Arvamus loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

LISA 1

1/1

Riigikohtu arvamus1 loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

kohta

Justiits- ja Digiministeerium on saatnud Riigikohtule arvamuse avaldamiseks

loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 soovitakse muuta loomakaitseseaduse §-i 4, lisades looma suhtes

lubamatute tegude hulka loomaga suguühtesse astumise ja muud sugulise iseloomuga teod.

Lisaks soovitakse keelata loomaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo

fotografeerimine ja videosalvestamine ning sellise foto või videosalvestise omandamine,

hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine.

Eelnõu eesmärk on selline teguviis selgelt ja üheselt hukka mõista.

Justiits- ja Digiministeerium on tõstatanud küsimuse, kas senises Riigikohtu praktikas

kasutatud suguühenduse mõiste hõlmab üksnes inimestevahelisi tegusid või võib selle alla

liigitada ka inimese ja looma vahelise teo. Riigikohus on suguühendust defineerinud kui teise

inimese kehaõõnsusse tungimist peenise või muu objektiga, nii et vähemalt ühelt poolt on

tegevusse kaasatud suguorgan (vt RKKK 9.11.2017, 1-16-5792, p 14; RKKK 22.06.2022,

1-21-5067, p 11). Kõnealune definitsioon on antud KarS § 141 kontekstis, mis reguleerib

üksnes inimestevahelisi tegusid. Sellest ei tulene aga, et sama tunnustele vastavat tegu ei võiks

käsitada suguühendusena ka juhul, kui kannatanuks on loom. Riigikohtu hinnangul ei ole alust

kahelda, et suguühenduse mõiste hõlmab ka inimese ja looma vahelist tegevust. Üldist

arusaama arvestades on ilmne, et penetratsioon nii looma kui inimesega kujutab endast

suguühendust. Riigikohus rõhutab ühtse mõistekasutuse olulist ning leiab, et uute terminite

kasutus on ebavajalik. Eeltoodust tulenevalt ei pea Riigikohus Justiits- ja Digiministeeriumi

vastavat kriitikat eelnõule õigustatuks.

Oluline on ka küsimus, kas lisaks zoofiilse video valmistamisele tuleks karistatavaks kuulutada

ka selle omandamine ja hoidmine. Seadusandja eesmärk käesolevas eelnõus on keelata

konkreetne tegevus – zoofiilia ning selle filmimine, produtseerimine, levitamine ja

kättesaadavaks tegemine. On loogiline, et karistusnorm hõlmab ka keelatud teo otseseid

järelmeid ja kõrvalprodukte. Riigikohtu hinnangul oleks ebaõige, kui näiteks zoofiilse video

valmistaja paneks toime karistatava teo, ent video tellija (karistusõiguslikus mõttes kihutaja)

jääks vastutusest kõrvale. Ministeeriumi seisukohta, et sellise karistusnormi kehtestamisega

hakataks reguleerima inimeste vaatamis-, mõtlemis- või tundemaailma, on raske

kommenteerida. Oluline on rõhutada, et kedagi ei karistata selle eest, et ta mõtleb või unistab

suguühtest loomaga. Karistus vastaks üksnes juhtudele, mil isik omandab, edastab, müüb või

näitab materjali, mis kujutab endast reaalselt aset leidnud ja looma heaolu kahjustanud tegu.

Teisisõnu, karistamine ei puudutaks isiku mõttemaailma, vaid tema panust tegevuslikku

„tootmisahelasse“, mille käigushoidmine vahetult kahjustab loomi.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise

seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

kohta

Teie 11.11.2025 nr 1.4-1/788

Meie 24.11.2025 nr 6-6/25-52