Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Keskkonnaamet

Meie 21.11.2025 nr 7-1/94-14

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse

04.01.2024 korraldusega nr 2. Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu

koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamu püstitamiseks, samuti

juurdepääsu, tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning

servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Juurdepääs Spordi tn 9a kinnistule

tagatakse läbi Spordi tn 9 kinnistu (munitsipaalomandis). Planeeringuala suurus on

ca 902 m2.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2024 (Võsu alevik Spordi tn 9a).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp

vallavanem

Saata: Päästeamet

Lisa: Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang

Janika Merisalu +372 505 1127

[email protected]

VÕSU ALEVIKUS SPORDI TN 9A KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

1. Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Võsu aleviku

Spordi tn 9a kinnistu (katastritunnus 92201:003:0220) detailplaneeringule. Detailplaneering on

algatatud Haljala Vallavalitsuse 04.01.2024 korraldusega nr 2. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamu püstitamiseks, samuti juurdepääsu,

tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning servituutide seadmise

vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeringuga soovitakse väiksema, olemasoleva 44 m²

ehitisealuse pinnaga hoone asendamist suurema elamuga (ehitusalune pind 150 m²) ja abihoone

ehitamist.

Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju,

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas

detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH

algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb

küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu

põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks koostatakse KSH eelhinnang. Detailplaneeringuga

kavandatav tegevus jääb Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa

linnualale (RAH0000089) ja Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601).

PlanS § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui

asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud, et

vallavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele

ehitamisel. Seetõttu on Spordi tn 9a maaüksusel asuvate ehitusloakohustuslike hoonete

püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Käesoleva planeeringuala kohta kehtib

Vihula Vallavolikogu 13. augustil 2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering

(joonis nr 1).

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Joonis nr 1. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisest.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus.

Haljala vallas Võsu alevikus asuva Spordi tn 9a (katastritunnus 92201:003:0220) katastriüksuse

sihtotstarve on 100% elamumaa ning pindala on 902 m2. Katastriüksus asub Võsu aleviku

tiheasustusala idaosas.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Natura

2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Kinnistu taimestik ja loomastik on inimtegevusest

mõjutatud. Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge

radooniriskiga alale. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8

kohaselt asub Spordi tn 9a kinnistu uues külaosas, mille täpsemad ehitus- ja

planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7. Planeeringualal ei ole

kehtivaid detailplaneeringuid. Juurdepääs Spordi tn 9a kinnistule on kagu poolt ning tagatud

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Spordi tänavalt läbi Spordi tn 9 kinnistu või Luha tn 8 kinnistu. Ehitisregistri andmetel asub

Spordi tn 9a kinnistul 1-korruseline 44 m² ehitisealuse pinnaga elamu. Planeeringuala loodeosas

paiknevad elektrimadalpinge maakaablid, millest üks on Rakvere tee 12a ja teine kaabel Spordi

tn 9a elektrivarustuseks. Planeeringuala põhjaosas asuvad kinnistu omanikule kuuluv

veetorustik ning Võsu aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud. Planeeringuala läbib lõunaosas

Telia Eesti AS-ile kuuluv sidemaakaabel.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub Spordi tn 9a kinnistu elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal, tiheasustusalal,

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Vihula valla

üldplaneeringuga määratakse, et tiheasustusaladel on edaspidi uute moodustatavate

väikeelamute kruntide minimaalseks suuruseks 1000 m² (Vihula valla üldplaneeringu ptk 11).

Spordi tn 9a kinnistu on varasemalt hoonestatud, kuid selle pindala on väiksem kui krundi

minimaalne suurus. Detailplaneeringuga krundi pindala ei suurendata.

3. Kontaktvöönd

Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (joonis nr 2). Planeeringuala

naaberkinnistud on Rakvere tee 12a (katastritunnus 92201:003:0250), Luha tn 2 (katastritunnus

92201:003:0580), Luha tn 4a (katastritunnus 92201:003:1620), Luha tn 4 (katastritunnus

92201:003:1230), Luha tn 6 (katastritunnus 92201:003:1240), Luha tn 8 (katastritunnus

92201:003:1420), Spordi tn 9 (katastritunnus 92201:003:0007), Spordi tn 7 (katastritunnus

88701:001:0974) ja Rakvere tee 12 (katastritunnus 92201:003:0150).

Algatatud on põhjapoolse naaberkinnistu Luha tn 2 detailplaneering, mille eesmärk on kinnistu

sihtotstarbe muutmine ärimaast elamumaaks koos ehitusõiguse määramisega. Idapoolsetel

kinnistutel Luha tn 4 ja Luha tn 6 asuvad kahekorruselised 8-korteriga elamud. Lähim neist

paikneb 50 meetri kaugusel planeeringualast. Nendest lõuna pool Luha tn 8 kinnistul asuvad

garaažiboksid (elamumaa). Nende vahelt, Spordi tänava poolt toimub olemasolev juurdepääs

Spordi tn 9a kinnistul paiknevale elamule. Kagu pool paikneb Spordi tn 9 kinnistu, millel on

endise tootmishoone vundament. Lõuna poolt piirneb planeeringuala Rakvere tee 12

hoonestamata kinnistuga (elamumaa), sellest edasi kontaktvööndi kaugemas lõunaosas asuvad

pereelamute kinnistud. Planeeringualast lääne pool asub väiksema üksikelamuga Rakvere tee

12a kinnistu ja selle kõrval hoonestamata Rakvere tee 14 kinnistu (elamumaa). Kontaktvööndis

asuvad enamuses elamumaa sihtotstarbega maaüksused või on maa-alad hoonestamata.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis nr 2. Detailplaneeringu kontaktvööndi joonise maakasutuse skeem.

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti juurdepääsu, tehnovõrkude ja

-rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine. Detailplaneeringu koostamisel jääb krundi piir võrreldes olemasoleva

kinnistu piiriga samaks ning planeeringuala suuruseks on 902 m². Detailplaneeringu lahendus

näeb ette Spordi tn 9a olemasoleva elamu asendamist suurema elamu ja abihoonega (joonis

nr 3). Detailplaneeringu koostamisega määratakse ka ehituslikud ja arhitektuurilised

tingimused. Soovitakse ka tehnovõrkude ja rajatiste määramist krundil ning servituutide

seadmise vajadust, müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine ja kitsenduste määramist. Vajadusel määratakse olemasoleva või kavandatava

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajalikkus ja liikluskorralduse põhimõtted. Uute

hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri.

Planeeringualal on hoonestusala valitud nii, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja omab

minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu koostamise käigus koostatakse planeeringuala ja

selle mõjuala analüüs, mis koosneb seletuskirjast ja eraldiseisvast joonisest (Joonis nr 3).

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni. Samuti

on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna ega mõjuta selle

toimimist.

Joonis nr 3. Võsu aleviku Spordi tn 9a kinnistu planeeringuala.

Allikas: Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus.

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalise piirkonna alale ja Võsu-Käsmu

maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis

3.8 „Rannikuala“ toodud välja Võsu I tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning

peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud I astme puhkekeskuse Võsu ruumilise arengu

suunad.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilimise tingimustega ega rohelise

võrgustiku alale seatud tingimustega, sest planeeringu lahendusega muutub vaid olemasoleva

hoone suurus. Kavandatav tegevus vastab Lääne-Viru maakonnaplaneeringule 2030+.

5.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,

loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust

ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale

iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Võsul Spordi tn 9a piirkond asub uues

külaosas, kus algupärast struktuuri ei ole välja kujunenud. Ehitusloa menetluse käigus esitab

taotleja ehitusprojekti, kus on näha kavandatava arhitektuurne lahendus. Ehitiste püstitamisel

on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga, arvestades paigutust,

mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust. Menetluse käigus annab

Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta piirkonda. Arvestades,

et Keskkonnaamet hindab menetluse käigus arhitektuurilahenduse sobivust piirkonnas, ei ole

põhjust arvata, et rajatavad hooned ei sobi asutuspiirkonda ning selle läbi kahjustab Lahemaa

kaitse-eesmärke.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

5.3. Vihula valla üldplaneering

Haljala valla üldplaneering on veel koostamisel, mistõttu tuleb lähtuda hetkel kehtivast endise

Vihula valla üldplaneeringust. Võsu alevik asub endise Vihula valla territooriumil.

Detailplaneeringu kohaselt asub planeeringuga hõlmatud ala elamumaa maakasutuse

juhtotstarbega alal ja tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Ala jääb

I klassi väärtusliku maastiku maa-alale. Üldplaneeringu järgi tuleb tähelepäanu pöörata tugi-

ehk tuumaalade säilimisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite jaoks.

Oluline on metsavööndite säilimine massiivina, samuti väiksemate metsavööndite terviklikkuse

tagamine ulukite liikumisteedena. Täpsemaid tingimusi rohevõrgustiku alade kasutamiseks

üldplaneeringus ette pole nähtud. Vihula valla üldplaneeringuga ei ole määratud rohelise

võrgustiku tuumalade ega koridoride kaardikihte. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva

Vihula valla üldplaneeringuga.

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Spordi tn 9a kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava

aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt asub Spordi tn 9a kinnistu uues külaosas, kus algupärane

struktuur on loetamatu või ei ole seda olnudki. Täpsemad ehitus- ja planeerimistingimused on

määratud kaitsekorralduskava lisas 7. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued

tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Loodusvarade väljaselgitamisel ja

keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti muldade, geoloogia,

kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000 ala, kultuurimälestiste ja

maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri

andmetest.

6.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt elamumaa maakasutuse

juhtotstarbega alal, tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja I klassi

väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga

2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed. Haljala valla üldplaneering

on veel koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja võetud tihedama asustusega

Võsu alevik. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Võsu alevik asub tiheasustusala piirkonnas ning looduslik taimestik ja loomastik on asendunud

inimese jaoks kohandatud keskkonnaga. Detailplaneeringuala asub kaitsealustest liikidest

piisavalt kaugel, planeeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt kaitsealuste liikide

võimalused ja planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku. Detailplaneeringuga ei

kavandata tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust ega kavandata tegevusi, mis

mõjutaksid looduslikku keskkonda ja maakasutust, oluline on säilitada maastiku senised

väärtused.

6.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali looduskaitse kaardirakenduse alusel asub planeeringuala

Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus- ja linnualal.

Planeeringualast umbes 150-200 m kaugusele jäävad Picoides tridactylus (laanerähn

KLO9105960), Myotis daubentonii (veelendlane KLO9104584), Myotis dasycneme

(tiigilendlane KLO9100196) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir KLO9104583) elupaigad.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel on planeeringualast umbes 600 m kaugusel

Lathyrus japonicus subsp. maritimus (rand-seahernes KLO9306533) kasvukoht.

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016–2025 alusel. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade

võrgustik (koosneb loodusaladest ja linnualadest), mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk

meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk

(Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis),

vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-

tilder (Tringa totanus), vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallidluited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena

(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-

eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb

võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura 2000 aladele arvesse võtta. Eelhindamise

eesmärk on selgitada välja asjaolu, kas asjakohase hindamise läbiviimine on vajalik.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Spordi tn 9a kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Planeeringualast umbes 150-200 m

kaugusel on inventeeritud Picoides tridactylus (linnuala kaitse-eesmärkidest tulenevalt on

oluline välja tuua eeskätt Lahemaa maismaaosaga seotud laanerähn KLO9105960), Myotis

daubentonii (veelendlane KLO9104584), Myotis dasycneme (tiigilendlane KLO9100196) ja

Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir KLO9104583) elupaigad. Läbirändavaid/sulgivaid jm

mere- ja rannikulinde tegevus ei mõjuta.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Linnuala kaitse-eesmärkidest on lähim laanerähni elupaik, mis jääb tegevusalast umbes 200 m

kaugusele. Planeeringu elluviimisel võib tekkida häiring ehitusaegse müra näol, mis on ajutine.

Seega puudub tegevusel liigile ebasoodne mõju. Planeeringuga ei muutu krundi

kasutusotstarve, seega jääb kasutusaegne mõju samaks, mis on olnud siiani. Eelnevast järeldub,

et Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne Lahemaa linnu- ja loodusala

kaitse-eesmärkideks olevate liikide arvukuse ega asustustiheduse vähenemist, elupaikade

pindala ega seisundi muutusi, elupaikade ega rändeteede isoleerimist või killustamist ega muid

ebasoodsaid mõjusid. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja

kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala

kaitse-eesmärgile ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

6.4. Veekasutus ja kanalisatsioon

Võsu alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud reovee kogumisala (registrikood

RKA0590227, nimetus: Võsu) Spordi tn 9a kinnistu planeeringuala jääb reoveekogumisalale

(joonis nr 4) ning olemasolev hoone on liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Planeeringuala sees paiknevad kaks veetorustikku, millest üks on vajalik osaliselt ümber tõsta,

kuna see jääb planeeritud hoonestusala alla. Spordi tn 9a veevarustuseks kasutatakse

olemasolevat torustikku. Planeeringu koostamise käigus ei muudeta reovee kogumissüsteemi.

Krundi nr 1 kanalisatsioon lahendatakse kavandatavast hoonest uue trassiväljundiga

liitumiskaevuni. Torustikke ümber ei tõsteta. Planeeringulahendus näeb ette ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga liitumisega jätkamist ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju põhja- ja

pinnaveele.

Joonis nr 4. Spordi tn 9a jääb Võsu reoveekogumisalale (väljavõte keskkonnaportaalist)

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

6.5. Maakasutus

Detailplaneeringu kohaselt on Spordi tn 9a krundi kasutamise sihtotstarve 100% üksikelamu

maa pindalaga 902 m². Krundijaotust ei teostata. Seega jääb Spordi tn 9a katastriüksuse

sihtotstarbeks 100% elamumaa. Arvestades asjaolu, et ümbritsevad kinnistud on hoonestatud,

ei oma tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

6.6. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

6.7. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamu ja abihoone rajamisega ning

tegemist on väikesemahulise ehitusega, on mõjud pinnasele tavapärasest väiksemad.

Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite-

ja tasandustöödel. Planeeringualale ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga

tegevusi, mis pinnast kahjustaks.

6.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

6.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese

tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades

planeeringulahendust ning vähest ehitusalust pinda on mõju keskkonnale vähene.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

6.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist ühekordse ja lühiajalise

protsessiga. Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.

6.11. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised. Arvestades, et planeeringuala on juba hoonestatud, siis ei ole

põhjust arvata, et vibratsioon ja müra suurenevad olulisel määral.

6.12. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

6.13. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringualal tekkivad jäätmed

sorteeritakse ja paigutatakse krundil asuvatesse prügikonteineritesse. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Peale

planeeringu kehtestamist tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjale.

6.14. Mõju põhjavee režiimile

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib

mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava tegevuse

käigus eeldatavalt ei toimu. Planeeringualale planeeritud hooned on ühendatud ühisveevärgiga

ja olulist mõju põhjavee režiimile ei ole.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

6.15. Radooniohtlikkus

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb

detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas (joonis nr 5).

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel.

Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda

läbi vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse. Õhust mitmeid kordi

raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm.

Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi. Kuna tulemused on üle kehtestatud

piirmäära, siis on soovitav hoonete ehitusel kasutada radoonitõkestuse süsteeme,

radoonikaevusid ning radoonikilet. Hoonesse tuleb paigaldada nõuetele vastav ventilatsioon.

Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja tööruumide) siseõhu

Rn-taseme kontrollimise ja vähendamisega.

Joonis nr 5. Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed on 2023. aasta seisuga.

6.16. Muud kitsendused

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel läbib Spordi tn 9a kinnistut

elektrimaakaabelliin, millele kehtib elektripaigaldise kaitsevöönd (joonis nr 6).

Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses

elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise

ohutuse ja kaitse tagamiseks. Detailplaneeringus peab arvestama olemasoleva

elektrimaakaabelliini kaitsevööndiga.

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Joonis nr 6. Spordi tn 9a kinnistu kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Kokkuvõte

Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu

seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on väiksema eluhoone

asemel suurema ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on

väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning

õigusaktide nõudeid.

4. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

Võsu alevikus Spordi tn 9a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Ei avalda ebasoodsat

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.

5. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti

ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Eelhinnang koostati selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine vajalik.

Planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.