Kiri

Avalik konsultatsioon CO₂ turge ja taristut käsitleva seadusandliku algatuse kohta

Sissejuhatus

2040. aasta kliimaeesmärki käsitlevast teatisest[1] ja selle mõjuhinnangust[2] nähtub, et lisaks taastuvenergia kasutuselevõtule ning energia- ja materjalitõhususe saavutamisele on Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks vaja tööstuslikku süsinikumajandust. Seda silmas pidades võttis komisjon 2024. aasta veebruaris vastu tööstusliku süsinikumajanduse strateegia,[3] mis sisaldab ELi terviklikku lähenemisviisi süsinikumajanduse laiendamiseks. Strateegias määratakse kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et luua ühtne CO₂ turg ja atraktiivsem keskkond investeeringuteks tööstusliku süsinikumajanduse tehnoloogiatesse.

Süsinikdioksiidi kogumist, utiliseerimist ja säilitamist ning süsiniku sidumist hõlmav tööstuslik süsinikumajandus võimaldab tegeleda sellise allesjäänud CO₂ heitega, mida on raske vähendada, sealhulgas tööstusest tuleneva protsessiheitega. Lisaks on süsiniku kogumine ja sidumine eeltingimus, et säilitada ELis vähese CO₂ heitega ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ning saavutada samal ajal 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Tööstusliku süsinikumajanduse võib jagada kolmeks põhikomponendiks:

1. CO₂ kogumine säilitamiseks, kui fossiilset päritolu CO₂ heidet kogutakse püsivaks ja ohutuks geoloogiliseks säilitamiseks;
2. CO₂ kogumine utiliseerimiseks, kui kogutud CO₂ kasutatakse sünteetilistes toodetes, kemikaalides või kütustes (nt sünteetilisi kütuseid saab toota vesiniku abil koos CO₂-ga, et kasutada neid asenduskütustes ja protsessides);
3. CO₂ sidumine atmosfäärist, kui biogeenset või atmosfäärist pärinevat CO₂ kogutakse tehnoloogiliste vahendite abil ja säilitatakse püsivalt kas geoloogiliselt või toodetes.


Kui CO₂ ei säilitata ega kasutata vahetult kogumiskohas, tuleb see transportida torujuhtme, laeva, veoauto või raudtee abil mõnesse teise kohta selle püsivaks säilitamiseks või utiliseerimiseks. Seetõttu on transport nende kolme tehnoloogia puhul keskse tähtsusega ning vajalik täiemahulise CO₂-turu loomiseks Euroopa Liidus.

Praegu on ettevalmistamisel piiratud arv tööstusliku süsinikumajanduse projekte ja lõplikud investeerimisotsused on tehtud ainult mõne ELi säilitamiskoha kohta, sealhulgas Greensand (CO₂ säilitamise projekt Taanis, sisestusvõimekus algetapis 0,4 miljonit tonni CO₂ aastas ) ja Porthos (CO₂ säilitamise projekt Madalmaades, sisestusvõimekus 2,5 miljonit tonni aastas). Liidu ühishuviprojektide ja vastastikust huvipakkuvate projektide esimesest loendist on loomisel kaks CO₂ taristuprojekti[4]. 2040. aasta kliimaeesmärgi mõju hindamise modelleerimine näitab siiski, et EL peaks juba 2030. aastaks koguma 50 miljonit tonni, 2040. aastaks 280 miljonit tonni ja 2050. aastaks kuni 450 miljonit tonni CO₂, et kliimaeesmärkidega sammu pidada.

EL on juba kehtestanud õigusaktid, millega toetatakse tööstusliku süsinikumajanduse lahenduste kasutuselevõttu.

Süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiiviga[5] (süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv) kehtestati õigusraamistik CO₂ ohutuks maapõues säilitamiseks, mis hõlmab säilitamiskohtade kasutusea jooksul kõiki geoloogilisi formatsioone kogu ELis ja Euroopa Majanduspiirkonnas.

Määrus üleeuroopalise energiataristu kohta[6] (TEN-E) hõlbustab piiriülese CO₂ taristu ehitamist ühishuviprojektideks ja vastastikust huvi pakkuvateks projektideks tunnistatud projektide raames. See on võimalik tänu kiirendatud loamenetlustele ja rahastamisele Euroopa ühendamise rahastust. Võttes arvesse võrkude olulist rolli taskukohase taastuvenergia integreerimisel ja elektrifitseerimise toetamisel, on komisjon välja kuulutanud Euroopa võrgupaketi, mille peamine eesmärk on aidata ajakohastada ja laiendada energiavõrke ning kiirendada lubade andmist. Tagasiside kogumiseks algatas komisjon 2025. aasta mais avaliku konsultatsiooni seoses tagasisidekorje[7] ja küsimustikuga[8], mis hõlmab ka küsimusi CO₂ transpordi kohta.

Nullnetotööstuse määrus[9] võeti vastu selleks, et luua ELi turg CO₂ säilitamise teenuste jaoks ja selle määrusega kehtestati õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks oleks ELis iga-aastane CO₂ sisestusvõimekus 50 miljonit tonni. Selleks vajaliku CO₂ taristu osa loomiseks peavad 44 ELi nafta- ja gaasitootjat aitama kaasa selliste CO₂ säilitamiskohtade arendamisele. Nullnetotööstuse määrusega ühtlustatakse ka loamenetlust projektide puhul, mida tuleb kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ellu viia. Lisaks peavad liikmesriigid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi kohaselt võtma vajalikud meetmed tagamaks, et potentsiaalsed kasutajad saavad toodetud ja kogutud CO₂ geoloogiliseks säilitamiseks juurdepääsu transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele[10].

ELi HKSi direktiiviga[11] (heitkogustega kauplemise direktiiv) stimuleeritakse CO₂ kogumist fossiilkütustest ja tööstusprotsessidest, vabastades püsivalt säilitatud heitkogused lubatud heitkoguse ühikute (LHÜde) tagastamise nõudest. Läbivaatamisklausli kohaselt peab komisjon 2026. aasta juuliks esitama aruande (ja võimaluse korral õigusakti ettepaneku), milles käsitletakse atmosfääris sisalduva CO₂ sidumise integreerimist ELi HKSi ning seda, kuidas võtta kogutud ja utiliseeritud CO₂ arvesse toodete puhul. ELi HKSi käsitleva algatuse kohta korraldatakse eraldi avalik konsultatsioon[12].

Investeeringud CO₂ väärtusahelasse ja rahastamine (teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja kasutuselevõtuks) on äärmiselt olulised tööstusliku süsinikumajanduse täieliku potentsiaali ärakasutamiseks. ELi HKSi hind on keskse tähtsusega, et muuta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid majanduslikult tasuvaks, sest püsivalt säilitatud CO₂ puhul ei nõuta ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute tagastamist. Suuremahuliste süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide jaoks on loodud mitu rahastamismehhanismi (nt ELi HKSi innovatsioonifond, programm „InvestEU“ ja Euroopa ühendamise rahastu)[13]. Lisaks, nagu on märgitud tööstusliku süsinikumajanduse strateegias, tuleks investeeringute hõlbustamiseks kehtestada tariifid, uued rahastamisvahendid, tagatised ja riskiinstrumendid. Puhta tööstuse kokkuleppes on rõhutatud, kui olulised on vähese CO₂ heitega lõpptoodete jaoks loodavad juhtivad turud, et toetada CO₂ heite kogumise kaudu CO₂ heite vähendamise pikaajalist ärimudelit.

Kuigi praegune õigusraamistik hõlmab CO₂ väärtusahela ja taristu olulisi osi, ei ole selle peamine eesmärk edendada CO₂ siseturu ja sellega seotud taristu arengut. Siiski tuleb välja arendada tugev CO₂ transporditaristu, et toimetada kogutud CO₂ säilitamis- või utiliseerimiskohtadesse[14].

Siiski on nii ELis kui ka kolmandates riikides endiselt takistusi CO₂ piiriülesele transpordile ja turulepääsule. Samuti on CO₂ torujuhtmetaristul tõenäoliselt loomulik monopol, samal ajal kui CO₂ säilitamisvõimsuse ja sisestuse turul esineb märkimisväärseid sisenemistõkkeid, mis mõjutavad konkurentsivõimelise väärtusahela tekkimist ja usaldust õiglaste turutulemuste vastu. Muud tõkked on seotud CO₂-ga seotud varade jaoks lubade andmisega, olemasolevate varade taaskasutamise või kasutusotstarbe muutmisega CO₂ jaoks ning vahenditega investeerimisriskide tõhusaks maandamiseks, eelkõige turu arengu varajastes etappides.

Lisaks peetakse investeerimisriske suureks usalduse ja õiguskindluse puudumise ning prognoositavuse ja koordineerimise probleemide tõttu CO₂ väärtusahelas (st puudulik koordineerimine kogumise, transporditaristu ja säilitamise projektide vahel)[15]. Samal ajal on vaja arendada märkimisväärset CO₂ transporditaristut, et viia CO₂ kogumiskohtadest säilitamis- või utiliseerimiskohtadesse.

Tööstusliku süsinikumajanduse strateegias on seega kindlaks tehtud vajadus töötada välja õigusraamistik, mis toetaks integreeritud ja konkurentsivõimelise turu tekkimist CO₂ ja CO₂ taristu jaoks. Komisjoni 2024.-2029. aasta poliitilistes suunistes[16] korrati vajadust esitada ettepanek CO₂ taristut ja turgusid käsitleva regulatiivse paketi kohta, samas kui puhta tööstuse kokkuleppe teatises[17] rõhutati vajadust rakendada tööstusliku süsinikumajanduse strateegiat ja korrati ELi pikaajalist eesmärki luua kogutud süsiniku turg.

Käesolev avalik konsultatsioon on osa laiemast sidusrühmadega konsulteerimise strateegiast, mille eesmärk on anda teavet CO₂ taristut ning turgusid käsitleva mõjuhinnangu ja seadusandliku ettepaneku väljatöötamiseks. Vastused käesolevale küsimustikule annavad väärtuslikke tõendeid mõjuhinnangu jaoks, mida omakorda kasutatakse seadusandliku algatuse ettevalmistamisel.

Mõjuhinnangu ja seadusandliku ettepaneku väljatöötamisel võtab komisjon arvesse ka varasemate konsultatsioonide tulemusi,[18] sealhulgas tööstusliku süsinikumajanduse strateegia ettevalmistamiseks korraldatud konsultatsioone, võrgupaketti ja tööstusliku süsinikumajanduse foorumi raames tehtud tööd[19].

Käesolevas küsimustikus on üldised küsimused esitatud 1. peatükis ning konkreetsed küsimused tehniliste ja regulatiivsete teemade kohta 2.-5. peatükis.

1. Komisjoni teatis: „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, 6. veebruar 2024, EUR-Lex - 52024DC0063 - ET - EUR-Lex.
2. Komisjoni talituste töödokument: „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, 6. veebruar 2024, EUR-Lex - 52024SC0063 - ET - EUR-Lex.
3. Komisjoni teatis: „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“, 6. veebruar 2024, (COM/2024/62), EUR-Lex - 52024DC0062 -
ET - EUR-Lex.
4. See hõlmab projekte CO₂ TransPorts (süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekt Rotterdami, Antwerpeni ja Põhjamere sadamapiirkondade vahel) ja Northern Lights (CO₂ säilitamine Norra mandrilaval koos piiriülese taristuga, mis ühendab mitut Euroopa kogumisalgatust, muu hulgas Belgias, Saksamaal, Iirimaal, Prantsusmaal ja Rootsis). Nende kahe projekti käivitamist oodatakse 2026. aastal, kusjuures nende säilitamismaht võib olla kuni viis miljonit tonni CO₂ aastas.
5. 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist; direktiiv - 2009/31 - ET - EUR-Lex.
6. 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta; määrus - 2022/869 - ET - EUR-Lex.
7. Tagasisidekorje: Euroopa võrgupakett.
8. Avaliku konsultatsiooni küsimustik: Euroopa võrgupakett.
9. 16. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks; määrus - 2024/1735 - ET - EUR-Lex.
10. Liikmesriigid peavad tagama, et kasutajatel on kooskõlas direktiivi 2009/31/EÜ artikliga 21 juurdepääs CO₂ transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele geoloogiliseks säilitamiseks. Selleks peavad liikmesriigid tagama, et käitaja, kes keeldub juurdepääsust võimsuse või ühenduse puudumise tõttu, teeb vajalikud parandused, kui see on majanduslikult otstarbekas või kui potentsiaalne klient on valmis nende eest maksma.
11. Direktiiv 2003/87/EÜ.
12. ELi heitkogustega kauplemise süsteem meretranspordi, lennunduse ja paiksete käitiste jaoks ning turustabiilsusreserv - läbivaatamine.
13. Komisjoni teatis: „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“, EUR-Lex - 52024DC0062 - ET - EUR-Lex.
14. Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring: „Euroopa tulevase CO₂ transpordivõrgu kujundamine“, 6. veebruar 2024; Selle uuringu ajakohastatud
versiooni avaldamist oodatakse 2025. aasta teises kvartalis.
15. Vt ka komisjoni tagasisidekorje [lisada link, kui see on saadaval].
16. Poliitilised suunised aastateks 2024-2029 | Euroopa Komisjon.
17. Puhta tööstuse kokkulepe: konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava, COM(2025) 85 final.
18. Avalik konsultatsioon toimus ajavahemikus 8. juunist kuni 31. augustini 2023, „Tööstuslik süsinikumajandus - süsinikdioksiidi kogumise,
utiliseerimise ja säilitamise rakendamine“; selle tulemused on kättesaadavad dokumendis „Avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtlik aruanne
- Euroopa Liidu Väljaannete Talitus“.
19. Tööstusliku süsinikumajanduse foorum, mida nimetati süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise foorumiks kuni 2023. aastani, loodi 2021. aastal ja see tuleb kokku igal aastal. Foorum toob kokku ELi institutsioonide, ELi ja kolmandate riikide, valitsusväliste organisatsioonide, ärijuhtide ja akadeemiliste ringkondade esindajad, et hõlbustada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise tehnoloogiate kasutuselevõttu. Foorumil loodi ka erinevad töörühmad, mis keskenduvad tööstusliku süsinikumajanduse väärtusahelaga seotud konkreetsetele küsimustele. Tööstusliku süsinikumajanduse foorum ja töörühmad



1. Üldised küsimused

1. küsimus. Tööstusliku süsinikumajanduse väärtusahelal on veel arenguruumi. Seda tuleb arvesse võtta eesmärgipärases õigusraamistikus. Millist ELi tasandi regulatiivset mudelit peate seda silmas pidades sobivaks, et toetada integreeritud ja konkurentsivõimelise ELi CO₂ turu tekkimist?

Seadusandlikku sekkumist ei ole vaja. Siiamaani on edasiminek saavutatud ilma ELi tasandil selliseid turueeskirju kehtestamata ning konkurentsivõimeline turg tekib tõenäoliselt ilma sekkumiseta.
Vaja on ühist lähenemisviisi koos ELi õigusraamistikuga, milles sätestatakse peamised regulatiivsed põhimõtted (piiriülese kaubanduse tõkete kõrvaldamine, konkurentsivõimelise turutulemuste ja võrdsete võimaluste tagamine, taristu arendamise edendamine jne).
Eeskirjad tuleks välja töötada etapiviisiliselt. Peamised regulatiivsed põhimõtted saab nüüd kehtestada ELi tasandil, samas kui üksikasjalikumad kogu ELi hõlmavad tehnilised eeskirjad tuleks jätta hilisemaks, kusjuures üksikutel liikmesriikidel on võimalus kehtestada sellised eeskirjad varem, kui nad peavad seda vajalikuks.
ELi tasandil on algusest peale vaja üksikasjalikke eeskirju (koos peamiste regulatiivsete põhimõtete ja tehniliste sätetega), et vältida regulatiivseid erinevusi liikmesriikide vahel ja luua investeerimiskindlus.
Lisaks turueeskirjadele on meil vaja eeskirju, mis toetaksid turu arengut.
Eelkõige toetab nullnetotööstuse määruse kohane iga-aastane CO₂ sisestusvõimekus, mis on 2030. aastaks vähemalt 50 miljonit tonni CO₂, integreeritud ja konkurentsivõimelise ELi CO₂ säilitamise teenuste turu tekkimist. Selline eesmärk on näide, mida järgida. Selle liidu tasandi eesmärgi uuendamist tuleks kaaluda, kui komisjon hindab 2027. aasta juunis vajadust uue kogu liitu hõlmava sisestusvõimekuse eesmärgi järele (nullnetotööstuse määruse artikli 20 lõige 3).

Muu, täpsustage, millist lähenemisviisi on vaja ja miks.
kuni 500 tähemärki


2. küsimus. CO₂ turgude areng näib olevat väga tõenäoline. Siiski on endiselt palju ebakindlust. Kuidas tuleks sellist ebakindlust eesmärgipärase õigusraamistiku väljatöötamisel arvesse võtta?

Taristute ja turukorralduse peamiste regulatiivsete põhimõtete selge sätestamine kõrvaldab märkimisväärse ebakindluse, samas kui paindlikud eeskirjad seda ei tee. Selgete eeskirjade kehtestamine kohe alguses on seega parem kui paindlikkuse võimaldamine.
Peamiste regulatiivsete põhimõtete sätestamine jätab piisavalt paindlikkust üksikasjade täpsustamiseks hiljem või liikmesriigi tasandil. Ei ole vaja kehtestada täiendavaid erisätteid, mis võimaldaksid peamisi regulatiivseid põhimõtteid kasvuetapis paindlikult kohaldada. Nullnetotööstuse määruse CO₂- ga seotud sätted on piisavad kasvuetapi regulatiivse korrana.
Vaja on ainult peamisi reguleerimispõhimõtteid. Nendesse peamistesse põhimõtetesse tuleb siiski lisada piisav paindlikkus, näiteks lubades ajutisi erandeid, mis sobivad kokku väärtusahela kasvuetapiga.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Kui teie arvates on ajutised erandid peamistest regulatiivsetest põhimõtetest olulised, siis selgitage, millistest põhimõtetest erandid on kasulikud ja miks.
kuni 500 tähemärki


Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist peetakse sageli lahenduseks tööstusharudele, kus heitkoguseid on majanduslikult või tehniliselt raske vähendada. Tehnoloogilised muutused võivad aga mõjutada seda, milline CO₂ heite vähendamise võimalus on konkreetses tööstuslikus rakenduses kõige tõhusam. Samuti on liikmesriikidel erinevad lähtepositsioonid ja CO₂ heite vähendamise viisid. Seetõttu võib mõningane paindlikkus tuua kasu, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rakenduste puhul. Samal ajal tuleb vältida fossiilkütuste jätkuva kasutamise ohtu.
3. küsimus. Mis peaks seda silmas pidades olema ELi turgu reguleeriva raamistiku keskmes?

ELi turueeskirjades tuleks selgelt sätestada, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse ainult sektorites, kus heidet on raske vähendada.
Tehnoloogilisest kallutatusest tingitud moonutuste oht on vähem tõsine kui oht, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse rakendustes, mille tulemuseks on fossiilkütuste jätkuv kasutamine.
Õigusaktid peaksid toetama CO₂ heite vähendamist, kuid olema tehnoloogiliselt neutraalsed. Sellega hoitaks ära turumoonutused ja tehnoloogilisest kallutatusest tulenevad lisakulud õigusraamistikus. Otsused konkreetses taotluses või tööstusharus kasutatava CO₂ heite vähendamise võimaluse kohta tuleks jätta turu otsustada.
ELi tasandi turualased õigusaktid peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed. Muud ELi või riiklikud vahendid (nt toetuskavad) on sobivamad, et juhtida tööstusharusid ja rakendusi, milles süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse.

Muu, täpsustage, millist lähenemisviisi on vaja ja miks.
kuni 500 tähemärki


4. küsimus. Tööstusliku süsinikumajanduse strateegia ja 2024. aasta mõjuhinnang annavad ülevaate tulevikust, kus CO₂ ei ole mitte ainult püsivalt säilitatud, vaid ka seal, kus CO₂ kogutakse (nt bioenergia tootmine koos CO₂ kogumise ja säilitamisega ning CO₂ kogumine otse atmosfäärist) ning kasutatakse sünteetilistes toodetes, kemikaalides või kütustes, eriti pärast 2040. aastat. Milline peaks olema selle mõju turukorraldusele?

Turukorralduses tuleks juba täielikult arvesse võtta CO₂ säilitamist ja taaskasutamist ning bioenergia tootmisest (koos CO₂ kogumise ja säilitamisega) ja CO₂ otse atmosfäärist kogumisest tulenevaid vooge, millel on erinevad nõuded.
Minimaalne mõju. Peamised turukorralduse põhimõtted ei ole CO₂ püsiva säilitamise ja taaskasutamise puhul niikuinii põhimõtteliselt erinevad.
CO₂ kogumine püsivaks säilitamiseks on väärtusahela peamine liikumapanev jõud märkimisväärse aja jooksul. Seetõttu peaksime sellele keskenduma ja pöörama erilist tähelepanu ladustamisega seotud küsimustele, nagu juurdepääsutingimused.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki

5. küsimus. Eeskirjade kehtestamine võib luua õiguskindluse ja regulatiivse prognoositavuse. Eeskirjade liiga varane kehtestamine võib siiski olla riskantne alles arengujärgus oleva väärtusahela jaoks. Kui oluline oleks kehtestada varakult järgmised regulatiivsed põhimõtted, et toetada sihtotstarbelise CO₂ võrgu ja tururaamistiku väljatöötamist? Palun märkige oma seisukoht iga regulatiivse põhimõtte kohta.
Selge vastutuse tagamine CO₂ lekke eest CO₂ väärtusahela osades.












Piiriülese koostalitlusvõime loomine, et võimaldada CO₂ takistusteta liikumist üle piiride ja transpordiliikide vahel.


















Mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu tagamine CO₂ võrkudele.












Mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu tagamine CO₂ säilitamisele.












Huvide konfliktide vältimine CO₂ turul.












CO₂ transporditaristusse tehtavate investeeringutega seotud riskide vähendamine.












Turu läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamine CO₂ väärtusahelas.













Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


2. Õiguskindluse ja investorite usalduse tagamine vajaliku CO₂ taristu arendamiseks
Koordineeritud CO₂ taristu kavandamine

Peaaegu kõik liikmesriigid lisavad CO₂ kogumise oma CO₂ heite vähendamise poliitikasse. Kõigil ei ole siiski võimalik säilitada CO₂ oma territooriumil eeskirjade tõttu, millega keelatakse CO₂ säilitamine, või ebapiisava CO₂ säilitamisvõimsuse tõttu. Seepärast eeldatakse, et CO₂ transportimine pikematel vahemaadel, sealhulgas CO₂ piiriülene transport, mängib olulist rolli CO₂ heite vähendamisel sektorites, kus heidet on raske vähendada. Praegu saab CO₂ transportida nii torujuhtmete kui ka torujuhtmeteta transpordiliikide, sealhulgas laevanduse, raudtee- ja maanteetranspordi kaudu.

Küsimustiku käesolevas osas tähendab „transporditaristu“ nullnetotööstuse määruses määratletud CO₂ torujuhtmete võrku, st nendega seotud pumbajaamu, mis on ette nähtud CO₂ transportimiseks säilitamiskohta, samuti kõiki laevanduse, maantee- või raudteetranspordiliike, sealhulgas vajaduse korral veeldamisseadmeid ja ajutise säilitamise rajatisi CO₂ transportimiseks sadamarajatistesse ja säilitamiskohta, samas kui CO₂„toruvõrk“ piirdub CO₂ transportimisega torujuhtmete kaudu.

























17
6. küsimus. Kuidas näete CO₂ transpordiliikide olemasolevat ja tulevast rolli? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute järgmiste väidetega. Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

on investeeringud mittetorujuhtmepõhistesse transpordiliikidesse investeeringuna olemuslikult vähem riskantsed ja neid hakatakse lihtsamalt kasutusele võtma.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Nii ELis kui ka koos kolmandate riikidega on vaja CO₂ transporditaristut. Siiski võib esineda takistusi, mis aeglustavad või takistavad sellise CO₂ transporditaristu arendamist. Lisaks kaotavad kehtivuse mõned nullnetotööstuse määruse hõlbustavad meetmed, näiteks artikkel 22 CO₂ taristu kohta, kui 2030. aastaks on saavutatud 50 miljoni tonni eesmärk.











































20
7. küsimus. Millised on Teie arvates peamised takistused CO₂ transporditaristu arendamisel nii ELis kui ka suhetes kolmandate riikidega? Palun märkige oma seisukoht iga võimaliku takistuse kohta.

Taristu kavandamise puudulik koordineerimine taristukoridorides (st CO₂ taristu pikematel vahemaadel, läbides mitut liikmesriiki, sealhulgas avamerel asuvates kohtades).
























Koordineeritud ja läbipaistva taristu puudulik kavandamine ELi tasandil.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


TEN-E määruse kohaselt võib teatavatel tingimustel anda CO₂ taristule ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti staatuse ning see võib saada kasu kiirendatud loamenetlustest ja kaasrahastamisest Euroopa ühendamise rahastust (uuringute ja tööde eesmärgil). TEN-E määrus ei paku siiski regulatiivset vahendit piiriülese ja/või riikliku CO₂ taristu kavandamiseks. Praegu puuduvad ELi õigusaktides CO₂ taristu kavandamise meetmed.

8. küsimus. Olemasolevad elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrgu kavandamise vahendid (riiklikud võrgukavad, ELi kümneaastased võrgu arengukavad) keskenduvad torujuhtmevõrkude kavandamisele. Kuidas tuleks Teie arvates CO₂ transporditaristu kavandamisel võtta arvesse mittetorujuhtmepõhiseid transpordiliike?

CO₂ transporditaristu kavandamise vahend peaks hõlmama nii torujuhet kui ka mittetorujuhtmepõhist taristut.
Torujuhtmetaristu vajaduse kaalumisel tuleks arvesse võtta alternatiivsete transpordiliikide kättesaadavust. Siiski ei ole tegelikult vaja kavandada mittetorujuhtmepõhiseid CO₂ transpordiliike, sest turg hoolitseb ise selle eest.
Üldse mitte.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


9. küsimus. Milline on Teie seisukoht CO₂ torujuhtmete võrgu kavandamisel? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute järgmiste väidetega.
kavandamine muudab CO₂ torujuhtmete kättesaadavuse CO₂ heite tekitajate ja hoidlate käitajate jaoks nähtavaks.












ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine võib aidata vähendada CO₂ väärtusahela koordineerimise riski.
























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine võib aidata kiirendada CO₂ torujuhtmete arendamist.
























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine on hädavajalik CO₂ vajaliku taristu arendamiseks.
























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine peaks põhinema riiklikul CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamisel.






























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamisel tuleks kasutada teavet, mis on juba kättesaadav kehtivate ELi õigusaktide (nt ELi HKSi direktiiv, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv, nullnetotööstuse määrus)[20] alusel.










































ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine peaks tagama kavades sisalduva taristu ehitamise.

























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


10. küsimus. Milliseid allpool esitatud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamise meetmeid oleks Teie arvates vaja, et võimaldada vajaliku CO₂ transporditaristu õigeaegset ja kulutõhusat kavandamist ja arendamist? Palun märkige oma seisukoht iga kavandamise vahendi kohta.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Hiljutiste õigusaktidega (st vesiniku- ja gaasituru CO₂ heite vähendamise pakett) tugevdati süsteemi integreerimise lähenemisviisi, tugevdades elektri-, vesiniku- ja gaasisektori integreeritud võrgu kavandamist käsitlevaid sätteid. ELi tasandil peavad elektri-, vesiniku- ja gaasivõrgu kümneaastased arengukavad välja töötama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ja Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik (st elektri- ja gaasi ülekandesüsteemi käitajaid ning vesiniku ülekandevõrgu käitajaid esindavad ühendused), kes teevad tihedat koostööd. Riiklikud võrgu arengukavad põhinevad ka kolme sektori ühistel stsenaariumidel. Nende ühiste stsenaariumide eesmärk on piirata taristu arendamise kulusid ja suurendada energiasüsteemi üldist tõhusust, tehes kindlaks kõige sobivamad lahendused kõigis sektorites.

Süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise tehnoloogiate kasutamine on tihedalt seotud energiasektoriga, näiteks i) CO₂ kogumise ja puhastamise tehnoloogiate suur elektrinõudlus, ii) külma energia vabanemine veeldatud maagaasi terminalides taasgaasistamise käigus, mida saab kasutada CO₂ veeldamiseks, iii) vähese CO₂ heitega vesiniku tootmine kui CO₂ kogumise, transpordi ja säilitamise nõudlustegur ning iv) võimalus taaskasutada energiataristut, mida ei ole CO₂ transportimiseks enam vaja.
11. küsimus. Millised on Teie arvates kompromissid CO₂ ja muude võrkude vahel ning milline on integreeritud võrgu kavandamise võimalik kasu? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Olemasolevate projektide regulatiivne prognoositavus

12. küsimus. Süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise väärtusahel on alles algusjärgus ning investeerimisotsuseid on tehtud ja tõenäoliselt tehakse ka enne uute eeskirjade vastuvõtmist CO₂ torujuhtmete ja säilitamise projektide kohta. Kuidas tuleks selliseid juhtumeid Teie arvates käsitleda?

Investeeringute kaitsmiseks tuleks kõik olemasolevad CO₂ torujuhtmed ja säilitamiskohad vabastada uutest ELi eeskirjadest.
Olemasolevate CO₂ torujuhtmete ja säilitamiskohtade käitajad, kes on vabastatud uutest ELi eeskirjadest, võivad otsustada, kas nad soovivad liituda olemasoleva reguleeritud süsteemiga (st kohaldada uusi eeskirju).
Olemasolevad CO₂ torujuhtmed ja säilitamiskohad võib vabastada teatavatest regulatiivsetest nõuetest. See erand aegub siiski teatavaks kuupäevaks või eelnevalt kindlaks määratud sündmuse toimumiseks (nt kui esialgsed lepingud aeguvad, kui varad muutuvad suuremaks ja omavahel ühendatud süsteemiks (selle osaks), reguleerivate asutuste hinnang eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele jne).
Olemasoleva taristu suhtes ei tohiks kohaldada erikohtlemist. Peamisi regulatiivseid põhimõtteid tuleks kohaldada kõigi CO₂ torujuhtmete ja säilitamiskohtade suhtes niipea, kui need on kasutusele võetud. Kõige olulisem on kehtestada ühtsed turueeskirjad ja vältida regulatiivseid tõkkeid.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Taristu arendamist takistavate tõkete kõrvaldamine

Olemasoleva energiataristu kasutamise võimaldamine CO₂ transpordiks

13. küsimus. Olemasoleva, enam mittevajaliku energiataristu (nt nafta- ja maagaasijuhtmed ning nafta- ja gaasipuurplatvormid) taaskasutamist peavad mõned vajalikuks lahenduseks vajaliku CO₂ taristu arendamisel. Kas nõustute sellega?
Jah, olemasolevate energiajuhtmete ja muu energiataristu (nagu nafta- ja gaasipuurplatvormid) taaskasutamisel võib olla oluline roll CO₂ transportimisel.
Jah, olemasolevate energiajuhtmete taaskasutamisel võib olla oma roll, kuigi see on piiratud.
Ei, olemasolevate energiajuhtmete taaskasutamine ei saa mängida rolli vajaliku CO₂ torujuhtmevõrgu arendamisel.
Ei oska öelda.

Millist konkreetset kasu eeldate olemasoleva energiataristu (st kasutusotstarbe muutmise) taaskasutamiseks CO₂ transportimisel? Palun märkige oma seisukoht iga võimaliku kasuteguri kohta.

Võimalik kasu
Jah, ma eeldan, et see on kasu kasutusotstarbe muutmisest
Ei, see ei ole kasutusotstarbe muutmisest saadav kasu
Ei oska öelda
Kulude kokkuhoid, mis tuleneb olemasoleva taristu taaskasutamise väiksematest kuludest võrreldes uue taristuga.






Ajasääst, st olemasoleva taristu CO₂ transportimiseks tehniliselt valmistumiseks kuluv aeg on lühem kui uue taristu ehitamiseks kuluv aeg.









Kiirendatud haldusmenetlus.







Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Kui eeldate kulude kokkuhoidu, siis kas oskate esitada hinnangulise kokkuhoiu?
kuni 500 tähemärki


Selleks et muuta olemasoleva maagaasijuhtmete taristu kasutusotstarvet CO₂ transpordiks, on vaja selgitada, kas maagaasijuhtmete ehitamiseks ja käitamiseks antud maakasutusõigused, eraservituudid ja (muud) avalikud load jäävad kehtima, kui torujuhtmestikuga lõpetatakse maagaasi transportimine ja alustatakse CO₂ transportimist.

14. küsimus. Kas Teie arvates on takistusi olemasoleva energiataristu kasutusotstarbe muutmisel CO₂ transportimiseks? Palun märkige, kas nõustute, et järgmised tegurid kujutavad endast võimalikku takistust.

Olemasolevate maagaasijuhtmete (või muude energiakandjate) jätkuv kasutamine on rahaliselt atraktiivsem.



Skaleeritavus puudub, st torujuhtmete tehnilisi omadusi oleks raske kohandada, et muuta need sobivaks suuremate CO₂ koguste transportimiseks (nt tihedas faasis või gaasilises faasis).







Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


15. küsimus. Kas Teie arvates saab CO₂ transportimiseks taaskasutada muid energiataristu varasid kui torujuhtmed (nt terminalid)?
Jah Ei
• Ei oska öelda

Palun täpsustage, milliseid energiataristu varasid (v.a torujuhtmed) saaks CO₂ transportimiseks taaskasutada.
kuni 500 tähemärki


CO₂ transporditaristule lubade andmine

16. küsimus. TEN-E määrus ((EL) 2022/869), nullnetotööstuse määrus ((EL) 2024/1735) ja keskkonnamõju hindamise direktiiv (2011/92/EL ja 2014/52/EL) sisaldavad sätteid CO₂ transporditaristule lubade andmise kohta. Lisaks sisaldab ELi HKSi direktiiv sätteid CO₂ säilitamise eesmärgil transportimise lubamise kohta. Mil määral nõustute, et nende õigusaktidega kehtestatakse tõhus, sidus ja püsiv raamistik, et võimaldada CO₂ transporditaristule lubade andmist ja juurdepääsu maakasutusele?

Nõustun täielikult Nõustun
• Olen neutraalsel seisukohal
• Ei nõustu
• Ei nõustu üldse
• Ei oska öelda

17. küsimus. Kas Teie arvates saab CO₂ transporditaristu loamenetluste tõhusust, sidusust ja kestvust parandada? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute järgmiste väidetega. Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
nullnetotööstuse määruse 2030. aasta säilitamise sisestusvõimekus.






Taotluse esitajate abistamiseks ja suunamiseks CO₂ transporditaristu projektidega seotud lubade menetlemisel peaks olema ühtne kontaktpunkt.
























Kogu loamenetluse maksimaalne kestus peaks olema sätestatud ELi õigusaktides.


















Liikmesriikide ametiasutustelt tuleks nõuda, et nad tagaksid piisavad vahendid, et tegeleda lubade andmisega käitistele ja transpordivõimsusele, mis on täpsustatud riiklikes energia- ja kliimakavades või nullnetotööstuse määruse artikli 21 kohastes aruannetes.
















































Energiataristu kasutusotstarbe muutmine CO₂ transpordiks sellega seotud tehniliste kohanduste kaudu peaks hõlmama






































lihtsamat ja lühemat loamenetlust kui uue taristu puhul.






Tuleks tagada keskkonna- ja geoloogiliste andmete ning muude loamenetluseks vajalike tehniliste andmete kättesaadavus ja jagamine.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Mil määral nõustute järgmiste väidetega kogu loamenetluse maksimaalse kestuse kohta? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.














































33
18. küsimus. Seoses 17. küsimuses nimetatud ühtse kontaktpunktiga, mis abistab ja suunab taotluse esitajaid CO₂ transporditaristu projektidega seotud lubade menetlemisel, kuivõrd nõustute järgmiste väidetega? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.




























34
Loamenetlus hõlmab tavaliselt mitut pädevat asutust (kes vastutavad näiteks liikide kaitse, ohutuse, transpordi, heite, hoonete eest).

19. küsimus. Millist koostöö- ja koordineerimismudelit eelistaksite CO₂ transporditaristu lubamiseks, arvestades, et ühtne kontaktpunkt võib tegeleda keerukamate integreeritud projektidega kui ühtse kontaktpunkti mudel.
„Ühtne kontaktpunkt“: üks üksus vastutab taotluse esitaja juhendamise eest kogu protsessi vältel. Loamenetlus võib hõlmata mitut sõltumatut otsust, millest igaühe suhtes kehtivad erinevad ajalised piirangud.
„Koordineeritud ühtne kontaktpunkt“: üks üksus vastutab taotluse esitaja juhendamise eest kogu protsessi vältel ja aitab tal kinni pidada erinevatest ajalistest piirangutest. Loamenetlus võib hõlmata mitut eri asutuste sõltumatut otsust.
„Ühe akna süsteem“: üks üksus vastutab kogu taotluse ulatuse eest ja teeb asjaomastelt asutustelt saadud teabe põhjal konsolideeritud otsuse.
Ei oska öelda

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


3. CO₂ piiriülest transporti takistavate tõkete kõrvaldamine

Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad takistused ja õiguskindlusetus

ELi liikmesriigid ja naaberriigid on sõlminud mitu rahvusvahelist lepingut, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda, mis võib mõjutada CO₂ piiriülest transporti avamere geoloogiliseks säilitamiseks. Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni protokolli (edaspidi „Londoni protokoll“) puhul tuginevad EMP riigid ELi õigusraamistikule kui asjakohasele „korrale“, mis juba võimaldab igal CO₂ transpordivõrkude ja/või CO₂ säilitamiskohtade käitajatel saada kogutud CO₂ importimisel või eksportimisel EMPs täit kasu ELi eeskirjadest. Muude konventsioonide, sealhulgas Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon, edaspidi „HELCOM“), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (edaspidi „OSPARi konventsioon“), Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (edaspidi „Barcelona konventsioon“) ning Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsiooni (edaspidi „Bukaresti konventsioon“) puhul arutatakse praegu CO₂ piiriülese ekspordi ja impordi õiguskindluse tagamise küsimust.
Lisaks tuleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastes kasvuhoonegaaside inventuurides teatada ka piiriülese tööstusliku süsinikumajandusega seotud tegevusest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata rahvusvahelistele väärtusahelatele, mille puhul CO₂ kogutakse, transporditakse, säilitatakse või kasutatakse eri riikides. Valitsustevahelisel kliimamuutuste eksperdirühmal (IPCC) on oluline roll selgete suuniste ja meetodite koostamisel, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kasvuhoonegaaside inventuuride käigus oleks võimalik esitada nõuetekohane aruandlus kõikide süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ning süsiniku tööstusliku sidumisega seotud toimingute kohta.

20. küsimus. Kas Teie arvates piiravad teatavad rahvusvahelised lepingud CO₂ piiriülest transporti ELis (ja EMPs)? Palun märkige, kas ja mil määral kujutavad allpool loetletud aluslepingud endast piirangut.



















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki

21. küsimus. Kui märkisite eelmises küsimuses, et vähemalt üks rahvusvaheline leping piirab CO₂ piiriülest transporti ELis, täpsustage palun iga lepingu piirangu laad.

Kasvuhoonegaaside aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel




















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki



































39
22. küsimus. Milliseid asjakohaseid meetmeid võiks Teie arvates ELi tasandil võtta, et kõrvaldada rahvusvahelistest lepingutest tulenev võimalik õiguslik ebakindlus ja piirangud, et hõlbustada CO₂ piiriülest transporti alalise geoloogilise säilitamise eesmärgil? Palun märkige oma seisukoht iga lepingu kohta, kui see on olemas.

Kasvuhoonegaaside aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ sidumine väljaspool ELi ja EMPd asuvate riikides

ELi HKSi direktiiv ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv tagavad ranged ohutusstandardid, et vältida õnnetusi, mis võivad negatiivselt mõjutada rahvatervist või keskkonda. Need direktiivid toetavad ka ELi kliimaeesmärkide saavutamist. ELi õigusraamistiku ja väljaspool ELi/EMPd asuvate riikide (kolmandad riigid) õigusraamistiku puudulik ühtlustamine võib aga kaasa tuua piirangud CO₂ piiriülesele liikumisele ning juurdepääsule säilitamis- ja kasutamiskohtadele kolmandates riikides. Samal ajal sisaldab esimene ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide liidu loend[21] teatavatel tingimustel mitmeid CO₂ taristuprojekte kolmandate riikidega.

23. küsimus. Millistel kolmandatel riikidel/piirkondadel on CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu, mis võiks olla asjakohane Teie tööstusliku süsinikumajanduse projekti jaoks? Märkida võib mitu vastust.
• Ühendkuningriik
• Põhja-Aafrika
• Ukraina
• Türgi
Araabia poolsaar
• Ameerika Ühendriigid
• Aasia
Puudub
Ei oska öelda

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


24. küsimus. Mis põhjus(t)el võib olla juurdepääs võimalikule CO₂ transpordi- ja säilitamistaristule kolmandates riikides Teie tööstusliku süsinikumajanduse projekti seisukohast oluline? Märkida võib mitu vastust.
• Vähendada projekti üldkulusid.
• Saada juurdepääs täiendavale säilitamis- või utiliseerimisvõimsusele.
Kõrvaldada hoidlate kättesaadavuse kitsaskohad.
• Parandada meie läbirääkimispositsiooni taristu pakkujatega.
• Suurendada projektide paindlikkust ja vastupanuvõimet.
• Pääseda juurde geograafiliselt lähemale või sobivamale taristule.
• Kõik eespool nimetatud.
• Ei ole meie projekti puhul asjakohane.
• Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


25. küsimus. Kas Teie arvates võib mõni järgmistest teguritest piirata CO₂ piiriülest liikumist kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest? Palun märkige, kas ja mil määral kujutab iga tegur endast piirangut.
Vastutus ja rahvusvahelised aruandluseeskirjad, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja mis on seotud CO₂ heitega








Väljaspool ELi asuvate CO₂ transporditaristute riiklike pädevate asutuste vaheline koordineerimine








Kinnitus selle kohta, et kolmandate riikide turueeskirjad on kooskõlas ELi vastavate eeskirjadega








Kinnitus selle kohta, et kolmandates riikides hoidlatele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad on kooskõlas ELi vastavate eeskirjadega








Kinnitus selle kohta, et ELi ja kolmandate riikidega ühendavat CO₂ torujuhtmetaristut käitatakse kooskõlas ELi eeskirjadega









Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Selge vastutuse tagamine CO₂ lekke eest väärtusahela osades

ELi HKSi direktiivi kohaselt määrab iga liikmesriik direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel kindlaks loamenetluse ja vastutuse jaotamise CO₂ transporditaristust tuleneva CO₂ lekke eest (olenemata transpordiliigist).

CO₂ transport geoloogiliseks säilitamiseks, mis on lubatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi alusel, ja toodetes püsivaks säilitamiseks kuulub ELi HKSi direktiivi kohaldamisalasse. Seda liiki säilitamiseks kasutatavat CO₂ transporditaristut käsitatakse ELi eeskirjade kohaselt HKSi kuuluva käitisena (olenemata transpordiliigist), mis tähendab, et selleks on vaja kasvuhoonegaaside heiteluba ja seirekava.
Transpordisüsteemist lekkivat CO₂ ja muid CO₂ transporditaristu käitamisest tulenevaid heitkoguseid (nt kütuse põletamine jne) tuleb jälgida ja neist aru anda ning ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikud tuleb vastavalt tagastada. Transpordiettevõtjate leketest tuleneva finantsriski võib siiski sõlmida ka näiteks võrgu kasutajatega.

26. küsimus. Millised CO₂ piiriülese transpordi eeskirjad tuleks Teie arvates kindlaks määrata?
Kahe- või mitmepoolsed lepingud asjaomaste liikmesriikide vahel.
Juhtumipõhised kokkulepped, mille üle asjaomased ettevõtjad on läbirääkimisi pidanud.
Ühtlustatud ELi tasandi raamistik.
Ei oska öelda.


Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


27. küsimus. Kas Teie arvates tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et vältida CO₂ leket transporditaristus?
HKS juba pakub märkimisväärset stiimulit CO₂ lekke vältimiseks. Täiendavaid meetmeid ei ole vaja võtta. ELi eeskirjade kohaselt kannab iga osaleja HKSi raames vastutust kuni selle üleandmiseni järgmisele osalejale. Lekke korral peaks otseselt mõjutatud osaline tagastama saastekvoodid ja maksma lekkinud CO₂ eest.
Vaja on täiendavaid meetmeid.

Palun täpsustage.
kuni 500 tähemärki


28. küsimus. Kuidas tuleks piiriülese CO₂ lekke korral, eelkõige seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenevate rahvusvaheliste kohustustega, määrata kindlaks vastutus ja aruandluskohustused riikide vahel?
ELi õigusaktides tuleks selgelt sätestada, et liikmesriik, kus leke füüsiliselt esineb, vastutab sellega seotud heitkogustest teatamise eest.
ELi õigusaktides tuleks selgelt sätestada, et aruandluse eest vastutab liikmesriik, kus CO₂ algselt koguti.
ELi õigusaktides tuleks selgelt kindlaks määrata vastutus, mis näitab, millisel liikmesriigil on lekete korral jurisdiktsioon ja vastutus taristu konkreetsete osade üle, kajastades rollide jaotust CO₂ transpordi ja säilitamise väärtusahelas.
Vastutus tuleks jagada asjaomaste liikmesriikide vahel, tuginedes eelnevalt kindlaks määratud ELi eeskirjale, kasutades lähenemisviisi, mida toetavad ELi tasandi suunised või koordineerimine.
• Asjaomaste liikmesriikide vahel tuleks sõlmida kahe- või mitmepoolsed lepingud.
• Ei oska öelda.


29. küsimus. Kas nõustute sellega, et tuleks kehtestada eeskirjad hädaolukorrale reageerimise kohta CO₂ juhusliku keskkonda sattumise korral torujuhtmevõrgust?
Jah, need on vajalikud.
Jah, need on vajalikud ka muude transpordivahendite puhul (st mitte ainult torujuhtmete puhul).
• Ei, need ei ole vajalikud.
• Ei oska öelda.

Milline oleks Teie arvates kõige sobivam tasand, millel tuleks kehtestada hädaolukorras tegutsemise eeskirjad CO₂ keskkonda juhusliku sattumise korral?
Sellised eeskirjad tuleks kehtestada ELi tasandil.
Sellised eeskirjad tuleks kehtestada riiklikul tasandil, tuginedes ELi tasandi põhimõtetele.
• Sellised eeskirjad tuleks kehtestada liikmesriigi tasandil.
• Sellised eeskirjad peaksid kehtestama taristuettevõtjad.
• Ei, selliseid eeskirju ei ole vaja.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ voo kvaliteedi standardimine ja kvaliteedijuhtimine

CO₂ voog on CO₂ kogumise protsessidest tulenev ainete voog. CO₂ ulatuslik piiriülene transport nõuab eri allikatest pärit CO₂ voogude käitlemist ja kogumistehnoloogiat ning eri transpordiliikide kaudu. Kehtivates ELi õigusaktides on sätestatud lubatud geoloogilise säilitamise kohtade heakskiitmise kriteeriumid ja menetlused. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivis on sätestatud, et igal üksikjuhul eraldi peab säilitamiskohtade jaoks vastuvõetav CO₂ voogude hulk koosnema „peamiselt süsinikdioksiidist“ ning et kõigi muude ainete kontsentratsioon peab olema allpool taset, mis i) kahjustaks säilitamiskoha või asjaomase transporditaristu terviklikkust, ii) kujutaks endast märkimisväärset ohtu keskkonnale või inimeste tervisele või
iii) rikuks ELi eeskirju[22]. Nullnetotööstuse määrusega tehakse komisjonile ülesandeks avaldada suunised, milles esitatakse CO₂ puhtuse ja CO₂ voogudes sisalduvate mikroelementide asjakohased tasemed, mille järgimisel CO₂ säilitamise projektid aitavad kaasa ELi sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele.
ELi õigusaktides ei ole siiski veel sätestatud üksikasjalikke nõudeid CO₂ kvaliteedi kohta (nt söövitavate koostisosade ja muude lisandite kohta) transpordi- või säilitamistaristu jaoks. Siiani on spetsifikatsioonid määratud juhtumipõhiselt peamiste transpordi ja hoidlate käitajate või saatjate poolt.

Tööstusliku süsinikumajanduse strateegia kohaselt on vaja kehtestada CO₂ miinimumkvaliteedi standardid, et tagada CO₂ takistamatu liikumine ja vältida turu killustumist. Komisjon on taotlenud, et Euroopa standardiasutused viiksid läbi uuringuid, et aidata kindlaks määrata asjakohased standardid.

30. küsimus. ELi tasandil töötab Euroopa Standardikomitee (CEN) välja CO₂ torujuhtmepõhise transpordi standardit, mille raames peaks töö lõppema 2026. aasta teises kvartalis. Kas nõustute, et CO₂ kvaliteedi miinimumstandardid ja spetsifikatsioonid aitavad kaasa järgmisele? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute iga järgmise väitega.

Keskkonnale või inimeste tervisele avalduva märkimisväärse ohu vältimine.






Asjaomase transporditaristu terviklikkuse kahjustamise vältimine.












Asjaomase säilitamiskoha terviklikkuse kahjuliku mõju vältimine.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


31. küsimus. Millised peaksid Teie arvates olema kõige olulisemad tegurid selgete CO₂ kvaliteedinõuete ja -standardite kehtestamiseks CO₂ võrkudes (hoidlad, torujuhtmed, terminalid)? Märkida võib mitu vastust.
Tagada CO₂ ohjamine ja vältida CO₂ lekkeid.
Vältida korrosiooni ja tagada süsteemi terviklikkus.
Tagada koostalitlusvõime CO₂ piiriülese transpordi ja transpordiliikide vahel.
Piirata tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu kulusid ning taristu kasutajate tegevuskulusid.
Toetada seadmete tootmise laiendamist. Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ transport seob kogumiskohad säilitamis- või kasutamisrajatistega. See võib hõlmata mitut erinevat taristuvara, st nii torujuhtmetransporti kui ka muid transpordiliike (laevad, raudtee, maanteetransport, kogumisterminalid, st ühine taristu, mis kogub CO₂ vooge mitmest heiteallikast, sadamarajatised jne).

32. küsimus. Kui erinevad CO₂ vood tööstusprotsessidest ja tulevikus otse atmosfäärist (CO₂ kogumine otse atmosfäärist) transporditaristus segunevad, võib CO₂ kvaliteet muutuda. Kuidas peaksid CO₂ kvaliteedinõuded olema täidetud, et tagada CO₂ kvaliteedi vastuvõetavus kogu transpordi ajal (st ilma seadmeid kahjustamata) ja taskukohasus?
Peaks olema kogu CO₂ väärtusahelas sama (alates kogumisest kuni kogumisest kuni mittetorujuhtmepõhise transpordi ja/või torujuhtmetranspordi (sealhulgas terminalid) kuni säilitamise ja/või utiliseerimiseni).
Peaks olema sama ühendatud CO₂ torujuhtmevõrgus.
Peaks olema sama ühendatud CO₂ torujuhtmevõrgus ja torujuhtmetega otse ühendatud taristus (nt terminalides).
Võib omavahel ühendatud CO₂ torustiku eri punktides varieeruda.
Võib CO₂ transporditaristu eri punktides erineda (näiteks sõltuvalt transpordiliigist).
Ei oska öelda.


Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


33. küsimus. Kuidas tuleks Teie arvates tagada, et CO₂ kvaliteet vastab CO₂ torujuhtmevõrgus kohaldatavatele kvaliteedinõuetele?
CO₂ spetsifikatsioonid tuleks kehtestada süsteemi kõige tundlikuma komponendi (transpordiliik, säilitamiskoht, CO₂ kasutaja jne) alusel, olenemata asjaomasest mahust või spetsifikatsioonist.
Süsteemi terviklikkust ja ohutust (nt korrosiooni vältimist) ohustavate CO₂ voogude spetsifikatsioonide haldamise eest peaksid vastutama heitetekitajad, kes sisestavad CO₂ transporditaristusse.
Põhimõtteliselt tuleks lubada selliste CO₂ voogude omadusi, mis ei ohusta süsteemi terviklikkust ega ohutust. Süsteemi kasutajad või transpordiliigid, kes ei saa sellist konkreetset CO₂ voo spetsifikatsiooni kasutada, vastutavad selle haldamise eest.
Võrguettevõtjad peaksid vastutama kõigi kasutajate kulude eest ja neid kandma. Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


34. küsimus. Mil määral tuleks teave CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu kvaliteedinõuete kohta teha üldsusele kättesaadavaks?
• Täielikult. Üldsus peab olema kindel, et spetsifikatsioonid on põhjendatud. Seepärast tuleks neile kättesaadavaks teha teave alusuuringute kohta. Kui soovime liikuda stabiilsete ja usaldusväärsete spetsifikatsioonide suunas, ei saa teadusuuringud olla edukad.
• Osaliselt. Teave alusuuringute kohta on asjakohane ainult standardiorganisatsioonide jaoks, kellel on juba sellele teabele juurdepääs. Kui teave CO₂ voo spetsifikatsioonide kohta on kindlaks määratud, on see üldsuse jaoks piisav.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki



35. küsimus. Kuidas saaks Teie arvates edendada koostööd ja andmevahetust seoses CO₂ kvaliteeti käsitlevate operatiiv- ja uurimisalaste teadmistega? Palun põhjendage.
kuni 500 tähemärki


36. küsimus. Millised on Teie arvates kõige kulutõhusamad puhastusnõuded kogu CO₂ väärtusahelas? Palun põhjendage.
kuni 500 tähemärki


Erinevate tööstusprotsesside (ja tulevikus CO₂ kogumine otse atmosfäärist) CO₂ voogude segamine on oluline CO₂ kulutõhusa transpordi optimaalseks kavandamiseks, kuna eri CO₂ voogudes on erinevad lisandite kontsentratsioonid, mida tuleks hallata. Erilist tähelepanu tuleks pöörata CO₂ keskustele ja muule ühisele taristule, mis kogub CO₂ erinevatelt tööstusheite tekitajatelt.

37. küsimus. Millised meetmed võiksid Teie arvates kõrvaldada võimalikud tehnilised tõkked, kui CO₂ vood on segatud, võimaldades samal ajal CO₂ takistusteta transporti eri taristuvarades ja transpordiliikides? Palun põhjendage.
kuni 500 tähemärki


Gaasi ja vesiniku turgu käsitlevates ELi õigusaktides (gaasidirektiiv ja -määrus) on sätestatud käitajate ja riiklike reguleerivate asutuste vaheline koostöö, et tagada takistamatu piiriülene gaasi- ja vesinikuvoog, võttes arvesse (võimalikke) erinevusi nende gaaside kvaliteedis või erinevusi nende spetsifikatsioonides.
Lahendused võivad hõlmata operatiivtegevust, tehnilisi meetmeid ja taristu kohandamist. Õigusaktidega tagatakse, et saavutatakse kokkulepped vajalike meetmete rakendamise kulude jagamise kohta.
38. küsimus. Milliseid meetmeid oleks Teie arvates vaja, tagamaks, et erinevused CO₂ kvaliteedis või kvaliteedinõuetes ei põhjustaks CO₂ piiriülese transpordi katkemist? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute iga järgmise meetmega.

Piiriülestes ühenduspunktides kohaldatavad CO₂ kvaliteedinõuded peavad kokku leppima mõlemal pool piiri asuvad käitajad.












Piiriülestes ühenduspunktides kohaldatavad kohustuslikud CO₂ kvaliteedinõuded on vajalikud, et tagada takistamatu piiriülene CO₂ voog.






























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


4. Konkurentsivõimelise ja kulutõhusa CO₂ väärtusahela tekke toetamine

Konkurentsitingimused CO₂ väärtusahelas


































55
39. küsimus. Milliseid konkurentsitingimusi eeldate olevat CO₂ väärtusahela eri osades? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute iga järgmise väitega.





































Säilitamiskohtade arendamiseks sobivate ettevõtete arv on väike.












CO₂ geoloogilise säilitamise võimalused ei ole paljudes ELi osades kergesti kättesaadavad. Kui säilitamisvõimalused on piiratud, on hoidlate käitajatel märkimisväärne turuvõim.






























CO₂ laevatransport on tõenäoliselt tõhusa konkurentsiga tegevus.












CO₂ maanteetransport on tõenäoliselt tõhusa konkurentsiga tegevus.












CO₂ raudteetransport on tõenäoliselt tõhusa konkurentsiga tegevus.












Juurdepääsutingimused CO₂ torujuhtmetele

Mõned arvavad, et CO₂ võrgud on loomulikud monopolid[23]. See tähendab, et CO₂ võrgu ettevõtjatel võib olla turuvõim kehtestada oma võrgu kasutamise tariifid konkurentsivõimelisest tasemest oluliselt kõrgema hinnaga.

CO₂ võrkude puhul nõutakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artiklis 21, et liikmesriigid tagaksid CO₂ torujuhtmetele läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kolmandatele isikutele, täpsustamata, kuidas seda praktikas teha, ning jätmata liikmesriikidele selles küsimuses laia kaalutlusruumi.

ELi elektri-, vesiniku- ja gaasiturgudel saab võrgutariife reguleerida. Need tariifid peaksid kajastama võrguettevõtjate kulusid ja pakkuma asjakohaseid stiimuleid muu hulgas tõhususe suurendamiseks, turgude integreerimise edendamiseks ja tõhusate investeeringute toetamiseks.







































58
40. küsimus. Milliseid meetmeid, kui üldse, on vaja CO₂ võrkude tariifide kehtestamise paremaks korraldamiseks? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

Kulutõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate tariifide tekke toetamiseks piisab juurdepääsutingimuste ühtlustamisest. Tariifitasemed võib siiski kindlaks määrata CO₂ võrgu ettevõtjate ja kasutajate vaheliste läbirääkimiste käigus.










































Lisaks juurdepääsutingimustele tuleb CO₂ torujuhtmete tariifide taset reguleerida riiklikul tasandil.
























Lisaks juurdepääsutingimustele tuleb CO₂ torujuhtmete tariifide taset reguleerida ELi tasandil.


















Torujuhtmetranspordi juurdepääsutingimusi ja tariife tuleks testida ja pakkuda turgudele turutestide abil, mida nimetatakse turunõudluse hindamise ja võimsuse jaotamise menetluseks[24].











































Tariifide kehtestamine ei tohiks moonutada konkurentsi torujuhtmete ja muude CO₂ transpordivahendite vahel.






Kuna torujuhtmed on pikaajalised investeeringud, tuleks võrguettevõtjaid kaitsta võrgu kasutajate lahtiühendamise ohu eest enne võrguühenduse amortiseerimist.






























Tariif, mida iga kasutaja maksab, peaks kajastama kulusid, mida kasutaja süsteemi jaoks kannab (võrgu arendamine järgib ainult majanduslikke põhimõtteid).






























Võrgutariife peaks olema võimalik struktureerida nii, et need kajastaksid muid kriteeriume peale puhta majandusliku tõhususe (nt võrdsete võimaluste eeskirjad teatavate tööstusharude ühendamisel, välditud heitkogused jne).










































Selleks et tagada võrdne juurdepääs CO₂ torujuhtmetele, on vaja








kehtestada ka juurdepääsueeskirjad CO₂ terminalidele (st ühised taristuvarad, mis koguvad CO₂ vooge mitmest heiteallikast ja töötlevad seda edasiseks transpordiks või säilitamiseks).


















Huvide konfliktide vältimine CO₂ turul

Mõned arvavad, et CO₂ võrgud on loomulikud monopolid. Kui võrguettevõtjad on vertikaalselt integreeritud üksused, võivad need vertikaalselt integreeritud üksused diskrimineerida konkurente, mis võib takistada turule sisenemist ja põhjustada konkurentsiväliseid turutulemusi.

CO₂ võrkude puhul nõutakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artiklis 21, et liikmesriigid tagaksid CO₂ torujuhtmetele läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kolmandatele isikutele, täpsustamata, kuidas seda praktikas teha, ning jätmata liikmesriikidele selles küsimuses laia kaalutlusruumi.

ELi elektri-, vesiniku- ja gaasiturul tähendab ühtlustamise praegune tase, et on kehtestatud eeskirjad, millega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs, suurendatakse läbipaistvust, vähendatakse diskrimineerimise ohtu ja kõrvaldatakse diskrimineeriva käitumise ajendid.







































63
41. küsimus. Kas on vaja kehtestada meetmed, et tagada tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs CO₂ võrkudele? Mida sellised meetmed peaksid hõlmama? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
sätted, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu riigi tasandil, on selle ohu ohjamiseks siiski piisavad.






Diskrimineeriv käitumine on märkimisväärne oht, eriti kui CO₂ võrgud on vertikaalselt integreeritud tootmisahela järgmise etapi kasutajatega, näiteks hoidlate käitajatega.






























Diskrimineeriv käitumine on märkimisväärne oht, eriti kui CO₂ võrgud on vertikaalselt integreeritud tootmisahela eelmise etapi kasutajatega, näiteks heitetekitajatega.






























Diskrimineeriv käitumine kujutab endast märkimisväärset ohtu.
Vajame rohkem eeskirju, et tagada CO₂ turgude konkurentsivõime.
























Selleks et tagada kolmandate isikute tõhus juurdepääs CO₂ torujuhtmetele, on vaja kehtestada juurdepääsueeskirjad ka käitistele, mis on








torutranspordi abiseadmed või mida on vaja torujuhtme süsteemi sisenemiseks või sealt väljumiseks (näiteks CO₂ vedeldamis- ja puhastusseadmed ning terminalid).






42. küsimus. Milliseid järgmistest CO₂ torujuhtmeid käsitlevatest eeskirjadest peate vajalikuks, et tagada CO₂ turgude konkurentsivõime? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
Eeskirjad, mille eesmärk on vältida ristsubsideerimist eelnevatele või järgnevatele tegevustele.






Reguleeritud, kulupõhised tariifid CO₂ võrkudele.












Võrgu tegevus tuleks delegeerida eraldiseisvale juriidilisele isikule, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada jõustamist (need tegevused peaksid olema eraldatud muudest CO₂ väärtusahela tegevustest).




































Asjakohased CO₂ võrkude eraldamise eeskirjad, mis on sarnased elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrkude suhtes juba kohaldatavate eeskirjadega.
























Me peaksime kasutama võimalust korraldada tööstust algusest peale, et vältida diskrimineerimist. Tuleks keelata struktuursed ühendused CO₂ võrkude ning eelnevate ja järgnevate etappide võrgu kasutajate vahel.



















































Selleks et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs torujuhtmetele, on vaja kehtestada ka mõned eeskirjad käitistele, kus CO₂ siseneb CO₂ torujuhtme süsteemi või väljub sellest teistesse transpordiliikidesse.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Juurdepääsutingimused CO₂ säilitamisele

Mõnede andmete kohaselt on CO₂ säilitamisvõimsus väike ja asjaomase tööstusharu turule sisenemise tõkked
[25] suured. Selle tulemusel tekib tõenäoliselt olukord, kus säilitamisvõimsuse ja sisestuse hinnad on konkurentsivõimelisest tasemest tunduvalt kõrgemad.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artikli 21 kohaselt peavad liikmesriigid tagama kolmandatele isikutele läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu CO₂ säilitamisele. Selles ei täpsustata siiski, kuidas seda praktikas teha, ja antakse liikmesriikidele selles küsimuses ulatuslik kaalutlusõigus.

ELi elektri-, vesiniku- ja gaasiturgudel tähendab praegune ühtlustamise tase, et on kehtestatud eeskirjad, millega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs taristule, mis on oluline nende turgude nõuetekohaseks toimimiseks. Selle taristu hulka kuuluvad veeldatud maagaasi ja vesinikuterminalid ning suuremahulised maa- alused maagaasi- ja vesinikuhoidlad.

























70
43. küsimus. Kas on vaja kehtestada meetmed, et tagada tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs CO₂ säilitamisele? Mida sellised meetmed peaksid hõlmama? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

märkimisväärselt erinev. Kõik meetmed peaksid seda tegelikkust pragmaatiliselt kajastama.






44. küsimus. Milliseid järgmistest eeskirjadest peate vajalikuks, et tagada CO₂ säilitamise turgude konkurentsivõime? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

säilitamiselt muudele tegevustele.






CO₂ säilitamise tegevus tuleks delegeerida eraldiseisvale juriidilisele isikule, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada jõustamist (need tegevused peaksid olema eraldatud muudest CO₂ väärtusahela tegevustest).










































Me peaksime kasutama võimalust korraldada tööstust algusest peale, et vältida diskrimineerimist. Tuleks keelata struktuurilised seosed CO₂ säilitamise ja eelneva etapi tegevuse vahel.






























Kombineeritud transpordi- ja hoiustamisteenuste pakkumised võivad kaasa tuua seotuse mõju ja konkurentsivastased turutulemused.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Biogeense CO₂ arvestus

Taastuvenergia direktiivi (RED III)[26] ning süsiniku püsiva eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrusega (CRCFi määrus)[27] on kehtestatud sertifitseerimismehhanismid vastavalt kogutud ja kasutatud biogeense CO₂ jaoks taastuvkütuste tootmisel ning CO₂ sidumise arvestamiseks. Negatiivse heite tehnoloogia ja ringluse tõhususe tagamiseks on biogeense CO₂ sertifitseerimine oluline, et kontrollida, kas biomassi hangitakse kestlikult. ELi raamistik ei sisalda praegu biogeense CO₂ ühtlustatud sertifitseerimismehhanismi, mis hõlmaks kõiki CO₂ kasutus- ja säilitamisviise, sealhulgas neid, mis hõlmavad mittepüsivaid tooteid.

45. küsimus. Kuidas näete kogu ELi hõlmava ühtlustatud sertifitseerimissüsteemi loomist biogeense CO₂ jaoks kõigi kasutusviiside (nt kütused, materjalid, kemikaalid) puhul? Palun põhjendage oma vastust.
Ühtlustatud sertifitseerimissüsteem on oluline järjepidevuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks kogu ELis.
See oleks kasulik ainult konkreetsetele sektoritele, sest kõigile sobiv lähenemisviis ei pruugi olla asjakohane.
Vaja on täiendavat analüüsi.
Ühtlustatud süsteem tooks vähe kasu.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Juhul kui CO₂ vood on segatud fossiilsetest, biogeensetest või atmosfääriallikatest, võib nõuda jälgitavust, et võtta täpselt arvesse CO₂ sidumist.

46. küsimus. Kas Teie arvates on vaja ELi tasandil ühtlustatud jälgimismeetodit, et tagada eri allikatest (fossiilsetest, biogeensetest, atmosfäärist) pärit CO₂ täpne arvestus? Palun põhjendage oma vastust.
Jah, eelistatud meetod oleks ühtlustatud massibilansi meetod, mida kohaldatakse kogu võrgus ja kõigil viisidel.
Jah, eelistatud meetod oleks üksikute heiteallikate ühtlustatud seire, mida kohaldatakse kogu võrgus ja kõigil viisidel.
Jah, eelistatud meetod oleks ühtlustatud jälgitavussüsteem, mis ühendab massibilansi lähenemisviisi üksikute heiteallikate seirega kogu võrgus ja kõigil viisidel.
Ei, kehtivate õigusaktidega (III taastuvenergia direktiiv ja CRCF) kehtestatud jälgitavusmeetodid on piisavad.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


5. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise arenguga seotud riskide vähendamine
Tarneahelaülese riski rahastamine ja riskide vähendamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames

ELi eeskirjade kohaselt kannab iga osaleja HKSi raames vastutust kuni selle üleandmiseni järgmisele osalejale. Lekke korral peaks otseselt mõjutatud osaline tagastama saastekvoodid ja maksma lekkinud CO₂ eest.

Samal ajal on olemas kaudsed finantsriskid. Turuosalised peavad ostma transporditaristu võimsuse kogutud CO₂ transportimiseks ja selle säilitamiseks vajaliku säilitamisvõimsuse. Seisaku (teenuse katkemise) korral (olenemata sellest, kas leke avastati või mitte), puutuvad turuosalised kokku finantsriskidega: kui nad peavad CO₂ atmosfääri laskma, vastutavad nad HKSi kulude eest. Sõltuvalt oma lepingulisest olukorrast võib neil olla vaja jätkata ka taristu võimsuse eest tasumist, mis ei ole enam kättesaadav (nt „võta või maksa“ lepingu alusel).
47. küsimus. Milline on Teie arvates parim viis sellise ahelaülese riski käsitlemiseks? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

reservi, mis toimiks puhvrina õnnetustest ja teenusekatkestustest tulenevate CO₂ heite ülekandumise kulude vastu.






Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ transporditaristu rahastamine ja riskide vähendamine

48. küsimus. Kogutud CO₂ transportimiseks püsivatesse säilitamiskohtadesse või edasise kasutamise kohtadesse on vaja luua uus CO₂ torujuhtmetaristu. Siiski on olemas ilmsed riskid, mis võivad aeglustada selle arengut. Kas nõustute, et CO₂ torujuhtmete taristu rahastamisel on järgmised riskid? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.








































.
Muu, täpsustage kuni 500 tähemärki


49. küsimus. Kas nõustute, et piiriülese CO₂ torujuhtmetaristu arendamise rahastamine võib tekitada rohkem probleeme kui riikliku CO₂ torujuhtmetaristu rahastamine? Märkida võib mitu vastust.
Jah, kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik.
• Jah, kohaldatavate õigusraamistike erinevuste tõttu.
• Jah, turukorralduse erinevuste tõttu.
Jah, kuna ELi õigusraamistikku ei rakendata koordineeritult (nt erinevused võrgule juurdepääsu eeskirjades ja tariifide reguleerimises).
Ei
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


50. küsimus. Kas vajaliku CO₂ transporditaristu arendamiseks on vaja rahalisi ja mitterahalisi riskide vähendamise meetmeid?
Jah, on küll.
Jah, kuid ainult turu käivitamiseks. Põhimõtteliselt peaks väärtusahel end ise ära tasuma.
• Ei, turud suudavad vajalikke investeeringuid ise teha.
• Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Milline oleks Teie arvates selleks vajalik ajavahemik?
Varases kasvuetapis kuni ligikaudu 2035. aastani.
• Pikendatud käivitusfaasis kuni ligikaudu 2040. aastani.
Pärast 2040. aastat.
• Vaja oleks pidevat toetust.
• Ei oska öelda.


Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Millist CO₂ transpordivara oleks vaja toetada, et neid Euroopas arendataks? Palun märkige oma seisukoht iga asjaomase transpordivara liigi kohta.
















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


51. küsimus. Millised oleksid Teie arvates asjakohased vahendid ja meetmed, et leevendada võimalikke riske CO₂ torujuhtmete, sealhulgas piiriüleste torujuhtmete arengule? Palun märkige oma seisukoht iga vahendi/meetme kohta.
Mis tahes rahalist toetust tuleks rahastada CO₂ või energiasüsteemi siseselt (nt võrgu kasutajatariifid).








Kui antakse otsest rahalist toetust, tuleks seda anda torujuhtmevõrgu kasutajatele, mitte torujuhtmete käitajatele. Torujuhtmete käitajad võivad sellest toetusest loomulikult kaudselt kasu saada, kui võrgu kasutajad on valmis võrguteenuste eest maksma.




















Abi tuleks anda otse torujuhtmete käitajatele.









Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


52. küsimus. Millised oleksid Teie arvates asjakohased meetmed, et võimaldada vajalike CO₂ torujuhtmete arendamist, eeldades, et neid rahastatakse siseselt CO₂ või energiasüsteemidest? Palun märkige oma seisukoht iga meetme kohta.

(nt riikliku üksuse võimsuse reserveerimine, riigigarantiid mahuriskide kindlustamiseks).






Võrguettevõtjad, kes kannavad võrguvarade kasutuskõlbmatuks muutumise riski, kui kasutajad on lahti ühendatud.
























Piiriülesed kulude jaotamise mehhanismid, et võimaldada piiriülese taristu rahastamist.


















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ säilitamiskohtadesse tehtavate investeeringute rahastamine ja riskide vähendamine

Kooskõlas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artikliga 19 võivad liikmesriigid otsustada, et CO₂ säilitamisega tegelevatelt käitajatelt nõutav rahaline tagatis esitatakse maksuna iga säilitatud CO₂ tonni kohta [28]. Selline kord võib vähendada CO₂ säilitamiskohtadesse investeerijate algkulusid. Piiriülese koostööga võiksid liikmesriigid veelgi vähendada direktiivi kohaselt investoritele ette nähtud finantstagatis- ja finantsmehhanismi summat, vähendades samal ajal riski oma maksumaksjatele.







































85
53. küsimus. Millised oleksid kõige kulutõhusamad ja asjakohasemad vahendid, et vähendada CO₂ säilitamiskohtadesse investeerijatelt nõutava rahalise tagatise ja finantsmehhanismi summat, tagades samal ajal CO₂ säilitamislubasid väljastavatele liikmesriikidele võimalikult väikese riski? Palun märkige oma seisukoht iga vahendi kohta.

finantstagatisvahendisse, mille on sõlminud EMP liikmesriigid, kes sõltuvad oma kliimaeesmärkide saavutamisel süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest.












Säilitamiskohtade käitajate osamaksed kommertskindlustuskaitsesse, mis on kaetud kogu EMPd hõlmava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise finantstagatisvahendiga, mida rahastavad liikmesriigid, kes sõltuvad oma kliimaeesmärkide saavutamisel süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest.






















































Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Turu läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamine

Praegu peetakse süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise väärtusahelas investeerimisriske sageli suureks. Uute ja olemasolevate projektide, taristu ja kogumiskäitiste suhtes valitseb ilmne usalduse ja prognoositavuse puudumine.

Koordineerimisprobleemid kogu väärtusahelas näivad samuti soodustavat CO₂ taristusse tehtavate investeeringute aeglustumist. Seda silmas pidades võivad vahendid ja meetmed, mis aitavad parandada turu läbipaistvust ja tagada koordineerimise, suurendada investeeringute prognoositavust ja turvalisust.

Üks tööstusliku süsinikumajanduse strateegia eesmärke on töötada 2026. aastaks välja CO₂ transpordi- või säilitamisteenuste nõudluse hindamise ja koondamise platvorm. Eesmärk on viia heitetekitajate kogutud CO₂ kogused vastavusse transpordi- ja säilitamisteenuse osutajatega ning suurendada turu läbipaistvust.
Platvormi arendamine võib tugineda AggregateEU[29] positiivsetele kogemustele. Samal ajal tuleks arvesse võtta tekkiva CO₂ taristu ja turu eripära.

Järgmiste küsimuste eesmärk on hinnata, kas tärkava CO₂ turu jaoks on vaja kehtestada toetusmeetmed ja kas need meetmed võiksid olla kogu ELi hõlmava platvormi vormis. Nende küsimuste eesmärk on ka mõista, millised konkreetsed funktsioonid võiksid turgu ja eelkõige väiksemaid turuosalisi paremini toetada, et nad saaksid oma ärijõudu ära kasutada.

54. küsimus. Milline olemasolevatest platvormidest võiks Teie arvates olla eeskujuks CO₂ platvormi loomisel?
Sobitamise ja koondamise platvorm (nt AggregateEU ja vesinikumehhanism [30]), mis ühendab turul tegutsevaid müüjaid ja ostjaid.
Läbilaskevõime reserveerimisplatvorm (nagu PRISMA, gaasisüsteemi enampakkumisplatvorm või piirkondlik broneerimisplatvorm),[31] mis suudab pakkuda säilitamis- ja/või transporditaristu võimsust turul (esmane ja järelturg).
Võimsuse läbipaistvuse platvorm (nagu Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku läbipaistvusplatvorm),[32] mis annab koordineeritud ja läbipaistval viisil teavet võimsuse ja voogude kohta.
• Mitte ükski eespool nimetatutest.
• Ei oska öelda.
Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


55. küsimus. Millised funktsioonid peaksid Teie arvates sellisel CO₂ platvormil olema? Märkida võib mitu vastust.
Suurendada turu läbipaistvust ning praeguse ja tulevase pakkumise (kogutud CO₂ kogused) ja nõudluse (CO₂ säilitamise võimsus ja kasutamine) nähtavust.
Anda teavet torujuhtme taristule juurdepääsu tingimuste kohta.
Parandada CO₂ väärtusahelas koordineerimist, et toetada lõplikke investeerimisotsuseid ja riskide vähendamist (taristu) investeeringute puhul, hõlbustades kontakte heitetekitajate, transporditaristu käitajate ja hoidlate käitajate vahel; heitetekitajate salvestusnõudluse vastavusse viimine hoidlate käitajate tarnepakkumistega (aja ja asukoha poolest) jne.
Anda teavet, et hõlbustada CO₂ taristu kavandamist, kogudes teavet CO₂ torujuhtmete ja säilitamisvõimsuse vajaduste ja kättesaadavuse kohta.
Väikeste (väiksemate) CO₂ heite tekitajate (nt VKEd) kogutud CO₂ kogumaht, et aidata neil transpordile ja säilitamisele juurde pääseda.
• Toetada vastastikku ühilduvate kaubeldavate võimsustoodete teket.
• Toetada CO₂ säilitamis- ja transpordivõimsuse jaotamist.
Toetada juba lepingujärgse säilitamis- ja transpordivõimsuse järelkauplemist.
Toetada CO₂ säilitamis- ja transpordivõimsuse jaotamise sünkroniseerimist, et aidata ühtlustada lõplikke investeerimisotsuseid kogu väärtusahelas.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki



56. küsimus. Palun laadige üles kõik tõendavad dokumendid, mis Teie arvates võivad olla selle avaliku konsultatsiooni küsimustikuga hõlmatud küsimuste kontekstis asjakohased.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid


Kontakt: [email protected]


20. Kehtivate ELi õigusaktide (HKSi direktiiv, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv ja nullnetotööstuse määrus) kohaselt esitavad liikmesriigid turuosalistelt kogutud teabe CO₂ heite tekitajate asukoha ja CO₂ heitkoguste mahu kohta, samuti potentsiaalsete CO₂ neeldajate kohta (hoidlate sisestusvõimekus, võimalik asukoht).
21. Komisjoni delegeeritud määrus: ühishuviprojektide ja vastastikuse huvi projektide liidu nimekiri, C/2023
/7930 final, 28. november 2023, EUR-Lex - C(2023)7930 - ET - EUR-Lex.
22. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi kohaselt peavad käitajad tõendama, et CO₂ voog sobib ohutuks ja püsivaks säilitamiseks. Direktiivis on sätestatud lubade andmise kord, sealhulgas nõuded selliste säilitamiskohtade valimiseks, mis tagavad, et puudub märkimisväärne lekke- või kahjustumise oht keskkonnale või inimeste tervisele.
23. Nt Adrien Nicolle, Diego Cebreros, Olivier Massol, Emma Jagu Schippers: „CO₂ torujuhtme süsteemide modelleerimine: lähenemisviis süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise reguleerimisele“; Banet, Catherine, „Süs inikdioksiidi kogumise ja säilitamise turukujunduse võimalused Euroopas: CO₂ transpordi ja säilitamise reguleerimine“, märts 2025, CERRE, CERRE_Market-Design-Options-for-CCS-in-Europe_final-.pdf.
24. Turunõudluse hindamise ja võimsuse jaotamise menetlus on protsess, mida tavaliselt juhib taristuettevõtja ja mis koosneb tavaliselt kahest etapist: taristu võimsuse eesmärgil turu nõudluse avatud hindamine ning sellele järgnev võimsuse jaotamine ja müük.
25. Banet, Catherine, „Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise turukujunduse võimalused Euroopas: CO₂ transpordi ja säilitamise reguleerimine“, märts 2025, CERRE, CERRE_Market-Design-Options-for-CCS-in- Europe_final-.pdf; ENTEC: ELi määrus CO₂ transpordi ja säilitamise turu arendamise kohta, mai 2023, eu regulation for the development of the market for-MJ0523015ENN (3).pdf; CO₂ säilitamisressursid ja nende arendamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri käsiraamat süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise kohta, detsember 2022, CO₂ säilitamisressursid ja nende arendamine - analüüs - Rahvusvaheline Energiaagentuur
26. 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta; direktiiv - EL - 2023/2413 - ET - taastuvenergia direktiiv - EUR-Lex.
27. 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks; määrus - EL - 2024
/3012 - ET - EUR-Lex.
28. Üksikasjalikum teave ja taustteave: https://climate.ec.europa.eu/document/download/9a6b221d-642e- 499e-a5a0-298ce1068b21_en?filename=ccs-implementation_gd4_en.pdf.
29. AggregateEU koondab ELi ja energiaühenduse osalisriikide ettevõtete gaasivajaduse ning sobitab selle vajaduse konkurentsivõimeliste tarnepakkumistega. Pärast nõudluse ja pakkumise ühitamist on ettevõtjatel võimalus sõlmida gaasitarnijatega kas individuaalselt või ühiselt vabatahtlikult ostulepinguid. Koostöö on eriti kasulik väiksematele ettevõtetele ja sisemaariikide ettevõtjatele, kellel on piiratum juurdepääs rahvusvahelistele turgudele või väiksem läbirääkimispositsioon. Need ettevõtjate ja gaasitarnijate vahelised ostulepingud on vabatahtlikud ja neid ei reguleeri AggregateEU.
30. Vesinikuturu arendamise toetusmehhanism
31. PRISMA European Capacity Platform GmbH, Euroopa juhtiv gaasi tootmisvõimsuse kauplemisplatvorm; g aasisüsteemi enampakkumisplatvorm (GSA); piirkondlik broneerimisplatvorm (Regional Booking Platform).
32. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik - läbipaistvusplatvorm.

Avalik konsultatsioon CO₂ turge ja taristut käsitleva seadusandliku algatuse kohta

Sissejuhatus

2040. aasta kliimaeesmärki käsitlevast teatisest[1] ja selle mõjuhinnangust[2] nähtub, et lisaks taastuvenergia kasutuselevõtule ning energia- ja materjalitõhususe saavutamisele on Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks vaja tööstuslikku süsinikumajandust. Seda silmas pidades võttis komisjon 2024. aasta veebruaris vastu tööstusliku süsinikumajanduse strateegia,[3] mis sisaldab ELi terviklikku lähenemisviisi süsinikumajanduse laiendamiseks. Strateegias määratakse kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et luua ühtne CO₂ turg ja atraktiivsem keskkond investeeringuteks tööstusliku süsinikumajanduse tehnoloogiatesse.

Süsinikdioksiidi kogumist, utiliseerimist ja säilitamist ning süsiniku sidumist hõlmav tööstuslik süsinikumajandus võimaldab tegeleda sellise allesjäänud CO₂ heitega, mida on raske vähendada, sealhulgas tööstusest tuleneva protsessiheitega. Lisaks on süsiniku kogumine ja sidumine eeltingimus, et säilitada ELis vähese CO₂ heitega ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ning saavutada samal ajal 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Tööstusliku süsinikumajanduse võib jagada kolmeks põhikomponendiks:

1. CO₂ kogumine säilitamiseks, kui fossiilset päritolu CO₂ heidet kogutakse püsivaks ja ohutuks geoloogiliseks säilitamiseks;
2. CO₂ kogumine utiliseerimiseks, kui kogutud CO₂ kasutatakse sünteetilistes toodetes, kemikaalides või kütustes (nt sünteetilisi kütuseid saab toota vesiniku abil koos CO₂-ga, et kasutada neid asenduskütustes ja protsessides);
3. CO₂ sidumine atmosfäärist, kui biogeenset või atmosfäärist pärinevat CO₂ kogutakse tehnoloogiliste vahendite abil ja säilitatakse püsivalt kas geoloogiliselt või toodetes.


Kui CO₂ ei säilitata ega kasutata vahetult kogumiskohas, tuleb see transportida torujuhtme, laeva, veoauto või raudtee abil mõnesse teise kohta selle püsivaks säilitamiseks või utiliseerimiseks. Seetõttu on transport nende kolme tehnoloogia puhul keskse tähtsusega ning vajalik täiemahulise CO₂-turu loomiseks Euroopa Liidus.

Praegu on ettevalmistamisel piiratud arv tööstusliku süsinikumajanduse projekte ja lõplikud investeerimisotsused on tehtud ainult mõne ELi säilitamiskoha kohta, sealhulgas Greensand (CO₂ säilitamise projekt Taanis, sisestusvõimekus algetapis 0,4 miljonit tonni CO₂ aastas ) ja Porthos (CO₂ säilitamise projekt Madalmaades, sisestusvõimekus 2,5 miljonit tonni aastas). Liidu ühishuviprojektide ja vastastikust huvipakkuvate projektide esimesest loendist on loomisel kaks CO₂ taristuprojekti[4]. 2040. aasta kliimaeesmärgi mõju hindamise modelleerimine näitab siiski, et EL peaks juba 2030. aastaks koguma 50 miljonit tonni, 2040. aastaks 280 miljonit tonni ja 2050. aastaks kuni 450 miljonit tonni CO₂, et kliimaeesmärkidega sammu pidada.

EL on juba kehtestanud õigusaktid, millega toetatakse tööstusliku süsinikumajanduse lahenduste kasutuselevõttu.

Süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiiviga[5] (süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv) kehtestati õigusraamistik CO₂ ohutuks maapõues säilitamiseks, mis hõlmab säilitamiskohtade kasutusea jooksul kõiki geoloogilisi formatsioone kogu ELis ja Euroopa Majanduspiirkonnas.

Määrus üleeuroopalise energiataristu kohta[6] (TEN-E) hõlbustab piiriülese CO₂ taristu ehitamist ühishuviprojektideks ja vastastikust huvi pakkuvateks projektideks tunnistatud projektide raames. See on võimalik tänu kiirendatud loamenetlustele ja rahastamisele Euroopa ühendamise rahastust. Võttes arvesse võrkude olulist rolli taskukohase taastuvenergia integreerimisel ja elektrifitseerimise toetamisel, on komisjon välja kuulutanud Euroopa võrgupaketi, mille peamine eesmärk on aidata ajakohastada ja laiendada energiavõrke ning kiirendada lubade andmist. Tagasiside kogumiseks algatas komisjon 2025. aasta mais avaliku konsultatsiooni seoses tagasisidekorje[7] ja küsimustikuga[8], mis hõlmab ka küsimusi CO₂ transpordi kohta.

Nullnetotööstuse määrus[9] võeti vastu selleks, et luua ELi turg CO₂ säilitamise teenuste jaoks ja selle määrusega kehtestati õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks oleks ELis iga-aastane CO₂ sisestusvõimekus 50 miljonit tonni. Selleks vajaliku CO₂ taristu osa loomiseks peavad 44 ELi nafta- ja gaasitootjat aitama kaasa selliste CO₂ säilitamiskohtade arendamisele. Nullnetotööstuse määrusega ühtlustatakse ka loamenetlust projektide puhul, mida tuleb kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ellu viia. Lisaks peavad liikmesriigid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi kohaselt võtma vajalikud meetmed tagamaks, et potentsiaalsed kasutajad saavad toodetud ja kogutud CO₂ geoloogiliseks säilitamiseks juurdepääsu transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele[10].

ELi HKSi direktiiviga[11] (heitkogustega kauplemise direktiiv) stimuleeritakse CO₂ kogumist fossiilkütustest ja tööstusprotsessidest, vabastades püsivalt säilitatud heitkogused lubatud heitkoguse ühikute (LHÜde) tagastamise nõudest. Läbivaatamisklausli kohaselt peab komisjon 2026. aasta juuliks esitama aruande (ja võimaluse korral õigusakti ettepaneku), milles käsitletakse atmosfääris sisalduva CO₂ sidumise integreerimist ELi HKSi ning seda, kuidas võtta kogutud ja utiliseeritud CO₂ arvesse toodete puhul. ELi HKSi käsitleva algatuse kohta korraldatakse eraldi avalik konsultatsioon[12].

Investeeringud CO₂ väärtusahelasse ja rahastamine (teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja kasutuselevõtuks) on äärmiselt olulised tööstusliku süsinikumajanduse täieliku potentsiaali ärakasutamiseks. ELi HKSi hind on keskse tähtsusega, et muuta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid majanduslikult tasuvaks, sest püsivalt säilitatud CO₂ puhul ei nõuta ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute tagastamist. Suuremahuliste süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide jaoks on loodud mitu rahastamismehhanismi (nt ELi HKSi innovatsioonifond, programm „InvestEU“ ja Euroopa ühendamise rahastu)[13]. Lisaks, nagu on märgitud tööstusliku süsinikumajanduse strateegias, tuleks investeeringute hõlbustamiseks kehtestada tariifid, uued rahastamisvahendid, tagatised ja riskiinstrumendid. Puhta tööstuse kokkuleppes on rõhutatud, kui olulised on vähese CO₂ heitega lõpptoodete jaoks loodavad juhtivad turud, et toetada CO₂ heite kogumise kaudu CO₂ heite vähendamise pikaajalist ärimudelit.

Kuigi praegune õigusraamistik hõlmab CO₂ väärtusahela ja taristu olulisi osi, ei ole selle peamine eesmärk edendada CO₂ siseturu ja sellega seotud taristu arengut. Siiski tuleb välja arendada tugev CO₂ transporditaristu, et toimetada kogutud CO₂ säilitamis- või utiliseerimiskohtadesse[14].

Siiski on nii ELis kui ka kolmandates riikides endiselt takistusi CO₂ piiriülesele transpordile ja turulepääsule. Samuti on CO₂ torujuhtmetaristul tõenäoliselt loomulik monopol, samal ajal kui CO₂ säilitamisvõimsuse ja sisestuse turul esineb märkimisväärseid sisenemistõkkeid, mis mõjutavad konkurentsivõimelise väärtusahela tekkimist ja usaldust õiglaste turutulemuste vastu. Muud tõkked on seotud CO₂-ga seotud varade jaoks lubade andmisega, olemasolevate varade taaskasutamise või kasutusotstarbe muutmisega CO₂ jaoks ning vahenditega investeerimisriskide tõhusaks maandamiseks, eelkõige turu arengu varajastes etappides.

Lisaks peetakse investeerimisriske suureks usalduse ja õiguskindluse puudumise ning prognoositavuse ja koordineerimise probleemide tõttu CO₂ väärtusahelas (st puudulik koordineerimine kogumise, transporditaristu ja säilitamise projektide vahel)[15]. Samal ajal on vaja arendada märkimisväärset CO₂ transporditaristut, et viia CO₂ kogumiskohtadest säilitamis- või utiliseerimiskohtadesse.

Tööstusliku süsinikumajanduse strateegias on seega kindlaks tehtud vajadus töötada välja õigusraamistik, mis toetaks integreeritud ja konkurentsivõimelise turu tekkimist CO₂ ja CO₂ taristu jaoks. Komisjoni 2024.-2029. aasta poliitilistes suunistes[16] korrati vajadust esitada ettepanek CO₂ taristut ja turgusid käsitleva regulatiivse paketi kohta, samas kui puhta tööstuse kokkuleppe teatises[17] rõhutati vajadust rakendada tööstusliku süsinikumajanduse strateegiat ja korrati ELi pikaajalist eesmärki luua kogutud süsiniku turg.

Käesolev avalik konsultatsioon on osa laiemast sidusrühmadega konsulteerimise strateegiast, mille eesmärk on anda teavet CO₂ taristut ning turgusid käsitleva mõjuhinnangu ja seadusandliku ettepaneku väljatöötamiseks. Vastused käesolevale küsimustikule annavad väärtuslikke tõendeid mõjuhinnangu jaoks, mida omakorda kasutatakse seadusandliku algatuse ettevalmistamisel.

Mõjuhinnangu ja seadusandliku ettepaneku väljatöötamisel võtab komisjon arvesse ka varasemate konsultatsioonide tulemusi,[18] sealhulgas tööstusliku süsinikumajanduse strateegia ettevalmistamiseks korraldatud konsultatsioone, võrgupaketti ja tööstusliku süsinikumajanduse foorumi raames tehtud tööd[19].

Käesolevas küsimustikus on üldised küsimused esitatud 1. peatükis ning konkreetsed küsimused tehniliste ja regulatiivsete teemade kohta 2.-5. peatükis.

1. Komisjoni teatis: „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, 6. veebruar 2024, EUR-Lex - 52024DC0063 - ET - EUR-Lex.
2. Komisjoni talituste töödokument: „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, 6. veebruar 2024, EUR-Lex - 52024SC0063 - ET - EUR-Lex.
3. Komisjoni teatis: „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“, 6. veebruar 2024, (COM/2024/62), EUR-Lex - 52024DC0062 -
ET - EUR-Lex.
4. See hõlmab projekte CO₂ TransPorts (süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekt Rotterdami, Antwerpeni ja Põhjamere sadamapiirkondade vahel) ja Northern Lights (CO₂ säilitamine Norra mandrilaval koos piiriülese taristuga, mis ühendab mitut Euroopa kogumisalgatust, muu hulgas Belgias, Saksamaal, Iirimaal, Prantsusmaal ja Rootsis). Nende kahe projekti käivitamist oodatakse 2026. aastal, kusjuures nende säilitamismaht võib olla kuni viis miljonit tonni CO₂ aastas.
5. 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist; direktiiv - 2009/31 - ET - EUR-Lex.
6. 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta; määrus - 2022/869 - ET - EUR-Lex.
7. Tagasisidekorje: Euroopa võrgupakett.
8. Avaliku konsultatsiooni küsimustik: Euroopa võrgupakett.
9. 16. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks; määrus - 2024/1735 - ET - EUR-Lex.
10. Liikmesriigid peavad tagama, et kasutajatel on kooskõlas direktiivi 2009/31/EÜ artikliga 21 juurdepääs CO₂ transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele geoloogiliseks säilitamiseks. Selleks peavad liikmesriigid tagama, et käitaja, kes keeldub juurdepääsust võimsuse või ühenduse puudumise tõttu, teeb vajalikud parandused, kui see on majanduslikult otstarbekas või kui potentsiaalne klient on valmis nende eest maksma.
11. Direktiiv 2003/87/EÜ.
12. ELi heitkogustega kauplemise süsteem meretranspordi, lennunduse ja paiksete käitiste jaoks ning turustabiilsusreserv - läbivaatamine.
13. Komisjoni teatis: „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“, EUR-Lex - 52024DC0062 - ET - EUR-Lex.
14. Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring: „Euroopa tulevase CO₂ transpordivõrgu kujundamine“, 6. veebruar 2024; Selle uuringu ajakohastatud
versiooni avaldamist oodatakse 2025. aasta teises kvartalis.
15. Vt ka komisjoni tagasisidekorje [lisada link, kui see on saadaval].
16. Poliitilised suunised aastateks 2024-2029 | Euroopa Komisjon.
17. Puhta tööstuse kokkulepe: konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava, COM(2025) 85 final.
18. Avalik konsultatsioon toimus ajavahemikus 8. juunist kuni 31. augustini 2023, „Tööstuslik süsinikumajandus - süsinikdioksiidi kogumise,
utiliseerimise ja säilitamise rakendamine“; selle tulemused on kättesaadavad dokumendis „Avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtlik aruanne
- Euroopa Liidu Väljaannete Talitus“.
19. Tööstusliku süsinikumajanduse foorum, mida nimetati süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise foorumiks kuni 2023. aastani, loodi 2021. aastal ja see tuleb kokku igal aastal. Foorum toob kokku ELi institutsioonide, ELi ja kolmandate riikide, valitsusväliste organisatsioonide, ärijuhtide ja akadeemiliste ringkondade esindajad, et hõlbustada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise tehnoloogiate kasutuselevõttu. Foorumil loodi ka erinevad töörühmad, mis keskenduvad tööstusliku süsinikumajanduse väärtusahelaga seotud konkreetsetele küsimustele. Tööstusliku süsinikumajanduse foorum ja töörühmad



1. Üldised küsimused

1. küsimus. Tööstusliku süsinikumajanduse väärtusahelal on veel arenguruumi. Seda tuleb arvesse võtta eesmärgipärases õigusraamistikus. Millist ELi tasandi regulatiivset mudelit peate seda silmas pidades sobivaks, et toetada integreeritud ja konkurentsivõimelise ELi CO₂ turu tekkimist?

Seadusandlikku sekkumist ei ole vaja. Siiamaani on edasiminek saavutatud ilma ELi tasandil selliseid turueeskirju kehtestamata ning konkurentsivõimeline turg tekib tõenäoliselt ilma sekkumiseta.
Vaja on ühist lähenemisviisi koos ELi õigusraamistikuga, milles sätestatakse peamised regulatiivsed põhimõtted (piiriülese kaubanduse tõkete kõrvaldamine, konkurentsivõimelise turutulemuste ja võrdsete võimaluste tagamine, taristu arendamise edendamine jne).
Eeskirjad tuleks välja töötada etapiviisiliselt. Peamised regulatiivsed põhimõtted saab nüüd kehtestada ELi tasandil, samas kui üksikasjalikumad kogu ELi hõlmavad tehnilised eeskirjad tuleks jätta hilisemaks, kusjuures üksikutel liikmesriikidel on võimalus kehtestada sellised eeskirjad varem, kui nad peavad seda vajalikuks.
ELi tasandil on algusest peale vaja üksikasjalikke eeskirju (koos peamiste regulatiivsete põhimõtete ja tehniliste sätetega), et vältida regulatiivseid erinevusi liikmesriikide vahel ja luua investeerimiskindlus.
Lisaks turueeskirjadele on meil vaja eeskirju, mis toetaksid turu arengut.
Eelkõige toetab nullnetotööstuse määruse kohane iga-aastane CO₂ sisestusvõimekus, mis on 2030. aastaks vähemalt 50 miljonit tonni CO₂, integreeritud ja konkurentsivõimelise ELi CO₂ säilitamise teenuste turu tekkimist. Selline eesmärk on näide, mida järgida. Selle liidu tasandi eesmärgi uuendamist tuleks kaaluda, kui komisjon hindab 2027. aasta juunis vajadust uue kogu liitu hõlmava sisestusvõimekuse eesmärgi järele (nullnetotööstuse määruse artikli 20 lõige 3).

Muu, täpsustage, millist lähenemisviisi on vaja ja miks.
kuni 500 tähemärki


2. küsimus. CO₂ turgude areng näib olevat väga tõenäoline. Siiski on endiselt palju ebakindlust. Kuidas tuleks sellist ebakindlust eesmärgipärase õigusraamistiku väljatöötamisel arvesse võtta?

Taristute ja turukorralduse peamiste regulatiivsete põhimõtete selge sätestamine kõrvaldab märkimisväärse ebakindluse, samas kui paindlikud eeskirjad seda ei tee. Selgete eeskirjade kehtestamine kohe alguses on seega parem kui paindlikkuse võimaldamine.
Peamiste regulatiivsete põhimõtete sätestamine jätab piisavalt paindlikkust üksikasjade täpsustamiseks hiljem või liikmesriigi tasandil. Ei ole vaja kehtestada täiendavaid erisätteid, mis võimaldaksid peamisi regulatiivseid põhimõtteid kasvuetapis paindlikult kohaldada. Nullnetotööstuse määruse CO₂- ga seotud sätted on piisavad kasvuetapi regulatiivse korrana.
Vaja on ainult peamisi reguleerimispõhimõtteid. Nendesse peamistesse põhimõtetesse tuleb siiski lisada piisav paindlikkus, näiteks lubades ajutisi erandeid, mis sobivad kokku väärtusahela kasvuetapiga.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Kui teie arvates on ajutised erandid peamistest regulatiivsetest põhimõtetest olulised, siis selgitage, millistest põhimõtetest erandid on kasulikud ja miks.
kuni 500 tähemärki


Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist peetakse sageli lahenduseks tööstusharudele, kus heitkoguseid on majanduslikult või tehniliselt raske vähendada. Tehnoloogilised muutused võivad aga mõjutada seda, milline CO₂ heite vähendamise võimalus on konkreetses tööstuslikus rakenduses kõige tõhusam. Samuti on liikmesriikidel erinevad lähtepositsioonid ja CO₂ heite vähendamise viisid. Seetõttu võib mõningane paindlikkus tuua kasu, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rakenduste puhul. Samal ajal tuleb vältida fossiilkütuste jätkuva kasutamise ohtu.
3. küsimus. Mis peaks seda silmas pidades olema ELi turgu reguleeriva raamistiku keskmes?

ELi turueeskirjades tuleks selgelt sätestada, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse ainult sektorites, kus heidet on raske vähendada.
Tehnoloogilisest kallutatusest tingitud moonutuste oht on vähem tõsine kui oht, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse rakendustes, mille tulemuseks on fossiilkütuste jätkuv kasutamine.
Õigusaktid peaksid toetama CO₂ heite vähendamist, kuid olema tehnoloogiliselt neutraalsed. Sellega hoitaks ära turumoonutused ja tehnoloogilisest kallutatusest tulenevad lisakulud õigusraamistikus. Otsused konkreetses taotluses või tööstusharus kasutatava CO₂ heite vähendamise võimaluse kohta tuleks jätta turu otsustada.
ELi tasandi turualased õigusaktid peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed. Muud ELi või riiklikud vahendid (nt toetuskavad) on sobivamad, et juhtida tööstusharusid ja rakendusi, milles süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse.

Muu, täpsustage, millist lähenemisviisi on vaja ja miks.
kuni 500 tähemärki


4. küsimus. Tööstusliku süsinikumajanduse strateegia ja 2024. aasta mõjuhinnang annavad ülevaate tulevikust, kus CO₂ ei ole mitte ainult püsivalt säilitatud, vaid ka seal, kus CO₂ kogutakse (nt bioenergia tootmine koos CO₂ kogumise ja säilitamisega ning CO₂ kogumine otse atmosfäärist) ning kasutatakse sünteetilistes toodetes, kemikaalides või kütustes, eriti pärast 2040. aastat. Milline peaks olema selle mõju turukorraldusele?

Turukorralduses tuleks juba täielikult arvesse võtta CO₂ säilitamist ja taaskasutamist ning bioenergia tootmisest (koos CO₂ kogumise ja säilitamisega) ja CO₂ otse atmosfäärist kogumisest tulenevaid vooge, millel on erinevad nõuded.
Minimaalne mõju. Peamised turukorralduse põhimõtted ei ole CO₂ püsiva säilitamise ja taaskasutamise puhul niikuinii põhimõtteliselt erinevad.
CO₂ kogumine püsivaks säilitamiseks on väärtusahela peamine liikumapanev jõud märkimisväärse aja jooksul. Seetõttu peaksime sellele keskenduma ja pöörama erilist tähelepanu ladustamisega seotud küsimustele, nagu juurdepääsutingimused.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki

5. küsimus. Eeskirjade kehtestamine võib luua õiguskindluse ja regulatiivse prognoositavuse. Eeskirjade liiga varane kehtestamine võib siiski olla riskantne alles arengujärgus oleva väärtusahela jaoks. Kui oluline oleks kehtestada varakult järgmised regulatiivsed põhimõtted, et toetada sihtotstarbelise CO₂ võrgu ja tururaamistiku väljatöötamist? Palun märkige oma seisukoht iga regulatiivse põhimõtte kohta.
Selge vastutuse tagamine CO₂ lekke eest CO₂ väärtusahela osades.












Piiriülese koostalitlusvõime loomine, et võimaldada CO₂ takistusteta liikumist üle piiride ja transpordiliikide vahel.


















Mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu tagamine CO₂ võrkudele.












Mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu tagamine CO₂ säilitamisele.












Huvide konfliktide vältimine CO₂ turul.












CO₂ transporditaristusse tehtavate investeeringutega seotud riskide vähendamine.












Turu läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamine CO₂ väärtusahelas.













Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


2. Õiguskindluse ja investorite usalduse tagamine vajaliku CO₂ taristu arendamiseks
Koordineeritud CO₂ taristu kavandamine

Peaaegu kõik liikmesriigid lisavad CO₂ kogumise oma CO₂ heite vähendamise poliitikasse. Kõigil ei ole siiski võimalik säilitada CO₂ oma territooriumil eeskirjade tõttu, millega keelatakse CO₂ säilitamine, või ebapiisava CO₂ säilitamisvõimsuse tõttu. Seepärast eeldatakse, et CO₂ transportimine pikematel vahemaadel, sealhulgas CO₂ piiriülene transport, mängib olulist rolli CO₂ heite vähendamisel sektorites, kus heidet on raske vähendada. Praegu saab CO₂ transportida nii torujuhtmete kui ka torujuhtmeteta transpordiliikide, sealhulgas laevanduse, raudtee- ja maanteetranspordi kaudu.

Küsimustiku käesolevas osas tähendab „transporditaristu“ nullnetotööstuse määruses määratletud CO₂ torujuhtmete võrku, st nendega seotud pumbajaamu, mis on ette nähtud CO₂ transportimiseks säilitamiskohta, samuti kõiki laevanduse, maantee- või raudteetranspordiliike, sealhulgas vajaduse korral veeldamisseadmeid ja ajutise säilitamise rajatisi CO₂ transportimiseks sadamarajatistesse ja säilitamiskohta, samas kui CO₂„toruvõrk“ piirdub CO₂ transportimisega torujuhtmete kaudu.

























17
6. küsimus. Kuidas näete CO₂ transpordiliikide olemasolevat ja tulevast rolli? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute järgmiste väidetega. Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

on investeeringud mittetorujuhtmepõhistesse transpordiliikidesse investeeringuna olemuslikult vähem riskantsed ja neid hakatakse lihtsamalt kasutusele võtma.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Nii ELis kui ka koos kolmandate riikidega on vaja CO₂ transporditaristut. Siiski võib esineda takistusi, mis aeglustavad või takistavad sellise CO₂ transporditaristu arendamist. Lisaks kaotavad kehtivuse mõned nullnetotööstuse määruse hõlbustavad meetmed, näiteks artikkel 22 CO₂ taristu kohta, kui 2030. aastaks on saavutatud 50 miljoni tonni eesmärk.











































20
7. küsimus. Millised on Teie arvates peamised takistused CO₂ transporditaristu arendamisel nii ELis kui ka suhetes kolmandate riikidega? Palun märkige oma seisukoht iga võimaliku takistuse kohta.

Taristu kavandamise puudulik koordineerimine taristukoridorides (st CO₂ taristu pikematel vahemaadel, läbides mitut liikmesriiki, sealhulgas avamerel asuvates kohtades).
























Koordineeritud ja läbipaistva taristu puudulik kavandamine ELi tasandil.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


TEN-E määruse kohaselt võib teatavatel tingimustel anda CO₂ taristule ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti staatuse ning see võib saada kasu kiirendatud loamenetlustest ja kaasrahastamisest Euroopa ühendamise rahastust (uuringute ja tööde eesmärgil). TEN-E määrus ei paku siiski regulatiivset vahendit piiriülese ja/või riikliku CO₂ taristu kavandamiseks. Praegu puuduvad ELi õigusaktides CO₂ taristu kavandamise meetmed.

8. küsimus. Olemasolevad elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrgu kavandamise vahendid (riiklikud võrgukavad, ELi kümneaastased võrgu arengukavad) keskenduvad torujuhtmevõrkude kavandamisele. Kuidas tuleks Teie arvates CO₂ transporditaristu kavandamisel võtta arvesse mittetorujuhtmepõhiseid transpordiliike?

CO₂ transporditaristu kavandamise vahend peaks hõlmama nii torujuhet kui ka mittetorujuhtmepõhist taristut.
Torujuhtmetaristu vajaduse kaalumisel tuleks arvesse võtta alternatiivsete transpordiliikide kättesaadavust. Siiski ei ole tegelikult vaja kavandada mittetorujuhtmepõhiseid CO₂ transpordiliike, sest turg hoolitseb ise selle eest.
Üldse mitte.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


9. küsimus. Milline on Teie seisukoht CO₂ torujuhtmete võrgu kavandamisel? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute järgmiste väidetega.
kavandamine muudab CO₂ torujuhtmete kättesaadavuse CO₂ heite tekitajate ja hoidlate käitajate jaoks nähtavaks.












ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine võib aidata vähendada CO₂ väärtusahela koordineerimise riski.
























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine võib aidata kiirendada CO₂ torujuhtmete arendamist.
























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine on hädavajalik CO₂ vajaliku taristu arendamiseks.
























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine peaks põhinema riiklikul CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamisel.






























ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamisel tuleks kasutada teavet, mis on juba kättesaadav kehtivate ELi õigusaktide (nt ELi HKSi direktiiv, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv, nullnetotööstuse määrus)[20] alusel.










































ELi tasandil koordineeritud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamine peaks tagama kavades sisalduva taristu ehitamise.

























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


10. küsimus. Milliseid allpool esitatud CO₂ torujuhtmevõrgu kavandamise meetmeid oleks Teie arvates vaja, et võimaldada vajaliku CO₂ transporditaristu õigeaegset ja kulutõhusat kavandamist ja arendamist? Palun märkige oma seisukoht iga kavandamise vahendi kohta.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Hiljutiste õigusaktidega (st vesiniku- ja gaasituru CO₂ heite vähendamise pakett) tugevdati süsteemi integreerimise lähenemisviisi, tugevdades elektri-, vesiniku- ja gaasisektori integreeritud võrgu kavandamist käsitlevaid sätteid. ELi tasandil peavad elektri-, vesiniku- ja gaasivõrgu kümneaastased arengukavad välja töötama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ja Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik (st elektri- ja gaasi ülekandesüsteemi käitajaid ning vesiniku ülekandevõrgu käitajaid esindavad ühendused), kes teevad tihedat koostööd. Riiklikud võrgu arengukavad põhinevad ka kolme sektori ühistel stsenaariumidel. Nende ühiste stsenaariumide eesmärk on piirata taristu arendamise kulusid ja suurendada energiasüsteemi üldist tõhusust, tehes kindlaks kõige sobivamad lahendused kõigis sektorites.

Süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise tehnoloogiate kasutamine on tihedalt seotud energiasektoriga, näiteks i) CO₂ kogumise ja puhastamise tehnoloogiate suur elektrinõudlus, ii) külma energia vabanemine veeldatud maagaasi terminalides taasgaasistamise käigus, mida saab kasutada CO₂ veeldamiseks, iii) vähese CO₂ heitega vesiniku tootmine kui CO₂ kogumise, transpordi ja säilitamise nõudlustegur ning iv) võimalus taaskasutada energiataristut, mida ei ole CO₂ transportimiseks enam vaja.
11. küsimus. Millised on Teie arvates kompromissid CO₂ ja muude võrkude vahel ning milline on integreeritud võrgu kavandamise võimalik kasu? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Olemasolevate projektide regulatiivne prognoositavus

12. küsimus. Süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise väärtusahel on alles algusjärgus ning investeerimisotsuseid on tehtud ja tõenäoliselt tehakse ka enne uute eeskirjade vastuvõtmist CO₂ torujuhtmete ja säilitamise projektide kohta. Kuidas tuleks selliseid juhtumeid Teie arvates käsitleda?

Investeeringute kaitsmiseks tuleks kõik olemasolevad CO₂ torujuhtmed ja säilitamiskohad vabastada uutest ELi eeskirjadest.
Olemasolevate CO₂ torujuhtmete ja säilitamiskohtade käitajad, kes on vabastatud uutest ELi eeskirjadest, võivad otsustada, kas nad soovivad liituda olemasoleva reguleeritud süsteemiga (st kohaldada uusi eeskirju).
Olemasolevad CO₂ torujuhtmed ja säilitamiskohad võib vabastada teatavatest regulatiivsetest nõuetest. See erand aegub siiski teatavaks kuupäevaks või eelnevalt kindlaks määratud sündmuse toimumiseks (nt kui esialgsed lepingud aeguvad, kui varad muutuvad suuremaks ja omavahel ühendatud süsteemiks (selle osaks), reguleerivate asutuste hinnang eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele jne).
Olemasoleva taristu suhtes ei tohiks kohaldada erikohtlemist. Peamisi regulatiivseid põhimõtteid tuleks kohaldada kõigi CO₂ torujuhtmete ja säilitamiskohtade suhtes niipea, kui need on kasutusele võetud. Kõige olulisem on kehtestada ühtsed turueeskirjad ja vältida regulatiivseid tõkkeid.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Taristu arendamist takistavate tõkete kõrvaldamine

Olemasoleva energiataristu kasutamise võimaldamine CO₂ transpordiks

13. küsimus. Olemasoleva, enam mittevajaliku energiataristu (nt nafta- ja maagaasijuhtmed ning nafta- ja gaasipuurplatvormid) taaskasutamist peavad mõned vajalikuks lahenduseks vajaliku CO₂ taristu arendamisel. Kas nõustute sellega?
Jah, olemasolevate energiajuhtmete ja muu energiataristu (nagu nafta- ja gaasipuurplatvormid) taaskasutamisel võib olla oluline roll CO₂ transportimisel.
Jah, olemasolevate energiajuhtmete taaskasutamisel võib olla oma roll, kuigi see on piiratud.
Ei, olemasolevate energiajuhtmete taaskasutamine ei saa mängida rolli vajaliku CO₂ torujuhtmevõrgu arendamisel.
Ei oska öelda.

Millist konkreetset kasu eeldate olemasoleva energiataristu (st kasutusotstarbe muutmise) taaskasutamiseks CO₂ transportimisel? Palun märkige oma seisukoht iga võimaliku kasuteguri kohta.

Võimalik kasu
Jah, ma eeldan, et see on kasu kasutusotstarbe muutmisest
Ei, see ei ole kasutusotstarbe muutmisest saadav kasu
Ei oska öelda
Kulude kokkuhoid, mis tuleneb olemasoleva taristu taaskasutamise väiksematest kuludest võrreldes uue taristuga.






Ajasääst, st olemasoleva taristu CO₂ transportimiseks tehniliselt valmistumiseks kuluv aeg on lühem kui uue taristu ehitamiseks kuluv aeg.









Kiirendatud haldusmenetlus.







Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Kui eeldate kulude kokkuhoidu, siis kas oskate esitada hinnangulise kokkuhoiu?
kuni 500 tähemärki


Selleks et muuta olemasoleva maagaasijuhtmete taristu kasutusotstarvet CO₂ transpordiks, on vaja selgitada, kas maagaasijuhtmete ehitamiseks ja käitamiseks antud maakasutusõigused, eraservituudid ja (muud) avalikud load jäävad kehtima, kui torujuhtmestikuga lõpetatakse maagaasi transportimine ja alustatakse CO₂ transportimist.

14. küsimus. Kas Teie arvates on takistusi olemasoleva energiataristu kasutusotstarbe muutmisel CO₂ transportimiseks? Palun märkige, kas nõustute, et järgmised tegurid kujutavad endast võimalikku takistust.

Olemasolevate maagaasijuhtmete (või muude energiakandjate) jätkuv kasutamine on rahaliselt atraktiivsem.



Skaleeritavus puudub, st torujuhtmete tehnilisi omadusi oleks raske kohandada, et muuta need sobivaks suuremate CO₂ koguste transportimiseks (nt tihedas faasis või gaasilises faasis).







Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


15. küsimus. Kas Teie arvates saab CO₂ transportimiseks taaskasutada muid energiataristu varasid kui torujuhtmed (nt terminalid)?
Jah Ei
• Ei oska öelda

Palun täpsustage, milliseid energiataristu varasid (v.a torujuhtmed) saaks CO₂ transportimiseks taaskasutada.
kuni 500 tähemärki


CO₂ transporditaristule lubade andmine

16. küsimus. TEN-E määrus ((EL) 2022/869), nullnetotööstuse määrus ((EL) 2024/1735) ja keskkonnamõju hindamise direktiiv (2011/92/EL ja 2014/52/EL) sisaldavad sätteid CO₂ transporditaristule lubade andmise kohta. Lisaks sisaldab ELi HKSi direktiiv sätteid CO₂ säilitamise eesmärgil transportimise lubamise kohta. Mil määral nõustute, et nende õigusaktidega kehtestatakse tõhus, sidus ja püsiv raamistik, et võimaldada CO₂ transporditaristule lubade andmist ja juurdepääsu maakasutusele?

Nõustun täielikult Nõustun
• Olen neutraalsel seisukohal
• Ei nõustu
• Ei nõustu üldse
• Ei oska öelda

17. küsimus. Kas Teie arvates saab CO₂ transporditaristu loamenetluste tõhusust, sidusust ja kestvust parandada? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute järgmiste väidetega. Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
nullnetotööstuse määruse 2030. aasta säilitamise sisestusvõimekus.






Taotluse esitajate abistamiseks ja suunamiseks CO₂ transporditaristu projektidega seotud lubade menetlemisel peaks olema ühtne kontaktpunkt.
























Kogu loamenetluse maksimaalne kestus peaks olema sätestatud ELi õigusaktides.


















Liikmesriikide ametiasutustelt tuleks nõuda, et nad tagaksid piisavad vahendid, et tegeleda lubade andmisega käitistele ja transpordivõimsusele, mis on täpsustatud riiklikes energia- ja kliimakavades või nullnetotööstuse määruse artikli 21 kohastes aruannetes.
















































Energiataristu kasutusotstarbe muutmine CO₂ transpordiks sellega seotud tehniliste kohanduste kaudu peaks hõlmama






































lihtsamat ja lühemat loamenetlust kui uue taristu puhul.






Tuleks tagada keskkonna- ja geoloogiliste andmete ning muude loamenetluseks vajalike tehniliste andmete kättesaadavus ja jagamine.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Mil määral nõustute järgmiste väidetega kogu loamenetluse maksimaalse kestuse kohta? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.














































33
18. küsimus. Seoses 17. küsimuses nimetatud ühtse kontaktpunktiga, mis abistab ja suunab taotluse esitajaid CO₂ transporditaristu projektidega seotud lubade menetlemisel, kuivõrd nõustute järgmiste väidetega? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.




























34
Loamenetlus hõlmab tavaliselt mitut pädevat asutust (kes vastutavad näiteks liikide kaitse, ohutuse, transpordi, heite, hoonete eest).

19. küsimus. Millist koostöö- ja koordineerimismudelit eelistaksite CO₂ transporditaristu lubamiseks, arvestades, et ühtne kontaktpunkt võib tegeleda keerukamate integreeritud projektidega kui ühtse kontaktpunkti mudel.
„Ühtne kontaktpunkt“: üks üksus vastutab taotluse esitaja juhendamise eest kogu protsessi vältel. Loamenetlus võib hõlmata mitut sõltumatut otsust, millest igaühe suhtes kehtivad erinevad ajalised piirangud.
„Koordineeritud ühtne kontaktpunkt“: üks üksus vastutab taotluse esitaja juhendamise eest kogu protsessi vältel ja aitab tal kinni pidada erinevatest ajalistest piirangutest. Loamenetlus võib hõlmata mitut eri asutuste sõltumatut otsust.
„Ühe akna süsteem“: üks üksus vastutab kogu taotluse ulatuse eest ja teeb asjaomastelt asutustelt saadud teabe põhjal konsolideeritud otsuse.
Ei oska öelda

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


3. CO₂ piiriülest transporti takistavate tõkete kõrvaldamine

Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad takistused ja õiguskindlusetus

ELi liikmesriigid ja naaberriigid on sõlminud mitu rahvusvahelist lepingut, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda, mis võib mõjutada CO₂ piiriülest transporti avamere geoloogiliseks säilitamiseks. Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni protokolli (edaspidi „Londoni protokoll“) puhul tuginevad EMP riigid ELi õigusraamistikule kui asjakohasele „korrale“, mis juba võimaldab igal CO₂ transpordivõrkude ja/või CO₂ säilitamiskohtade käitajatel saada kogutud CO₂ importimisel või eksportimisel EMPs täit kasu ELi eeskirjadest. Muude konventsioonide, sealhulgas Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon, edaspidi „HELCOM“), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (edaspidi „OSPARi konventsioon“), Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (edaspidi „Barcelona konventsioon“) ning Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsiooni (edaspidi „Bukaresti konventsioon“) puhul arutatakse praegu CO₂ piiriülese ekspordi ja impordi õiguskindluse tagamise küsimust.
Lisaks tuleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastes kasvuhoonegaaside inventuurides teatada ka piiriülese tööstusliku süsinikumajandusega seotud tegevusest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata rahvusvahelistele väärtusahelatele, mille puhul CO₂ kogutakse, transporditakse, säilitatakse või kasutatakse eri riikides. Valitsustevahelisel kliimamuutuste eksperdirühmal (IPCC) on oluline roll selgete suuniste ja meetodite koostamisel, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kasvuhoonegaaside inventuuride käigus oleks võimalik esitada nõuetekohane aruandlus kõikide süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ning süsiniku tööstusliku sidumisega seotud toimingute kohta.

20. küsimus. Kas Teie arvates piiravad teatavad rahvusvahelised lepingud CO₂ piiriülest transporti ELis (ja EMPs)? Palun märkige, kas ja mil määral kujutavad allpool loetletud aluslepingud endast piirangut.



















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki

21. küsimus. Kui märkisite eelmises küsimuses, et vähemalt üks rahvusvaheline leping piirab CO₂ piiriülest transporti ELis, täpsustage palun iga lepingu piirangu laad.

Kasvuhoonegaaside aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel




















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki



































39
22. küsimus. Milliseid asjakohaseid meetmeid võiks Teie arvates ELi tasandil võtta, et kõrvaldada rahvusvahelistest lepingutest tulenev võimalik õiguslik ebakindlus ja piirangud, et hõlbustada CO₂ piiriülest transporti alalise geoloogilise säilitamise eesmärgil? Palun märkige oma seisukoht iga lepingu kohta, kui see on olemas.

Kasvuhoonegaaside aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ sidumine väljaspool ELi ja EMPd asuvate riikides

ELi HKSi direktiiv ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv tagavad ranged ohutusstandardid, et vältida õnnetusi, mis võivad negatiivselt mõjutada rahvatervist või keskkonda. Need direktiivid toetavad ka ELi kliimaeesmärkide saavutamist. ELi õigusraamistiku ja väljaspool ELi/EMPd asuvate riikide (kolmandad riigid) õigusraamistiku puudulik ühtlustamine võib aga kaasa tuua piirangud CO₂ piiriülesele liikumisele ning juurdepääsule säilitamis- ja kasutamiskohtadele kolmandates riikides. Samal ajal sisaldab esimene ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide liidu loend[21] teatavatel tingimustel mitmeid CO₂ taristuprojekte kolmandate riikidega.

23. küsimus. Millistel kolmandatel riikidel/piirkondadel on CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu, mis võiks olla asjakohane Teie tööstusliku süsinikumajanduse projekti jaoks? Märkida võib mitu vastust.
• Ühendkuningriik
• Põhja-Aafrika
• Ukraina
• Türgi
Araabia poolsaar
• Ameerika Ühendriigid
• Aasia
Puudub
Ei oska öelda

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


24. küsimus. Mis põhjus(t)el võib olla juurdepääs võimalikule CO₂ transpordi- ja säilitamistaristule kolmandates riikides Teie tööstusliku süsinikumajanduse projekti seisukohast oluline? Märkida võib mitu vastust.
• Vähendada projekti üldkulusid.
• Saada juurdepääs täiendavale säilitamis- või utiliseerimisvõimsusele.
Kõrvaldada hoidlate kättesaadavuse kitsaskohad.
• Parandada meie läbirääkimispositsiooni taristu pakkujatega.
• Suurendada projektide paindlikkust ja vastupanuvõimet.
• Pääseda juurde geograafiliselt lähemale või sobivamale taristule.
• Kõik eespool nimetatud.
• Ei ole meie projekti puhul asjakohane.
• Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


25. küsimus. Kas Teie arvates võib mõni järgmistest teguritest piirata CO₂ piiriülest liikumist kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest? Palun märkige, kas ja mil määral kujutab iga tegur endast piirangut.
Vastutus ja rahvusvahelised aruandluseeskirjad, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja mis on seotud CO₂ heitega








Väljaspool ELi asuvate CO₂ transporditaristute riiklike pädevate asutuste vaheline koordineerimine








Kinnitus selle kohta, et kolmandate riikide turueeskirjad on kooskõlas ELi vastavate eeskirjadega








Kinnitus selle kohta, et kolmandates riikides hoidlatele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad on kooskõlas ELi vastavate eeskirjadega








Kinnitus selle kohta, et ELi ja kolmandate riikidega ühendavat CO₂ torujuhtmetaristut käitatakse kooskõlas ELi eeskirjadega









Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Selge vastutuse tagamine CO₂ lekke eest väärtusahela osades

ELi HKSi direktiivi kohaselt määrab iga liikmesriik direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel kindlaks loamenetluse ja vastutuse jaotamise CO₂ transporditaristust tuleneva CO₂ lekke eest (olenemata transpordiliigist).

CO₂ transport geoloogiliseks säilitamiseks, mis on lubatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi alusel, ja toodetes püsivaks säilitamiseks kuulub ELi HKSi direktiivi kohaldamisalasse. Seda liiki säilitamiseks kasutatavat CO₂ transporditaristut käsitatakse ELi eeskirjade kohaselt HKSi kuuluva käitisena (olenemata transpordiliigist), mis tähendab, et selleks on vaja kasvuhoonegaaside heiteluba ja seirekava.
Transpordisüsteemist lekkivat CO₂ ja muid CO₂ transporditaristu käitamisest tulenevaid heitkoguseid (nt kütuse põletamine jne) tuleb jälgida ja neist aru anda ning ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikud tuleb vastavalt tagastada. Transpordiettevõtjate leketest tuleneva finantsriski võib siiski sõlmida ka näiteks võrgu kasutajatega.

26. küsimus. Millised CO₂ piiriülese transpordi eeskirjad tuleks Teie arvates kindlaks määrata?
Kahe- või mitmepoolsed lepingud asjaomaste liikmesriikide vahel.
Juhtumipõhised kokkulepped, mille üle asjaomased ettevõtjad on läbirääkimisi pidanud.
Ühtlustatud ELi tasandi raamistik.
Ei oska öelda.


Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


27. küsimus. Kas Teie arvates tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et vältida CO₂ leket transporditaristus?
HKS juba pakub märkimisväärset stiimulit CO₂ lekke vältimiseks. Täiendavaid meetmeid ei ole vaja võtta. ELi eeskirjade kohaselt kannab iga osaleja HKSi raames vastutust kuni selle üleandmiseni järgmisele osalejale. Lekke korral peaks otseselt mõjutatud osaline tagastama saastekvoodid ja maksma lekkinud CO₂ eest.
Vaja on täiendavaid meetmeid.

Palun täpsustage.
kuni 500 tähemärki


28. küsimus. Kuidas tuleks piiriülese CO₂ lekke korral, eelkõige seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenevate rahvusvaheliste kohustustega, määrata kindlaks vastutus ja aruandluskohustused riikide vahel?
ELi õigusaktides tuleks selgelt sätestada, et liikmesriik, kus leke füüsiliselt esineb, vastutab sellega seotud heitkogustest teatamise eest.
ELi õigusaktides tuleks selgelt sätestada, et aruandluse eest vastutab liikmesriik, kus CO₂ algselt koguti.
ELi õigusaktides tuleks selgelt kindlaks määrata vastutus, mis näitab, millisel liikmesriigil on lekete korral jurisdiktsioon ja vastutus taristu konkreetsete osade üle, kajastades rollide jaotust CO₂ transpordi ja säilitamise väärtusahelas.
Vastutus tuleks jagada asjaomaste liikmesriikide vahel, tuginedes eelnevalt kindlaks määratud ELi eeskirjale, kasutades lähenemisviisi, mida toetavad ELi tasandi suunised või koordineerimine.
• Asjaomaste liikmesriikide vahel tuleks sõlmida kahe- või mitmepoolsed lepingud.
• Ei oska öelda.


29. küsimus. Kas nõustute sellega, et tuleks kehtestada eeskirjad hädaolukorrale reageerimise kohta CO₂ juhusliku keskkonda sattumise korral torujuhtmevõrgust?
Jah, need on vajalikud.
Jah, need on vajalikud ka muude transpordivahendite puhul (st mitte ainult torujuhtmete puhul).
• Ei, need ei ole vajalikud.
• Ei oska öelda.

Milline oleks Teie arvates kõige sobivam tasand, millel tuleks kehtestada hädaolukorras tegutsemise eeskirjad CO₂ keskkonda juhusliku sattumise korral?
Sellised eeskirjad tuleks kehtestada ELi tasandil.
Sellised eeskirjad tuleks kehtestada riiklikul tasandil, tuginedes ELi tasandi põhimõtetele.
• Sellised eeskirjad tuleks kehtestada liikmesriigi tasandil.
• Sellised eeskirjad peaksid kehtestama taristuettevõtjad.
• Ei, selliseid eeskirju ei ole vaja.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ voo kvaliteedi standardimine ja kvaliteedijuhtimine

CO₂ voog on CO₂ kogumise protsessidest tulenev ainete voog. CO₂ ulatuslik piiriülene transport nõuab eri allikatest pärit CO₂ voogude käitlemist ja kogumistehnoloogiat ning eri transpordiliikide kaudu. Kehtivates ELi õigusaktides on sätestatud lubatud geoloogilise säilitamise kohtade heakskiitmise kriteeriumid ja menetlused. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivis on sätestatud, et igal üksikjuhul eraldi peab säilitamiskohtade jaoks vastuvõetav CO₂ voogude hulk koosnema „peamiselt süsinikdioksiidist“ ning et kõigi muude ainete kontsentratsioon peab olema allpool taset, mis i) kahjustaks säilitamiskoha või asjaomase transporditaristu terviklikkust, ii) kujutaks endast märkimisväärset ohtu keskkonnale või inimeste tervisele või
iii) rikuks ELi eeskirju[22]. Nullnetotööstuse määrusega tehakse komisjonile ülesandeks avaldada suunised, milles esitatakse CO₂ puhtuse ja CO₂ voogudes sisalduvate mikroelementide asjakohased tasemed, mille järgimisel CO₂ säilitamise projektid aitavad kaasa ELi sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele.
ELi õigusaktides ei ole siiski veel sätestatud üksikasjalikke nõudeid CO₂ kvaliteedi kohta (nt söövitavate koostisosade ja muude lisandite kohta) transpordi- või säilitamistaristu jaoks. Siiani on spetsifikatsioonid määratud juhtumipõhiselt peamiste transpordi ja hoidlate käitajate või saatjate poolt.

Tööstusliku süsinikumajanduse strateegia kohaselt on vaja kehtestada CO₂ miinimumkvaliteedi standardid, et tagada CO₂ takistamatu liikumine ja vältida turu killustumist. Komisjon on taotlenud, et Euroopa standardiasutused viiksid läbi uuringuid, et aidata kindlaks määrata asjakohased standardid.

30. küsimus. ELi tasandil töötab Euroopa Standardikomitee (CEN) välja CO₂ torujuhtmepõhise transpordi standardit, mille raames peaks töö lõppema 2026. aasta teises kvartalis. Kas nõustute, et CO₂ kvaliteedi miinimumstandardid ja spetsifikatsioonid aitavad kaasa järgmisele? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute iga järgmise väitega.

Keskkonnale või inimeste tervisele avalduva märkimisväärse ohu vältimine.






Asjaomase transporditaristu terviklikkuse kahjustamise vältimine.












Asjaomase säilitamiskoha terviklikkuse kahjuliku mõju vältimine.












Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


31. küsimus. Millised peaksid Teie arvates olema kõige olulisemad tegurid selgete CO₂ kvaliteedinõuete ja -standardite kehtestamiseks CO₂ võrkudes (hoidlad, torujuhtmed, terminalid)? Märkida võib mitu vastust.
Tagada CO₂ ohjamine ja vältida CO₂ lekkeid.
Vältida korrosiooni ja tagada süsteemi terviklikkus.
Tagada koostalitlusvõime CO₂ piiriülese transpordi ja transpordiliikide vahel.
Piirata tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu kulusid ning taristu kasutajate tegevuskulusid.
Toetada seadmete tootmise laiendamist. Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ transport seob kogumiskohad säilitamis- või kasutamisrajatistega. See võib hõlmata mitut erinevat taristuvara, st nii torujuhtmetransporti kui ka muid transpordiliike (laevad, raudtee, maanteetransport, kogumisterminalid, st ühine taristu, mis kogub CO₂ vooge mitmest heiteallikast, sadamarajatised jne).

32. küsimus. Kui erinevad CO₂ vood tööstusprotsessidest ja tulevikus otse atmosfäärist (CO₂ kogumine otse atmosfäärist) transporditaristus segunevad, võib CO₂ kvaliteet muutuda. Kuidas peaksid CO₂ kvaliteedinõuded olema täidetud, et tagada CO₂ kvaliteedi vastuvõetavus kogu transpordi ajal (st ilma seadmeid kahjustamata) ja taskukohasus?
Peaks olema kogu CO₂ väärtusahelas sama (alates kogumisest kuni kogumisest kuni mittetorujuhtmepõhise transpordi ja/või torujuhtmetranspordi (sealhulgas terminalid) kuni säilitamise ja/või utiliseerimiseni).
Peaks olema sama ühendatud CO₂ torujuhtmevõrgus.
Peaks olema sama ühendatud CO₂ torujuhtmevõrgus ja torujuhtmetega otse ühendatud taristus (nt terminalides).
Võib omavahel ühendatud CO₂ torustiku eri punktides varieeruda.
Võib CO₂ transporditaristu eri punktides erineda (näiteks sõltuvalt transpordiliigist).
Ei oska öelda.


Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


33. küsimus. Kuidas tuleks Teie arvates tagada, et CO₂ kvaliteet vastab CO₂ torujuhtmevõrgus kohaldatavatele kvaliteedinõuetele?
CO₂ spetsifikatsioonid tuleks kehtestada süsteemi kõige tundlikuma komponendi (transpordiliik, säilitamiskoht, CO₂ kasutaja jne) alusel, olenemata asjaomasest mahust või spetsifikatsioonist.
Süsteemi terviklikkust ja ohutust (nt korrosiooni vältimist) ohustavate CO₂ voogude spetsifikatsioonide haldamise eest peaksid vastutama heitetekitajad, kes sisestavad CO₂ transporditaristusse.
Põhimõtteliselt tuleks lubada selliste CO₂ voogude omadusi, mis ei ohusta süsteemi terviklikkust ega ohutust. Süsteemi kasutajad või transpordiliigid, kes ei saa sellist konkreetset CO₂ voo spetsifikatsiooni kasutada, vastutavad selle haldamise eest.
Võrguettevõtjad peaksid vastutama kõigi kasutajate kulude eest ja neid kandma. Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


34. küsimus. Mil määral tuleks teave CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu kvaliteedinõuete kohta teha üldsusele kättesaadavaks?
• Täielikult. Üldsus peab olema kindel, et spetsifikatsioonid on põhjendatud. Seepärast tuleks neile kättesaadavaks teha teave alusuuringute kohta. Kui soovime liikuda stabiilsete ja usaldusväärsete spetsifikatsioonide suunas, ei saa teadusuuringud olla edukad.
• Osaliselt. Teave alusuuringute kohta on asjakohane ainult standardiorganisatsioonide jaoks, kellel on juba sellele teabele juurdepääs. Kui teave CO₂ voo spetsifikatsioonide kohta on kindlaks määratud, on see üldsuse jaoks piisav.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki



35. küsimus. Kuidas saaks Teie arvates edendada koostööd ja andmevahetust seoses CO₂ kvaliteeti käsitlevate operatiiv- ja uurimisalaste teadmistega? Palun põhjendage.
kuni 500 tähemärki


36. küsimus. Millised on Teie arvates kõige kulutõhusamad puhastusnõuded kogu CO₂ väärtusahelas? Palun põhjendage.
kuni 500 tähemärki


Erinevate tööstusprotsesside (ja tulevikus CO₂ kogumine otse atmosfäärist) CO₂ voogude segamine on oluline CO₂ kulutõhusa transpordi optimaalseks kavandamiseks, kuna eri CO₂ voogudes on erinevad lisandite kontsentratsioonid, mida tuleks hallata. Erilist tähelepanu tuleks pöörata CO₂ keskustele ja muule ühisele taristule, mis kogub CO₂ erinevatelt tööstusheite tekitajatelt.

37. küsimus. Millised meetmed võiksid Teie arvates kõrvaldada võimalikud tehnilised tõkked, kui CO₂ vood on segatud, võimaldades samal ajal CO₂ takistusteta transporti eri taristuvarades ja transpordiliikides? Palun põhjendage.
kuni 500 tähemärki


Gaasi ja vesiniku turgu käsitlevates ELi õigusaktides (gaasidirektiiv ja -määrus) on sätestatud käitajate ja riiklike reguleerivate asutuste vaheline koostöö, et tagada takistamatu piiriülene gaasi- ja vesinikuvoog, võttes arvesse (võimalikke) erinevusi nende gaaside kvaliteedis või erinevusi nende spetsifikatsioonides.
Lahendused võivad hõlmata operatiivtegevust, tehnilisi meetmeid ja taristu kohandamist. Õigusaktidega tagatakse, et saavutatakse kokkulepped vajalike meetmete rakendamise kulude jagamise kohta.
38. küsimus. Milliseid meetmeid oleks Teie arvates vaja, tagamaks, et erinevused CO₂ kvaliteedis või kvaliteedinõuetes ei põhjustaks CO₂ piiriülese transpordi katkemist? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute iga järgmise meetmega.

Piiriülestes ühenduspunktides kohaldatavad CO₂ kvaliteedinõuded peavad kokku leppima mõlemal pool piiri asuvad käitajad.












Piiriülestes ühenduspunktides kohaldatavad kohustuslikud CO₂ kvaliteedinõuded on vajalikud, et tagada takistamatu piiriülene CO₂ voog.






























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


4. Konkurentsivõimelise ja kulutõhusa CO₂ väärtusahela tekke toetamine

Konkurentsitingimused CO₂ väärtusahelas


































55
39. küsimus. Milliseid konkurentsitingimusi eeldate olevat CO₂ väärtusahela eri osades? Palun märkige, kas ja mil määral nõustute iga järgmise väitega.





































Säilitamiskohtade arendamiseks sobivate ettevõtete arv on väike.












CO₂ geoloogilise säilitamise võimalused ei ole paljudes ELi osades kergesti kättesaadavad. Kui säilitamisvõimalused on piiratud, on hoidlate käitajatel märkimisväärne turuvõim.






























CO₂ laevatransport on tõenäoliselt tõhusa konkurentsiga tegevus.












CO₂ maanteetransport on tõenäoliselt tõhusa konkurentsiga tegevus.












CO₂ raudteetransport on tõenäoliselt tõhusa konkurentsiga tegevus.












Juurdepääsutingimused CO₂ torujuhtmetele

Mõned arvavad, et CO₂ võrgud on loomulikud monopolid[23]. See tähendab, et CO₂ võrgu ettevõtjatel võib olla turuvõim kehtestada oma võrgu kasutamise tariifid konkurentsivõimelisest tasemest oluliselt kõrgema hinnaga.

CO₂ võrkude puhul nõutakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artiklis 21, et liikmesriigid tagaksid CO₂ torujuhtmetele läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kolmandatele isikutele, täpsustamata, kuidas seda praktikas teha, ning jätmata liikmesriikidele selles küsimuses laia kaalutlusruumi.

ELi elektri-, vesiniku- ja gaasiturgudel saab võrgutariife reguleerida. Need tariifid peaksid kajastama võrguettevõtjate kulusid ja pakkuma asjakohaseid stiimuleid muu hulgas tõhususe suurendamiseks, turgude integreerimise edendamiseks ja tõhusate investeeringute toetamiseks.







































58
40. küsimus. Milliseid meetmeid, kui üldse, on vaja CO₂ võrkude tariifide kehtestamise paremaks korraldamiseks? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

Kulutõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate tariifide tekke toetamiseks piisab juurdepääsutingimuste ühtlustamisest. Tariifitasemed võib siiski kindlaks määrata CO₂ võrgu ettevõtjate ja kasutajate vaheliste läbirääkimiste käigus.










































Lisaks juurdepääsutingimustele tuleb CO₂ torujuhtmete tariifide taset reguleerida riiklikul tasandil.
























Lisaks juurdepääsutingimustele tuleb CO₂ torujuhtmete tariifide taset reguleerida ELi tasandil.


















Torujuhtmetranspordi juurdepääsutingimusi ja tariife tuleks testida ja pakkuda turgudele turutestide abil, mida nimetatakse turunõudluse hindamise ja võimsuse jaotamise menetluseks[24].











































Tariifide kehtestamine ei tohiks moonutada konkurentsi torujuhtmete ja muude CO₂ transpordivahendite vahel.






Kuna torujuhtmed on pikaajalised investeeringud, tuleks võrguettevõtjaid kaitsta võrgu kasutajate lahtiühendamise ohu eest enne võrguühenduse amortiseerimist.






























Tariif, mida iga kasutaja maksab, peaks kajastama kulusid, mida kasutaja süsteemi jaoks kannab (võrgu arendamine järgib ainult majanduslikke põhimõtteid).






























Võrgutariife peaks olema võimalik struktureerida nii, et need kajastaksid muid kriteeriume peale puhta majandusliku tõhususe (nt võrdsete võimaluste eeskirjad teatavate tööstusharude ühendamisel, välditud heitkogused jne).










































Selleks et tagada võrdne juurdepääs CO₂ torujuhtmetele, on vaja








kehtestada ka juurdepääsueeskirjad CO₂ terminalidele (st ühised taristuvarad, mis koguvad CO₂ vooge mitmest heiteallikast ja töötlevad seda edasiseks transpordiks või säilitamiseks).


















Huvide konfliktide vältimine CO₂ turul

Mõned arvavad, et CO₂ võrgud on loomulikud monopolid. Kui võrguettevõtjad on vertikaalselt integreeritud üksused, võivad need vertikaalselt integreeritud üksused diskrimineerida konkurente, mis võib takistada turule sisenemist ja põhjustada konkurentsiväliseid turutulemusi.

CO₂ võrkude puhul nõutakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artiklis 21, et liikmesriigid tagaksid CO₂ torujuhtmetele läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kolmandatele isikutele, täpsustamata, kuidas seda praktikas teha, ning jätmata liikmesriikidele selles küsimuses laia kaalutlusruumi.

ELi elektri-, vesiniku- ja gaasiturul tähendab ühtlustamise praegune tase, et on kehtestatud eeskirjad, millega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs, suurendatakse läbipaistvust, vähendatakse diskrimineerimise ohtu ja kõrvaldatakse diskrimineeriva käitumise ajendid.







































63
41. küsimus. Kas on vaja kehtestada meetmed, et tagada tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs CO₂ võrkudele? Mida sellised meetmed peaksid hõlmama? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
sätted, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu riigi tasandil, on selle ohu ohjamiseks siiski piisavad.






Diskrimineeriv käitumine on märkimisväärne oht, eriti kui CO₂ võrgud on vertikaalselt integreeritud tootmisahela järgmise etapi kasutajatega, näiteks hoidlate käitajatega.






























Diskrimineeriv käitumine on märkimisväärne oht, eriti kui CO₂ võrgud on vertikaalselt integreeritud tootmisahela eelmise etapi kasutajatega, näiteks heitetekitajatega.






























Diskrimineeriv käitumine kujutab endast märkimisväärset ohtu.
Vajame rohkem eeskirju, et tagada CO₂ turgude konkurentsivõime.
























Selleks et tagada kolmandate isikute tõhus juurdepääs CO₂ torujuhtmetele, on vaja kehtestada juurdepääsueeskirjad ka käitistele, mis on








torutranspordi abiseadmed või mida on vaja torujuhtme süsteemi sisenemiseks või sealt väljumiseks (näiteks CO₂ vedeldamis- ja puhastusseadmed ning terminalid).






42. küsimus. Milliseid järgmistest CO₂ torujuhtmeid käsitlevatest eeskirjadest peate vajalikuks, et tagada CO₂ turgude konkurentsivõime? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.
Eeskirjad, mille eesmärk on vältida ristsubsideerimist eelnevatele või järgnevatele tegevustele.






Reguleeritud, kulupõhised tariifid CO₂ võrkudele.












Võrgu tegevus tuleks delegeerida eraldiseisvale juriidilisele isikule, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada jõustamist (need tegevused peaksid olema eraldatud muudest CO₂ väärtusahela tegevustest).




































Asjakohased CO₂ võrkude eraldamise eeskirjad, mis on sarnased elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrkude suhtes juba kohaldatavate eeskirjadega.
























Me peaksime kasutama võimalust korraldada tööstust algusest peale, et vältida diskrimineerimist. Tuleks keelata struktuursed ühendused CO₂ võrkude ning eelnevate ja järgnevate etappide võrgu kasutajate vahel.



















































Selleks et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs torujuhtmetele, on vaja kehtestada ka mõned eeskirjad käitistele, kus CO₂ siseneb CO₂ torujuhtme süsteemi või väljub sellest teistesse transpordiliikidesse.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Juurdepääsutingimused CO₂ säilitamisele

Mõnede andmete kohaselt on CO₂ säilitamisvõimsus väike ja asjaomase tööstusharu turule sisenemise tõkked
[25] suured. Selle tulemusel tekib tõenäoliselt olukord, kus säilitamisvõimsuse ja sisestuse hinnad on konkurentsivõimelisest tasemest tunduvalt kõrgemad.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artikli 21 kohaselt peavad liikmesriigid tagama kolmandatele isikutele läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu CO₂ säilitamisele. Selles ei täpsustata siiski, kuidas seda praktikas teha, ja antakse liikmesriikidele selles küsimuses ulatuslik kaalutlusõigus.

ELi elektri-, vesiniku- ja gaasiturgudel tähendab praegune ühtlustamise tase, et on kehtestatud eeskirjad, millega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs taristule, mis on oluline nende turgude nõuetekohaseks toimimiseks. Selle taristu hulka kuuluvad veeldatud maagaasi ja vesinikuterminalid ning suuremahulised maa- alused maagaasi- ja vesinikuhoidlad.

























70
43. küsimus. Kas on vaja kehtestada meetmed, et tagada tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs CO₂ säilitamisele? Mida sellised meetmed peaksid hõlmama? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

märkimisväärselt erinev. Kõik meetmed peaksid seda tegelikkust pragmaatiliselt kajastama.






44. küsimus. Milliseid järgmistest eeskirjadest peate vajalikuks, et tagada CO₂ säilitamise turgude konkurentsivõime? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

säilitamiselt muudele tegevustele.






CO₂ säilitamise tegevus tuleks delegeerida eraldiseisvale juriidilisele isikule, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada jõustamist (need tegevused peaksid olema eraldatud muudest CO₂ väärtusahela tegevustest).










































Me peaksime kasutama võimalust korraldada tööstust algusest peale, et vältida diskrimineerimist. Tuleks keelata struktuurilised seosed CO₂ säilitamise ja eelneva etapi tegevuse vahel.






























Kombineeritud transpordi- ja hoiustamisteenuste pakkumised võivad kaasa tuua seotuse mõju ja konkurentsivastased turutulemused.
























Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Biogeense CO₂ arvestus

Taastuvenergia direktiivi (RED III)[26] ning süsiniku püsiva eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrusega (CRCFi määrus)[27] on kehtestatud sertifitseerimismehhanismid vastavalt kogutud ja kasutatud biogeense CO₂ jaoks taastuvkütuste tootmisel ning CO₂ sidumise arvestamiseks. Negatiivse heite tehnoloogia ja ringluse tõhususe tagamiseks on biogeense CO₂ sertifitseerimine oluline, et kontrollida, kas biomassi hangitakse kestlikult. ELi raamistik ei sisalda praegu biogeense CO₂ ühtlustatud sertifitseerimismehhanismi, mis hõlmaks kõiki CO₂ kasutus- ja säilitamisviise, sealhulgas neid, mis hõlmavad mittepüsivaid tooteid.

45. küsimus. Kuidas näete kogu ELi hõlmava ühtlustatud sertifitseerimissüsteemi loomist biogeense CO₂ jaoks kõigi kasutusviiside (nt kütused, materjalid, kemikaalid) puhul? Palun põhjendage oma vastust.
Ühtlustatud sertifitseerimissüsteem on oluline järjepidevuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks kogu ELis.
See oleks kasulik ainult konkreetsetele sektoritele, sest kõigile sobiv lähenemisviis ei pruugi olla asjakohane.
Vaja on täiendavat analüüsi.
Ühtlustatud süsteem tooks vähe kasu.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Juhul kui CO₂ vood on segatud fossiilsetest, biogeensetest või atmosfääriallikatest, võib nõuda jälgitavust, et võtta täpselt arvesse CO₂ sidumist.

46. küsimus. Kas Teie arvates on vaja ELi tasandil ühtlustatud jälgimismeetodit, et tagada eri allikatest (fossiilsetest, biogeensetest, atmosfäärist) pärit CO₂ täpne arvestus? Palun põhjendage oma vastust.
Jah, eelistatud meetod oleks ühtlustatud massibilansi meetod, mida kohaldatakse kogu võrgus ja kõigil viisidel.
Jah, eelistatud meetod oleks üksikute heiteallikate ühtlustatud seire, mida kohaldatakse kogu võrgus ja kõigil viisidel.
Jah, eelistatud meetod oleks ühtlustatud jälgitavussüsteem, mis ühendab massibilansi lähenemisviisi üksikute heiteallikate seirega kogu võrgus ja kõigil viisidel.
Ei, kehtivate õigusaktidega (III taastuvenergia direktiiv ja CRCF) kehtestatud jälgitavusmeetodid on piisavad.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


5. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise arenguga seotud riskide vähendamine
Tarneahelaülese riski rahastamine ja riskide vähendamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames

ELi eeskirjade kohaselt kannab iga osaleja HKSi raames vastutust kuni selle üleandmiseni järgmisele osalejale. Lekke korral peaks otseselt mõjutatud osaline tagastama saastekvoodid ja maksma lekkinud CO₂ eest.

Samal ajal on olemas kaudsed finantsriskid. Turuosalised peavad ostma transporditaristu võimsuse kogutud CO₂ transportimiseks ja selle säilitamiseks vajaliku säilitamisvõimsuse. Seisaku (teenuse katkemise) korral (olenemata sellest, kas leke avastati või mitte), puutuvad turuosalised kokku finantsriskidega: kui nad peavad CO₂ atmosfääri laskma, vastutavad nad HKSi kulude eest. Sõltuvalt oma lepingulisest olukorrast võib neil olla vaja jätkata ka taristu võimsuse eest tasumist, mis ei ole enam kättesaadav (nt „võta või maksa“ lepingu alusel).
47. küsimus. Milline on Teie arvates parim viis sellise ahelaülese riski käsitlemiseks? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.

reservi, mis toimiks puhvrina õnnetustest ja teenusekatkestustest tulenevate CO₂ heite ülekandumise kulude vastu.






Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ transporditaristu rahastamine ja riskide vähendamine

48. küsimus. Kogutud CO₂ transportimiseks püsivatesse säilitamiskohtadesse või edasise kasutamise kohtadesse on vaja luua uus CO₂ torujuhtmetaristu. Siiski on olemas ilmsed riskid, mis võivad aeglustada selle arengut. Kas nõustute, et CO₂ torujuhtmete taristu rahastamisel on järgmised riskid? Palun märkige oma seisukoht iga väite kohta.








































.
Muu, täpsustage kuni 500 tähemärki


49. küsimus. Kas nõustute, et piiriülese CO₂ torujuhtmetaristu arendamise rahastamine võib tekitada rohkem probleeme kui riikliku CO₂ torujuhtmetaristu rahastamine? Märkida võib mitu vastust.
Jah, kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik.
• Jah, kohaldatavate õigusraamistike erinevuste tõttu.
• Jah, turukorralduse erinevuste tõttu.
Jah, kuna ELi õigusraamistikku ei rakendata koordineeritult (nt erinevused võrgule juurdepääsu eeskirjades ja tariifide reguleerimises).
Ei
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


50. küsimus. Kas vajaliku CO₂ transporditaristu arendamiseks on vaja rahalisi ja mitterahalisi riskide vähendamise meetmeid?
Jah, on küll.
Jah, kuid ainult turu käivitamiseks. Põhimõtteliselt peaks väärtusahel end ise ära tasuma.
• Ei, turud suudavad vajalikke investeeringuid ise teha.
• Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Milline oleks Teie arvates selleks vajalik ajavahemik?
Varases kasvuetapis kuni ligikaudu 2035. aastani.
• Pikendatud käivitusfaasis kuni ligikaudu 2040. aastani.
Pärast 2040. aastat.
• Vaja oleks pidevat toetust.
• Ei oska öelda.


Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Millist CO₂ transpordivara oleks vaja toetada, et neid Euroopas arendataks? Palun märkige oma seisukoht iga asjaomase transpordivara liigi kohta.
















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


51. küsimus. Millised oleksid Teie arvates asjakohased vahendid ja meetmed, et leevendada võimalikke riske CO₂ torujuhtmete, sealhulgas piiriüleste torujuhtmete arengule? Palun märkige oma seisukoht iga vahendi/meetme kohta.
Mis tahes rahalist toetust tuleks rahastada CO₂ või energiasüsteemi siseselt (nt võrgu kasutajatariifid).








Kui antakse otsest rahalist toetust, tuleks seda anda torujuhtmevõrgu kasutajatele, mitte torujuhtmete käitajatele. Torujuhtmete käitajad võivad sellest toetusest loomulikult kaudselt kasu saada, kui võrgu kasutajad on valmis võrguteenuste eest maksma.




















Abi tuleks anda otse torujuhtmete käitajatele.









Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


52. küsimus. Millised oleksid Teie arvates asjakohased meetmed, et võimaldada vajalike CO₂ torujuhtmete arendamist, eeldades, et neid rahastatakse siseselt CO₂ või energiasüsteemidest? Palun märkige oma seisukoht iga meetme kohta.

(nt riikliku üksuse võimsuse reserveerimine, riigigarantiid mahuriskide kindlustamiseks).






Võrguettevõtjad, kes kannavad võrguvarade kasutuskõlbmatuks muutumise riski, kui kasutajad on lahti ühendatud.
























Piiriülesed kulude jaotamise mehhanismid, et võimaldada piiriülese taristu rahastamist.


















Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


CO₂ säilitamiskohtadesse tehtavate investeeringute rahastamine ja riskide vähendamine

Kooskõlas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artikliga 19 võivad liikmesriigid otsustada, et CO₂ säilitamisega tegelevatelt käitajatelt nõutav rahaline tagatis esitatakse maksuna iga säilitatud CO₂ tonni kohta [28]. Selline kord võib vähendada CO₂ säilitamiskohtadesse investeerijate algkulusid. Piiriülese koostööga võiksid liikmesriigid veelgi vähendada direktiivi kohaselt investoritele ette nähtud finantstagatis- ja finantsmehhanismi summat, vähendades samal ajal riski oma maksumaksjatele.







































85
53. küsimus. Millised oleksid kõige kulutõhusamad ja asjakohasemad vahendid, et vähendada CO₂ säilitamiskohtadesse investeerijatelt nõutava rahalise tagatise ja finantsmehhanismi summat, tagades samal ajal CO₂ säilitamislubasid väljastavatele liikmesriikidele võimalikult väikese riski? Palun märkige oma seisukoht iga vahendi kohta.

finantstagatisvahendisse, mille on sõlminud EMP liikmesriigid, kes sõltuvad oma kliimaeesmärkide saavutamisel süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest.












Säilitamiskohtade käitajate osamaksed kommertskindlustuskaitsesse, mis on kaetud kogu EMPd hõlmava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise finantstagatisvahendiga, mida rahastavad liikmesriigid, kes sõltuvad oma kliimaeesmärkide saavutamisel süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest.






















































Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


Turu läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamine

Praegu peetakse süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise väärtusahelas investeerimisriske sageli suureks. Uute ja olemasolevate projektide, taristu ja kogumiskäitiste suhtes valitseb ilmne usalduse ja prognoositavuse puudumine.

Koordineerimisprobleemid kogu väärtusahelas näivad samuti soodustavat CO₂ taristusse tehtavate investeeringute aeglustumist. Seda silmas pidades võivad vahendid ja meetmed, mis aitavad parandada turu läbipaistvust ja tagada koordineerimise, suurendada investeeringute prognoositavust ja turvalisust.

Üks tööstusliku süsinikumajanduse strateegia eesmärke on töötada 2026. aastaks välja CO₂ transpordi- või säilitamisteenuste nõudluse hindamise ja koondamise platvorm. Eesmärk on viia heitetekitajate kogutud CO₂ kogused vastavusse transpordi- ja säilitamisteenuse osutajatega ning suurendada turu läbipaistvust.
Platvormi arendamine võib tugineda AggregateEU[29] positiivsetele kogemustele. Samal ajal tuleks arvesse võtta tekkiva CO₂ taristu ja turu eripära.

Järgmiste küsimuste eesmärk on hinnata, kas tärkava CO₂ turu jaoks on vaja kehtestada toetusmeetmed ja kas need meetmed võiksid olla kogu ELi hõlmava platvormi vormis. Nende küsimuste eesmärk on ka mõista, millised konkreetsed funktsioonid võiksid turgu ja eelkõige väiksemaid turuosalisi paremini toetada, et nad saaksid oma ärijõudu ära kasutada.

54. küsimus. Milline olemasolevatest platvormidest võiks Teie arvates olla eeskujuks CO₂ platvormi loomisel?
Sobitamise ja koondamise platvorm (nt AggregateEU ja vesinikumehhanism [30]), mis ühendab turul tegutsevaid müüjaid ja ostjaid.
Läbilaskevõime reserveerimisplatvorm (nagu PRISMA, gaasisüsteemi enampakkumisplatvorm või piirkondlik broneerimisplatvorm),[31] mis suudab pakkuda säilitamis- ja/või transporditaristu võimsust turul (esmane ja järelturg).
Võimsuse läbipaistvuse platvorm (nagu Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku läbipaistvusplatvorm),[32] mis annab koordineeritud ja läbipaistval viisil teavet võimsuse ja voogude kohta.
• Mitte ükski eespool nimetatutest.
• Ei oska öelda.
Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki


55. küsimus. Millised funktsioonid peaksid Teie arvates sellisel CO₂ platvormil olema? Märkida võib mitu vastust.
Suurendada turu läbipaistvust ning praeguse ja tulevase pakkumise (kogutud CO₂ kogused) ja nõudluse (CO₂ säilitamise võimsus ja kasutamine) nähtavust.
Anda teavet torujuhtme taristule juurdepääsu tingimuste kohta.
Parandada CO₂ väärtusahelas koordineerimist, et toetada lõplikke investeerimisotsuseid ja riskide vähendamist (taristu) investeeringute puhul, hõlbustades kontakte heitetekitajate, transporditaristu käitajate ja hoidlate käitajate vahel; heitetekitajate salvestusnõudluse vastavusse viimine hoidlate käitajate tarnepakkumistega (aja ja asukoha poolest) jne.
Anda teavet, et hõlbustada CO₂ taristu kavandamist, kogudes teavet CO₂ torujuhtmete ja säilitamisvõimsuse vajaduste ja kättesaadavuse kohta.
Väikeste (väiksemate) CO₂ heite tekitajate (nt VKEd) kogutud CO₂ kogumaht, et aidata neil transpordile ja säilitamisele juurde pääseda.
• Toetada vastastikku ühilduvate kaubeldavate võimsustoodete teket.
• Toetada CO₂ säilitamis- ja transpordivõimsuse jaotamist.
Toetada juba lepingujärgse säilitamis- ja transpordivõimsuse järelkauplemist.
Toetada CO₂ säilitamis- ja transpordivõimsuse jaotamise sünkroniseerimist, et aidata ühtlustada lõplikke investeerimisotsuseid kogu väärtusahelas.
Ei oska öelda.

Muu, täpsustage.
kuni 500 tähemärki



56. küsimus. Palun laadige üles kõik tõendavad dokumendid, mis Teie arvates võivad olla selle avaliku konsultatsiooni küsimustikuga hõlmatud küsimuste kontekstis asjakohased.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid


Kontakt: [email protected]


20. Kehtivate ELi õigusaktide (HKSi direktiiv, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv ja nullnetotööstuse määrus) kohaselt esitavad liikmesriigid turuosalistelt kogutud teabe CO₂ heite tekitajate asukoha ja CO₂ heitkoguste mahu kohta, samuti potentsiaalsete CO₂ neeldajate kohta (hoidlate sisestusvõimekus, võimalik asukoht).
21. Komisjoni delegeeritud määrus: ühishuviprojektide ja vastastikuse huvi projektide liidu nimekiri, C/2023
/7930 final, 28. november 2023, EUR-Lex - C(2023)7930 - ET - EUR-Lex.
22. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi kohaselt peavad käitajad tõendama, et CO₂ voog sobib ohutuks ja püsivaks säilitamiseks. Direktiivis on sätestatud lubade andmise kord, sealhulgas nõuded selliste säilitamiskohtade valimiseks, mis tagavad, et puudub märkimisväärne lekke- või kahjustumise oht keskkonnale või inimeste tervisele.
23. Nt Adrien Nicolle, Diego Cebreros, Olivier Massol, Emma Jagu Schippers: „CO₂ torujuhtme süsteemide modelleerimine: lähenemisviis süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise reguleerimisele“; Banet, Catherine, „Süs inikdioksiidi kogumise ja säilitamise turukujunduse võimalused Euroopas: CO₂ transpordi ja säilitamise reguleerimine“, märts 2025, CERRE, CERRE_Market-Design-Options-for-CCS-in-Europe_final-.pdf.
24. Turunõudluse hindamise ja võimsuse jaotamise menetlus on protsess, mida tavaliselt juhib taristuettevõtja ja mis koosneb tavaliselt kahest etapist: taristu võimsuse eesmärgil turu nõudluse avatud hindamine ning sellele järgnev võimsuse jaotamine ja müük.
25. Banet, Catherine, „Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise turukujunduse võimalused Euroopas: CO₂ transpordi ja säilitamise reguleerimine“, märts 2025, CERRE, CERRE_Market-Design-Options-for-CCS-in- Europe_final-.pdf; ENTEC: ELi määrus CO₂ transpordi ja säilitamise turu arendamise kohta, mai 2023, eu regulation for the development of the market for-MJ0523015ENN (3).pdf; CO₂ säilitamisressursid ja nende arendamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri käsiraamat süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise kohta, detsember 2022, CO₂ säilitamisressursid ja nende arendamine - analüüs - Rahvusvaheline Energiaagentuur
26. 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta; direktiiv - EL - 2023/2413 - ET - taastuvenergia direktiiv - EUR-Lex.
27. 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks; määrus - EL - 2024
/3012 - ET - EUR-Lex.
28. Üksikasjalikum teave ja taustteave: https://climate.ec.europa.eu/document/download/9a6b221d-642e- 499e-a5a0-298ce1068b21_en?filename=ccs-implementation_gd4_en.pdf.
29. AggregateEU koondab ELi ja energiaühenduse osalisriikide ettevõtete gaasivajaduse ning sobitab selle vajaduse konkurentsivõimeliste tarnepakkumistega. Pärast nõudluse ja pakkumise ühitamist on ettevõtjatel võimalus sõlmida gaasitarnijatega kas individuaalselt või ühiselt vabatahtlikult ostulepinguid. Koostöö on eriti kasulik väiksematele ettevõtetele ja sisemaariikide ettevõtjatele, kellel on piiratum juurdepääs rahvusvahelistele turgudele või väiksem läbirääkimispositsioon. Need ettevõtjate ja gaasitarnijate vahelised ostulepingud on vabatahtlikud ja neid ei reguleeri AggregateEU.
30. Vesinikuturu arendamise toetusmehhanism
31. PRISMA European Capacity Platform GmbH, Euroopa juhtiv gaasi tootmisvõimsuse kauplemisplatvorm; g aasisüsteemi enampakkumisplatvorm (GSA); piirkondlik broneerimisplatvorm (Regional Booking Platform).
32. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik - läbipaistvusplatvorm.