamist nii

palgafondi kui kvaliteedikriteeriumide lisarahastuste osas, et tagada patsiendikeskne ja jätkusuutlik

perearstiabi kõigis Eesti piirkondades.

Eesti Perearstide Selts kooskõlastab eelnõud tingimusel, et peetakse kinni järgmistest kokkulepetest

Tervisekassaga:

- algselt 2026 esimeseks poolaastaks assistendi tasuna planeeritud rahastus 1,4 miljonit säilitatakse

ka teisel poolaastal, st perearstiabi eelarvesse planeeritakse täiendav 1,4 miljonit, mille tulemusel

on perearstiabi kulumudeli nüüdisajastamise eelarvemõju 5 miljonit eurot. Tegemist on mudeli

praeguste kitsaskohtade lahendamise jaoks planeeritud summaga, mida ei loeta mõne muu

komponendi (nt kollektiivlepingujärgse indekseerimise) hulka;

- EPS-i poolt esitatud TTL taotlusi, mis puudutavad lisapersonali, ei loeta käesolevate muudatustega

täidetuks, kuna seda ei ole EPS-iga arutatud ega kokku lepitud;

- jätkatakse tööd mudeli täiendamisega ning ollakse valmis probleemidele reageerima ja muudatusi

tegema – vajadusel ka tagasiulatuvalt.

Lugupidamisega

Eesti Perearstide Selts

Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõude kohta

21.11.2025

Eesti Perearstide Selts edastab käesolevaga tagasiside Vabariigi Valitsuse määruste „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi TTL) ja “Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

kord“ (edaspidi metoodika määrus) muutmise eelnõu kohta.

Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) peab õigeks põhimõtet, et rahastuse kujundamisel võetakse

senisest enam arvesse kvaliteeti ja haiguskoormust, mis peegeldab töömahtu ning aitab paremini sihitult

panustada Eesti rahva tervise edendamisse. Seejuures peab aga olema tagatud võimalus otsustada

perearstiabi erinevates vormides, kahjustamata hästi funktsioneerivaid üksikpraksiseid, mis suudavad

pakkuda kvaliteetset perearstiabi. Ehkki üldine riiklik arengusuund on võetud tervisekeskuste poole, ei tohi

mõju olla selline, et tooks kaasa mõne keskuse tegevuse lõpetamise või väärtusliku töötaja esmatasandilt

ärasaatmise.

Toetame uuele mudelile üleminekut eeldusel, et see toetab teemasid, mida peame oluliseks, mh seades

tasustamisel prioriteediks kvaliteedi. Uue kulumudeli nõrkuseks võib aga osutuda selle mõju ebapiisav

analüüs, mis tekitab ebaõiglust erinevates piirkondades ja tegutsemisvormides praksiste lõikes. Kulumudel

peab toetama perearstiabi põhiväärtusi ning mitte seadma ohtu perearstiabi jätkusuutlikkust. Seetõttu tuleb

Tervisekassal vastavalt EPS-iga kokkulepitule jätkata mudeli arendamist ning olla valmis probleemidele

reageerima ja muudatusi tegema – vajadusel ka tagasiulatuvalt. Mudeli edasiarendamisel tuleks mh

adresseerida haiguskoormuse arvestamisel arvesse võetavate diagnooside loetelu, isiku haiguskoormuse

hindamise sagedust ja vaidlustamise protsessi, alustavale nimistule esimesel aastal kõrgema pearaha

võimaldamist ning täiendava rahastuse suunamist kvaliteetset teenust osutavatele keskustele, millele

mudeli praegune versioon ei pruugi avaldada õiglast mõju.

Mitmete praksiste esindajate seas tekkinud ebaõiglustunde leevendamise esialgse lahendusena pakume

välja tervisekeskuste ja üksikpraksiste pearaha kajastamise määrustes ning mudelis järgmiselt: 1) pearaha

on esitatud kõigi keskuste liikide puhul võrdsete summadena; 2) ühtsete tervisekeskuste puhul lisanduvad

sellele täiendavad kordajad või komponendid kokkulepitud mahus. Selline esitusviis võimaldaks

üksikpraksiste esindajate hinnangul kuni püsiva lahenduse leidmiseni mõnevõrra leevendada kvaliteetset

teenust osutavate üksikpraksiste poolt teravalt tajutavat ebaõiglust.

Lisaks juhime tähelepanu järgmistele täpsustustele ja palume need sisse viia enne EPSi-poolset lõplikku

kooskõlastust:

- palume metoodika määruse seletuskirjas lisatööjõu kulu osas täpsustada, et hõlmatud ei ole eraldi

taotluste või hinnakirjakoodide alusel rahastatavad tööjõukulud, ning et mittemeditsiinilised

sisseostetud teenused kajastuvad lisatööjõukuluna osaliselt;

- referentsasutuste osas peame oluliseks, et nende kokkuleppimine toimuks EPS-i ja Tervisekassa

koostöös ning esmase kokkuleppe järgne muutmine üksnes kummagi poole argumenteeritud

põhjenduste alusel;

- Palume mitte tunnistada kehtetuks metoodika määruse paragrahvi 6 lõiget 13 - uuringufondi osas

selgitati, et fondi suurus ei muutu, vaid muutub üksnes proportsioon;

EPS on valmis koostöös Tervisekassaga alustama 2026. aasta jaanuaris võimaluste kaardistamist nii

palgafondi kui kvaliteedikriteeriumide lisarahastuste osas, et tagada patsiendikeskne ja jätkusuutlik

perearstiabi kõigis Eesti piirkondades.

Eesti Perearstide Selts kooskõlastab eelnõud tingimusel, et peetakse kinni järgmistest kokkulepetest

Tervisekassaga:

- algselt 2026 esimeseks poolaastaks assistendi tasuna planeeritud rahastus 1,4 miljonit säilitatakse

ka teisel poolaastal, st perearstiabi eelarvesse planeeritakse täiendav 1,4 miljonit, mille tulemusel

on perearstiabi kulumudeli nüüdisajastamise eelarvemõju 5 miljonit eurot. Tegemist on mudeli

praeguste kitsaskohtade lahendamise jaoks planeeritud summaga, mida ei loeta mõne muu

komponendi (nt kollektiivlepingujärgse indekseerimise) hulka;

- EPS-i poolt esitatud TTL taotlusi, mis puudutavad lisapersonali, ei loeta käesolevate muudatustega

täidetuks, kuna seda ei ole EPS-iga arutatud ega kokku lepitud;

- jätkatakse tööd mudeli täiendamisega ning ollakse valmis probleemidele reageerima ja muudatusi

tegema – vajadusel ka tagasiulatuvalt.

Lugupidamisega

Eesti Perearstide Selts