Taotlus veetaseme seire radarijaamade paigaldamiseks Transpordiametile kuuluvatele kinnisasjadele

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Transpordiamet [email protected] 10.10.2025 nr 4-6/14/37 Taotlus veetaseme seire radarijaamade paigaldamiseks Transpordiametile kuuluvatele kinnisasjadele

Keskkonnaseire seaduse (edaspidi KeSS) § 3 lõige 4 nimetab riikliku keskkonnaseire korraldajana ja koordinaatorina Keskkonnaministeeriumi, kes on 01.03.2019

keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/19/183 kinnitanud riikliku keskkonnaseire programmi. Lähtuvalt KeSS § 5 lõike 2 punktist 1, mis sätestab, et riikliku keskkonnaseire allprogrammi vastutav täitja on valitsusasutuse hallatav riigiasutus oma põhimääruse alusel ning

keskkonnaministri 19.06.2015 määrusest nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 5, mille kohaselt on Keskkonnaagentuuri tegevusvaldkond riikliku keskkonnaseire programmi täitmine,

on Keskkonnaagentuur riikliku keskkonnaseire allprogrammi vastutav täitja. Vastutava täitja ülesannete hulka kuulub riiklikku keskkonnaseire korraldamine. KeSS § 2 lõike 1 kohaselt on keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis

hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist ning KeSS § 3 lõike 1 kohaselt on

riikliku keskkonnaseire eesmärk saada ülevaade riigi keskkonna seisundist ja selle pikaajalistest muutustest, tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire kohustuste täitmine ja hinnata riiklike tegevus-, arengu- ja

korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile ja selle muutustele. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise

nõuded ja kord“ § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hüdroloogilise seire ülesanded ja eesmärgid hüdroloogiliste vaatluste tegemine, asjaomaste andmete kogumine, töötlemine ja edastamine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine, sh prognooside ja hoiatuste koostamine. Ning sama

määruse § 5 lõige 2 sätestab seirejaamade, -alade ja -kohtade paiknemise tihedus valitakse seire eesmärkide, rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste põhjal. Seirejaamade kohavalikul

arvestatakse ka omandisuhteid ja looduslikke tingimusi. Keskkonnaministri 19.06.2015 määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 punktist 10 tulenevalt tagab seirevõrkude toimimise ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamise ning uuendamise

Keskkonnaagentuur.

Kliimaministeeriumi poolt 03.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/152 kinnitatud üleujutusohu riskipiirkondadest valis Keskkonnaagentuur välja asukohad, kuhu soovime paigaldada veetaseme seire radarijaamad, et jälgida veetaset, teostada pidevseiret üleujutuste ennetamiseks

ja vajadusel teavitada elanikkonda aegsasti võimalikust üleujutusohu tekkest. Väljavalitud piirkondades 3 asukohta paiknevad Transpordiameti valduses olevatel kinnisasjadel.

2 (2)

Eelkirjutatust lähtuvalt, taotleme Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ning Transpordiameti valduses olevatele alljärgnevatele kinnisasjadele veetaseme seire radarijaamade rajamist:

1. Nasva sild, 77 Kuressaare-Sääre tee, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond (kinnistu number 13493650, katastritunnus 71401:001:3616, riigi kinnisvara kood KV27051, asukoha koordinaadid: 58.228390, 22.382344);

2. Sindi sild, Sindi linn, 19275, Urge-Sindi tee L2, Tori vald, Pärnu maakond (kinnistu number 24488450, katastritunnus 80901:001:0377, riigi kinnisvara kood KV114161,

asukoha koordinaadid: 58.417407, 24.67082); 3. Sindi-Lodja kergliiklussild, 59 Pärnu-Tori tee, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond

(kinnistu number 8249450, katastritunnus 56801:001:0541, riigi kinnisvara kood

KV9688, asukoha koordinaadid: 58.366478, 24.593841).

Radarijaamade arenduseks, nende töös- ja korrashoiuks, hooldamiseks, remontimiseks ning vajadusel likvideerimiseks, taotleme nimetatud kinnisasjadele tähtajatut kasutusõigust, mis muuhulgas tagaks jaamadele juurdepääsu ja võimaldaks neid sihipäraselt kasutada.

Radarijaamad soovime paigaldada silla betoonkonstruktsiooni või käsipuu külge. Radarijaam koosneb radarist, radariga integreeritud või eraldiolevast juhtseadmest, päikesepaneelist ja

nende kinnituskonstruktsioonidest (joonised lisatud). Täpne lahendus selgub jaama projekteerimise käigus. Kui jaama esialgsel kasutusperioodil selgub, et päikesepaneeli toitest ei piisa, soovime rajada elektrienergia ühenduse lähimast kohalikule omavalitusele kuuluvast

tänavavalgustuspunktist. Punktis 3 nimetatud Sindi-Lodja kergliiklussilla rekonstrueerimisel Transpordiameti poolt, taotleme sillale radarijaama potentsiaalseks võrguelektriga

ühendamiseks valmiduse rajamist (KOVi tänavavalgustuse kaabli ots). Seoses sellega soovib Keskkonnaagentuur täiendada silla projekti ja vajadusel finantseerida nimetatud elektriühenduse väljaehitamist.

Seirejaamad paigaldatakse üleujutusohu leevendamise ja ennetamise projekti (1L40-

RF21_02352-YLEU) vahenditest. Radarijaama küsimustes on KAURi kontaktisikuks Tanel Toots, kelle poole palume pöörduda

telefonil +372 5669 9831 või e-posti teel [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisad:

1. Veetaseme radar Nasva 2. Veetaseme radar Sindi 3. Veetaseme radar Sindi-Lodja

Tanel Toots [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaagentuur

[email protected]

Mustamäe tee 33

10616, Tallinn, Harju maakond

Teie 10.10.2025 nr 4-6/14/37

Meie 24.11.2025 nr 7.1-2/25/17406-2

Nõuded veetaseme seire radarijaamade

paigaldamise projekti koostamisele riigiteede

teemaal ja kaitsevööndis

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid veetaseme seire radarijaamade projekti koostamiseks,

milles kavandatakse tehnovõrkude ehitust riigiteede nr 77 Kuressaare-Sääre; nr 19275 Urge-Sindi

tee ja nr 59 Pärnu-Tori tee tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Kavandatavaks tegevuseks on veetaseme seire radarijaamade paigaldamine, et jälgida veetaset,

teostada pidevseiret üleujutuste ennetamiseks ja vajadusel teavitada elanikkonda aegsasti

võimalikust üleujutusohu tekkest.

Puutumus riigiteedega:

1) Riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre tee km 7,077 Nasva sild, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare

maakond (kinnistu number 13493650, katastritunnus 71401:001:3616, riigi kinnisvara kood

KV27051.

2) Riigitee nr 19275 Urge-Sindi tee km 2,05 Sindi sild, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond

(kinnistu number 24488450, 19275 Urge-Sindi tee L2 (katastritunnus 80901:001:0377) riigi

kinnisvara kood KV114161.

3) Riigitee nr 59 Pärnu-Tori tee km 1,57 Sindi-Lodja sild, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu

maakond (kinnistu number 8249450, katastritunnus 56801:001:0541, riigi kinnisvara kood

KV9688.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning

Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ esitame nõuded veetaseme seire radarijaamade (edaspidi tehnovõrk)

projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

asjaolude ja nõuetega:

1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale

paigaldamise kavandamisel.

2. Sildadega seotud paiknemistest tulenevad Transpordiameti erinõuded (kaldkirjas)

2.1 Riigitee nr 59 Pärnu-Tori tee km 1,57 Sindi-Lodja sild on Transpordiameti

rekonstrueerimistööde objekt. Käesoleval hetkel tööd käivad, orienteeruv tööde lõpp

2026 a. detsember.

2 (4)

Sindi-Lodja kergliiklussilla rekonstrueerimisel Transpordiameti poolt, olete taotlenud

sillale radarijaama potentsiaalseks võrguelektriga ühendamiseks valmiduse rajamist

(KOVi tänavavalgustuse kaabli ots). Seoses sellega soovib Keskkonnaagentuur täiendada

silla projekti ja vajadusel finantseerida nimetatud elektriühenduse väljaehitamist.

Tööprojekti koostamise alustamisel tuleb võtta ühendust Transpordiameti ida osakonna

ehituse üksuse sillainseneri Heiko Ojaveega, e-post [email protected]

2.2 Transpordiamet ei aktsepteeri radarijaamade paigaldamist sillakonstruktsioonide külge

2.3 Kõigi eelnimetatud kolmel sillal kaaluda esmalt lahendusi seadmete paigutamiseks silla

lähedale, et rajatised ei takistaks silla hooldamist, remonti või ülevaatust.

2.4 Juhul kui seadme paigaldamisele ei ole muud mõistlikku alternatiivi, tuleb silla külge

seadmete paigaldamiseks koostada tööprojekt koos joonistega. Sildade p1) ja p2) tööprojekti

koostamise alustamisel tuleb võtta ühendust Transpordiameti lääne regiooni sillainseneriga,

et välja selgitada seadmete parim võimalik asukoht silla konstruktsioonil või silla lähedal.

Kontakt: Ervin Hein, e-post [email protected]

2.5 Silla aluse gabariidi vähendamine seadmete või kaablitega ei ole lubatud.

2.6 Tööprojekt peab sisaldama kõiki tehtavaid töid ja kasutatavaid materjale, mis on vajalikud

seadmete korrektseks paigaldamiseks.

2.7 Silla külge tehtavad kinnitused tuleb kavandada ohutusse asukohta väljapoole

konstruktsioonide tõmbevööd ja lahendustega mis välistavad kinnitusest tingitud

konstruktsiooni kahjustuse ajas (ei hoia niiskust ega juhi seda konstruktsiooni jms).

Kinnitatavad seadmed ja kaablid peavad olema silla küljest lihtsasti eemaldatavad, eelistatud

asukoht on silla all. Vältida tuleb paigutamist servaprussi ja käsipuu külge.

2.8 Seadme omanik on kohustatud silla remondi või hoolduse puhul kõik paigaldatud seadmed

ja kaablid omal kulul eemaldama. Sellesisuline punkt lisatakse riigimaa isikliku kasutusõiguse

lepingusse. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel

mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite

piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole

tehtud L-EST-is.

3. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu

ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus

– tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal

projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

4. Riigitee nr 19275 teelõik km 1,879-2,007 oli Sindi silla remondi objekt 2020 aastal. Tuleb

arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib

ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2020 aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud.

5. Riigitee nr 77 teelõik km 4,919-7,768 on taastusremondi objekt Teehoiukavas 2027a.

6. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is.

7. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt

Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 31.07.2024. a.

käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

3 (4)

uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#projektide-vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele

alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, tähispostid, teevalgustus,

piirded jne).

8. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele

ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada

üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee

muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).

9. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa

hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude

paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.

10. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning

majanduslikult otstarbekam lahendus.

11. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja

mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult

täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha tugimaanteedel vähemalt 2,2m ja

kõrvalmaanteedel vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui

ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde

varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste

kahjustamist.

12. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

13. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

14. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on

näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast

(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee

teljega.

15. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest

risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde, rajatiste ning katendi

(kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teeprojekt.

16. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda

„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise

kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti

juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult

kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala

kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.

17. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele

ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

18. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

19. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

4 (4)

20. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks eraldi

projektidena MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel

alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi

ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

21. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii

hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu

rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade

või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes

määratud tähtaja jooksul.

22. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

23. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas

ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks

Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja

ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused-

blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018

määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Mägi

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Taotlus, eskiisid

5184315, [email protected]