| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-7/25/108 |
| Registreeritud | 24.11.2025 |
| Sünkroonitud | 25.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
31.10.2025
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine
Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel loetakse diskrimineerimiseks ka
põimdiskrimineerimine. Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise erivorm, mille puhul isikut
koheldakse halvemini või ta on ebasoodsamas olukorras kahe või enama käesoleva seaduse § 1
lõikes 1 nimetatud või soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaitstud tunnuse tõttu ja nende tunnuste
mõju isiku kohtlemisele või olukorrale on omavahel eraldamatult põimunud.“;
2) seaduse 4. peatüki ja § 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „volinik“ sõnadega „ning tema
kantselei“;
3) paragrahvi 15 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Voliniku ja tema kantselei tegevuseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest. Voliniku ja tema
kantselei eelarve esitatakse riigieelarves valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves
programmi tegevusena ja sõltumatute institutsioonide eelarveid käsitlevas sättes. Voliniku
mitmeaastane indikatiivne rahastamiskava esitatakse valdkondlikus programmis.“;
5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Voliniku ja tema kantselei eelarve määramisel lähtutakse vajadusest tagada voliniku
institutsiooni iseseisvus ning eelarve stabiilsus ja piisavus kõigi tema pädevuses olevate ülesannete
tulemuslikuks täitmiseks.“;
6) paragrahvi 15 lõiget 51 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Samuti täidab asetäitja-nõunik voliniku ülesandeid arvamuse andmisel asjas, mille menetlemisest
volinik on ennast käesoleva seaduse § 17 lõike 8 alusel taandanud.“;
7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Keelatud on sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse tegevusse või selle
mõjutamine.“;
8) seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:
2
„§ 151. Voliniku valimine ja ametisse nimetamine
(1) Avaliku konkursi voliniku ametikohale kuulutab välja valdkonna eest vastutav ministeerium.
(2) Konkursi korraldab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud voliniku valimise komisjon.
Voliniku valimise komisjoni koosseisust vähemalt poole moodustavad võrdse kohtlemise või
soolise võrdõiguslikkuse valdkonna eksperdid ja selliste kodanikuühenduste esindajad, millel on
põhikirjalisest eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu ning toetada võrdse
kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist.
(3) Volinikuna tegutsev isik peab:
1) olema täieliku teovõimega ja alaliselt Eestis elav Eesti kodanik;
2) olema omandanud kõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
3) omama häid teadmisi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse alasest õigusest ja eelnevat
valdkondlikku töökogemust;
4) omama vähemalt kaheaastast eelnevat juhtimiskogemust;
5) valdama keeleseaduse nõuetest lähtudes riigikeelt vähemalt C1-tasemel;
6) valdama inglise keelt vähemalt B2-tasemel.
(4) Voliniku nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse
Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse. Ettepaneku
tegemisel lähtub valdkonna eest vastutav minister voliniku valimise komisjoni ettepanekust.
§ 152. Voliniku asetäitja-nõuniku valimine ja ametisse nimetamine
(1) Avaliku konkursi voliniku asetäitja-nõuniku leidmiseks korraldab ja tema nimetab ametisse
volinik.
(2) Asetäitja-nõunikuna tegutsev isik peab vastama käesoleva seaduse § 151 lõikes 3 volinikule
seatud nõuetele. Vajaduse korral kehtestab asetäitja-nõuniku teadmiste ja kogemuste kohta
lisanõuded volinik.“;
9) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) nõustab tema poole pöördunud diskrimineerimist kahtlustavat isikut ning käesoleva seaduse
ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel võrdse kohtlemise eest või võrdse kohtlemise või soolise
võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse (edaspidi edendamiskohustus) täitmise eest vastutavat
isikut käesoleva seaduse rakendamise küsimustes (edaspidi nõustamine);“;
10) paragrahvi 16 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) nõustab ja abistab isikuid haldus- või kohtumenetluses diskrimineerimist käsitlevate kaebuste
esitamisel;“;
11) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
3
„21) osaleb menetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse
seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218,
halduskohtumenetluse seadustiku § 32, haldusmenetluse seaduse § 13 ja töövaidluse lahendamise
seaduse § 17 kohaselt isiku, kes leiab, et teda on diskrimineeritud, esindajana või
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 kohaselt nõustajana, halduskohtumenetluse seadustiku § 24
kohaselt kaasatud haldusorganina või haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2 kohaselt muu organina
selle isiku toetuseks;
22) annab tsiviil- või halduskohtumenetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise
võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 293 kohaselt eksperdina arvamuse;“;
12) paragrahvi 16 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise või edendamiskohustuse rikkumise
kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel (edaspidi arvamus);“;
13) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„31) lahendab diskrimineerimisvaidlusi, andes tema poole selleks ühiselt pöördunud
vaidluspooltele siduva arvamuse võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta (edaspidi siduv
arvamus);
32) esitab oma pädevusest lähtudes tähelepanekuid õiguskantsleri või töövaidluskomisjoni
läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses;“;
14) paragrahvi 16 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele, samuti kohaliku omavalitsuse
üksusele ning selle asutusele õigusakti ja selle eelnõu muutmise kohta;“;
15) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) annab Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele soovitusi riikliku strateegilise
arengudokumendi, meetme ning tegevuse käesolevale seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse
seadusele vastavuse tagamiseks;“;
16) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
ja eraõiguslikule juriidilisele isikule soovitusi käesolevas seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse
seaduses sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistiliste andmete
kogumiseks;
62) teeb ja avaldab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid;“;
17) paragrahvi 16 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) avaldab mitte harvemini kui kord nelja aasta jooksul aruande ja soovitused soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete probleemide
kohta;“;
4
18) paragrahvi 16 punktis 8 asendatakse tekstiosa „soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
edendamisel, sealhulgas“ sõnadega „oma ülesannete täitmisel ja“;
19) paragrahvi 16 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) võtab tarvitusele meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse kohtlemise ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamiseks, arvestades seejuures põimdiskrimineerimisest tulenevaid erilisi
ebasoodsaid olukordi;“;
20) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises
sõnastuses:
„(2) Vabariigi Valitsus, valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus teavitavad
voliniku nõudmisel teda hiljemalt kolme kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5
alusel tehtud ettepaneku või sama lõike punkti 51 alusel antud soovituse saamisest sellest, kuidas
ettepanekut või soovitust on arvesse võetud, ja teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 loetletud ülesannete täitmisel tagab volinik kõigile
isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse ning puudega inimestele
võrdsed võimalused pääseda ligi tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ülesannete planeerimiseks ja täitmiseks võtab volinik
vastu ja avaldab oma veebilehel igal aastal uuendatava nelja-aastase tööprogrammi ja aastase
tegevuskava. Tööprogrammis kirjeldab volinik käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tema
pädevuses olevate ülesannete täitmisel järgneva nelja aasta tegevussuundi ja prioriteete.
Tegevuskavas esitab volinik detailse ülevaate jooksval kalendriaastal kavas olevatest tegevustest
ja nende elluviimise planeeritavad tähtajad.
(5) Volinik avaldab kord aastas oma veebilehel eelmise kalendriaasta tegevusaruande, mis sisaldab
tegevuste ülevaadet, eelarvet ning personali- ja finantsaruannet, ning esitab Riigikogu
põhiseaduskomisjonile ülevaate volinikule seadusega pandud ülesannete täitmise kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud aruande ja lõikes 5 nimetatud tegevusaruande
koostamiseks kogub volinik oma tegevuse kohta andmeid soo tunnuse ja käesoleva seaduse § 1
lõikes 1 nimetatud tunnuste ning ühiskonnaelu valdkondade kaupa, ning võttes arvesse Euroopa
Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud võrdõigusasutuste toimimise ühiseid näitajaid. Kogutud
isikuandmed anonüümitakse või kui see ei ole võimalik, pseudonüümitakse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel koostatud aruandes üldise hinnangu andmiseks
võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja
edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus saada riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt
ja muult andmevaldajalt statistilist teavet ning käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse
seaduse alusel kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta.“;
21) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Voliniku poole pöördumine
5
(1) Igaühel on õigus pöörduda voliniku poole nõustamise või arvamuse saamiseks. Voliniku poole
pöördumise takistamine on keelatud.
(2) Voliniku poole võib pöörduda kirjalikult paberil või elektrooniliselt või suuliselt. Arvamuse
saamiseks avalduse suuline esitamine peab olema põhjendatud.
(3) Volinik teavitab tema poole pöördunud isikut kümne tööpäeva jooksul pöördumise
kättesaamisest arvates järgnevast:
1) pöördumise esitaja kirjeldatud olukorda käsitlevad õigusaktid ja õiguskaitsevahendid;
2) voliniku pädevus pöördumise aluseks olevas küsimuses, menetlustähtajad ja muud
menetluslikud aspektid;
3) pöördumisele kohaldatavad konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reeglid;
4) teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu asjakohase toetuse saamise
võimalused.
(4) Nõustamise saamiseks pöördumise esitanud isikule ja pöördumise esitajale, kelle avaldus
lahendatakse § 18 lõike 1 punkti 6 alusel nõustamise teel, tagatakse konfidentsiaalsus. Nõustamise
teel lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andes tagab volinik, et nõustamise
aluseks oleva olukorraga seotud õigustatud ega kohustatud isikud ei oleks tuvastatavad.
(5) Nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele vastab volinik esimesel võimalusel, kuid mitte
hiljem kui ühe kuu möödumisel pöördumisest. Arvamuse saamiseks esitatud avaldusele vastatakse
käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 ettenähtud korras.“;
22) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volinik annab arvamuse avalduse esitanud isikule (edaspidi arvamuse taotleja) ja vajaduse
korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist.
(2) Arvamuse eesmärk on anda väljaselgitatud asjaoludel põhinev ja põhjendatud eksperdihinnang
selle kohta, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet või muid
käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigusi või kohustusi.“;
23) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „diskrimineerimisele“ sõnadega „või
edendamiskohustuse rikkumisele“;
24) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks olevas olukorras
võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale
isikule informatsiooni arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu kohta ja viisil,
mis ei võimalda tuvastada arvamuse taotleja isikut.“;
25) paragrahvi 17 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kellel võib olla
diskrimineerimisjuhtumi asjaolude või edendamiskohustuse võimaliku rikkumise kohta vajalikku
6
informatsiooni. Volinikul on õigus nõuda kirjalikke seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude
kohta ja dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud mõistliku tähtaja jooksul, samuti
teha asjaolude väljaselgitamiseks kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid
isikuid, teha järelepärimisi riiklikes registrites ning teha teabe saamiseks koostööd järelevalve- ja
muude asutustega. Teavet on õigus saada ka töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva
tasu, tasustamise tingimuste ja muude hüvede kohta.
(5) Arvamus antakse kahe kuu jooksul alates ajast, kui saab selgeks, et avalduse aluseks olevat
küsimust ei ole käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 alusel asjakohasem lahendada nõustamise
teel. Kui arvamust ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul võimalik anda, võib volinik tähtaega kuni
kahe kuu võrra pikendada, teavitades sellest koos põhjendusega arvamuse taotlejat enne tähtaja
lõppemist.
(6) Omal algatusel antud arvamuse puhul või arvamuse taotleja kirjalikul nõusolekul edastab
volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või
edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras.“;
26) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui see on asjakohane, esitab volinik koos arvamusega ettepanekud rikkumise heastamiseks
ja edasiste rikkumiste ennetamiseks. Isik, kes vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise
või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras, peab kolme kuu jooksul
alates ettepanekute saamisest andma volinikule teavet nende täitmise kohta.
(8) Volinik taandab ennast arvamuse andmise menetlusest, kui ta põhjendatult ei saa jääda
arvamuse andmisel erapooletuks.“;
27) paragrahvi 18 pealkirja täiendatakse pärast sõna „keeldumine“ sõnadega „või loobumine“;
28) paragrahvi 18 teksti sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volinik keeldub või loobub arvamuse andmisest, tagastab isiku esitatud kirjaliku avalduse või
keeldub suulise avalduse vormistamisest, kui:“;
29) paragrahvi 18 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tõttu“ tekstiosaga „või avaldus ei puuduta
käesoleva seaduse või soolise võrdõiguslikkuse seaduse reguleerimis- ega kohaldamisala“;
30) paragrahvi 18 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „arvamuse“ sõnadega „või siduva arvamuse“;
31) paragrahvi 18 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud vaidemenetlus, tehtud vaideotsus, algatatud
kohtumenetlus, jõustunud kohtuotsus, algatatud menetlus töövaidluskomisjonis, jõustunud
töövaidluskomisjoni otsus, algatatud lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis või sõlmitud
töövaidluskomisjonis lepituskokkulepe, esitatud avaldus õiguskantslerile, pooleli õiguskantsleri
läbiviidav diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlus või sõlmitud õiguskantsleri kinnitatud
lepitusmenetluse kokkulepe;“;
7
32) paragrahvi 18 täiendatakse punktidega 4–8 järgmises sõnastuses:
„4) avalduses esitatud informatsioon on arvamuse andmiseks ebapiisav ja arvamuse taotleja on
jätnud asjakohase lisainformatsiooni voliniku määratud mõistliku tähtaja jooksul esitamata;
5) arvamuse taotleja on avalduses teadlikult esitanud valeinformatsiooni või tegutseb pahauskselt;
6) avalduse aluseks olev küsimus on asjakohane lahendada nõustamise teel ning sellega ei
kahjustata arvamuse taotleja võimalusi oma käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse
seaduses sätestatud õigusi kaitsta;
7) arvamuse taotlejal on võimalus kasutada oma õiguste kaitseks muid, tõhusamaid ja kiiremaid
õiguskaitsevahendeid;
8) arvamust küsitakse asjas, mille puhul võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või
edendamiskohustuse täitmise eest vastutav isik on volinik.“;
33) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises
sõnastuses:
„(2) Volinik teavitab arvamuse taotlejat käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–6 alusel arvamuse
andmisest loobumisest või keeldumisest kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu
möödumisel avalduse saamisest, ning selgitab selle põhjuseid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 alusel arvamuse andmisest loobumisest teavitab
volinik arvamuse taotlejat hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse saamist, ning nõustab ja
vajaduse korral abistab isikut sobivama õiguskaitsevahendi kasutamisel.“;
34) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volinik võib arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni üksnes
avalduse sisu ja voliniku arvamuse kohta ning sellisel viisil, et arvamuse taotleja isik ei oleks
tuvastatav. Juhul kui voliniku arvamuse kohaselt ei ole avalduse aluseks olevas õigussuhtes
käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigusi või kohustusi rikutud,
peab avalikkusele informatsiooni andmisel eelnimetatud nõudeid järgima ka isiku puhul, kelle
tegevuse või tegevusetuse kohta arvamust taotleti.“;
35) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
„§ 191. Voliniku siduv arvamus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks
(1) Diskrimineerimisvaidluse pooled võivad ühiselt pöörduda voliniku poole siduva arvamuse
saamiseks võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta. Siduva arvamuse andmisel
kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 17 ja 18 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
(2) Siduva arvamuse saamiseks esitavad diskrimineerimisvaidluse pooled volinikule ühise
allkirjastatud avalduse, milles kirjeldatakse vaidluse ese ja esitatakse kummagi poole kirjeldus
diskrimineerimisvaidluse aluseks olevast olukorrast.
(3) Siduva arvamuse andmisel koheldakse diskrimineerimisvaidluse pooli võrdsena. Mõlemale
poolele antakse võimalus avaldada oma seisukoht. Siduva arvamuse andmisel ei kohalda volinik
käesoleva seaduse § 8 lõike 2 teist lauset.
8
(4) Siduva arvamuse saamiseks pöördunud vaidluspooltele tagatakse konfidentsiaalsus. Volinik
annab siduva arvamuse ainult tema poole pöördunud pooltele. Volinik ei või poolte kirjaliku
nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni vaidluspoolte ega vaidluse sisu kohta sellisel viisil,
et see võimaldaks vaidluspoolte isikuid tuvastada.
(5) Kui diskrimineerimisvaidluse pooled seda soovivad ja see on asjakohane, esitab volinik siduvas
arvamuses lisaks arvamusele diskrimineerimise võimaliku asetleidmise kohta ja käesoleva seaduse
§ 17 lõike 7 kohaselt esitatud ettepanekule ka käesoleva seaduse § 24 alusel ettepaneku
diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või kahju muul moel heastamiseks.
(6) Volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse arvamust andmata, kui:
1) pooled sõlmivad kompromissi või lepivad kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises;
2) pool ei osale menetluses või teavitab volinikku siduva arvamuse taotlemisest loobumisest.
(7) Voliniku siduv arvamus on vaidluspooltele täitmiseks kohustuslik. Voliniku siduvas arvamuses
esitatud ettepanekut täitma kohustatud pool annab volinikule hiljemalt ühe kuu möödumisel
ettepaneku täitmiseks määratud tähtpäevast teavet selle täitmise kohta.
(8) Kui selleks kohustatud pool ei täida voliniku käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel poolte soovil
esitatud ettepanekut diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel heastamiseks
voliniku määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib teine vaidluspool pöörduda kahju hüvitamise
nõudmiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 13 või käesoleva seaduse § 24 alusel kohtu või
töövaidluskomisjoni poole.“;
36) paragrahvi 20 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja ta vabastatakse ametist“;
37) paragrahvi 20 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) käesoleva seaduse § 151 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumise päevast;“;
38) paragrahvi 20 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud avalduse ametist tagasiastumiseks esitab
volinik valdkonna eest vastutavale ministrile. Avalduse rahuldamise otsustab ja voliniku vabastab
ametist Vabariigi Valitsus.“;
39) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabariigi Valitsus võib voliniku ametist vabastada, kui ta on haiguse tõttu või muul põhjusel
olnud kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid.“;
40) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna „käskkirjas“ sõnaga „korralduses“;
41) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) olla erakonna liige ega osaleda muul moel erakonna tegevuses;“;
9
42) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 ettenähtud piirang kehtib ka voliniku asetäitja-
nõunikule.“;
43) paragrahvi 23 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras, kui
pooled avaldavad selleks soovi töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise kestel.“;
44) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Diskrimineerimisvaidluse pooltel on kokkuleppel võimalik pöörduda ühiselt soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punkti 31
kohaselt siduva arvamuse saamiseks.“;
45) paragrahvi 25 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud nõude aegumise tähtaja kulgemine peatub
õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse andmise menetluse
ajaks.“;
46) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute
võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse
kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või
veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise
kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja
pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ (ELT L, 2024/1499,
29.05.2024);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate
nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja
elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (ELT L,
2024/1500, 29.05.2024).“.
§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja tema asetäitja-nõuniku
teenistusülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste nõuded ja vajaduse korral lisanõuete
kehtestamise kord on kehtestatud võrdse kohtlemise seaduses.“;
10
2) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juhtide“ sõnadega „ega soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise voliniku“;
3) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Erakonnaseaduse muutmine
Erakonnaseaduse § 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja tema asetäitja-nõunik.“.
§ 4. Korruptsioonivastase seaduse muutmine
Korruptsioonivastase seaduse § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
„16) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tema asetäitja-nõunik.“.
§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine
Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras, kui
pooled avaldavad selleks soovi töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise kestel.“;
2) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Diskrimineerimisvaidluse pooltel on kokkuleppel võimalik pöörduda ühiselt soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1
punkti 31 kohase siduva arvamuse saamiseks.“;
3) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud nõude aegumise tähtaja kulgemine peatub
õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse andmise menetluse
ajaks.“.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 19. juunil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025. a
11
______________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
EELNÕU KAVANDID
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse
nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 ja § 27 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“
§ 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse seaduses või
võrdse kohtlemise seaduses sätestatud õiguseid või kohustusi või mõjutab nende täitmist,
ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinikuga.“.
§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.
Kristel Michal
Peaminister
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse
nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
voliniku ning kantselei põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a. määruses nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel tagab volinik tema pädevusse jäävate erinevate
ülesannete täitmisel sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise.“;
2) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 51 ette nähtud juhtudel täidab voliniku
ülesandeid asetäitja-nõunik.“;
3) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lg 1 punkti 1 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse seaduse
ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise jälgimiseks ning sama paragrahvi lõike 1
punktis 7 ja lõikes 5 nimetatud aruannete koostamiseks volinik:“;
5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) teeb võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 62 kohaselt võrdse kohtlemise
põhimõtte täitmise ning rikkumisega seotud sõltumatuid uuringuid.“;
6) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „Isikute“ tekstiosaga „Võrdse kohtlemise
seaduse § 16 lõike 1 punkti 3 alusel arvamuse ja punkti 31 alusel siduva arvamuse
saamiseks isikute“;
7) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Arvamuses kirjeldab volinik kogutud teabel põhinevalt arvamuse aluseks olevaid
asjaolusid ning annab võrdse kohtlemise seadusele või soolise võrdõiguslikkuse
seadusele ning Eesti Vabariigi jaoks siduvatele välislepingutele ja muudele õigusaktidele
tugineva põhjendatud hinnangu võrdse kohtlemise põhimõtte või soolise
võrdõiguslikkuse seaduse 3. peatükis sätestatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise või
võrdse kohtlemise seaduse 3. peatükis sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte
rakendamise ja edendamise kohustuse täitmise või rikkumise kohta.“;
9) paragrahvi 9 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 4 kohaselt seaduste mõju analüüsimisel
naiste ja meeste ning võrdse kohtlemise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel
jagunevate isikute seisundile ühiskonnas ning võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1
punktides 5 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise toetamiseks volinik:“;
10) paragrahvi 9 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) analüüsib Eesti õigusaktide vastavust Euroopa Liidu soolist võrdõiguslikkust ning
võrdset kohtlemist käsitlevatele õigusaktidele ja nende eelnõudele ning edastab analüüsi
tulemused asjakohastele institutsioonidele;“;
11) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Diskrimineerimise ennetamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
edendamine“;
12) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 9 kohaselt diskrimineerimise
ennetamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks ning
võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punktides 11, 5, 51, 6, 7 ja 8 nimetatud ülesannete
täitmiseks ja täitmise toetamiseks volinik:“;
13) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise valdkondades“
sõnadega „võrdsest kohtlemisest või soolise võrdõiguslikkuse või võrdse kohtlemise
edendamine“;
14) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:
„6) teavitab soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse alusel
kohustatud isikuid nende kohustustest ja kohustuste täitmise võimalustest ning seaduse
rakendamise headest tavadest ning koolitab, nõustab ja juhendab neid;
7) teavitab soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse alusel
õigustatud isikuid seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest, õiguskaitse võimalustest
ning voliniku pädevusest ning nõustab neid õiguste kasutamisel;
8) osaleb võrdset kohtlemist ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevates avalikes
aruteludes.“;
15) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volinik teeb diskrimineerimise ennetamisel, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise edendamisel ning muude ülesannete täitmisel koostööd õiguskantsleri,
sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning teiste asutuste ja
isikutega.“;
16) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Voliniku tööprogramm ja tegevuskava
Volinik avaldab võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 4 ette nähtud nelja-aastase
tööprogrammi ja aastase tegevuskava oma veebilehel hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.“;
17) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 12. Voliniku tegevusaruanne
Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud tegevusaruandes annab volinik lisaks
eelmise kalendriaasta tegevuste ülevaatele informatsiooni ka oma eelmise aasta eelarve
ja selle kasutamise kohta, samuti kantselei töötajate arvu ning personali soolise ja
vanuselise koosseisu ja voolavuse kohta. Ülevaade sisaldab ka aasta jooksul antud
olulisemate arvamuste kokkuvõtteid. Tegevusaruannet tutvustatakse Riigikogu
põhiseaduskomisjonile ja aruanne avaldatakse voliniku veebilehel hiljemalt järgmise
kalendriaasta 30. aprilliks.“;
18) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:
„§ 13. Teenuste ja informatsiooni kättesaadavus ja ligipääsetavus
(1) Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 1 loetletud ülesannete täitmisel tagab volinik
kõigile isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse,
arvestades seejuures regionaalseid, keelelisi ja muid eripärasid ning -vajadusi.
(2) Puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks
võrdsete võimaluste loomiseks rakendab volinik lisaks üldistele ligipääsetavuse
edendamise meetmetele ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke
meetmeid.
(3) Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites teavitusviise ja -
vahendeid valides võtab volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates eri tähelepanu
rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende ebakindel majanduslik
seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või veebipõhistele
vahenditele juurdepääsu puudumine.“.
§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.
Kristen Michal
Peaminister
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Kaldkirjas sätted kehtestatakse muudetult või tervikuna eelnõuga või rakendusaktide muudatustega.
Direktiivi (EL) 2024/1499
norm
(artikkel, lõige, punkt)
Direktiivi (EL) 2024/1500
norm
(artikkel, lõige, punkt)
EL-i õigusakti normi
ülevõtmise kohustus
(Jah, ei, valikuline)
EL-i õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad riigisisesed
õigusaktid
(pealkiri, paragrahv, lõige,
punkt)
Kommentaarid
Art 1 lg 1
Artikkel 1
Eesmärk, reguleerimisese ja
kohaldamisala
1. Käesolevas direktiivis
sätestatakse
võrdõigusasutuste toimimise
miinimumnõuded eesmärgiga
parandada nende
tulemuslikkust ja tagada
nende sõltumatus, et
tugevdada
direktiividest 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ tuleneva
Art 1 lg 1
Artikkel 1
Eesmärk, reguleerimisese
ja kohaldamisala
1. Käesolevas direktiivis
sätestatakse
võrdõigusasutuste toimimise
miinimumnõuded
eesmärgiga parandada nende
tulemuslikkust ja tagada
nende sõltumatus, et
tugevdada direktiividest
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
tuleneva võrdse kohtlemise
põhimõtte kohaldamist.
Ei Direktiivi reguleerimisese ja
eesmärk
2
võrdse kohtlemise põhimõtte
kohaldamist.
Art 1 lg 2
2. Käesoleva direktiiviga
liikmesriikidele pandud
kohustused ja
võrdõigusasutuste ülesanded
hõlmavad
direktiividest 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ tulenevaid
õigusi ja kohustusi.
Art 1 lg 2
2. Käesoleva direktiiviga
liikmesriikidele pandud
kohustused ja
võrdõigusasutuste ülesanded
hõlmavad direktiividest
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
tulenevaid õigusi ja
kohustusi.
Ei Direktiivi kohaldamisala
Art 1 lg 3
3. Käesolev direktiiv ei
mõjuta direktiivi
(EL) 2023/970
konkreetsemaid sätteid.
Ei Direktiivi kohaldamisala
Art 2 lg 1
Artikkel 2
Võrdõigusasutuste
määramine
1. Liikmesriigid määravad
ühe või mitu asutust (edaspidi
„võrdõigusasutused“), kes
teostavad käesolevas
Art 2 lg 1
Artikkel 2
Võrdõigusasutuste
määramine
1. Liikmesriigid määravad
ühe või mitu asutust
(„võrdõigusasutused“), kes
teostavad käesolevas
Jah VõrdKS 4. ptk
SoVS § 15
Soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise
voliniku ja kantselei
põhimäärus
Eelnõu
Rakendusaktide kavandid
Eestis teostab ülevõetavates
direktiivides sätestatud pädevust
võrdõigusasutusena soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik ja tema
kantselei.
3
direktiivis sätestatud
pädevust.
direktiivis sätestatud
pädevust.
Art 2 lg 2
2. Käesolev direktiiv ei piira
tööinspektsioonide või muude
täitevasutuste pädevust ega
sotsiaalpartnerite riigisisese
õiguse ja tavade kohaseid
õigusi ja eesõigusi, sealhulgas
seoses kollektiivlepingutega
ning kohtumenetluses
esindamise ja kaitsega.
Art 2 lg 2
2. Käesolev direktiiv ei piira
tööinspektsioonide ja muude
täitevasutuste pädevust ega
sotsiaalpartnerite riigisisese
õiguse ja tavade kohaseid
õigusi ja eesõigusi,
sealhulgas seoses
kollektiivlepingutega ning
kohtumenetluses esindamise
ja kaitsega.
Ei Direktiivi kohaldamisala
(piirav) säte.
Art 3 lg 1
Artikkel 3
Sõltumatus
1. Liikmesriigid võtavad
meetmeid tagamaks, et
võrdõigusasutused on
sõltumatud ning vabad
välisest mõjust, ning nad ei
küsi ega võta oma ülesannete
täitmisel ja pädevuse
teostamisel juhiseid
valitsuselt ega mis tahes
avalik-õiguslikult või
eraõiguslikult üksuselt.
Art 3 lg 1
Artikkel 3
Sõltumatus
1. Liikmesriigid võtavad
meetmeid tagamaks, et
võrdõigusasutused on
sõltumatud ning vabad
välisest mõjust, ning nad ei
küsi ega võta oma ülesannete
täitmisel ja pädevuse
teostamisel juhiseid
valitsuselt ega mis tahes
avalik-õiguslikult või
eraõiguslikult üksuselt.
Jah VõrdKS § 15 lg 1, lg 3 ja
31, lg 5, lg 7
ATS § 11 lg 4, § 14 lg 4, §
16 lg 6, § 23, § 24 lg 4 p 6,
§ 63 lg 4
Voliniku pm § 2 lg 2 ja 3, §
2 lg 4, §-d 4 ja 5
Siin ja edaspidi viitab lühend
„Voliniku pm“ Vabariigi
Valitsuse 10. juuni 2010. a
määrusele nr 71 „Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku ning
kantselei põhimäärus“
4
Võrdõigusasutused haldavad
kooskõlas käesoleva direktiivi
eesmärkidega ja kohaldatava
õigusraamistiku alusel oma
rahalisi ja muid vahendeid
ning võtavad vastu otsuseid
seoses oma sisestruktuuri,
vastutuse, personali ja
organisatsiooniliste
küsimustega.
Võrdõigusasutused haldavad
kooskõlas käesoleva
direktiivi eesmärkidega ja
kohaldatava õigusraamistiku
alusel oma rahalisi ja muid
vahendeid ning võtavad
vastu otsuseid seoses oma
sisestruktuuri, vastutuse,
personali ja
organisatsiooniliste
küsimustega.
Art 3 lg 2
2. Liikmesriigid näevad ette
läbipaistvad menetlused
võrdõigusasutuste töötajate,
eelkõige otsustusõigusega või
juhtival ametikohal olevate
isikute või vajaduse korral
juhatuse liikmete, valimise,
ametisse nimetamise, ametist
vabastamise ja võimaliku
huvide konflikti kohta, et
tagada nende pädevus ja
sõltumatus.
Art 3 lg 2
2. Liikmesriigid näevad ette
läbipaistvad menetlused
võrdõigusasutuste töötajate,
eelkõige otsustusõigusega
või juhtival ametikohal
olevate isikute või vajaduse
korral juhatuse liikmete
valimise, ametisse
nimetamise, ametist
vabastamise ja võimaliku
huvide konflikti kohta, et
tagada nende pädevus ja
sõltumatus.
Jah VõrdKS § 15 lg 51, § 151–
152, § 20–22
EKS § 3 p 61
KVS § 13 lg 1 p 16
Art 3 lg 3
3. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused loovad
sisestruktuuri, mis tagab neile
Art 3 lg 3
3. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused loovad
sisestruktuuri, mis tagab
Jah Voliniku pm § 2 lg 2
5
võimaluse teostada oma
pädevust sõltumatult ja
vajaduse korral erapooletult.
neile võimaluse teostada oma
pädevust sõltumatult ja
vajaduse korral erapooletult.
Art 3 lg 4
4. Liikmesriigid tagavad, et
mitmes valdkonnas
tegutsevate asutuste
sisestruktuuriga tagatakse
asutuse volituste sõltumatu
täitmine võrdõiguslikkuse
valdkonnas.
Art 3 lg 4
4. Liikmesriigid tagavad, et
mitmes valdkonnas
tegutsevate asutuste
sisestruktuuriga tagatakse
asutuse volituste tõhus
täitmine võrdõiguslikkuse
valdkonnas.
Valikuline Eestis on võrdõigusasutuse
ülesanded eraldiseisval
institutsioonil (soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik ja tema
kantselei), mistõttu ei vaja säte
Eesti õigusesse ülevõtmist.
Art 4
Artikkel 4
Vahendid
Liikmesriigid tagavad
vastavalt nende riiklikele
eelarvemenetlustele, et igale
võrdõigusasutusele antakse
personal ning tehnilised ja
rahalised vahendid, mis on
vajalikud kõigi tema
ülesannete täitmiseks ja kõigi
tema pädevuste tulemuslikuks
teostamiseks tunnuste puhul
ja valdkondades, mida
reguleeritakse
Art 4
Artikkel 4
Vahendid
Liikmesriigid tagavad
vastavalt nende riiklikule
eelarvemenetlusele, et igale
võrdõigusasutusele antakse
personal ning tehnilised ja
rahalised vahendid, mis on
vajalikud kõigi tema
ülesannete täitmiseks ja kõigi
tema pädevuste
tulemuslikuks teostamiseks
tunnuste puhul ja
valdkondades, mida
Jah VõrdKS § 15 lg 31
6
direktiividega 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ, sealhulgas
juhul, kui võrdõigusasutused
on mitmes valdkonnas
tegutsevate asutuste osad.
reguleeritakse direktiividega
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL,
sealhulgas juhul, kui
võrdõigusasutus on mitmes
valdkonnas tegutseva asutuse
osa.
Art 5 lg 1
Artikkel 5
Teadlikkuse suurendamine,
diskrimineerimise
ennetamine ja võrdse
kohtlemise edendamine
1. Liikmesriigid võtavad
vastu asjakohased meetmed,
näiteks strateegiad, et
suurendada kogu oma
territooriumil elanikkonna
teadlikkust
direktiividest 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ tulenevatest
õigustest ning
võrdõigusasutustest ja nende
teenustest, pöörates erilist
tähelepanu diskrimineerimise
ohus olevatele isikutele ja
rühmadele.
Art 5 lg 1
Artikkel 5
Teadlikkuse suurendamine,
diskrimineerimise
ennetamine ja võrdse
kohtlemise edendamine
1. Liikmesriigid võtavad
vastu asjakohased meetmed,
näiteks strateegiad, et
suurendada kogu oma
territooriumil elanikkonna
teadlikkust direktiividest
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
tulenevatest õigustest ning
võrdõigusasutustest ja nende
teenustest, pöörates erilist
tähelepanu diskrimineerimise
ohus olevatele isikutele ja
rühmadele.
Valikuline Voliniku pm § 10 lg 7
Voliniku pm § 10 lg 8
Sätestatakse liikmesriikide
kohustus võtta vastu meetmeid
(nt strateegiad) elanikkonna
teadlikkuse tõstmiseks
võrdsusdirektiividest
tulenevatest õigustest,
võrdõigusasutustest ja nende
teenustest. Ei eelda otseselt
siseriikliku õigusnormi
kehtestamist. Teadlikkuse
suurendamine õigustest ja
õiguskaitsevõimalustest on nii
võrdsuspoliitika eest vastutava
ministeeriumi (praegu MKM)
kui võrdõigusasutuse (volinik)
tavapärase töö osa.
Direktiivide ülevõtmise raames
rakendatava meetmena
täiendatakse siiski voliniku
põhimäärust (rakendusaktide
kavandid, voliniku põhimääruse
muutmise eelnõu § 1 p 13),
nähes diskrimineerimise
ennetamise ja võrdse
kohtlemise ning soolise
7
võrdõiguslikkuse edendamise
kohustuse täitmise raames
volinikule ette ka teavitamise ja
avalikes aruteludes osalemise
ülesanded.
Art 5 lg 2
2. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
volitused võtta meetmeid
diskrimineerimise
ennetamiseks ja võrdse
kohtlemise edendamiseks
nagu tuleneb direktiividest
79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,
2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ.
Selline tegevus võib muu
hulgas hõlmata positiivsete
meetmete ja soolõime
edendamist avaliku ja
erasektori üksustes, neile
asjakohase koolituse,
nõustamise ja toe pakkumist,
osalemist avalikus arutelus,
suhtlemist asjaomaste
sidusrühmadega, sealhulgas
sotsiaalpartneritega, ning
heade tavade vahetamise
edendamist. Nende tegevuste
läbiviimisel võivad
võrdõigusasutused võtta
Art 5 lg 2
2. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
volitused võtta meetmeid
diskrimineerimise
ennetamiseks ja võrdse
kohtlemise edendamiseks
tulenevalt direktiividest
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL.
Selline tegevus võib muu
hulgas hõlmata positiivsete
meetmete ja soolõime
edendamist avaliku ja
erasektori üksustes, neile
asjakohase koolituse,
nõustamise ja toe pakkumist,
osalemist avalikus arutelus,
suhtlemist asjaomaste
sidusrühmadega, sealhulgas
sotsiaalpartneritega, ning
heade tavade vahetamise
edendamist. Nende tegevuste
läbiviimisel võivad
võrdõigusasutused võtta
arvesse spetsiifilisi
Jah VõrdKS § 3 lg 7, § 16 lg 1
p-d 11, 5, 51, 9, lg 2
Voliniku pm § 10
Eelnõu § 1 p 1
(intersektsionaalse
diskrimineerimise käsitlemiseks
voliniku töös võetakse
kasutusse eestipärasem
põimdiskrimineerimise termin).
8
arvesse spetsiifilisi
ebasoodsaid olukordi, mis
tulenevad intersektsionaalsest
diskrimineerimisest, mille
puhul sooline
diskrimineerimine on
kombineeritud
diskrimineerimisega, mis
toimub ühe või mitme
tunnuse alusel, mis on kaetud
direktiivide 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ või
2004/113/EÜ alusel.
ebasoodsaid olukordi, mis
tulenevad
intersektsionaalsest
diskrimineerimisest, mille
puhul sooline
diskrimineerimine on
kombineeritud
diskrimineerimisega, mis
toimub ühe või mitme
tunnuse alusel, mis on
kaitstud direktiivide
79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,
2000/78/EÜ või
2004/113/EÜ alusel.
Art 5 lg 3
3. Liikmesriigid ja
võrdõigusasutused võtavad
arvesse iga sihtrühma jaoks
asjakohasemaid
teavitusvahendeid ja -viise.
Nad keskenduvad eelkõige
rühmadele, kelle juurdepääsu
teabele võib takistada näiteks
nende ebakindel majanduslik
seisund, vanus, puue,
kirjaoskuse tase,
kodakondsus, elanikustaatus
või veebipõhistele vahenditele
juurdepääsu puudumine.
Art 5 lg 3
3. Liikmesriigid ja
võrdõigusasutused võtavad
arvesse iga sihtrühma jaoks
asjakohasemaid
teavitusvahendeid ja -viise.
Nad keskenduvad eelkõige
rühmadele, kelle juurdepääsu
teabele võib takistada näiteks
nende ebakindel majanduslik
seisund, vanus, puue,
kirjaoskuse tase,
kodakondsus, elanikustaatus
või veebipõhistele
vahenditele juurdepääsu
puudumine.
Jah VõrdKS § 16 lg 3
Voliniku pm § 13
9
Art 6 lg 1
Artikkel 6
Ohvrite abistamine
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused on
võimelised pakkuma
väidetavatele ohvritele abi,
nagu on sätestatud lõigetes 2–
4.
Käesoleva direktiivi
kohaldamisel tähendab
„ohver“ iga isikut, kes leiab,
et teda on diskrimineeritud
direktiivi 79/7/EMÜ artikli 4,
direktiivi 2000/43/EÜ
artikli 2, direktiivi
2000/78/EÜ artikli 2 või
direktiivi 2004/113/EÜ
artikli 4 tähenduses.
Art 6 lg 1
Artikkel 6
Ohvrite abistamine
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused on
võimelised pakkuma
ohvritele abi, nagu on
sätestatud lõigetes 2–4.
Käesoleva direktiivi
kohaldamisel tähendab
„ohver“ iga isikut –
olenemata näiteks tema
sotsiaal-majanduslikust
seisundist, poliitilistest
vaadetest, vanusest, tervisest,
kodakondsusest,
elanikustaatusest, keelest,
nahavärvist, kirjaoskuse
tasemest, soost,
sooidentiteedist, soolisest
eneseväljendusest või
sootunnustest –, kes leiab, et
teda on diskrimineeritud
direktiivi 2006/54/EÜ
artikli 4 või direktiivi
2010/41/EL artikli 4
tähenduses.
Jah VõrdKS § 161 lg 1 Säte viitab sama artikli lõigetes
2–4 esitatud abistamise
moodustele – info nende sätete
ülevõtmise kohta on esitatud
vastavate lõigete juures.
Art 6 lg 2
Art 6 lg 2
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, §
161 lg 1
10
2. Võrdõigusasutustel peab
olema võimalik võtta vastu
kaebusi diskrimineerimise
kohta.
2. Võrdõigusasutustel peab
olema võimalik võtta vastu
kaebusi diskrimineerimise
kohta.
Art 6 lg 3 p a
3. Võrdõigusasutused
abistavad ohvreid ning
teavitavad neid kõigepealt
järgmisest:
a) õigusraamistikust, mille
hulka kuulub nõustamine
vastavalt ohvri konkreetsele
olukorrale;
Art 6 lg 3 p a
3. Võrdõigusasutused
abistavad ohvreid ning
teavitavad neid kõigepealt
järgmisest:
a) õigusraamistikust, mille
hulka kuulub nõustamine
vastavalt ohvri konkreetsele
olukorrale;
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 11, 2,
§ 161 (sh lg 3 p 1)
Art 6 lg 3 p b
b) võrdõigusasutuste
pakutavatest teenustest ja
seonduvatest menetluslikest
aspektidest;
Art 6 lg 3 p b
b) võrdõigusasutuste
pakutavatest teenustest ja
seonduvatest menetluslikest
aspektidest;
Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 2
Art 6 lg 3 p c
c) kättesaadavatest
õiguskaitsevahenditest,
sealhulgas võimalusest
pöörduda kohtusse;
Art 6 lg 3 p c
c) kättesaadavatest
õiguskaitsevahenditest,
sealhulgas võimalusest
pöörduda kohtusse;
Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 1
Art 6 lg 3 p d
Art 6 lg 3 p d
Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 3
11
d) kohaldatavatest
konfidentsiaalsusreeglitest,
isikuandmete kaitsest ning
d) kohaldatavatest
konfidentsiaalsusreeglitest,
isikuandmete kaitsest ning
Art 6 lg 3 p e
e) võimalustest saada
psühholoogilist või muud liiki
asjakohast tuge teistelt
asutustelt või
organisatsioonidelt.
Art 6 lg 3 p e
e) võimalustest saada
psühholoogilist või muud
liiki asjakohast tuge teistelt
asutustelt või
organisatsioonidelt.
Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 4
Art 6 lg 4
4. Võrdõigusasutused
teavitavad kaebuse esitajaid
mõistliku aja jooksul sellest,
kas kaebuse menetlemine
lõpetatakse või on põhjust
seda jätkata.
Art 6 lg 4
4. Võrdõigusasutused
teavitavad kaebuse esitajaid
mõistliku aja jooksul sellest,
kas kaebuse menetlemine
lõpetatakse või on põhjust
seda jätkata.
Jah VõrdKS § 161 lg 5, § 17 lg
5
Art 7
Artikkel 7
Alternatiivne vaidluste
lahendamine
Võrdõigusasutused võivad
pakkuda pooltele
alternatiivset võimalust
vaidluste lahendamiseks. Seda
menetlust võib juhtida
Art 7
Artikkel 7
Alternatiivne vaidluste
lahendamine
Võrdõigusasutused võivad
pakkuda pooltele
alternatiivset võimalust
vaidluste lahendamiseks.
Seda menetlust võib juhtida
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p-d 31,
32, § 191, § 23, § 25 lg 2
SoVS § 12, § 14 lg 2
ÕKS § 1 lg 5, § 19 lg 2, §
355–3515
TvLS § 33–36 (seonduvalt
LepS)
12
võrdõigusasutus ise või
kooskõlas riigisisese õiguse ja
tavaga muu pädev asutus,
kellele võrdõigusasutus võib
esitada tähelepanekuid.
Selline alternatiivne vaidluste
lahendamine võib toimuda eri
vormides, nagu vahendus või
lepitamine, kooskõlas
riigisisese õiguse ja tavadega.
Lahenduse puudumine ei
takista pooltel kasutamast
oma õigust osaleda
kohtumenetluses.
Liikmesriigid näevad ette
piisava aegumistähtaja, mis
tagaks vaidluse pooltele
juurdepääsu
õigusemõistmisele, näiteks
peatades aegumistähtaja, kui
pooled osalevad alternatiivses
vaidluste lahendamise
menetluses.
võrdõigusasutus ise või
kooskõlas riigisisese õiguse
ja tavaga muu pädev asutus,
kellele võrdõigusasutus võib
esitada tähelepanekuid.
Selline alternatiivne
vaidluste lahendamine võib
toimuda eri vormides, nagu
vahendus või lepitamine,
kooskõlas riigisisese õiguse
ja tavadega. Lahenduse
puudumine ei takista pooltel
kasutamast oma õigust
osaleda kohtumenetluses.
Liikmesriigid näevad ette
piisava aegumistähtaja, mis
tagaks vaidluse pooltele
juurdepääsu
õigusemõistmisele, näiteks
peatades aegumistähtaja, kui
pooled osalevad
alternatiivses vaidluste
lahendamise menetluses.
Art 8 lg 1
Artikkel 8
Uurimised
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
volitused uurida, kas on
Art 8 lg 1
Artikkel 8
Uurimised
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on volitus
uurida, kas on rikutud
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, § 17
13
rikutud direktiivides
79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,
2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ
sätestatud võrdse kohtlemise
põhimõtet.
direktiivides 2006/54/EÜ ja
2010/41/EL sätestatud võrdse
kohtlemise põhimõtet.
Art 8 lg 2
2. Liikmesriigid kehtestavad
uurimiste korraldamise
raamistiku, mis võimaldab
võrdõigusasutustel teavet
koguda. Eelkõige antakse
selle raamistikuga
võrdõigusasutustele tegelik
õigus pääseda juurde teabele
ja dokumentidele, mis on
vajalikud diskrimineerimise
tuvastamiseks. Samuti
nähakse sellega ette
asjakohased mehhanismid, et
võrdõigusasutused saaksid sel
eesmärgil asjaomaste avaliku
sektori asutustega koostööd
teha.
Art 8 lg 2
2. Liikmesriigid kehtestavad
uurimiste korraldamise
raamistiku, mis võimaldab
võrdõigusasutustel teavet
koguda. Eelkõige antakse
selle raamistikuga
võrdõigusasutustele tegelik
õigus pääseda juurde teabele
ja dokumentidele, mis on
vajalikud diskrimineerimise
tuvastamiseks. Samuti
nähakse sellega ette
asjakohased mehhanismid, et
võrdõigusasutused saaksid
sel eesmärgil asjaomaste
avaliku sektori asutustega
koostööd teha.
Jah VõrdKS § 17
Voliniku pm § 8
Art 8 lg 3
3. Liikmesriigid võivad
kooskõlas riigisisese õiguse ja
tavaga anda lõigetes 1 ja 2
osutatud volitused ka mõnele
Art 8 lg 3
3. Liikmesriigid võivad
kooskõlas riigisisese õiguse
ja tavaga anda lõigetes 1 ja 2
osutatud volituse ka mõnele
Valikuline
14
teisele pädevale asutusele.
Kui selline pädev asutus on
uurimise lõpetanud, esitab ta
võrdõigusasutusele selle
taotluse alusel teabe uurimise
tulemuste kohta.
teisele pädevale asutusele.
Kui selline pädev asutus on
uurimise lõpetanud, esitab ta
võrdõigusasutusele selle
taotluse alusel teabe uurimise
tulemuste kohta.
Art 8 lg 4
4. Liikmesriigid võivad
otsustada, et käesoleva artikli
lõike 1 ja artikli 9 kohaseid
uurimisi ei algatata ega
jätkata samal ajal, kui samas
asjas on pooleli
kohtumenetlus.
Art 8 lg 4
4. Liikmesriigid võivad
otsustada, et käesoleva artikli
lõike 1 ja artikli 9 kohaseid
uurimisi ei algatata ega
jätkata samal ajal, kui samas
asjas on pooleli
kohtumenetlus.
Valikuline VõrdKS § 18 lg 1 p 3
Art 9 lg 1
Artikkel 9
Arvamused ja otsused
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel oleksid
volitused esitada ja
dokumenteerida oma
juhtumile antud hinnang,
sealhulgas kindlakstehtud
faktid ja põhjendatud järeldus
diskrimineerimise olemasolu
kohta. Liikmesriigid
otsustavad, kas selleks tuleb
Art 9 lg 1
Artikkel 9
Arvamused ja otsused
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel oleksid
volitused esitada ja
dokumenteerida oma
juhtumile antud hinnang,
sealhulgas kindlakstehtud
faktid ja põhjendatud
järeldus diskrimineerimise
olemasolu kohta.
Liikmesriigid otsustavad, kas
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, § 17
Voliniku pm § 18
15
koostada mittesiduv arvamus
või siduv otsus.
selleks tuleb koostada
mittesiduv arvamus või siduv
otsus.
Art 9 lg 2
2. Kui see on asjakohane,
sisaldavad nii mittesiduvad
arvamused ja siduvad otsused
konkreetseid meetmeid
tuvastatud võrdse kohtlemise
põhimõtte rikkumise
heastamiseks ja edasiste
juhtumite ärahoidmiseks.
Liikmesriigid kehtestavad
asjakohased mehhanismid
mittesiduvate arvamuste
järelmeetmete võtmiseks,
näiteks tagasiside andmise
kohustuse, ja siduvate otsuste
täitmiseks.
Art 9 lg 2
2. Kui see on asjakohane,
sisaldavad nii mittesiduvad
arvamused ja siduvad
otsused konkreetseid
meetmeid tuvastatud võrdse
kohtlemise põhimõtte
rikkumise heastamiseks ja
edasiste juhtumite
ärahoidmiseks. Liikmesriigid
kehtestavad asjakohased
mehhanismid mittesiduvate
arvamuste järelmeetmete
võtmiseks, näiteks tagasiside
andmise kohustuse, ja
siduvate otsuste täitmiseks.
Jah VõrdKS § 17 lg 7
Art 9 lg 3
3. Võrdõigusasutused
avaldavad vähemalt
kokkuvõtte oma sellistest
arvamustest ja otsustest, mida
nad peavad eriti oluliseks.
Art 9 lg 3
3. Võrdõigusasutused
avaldavad vähemalt
kokkuvõtte oma sellistest
arvamustest ja otsustest,
mida nad peavad eriti
oluliseks.
Jah Voliniku pm § 12
16
Art 10 lg 1
Artikkel 10
Kohtuvaidlused
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on õigus
osaleda kohtumenetlustes
tsiviil- ja haldusasjades, mis
on seotud
direktiivides 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ sätestatud
võrdse kohtlemise põhimõtte
rakendamisega vastavalt
käesoleva artikli lõigetele 2–
4, kooskõlas hagi
vastuvõetavust käsitlevate
riigisiseste õigusnormide ja
tavaga, sealhulgas normidega
ohvri nõusoleku nõutavuse
kohta.
Art 10 lg 1
Artikkel 10
Kohtuvaidlused
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on õigus
osaleda kohtumenetlustes
tsiviil- ja haldusasjades, mis
on seotud direktiivides
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
sätestatud võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamisega
vastavalt käesoleva artikli
lõigetele 2–4, kooskõlas hagi
vastuvõetavust käsitlevate
riigisiseste õigusnormide ja
tavaga, sealhulgas normidega
ohvri nõusoleku nõutavuse
kohta.
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 21 ja
22
Art 10 lg 2
2. Võrdõigusasutuse õigus
osaleda kohtumenetluses
hõlmab õigust esitada kohtule
märkusi kooskõlas riigisisese
õiguse ja tavaga.
Art 10 lg 2
2. Võrdõigusasutuse õigus
osaleda kohtumenetluses
hõlmab õigust esitada
kohtule märkusi kooskõlas
riigisisese õiguse ja tavaga.
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 22
17
Art 10 lg 3 p a
3. Võrdõigusasutuse õigus
osaleda kohtumenetluses
hõlmab ka vähemalt ühte
järgmistest:
a) õigust algatada
kohtumenetlus ühe või mitme
ohvri nimel;
Art 10 lg 3 p a
3. Võrdõigusasutuse õigus
osaleda kohtumenetluses
hõlmab ka vähemalt ühte
järgmistest:
a) õigust algatada
kohtumenetlus ühe või
mitme ohvri nimel;
Valikuline VõrdKS § 16 lg 1 p 21 Nõue anda võrdõigusasutusele
õigus osaleda kohtumenetluses
vähemalt ühel punktides a–c
ettenähtud viisil.
Art 10 lg 3 p b
b) õigust osaleda
kohtumenetluses ühe või
mitme ohvri toetuseks või
Art 10 lg 3 p b
b) õigust osaleda
kohtumenetluses ühe või
mitme ohvri toetuseks või
Valikuline VõrdKS § 16 lg 1 p 21 Nõue anda võrdõigusasutusele
õigus osaleda kohtumenetluses
vähemalt ühel punktides a–c
ettenähtud viisil.
Art 10 lg 3 p c
c) õigust algatada avalike
huvide kaitseks
kohtumenetlus enda nimel.
Art 10 lg 3 p c
c) õigust algatada avalike
huvide kaitseks
kohtumenetlus enda nimel.
Valikuline Nõue anda võrdõigusasutusele
õigus osaleda kohtumenetluses
vähemalt ühel punktides a–c
ettenähtud viisil.
Art 10 lg 4
4. Võrdõigusasutuse õigus
osaleda kohtumenetlustes
hõlmab õigust osaleda
siduvate otsuste täitmise või
kohtuliku läbivaatamise
menetlustes, kui
võrdõigusasutustel on artikli 9
Art 10 lg 4
4. Võrdõigusasutuse õigus
osaleda kohtumenetluses
hõlmab õigust osaleda
siduvate otsuste täitmise või
kohtuliku läbivaatamise
menetlustes, kui
võrdõigusasutustel on
artikli 9 lõike 1 kohaselt
Valikuline Võrdõigusasutuse õigus osaleda
tema enda tehtud siduva otsuse
täitmise või kohtuliku
läbivaatamise menetluses.
Eestis ei anta volinikule
kohtulikult täitmisele
suunatavad või läbivaadatava
siduva otsuse tegemise õigust,
seega ei ole vajalik anda
18
lõike 1 kohaselt õigus
selliseid otsuseid vastu võtta.
õigus selliseid otsuseid vastu
võtta.
volinikule ka õigust osaleda
sellise otsuse täitmise või
läbivaatamise kohtulikus
menetluses.
Art 11
Artikkel 11
Menetluslikud tagatised
Liikmesriigid tagavad, et
artiklites 6–10 osutatud
menetlustes kaitstakse
asjaomaste füüsiliste ja
juriidiliste isikute
kaitseõigust. Artiklis 9
osutatud siduvaid otsuseid
vaadatakse kohtulikult läbi
kooskõlas riigisisese
õigusega.
Art 11
Menetluslikud tagatised
Liikmesriigid tagavad, et
artiklites 6 kuni 10 osutatud
menetlustes kaitstakse
asjaomaste füüsiliste ja
juriidiliste isikute
kaitseõigust. Artiklis 9
osutatud siduvaid otsuseid
vaadatakse kohtulikult läbi
kooskõlas riigisisese
õigusega.
Jah VõrdKS § 161 lg 4, § 17
lg-d 31 ja 6, § 19, § 191 lg-
d 3–4
ÕKS § 358
TvLS § 33 lg 1 – LepS §-d
4 ja 5
Eesti õiguses ei ole ja eelnõuga
ei looda volinikule õigust anda
siduvaid otsuseid direktiivide
artikkel 9 mõistes.
Art 12 lg 1
Artikkel 12
Võrdne juurdepääs
1. Liikmesriik tagab kõigile
võrdsel alusel juurdepääsu
võrdõigusasutuste teenustele
ja väljaannetele.
Art 12 lg 1
Artikkel 12
Võrdne juurdepääs
1. Liikmesriik tagab kõigile
võrdsel alusel juurdepääsu
võrdõigusasutuste teenustele
ja väljaannetele.
Jah VõrdKS § 16 lg 3
Voliniku pm § 13 lg 1
Art 12 lg 2 Art 12 lg 2 Jah VõrdKS § 161 lg 1
19
2. Võrdõigusasutused
tagavad, et kaebuste
esitamisel ei ole takistusi ning
et nad on näiteks võimelised
võtma vastu kaebusi suuliselt,
kirjalikult ja veebis.
2. Võrdõigusasutused
tagavad, et kaebuste
esitamisel ei ole takistusi
ning et nad on näiteks
võimelised võtma vastu
kaebusi suuliselt, kirjalikult
ja veebis.
VõrdKS § 161 lg 2
Art 12 lg 3
3. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused osutavad
kaebuse esitajatele tasuta
teenuseid kogu riigi
territooriumil, sealhulgas
maapiirkondades ja
äärealadel.
Art 12 lg 3
3. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused osutavad
kaebuse esitajatele tasuta
teenuseid kogu riigi
territooriumil, sealhulgas
maapiirkondades ja
äärealadel.
Jah VõrdKS § 16 lg 3
Voliniku pm § 13 lg 1
Art 13
Artikkel 13
Ligipääsetavus ja
mõistlikud abinõud
puuetega inimestele
Liikmesriigid tagavad
ligipääsetavuse ja näevad ette
mõistlikud abinõud, et
kindlustada puuetega
inimestele võrdne juurdepääs
Art 13
Artikkel 13
Ligipääsetavus ja
mõistlikud abinõud
puuetega inimestele
Liikmesriigid tagavad
ligipääsetavuse ja näevad ette
mõistlikud abinõud, et
kindlustada puuetega
inimestele võrdne juurdepääs
Jah VõrdKS § 16 lg 3
Voliniku pm § 13 lg 2
20
võrdõigusasutuste kõikidele
teenustele ja tegevustele,
mille hulka kuuluvad ohvrite
abistamine, kaebuste
käsitlemine, alternatiivne
vaidluste lahendamine, teave
ja väljaanded ning samuti
ennetus-, edendamis- ja
teadlikkuse suurendamise
meetmed.
võrdõigusasutuste kõikidele
teenustele ja tegevustele,
mille hulka kuuluvad ohvrite
abistamine, kaebuste
käsitlemine, alternatiivne
vaidluste lahendamine, teave
ja väljaanded ning samuti
ennetus-, edendamis- ja
teadlikkuse suurendamise
meetmed.
Art 14
Artikkel 14
Koostöö
Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
asjakohased mehhanismid, et
teha oma pädevuse piires
koostööd sama liikmesriigi
teiste võrdõigusasutustega
ning asjaomaste avaliku ja
erasektori üksustega,
sealhulgas tööinspektorite,
sotsiaalpartnerite ja
kodanikuühiskonna
organisatsioonidega riiklikul,
piirkondlikul ja kohalikul
tasandil ning muudes
liikmesriikides ning liidu ja
rahvusvahelisel tasandil.
Art 14
Artikkel 14
Koostöö
Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
asjakohased mehhanismid, et
teha oma pädevuse piires
koostööd sama liikmesriigi
teiste võrdõigusasutustega
ning asjaomaste avaliku ja
erasektori üksustega,
sealhulgas tööinspektorite,
sotsiaalpartnerite ja
kodanikuühiskonna
organisatsioonidega riiklikul,
piirkondlikul ja kohalikul
tasandil ning muudes
liikmesriikides ning liidu ja
rahvusvahelisel tasandil.
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 8
Voliniku pm § 10 lg 2
21
Art 15
Artikkel 15
Konsulteerimine
Liikmesriigid kehtestavad
menetlused tagamaks, et
valitsus ja asjakohased
ametiasutused konsulteerivad
võrdõigusasutustega
direktiividest 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ tulenevate
õiguste ja kohustustega
seotud õigusaktide, poliitika,
menetluste ja programmide
küsimustes.
Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on õigus
anda nendes küsimustes
soovitusi, neid avaldada ja
taotleda nende soovituste
kohta edasiste meetmete
võtmist.
Art 15
Artikkel 15
Konsulteerimine
Liikmesriigid kehtestavad
menetlused tagamaks, et
valitsus ja asjaomased
riigiasutused konsulteerivad
võrdõigusasutustega
direktiividest 2006/54/EÜ ja
2010/41/EL tulenevate
õiguste ja kohustustega
seotud õigusaktide, poliitika,
menetluste ja programmide
küsimuses.
Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on õigus
anda nendes küsimustes
soovitusi, neid avaldada ja
taotleda nende soovituste
kohta edasiste meetmete
võtmist.
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p-d 5 ja
51, § 16 lg 2
VV reglement § 4 lg 3
Art 16 lg 1
Artikkel 16
Andmete kogumine ja
juurdepääs
Art 16 lg 1
Artikkel 16
Andmete kogumine ja
juurdepääs
Jah VõrdKS § 16 lg 6
22
võrdõiguslikkust
käsitlevatele andmetele
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused koguvad
oma tegevuse kohta andmeid,
et koostada artikli 17
punktides b ja c osutatud
aruanded.
Võrdõigusasutuste kogutud
andmed jaotatakse
direktiividega 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ reguleeritud
tunnuste ja valdkondade
kaupa ning kooskõlas
käesoleva direktiivi artiklis 18
osutatud näitajatega. Kogutud
isikuandmed muudetakse
anonüümseks või kui see ei
ole võimalik, siis
pseudonüümitakse.
võrdõiguslikkust
käsitlevatele andmetele
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused koguvad
oma tegevuse kohta
andmeid, et koostada artikli
17 punktides b ja c osutatud
aruanded.
Võrdõigusasutuste kogutud
andmed jaotatakse
direktiividega 2006/54/EÜ ja
2010/41/EL reguleeritud
tunnuste ja valdkondade
kaupa ning kooskõlas
käesoleva direktiivi artiklis
18 osutatud näitajatega. Kõik
kogutud isikuandmed
muudetakse anonüümseks
või kui see ei ole võimalik,
siis pseudonüümitakse.
Art 16 lg 2
2. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel oleks
võimalik läbi viia
diskrimineerimist käsitlevaid
sõltumatuid uuringuid.
Art 16 lg 2
2. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel oleks
võimalik läbi viia
diskrimineerimist käsitlevaid
sõltumatuid uuringuid.
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 6²
Voliniku pm § 7 p 6
23
Art 16 lg 3
3. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
juurdepääs
direktiividest 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ
ja 2004/113/EÜ tulenevate
õiguste ja kohustustega
seotud statistikale, kooskõlas
riigisisese õigusega, kui
võrdõigusasutused peavad
sellist statistikat vajalikuks, et
anda üldine hinnang
diskrimineerimise olukorrale
liikmesriigis ja koostada
käesoleva direktiivi artikli 17
punktis c osutatud aruanded.
Art 16 lg 3
3. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutustel on
juurdepääs direktiividest
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
tulenevate õiguste ja
kohustustega seotud
statistikale, kooskõlas
riigisisese õigusega, kui
võrdõigusasutused peavad
sellist statistikat vajalikuks,
et anda üldine hinnang
diskrimineerimise olukorrale
liikmesriigis ja koostada
käesoleva direktiivi artikli 17
punktis c osutatud aruanded.
Jah VõrdKS § 16 lg 7
Art 16 lg 4
4. Liikmesriigid lubavad
võrdõigusasutustel anda
avalik-õiguslikele ja
eraõiguslikele üksustele,
sealhulgas ametiasutustele,
sotsiaalpartneritele,
äriühingutele ja
kodanikuühiskonna
organisatsioonidele soovitusi
selle kohta, milliseid andmeid
tuleb direktiividest
Art 16 lg 4
4. Liikmesriigid lubavad
võrdõigusasutustel anda
avalik-õiguslikele ja
eraõiguslikele üksustele,
sealhulgas riigiasutustele,
sotsiaalpartneritele,
äriühingutele ja
kodanikuühiskonna
organisatsioonidele soovitusi
selle kohta, milliseid
andmeid tuleb direktiividest
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 61
24
79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,
2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ
tulenevate õiguste ja
kohustuste kohta koguda.
Liikmesriigid võivad lubada
võrdõigusasutustel täita
võrdõiguslikkust käsitlevate
andmete kogumisel ka
koordineerivat rolli.
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
tulenevate õiguste ja
kohustuste kohta koguda.
Liikmesriigid võivad lubada
võrdõigusasutustel täita
võrdõiguslikkust käsitlevate
andmete kogumisel ka
koordineerivat rolli.
Art 17 p a
Artikkel 17
Aruanded ja strateegiline
planeerimine
Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused
a) võtavad vastu
tööprogrammi, milles
sätestatakse nende
prioriteedid ja tulevane
tegevus;
Art 17 p a
Artikkel 17
Aruanded ja strateegiline
planeerimine
Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused
a) võtavad vastu
tööprogrammi, milles
sätestatakse nende
prioriteedid ja tulevane
tegevus;
Jah VõrdKS § 16 lg 4
Voliniku pm § 111
Art 17 p b
b) koostavad igal aastal
tegevusaruande, mis sisaldab
aastaeelarvet ning personali-
ja finantsaruannet, ning
teevad selle üldsusele
kättesaadavaks ning
Art 17 p b
b) koostavad igal aastal
tegevusaruande, mis sisaldab
aastaeelarvet ning personali-
ja finantsaruannet, ning
teevad selle üldsusele
kättesaadavaks, ning
Jah VõrdKS § 16 lg 5
Voliniku pm § 12
25
Art 17 p c
c) avaldavad vähemalt iga
nelja aasta tagant ühe
soovitusi sisaldava aruande
või mitu sellist aruannet
võrdse kohtlemise ja
diskrimineerimise olukorra
ning võimalike struktuursete
probleemide kohta oma
liikmesriigis.
Art 17 p c
c) avaldavad vähemalt iga
nelja aasta tagant ühe
soovitusi sisaldava aruande
või mitu sellist aruannet
võrdse kohtlemise ja
diskrimineerimise olukorra
ning võimalike struktuursete
probleemide kohta oma
liikmesriigis.
Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 7
Art 18 lg 1
Artikkel 18
Järelevalve ja aruandlus
1. Hiljemalt 19. juuniks 2026
kehtestab komisjon
rakendusaktiga käesoleva
direktiivi alusel määratud
võrdõigusasutuste toimimise
ühiste näitajate loetelu.
Näitajate ettevalmistamisel
võib komisjon küsida nõu
Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ametilt, Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituudilt
ja liidu tasandi
võrdõigusasutuste
võrgustikelt. Kõnealused
näitajad hõlmavad
Art 18 lg 1
Artikkel 18
Järelevalve ja aruandlus
1. Hiljemalt 19. juuniks 2026
kehtestab komisjon
rakendusaktiga käesoleva
direktiivi alusel määratud
võrdõigusasutuste toimimise
ühiste näitajate loetelu.
Näitajate ettevalmistamisel
võib komisjon küsida nõu
Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ametilt, Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituudilt
ja liidu tasandi
võrdõigusasutuste
võrgustikelt. Kõnealused
näitajad hõlmavad
Ei Euroopa Komisjoni tegevust
reguleeriv säte.
26
võrdõigusasutuste personali
ning tehnilisi ja rahalisi
vahendeid, sõltumatut
toimimist, ligipääsetavust ja
tulemuslikkust, samuti nende
volituste, õiguste või
struktuuri muudatusi, ning
nendega tagatakse riikide
tasandil kogutud andmete
võrreldavus, objektiivsus ja
usaldusväärsus. Näitajaid ei
tohi kasutada järjestamiseks
ega üksikutele
liikmesriikidele konkreetsete
soovituste andmiseks.
Rakendusakt võetakse vastu
kooskõlas artikli 22 lõikes 2
osutatud
kontrollimenetlusega.
võrdõigusasutuste personali
ning tehnilisi ja rahalisi
vahendeid, sõltumatut
toimimist, ligipääsetavust ja
tulemuslikkust, samuti nende
volituste, õiguste või
struktuuri muudatusi, ning
nendega tagatakse riikide
tasandil kogutud andmete
võrreldavus, objektiivsus ja
usaldusväärsus. Näitajaid ei
tohi kasutada järjestamiseks
ega üksikutele
liikmesriikidele konkreetsete
soovituste andmiseks.
Rakendusakt võetakse vastu
kooskõlas artikli 22 lõikes 2
osutatud
kontrollimenetlusega.
Art 18 lg 2
2. Hiljemalt 19. juuniks 2031
ja seejärel iga viie aasta tagant
esitavad liikmesriigid
komisjonile kogu asjakohase
teabe käesoleva direktiivi
kohaldamise kohta. Selline
teave sisaldab vähemalt
andmeid võrdõigusasutuste
toimimise kohta ning selles
võetakse arvesse
Art 18 lg 2
2. Hiljemalt 19. juuniks 2031
ja seejärel iga viie aasta
tagant esitavad liikmesriigid
komisjonile kogu asjakohase
teabe käesoleva direktiivi
kohaldamise kohta. Selline
teave sisaldab vähemalt
andmeid võrdõigusasutuste
toimimise kohta ning selles
võetakse arvesse
Ei Liikmesriigi
aruandluskohustuste säte, ei
eelda siseriikliku normi
kehtestamist.
27
võrdõigusasutuste poolt
artikli 17 punktide b ja
c kohaselt koostatud
aruandeid.
võrdõigusasutuste poolt
artikli 17 punktide b ja c
kohaselt koostatud
aruandeid.
Art 18 lg 3
3. Komisjon koostab
käesoleva direktiivi
kohaldamise ja praktilise
mõju kohta aruande, mis
põhineb lõikes 2 osutatud
teabel ning täiendavatel
asjakohastel andmetel, mille
Euroopa Liidu Põhiõiguste
Amet ja Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituut on
kogunud riikide ja liidu
tasandil eelkõige
võrdõigusasutustelt, liidu
tasandi riiklike
võrdõigusasutuste
võrgustikelt nagu Equinet,
kodanikuühiskonna
organisatsioonidelt või
muudelt sidusrühmadelt.
Kõnealuses aruandes
käsitletakse võrdõigusasutuste
sõltumatut toimimist ja
tulemuslikkust
liikmesriikides, tuginedes
Art 18 lg 3
3. Komisjon koostab
käesoleva direktiivi
kohaldamise ja praktilise
mõju kohta aruande, mis
põhineb lõikes 2 osutatud
teabel ning täiendavatel
asjakohastel andmetel, mille
Euroopa Liidu Põhiõiguste
Amet ja Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituut
on kogunud riikide ja liidu
tasandil eelkõige
võrdõigusasutustelt, liidu
tasandi riiklike
võrdõigusasutuste
võrgustikelt, nagu Equinet,
kodanikuühiskonna
organisatsioonidelt või
muudelt sidusrühmadelt.
Aruandes käsitletakse
võrdõigusasutuste sõltumatut
toimimist ja tulemuslikkust
liikmesriikides, tuginedes
lõike 1 kohaselt kehtestatud
näitajatele.
Ei Euroopa Komisjoni tegevust
reguleeriv säte.
28
lõike 1 kohaselt kehtestatud
näitajatele.
Art 19 lg 1
Artikkel 19
Dialoog võrdõigusasutuste
toimimise teemal
1. Artikli 18 kohase
järelevalve ja aruandluse
raames ning selleks, et
tõhustada liidu
institutsioonide vahelist
dialoogi ja tagada suurem
läbipaistvus, võib Euroopa
Parlament kutsuda komisjoni
igal aastal arutama kõnealuses
artiklis osutatud küsimusi,
mis on seotud käesoleva
direktiivi alusel määratud
võrdõigusasutuste
toimimisega.
Art 19 lg 1
Artikkel 19
Dialoog võrdõigusasutuste
toimimise teemal
1. Artikli 18 kohase
järelevalve ja aruandluse
raames ning selleks, et
tõhustada liidu
institutsioonide vahelist
dialoogi ja tagada suurem
läbipaistvus, võib Euroopa
Parlament kutsuda komisjoni
igal aastal arutama
kõnealuses artiklis osutatud
küsimusi, mis on seotud
käesoleva direktiivi alusel
määratud võrdõigusasutuste
toimimisega.
Ei Euroopa Parlamendi ja
komisjoni tegevust reguleeriv
säte.
Art 19 lg 2
2. Euroopa Parlament võib
artiklis 18 osutatud küsimuste
kohta arvamust avaldada
resolutsioonides.
Art 19 lg 2
2. Euroopa Parlament võib
artiklis 18 osutatud
küsimuste kohta arvamust
avaldada resolutsioonides.
Ei Euroopa Parlamendi tegevust
reguleeriv säte.
Art 19 lg 3
Art 19 lg 3
Ei Euroopa Komisjoni tegevust
reguleeriv säte.
29
3. Komisjon võtab vajaduse
korral arvesse kõiki käesoleva
artikli kohaselt toimuva
dialoogi käigus väljendatud
seisukohtadest tulenevaid
asjaolusid, sealhulgas
artikli 18 osutatud küsimustes
Euroopa Parlamendi
resolutsioone, tehes seda ka
käesoleva direktiivi toimimise
läbivaatamisel.
3. Komisjon võtab
asjakohasel juhul arvesse
kõiki käesoleva artikli
kohaselt toimuva dialoogi
käigus väljendatud
seisukohtadest tulenevaid
asjaolusid, sealhulgas
artiklis 18 osutatud küsimusi
käsitlevaid Euroopa
Parlamendi resolutsioone,
tehes seda ka käesoleva
direktiivi toimimise
läbivaatamisel.
Art 20 lg 1
Artikkel 20
Miinimumnõuded
1. Liikmesriigid võivad
kehtestada või säilitada sätted,
mis on soodsamad kui
käesolevas direktiivis
sätestatud miinimumnõuded.
Art 20 lg 1
Artikkel 20
Miinimumnõuded
1. Liikmesriigid võivad
kehtestada või säilitada
sätted, mis on soodsamad kui
käesolevas direktiivis
sätestatud miinimumnõuded.
Ei Luba liikmesriikidele
kehtestada või säilitada
direktiivis sätestatud
miinimumnõuetest soodsamad
sätted. Ei eelda siseriiklikku
õigusesse eraldi normi
kehtestamist.
Art 20 lg 2
2. Käesoleva direktiivi
rakendamine ei tohi mitte
mingitel asjaoludel osutuda
põhjuseks, et alandada
diskrimineerimise eest
Art 20 lg 2
2. Käesoleva direktiivi
rakendamine ei tohi mitte
mingitel asjaoludel osutuda
põhjuseks, et alandada
diskrimineerimise eest
Ei Keeld direktiivi rakendamisega
seoses alandada liikmesriikides
juba kehtivat diskrimineerimise
eest pakutava kaitse taset.
Keeldu on direktiivi ülevõtmisel
arvestatud.
30
pakutava kaitse taset, mille
liikmesriigid on juba taganud
direktiividega 79/7/EMÜ,
2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja
2004/113/EÜ hõlmatud
valdkondades.
pakutava kaitse taset, mille
liikmesriigid on juba taganud
direktiividega 2006/54/EÜ ja
2010/41/EL hõlmatud
valdkondades.
Art 21 lg 1
Artikkel 21
Isikuandmete töötlemine
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused võivad
koguda ja töödelda
isikuandmeid ainult juhul, kui
see on vajalik käesolevast
direktiivist tulenevate
ülesannete täitmiseks.
Art 21 lg 1
Artikkel 21
Isikuandmete töötlemine
1. Liikmesriigid tagavad, et
võrdõigusasutused võivad
koguda ja töödelda
isikuandmeid ainult juhul,
kui see on vajalik
käesolevast direktiivist
tulenevate ülesannete
täitmiseks.
Jah VõrdKS § 16 lg 6 ja 7 Eelnõu § 1 p 20. Volinikule
antakse eelnõuga andmete
kogumise ja töötlemise pädevus
vaid direktiivist tulenevate
pädevuste raames
tegutsemiseks.
Art 21 lg 2
2. Liikmesriigid tagavad, et
kui võrdõigusasutused
töötlevad määruse (EL)
2016/679 artikli 9 lõikes 1
osutatud isikuandmete
eriliike, nähakse ette sobivad
ja konkreetsed meetmed, et
kaitsta andmesubjekti
põhiõigusi ja huve.
Art 21 lg 2
2. Liikmesriigid tagavad, et
kui võrdõigusasutused
töötlevad määruse
(EL) 2016/679 artikli 9
lõikes 1 osutatud
isikuandmete eriliike,
nähakse ette sobivad ja
konkreetsed meetmed, et
Jah VõrdKS § 16 lg 6
Eelnõu § 1 p 20. Voliniku
kogutavad isikuandmed
muudetakse anonüümseks või
see ei ole võimalik, siis
pseudonüümitakse.
31
kaitsta andmesubjekti
põhiõigusi ja huve.
Art 22 lg 1
Artikkel 22
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee.
Nimetatud komitee on
komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
Art 22 lg 1
Artikkel 22
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab
komitee. Nimetatud komitee
on komitee määruse
(EL) nr 182/2011 tähenduses.
Ei
Art 22 lg 2
2. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011
artiklit 5.
Art 22 lg 2
2. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011
artiklit 5.
Ei
Art 23
Artikkel 23
Direktiivide 2000/43/EÜ ja
2004/113/EÜ muudatused
Direktiivist 2000/43/EÜ
jäetakse välja III peatükk ja
direktiivist 2004/113/EÜ
III peatükk. Viiteid
Art 23
Artikkel 23
Direktiivide 2006/54/EÜ ja
2010/41/EL muudatused
Direktiivist 2006/54/EÜ
jäetakse välja artikkel 20 ja
direktiivist 2010/41/EL
artikkel 11.
Ei
32
asjaomastes peatükkides
osutatud võrdset kohtlemist
edendavatele asutustele
käsitatakse viidetena
käesoleva direktiivi artikli 2
lõikes 1 osutatud
võrdõigusasutustele.
Viiteid asjaomastes artiklites
osutatud võrdset kohtlemist
edendavatele asutustele
käsitatakse viidetena
käesoleva direktiivi artikli 2
lõikes 1 osutatud
võrdõigusasutustele.
Art 24 lg 1
Artikkel 24
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad
käesoleva direktiivi
järgimiseks vajalikud õigus-
ja haldusnormid hiljemalt
19. juuniks 2026.
Liikmesriigid teatavad
nendest viivitamata
komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid
vastu võtavad, lisavad nad
nendesse või nende ametliku
avaldamise korral nende
juurde viite käesolevale
direktiivile. Sellise viitamise
viisi näevad ette liikmesriigid.
Art 24 lg 1
Artikkel 24
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad
käesoleva direktiivi
järgimiseks vajalikud õigus-
ja haldusnormid hiljemalt
19. juuniks 2026.
Liikmesriigid teatavad
nendest viivitamata
komisjonile.
Kui liikmesriigid need
normid vastu võtavad,
lisavad nad nendesse või
nende ametliku avaldamise
korral nende juurde viite
käesolevale direktiivile.
Sellise viitamise viisi näevad
ette liikmesriigid.
Ei Ülevõtmist käsitlev säte.
Eelnõukohased muudatused
jõustuvad eelnõu § 6 kohaselt
19. juunil 2026. a. Samaks ajaks
on kavandatud rakendusaktide
muudatuste jõustumine.
Eelnõu § 1 p 46-ga täiendatakse
VõrdKS normitehnilist märkust
viidetega direktiividele (EL)
2024/1499 ja (EL) 2024/1500.
33
Art 24 lg 2
2. Liikmesriigid edastavad
komisjonile käesoleva
direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt
vastuvõetavate põhiliste
riigisiseste õigusnormide
teksti.
Art 24 lg 2
2. Liikmesriigid edastavad
komisjonile käesoleva
direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt
vastuvõetavate põhiliste
riigisiseste õigusnormide
teksti.
Ei Ei vaja õigusaktide muutmist,
direktiivide ülevõtmiseks
muudetavate seaduste tekstid
edastatakse vastuvõtmisel
Euroopa Komisjonile.
Art 25
Artikkel 25
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub
kahekümnendal päeval pärast
selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
Artiklit 23 kohaldatakse alates
19. juunist 2026.
Art 25
Artikkel 25
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub
kahekümnendal päeval pärast
selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
Artiklit 23 kohaldatakse
alates 19. juunist 2026.
Ei Direktiivi jõustumissäte
Art 26
Artikkel 26
Adressaadid
Käesolev direktiiv on
adresseeritud liikmesriikidele.
Art 26
Artikkel 26
Adressaadid
Käesolev direktiiv on
adresseeritud
liikmesriikidele.
Ei Direktiivi adressaatide säte
1
31.10.2025
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 2024. aasta mais Euroopa Liidus vastu võetud kaks
samasisulist (kuid erinevate muudetavate õigusaktide tõttu erineva õigusliku alusega)
võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitlevat direktiivi (direktiivid 2024/14991 ja
2024/15002, edaspidi koos võrdõigusasutuste direktiivid või direktiivid). Eestis on direktiivides
viidatud võrdõigusasutuseks võrdse kohtlemise seaduse alusel tegutsev soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (edaspidi võrdõigusvolinik või volinik) ja tema
kantselei. Eelnõukohaste muudatustega tõhustatakse inimeste kaitset diskrimineerimise eest ja
nende õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise toimumise korral ning tagatakse senisest
paremini voliniku institutsiooni sõltumatus. Direktiivi ülevõtmisega laienevad voliniku
ülesanded märgatavalt. Näiteks saab volinik õiguse esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus,
lahendada poolte soovil ise diskrimineerimisvaidlusi, koguda detailsemat statistikat ja teha
rohkem ennetustööd.
Inimeste õiguskaitsevõimaluste parandamiseks antakse volinikule pädevus esindada
diskrimineerimise ohvrit kohtu- või haldusmenetluses või osaleda vajaduse korral muul viisil
menetlustes tema toetuseks. Laiendamaks võimalusi diskrimineerimisvaidluste kohtuväliseks
asjatundlikuks lahendamiseks, sätestatakse voliniku õigus anda siduvaid arvamusi, kui vaidluse
osapooled seda ühiselt soovivad.
Eelnõuga täpsustatakse ka isikute õigusi voliniku läbiviidavates menetlustes (sh pöördumise
lubatavad vormid, tagasiside tähtajad, konfidentsiaalsus). Nähakse ette, et voliniku teenused ja
tema antav informatsioon peab olema kõigile võrdselt ja tasuta kättesaadav ning puudega
inimestele tuleb tagada võrdsed võimalused pääseda ligi tema teenustele, tegevustele ja
informatsioonile.
Inimeste tõhusamaks kaitseks diskrimineerimise eest ja ühiskonnas levinud struktuurse
ebavõrdsuse vähendamiseks laiendatakse ja täpsustatakse ka voliniku pädevust astuda samme
diskrimineerimise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Näiteks antakse volinikule sõnaselge
pädevus teha ettepanekuid õigusaktide eelnõude kohta, anda soovitusi strateegiliste
arengudokumentide, meetmete ja tegevuste soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja võrdse
kohtlemise seadusele vastavuse tagamiseks ning statistiliste andmete kogumiseks valdkondlike
seaduste rakendamise kohta. Selleks, et voliniku eksperdiarvamused tähelepanuta ei jääks,
1 Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse
kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta
tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või
seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses
kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja
2004/113/EÜ. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta
naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning
millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL.
2
nähakse ette, et õigusakte ja strateegiadokumente, meetmeid ning tegevusi puudutavate
ettepanekute-soovituste täitmise kohta peab voliniku nõudmisel talle infot andma. Õiguskorda
tuuakse põimdiskrimineerimise termin ning voliniku kohustus arvestada ennetus- ja
edendamistöös sellest tulenevaid spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi. Vähemalt iga nelja aasta
tagant kohustub volinik avaldama ka ülevaate võrdse kohtlemise, vähemuste võrdsete
võimaluste ja soolise võrdsuse seisust Eesti ühiskonnas.
Voliniku sõltumatuse paremaks tagamiseks reguleeritakse eelnõus detailsemalt voliniku
valimise korda, suurendades protsessi läbipaistvust ja vähendades sõltumist konkursi
korraldajast. Muudetakse voliniku ametisse nimetamise korraldust, andes ametisse nimetaja roll
ministri asemel kollegiaalsele organile – valitsusele – ja kaasates arvamuse andjana Riigikogu
põhiseaduskomisjoni. Sätestatakse, et voliniku eelarve peab olema stabiilne ja piisav kõigi tema
pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.
Voliniku töö läbipaistvuse tagamiseks kohustatakse teda avalikustama oma iga-aastane
tegevuskava ja nelja-aastane tööprogramm, samuti esitama nii avalikkusele kui Riigikogu
põhiseaduskomisjonile igal aastal aruanne oma tegevustest, ressursist ja eelarvest.
Seadusemuudatuste mõju halduskoormusele on üldiselt väike. Ettevõtjatel võib küll tekkida
vajadus volinikule (juba kehtivas õiguses neile pandud) kohustuste või voliniku tehtud
ettepanekute täitmise kohta infot anda, kuid sellised olukorrad saavad olema ettevõtete töös
harvad. Parem ennetus ja nõustamine võib samas isegi vähendada niigi väikest vaidluste ja
kaebuste arvu. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused peavad andma infot oma
poliitikate ja õigusaktide vastavuse kohta SoVSis ja VõrdKSis esitatud nõuetele ning arvestama
voliniku ettepanekutega, kuid seda tehakse suures osas juba praegu, mistõttu olulist koormuse
kasvu ei prognoosita. Koormuse kasv on suurim voliniku institutsioonile, vajalikud võivad olla
muudatused töökorralduses, andmete kogumises, lisanduvad ülesanded. Volinikul on siiski
võimalik oma ülesannete täitmisel seada prioriteete, samuti on ette nähtud mõningane
lisaressurss.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
võrdsuspoliitika osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander
([email protected], 5196 1886). Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud sama
ministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Age Viira ([email protected], 5910 7348).
Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome
korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis valitsusele esitamise
tähtajaga IV kvartal 2025.
Eelnõu on vähesel määral seotud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi
3
ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja
õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest
võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist. Seos tuleneb vajadusest käsitleda Eesti õiguses
kõigist kolmest direktiivist tulenevalt põimdiskrimineerimist (käesoleva eelnõu § 1 punktid 1
ja 19) ja voliniku pädevust osaleda diskrimineeritud isiku nimel ja toetuseks kohtu- või muudes
menetlustes (käesoleva eelnõu § 1 punkt 11).
Eelnõuga muudetakse:
- võrdse kohtlemise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.06.2025, 6;
- avaliku teenistuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 4;
- erakonnaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.05.2022, 8;
- korruptsioonivastase seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 12;
- soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 72.
Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega:
- nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta
isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust,
isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku
usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest,
naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses
kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive
2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ (edaspidi direktiiv 2024/1499);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes
kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste
valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive
2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (edaspidi direktiiv 2024/1500).
Direktiivid tuleb Eesti õigusesse üle võtta 19. juuniks 2026.
Eelnõu Riigikogus seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle 2024. a vastu võetud võrdõigusasutuste
direktiivid. Ka enne võrdõigusasutuste direktiivide vastuvõtmist kehtinud EL-i õiguse kohaselt
pidi liikmesriikidel olema määratud asutus või asutused, kelle ülesanne on edendada, sh
analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute võrdset kohtlemist nii, et neid ei diskrimineeritaks
nendes direktiivides käsitletud alustel, sh pakkudes sõltumatut abi diskrimineerimise ohvritele.
Eestis on selliseks võrdõigusasutuseks (equality body) võrdse kohtlemise seaduse alusel juba
enam kui 10 aastat tegutsenud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja tema
kantselei.
Kuna liikmesriigiti väga erineva rakendamispraktika tõttu ei täitnud varasem regulatsioon oma
eesmärki ning abi ei olnud ka Euroopa Komisjoni 2018. aasta soovitustest3, otsustati leppida
kokku oluliselt detailsemates võrdõigusasutuste miinimumstandardites. Selleks võeti vastu
kaks sisuliselt sama, kuid EL-i õiguses muudetavate õigusaktide tõttu erineva EL-i õiguses
sätestatud alusega direktiivi. Direktiividega sätestatakse siduvad miinimumnõuded
võrdõigusasutuste sõltumatusele, pädevusele, volitustele, ressursile ja nende teenuste
kättesaadavusele. Eesmärk on tugevdada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist kogu EL-
is, ühtlustades võrdõigusasutuste standardeid ning tagades diskrimineerimist kogenud
3 Komisjoni soovitus (EL) 2018/ 951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta
4
inimestele kõigis liikmesriikides ühtlasem kaitse diskrimineerimise eest. Osaliselt vastab
voliniku institutsioon ja tema pädevus juba direktiividest tulenevatele nõuetele, kuid täielikuks
vastavuseks on vajalikud mitmed muudatused ja täiendused.
Eelnõukohaste muudatuste eesmärk on tõhustada vastavalt direktiivide nõuetele inimeste
kaitset diskrimineerimise eest ja nende õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise toimumise
korral ning tagada senisest paremini voliniku sõltumatus. Volinik saab õiguse esindada
diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte ühisel soovil diskrimineerimisvaidlusi
siduva arvamuse andmisega, koguda detailsemat statistikat ja teha rohkem ennetustööd, sh
saades selgema rolli õigusloome- ja strateegilise planeerimise protsessides ning esitades
regulaarselt aruandeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse olukorra kohta Eestis. Eelnõuga
täpsustatakse ka isikute õigusi voliniku läbiviidavates menetlustes (sh pöördumise vorm, keel,
tagasiside tähtajad, konfidentsiaalsus), voliniku ülesannete üldnõuetena sätestatakse nii
teenuste kui ka info üldine kättesaadavus ja ligipääsetavus, samuti nõue arvestada
põimdiskrimineerimise erilist mõju inimeste olukorrale. Tagatakse senisest paremini voliniku
kui isiku ja kui institutsiooni sõltumatus, sh valiku- ja nimetamisprotsessi muutmise ning
eelarvega seotud õiguste selgema reguleerimise abil. Suurendatakse ka voliniku tegevuse
läbipaistvust, nähes ette iga-aastase tegevuskava ja nelja-aastase tööprogrammi avalikustamise
ja iga-aastased tegevusaruanded nii avalikkusele kui ka parlamendile, mis käsitlevad ka tema
ressurssi ja eelarvet ning selle kasutamist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 nähakse ette võrdse kohtlemise seaduse muudatused.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tuuakse Eesti õigusruumi põimdiskrimineerimise kontseptsioon ja
termin (ingl intersectional discrimination). Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise
erivorm, mida kehtiv õigus ei käsitle ja mida seetõttu ei saa oma töös rakendada ka volinik.
Eelnõukohase seadusega loetakse põimdiskrimineerimine VõrdKS-i ja SoVS-i alusel
diskrimineerimiseks ja on seeläbi keelatud. Põimdiskrimineerimise puhul leiab halvem
kohtlemine või ebasoodsamas olukorras olek aset korraga kahe või enama tunnuse tõttu, mis
on kaitstud kas võrdse kohtlemise seadusega (VõrdKS § 1 lg 1 tunnuste loetelu) või soolise
võrdõiguslikkuse seadusega, kuid seda juhul, kui erinevate tunnuste põhjuslik mõju on
niimoodi põimunud, et ei ole tunnuste kaupa eristatav. Eri tunnused võivad olla kaitstud eri
seadustes, st üks tunnus on sugu, teine näiteks vanus, või võivad mõlemad/kõik olla ka VõrdKS
§ 1 lõikes 1 nimetatud tunnused, näiteks rahvus ja vanus. Põimdiskrimineerimise puhul on
ebasoodsamasse olukorda pandud mitme tunnuse alusel teatud ühiskondlikku rühma kuuluvad
isikud. Näiteks, kui töökohas kehtestatakse pearäti ja nägu katvate rõivaste kandmise keeld, siis
on sellisel keelul eelkõige negatiivne mõju konservatiivsematest kogukondadest mosleminaiste
selles organisatsioonis töötamise võimalustele (st soo ja usuliste veendumuste
kombineerumine), samas kui eraldi ei oleks küsimus võimalikus soo või usuliste veendumuste
tõttu diskrimineerimises, kuna teistele naistele või ka moslemi meestele sellisel keelul
samasugust negatiivset mõju ei oleks. Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu
võitlemise komisjon märgib põimdiskrimineerimist selgitades, et tunnuste sellisel moel
põimumine loob uue (kaitstud) tunnuse4. Põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon on
direktiivide ülevõtmise kontekstis vajalik seoses volinikule direktiivide artikli 5 lõike 2 alusel
4 ECRI sõnastik on veebilehel https://www.coe.int/en/web/european-commission-against-racism-and-
intolerance/ecri-glossary. Vt kirjet „intersectional discrimination“.
5
pandava kohustusega võtta asjakohastel juhtudel arvesse põimdiskrimineerimisest tulenevaid
spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi (eelnõu § 1 p 19, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 9).
Eelnõu § 1 punktidega 2–42 muudetakse ja täiendatakse VõrdKS 4. peatükki, mis käsitleb
Eesti võrdõigusasutuse – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku –
institutsiooni. Juba enne eelnõuga ülevõetavate direktiivide vastuvõtmist nägi Euroopa Liidu
kehtiv õigus (direktiivid 2000/43/EÜ5, 2004/113/EÜ6, 2006/54/EÜ7, 2010/41/EL8 ja
2019/1158/EL9) ette, et liikmesriikides peab nende direktiivide rakendamise toetamiseks olema
määratud asutus, kelle ülesannete hulka kuulub diskrimineerimise ohvritele sõltumatu abi
osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, diskrimineerimist käsitleva
sõltumatu uurimise korraldamine ning sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste
esitamine seoses diskrimineerimise asjaoludega. Eestis on selliseks võrdõigusasutuseks algselt
SoVS-i alusel, aastast 2009 aga VõrdKS-i alusel iseseisvalt tegutsev võrdse kohtlemise, soolise
võrdsuse ja võrdsete võimaluste valdkonna sõltumatu ja erapooletu asjatundja, soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt
on volinik haldusorgan.
Eelnõu § 1 punkt 2 on tehniline muudatus – sellega lisatakse VõrdKS 4. peatüki ja § 15
pealkirja viide voliniku kantseleile, mida nii peatükk kui paragrahv samuti reguleerib.
Eelnõu § 1 punktidega 3–7 muudetakse voliniku ja tema kantselei eelarvet, voliniku valimist
ja ametisse nimetamist ning voliniku asetäitja-nõuniku rolli regulatsiooni. Muudatuste eesmärk
on vastavalt võrdõigusasutuste direktiivide nõuetele senisest paremini tagada voliniku kui
ametiisiku ja institutsiooni sõltumatus.
Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 15 lõiked 11 ja 2, mis reguleerivad
vastavalt voliniku ametikohale konkursi läbiviimist ja voliniku ametisse nimetamist valdkonna
eest vastutava ministri poolt. Muudatus on vajalik, kuna voliniku valimise kohta on kavas
kehtestada detailsem regulatsioon, samuti muudetakse eelnõuga voliniku ametisse nimetamise
korda. Uus regulatsioon kehtestatakse VõrdKS uue §-ga 151 (vt eelnõu § 1 punkt 8).
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 3, mis käsitleb voliniku ja tema
kantselei tegevuse rahastamist. Võttes aluseks voliniku põhimääruse (§ 4 lg 1) ning direktiivide
nõuded (eelkõige artiklid 3 (sõltumatus) ja 4 (vahendid)), kirjeldatakse seaduses välja
kujunenud praktikat, mille kohaselt esitatakse voliniku ja tema kantselei eelarve iga-aastases
riigieelarve seaduses valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves (praegu Majandus- ja
5 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest
või etnilisest päritolust. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0043. 6 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses
kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex%3A32004L0113. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastamine). https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02006L0054-20060726. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste
võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010L0041. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö-
ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL. https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1158.
6
Kommunikatsiooniministeerium) eraldi real programmi tegevusena ja sõltumatute
institutsioonide eelarveid käsitlevas tekstiparagrahvis. Oluline on, et kuigi voliniku eelarve
paigutub riigieelarve struktuuris valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvesse, ei saa
ministeerium selle suurust muuta, vaid selle kinnitab iga-aastase riigieelarve seadusega
Riigikogu. Selline lähenemine võimaldab Riigikogul soovi korral hinnata ka eelarve piisavust
voliniku ülesannete täitmiseks ja seda vajaduse korral suurendada. Seaduse tasandil
kinnitatakse ka, et voliniku mitmeaastane indikatiivne rahastamiskava esitatakse valdkondlikus
programmis (praegu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise nelja-aastane programm).
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 15 uue lõikega 31, millega sätestatakse kriteeriumid,
millele voliniku eelarve direktiivi nõuetest tulenevalt peab vastama. Nähakse ette, et eelarve
määramisel lähtutakse vajadusest tagada voliniku institutsiooni iseseisvus ning tema eelarve
stabiilsus ja piisavus kõigi voliniku pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. See
tähendab muu hulgas, et volinikule uute ülesannete andmise korral peab riik vastavalt
vajadusele suurendama ka voliniku ja tema kantselei eelarvet. Lisavahenditeta lisaülesannete
panemine halvendab voliniku võimet täita olemasolevaid ülesandeid, kuid seab kahtluse alla ka
uute ülesannete täitmise tõhususe. Lisanduvad kulud võivad olla nii planeeritavad kui ka
planeerimatud. Näiteks volinikule seoses direktiivi artikli 10 ülevõtmisega lisanduv pädevus
osaleda kohtumenetluses diskrimineerimisohvri esindajana (vt eelnõu § 1 p 11, eelnõukohane
VõrdKS § 16 lg 1 p 21) eeldab tõhususe tagamiseks ka seda, et volinikul oleks inimestele nende
kaebuste kohtusse viimisel võimalik lubada nt riigilõivu jms kulude katmist ning kinnitada, et
juhul kui kohus määrab mõned kulud voliniku esindatava isiku kanda (nt kaotuse puhul
vastaspoole kulud), saaks need katta voliniku eelarvest. Volinikul võib kantseleis sobivate
inimeste vähesuse tõttu olla vaja esindamisteenus ka sisse osta. Uute ülesannete täitmine, nt
tegevusaruande (eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 5) ning soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete probleemide
aruande (eelnõu § 1 p 17, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 7) jaoks andmete kogumine (eelnõu
§ 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 6) süsteemsel ja väikese halduskoormusega viisil,
samuti tõhusam teavitustegevus, võib eeldada ka IT-arendusi. Uute ülesannete tõhus täitmine
võib eeldada ka voliniku ja kantselei töötajate pädevuse arendamist, teavitustegevusi uute
ülesannete kohta, et inimesed teaksid voliniku teenuseid kasutada jms.
Eelarve piisavust hinnates on oluline pidada silmas ka volinikule tema ülesannete täitmiseks
seatavaid üldiseid nõudeid. Näiteks peab direktiivide artikli 12 kohaselt olema kõigil
juurdepääs kõigile voliniku teenustele (vt eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 3).
See tähendab muuhulgas, et voliniku teenused oleksid ühtmoodi kättesaadavad üle Eesti,
eeldades kas võimekust regulaarselt n-ö maakonnakülastusi teha või häid videokohtumise
lahendusi voliniku kantseleis, aga vajaduse korral ka kokkuleppeid nt kohalike
omavalitsustega, et ka inimesed, kel endal sobilikud infokommunikatsioonivahendid
puuduvad, saaksid kohaliku omavalitsuse vastavaid võimalusi kasutada.
Riigieelarve üldise kärpimise korral võib vähendada ka voliniku eelarvet, kuid kärbe ei või olla
proportsioonilt suurem kui teistel asutustel. Direktiivide rakendamise seisukohast on lubamatu
voliniku eelarvevahendite kärpimine näiteks seetõttu, et ametis olev valitsus ei pea tema
pädevusse jäävaid tegevusi oluliseks, samuti otsese või kaudse n-ö kättemaksuna voliniku
ebameeldivate otsuste, soovituste või muude tegevuste eest. Võrdõigusasutuse eelarvet ei tohi
7
kasutada survevahendina tema sõltumatuse piiramiseks. Direktiivide kohaselt peab volinikul
olema sõltumatu õigus ise oma eelarve detailsema kasutamise üle otsustada, seetõttu ei ole
kohane ka näiteks valdkonna eest vastutava ministeeriumi sekkumine voliniku eelarve
kasutamisse (sealhulgas näiteks ettepanekud, milliste tegevuste arvelt kärpeid ellu viia või
milliseid tegevusi prioriseerida – kuhu ressurssi rohkem suunata).
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 51, mis käsitleb voliniku asetäitja-
nõuniku rolli. Kui senise regulatsiooni kohaselt täidab asetäitja-volinik voliniku ülesandeid
viimase puudumisel (näiteks ajutine äraolek, olukord, kus eelmine volinik on ametist lahkunud,
kuid uut ei ole veel nimetatud vms), siis nüüd lisatakse asetäitja-nõunikule ülesanne tegutseda
voliniku ülesannetes ka olukorras, kus volinik on ennast huvide konflikti tõttu arvamuse
andmisest taandanud (vt eelnõu § 1 p 26, eelnõukohane VõrdKS § 17 lg 8)). Muudatus lähtub
direktiivide artiklist 3, mis näeb ette, et voliniku ülesannete täitmisel peab olema tagatud ka
erapooletus.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VõrdKS § 15 lõikega 7, nähes ette, et sekkumine voliniku
ja tema kantselei tööalasesse tegevusse, samuti selle mõjutamine on keelatud. Täienduse
tegemisel on lähtutud direktiivide artiklist 3 (ja seonduvatest põhjenduspunktidest), mille
kohaselt peab võrdõigusasutus olema vaba mis tahes välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest,
usulisest10) ega tohi oma ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel ei küsida ega võtta
juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt.
Võrdõigusasutusel peab olema õigus ise otsustada oma rahaliste ja muude vahendite, struktuuri,
vastutuse, personali (sh töötajate valik ja juhtimine11) ja organisatsiooniliste küsimuste (sh
prioriteetide12) üle.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VõrdKS-i kahe uue paragrahviga. Paragrahviga 151
reguleeritakse senisest põhjalikumalt voliniku valimise ja ametisse nimetamise kord.
Regulatsioon võtab arvesse direktiivide artiklis 3 liikmesriikidele sätestatud kohustust
kehtestada läbipaistvad reeglid võrdõigusasutuses otsustus- ja juhtimisõigusega isikute valiku,
ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise kohta, et tagada nende
pädevus ja sõltumatus. Eesmärk on tagada voliniku valimisel ja ametisse nimetamisel
võimalikult läbipaistev ja asjakohaseid osalisi kaasav protsess ning vähendada vastutava
10 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 11 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 12 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17.
8
ministri senist suvaõigust konkursi korraldamisel ja isiku valimisel13. Eelnõus kirjeldatud
valikuprotsessi peab asjakohaseks ka volinik14.
Paragrahvi 151 lõike 1 kohaselt kuulutab valdkonna eest vastutav ministeerium voliniku
ametikohale välja avaliku konkursi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt korraldab kogu konkursi
voliniku ametikohale (sh kuulutab konkursi välja) valdkonna eest vastutav minister (VõrdKS
§ 15 lg 11). Kuna tegelikkuses on konkursi väljakuulutajaks ministeerium, on asjakohane viia
täpsustus sisse ka seadusesse. Samuti soovitakse eelnõuga läbipaistvuse tagamiseks rõhutada,
et tegemist peab olema avaliku konkursiga. See tähendab, et voliniku ametikoha puhul ei
kohaldata ATS § 16 lg-eid 2–5 ja lg-t 9, mis võimaldavad ametikoha täita sisekonkursiga või
konkursita. Vastavad muudatused tehakse ka ATS § 16 lõikesse 6 (eelnõu § 2 p 2). Muud
täpsustused konkursi korraldamise korras on esitatud järgnevates lõigetes.
Lõike 2 kohaselt korraldab konkursi ministri moodustatud valikukomisjon, mille koosseisust
vähemalt poole moodustavad võrdsete võimaluste või soolise võrdsuse valdkonna eksperdid
(koosseisu peab kuuluma nii ühe kui ka teise valdkonna eksperte, kuid iga ekspert ei pea olema
mõlema valdkonna asjatundja) ja selliste kodanikuühenduste esindajad, millel on põhikirjalisest
eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu ning toetada võrdse kohtlemise ja
soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Kirjeldatud põhikirjaliseks eesmärgiks võib olla nii
otsesõnu näiteks diskrimineerimise ennetamine, võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste või
soolise võrdsuse edendamine, kui näiteks laiemalt inimõiguste kaitse vms. Laiapõhjaline ning
sõltumatuid valdkondlikke asjatundjaid ja huvikaitseorganisatsioonide esindajaid hõlmav
valikukomisjon suurendab valikuprotsessi objektiivsust ja kvaliteeti ning aitab vältida
kallutatust ja tagada, et välja valitakse parim kandidaat, keda tunnustavad ka valdkonnas
tegutsevad teised asjatundjad ja huvirühmad.
Lõikes 3 sätestatakse volinikuna tegutsevale ja seega ka volinikuks kandideerivale isikule
üldised teovõimet, kodakondsust, haridust, keeleoskust ja juhtimiskogemust puudutavad
nõuded ning ka spetsiifilised valdkondlike teadmiste ja kogemuste nõuded. Sarnaselt on
seaduses sätestatud nõuded teistele sõltumatutele kõrgematele ametnikele, näiteks riiklikule
lepitajale (KTTLS § 81), andmekaitse inspektsiooni juhile (IKS § 52 lg 1), samuti
õiguskantslerile (ÕKS § 8). Regulatsiooni eesmärk on suurendada voliniku valiku protsessi
läbipaistvust ning piirata konkurssi korraldava ministri ja ministeeriumi suvaõigust
volinikukandidaatidele nõuete kehtestamisel. Kvalifikatsiooninõuete, sh valdkondlike
teadmiste ja kogemuse seaduses sätestamine suurendab usaldust voliniku kui eksperdiks oleva
13 ECRI üldine poliitikasoovitus nr 2 näeb ette (p 23), et võrdõigusasutustes juhtivatel kohtadel olevad inimesed
peaks olema valitud ja ametisse määratud läbipaistva, pädevusel põhineva ja osalusega menetluses.
Täidesaatvatel ametkondadel ei tohiks väljavalimise üheski järgus olla otsustavat mõju. https://rm.coe.int/ecri-
general-policy-no-2-on-equality-bodies-to-combat-racism-and-intol/1680a0b95c. ECRI juhtis Eesti tähelepanu
vajadusele suurendada voliniku sõltumatust mh õigusaktides tema ametisse nimetamise protsessi läbipaistvuse ja
üksikasjalikkuse suurendamise kaudu nt viienda seiretsükli aruandes Eesti kohta 2015 (vt p 28).
https://rm.coe.int/fifth-report-on-estonia-estonian-translation-/16808b56f2. Sarnase ettepaneku on teinud ka
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikud. Vt nt Dunja Mijatovići raport 11.–15. juunini 2018 toimunud Eesti
visiidi kohta (p 116). https://rm.coe.int/euroopa-noukogu-inimoiguste-voliniku-dunja-mijatovici-raport-11-15-
juu/16808de6a3. 14 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse
ühendamise teemal, 02.08.2023.
9
institutsiooni vastu. Punkti 1 kohaselt peab volinikuna tegutsev isik olema teovõimeline ja
alaliselt Eestis elav Eesti kodanik. Punkti 2 kohaselt eeldatakse volinikuna tegutsevalt isikult
kõrgharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või
sellele vastavat välisriigi kvalifikatsiooni. Punkti 3 kohaselt peavad volinikuna tegutseval isikul
olema head teadmised võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse alasest õigusest, samuti eelnev
töökogemus võrdse kohtlemise või soolise võrdsuse valdkonnas. Sarnase kvalifikatsiooninõude
seadusesse lisamise ettepaneku on teinud ka volinik ise15. Punktiga 4 kehtestatakse vähemalt
kaheaastane eelneva juhtimiskogemuse nõue, kuna tegemist on eraldiseisvat institutsiooni
juhtiva isikuga. Punktiga 5 nähakse ette eesti keele kui riigikeele oskuse nõue vähemalt C1-
tasemel. Punktiga 6 kehtestatakse ka inglise keele oskuse nõue vähemalt B2-tasemel, kuna
volinik osaleb rahvusvahelises suhtluses, sealhulgas esindab Eestit Euroopa võrdõigusasutuste
võrgustikus Equinet. Juhtimiskogemuse ja võõrkeele oskuse nõude näol on tegemist nõuetega,
mis teiste ametnike ja tippjuhtide puhul on kehtestatud ATS § 10 lõike 1 või 2 alusel antud
Vabariigi Valitsuse määrusega või mille kehtestamise õigus on antud ametiasutuse juhile, tema
kõrgemale juhile, kantslerile vms isikutele. Kehtiv õigus (ATS § 14 lõige 4) näeb ette, et
voliniku puhul tulenevad nõuded VV määrusest ja lisaks võib neid kehtestada volinikku
ametisse nimetav isik. Seoses voliniku värbamise ja ametisse nimetamise korra muutmisega
ning talle VõrdKSis teadmiste ja kogemuste nõuete kehtestamisega on vaja kehtivat korda
muuta – eelnõu §-ga 2 muudetakse ATSi, nähes ette, et volinikule nähakse nõuded ette
VõrdKSis.
Lõige 4 näeb ette, et erinevalt kehtivast õigusest nimetab voliniku valdkonna eest vastutava
ministri asemel ametisse Vabariigi Valitsus. Ettepaneku konkreetse isiku ametisse nimetamiseks
teeb siiski konkursi välja kuulutanud minister, kuid tema ettepaneku aluseks on voliniku
valimise laiapõhjalise komisjoni ettepanek. Enne otsuse tegemist kuulab valitsus ära ka
Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse kandidaadi kohta. Samasugust lahendust kasutatakse
isikuandmete kaitse seaduse § 54 lõike 1 kohaselt Andmekaitse Inspektsiooni kui sõltumatu
järelevalveasutuse juhi ametisse nimetamisel. Voliniku ametisse nimetamise protsessis on
põhiseaduskomisjonile rolli andmisel arvestatud muu hulgas asjaolu, et tegemist on voliniku
institutsiooni ja tööga hästi kursis oleva komisjoniga, kuna nii praeguse praktika kui ka tulevase
normi (vt eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 5) kohaselt annab volinik komisjonile
kord aastas ülevaate oma tegevustest. Sarnaselt kehtivale õigusele nimetatakse volinik ametisse
viieks aastaks.
Kuigi voliniku ametisse nimetamine valitsuse poolt ei kaota täielikult ära täidesaatva võimu
otsustuspädevust, peaks nii valitsuse kui koalitsioonil põhineva kollektiivse kogu kui ka
Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse andmine laiendama ka otsustamisse kaasatud
poliitiliste arvamuste paletti. Valitud süsteem ei välista täielikult võimalust, et voliniku valimisi
mõjutavad poliitilised erimeelsused või kokkulepped, kuid kodanikuühiskonna
organisatsioonide kaasamine valikukomisjoni töösse ning volinikuna töötavale isikule seaduse
tasandil seatud täpsemad nõuded aitavad senisest paremini tagada valikuprotsessi läbipaistvust
ja toetavad voliniku senisest suuremat sõltumatust. Uus valiku- ja ametisse nimetamise kord
aitab suurendada voliniku mandaadi legitiimsust. Õigusliku korduse vältimiseks tunnistatakse
15 Samas.
10
eelnõu § 2 punktiga 3 kehtetuks ATS § 23 lg 2 punkt 6, kus sarnaselt kehtivale VõrdKS § 15
lõikele 2 ja eelnõukohase VõrdKS § 151 lõikele 4 oli sätestatud voliniku viieaastane ametiaeg.
Paragrahviga 152 sätestatakse miinimumnõuded voliniku asetäitja-nõuniku valimiseks ja
nähakse ette, et tema nimetab ametisse volinik. Ka nende muudatuste taustaks on direktiivide
artikkel 3 (ja seonduvad põhjenduspunktid). Järgimaks nõuet, et võrdõigusasutuse otsustus- ja
juhtimisõigusega isikute valik peab olema läbipaistev, kuid samas, et võrdõigusasutusel peab
institutsionaalse iseseisvuse tagamiseks olema õigus ise otsustada oma personali (sh töötajate
valiku) üle, nähakse § 152 lõikega 1 ette kohustus korraldada voliniku asetäitja-nõuniku
leidmiseks avalik konkurss, kuid antakse selle läbiviimise õigus volinikule. Arvestades, et
seadus (VõrdKS § 15 lg 51) näeb ette rea olukordi, mil asetäitja-nõunik kohustub täitma
voliniku ülesandeid, nähakse samaväärse pädevuse tagamiseks ette, et ka asetäitja-nõunikule
kehtivad § 151 lõikega 3 volinikuna tegutsevale isikule eelnõukohase seadusega kehtestatavad
nõuded. Samas jäetakse asetäitja-nõuniku värbamise, talle teenistusalase pädevuse lisanõuete
kehtestamise, tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise pädevus volinikule. Samuti ei
laiendata asetäitja-nõunikule volinikule kehtivaid tegevuspiiranguid (VõrdKS § 22), v.a
eelnõuga lisatav erakonna liikmeks olemise ja muul moel erakonna tegevuses osalemise piirang
(vt eelnõu § 1 p 40). Seejuures lähtutakse eelkõige asjaolust, et asetäitja-nõunik täidab voliniku
rolli eeldatavalt harva ning samas ei ole erinevalt volinikust tema asetäitja-nõuniku palk
piisavalt suur, et seda saaks lugeda alalisi tegevuspiiranguid kompenseerivaks. Samas kehtivad
nii asetäitja-nõunikule kui teistele voliniku kantselei töötajatele üldised ametnike tegevuse
erapooletust reguleerivad nõuded. Samuti on kavas voliniku ja kantselei põhimääruses ette
näha, et kantselei struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel peaks volinik arvestama vajadust
tagada enda pädevusse jäävate ülesannete täitmisel sõltumatus ja erapooletus (kavandikohane
§ 2 lg 2).
Eelnõu § 1 punktidega 9–20 muudetakse ja täiendatakse VõrdKS § 16, milles on loetletud
voliniku pädevuses olevad ülesanded. Olulisemad lisanduvad ülesanded on võimalus osaleda
kohtumenetluses diskrimineerimisohvri esindajana ning õigus anda diskrimineerimisvaidluse
kohtuväliseks lahendamiseks poolte soovil siduv ning olukorra parandamise ettepanekuid
sisaldav arvamus. Laieneb VõrdKSi ja SoVSi tõhusamat rakendamist toetav õigustatud ja
kohustatud isikute nõustamispädevus, samuti võimalus anda õigusloome- ja
poliitikakujundamise protsessides eksperdinõu võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse
edendamiseks. Volinikule nähakse ette andmete kogumise ja analüüsimise, töö läbipaistva
planeerimise ning regulaarse ülevaate andmise kohustus oma tegevuse ning võrdse kohtlemise
ja soolise võrdsuse olukorra kohta Eestis. Muudatuste tulemusel on diskrimineerimise ohvritel
lihtsam oma õigusi kaitsta (volinik saab neid aktiivsemalt aidata), asutused ja ettevõtjad saavad
eksperdiabi juba ennetavalt (volinik kui nõuandja) ja riigil on parem ülevaade ebavõrdsusega
seotud probleemidest (andmed ja aruandlus).
Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse voliniku pädevuses olevate ülesannete loetellu (eelnõukohases
seaduses § 16 lg 1) punkt 11, mis käsitleb voliniku pädevust nõustada õigustatud ja kohustatud
osapooli VõrdKSi ja SoVSi rakendamisel. Sel moel saab volinik oma eksperditeadmistega
aktiivsemalt ka seaduse rakendamist toetada. Nõustamispädevus aitab vältida õigusrikkumisi
ning suurendab asjaomaste osapoolte teadlikkust. Uus ülesanne toetab direktiivide artiklis 5
ettenähtud teadlikkuse parandamise, diskrimineerimise ennetamise ja võrdse kohtlemise
11
edendamise funktsiooni täitmist. Tegemist ei ole täiesti uue ülesandega – volinik on pakkunud
nõustamist ka seni –, kuid õigusselguse huvides sätestatakse see nüüd ka eraldi ülesandena.
Voliniku hinnangul julgustab nõustamispädevus inimesi voliniku poole pöörduma16.
Lisatav punkt annab volinikule õiguse nõustada tema poole pöördunud diskrimineerimist
kahtlustavat isikut ning VõrdKSi ja SoVSi alusel võrdse kohtlemise või edendamiskohustuse
täitmise eest vastutajat. Diskrimineerimist kahtlustava isikuna võib voliniku poole
nõustamiseks pöörduda nii inimene, kes kahtlustab enda diskrimineerimist, kui ka näiteks
lähedane, kolleeg, pealtnägija, samuti näiteks huvikaitseorganisatsioon, kellele on teatavaks
saanud võimalikud diskrimineerimisele osutavad asjaolud. Volinik saab pöördujale selgitada
kehtivat õigust ning anda nõu edasiseks tegutsemiseks õiguste kaitsel.
Võrdse kohtlemise eest vastutavaks isikuks, kes samuti võib nõu saamiseks voliniku poole
pöörduda, on aga näiteks tööandja, kauba või teenuse pakkuja, haridus- või teadusasutus.
Erineva detailsusega edendamiskohustus on VõrdKSi 3. peatükis ja SoVSi 3. peatükis ette
nähtud tööandjatele (VõrdKS § 12, SoVS § 11), haridus- ja teadusasutustele ning koolitust
korraldavatele muudele asutustele ja isikutele või koolituse korraldamisega tegelevatele
institutsioonidele (VõrdKS § 13, SoVS § 10) ning ministeeriumidele (VõrdKS § 14) ja laiemalt
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (SoVS § 9). Volinik saab kohustatud isikuid nõustada
nii juba tekkinud võimaliku diskrimineerimise olukorras kui ka selles, milliseid meetmeid on
asjakohane ellu viia diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse kohtlemise ja soolise
võrdsuse edendamiseks ning kuidas seda parimal moel teha.
Nõustamispädevuse teostamist toetavad voliniku avalikud infomaterjalid, kodulehel avaldatud
kasutajasõbralikud korduma kippuma küsimuste vastused jms. Vabariigi Valitsuse ja
valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste VõrdKSi ja SoVSi rakendamise
küsimustes nõustamise ja teavitamise pädevuse näeb ette ka juba kehtiv seadus (VõrdKS § 16
p 6). See punkt võimaldab volinikul ka proaktiivset, st tema enda algatusel, mitte ainult
pöördumispõhist tegutsemist, seepärast jääb ka see voliniku ülesannete loetellu eraldi alles.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse voliniku VõrdKS § 16 punkti 2 (eelnõukohane § 16 lg 1
p 2) kohast pädevust abistada isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel.
Eelnõuga nähakse ette, et abistamise pädevus puudutab diskrimineerimist käsitlevate kaebuste
esitamist haldus- või kohtumenetluses, ning antakse volinikule õigus otsustada
abistamisvajaduse üle. Vajaduse üle otsustamisel võib volinik võtta arvesse nii isikut (nt ei pea
volinik abistama isikut, kellel on ilmselgelt piisavad vahendid tasulise õigusabi eest
maksmiseks), olukorda (nt ei pea volinik abistama kaebuse esitamisel asjas, milles tema
hinnangul ei ole tegemist diskrimineerimisega) või muid asjaolusid. Abistamise üle volinikule
otsustusõiguse andmine on vajalik, võttes arvesse voliniku väga piiratud ressurssi ning samas
ülesannete rohkust.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VõrdKSi kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)
punktidega 21 ja 22, mis mõlemad käsitlevad voliniku pädevust osaleda eri rollides tsiviil- ja
halduskohtu- või haldusmenetluses. Voliniku pädevuse mõttes on tegemist uute ülesannetega –
16 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse
ühendamise teemal, 02.08.2023.
12
seni ei ole volinikul olnud sõnaselget pädevust isikuid diskrimineerimisvaidlustes esindada,
toetada ega oma asjatundjaarvamusi menetlustes esitada. Samas ei looda muudatustega voliniku
jaoks menetlusseaduste mõttes uusi rolle, vaid viidatakse, millistes juba menetlusseadustes
ettenähtud rollides volinik menetlustes osaleda saab.
Lisatava punkti 21 kohaselt osaleb volinik VõrdKSis või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse
rikkumise küsimuses toimuvas menetluses isiku, kes leiab, et teda on diskrimineeritud,
esindajana (TsMS § 218, HKMS § 32, HMS § 13 või TvLS § 17). Volinik võib menetluses
osaleda ka sellise isiku toetuseks, tehes seda nõustajana (TsMS § 228), kaasatud haldusorganina
(HKMS § 24) või muu organina (HMS § 11 lg 2) (direktiivide artikli 10 lg 3 punkt b)).
Esindajana isiku nimel kohtusse pöördumise õigust loetakse õiguseks algatada kohtumenetlus,
mille näeb ette direktiivide artikli 10 lg 3 punkt a). TsMS § 218 lg 1 punkti 2 (sarnane HKMS
§ 32 lg 1 p 2) alusel võib lepinguliseks esindajaks olla volinik, kui tal on nõutav õigusalane
kvalifikatsioon, või vastavat haridusnõuet täitev kantselei ametnik. Samuti võib volinikule
antud esindusõiguse vajaduse korral edasi anda advokaadile (TsMS § 222 lg 1 p 9, TsMS § 218
lg 1 p 1). Esindusõigus hõlmab ka hagi või muu avalduse (TsMS § 222 lg 1 p 1), kaebuse
(HKMS § 31 lg 2), taotluse (HMS § 13 lg 1) esitamise õigust. Direktiivid ei nõua otseselt, et
võrdõigusasutusel oleks roll ka TvLS alusel läbi viidavatest menetlustes, kuid võttes arvesse,
et paljud diskrimineerimisvaidlused tekivad Eestis just tööasjades ja seega on TVK-l
diskrimineerimisvastases õiguskaitses oluline roll, on parema õiguskaitse tagamiseks oluline
käsitleda ka voliniku rolle TVK menetluses. Töövaidluste lahendamisel määrab
esindamisõiguse ulatuse esindatav (TvLS § 17 lg 2, TsÜS § 120 lg 2), kes saab volitusega
hõlmata ka avalduse esitamise. Volinik võib sama asja raames pöörduda esindajana kohtusse ka
mitme diskrimineeritud isiku nõusolekul ja nimel, sama kehtib isiku(te) toetuseks osalemise
puhul. Menetluses osalemine võimaldab volinikul oma eksperditeadmisi paremini isikute
õiguste kaitsel ära kasutada ning toetab menetlustes ka võrdse kohtlemise teemade
asjatundlikku käsitlemist. Menetluses esindajana osalemise vajalikkuse üle otsustab volinik,
lähtudes näiteks sarnaste juhtumite arvukusest, juhtumi raskusest ja/või õigusliku selguse
väljaselgitamise vajadusest mingis küsimuses. Eelkõige on selline pädevus volinikule vajalik,
et võidelda levinuma ja süstemaatilisema diskrimineerimise ja struktuurse ebavõrdsuse vastu17.
Kohtupraktika aitab suurendada õigusselgust, parandada teadlikkust ja arusaamist
diskrimineerimisest kui nähtusest ning toetab ka seaduse tõhusamat rakendamist.
Diskrimineerimise ohvritele annab voliniku senisest suurem võimalik roll ja tugi eriti
kohtumenetlustes julgust ja võimalusi oma õiguste kaitseks.
Volinik on avaldanud soovi saada õiguse pöörduda ka Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse
diskrimineeritud isikute kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks, sellisest
tegevusest hoidumiseks ning tehtud kahju hüvitamiseks18. Kollektiivseid huve kahjustavaks
tegevuseks tuleks voliniku hinnangul lugeda mis tahes tegu, mis riivab määramata arvu
diskrimineeritud isikute ühiseid huve ja on võrdset kohtlemist reguleeriva seadusega vastuolus.
17 Volinik on varem panustanud kohtupraktika tekkimisse strateegilise hagelemise kaudu, valides välja juhtumid,
millega kohtusse pöördumist toetada, organiseerides õigusabi ja võttes kohtukulude kandmise enda kanda.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku 2014. aasta tegevuse aruanne. https://volinik.ee/volinik-
live-web-prd/s3fs-public/wp-content/uploads/2020/01/SVV-Aastaaruanne-2014.pdf. 18 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse
ühendamise teemal, 02.08.2023
13
Võttes arvesse, et kollektiivsete huvide kaitse hagide süsteem ei ole seni Eesti õigusruumile
omane, ei ole viimati mainitud voliniku ettepanekuga eelnõus siiski arvestatud. Samas ei ole
tegemist meie õigussüsteemile täiesti võõra lähenemisega. Näiteks on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil (TTJA) tarbijakaitseseaduse (TKS) § 21 lõike 2 punkti 6 kohaselt õigus
nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste
ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse
lõpetamist. TKS § 64 kohaselt võib TTJA pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse.
Paragrahvi 64 lõike 2 kohaselt loetakse kollektiivseid huve kahjustavaks tegevuseks mis tahes
tegu, mis riivab või võib riivata määramata arvu tarbijate ühiseid huve ning mis on vastuolus
TKSis, võlaõigusseaduses jt seadustes sätestatuga, eeskätt ebaausa kauplemisvõtte kasutamine
või kasutamise kavatsus.
Lisatava punkti 22 kohaselt annab volinik VõrdKSis või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse
rikkumise küsimuses toimuvas tsiviil- ja halduskohtumenetluses eksperdina arvamuse (TsMS
§ 293. Uus ülesanne põhineb direktiivide artikkel 10 lõikel 2, mis näeb ette, et võrdõigusasutuse
õigus osaleda kohtumenetluses hõlmab õigust esitada kohtule märkusi kooskõlas riigisisese
õiguse ja tavaga. Eesti kohtumenetluste regulatsiooni arvestades saab selle nõude
rakendamiseks pidada asjakohaseks eksperdi rolli. Ka see uus ülesanne aitab kaasa
diskrimineerimisasjade arutelude kvaliteedi ja asjatundlikkuse kasvule.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)
punkti 3, nähes volinikule ette võimaluse anda arvamusi lisaks diskrimineerimise asetleidmisele
ka edendamiskohustuse rikkumise kohta. Uus pädevus toetab direktiivide artiklis 5
võrdõigusasutustele ettenähtud edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa võrdsuslõime ja
erimeetmete laiemale ja asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi seadusega juba
kohustatud osapoolte tõhusamale tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete aspektidega.
Sama eesmärki kannavad ka kehtiva VõrdKS § 16 punktides 5 ja 6 sätestatud ülesanded ning
eelnõuga lisatavad punktid 11 (eelnõu § 1 p 9) ja 51 (eelnõu § 1 p 15), samuti eelnõuga lisatav
§ 16 lg 2 (eelnõu § 1 p 20), mis kohustab voliniku ettepanekute ja soovituste täitmise kohta
tagasisidet andma. Edendamiskohustuse täitmise seire tõhustamine suurendab eeldatavalt
kohustatud isikute motivatsiooni neid kohustusi täita. Näiteks võivad ka võrdse kohtlemise või
soolise võrdõiguslikkuse eest seisvad huvikaitseorganisatsioonid esitada edendamiskohustuste
järjekindla täitmata jätmise puhul volinikule avalduse rikkumise tuvastamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)
punktidega 31 ja 32, mis käsitlevad voliniku pädevust diskrimineerimisvaidluste alternatiivses
(st kohtuvälises) lahendamises. Punkti täiendavad eelnõu § 1 punktid 35, 44 ja 45 ning § 4
punktid 3 ja 4.
Punktiga 31 antakse volinikule vahekohtu tüüpi pädevus, võimaldades
diskrimineerimisvaidluse osapooltel, kui nad ühiselt nii soovivad, pöörduda voliniku poole
siduva arvamuse saamiseks diskrimineerimise asetleidmise kohta. Uus ülesanne annab
vaidlusosalistele vaidluse lahendamiseks kiire ja odava, samas asjatundliku võimaluse.
Seejuures on oluline, et mõlemad pooled usaldaksid voliniku institutsiooni sõltumatust ja
erapooletust.
14
Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 23, SoVS § 12) lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus
või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi
õiguskantsler. Diskrimineerimise kahtluse korral saab isik pöörduda eksperdiarvamuse
saamiseks voliniku poole, kuid seda ei käsitleta vaidluse lahendamise vormina.
Direktiivide artikli 7 kohaselt peavad võrdõigusasutused saama pakkuda
diskrimineerimisvaidluse pooltele vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust. Eesmärk on
tagada, et vaidluse lahendamiseks oleks ka kohtuga võrreldes kiirem ja taskukohasem
võimalus19. Sellist menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus ise või muu pädev asutus, kui
see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või tavaks. Muu pädeva asutuse läbiviidava menetluse
puhul peab võrdõigusasutusel olema õigus esitada asja kohta tähelepanekuid. Ka muu pädeva
asutuse/üksuse puhul peavad vaidluse lahendamise eest vastutavad isikud olema sõltumatud ja
erapooletud ning omama eksperditeadmisi, samuti peavad need üksused olema alaliselt
tegutsevad20.
Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 kohaselt on töövaidluskomisjon
Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Paragrahvi 13
lõike 2 kohaselt peab TVK kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või
osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, TVK juhataja võib
selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada
vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni. TVK lepitusmenetlusele
kohaldatakse TvLS § 33 lõike 1 kohaselt lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätetatut
TvLS erisustega. Lepitusmenetluseks võib soovi avaldada kuni töövaidlusasjas otsuse
tegemiseni (§ 34 lg 3). Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku,
avaldusele tuleb lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud
kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses (§ 34 lg-d 4 ja 5). Kirjalik
lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul lepituseks tehtud avalduse
menetlusse võtmise otsustamisest, kokkuleppe sõlmimata jätmisel loetakse lepitusmenetlus
lõppenuks (§ 35). Kui lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda sama
töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse (30 kalendripäeva jooksul
arvates lepitusmenetluse lõppemisest) (§ 36).
Lepitusseaduse (LepS) § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse selle seadusega lepitusmenetlust
tsiviilasjades. Lõike 3 kohaselt on lepitusmenetlusega tsiviilasjas tegu juhul, kui vaidlus tuleneb
eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. See tähendab, et vaidlustes, mille üheks pooleks
on avalik võim, sh näiteks ametniku ja tema tööandja vahelist vaidlust, lepitusseaduse kohase
lepitusmenetlusega ja seega ka TvLSi alusel ettenähtud töövaidluskomisjoni juhi läbiviidava
lepitusmenetlusega lahendada ei saa.
Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 355 lõike 1 kohaselt kontrollib õiguskantsler füüsilise või
eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel, kes
leiab, et teda on diskrimineeritud § 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu. Sellest järelduvalt ei
saaks ametnik ja tema tööandja kasutada ka õiguskantsleri pakutavat lepitusmenetlust. Samuti
ei vii õiguskantsler läbi lepitusmenetlusi, mille esemeks on näiteks vaidlus võimaliku
19 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 20 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.
15
diskrimineerimise üle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse pakkumisel, sest
üheks osapooleks oleks riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ või avalik-õiguslik
juriidiline isik.
Et Eestis ühest küljest juba on loodud võimalus diskrimineerimisasja kohtuväliselt
lepitusmenetluse korras lahendada, samas ei ole olemasolevad võimalused täielikult direktiivi
nõuetele vastavad (nt TvLSi alusel lahendamisel on küsimuse alla seatud sõltumatuse nõude
täielik täitmine21, samuti ei ole tagatud eksperditeadmised diskrimineerimisasjades, lisaks ei
viida ei TvLSi ega ÕKSi alusel läbi lepitusmenetlusi halduskohtu pädevusse jäävates asjades),
on asjakohane anda volinikule direktiividest tulenev diskrimineerimisvaidluse kohtuvälise
lahendamise eraldi pädevus, kuid seda mitte lepitusmenetluse kujul. Alternatiivse võimalusena
nähakse vahekohtu tüüpi võimalust volinikul anda, kui diskrimineerimisvaidluse pooled seda
soovivad, tavapärase arvamuse asemel õiguslikult siduv arvamus. Õiguslikult siduva arvamuse
andmisel kohaldub üldiselt voliniku tavapärase arvamuse andmisele kehtestatud regulatsioon,
eriregulatsioon sätestatakse uues kavandatavas §-s 191 (vt eelnõu § 1 p 34). Volinik saab siduva
arvamuse poolte soovil anda nii tsiviil- kui ka halduskohtu pädevusse jäävates SoVSi või
VõrdKSi rakendamise küsimustes, st selle vaidluste kohtuvälise lahendamise vormi puhul
puuduvad piirangud, mis on kehtivas õiguses lepitusmenetlusel.
Punktiga 32 nähakse volinikule ette seni puudunud võimalus esitada oma pädevusest lähtuvalt
tähelepanekuid teiste institutsioonide läbiviidavates alternatiivsetes vaidluse lahendamise
menetlustes – õiguskantsleri või töövaidluskomisjoni läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse
lepitusmenetluses. Uus pädevus (ette nähtud ka direktiivide artiklis 7) tagab voliniku
eksperditeadmiste ja -kogemuste jõudmise ka teiste läbiviidavatesse alternatiivsetesse
menetlustesse ning tugevdab diskrimineerimisasjades alternatiivseid menetlusi läbiviivate
institutsioonide koostööd.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse õigusselguse huvides VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu
kohaselt selle lõike 1) punkti 5, nähes ette, et voliniku Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele,
kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende asutustele muudatus- ja täiendusettepanekute
tegemise õigus ei hõlma mitte ainult kehtivaid õigusakte, vaid ka õigusaktide eelnõusid.
Kehtivat regulatsiooni võib küll tõlgendada selliselt, et volinikul on juba õigus teha
ettepanekuid eelnõudele millega muudetakse olemasolevaid õigusakte, kuid sellest ei tulene
üheselt, et voliniku õigus laieneb ka esmakordselt väljatöötatavate õigusaktide eelnõudele.
Volinik on ka seni esitanud seaduseelnõude kooskõlastusringides nii eelnõu väljatöötaja
ettepanekul kui omal algatusel arvamusi kavandatud muudatuste mõju ja kooskõla kohta võrdse
kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. Samas ei ole eelnõude väljatöötajatel
sõnaselget kohustust konsulteerida volinikuga eelnõude osas, mis võivad mõjutada VõrdKSi
või SoVSi rakendamist, neis sätestatud õiguste kasutamist või kohustuste täitmist. Tagamaks
volinikule antud ülesannete tõhus täitmine, on rakendusaktide kavandis esitatud ettepanek
muuta ka Vabariigi Valitsuse reglementi, nähes ette, et eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab
21 Kõve, Liin, Jäätma, Kreutzberg, Stein, Ojavee, Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise
põhiseaduspärasuse analüüs, Tartu 2025, lk 64-65. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasu
se%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.
16
SoVSis või VõrdKSis sätestatud õigusi või kohustusi või mõjutab nende täitmist,
ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse VõrdKSi kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)
punktiga 51, millega antakse volinikule õigus anda valitsusele ja valitsusasutustele soovitusi
riikliku strateegilise arengudokumendi, meetme ja tegevuse VõrdKSile ja SoVSile vastavuse
tagamiseks. Uus pädevus toetab direktiivide artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud
edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja
asjatundlikumale kasutuselevõtule. Sama eesmärki kannavad näiteks ka kehtiva VõrdKS § 16
punktides 5 ja 6 sätestatud ülesanded ning eelnõuga lisatav § 16 lõige 2 (eelnõu § 1 p 20), mis
kohustab voliniku ettepanekute ja soovituste täitmise kohta tagasisidet andma.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)
punktidega 61 ja 62, mis käsitlevad andmete kogumise ja analüüsimisega seotud pädevust.
Muudatusettepanekute aluseks on võrdõigusasutuste direktiivide artikkel 16.
Punktiga 61 antakse volinikule õigus anda soovitusi VõrdKSis ja SoVSis sätestatud õiguste
kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistiliste andmete kogumiseks. Soovituste
adressaadiks võivad olla riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused, avalik-õiguslikud või
eraõiguslikud juriidilised isikud, sh ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna
organisatsioonid. Uus ülesanne põhineb võrdõigusasutuste direktiivide artikli 16 lõikel 4.
Pädevus annab volinikule kui valdkonna asjatundjale, kellel on hea ülevaade ka riigi
võrdsusandmete lünkadest, rolli aidata kaasa nende lünkade kaotamisele. Andmed on vajalikud
riigis võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse olukorrast ülevaate saamiseks, need on vajalikud
poliitika ja meetmete vajaduse tuvastamiseks ning nende sihitatud planeerimiseks, samuti
nende mõju hindamiseks. Volinikul on olemas kompetents võtta soovitusi andes arvesse ka
tundlikke isikuandmeid (nt usulised ja muud veendumused, seksuaalne sättumus) hõlmavate
võrdsusandmete ja nende kogumise eripärasid.
Punktiga 62 nähakse direktiivi artikli 16 lõikest 2 tulenevalt ette voliniku pädevus teha ja
avaldada võrdse kohtlemise põhimõtet, sh selle rikkumisi, st diskrimineerimist käsitlevaid
sõltumatuid uuringuid. Taolistest sotsiaalteaduslikest uuringutest saadavad andmed aitavad teha
kindlaks diskrimineerimise leviku ulatust ühiskonnas, selgitada välja ajas toimunud muutusi,
hinnata SoVSi ja VõrdKSi rakendamist, selgitada välja lisameetmete rakendamise vajadus.
Lisaks võivad neist uuringutest saadavad andmed pakkuda tuge diskrimineerimisjuhtumite
puhul, näiteks diskrimineerimise kahtlust toetavate argumentidena. Sõltumatuse nõudega
peetakse silmas, et volinikul on õigus otsustada uurimisküsimuste jm asjasse puutuva üle,
samuti et nt teised riigiasutused, poliitilised otsustajad, eraettevõtjad vm ei või mõjutada
uuringutulemusi ega sekkuda nende avaldamisse.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VõrdKSi kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)
punkti 7, nähes volinikule ette kohustuse avaldada vähemalt kord nelja aasta jooksul aruanne
ja soovitused võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja soolise võrdõiguslikkuse olukorra
ja struktuursete probleemide kohta Eestis. Tegemist on juba kehtivas õiguses ettenähtud
aruandluskohustuse täpsustamisega direktiivide artiklist 17 lähtudes. Struktuursete
probleemide käsitlus peaks hõlmama nii Eestis esinevaid struktuurse ebavõrdsuse ilminguid kui
ka struktuurseid kitsaskohti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete
17
rakendamisel, sh näiteks edendamiskohustuse täitmisel. Samadest direktiivide sätetest
tulenevad ka eelnõu § 1 punktis 20 ettenähtud täiendused (eelnõukohased VõrdKS § 16 lõiked
4 ja 5).
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1) punkti
8, nähes ette, et volinik teeb mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
edendamisel, vaid kõigi oma ülesannete täitmisel teiste isikute ja asutustega koostööd.
Muudatuse vajadus tuleneb direktiivide artiklist 14 (vt täpsemalt ka artikli selgitust seletuskirja
punktis 5), mis kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutustel on asjakohased
mehhanismid teha oma pädevuse piires koostööd nii sama riigi teiste võrdõigusasutustega kui
muude asjaomaste avaliku ja erasektori üksustega (sh Tööinspektsioon, andme- ja
õiguskaitseasutused, järelevalveasutused jne). Sellega seoses muudetakse ka voliniku
põhimääruse § 10 lõiget 2.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)
punkti 9, lisades voliniku senisele ülesandele (võtta meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamiseks õigusselguse huvides direktiivide artiklist 5 lähtuvalt) viite ka
pädevusele võtta meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks. Diskrimineerimise ennetamiseks
võetavad meetmed on eelkõige suunatud õigusrikkumise ennetamisele, samas kui võrdsuse
edendamise meetmed hõlmavad lisaks tegevusi, mis aitavad vähendada struktuurset
ebavõrdsust organisatsioonis või ühiskonnas. Ennetamise ja edendamise tegevusi ellu viie peab
volinik võtma arvesse spetsiifilisi, põimdiskrimineerimisest tulenevaid ebasoodsaid olukordi.
Täiendus põhineb direktiivide artikli 5 lõikel 2. Voliniku kohustusega seoses tuuakse VõrdKSi
eelnõuga ka põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon (eelnõu § 1 p 1, eelnõukohane
VõrdKS § 3 lg 7).
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 uute lõigetega, milles sätestatakse voliniku
ülesannete elluviimist toetav raamistik, sh üldised nõuded voliniku tegevustele, voliniku
kohustus oma ülesannete elluviimise lühiajaliseks ja keskpikas perspektiivis planeerimiseks,
voliniku kohustus avaldada aruandeid nii oma ülesannete täitmise kui soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise olukorra kohta Eestis ning nõuded VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud
isikutele anda volinikule infot kohustuste ning voliniku ettepanekute ja soovituste täitmise
kohta.
Lõikega 2 nähakse ette, et kui volinik on teinud lõike 1 punkti 5 alusel ettepaneku või punkti 51
kohaselt soovituse, peab ettepaneku või soovituse saanud Vabariigi Valitsus, valitsusasutus,
kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus andma voliniku nõudmisel talle kolme kuu
jooksul ettepaneku või soovituse saamisest teavet selle kohta, kuidas seda on arvesse võetud.
Samuti on ettepaneku või soovituse saaja kohustatud teabe täitmise kohta avalikult
kättesaadavaks tegema. Täiendus nähakse ette direktiivide artiklites 5 ja 15 ettenähtud
ülesannete (sh positiivsete meetmete ja võrdsuslõime rakendamise edendamine, soovituste
kohta edasiste meetmete võtmise taotlemine) täitmise tõhustamiseks – soovituste ja
ettepanekute täitmisest või selle plaanidest teavitamise kohustus suurendab tõenäosust, et need
ei jää tähelepanuta, ning toetab VõrdKSis ja SoVSis sätestatud edendamiskohustuste senisest
tõhusamat täitmist, mis aitab omakorda kaasa struktuurse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise
vähendamisele Eesti ühiskonnas. Täitmise või selle plaanide avalikustamise nõue suurendab
edendamiskohustuse täitmise läbipaistvust.
18
Lõikega 3 sätestatakse nõudmised, mida volinik peab arvestama lõikes 1 loetletud ülesannete
täitmisel. Samad nõudmised kehtivad ka lõigetes 4 ja 5 nimetatud töö planeerimist ja aruandlust
käsitlevatele ülesannetele. Lõikes 3 nähakse ette, et volinik peab tagama kõigile isikutele tema
teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse ning võrdsed võimalused puudega
inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks. Teenuste ja
informatsiooni kättesaadavuse kohustus ei hõlma mitte ainult nõustamist või arvamuste andmist
(sh siduva arvamuse andmist diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks), vaid näiteks ka
kaebuste esitamisel pakutavat abi, vajaduse korral menetlustes osalemisega pakutavat tuge,
teavitustegevusi, aruandeid ja analüüse. Informatsiooni all peetakse silmas eelkõige kirjalikku
koondatud informatsiooni (direktiivide artiklis 12(1) „väljaanne“/“publication“).
Põhimäärusega on kavas täpsustada (kavandikohase põhimääruse § 13 lg 1), et võrdse
kättesaadavuse tagamisel arvestab volinik ka regionaalseid, keelelisi ja muid eripärasid ning
erivajadusi. See eeldab näiteks, et info eelkõige inimeste õiguste ja voliniku teenuste kohta on
kättesaadav ka lihtsas keeles, vajaduse korral lisaks eesti keelele ka muus Eestis üldkasutatavas
keeles, eri kanalites (traditsiooniline ja sotsiaalmeedia, otsesuhtlus) ning elanikkonnarühmade
(nt noored, eakad, vähemusrahvused) eripärasid (sh digikirjaoskus) arvestavalt. Teenuste
piirkondlikku kättesaadavust saab parandada näiteks kommunikatsioonivahendite kasutamise
või ka regulaarsete piirkondlike info- ja nõustamispäevade korraldamise kaudu. Samuti nähakse
ette (kavandi kohane § 14 lg 3), et teavitusviise ja -vahendeid valides võtab volinik arvesse
sihtrühma eripärasid, pöörates eri tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib
takistada nende ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus,
elanikustaatus või veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine.
Puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks võrdsete
võimaluste loomiseks rakendab volinik lisaks üldistele ligipääsetavuse edendamise meetmetele
ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke (eri)meetmeid (kavandikohase
põhimääruse § 13 lg 2). Puudega inimestele ligipääsu tagamisel on lisaks üldisele teenuste ja
informatsiooni kättesaadavuse nõudele direktiividest tulenevalt (artikkel 13) hõlmatud ka
tegevused, milleks võivad olla näiteks voliniku korraldatavad üritused, asutustele jt antavad
soovitused või tehtavad ettepanekud jms. Seega on puudega inimestele vajalik tagada võrdsed
võimalused ligipääsuks kõigele eelnõukohase VõrdKS § 16 lõikes 1 nimetatud ülesannete
täitmise raames tehtavale. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb lähtuda eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud nõuetest, konkreetsel juhul
vajalikud mõistlikud abinõud (muudatused või kohandused) tuleb tagada kooskõlas ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Mõistliku abinõuna käsitletakse erimeetmeid, mis
on vajalikud konkreetse isiku jaoks ligipääsetavuse tagamiseks, kui see ei ole juba tagatud
üldiste meetmetega.
Lõikega 4 nähakse volinikule ette kohustus võtta lõike 1 kohaselt tema pädevusse kuuluvate
ülesannete täitmise planeerimiseks ja elluviimiseks vastu igal aastal uuendatav nelja-aastane
tööprogramm koos aastase tegevuskavaga, mis mõlemad peab volinik oma veebilehel
avaldama. Sätte eesmärk on tagada voliniku töö planeerimisel „Heaolu arengukava (2023–
2030)“ soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmist detailsema keskmise pikkusega
strateegilise ettevaate olemasolu ning iga-aastane spetsiifiliste tegevuste kavandamine.
Kohustus parandab nii voliniku töö planeerimist kui ka töö läbipaistvust, võimaldades huvitatud
osapooltel saada ülevaade voliniku prioriteetidest (sh avalikkus ja otsustajad) ning teha soovi
19
korral koostööettepanekuid (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teised asutused).
Täpsustatakse ka, millist infot volinik tööprogrammis ja tegevuskavas esitab. Tööprogrammis
kirjeldab volinik VõrdKS § 16 lõike 1 kohaselt tema pädevuses olevate ülesannete täitmisel
järgneva nelja aasta tegevussuundi ja prioriteete. Tegevuskavas esitab volinik detailse ülevaate
jooksval kalendriaastal kavas olevatest tegevustest ja nende elluviimise planeeritavad tähtajad.
Voliniku ja kantselei põhimäärusesse kavandatava muudatuse kohaselt (kavandikohase
põhimääruse § 111) avaldatakse tööprogramm ja tegevuskava voliniku veebilehel hiljemalt iga
aasta 31. jaanuariks.
Lõikega 5 kohustatakse volinikku avaldama kord aastas oma veebilehel eelmise kalendriaasta
kohta tegevusaruanne, mis peab lisaks tegevuste ülevaatele sisaldama teavet ka eelarve kohta
ning personali- ja finantsaruannet. Kohustus põhineb direktiivide artiklil 17. Eelnõuga tuuakse
seadusesse kohustus jätkata ka juba aastaid toiminud praktikaga, mille kohaselt annab volinik
kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate talle seadusega pandud ülesannete
täitmise kohta. Põhiseaduskomisjonile ettekannete tegemine annab volinikule võimaluse oma
seisukohti ka otse seadusandjale edastada ning toetab seeläbi tema tegutsemist sõltumatu
eksperdina. Samuti võimaldab see volinikul väljendada seadusandjale otse ja faktidega toetatult
näiteks oma lisaressursi vajadust. Voliniku ja kantselei põhimäärusesse kavandatava
muudatusega on kavas täpsustavalt ette näha, et tegevusaruanne tuleb voliniku veebilehel
avalikustada ja põhiseaduskomisjonile esitada hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. aprilliks
(kavandikohase põhimääruse § 12). Põhimääruses on kavas täpsustada ka seaduses tehtud
viiteid tegevusaruande sisu kohta. Põhimääruse muudatuste kohaselt tuleks aruandes anda
lisaks eelmise aasta tegevuste ülevaatele informatsiooni ka eelmise aasta eelarve ja selle
kasutamise kohta, samuti kantselei töötajate arvu ning personali soolise ja vanuselise koosseisu
ja voolavuse kohta. Tegevuste ülevaade peaks sisaldama ka aasta jooksul antud olulisemate
arvamuste kokkuvõtteid.
Lõike 6 kohaselt peab volinik nii lõike 1 punktis 7 viidatud vähemalt iga nelja aasta tagant
esitatava nn olukorra aruande kui ka lõikes 5 ettenähtud iga-aastase tegevusaruande
koostamiseks koguma oma tegevuse kohta andmeid, mis põhinevad soo tunnusel ja VõrdKS
§ 1 lõikes 1 nimetatud tunnustel ning on kogutud ühiskonnaelu valdkondade kaupa. Muu hulgas
peab volinikul olema tunnuste (sugu, rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus
või veendumused, vanus, puue, seksuaalne sättumus) ja valdkonnapõhine info talle esitatud
pöördumiste kohta. Volinikul peab olema võimalik anda infot näiteks mitte ainult selle kohta,
mitu soo tõttu diskrimineerimisega seotud pöördumist talle aastas esitati, vaid ka selle kohta,
mitu pöördumist käsitles tööelus soo tõttu diskrimineerimist. Isikuandmed tuleb kogumisel
muuta anonüümseks või kui see ei ole võimalik, pseudonüümida. Uus õigus lähtub direktiivide
artikli 16 lõikest 1. Andmete kogumine on olukorra kirjeldamiseks hädavajalik, samas tuleb
kogumisel tagada andmekaitsereeglite järgimine ja isikute, eriti diskrimineerimise ohvrite,
privaatsus. Nagu direktiivide artikli 16 lõikes 1 ette nähtud, viitab ka seadusemuudatus, et
volinik peab oma tegevuse kohta andmete kogumisel arvestama ka Euroopa Komisjoni
(direktiivide artikli 18 lõike 1 alusel kehtestatava) rakendusaktiga kehtestatud
võrdõigusasutuste toimimise ühiseid näitajaid.
Lõikega 7 nähakse ette, et selleks, et volinik saaks lõike 1 punktis 7 viidatud nn olukorra
aruande koostamisel anda üldise hinnangu võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning
20
soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamise kohta riigis, on tal õigus saada vastavate
andmete valdajalt statistilist teavet ning VõrdKSi ja SoVSi alusel kohustatud isikutelt
ülevaateid kohustuste täitmise kohta. Uus õigus põhineb direktiivide artikli 16 lõikel 3. Kui
andmed on olemas riiklikus andmekogus, oleks asjakohane, et volinik pöörduks andmete
saamiseks esmajärjekorras riikliku andmekogu vastutava töötleja poole. Sellise andmekogu
puudumise korral on volinikul õigus saada andmeid ka muudelt andmevaldajatelt. Kehtiva
õiguse kohaselt piirdub voliniku õigus andmeid saada informatsiooniga, mis on vajalik
konkreetsetel juhtudel arvamuse andmiseks. Uue regulatsiooni eesmärk on toetada aruannete
kvaliteeti. Samuti aitab see leevendada ka voliniku väljendatud muret, et lisaks ressursi
nappusele on tal seni VõrKS § 16 punktis 7 ettenähtud ülesannet täita takistanud ka alusandmete
puudumine22.
Eelnõu § 1 punktid 21–35 (eelnõukohased VõrdKS §-d 161–191) reguleerivad detailsemalt
voliniku poole nõustamiseks või arvamuse saamiseks tehtud pöördumisi. Muudetud ja
täiendatud kujul regulatsioon muudab pöördumistele vastamise paindlikumaks ja paremini
pöördujate vajadusi arvestavaks. Samas toetab see voliniku väga piiratud ressursi optimaalset
kasutamist, võimaldades volinikul pakkuda kergematel juhtudel pigem nõustamist kui
põhjalikku uurimist nõudvat arvamust, vältides ressursi liigset kulutamist siis, kui avaldaja
tegelikult ei soovi või ei vaja voliniku eksperdiarvamust (nt pahatahtlik avaldus, lisaselgituste
andmata jätmine või menetlus mujal) või kui kiiremat ja tõhusamat abi on võimalik mujalt
saada. Nii saab volinik oma süvitsi analüüsimisele kuluva ressursi suunata avaldustele, mille
puhul tema asjatundlikkus annab inimesele parima võimaluse oma õiguste kaitseks või
vastutajatele tulemuslikuma tõuke edendamiskohustuse täitmiseks. Lisanduv
diskrimineerimisvaidluse osaliste ühisel soovil antav siduv arvamus võimaldab SoVSi ja
VõrdKSi täitmise üle toimuvaid vaidlusi parimaid valdkondlikke teadmisi omava sõltumatu
eksperdi abil senisest veelgi tõhusamalt kohtuväliselt lahendada.
Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse VõrdKSi §-ga 161, millega sätestatakse voliniku poole
nõustamiseks või arvamuse saamiseks pöördumiste üldine regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt on igaühel õigus voliniku poole pöörduda VõrdKS § 16 lõike 1 punkti 11 alusel
nõustamise (uus pädevus – eelnõu § 1 p 9) või § 16 lõike 1 punkti 3 alusel arvamuse saamiseks.
Sõnaselgelt keelatakse voliniku poole pöördumise takistamine. Keelul on eelkõige õigusselguse
loomise eesmärk, see on teadmiseks SoVSi ja VõrdKSi alusel kohustatud isikutele, kelle
tegevuse või tegevusetuse tõttu võivad inimesed soovida voliniku poole pöörduda. Samuti
saavad sellele vajaduse korral tähelepanu juhtida võimalikud diskrimineerimise ohvrid ning
volinik ise. Kuigi keelu rikkumise puhuks ei ole otseselt ette nähtud sanktsiooni, võib kohus,
töövaidluskomisjon või eelnõu kohaselt teatud juhul ka volinik arvestada seda näiteks hüvitise
suuruse üle otsustamisel.
Lõikega 2 täpsustatakse voliniku poole pöördumise formaadid. Isik võib voliniku poole
pöördumiseks valida tema jaoks sobivaima pöördumise vormi, näiteks pöörduda kas kirjalikult
paberil, elektrooniliselt (nii e-kirjaga kui ka voliniku kodulehe kaudu) või suuliselt (nt
22 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse
ühendamise teemal, 02.08.2023.
21
helistades või vastuvõtul). Suulise pöördumise vormistab vajaduse korral avalduseks voliniku
kantselei töötaja. Kui nõustamise saamiseks on suuline pöördumine teiste vormidega võrdselt
kõigile kasutatav, siis arvamuse saamiseks pöördumise puhul on suulise pöördumise õigust
mõneti piiratud, kuna arvamuse andmiseks viib volinik läbi pikema ja põhjalikuma menetluse,
mis eeldab detailsemaid faktipõhiseid andmeid. Avalduse suuline esitamine on siiski võimalik
juhtudel, kui selleks on spetsiifiline põhjus, näiteks kui pöördujal on kirjalikku või elektroonilist
esitamist takistav puue, tal on puudulik kirjaoskus või tema võimalused avaldust muul moel
esitada tulenevad muudest asjaoludest, mille ületamist temalt oleks ebamõistlik eeldada.
Kui seadusega ei ole sätestatud menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju, määrab
pöördumisele vastamise toimingu vormi ja üksikasjad volinik. Vormi ja üksikasjade määramisel
peab volinik lähtuma eesmärgipärasuse, tõhususe, lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältima
isikutele liigsete kulutuste ja ebamugavuste tekitamist.
Lõikes 3 esitatakse direktiivide artiklist 6 tulenevalt nõuded, millist infot peab iga voliniku
poole nõustamise või arvamuse saamiseks pöördunud isik 10 tööpäeva jooksul saama. Direktiiv
näeb küll ette sellise info saatmise nõude vaid võimalikele diskrimineerimise ohvritele (iga isik,
kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise direktiivide tähenduses diskrimineeritud), kuid kuna
eelnõukohase seaduse alusel saaksid Eestis nõustamist küsida näiteks ka kohustatud isik, samuti
võimaliku diskrimineeritu lähedased, kolleegid, diskrimineerimise pealtnägijad, samuti
huvikaitseorganisatsioonid, siis laieneb teabe saamise õigus ka neile, sest ka nende pöördumise
korral võib vajalik informatsioon jõuda võimaliku ohvrini. Pöördujat teavitatakse tema
kirjeldatud olukorda käsitlevatest õigusaktidest ja õiguskaitsevahenditest, voliniku pädevusest
pöördumise aluseks olevas küsimuses ja asjakohastest menetlustest (sh menetluse tähtaeg),
pöördumisele kohaldatavatest konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reeglitest, kuid ka
teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu asjakohase toetuse
(nõustamine või muu) saamise võimalustest.
Lõike 4 kohaselt peab volinik tagama konfidentsiaalsuse nii nõustamiseks pöördunud isikule
kui ka isikule, kes pöördus küll arvamuse saamiseks, kuid kelle mure lahendamiseks volinik
pidas sobilikumaks nõustamist (eelnõu § 1 p 32 – VõrdKS § 18 (lg 1) uus punkt 6).
Nõustamiseks pöördunud õigustatud isikule tuleb tagada konfidentsiaalsus ka nõustamise
aluseks olevas olukorras kohustatud isiku puhul, st volinik ei või kohustatud isikule avaldada,
et tema tegevuse või tegevusetuse suhtes on voliniku poole pöördutud. Nõustamise teel
lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andmisel (nt oma tegevustest
ajakirjanduses rääkides) peab volinik tagama, et avaliku käsitlemise kaudu ei oleks tuvastatavad
ei nõustamiseks pöördunud õigustatud ega kohustatud isikud ega ka nt võimalik diskrimineerija
olukorras, kus inimene pöördub küsimaks nõu seoses tööandja või kaupade või teenuste
pakkuja võimaliku diskrimineeriva käitumise kohta. Konfidentsiaalsus aitab kaasa sellele, et
rohkem isikuid, sh kohustatud osapooli, nõu saamiseks voliniku poole pöörduks. See omakorda
tõhustab SoVSi ja VõrdKSi rakendamist. Arvamuse andmisel rakenduvaid
konfidentsiaalsusreegleid käsitletakse eelnõu § 1 punktides 24 ja 34.
Lõige 5 näeb ette, et nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele tuleb vastata esimesel
võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Arvamuse andmise tähtaeg on reguleeritud VõrdKS
§ 17 eelnõukohases lõikes 5 (eelnõu § 1 p 25).
22
Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse VõrdKS § 17 lõiget 1 täpsustusega, et diskrimineerimise
asetleidmise või edendamiskohustuse rikkumise kohta avalduse esitanud isikule viidatakse
edaspidi kui arvamuse taotlejale.
Samuti muudetakse selle punktiga VõrdKS § 17 lõiget 2, tuues senisest selgemalt välja voliniku
arvamuse eesmärgi. Eelnõuga ei muudeta arvamuse tegelikku iseloomu, vaid viiakse selle
eesmärgi kirjeldus paremini kooskõlla arvamuse mõtte ja senise praktikaga. Praeguse seaduse
kohaselt peaks voliniku arvamus andma hinnangu, mis alles koostoimes VõrdKSi, SoVSi,
Eestile siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega võimaldab (kellelgi teisel) hinnata, kas
konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõukohase sõnastusega
nähakse aga ette, et voliniku arvamus ise ongi eksperdihinnang selle kohta, kas konkreetses
õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seoses arvamuse andmise pädevuse
laiendamisega võimalikult võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiselt ka edendamiskohustuse
rikkumisele (eelnõu § 1 p 11), arvestatakse seda täiendust ka arvamuse eesmärgi
ümbersõnastamisel. Eesmärgi kirjelduses tuuakse välja ka, et arvamus peab põhinema voliniku
poolt väljaselgitatud asjaoludel ning olema põhjendatud. Arvamuse laiem eesmärk võimaldab
volinikul selles käsitleda ka struktuurseid probleeme, mitte ainult konkreetse isiku olukorda.
Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse VõrdKS § 17 lõiget 3 seoses VõrdKS kavandatava § 16
p 3 muutmisega (eelnõu § 1 p 12) nõudega, et edendamiskohustuse rikkumise kohta arvamuse
taotleja peab avalduses kirjeldama edendamiskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid.
Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VõrdKS § 17 uue lõikega, milles kirjeldatakse voliniku
konfidentsiaalsuskohustuse ulatust arvamuse taotleja isiku osas suhtluses teise osapoolega, st
isikuga, keda avaldaja võrdse kohtlemise põhimõtte või edendamiskohustuse rikkumises
kahtlustab. Kavandatava lõikega 31 nähakse ette, et arvamuse taotleja, st avalduse esitaja
kirjaliku nõusolekuta võib volinik menetluse käigus anda informatsiooni üksnes avalduse sisu
kohta ja seda moel, mis ei võimalda avalduse esitaja isikut tuvastada. Näiteks on volinikul
võimalik avalduse saamisel esialgu pöörduda kohustuse võimaliku rikkuja poole küsimusega
üldise soolise võrdõiguslikkuse või võrdse olukorra kohta organisatsioonis. Samas on
tõenäoline, et eelkõige diskrimineerimise võimaliku asetleidmise puhul arvamuse andmiseks
vajaliku info kogumiseks on volinikul varem või hiljem vaja teisele osapoolele avaldada ka
pöörduja isik. Selleks on tal aga vaja selgitada olukorda arvamuse taotlejale, sh tema isiku
avaldamise põhjuseid, tema õigusi, kui teine osapool peaks näiteks hakkama käituma arvamuse
taotlejat ohvristavalt (VõrdKS § 3 lg 6), ning saada temalt tema isiku avaldamiseks nõusolek.
Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse VõrdKS § 17 lõikeid 4–6, täpsustades voliniku õigust
saada arvamuse andmiseks teistelt isikutelt teavet, arvamuse andmise tähtaega ja seda, millistel
juhtudel edastab volinik oma arvamuse lisaks arvamust küsinud isikule ja võrdse kohtlemise
nõuete täitmist õigustatud huviga jälgivale isikule (VõrdKS § 17 lg 1) ka isikule, kes vastutab
võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks
olevas olukorras.
Lõike 4 muudatustega laiendatakse voliniku teabe saamise õigust ka neile olukordadele, kus ta
annab arvamuse edendamiskohustuse võimaliku rikkumise küsimuses. Seatakse ka nõue, et
voliniku antav tähtaeg kirjalike selgituste andmiseks võimaliku diskrimineerimise asjaolude
kohta ning dokumentide või nende koopiate esitamiseks peab olema mõistlik. Teabe saamise
23
õigust täiendatakse, andes volinikule juurde õiguse teha asjaolude väljaselgitamiseks
kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid isikuid (nt organisatsiooni teised
töötajad, võimaliku diskrimineerimisjuhtumi tunnistajad jt), esitada järelepärimisi riiklikes
registrites ning teha teabe saamiseks koostööd järelevalve- ja muude asutustega (nt kui
järelevalveasutustel on pädevus, mida volinikul pole, kuid mis võimaldab saada arvamuse
andmiseks vajalikku teavet). Laiendatud õigus eeldab teistelt osalistelt suuremat valmidust teha
olukorra väljaselgitamisel volinikuga koostööd. Teabe saamise õigus on voliniku arvamuse
andmisel kriitilise tähtsusega – see on vajalik, et arvamus oleks teadmispõhine ning võtaks
arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, suurendades seeläbi ka arvamuse usaldusväärsust.
Muudatusettepanekud põhinevad võrdõigusasutuste direktiivide artiklil 8.
Lõikes 5 täiendatakse arvamuse andmise tähtaja regulatsiooni. Kui kehtiva õiguse kohaselt
peab volinik arvamuse andma kahe kuu jooksul avalduse esitamisest alates, siis eelnõu kohaselt
hakkab kahe kuu tähtaeg kulgema ajast, kui volinik on otsustanud, et avalduse aluseks olevat
küsimust ei oleks asjakohasem lahendada nõustamise teel (VõrdKS § 18 lg 1 uus punkt 6).
Praktikast tulenevalt nähakse ka ette, et juhul kui volinikul ei ole võimalik arvamust ettenähtud
tähtaja jooksul anda, võib ta tähtaega kuni kahe kuu võrra pikendada. Tähtaja pikendamisel
peab volinik sellest avalduse esitajat ka enne esialgse tähtpäeva saabumist ka teavitama ning
pikendamist põhjendama. Pikendamise vajadus võib tuleneda näiteks asja keerukusest, samuti
raskustest kas avaldajalt endalt või teistelt osapooltelt arvamuse andmiseks vajaliku (lisa)info
saamisel.
Lõikes 6 täpsustatakse, et arvamuse teisele osapoolele saatmiseks on vaja avalduse esitajalt
saada just kirjalik nõusolek. Sättesse lisatakse eelnõu § 1 punktiga 12 tehtavast täiendusest
tulenev viide ka edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale isikule.
Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse VõrdKS § 17 uute lõigetega, mis käsitlevad voliniku
õigust anda arvamusega koos ka ettepanekuid ning voliniku kohustust ennast teatud juhtudel
arvamuse andmise menetlusest taandada.
Lõikega 7 nähakse ette, et kui see on asjakohane, esitab volinik koos oma arvamusega ka
ettepanekud selle kohta, kuidas rikkumist heastada (nt kahju hüvitamine, vabandamine vms)
ning edasisi (sarnaseid) rikkumisi, sealhulgas sama rikkumise kordumist, ennetada. Näiteks
võib volinik soovitada viia organisatsioonis läbi laiem võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste
ja soolise võrdsuse analüüs ja kavandada tegevusi tuvastatud puudujääkide kaotamiseks,
vaadata üle palgasüsteem, täiendada sisekorraeeskirja, muuta tavasid, luua kord ahistamisest ja
diskrimineerimisest teavitamiseks ja kaebuste menetlemiseks, korraldada võrdse kohtlemise
teemadel koolitusi vms. Juhul kui sellised ettepanekud esitatakse, peab võrdse kohtlemise
põhimõtte järgimise või edendamiskohustuse eest vastutav isik andma volinikule kolme kuu
jooksul nende saamisest teavet, kuidas ettepanekuid on täidetud või kavatsetakse täita.
Tagasisidet andma kohustava normi eesmärk on suurendada tõenäosust, et voliniku ettepanekud
ei jää tähelepanuta ning rikkumise ja selle põhjustega tegelikult ka tegeldakse hoolimata sellest,
et voliniku arvamus ei ole õiguslikult siduv. Kohustus annab volinikule võimaluse arvamuse
andmise järel proaktiivselt rikkujaga kontakteeruda, nt tähtpäeva lähenedes kohustust meelde
tuletada, ettepanekute täitmise toetamiseks nõustamist pakkuda. Uus regulatsioon lähtub
direktiivide artikli 9 lõikest 2.
24
Lõikega 8 sätestatakse, et volinik peab ennast arvamuse andmise menetlusest taandama, kui
ilmnvad põhjused, miks ta ei saa arvamuse andmisel erapooletuks jääda. Sellised põhjused
võivad esineda näiteks asjaoludel, mille puhul TsMS § 23 näeb ette kohtuniku taandumise
kohustuse. Näiteks peab volinik menetlusest taanduma, kui ta on isiklikult (nt juhtum puudutab
tema enda tegevust väljaspool ametikohustuste täitmist – nt tema tegevust õppejõuna),
perekondlikult või muul moel seotud arvamuse taotleja või avalduse esemega. Voliniku
menetlusest taandumise korral täidab tema ülesandeid tema asetäitja-nõunik (vt eelnõu § 1 p
6).
Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse VõrdKS § 18 pealkirja viitega arvamuse andmisest
loobumisele. Tegemist on tehnilise muudatusega, et pealkiri väljendaks täpsemalt paragrahvi
sisu.
Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse sarnaselt VõrdKS § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa
viitega arvamuse andmisest loobumisele. Tegemist on tehnilise muudatusega, et sissejuhatav
lauseosa sobituks paremini lõikes esitatud punktidega. Sissejuhatav lauseosa sõnastatakse
tervikuna ilma sõnata võima (st volinik keeldub või loobub arvamuse andmisest, mitte võib
keelduda või loobuda), kuna loetletud juhtudel ei ole vaja anda volinikule diskretsiooniõigust.
Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 1 võimalusega, et volinik
keeldub või loobub arvamuse esitamisest ka juhul, kui avaldus ei puuduta VõrdKSi või SoVSi
reguleerimis- ega kohaldamisala. Täiendus on praktikas vajalik eelkõige VõrdKSi jätkuvalt
tunnusepõhiselt eristatud kohaldamisala tõttu, sest voliniku pädevus on otseselt VõrdKSi ja
SoVSi reguleerimis- ja kohaldamisalaga piiratud.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 2, võimaldades volinikul
arvamuse andmisest keelduda ka siis, kui ta on andnud samal alusel ja sama eseme kohta
eelnevalt siduva arvamuse. See välistab juhtumid, kus volinik peaks asja uuesti menetlema, kui
üks siduva arvamuse saanud osapooltest lõpptulemusega siiski rahul ei ole.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 3 ning lisatakse arvamuse
andmisest keeldumise aluste hulka ka juhud, mil samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud
vaidemenetlus, tehtud vaideotsus või algatatud töövaidluskomisjonis lepitusmenetlus või
sõlmitud lepituskokkulepe. Töövaidluskomisjonis lepitusmenetluse läbiviimise ja
lepituskokkuleppe sõlmimise võimalus lisandus Eesti õigusesse 2018. aastal töövaidluse
lahendamise seaduse jõustumisel.
Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse VõrdKS § 18 lõiget 1 lisapunktidega, kus on uued alused
volinikul arvamuse andmisest keeldumiseks või loobumiseks. Uued alused antakse voliniku
töös ilmnenud vajaduste põhjal ning need võimaldavad senisest paremini säästa voliniku ja
tema kantselei väga piiratud inimressurssi ebaotstarbekate avalduste põhjaliku menetlemise
pealt, vabastades seda muu hulgas eelnõuga antavate uute ülesannete täitmiseks.
Punkti 4 kohaselt võib volinik arvamust mitte anda ka juhul, kui avalduses esitatud
informatsioon on arvamuse andmiseks ebapiisav ja arvamuse taotleja ei ole voliniku antud
tähtajaks asjakohast lisainformatsiooni esitanud.
Punkt 5 võimaldab jätta arvamuse andmata, kui arvamuse taotleja on avalduses teadlikult
esitanud valeinfot või tegutseb pahauskselt.
25
Punkt 6 näeb volinikule ette võimaluse jätta arvamus andmata ka siis, kui avalduse aluseks olev
küsimus on asjakohane lahendada hoopis nõustamise teel. Lisatingimuseks on, et arvamuse
andmise asemel nõustamine ei või kahjustada arvamuse taotleja võimalusi oma VõrdKSis või
SoVSis sätestatud õigusi kaitsta. Muudatus lähtub voliniku praktikas ilmnenud vajadusest.
Kõik isikute poolt formaalselt arvamuse andmiseks esitatud avaldused ei nõua põhjalikku
uurimist ja analüüsi – küsimus võib olla võimalik, kiirem ja praktilisem lahendada seaduse
selgitamise ja nõustamise teel. Selline võimalus aitab volinikul kasutada optimaalselt oma
piiratud ressurssi, kuid mitte isikutele vajaliku abistamise arvel.
Punktiga 7 sätestatakse võimalus arvamust mitte anda, kui arvamuse taotlejal on võimalus
kasutada muid, tõhusamaid ja kiiremaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks. Sellisel
juhul nõustab volinik arvamuse taotlejat tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamise
küsimuses. Tõhusam võib olla näiteks vaide esitamine või vaidluse lahendamine
töövaidluskomisjonis, mille otsused on siduvad ja mille kaudu saab isik nõuda ka talle
diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist.
Punkt 8 võimaldab volinikul keelduda arvamuse andmisest ka siis, kui arvamust küsitakse asjas,
mille puhul volinik kui institutsioon on konkreetses asjas võrdse kohtlemise põhimõtte
järgimise või edendamiskohustuse täitmise eest vastutav isik. Kui avalduse aluseks olev
diskrimineerimise või edendamiskohustuse rikkumise kahtlus puudutab voliniku kui
institutsiooni tegevust, ei ole volinik ega tema kantselei piisavalt erapooletud eksperdiarvamuse
andmiseks. Sellistel juhtudel on arvamuse taotlejal võimalik pöörduda näiteks õiguskantsleri
poole.
Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VõrdKS § 18 uute lõigetega, mis reguleerivad voliniku
tegevust lõikes 1 loetletud võimaluste kasutamise korral.
Lõige 2 kohustab volinikku teavitama arvamuse taotlejat lõike 1 punktide 1–6 alusel arvamuse
andmisest loobumisest või keeldumisest mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu
möödumisel avalduse saamisest. Avalduse taotlejat tuleb teavitada kirjalikult ning talle
selgitada loobumise või keeldumise põhjuseid. Kuni kahe kuu pikkune tähtaeg on vajalik
sellepärast, et volinik võib olla avaldust juba erineva põhjalikkusega menetlenud (nt küsinud ja
oodanud lisainformatsiooni erinevatelt osalistelt), enne kui selgub keeldumiseks või
loobumiseks põhjust andev asjaolu. Sätte aluseks on võrdõigusasutuste direktiivide artikli 6
lõige 4.
Lõige 3 näeb ette, et juhul kui arvamuse andmisest loobumise põhjuseks on asjaolu, et avalduse
taotlejal oleks oma õiguste kaitsmiseks voliniku arvamusest tõhusam või kiirem võimalus, või
kui volinik ei saa arvamust anda, kuna avalduse keskmes on voliniku institutsiooni enda
tegevus, siis peab volinik arvamuse taotlejat sellest avalduse saamisest arvates hiljemalt
kolmandal tööpäeval teavitama. Samuti peab volinik nõustama ning vajaduse korral ka
abistama arvamust taotlenud isikut sobivama õiguskaitsevahendi kasutamisel.
Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VõrdKS § 19, mis käsitleb avalduse uurimistulemuste
avalikustamist. Tekst viiakse paremini kooskõlla pealkirjaga ning regulatsiooni täpsustatakse
võimalike diskrimineerimisohvrite paremaks kaitseks. Kui kehtiva § 19 kohaselt võib volinik
anda avalikkusele arvamuse taotleja nõusolekuta informatsiooni „üksnes menetletava avalduse
sisu kohta“ (st pealkiri viitab uurimistulemustele, kuid säte ise käsitleb alles menetluses olevat
26
ehk menetletavat avaldust), siis muudetud sõnastuse kohaselt võib volinik anda arvamuse
taotleja kirjaliku nõusolekuta avalikkusele informatsiooni üksnes avalduse sisu ja voliniku
arvamuse kohta ning seda tuleb teha selliselt, et arvamuse taotleja isik ei oleks tuvastatav.
Näiteks aastaaruandes avalduste kohta infot andes teeb volinik seda anonüümitult.
Uue sõnastuse kohaselt ei või volinik menetluse kestel, st siis, kui arvamus on alles
kujundamisel, avalikkusele arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta infot anda ka üksnes
avalduse sisu kohta.
Direktiivide artikli 11 eesmärgist lähtuvalt nähakse muudatusega lisaks ette, et juhul kui volinik
annab hinnangu, et VõrdKSi või SoVSi rikkumist ei ole toimunud, peab volinikul olema
avalikkusele tema isiku kohta info andmiseks ka selle isiku luba, kelle tegevuse või
tegevusetuse kohta arvamust taotleti.
Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VõrdKSi uue §-ga 191, milles reguleeritakse täpsemalt
volinikule antavat uut alternatiivset vaidluste lahendamise pädevust – voliniku siduva arvamuse
andmist (eelnõu § 1 p 13, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 31).
Lõike 1 kohaselt võivad diskrimineerimisvaidluse pooled ühiselt pöörduda voliniku poole
siduva arvamuse saamiseks võimaliku diskrimineerimise toimumise kohta. Siduva arvamuse
andmisel kohaldab volinik arvamuse andmist käsitlevaid §-e 17 ja 18, välja arvatud, kui §-ga
191 sätestatakse eriregulatsioon. VõrdKSis reguleerimata küsimustes rakendub
haldusmenetluse seadus (VõrdKS § 2 lg 4 ja kavandikohase põhimääruse § 8 lg 1).
Lõige 2 näeb ette, et siduva arvamuse saamiseks peavad vaidluse osapooled esitama volinikule
ühise avalduse. Avaldus võib olla kas kirjalikult paberil või elektrooniline ning vastavalt
(digi)allkirjastatud. Ühises avalduses tuleb kirjeldada vaidluse eset, st tuua välja õiguslik
küsimus, mille üle vaieldakse. Ühine avaldus on vajalik kinnitamaks mõlema poole soovi ja
valmidust, et volinik vaidluse siduva arvamusega lahendaks. Avaldusele saavad mõlemad
pooled lisada omapoolse kirjelduse vaidluse aluseks olevast olukorrast.
Lõikes 3 rõhutatakse, et vaidluse pooli tuleb siduva arvamuse andmisel kohelda võrdsena ning
mõlemale tuleb anda võimalus oma seisukohtade avaldamiseks. Nähakse ka ette, et siduva
arvamuse andmisel ei kohalda volinik VõrdKS § 8 lõike 2 teist lauset, st kui isik, keda teine
osapool kahtlustab diskrimineerimises, keeldub tõendamast, et ta ei ole rikkunud võrdse
kohtlemise põhimõtet, ei võrdsusta volinik seda selles menetluses diskrimineerimise
omaksvõtuga. Sellisel juhul tuleb volinikul vastavalt kavandatava § 191 lõikele 6 siduva
arvamuse andmise menetlus lõpetada arvamust andmata poole menetluses mitteosalemise tõttu.
Lõikega 4 sätestatakse konfidentsiaalsusreeglid. Kui tavalise arvamuse andmise puhul kaitseb
seadus eelkõige arvamuse taotlejat, siis siduva arvamuse puhul tagatakse konfidentsiaalsus
mõlemale poolele. Ka arvamus ise antakse ainult vaidluspooltele ning avalikkusele võib nii
vaidluspoolte kui ka sisu kohta anda mõlema poole kirjaliku nõusolekuta infot vaid viisil, mis
ei võimalda poolte isikuid tuvastada. See tähendab ka, et kui infot avalikkusele sellisel moel
anda ei ole võimalik, siis saab volinik konkreetse siduva arvamuse kohta esitada vaid statistilist
infot (nt vaidluse aluseks olnud tunnuse ja eluvaldkonna kohta). Suurem konfidentsiaalsus on
n-ö soodustingimus, mis eeldatavalt suurendab võimalike rikkujate valmidust siduva arvamuse
saamiseks voliniku poole pöörduda.
27
Lõikega 5 nähakse ette võimalus, et poolte soovil võib volinik asjakohasel juhul esitada oma
siduvas arvamuses lisaks arvamusele diskrimineerimise asetleidmise kohta ja võrdse
kohtlemise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral olukorra muutmiseks ja tulevaste
rikkumiste ennetamiseks tehtavatele ettepanekutele (eelnõu § 1 p 26, eelnõukohane VõrdKS
§ 17 lg 7) ka ettepaneku diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel
heastamiseks. Seda tehes peab volinik lähtuma VõrdKS § 24 sätestatud kriteeriumidest.
Lõikega 6 nähakse ette juhud, mil volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse
arvamust andmata. Seda teeb volinik siis, kui pooled sõlmivad kompromissi (erinevalt TsMSi
alusel toimuvast vahekohtumenetlusest volinik kompromissi oma arvamusena ei kinnita) või
lepivad muul põhjusel kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises (p 1). Volinik lõpetab
arvamuse andmise menetluse arvamust andmata ka siis, kui pool(ed) menetluses oma algsest
ühisest sooviavaldusest hoolimata ei osale või teavitab vaidluse üks pool volinikku taotlusest
loobumisest (p 2).
Lõige 7 näeb ette, et siduv arvamus on vaidluspooltele täitmiseks kohustuslik. See tähendab, et
kui vaidluspooled on usaldanud diskrimineerimise asetleidmise tuvastamise volinikule ning
volinik ei ole olnud sunnitud seaduses ettenähtud tingimuste täitumise tõttu menetlust arvamust
andmata lõpetama (vt eelmine lõik), tuleb pooltel voliniku hinnangut aktsepteerida. Samuti
tähendab see, et kui volinik on esitanud arvamuses ettepanekud (diskrimineeriva) olukorra
muutmiseks ja/või tulevaste rikkumiste ennetamiseks, peab SoVSi või VõrdKSi nõudeid
rikkunud pool voliniku ettepanekutest lähtuvalt ka käituma. Võttes arvesse, et volinik saab
siduva arvamuse anda vaid juhul, kui kumbki pool seda oma käitumisega ei takista, võib
eeldada, et kohustatud pool ettepanekuid täidab. Samas nähakse lõike 7 teises lauses ette ka
kohustus volinikku ettepanekute täitmisest teavitada hiljemalt ühe kuu möödumisel täitmiseks
antud tähtaja möödumisest. Kui selgub, et ettepanekud on siiski täitmata ja selleks ei ole ka
objektiivseid põhjuseid, võib volinik otsustada näiteks toetada diskrimineerimise ohvrit samas
asjas kohtusse pöördumisel (sh esindajana).
Lõikes 8 nähakse ette, et kui volinik on poolte soovil teinud oma siduvas arvamuses ettepaneku
ka diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel heastamiseks ning
heastamiseks kohustatud pool ei ole seda tähtajaliselt teinud, võib õigustatud pool endiselt
pöörduda hüvitamise nõudega kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Inimesele on sel juhul aga
pöördumisel toeks juba voliniku põhjendatud arvamus ning kui volinik peab seda asjakohaseks,
võib ta inimest kohtu või TVK poole pöördumisel ka toetada.
Eelnõu § 1 punktidega 36–40 täpsustatakse voliniku volituste lõppemise regulatsiooni, võttes
arvesse tema uut nimetamise korda.
Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VõrdKS § 20 lõiget 1, jättes tekstist välja viite vajadusele
lõikes 1 loetletud tingimuste tekkimise korral (nt ametis oleku tähtaja möödumine,
süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, surm) volinik veel eraldi (kavandatava muudatuse
kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt) ametist vabastada. Ainsateks juhtudeks, kui volinik Vabariigi
Valitsuse poolt ametist vabastatakse, jäävad omal soovil ametist tagasiastumine (eelnõu § 1 p
38, eelnõukohane VõrdKS § 20 lg 1 punkt 2) ja kuus kuud järjest kestev võimetus täita oma
ülesandeid (eelnõu § 1 p 39, eelnõukohane VõrdKS § 21 lg 1).
28
Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VõrdKS § 20 kehtivat punkti 1 (eelnõukohane VõrdKS
§ 20 lg 1 p 1). Tegemist on tehnilise muudatusega, millega asendatakse eelnõust tulenevate
muudatuste tõttu viide sättele, milles on ette nähtud voliniku ametis oleku tähtaeg.
Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse VõrdKS § 20 teise lõikega, milles täpsustatakse voliniku
ametist vabastamise kord omal soovil tagasiastumise korral. Selle kohaselt peab volinik ametist
tagasiastumise avalduse esitama valdkonna eest vastutavale ministrile (praegu majandus- ja
tööstusminister). Avalduse rahuldamise otsustab ja voliniku vabastab oma otsusega ametist
valitsus, kes kavandatavate muudatuste kohaselt voliniku ka ametisse nimetab.
Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse VõrdKS § 21 lõiget 1, täpsustades ka seal, et voliniku
ametist vabastaja (kui ta on haiguse tõttu või muul põhjusel olnud kuus kuud järjest kestvalt
võimetu täitma oma ametiülesandeid) ja seeläbi ka kirjeldatud juhul vabastamise vajaduse üle
otsustaja on valitsus.
Eelnõu § 1 punktiga 40 tehakse tehniline muudatus VõrdKS § 21 lõikes 2, asendades viite
käskkirjale viitega Vabariigi Valitsuse korraldusele.
Eelnõu § 1 punktidega 41 ja 42 tugevdatakse voliniku ja tema asetäitja-nõuniku sõltumatust,
nähes ette nende poliitilise erapooletuse nõude. Vastavalt muudetakse ka erakonnaseadust (vt
eelnõu § 3).
Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VõrdKS § 22 lõiget 1 uue punktiga, mille kohaselt
nähakse ette, et volinik ei tohi ametisoleku ajal olla erakonna liige ega osaleda ühelgi muul
moel erakonna tegevuses. See täpsustus on vajalik voliniku poliitilise sõltumatuse tagamiseks.
Sarnane tegevuspiirang on seatud näiteks õiguskantslerile (ÕKS § 12 lg 1 p 2), Andmekaitse
Inspektsiooni juhile (IKS § 52 lg 2) ja kohtunikele (kohtute seaduse § 49 lg 2 p 2, kus piirang
on sõnastatud keeluna olla erakonna liige).
Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse VõrdKS § 22 lõikega 3, millega nähakse ette, et erakonda
kuulumise ja selle tegevuses muul moel osalemise piirang laieneb ka voliniku asetäitja-
nõunikule. Sarnaselt ei või erakonna liikmeks olla lisaks õiguskantslerile ka tema nõunikud
(erakonnaseaduse § 5 lg 3 p 1).
Eelnõu § 1 punktidega 43–45 viiakse sisse muudatused VõrdKS 5. peatükki, mis käsitleb
diskrimineerimisvaidluste lahendamist. Samad muudatused viiakse eelnõu §-ga 4 sisse SoVSi
vastavatesse sätetesse.
Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse VõrdKS § 23 (eelnõukohane lõige 1), mis käsitleb
diskrimineerimisvaidluste lahendamist. Kui praegu näeb VõrdKS ette, et
diskrimineerimisvaidlusi lahendab lepitusmenetluse korras ainult õiguskantsler, siis
muudatusega nähakse ette, et ka töövaidluskomisjon (TVK) võib diskrimineerimisasjas
lepitusmenetlust läbi viia, kuid seda vaid TvLS § 34 lõikes 2 nimetatud juhul ehk siis, kui
lepitusmenetluseks avaldatakse soovi töövaidluskomisjonis juba lahendamisel oleva
diskrimineerimisvaidlust hõlmava töövaidluse lahendamise kestel. Sellisel juhul ei oleks
mõistlik suunata pooli diskrimineerimisvaidlust lepitusmenetluse korras lahendama
õiguskantsleri juurde, kuna eeldatavalt on TVK asja avalduse alusel teatud määral juba
menetlenud. Tegemist on siiski piiratud juhtudega. Kui pooled teavad juba enne TVK poole
29
pöördumist, et soovivad tööalase diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras,
tuleks neil selleks pöörduda õiguskantsleri poole. Eelnõuga lisandub võimalus pöörduda
vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ka voliniku poole siduva (eksperdi)arvamuse saamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VõrdKS § 23 lõikega 2, milles viidatakse eelnõuga
lisanduvale võimalusele, et diskrimineerimisvaidluse pooled võivad kokkuleppel pöörduda
vaidluse lahendamiseks ühiselt ka voliniku poole temalt siduva arvamuse saamiseks (vt eelnõu
§ 1 p 13).
Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse VõrdKS § 25 teise lõikega, nähes ette diskrimineerimise
korral kahjunõude esitamise tähtaja kulgemise peatumise ajaks, mil õiguskantsler viib läbi
lepitusmenetlust või volinik menetleb siduva arvamuse andmist. See on vajalik, kuna mõlemal
juhul võib menetlus vähemalt ühe poole soovil või tegevusetuse tõttu ka tulemusetult katkeda,
mis juhul peab võimaliku diskrimineerimise ohvrile jätkuvalt jääma võimalus pöörduda oma
õiguste kaitseks ja hüvitise saamiseks kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Kulgemise
peatumine on vajalik ka seetõttu, et voliniku siduva arvamuse küsimisel on pooltel õigus, kuid
mitte kohustus küsida ettepanekut ka kahju hüvitamise kohta. Samuti on kulgemise peatumine
oluline diskrimineerimisohvri õiguste tagamiseks neil juhtudel, kui volinik on küll poolte soovil
esitanud oma arvamuses ettepaneku kahju hüvitamiseks, kuid kohustatud pool ei ole seda
ettepanekut täitnud (vt eelnõu § 1 punkt 35, eelnõukohane uus § 191 lg 8).
Eelnõu § 1 punktiga 46 nähakse ette normitehnilise märkuse täiendamine viidetega kahele
ülevõetavale direktiivile.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust seoses voliniku värbamise ja ametisse
nimetamise korra muutmisega VõrdKSis.
Punktiga 1 muudetakse ATS § 14 lõike 4 teist lauset, mis näeb ette, et volinikule võib
teenistusülesannete täitmiseks kehtestada täpsustavaid ja lisanõudeid tema ametisse nimetamise
õigust omav isik (kehtiva õiguse kohaselt valdkondlik minister). Kuna eelnõuga muudetakse
kehtivat voliniku värbamise ja ametisse nimetamise korda, sealhulgas sätestatakse tema
pädevusnõuded (mis kehtivad ka tema asetäitja-nõunikule, vt eelnõu § 1 punkt 8), on vaja muuta
ka ATSi regulatsiooni. Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse voliniku ja tema asetäitja-nõuniku
teenistusülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste nõuded VõrdKSis.
Punktiga 2 täiendatakse ATS § 16 lõiget 6 selliselt, et sisekonkursiga või ka üldse konkursita
ametikoha täitmise võimalused ei laieneks volinikule, nii nagu see on valitsusasutuste juhtide
puhul. See tähendab, et voliniku ametikoha täitmiseks tuleb alati korraldada avalik konkurss (vt
eelnõu § 1 p 8).
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkt 6, mis näeb
ette voliniku ametisse nimetamise viieks aastaks, kuna tegemist on nii kehtiva (VõrdKS § 15
lg 2) kui ka eelnõukohase seaduse (eelnõu § 1 p 8, eelnõukohane uus § 151 lg 4) regulatsiooni
kordusega. Õigusselguse ja regulatsiooni kompaktsuse huvides on asjakohasem, kui voliniku
valimist ja ametisse nimetamist spetsiifiline regulatsioon koondub VõrdKSi.
Eelnõu §-ga 3 täiendatakse erakonnaseaduse § 5 lõiget 3 uue punktiga 61, mille kohaselt ei või
erakonna liikmeks olla ka volinik ega tema asetäitja-nõunik.
30
Eelnõu §-ga 4 täiendatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõiget 1 uue punktiga 16, millega
lisatakse volinik ja tema asetäitja-nõunik nende isikute hulka, kes peavad oma huvid vastava
deklaratsiooniga igal aastal avaldama. Täienduse eesmärk on tagada läbipaistvuse kaudu
paremini voliniku sõltumatus ja erapooletus.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-e 12 ja 14, viies seal olevasse
diskrimineerimisvaidluste lahendamise sätetesse sisse VõrdKS §-dega 23 ja 25 identsed
muudatused. Muudatuste selgitused on juba esitatud eelnõu § 1 punktide 43–45 käsitluses.
Punktiga 1 nähakse ette, et poolte soovil võib TVK lahendada töövaidlusasjas tekkinud
diskrimineerimisvaidlusi ka lepitusmenetluse korras, kui selline soov tekib pooltel juba
menetluses oleva töövaidluse lahendamise kestel.
Punktiga 2 nähakse ette, et diskrimineerimisvaidluse pooled võivad vaidluse lahendamiseks
pöörduda vastavalt võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punktile 31 voliniku poole siduva
arvamuse saamiseks.
Punktiga 3 täiendatakse SoVS § 25 teise lõikega, nähes ette, et kahju hüvitamise nõude
aegumise tähtaja kulgemine peatub õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku
läbiviidava siduva arvamuse andmise menetluse ajaks.
Eelnõu §-ga 6 sätestatakse eelnõukohase seaduse jõustumisajaks 19. juuni 2026, mis on
võrdõigusasutuste direktiivide ülevõtmise tähtaeg.
4. Eelnõu terminoloogia
Uue terminina tuuakse võrdse kohtlemise seadusesse põimdiskrimineerimine (vt eelnõu § 1
punkti 1 selgitust seletuskirja 3. peatükis).
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle kaks direktiivi:
- nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta
isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute
võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või
veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse
kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste
kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja
2004/113/EÜ;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes
kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste
valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja
2010/41/EL.
Direktiividega lepiti Euroopa Liidus esmakordselt kokku siduvates miinimumnõuetes
liikmesriikide võrdõigusasutuste sõltumatusele, pädevusele, volitustele, ressursile ja nende
teenuste kättesaadavusele. Miinimumstandardite kehtestamisega sooviti parandada
võrdõigusasutuste tulemuslikkust ja tagada nende sõltumatus, et tugevdada direktiividest
31
79/7/EMÜ23, 2000/43/EÜ24, 2000/78/EÜ25, 2004/113/EÜ26, 2006/54/EÜ27 ja 2010/41/EL28
(edaspidi võrdse kohtlemise direktiivid) tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist29.
Direktiivide vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.
Artikli 2 kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu asutust (nn võrdõigusasutust),
kellele antakse direktiivides 2024/1499 ja 2024/1500 sätestatud pädevus edendada võrdset
kohtlemist ja täita direktiivides sätestatud ülesandeid. Direktiivid ei piira tööinspektsioonide
ega muude järelevalveasutuste pädevust ega sotsiaalpartnerite õigusi ega volitusi, ka mitte
seoses kollektiivlepingutega ning kohtumenetluses esindamise ja kaitsmisega.
Eestis on võrdõigusasutuseks, kellele antakse direktiivides viidatud pädevus, võrdse kohtlemise
seaduse 4. peatüki alusel tegutsev soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja teda
teenindav kantselei.
Artikkel 3 sätestab nõuded võrdõigusasutuste sõltumatuse tagamiseks. Võrdõigusasutused
peavad olema vabad mis tahes välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest, usulisest30). Nad ei
tohi oma ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel saada (st ei küsida ega vastu võtta)
juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt. Neil peab
olema õigus ise otsustada oma rahaliste ja muude vahendite, struktuuri, vastutuse, personali (sh
töötajate valik ja juhtimine31) ja organisatsiooniliste küsimuste (sh prioriteetide32) üle.
Liikmesriikidel on kohustus kehtestada läbipaistvad reeglid (nt nõue täita ametikohad avalike
konkursside kaudu33) võrdõigusasutuses otsustus- ja juhtimisõigusega isikute valiku, ametisse
nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise kohta, et tagada nende pädevus
ja sõltumatus. Liikmesriigid peavad tagama, et võrdõigusasutused looksid sisemise struktuuri
(nt töökorralduse ja menetlused34), mis võimaldab sõltumatut ja vajadusel erapooletut
tegutsemist. See on oluline potentsiaalselt vastuoluliste ülesannete – nt juhtumi uurimine ja
juhtunule hinnangu andmine – puhul, eriti kui võrdõigusasutus võib teha siduvaid otsuseid35.
Kui võrdõigusasutuse roll on antud mitme mandaadiga asutusele, st asutusele, mis täidab ka
muid ülesandeid (nt ombudsman või inimõiguste institutsioon), peab liikmesriik seisma hea
23 Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta
sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.01.1979, lk 24–25). 24 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või
etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.07.2000, lk 22–26). 25 Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale
pääsemisel (EÜT L 303, 02.12.2000, lk 16–22). 26 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja
teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37–43). 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte
rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.07.2006, lk 23–36). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse
kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180,
15.07.2010, lk 1–6). 29 Direktiivi 2024/1500 puhul on välja toodud, et see ei mõjuta direktiivi (EL) 2023/970 (nn palkade läbipaistvuse direktiivi)
konkreetsemaid sätteid, milles küll ka võrdõigusasutustele viidatakse. 30 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 31 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 32 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 33 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 34 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 19, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 18. 35 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 19, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 18.
32
selle eest, et asutuse sisestruktuur tagaks võrdsusteemaliste ülesannete sõltumatu (ja tõhusa36)
täitmise.
Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 15 lg 1) on juba volinik iseseisvalt tegutsev sõltumatu ja
erapooletu asjatundja. Tema sõltumatuse selgemaks tagamiseks vastavalt direktiivi nõuetele
keelatakse eelnõuga selgesõnaliselt mis tahes sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse
tegevusse ja selle mõjutamine (eelnõu § 1 p 7), reguleeritakse detailsemalt voliniku valimist,
muudetakse tema ametisse nimetamise ning volituste lõppemise / ametist vabastamise korda
ning sätestatakse miinimumnõuded voliniku asetäitja-nõuniku valimisel ja tema ametisse
nimetamise kord (eelnõu § 1 p 8 ja p-d 36–40), nähakse ette, et volinik ja tema asetäitja-nõunik
ei või ametis oleku ajal olla erakonna liikmed ega osaleda muul moel erakonna tegevuses
(eelnõu § 1 p-d 41 ja 42, § 3). Voliniku ja kantselei põhimääruses pannakse volinikule kohustus
kantselei struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel tagada erinevate ülesannete täitmisel
sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmine.
Artikkel 4 kohustab liikmesriike tagama, et igal võrdõigusasutusel oleksid piisav inim- ja
rahaline ressurss ning tehnilised vahendid (sh kvalifitseeritud töötajad, sobivad ruumid ja
taristu37) kõigi oma ülesannete tõhusaks (sh mõistliku ajaga ning riigisiseses õiguses sätestatud
tähtaegade jooksul38) täitmiseks ja pädevuse tõhusaks kasutamiseks kõigi võrdse kohtlemise
direktiivides reguleeritud tunnuste ja valdkondade puhul. Nõue kehtib ka juhul, kui
võrdõigusasutus on osa mitmes valdkonnas tegutsevast / mitme mandaadiga asutusest. Seda
tuleb silmas pidada ka võrdõigusasutusele uute ülesannete andmisel39. Oluline on ka rahaliste
vahendite stabiilsus, nende ettevaatav mitmeaastane kavandamine, samuti peaksid need
võimaldama katta kulusid, mida on keeruline planeerida (nt kaebuste arvu suurenemine,
kohtukulude katmise vajadus, automatiseeritud süsteemide kasutamine)40. Muu hulgas peab
võrdõigusasutuse ressurss (nii inim- kui tehniline) võimaldama tal nii kasutada
automatiseeritud süsteeme (sh tehisintellektil põhinevaid) oma töös kui hinnata selliste
süsteemide vastavust võrdse kohtlemise nõuetele41.
Kehtiv õigus (VõrdKS § 15 lg 3, voliniku põhimääruse § 4) reguleerib voliniku eelarve
küsimusi põgusalt. VõrdKS näeb ette, et voliniku tegevust finantseeritakse riigieelarvest ning
põhimäärus täpsustab, et voliniku ja kantselei tegevuseks vajalikud kulud nähakse ette
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real ning majandustehinguid
kajastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamisarvestuses ja
valisemisala majandusaasta aruandes. Praktikast võib veel välja tuua, et voliniku eelarvet
kajastatakse iga-aastases riigieelarve seaduses sõltumatute institutsioonide paragrahvis ja
voliniku teenuse indikatiivset nelja-aastast rahastamiskava soolise võrdsuse ja võrdse
kohtlemise programmi lisas 2. Õigusselguse tagamiseks kirjeldatakse senist regulatsiooni ja
praktikat eelnõu kohaselt VõrdKSis (eelnõu § 1 p-d 4 ja 5), nähes direktiivi nõuete põhjal ka
ette, et voliniku eelarve määramisel tuleb tagada selle stabiilsus ja piisavus kõigi tema
36 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 20, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 19. 37 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 38 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 39 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 40 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 22, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 21. 41 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 22, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 21.
33
ülesannete tulemuslikuks saavutamiseks ning et eelarve kärpimine peab olema põhjendatud ja
proportsionaalne teiste kärbetega riigieelarves.
Artikkel 5 keskendub liikmesriigi kohustustele ja võrdõigusasutuste pädevusele, mis ulatub
kaugemale juriidilisest võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest, käsitledes teadlikkuse
suurendamist, (diskrimineerimise) ennetamist ja (võrdse kohtlemise) edendamist. Nende
tegevuste eesmärk on tegeleda diskrimineerimise struktuursete aspektidega ja aidata kaasa
sotsiaasetele muutustele42. Selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid (nt
strateegiad), et parandada elanikkonna teadlikkust ELi võrdse kohtlemise valdkonna
direktiividest tulenevatest õigustest ning võrdõigusasutuste olemasolust ja teenustest. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata diskrimineerimisohus olevatele inimestele ja rühmadele.
Võrdõigusasutused peavad olema volitatud tegelema diskrimineerimise ennetamise ja võrdse
kohtlemise edendamisega. Selline tegevus võib hõlmata positiivsete meetmete ja võrdsuslõime
rakendamise soodustamist, selleks koolituste, nõustamise, toe pakkumist, osalemist avalikes
aruteludes, suhtlust sidusrühmadega, samuti heade tavade leviku toetamist. Nende tegevuste
elluviimisel peab võrdõigusasutustel olema võimalik võtta arvesse võrdse kohtlemise
direktiivides käsitletud tunnuste (nt sugu ja rahvus või usulised veendumused) kombineeritud
koosmõjul tekkinud intersektsionaalsest diskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi
ebasoodsaid olukordi. Intersektsionaalsele diskrimineerimisele tuleb tähelepanu pöörata ka
diskrimineerimise kohta andmete kogumisel ning ohvrite abistamisel43. Tegevuste elluviimisel
tuleb kasutada iga sihtrühma jaoks sobivaimaid teavitusvahendeid ja -viise. Erilist tähelepanu
tuleb pöörata rühmadele, kellel on raskusi info kättesaamisega nt tulenevalt nende ebakindlast
majanduslikust seisundist, vanusest, puudest, kirjaoskusest, kodakondsusest, elanikustaatusest
või veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumisest.
Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 9) on volinikul juba pädevus võtta kasutusele
meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Seda pädevust
toetavad näiteks ka ülesanded teha valitsusele ja valitsusasutustele, samuti KOVi üksustele ning
nende asutustele ettepanekuid õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (VõrdKS § 16 p 5)
ning nõustada ja teavitada valitsust ja valitsusasutusi ning KOVi üksuste asutusi (kellel kõigil
on nt SoVS § 9 kohaselt ulatuslikud soolise võrdsuse edendamise kohustused, samuti nii SoVSi
kui ka VõrdKSi alusel edendamiskohustused tööandjana) VõrdKSi ja SoVSi rakendamist
käsitlevates küsimustes (VõrdKS § 16 p 6). Lisaks loetletakse voliniku ja kantselei
põhimääruses (§ 10) tegevused, mida volinik edendamispädevuse rakendamiseks teha saab.
Direktiividest tulenevalt täiendatakse VõrdKSi regulatsiooni selliselt, et edendamisega seotud
pädevusele lisanduks ennetamise pädevus (eelnõu § 1 p 19), lisaks täiendatakse voliniku
ülesandeid, millega ta aitab kaasa diskrimineerimise ennetamisele ning võrdse kohtlemise ja
soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (nt eelnõu § 1 p-d 9, 12 (edendamiskohustuse rikkumise
kohta arvamuse andmise lisamine), 14, 15, 16 (uuringute pädevus), 17, 18, 20 (ettepanekute ja
soovituste arvestamise tagasiside andmise kohustus, tegevuse ülevaade, andmete kogumine)).
Täiendatakse ka põhimääruse § 10. Intersektsionaalse diskrimineerimise arvestamise
võimaldamiseks voliniku töös lisatakse VõrdKSi termin põimdiskrimineerimine (eelnõu § 1 p
1) ning nähakse ette (eelnõu § 1 p 19) voliniku kohustus võtta ennetamis- ja
42 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 23, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 22. 43 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 16, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 15.
34
edendamisülesannete täitmisel arvesse ka põimdiskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi
ebasoodsaid olukordi. Põhimäärust täiendatakse §-ga 13, nähes selle lõikes 3 ette voliniku
kohustuse arvestada teavitusviise ja -vahendeid valides sihtrühma eripärasid.
Direktiivide artikkel 6 näeb ette, et võrdõigusasutustel peab olema pädevus pakkuda abi
inimestele, kes arvavad, et neid on diskrimineeritud, sh võtta vastu diskrimineerimiskaebusi.
Direktiiv kasutab ohvri mõistet ning defineerib seda kui iga isikut (seejuures olenemata nt tema
sotsiaalmajanduslikust seisundist, poliitilistest vaadetest, vanusest, tervisest, kodakondsusest,
elanikustaatusest, keelest, nahavärvist, kirjaoskuse tasemest, soost, sooidentiteedist, soolisest
eneseväljendusest või sootunnustest44), kes leiab, et teda on diskrimineeritud võrdse kohtlemise
direktiivide tähenduses. Tagamaks, et kõik ohvrid saavad esitada kaebuse, peaks olema
võimalik esitada kaebusi mitmel viisil ning kaebuse esitaja valitud keeles, mis on liikmes riigis
üldkasutatav45. Lähtudes eeldusest, et abi vajavad ka isikud, kelle diskrimineerimine ei ole
tuvastatud, näeb artikkel 6 detailselt ette, millist infot peab võrdõigusasutus võimalikule ohvrile
tema pöördumise korral kõigepealt andma. See hõlmab teavet õigusraamistikust ning
nõustamist vastavalt ohvri konkreetsele olukorrale, teavet võrdõigusasutuse pakutavatest
teenustest, seonduvat menetlusinfot, teavet õiguskaitsevahendite, konfidentsiaalsusreeglite46 ja
isikuandmete kaitse, samuti psühholoogilise või muu asjakohase toe saamise võimaluste kohta.
Kaebuse esitajaid tuleb teavitada ka sellest, kas kaebust hakatakse põhjalikumalt menetlema
(või piirdutakse esialgse teabe andmisega). Liikmesriigid vastutavad selle eest, et oleks
kindlaks määratud võrdõigusasutuse kaebuse esitajate teavitamise kord, nt menetluse ajakava
või menetluslikud tagatised korduvate või kuritahtlike kaebuste vastu47.
Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 3) on volinikul pädevus anda arvamusi võimaliku
diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal
omal algatusel. Voliniku arvamust (sh selle eesmärki, arvamuse kujundamiseks vajaliku info
andmise kohustust, tähtaega, adressaate, andmisest keeldumise ja loobumise aluseid ning
konfidentsiaalsuskohustuse piire) reguleeritakse VõrdKS §-des 17–19. Eelnõuga täiendatakse
kehtivat õigust direktiivides eeldatava detailsema regulatsiooniga (eelnõu § 1 p-d 21, 22, 24 ja
25 (arvamuse andmise tähtaeg ja adressaadid), 27–34). Muu hulgas sätestatakse, millist teavet
volinik peab igale tema poole pöördujale andma, täpsustatakse nõu ja arvamuse andmise
tähtaegasid ning täpsustatakse arvamuse andmisest keeldumise või loobumise aluseid.
Artikli 7 kohaselt peavad võrdõigusasutused saama pakkuda diskrimineerimisvaidluse pooltele
võimalust vaidluse alternatiivseks kohtuväliseks lahendamiseks (nt vahendus või lepitus).
Eesmärk on tagada, et vaidluse lahendamiseks oleks ka kohtule alternatiivne kiirem ja
taskukohasem võimalus48. Sellist menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus ise või muu pädev
asutus, kui see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või tavaks. Muu pädeva asutuse läbiviidava
menetluse puhul peab võrdõigusasutusel olema õigus esitada asja kohta tähelepanekuid. Ka
muu pädeva asutuse/üksuse puhul peavad vaidluse lahendamise eest vastutavad isikud olema
44 Direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 23. 45 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 25, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 24. 46 Konfidentsiaalsusreeglid on eriti olulised, kuna aitavad tegeleda diskrimineerimist teatamata jätmise ühe põhjusega, nimelt
hirmuga survestamise ees. Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 25, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 24. 47 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 24, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 23. 48 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.
35
sõltumatud ja erapooletud ning omama eksperditeadmisi, samuti peavad need üksused olema
alaliselt tegutsevad49. Vaidluse kohtuvälise lahendamise edukusele võib kaasa aidata, kui seda
tehakse poolte nõusolekul ning kui pooltel on võimalik küsida menetluse mis tahes etapis
sõltumatut nõu või saada abi või olla esindatud kolmanda osapoole, nt sotsiaalpartneri poolt50.
Kui vaidlus jääb kohtuväliselt lahendamata, peab pooltel säilima õigus sama küsimuse
käsitlemisele kohtuasjas. Artikkel 7 kohustab liikmesriike nägema ette ka piisava
aegumistähtaja, mis tagaks vaidluse pooltele juurdepääsu õigusemõistmisele, nt peatades
kohtusse pöördumise aegumistähtaja seniks, kuni pooled osalevad alternatiivses vaidluse
lahendamise menetluses. Samuti peaksid liikmesriigid määrama kindlaks vaidluse lahendamise
alternatiivse menetlemise korra51.
Kehtiva õiguse kohaselt ei ole volinikul pädevust, mida võiks lugeda (kohtule) alternatiivseks
vaidluste lahendamiseks. Töövaidlustes pakub alternatiivset võimalust küll Tööinspektsiooni
juures asuv töövaidluskomisjon (töövaidluse lahendamise seadus § 4), kuid tema pädevus – nii
tema põhifunktsioon töövaidluste kohtuvälise lahendajana kui ka pädevus lepitusmenetluse
läbiviijana TvLS 3. peatüki 3. jaos ettenähtud korras – on piiratud tööeluga ning selliste
töövaidlustega, mida saaks lahendada tsiviilasja raames (st välja jäävad ka ametniku ja tema
tööandja vahel tekkinud vaidlused). Laiem lepitusmenetluse läbiviimise pädevus
diskrimineerimisasjades on VõrdKS § 23 ja õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 2 kohaselt
õiguskantsleril. ÕKS § 19 lõige 2 näeb ette, et igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole
lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda
diskrimineerinud soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu,
usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse
seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu seaduses nimetatud
diskrimineerimistunnuse tõttu. Kuid ka see lepitusmenetluse pädevus on piiratud. Nii ei saaks
ametnik ja tema tööandja kasutada ka õiguskantsleri pakutavat lepitusmenetlust. Samuti ei vii
õiguskantsler läbi lepitusmenetlusi, mille esemeks on näiteks vaidlus võimaliku soo, rassi või
rahvuse alusel (tunnused, mille puhul nii ELi kui ka Eesti õiguses on SoVSi ja VõrdKSi alusel
diskrimineerimiskaitse ka tööelust väljapoole jäävates küsimustes) diskrimineerimise üle riigi-
või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse pakkumisel, üheks osapooleks oleks
riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Sellest tulenevalt on direktiivikohaste võimaluste loomiseks eelnõus (eelnõu § 1 p 13) ette
nähtud, et kui diskrimineerimisvaidluse osapooled seda ühiselt soovivad, võivad nad vaidluse
lahendamiseks pöörduda voliniku poole temalt (õiguslikult) siduva arvamuse saamiseks.
Siduva arvamuse andmisele kohaldatakse üldiselt voliniku tavapärase arvamuse andmise
regulatsiooni, v.a mõned avalduse esitamist, konfidentsiaalsusreegleid ja muid nüansse
puudutavad erisätted (eelnõu § 1 p 35). Uue kohtuvälise diskrimineerimisvaidluste lahendamise
võimaluse loomisega seoses muudetakse ka VõrdKS §-e 23 (vaidlusi lahendavate
institutsioonide viited) ja 25 (nõude aegumise tähtaja kulgemine peatumine õiguskantsleri
läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku läbiviidava siduva arvamuse andmise menetluse
ajaks). Lisaks antakse volinikule direktiividest tulenevalt pädevus esitada tähelepanekuid
49 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 50 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 51 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.
36
õiguskantsleri ja töövaidluskomisjoni läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses
(eelnõu § 1 p 13).
Artikkel 8 kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutused võivad viia läbi uurimisi (nii
kaebuse alusel kui omal algatusel52) tegemaks kindlaks, kas võrdse kohtlemise põhimõtet on
rikutud. Seda on vaja seetõttu, et sageli ei ole diskrimineerimise asetleidmise
kindlakstegemiseks vajalikud tõendid võimaliku diskrimineerimise ohvri käes53. Uurimise
läbiviimiseks peab olema kehtestatud raamistik, mis võimaldab võrdõigusasutusel teavet
koguda, diskrimineerimise tuvastamiseks vajalikule teabele ja dokumentidele juurde pääseda,
samuti mehhanismid asjakohaste avaliku sektori asutustega (nt Tööinspektsioon, hariduse
valdkonna järelevalve organ, sotsiaalpartnerid54) koostöö tegemiseks. Kooskõlas riigisisese
õiguse või tavaga võib uurimise läbiviimiseks vajalik pädevus riigis olla ka mõnel teisel
asutusel, kes protsesside dubleerimise vältimiseks esitab uurimise lõppedes teabe tulemuste
kohta vastava taotluse alusel võrdõigusasutusele. Riigisiseses õiguses võib ette näha, et artiklite
8 ja 9 kohaseid uurimisi ei algatata ega viida läbi ajal, mil samas asjas on pooleli kohtumenetlus.
Ka kehtivas õiguses (VõrdKS § 17 lg 4) on volinikul arvamuse andmiseks õigus saada teavet
kõikidelt isikutelt, kellel võib olla diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku
informatsiooni. Direktiividest tulenevalt seda õigust tugevdatakse (eelnõu § 1 p 25), nähes ette,
et lisaks kirjalike seletuste, dokumentide ja nende koopiate nõudmisele võib volinik teha
asjaolude väljaselgitamiseks ka kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavad
isikud, esitada riiklikes registrites järelepärimisi ning teha teabe saamiseks koostöös
järelevalve- ja muude asutustega.
Artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutustel oleks pädevus esitada ja
dokumenteerida oma juhtumi kohta antud hinnang, sealhulgas väljaselgitatud faktid ja
põhjendatud järeldus diskrimineerimise asetleidmise kohta. Liikmesriikide otsustada jääb, kas
võrdõigusasutuse töö tulem – hinnang – on mittesiduv arvamus või siduv otsus. Asjakohastel
juhtudel peaks arvamus või otsus sisaldama konkreetseid meetmeid tuvastatud võrdse
kohtlemise põhimõtte rikkumise heastamiseks ja edasiste juhtumite ärahoidmiseks.
Liikmesriigid peavad kehtestama ka mehhanismid selleks, et siduvaid otsuseid täidetaks ning
ka mittesiduvatel arvamustel oleksid järelmid (nt kohustus anda tagasisidet). Eelkõige
teadlikkuse parandamiseks nii oma tööst kui ka diskrimineerimise keeldu käsitlevast õigusest55
pannakse võrdõigusasutustele kohustus avaldada vähemalt kokkuvõte oma olulisematest
arvamustest või otsustest.
Volinikul on juba kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 3) õigus anda (õiguslikult
mittesiduvaid) eksperdiarvamusi diskrimineerimise asetleidmise kohta. Direktiividest
tulenevate detailsemate nõuete ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse täpsustatakse eelnõuga, et
arvamus peab põhinema (uurimise käigus) väljaselgitatud asjaoludel ning olema põhjendatud
(eelnõu § 1 p 22), ning nähakse ette asjakohastel juhtudel arvamusega koos ettepanekute
esitamine rikkumise heastamiseks ja rikkumise kordumise või edasiste rikkumiste
ennetamiseks (eelnõu § 1 p 26). Põhimääruses (kavandikohase põhimääruse § 12) pannakse
52 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 27, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 26. 53 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 28, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 27. 54 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 28, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 27. 55 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 30, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 29.
37
volinikule ka kohustus, et tema iga-aastases tegevusaruandes sisalduv tegevuste ülevaade peab
sisaldama ka aasta jooksul antud olulisemate arvamuste kokkuvõtteid. VõrdKS § 19
muudatused (eelnõu § 1 p 34) näeb ette, et oma arvamuse sisu kohta võib volinik avalikkusele
infot anda, kuid kui tal ei ole just arvamuse taotleja kirjalikku nõusolekut, peab ta seda tegema
viisil, ms ei võimalda taotleja isikut tuvastada.
Artikliga 10 sätestatakse võrdõigusasutuste roll (kohtute või samaväärsete organite56)
kohtumenetluses. Liikmesriikidele pannakse kohustus tagada, et võrdõigusasutustel oleks õigus
osaleda tsiviil- ja haldusasjades kohtumenetlustes, mis on seotud võrdse kohtlemise
direktiivides sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega. Seejuures võib lähtuda
riigisisestest õigusnormidest ja tavast, sh ohvri nõusolekut nõudvatest normidest. Samas ei või
riigisisest õigust ja tava hagide vastuvõetavuse kohta ja eelkõige õigustatud huvi tingimusi
kohaldada viisil, mis võib kahjustada võrdõigusasutuste tegutsemisõiguse tulemuslikkust57.
Kohtumenetluses osalemise õigus peab hõlmama kindlasti õigust esitada kohtule märkusi (nt
oma eksperdiarvamus58), kuid ka ühte või mitut õigust järgnevatest: 1) õigus algatada
kohtumenetlus ühe või mitme ohvri nimel (st tegutseda esindajana59); 2) õigus osaleda
kohtumenetluses ühe või mitme ohvri toetuseks (st osaleda ohvri algatatud menetluses nõude
toetamiseks60) või 3) õigus algatada (olukorras, kus konkreetne tuvastatud ohver puudub61)
avalike huvide kaitseks kohtumenetlus enda nimel. Võrdõigusasutuse õigus tegutseda
kohtumenetluses ohvri nimel või toetuseks võimaldab ohvritele juurdepääsu õigusemõistmisele
ka olukordades, kus menetluslikud või rahalised takistused või negatiivsete tagajärgede (nn
ohvristamise) hirm neid heidutab62. Enda nimel avalike huvide kaitsmiseks kohtusse
pöördumise õigus on võrdõigusasutustele vajalik, kui konkreetne ohver puudub63, kuid
tegutsemine on oluline nt juhtumite arvukuse või tõsiduse tõttu või õigusliku selguse loomiseks
– need juhtumid võivad viidata struktuursele või süstemaatilisele diskrimineerimisele64. Kui
võrdõigusasutusel on õigus võtta vastu siduvaid otsuseid, peab tema kohtumenetluses osalemise
õigus hõlmama ka õigust osaleda nende otsuste täitmise või kohtuliku läbivaatamise
menetluses. Võrdõigusasutustel peaks olema võimalik valida juhtumid, millega nad otsustavad
kohtu poole pöörduda, et aidata kaasa võrdset kohtlemist käsitlevate õigusaktide
nõuetekohasele tõlgendamisele ja kohaldamisele65. Tähele tuleb panna, et võrdõigusasutuste
õigus osaleda kohtumenetluses ei muuda võrdse kohtlemise direktiivides ohvritele ning ohvrite
õigusi kaitsvatele ühingutele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele ettenähtud
õigusi, sh kohtu- või haldusmenetluses osalemisel66.
Kehtivas õiguses ei ole volinikul VõrdKSi kohaselt otsest pädevust esitada
diskrimineerimisasjades kohtule oma tähelepanekuid või arvamusi ega ka pädevust, mis
56 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 57 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 58 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 32, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 31. 59 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 60 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 61 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 34. 62 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 63 Liikmesriigid võivad siiski kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga ette näha, et selliste diskrimineerimisjuhtumite korral
peab kostjaks olema tuvastatav isik või üksus. Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt
34. 64 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 34. 65 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 66 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 37, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 36.
38
võimaldaks tal aktiivselt kohtu- või haldusmenetluses ohvri nimel või toetuseks tegutseda.
Eelnõuga antakse (eelnõu § 1 p 11) volinikule uus pädevus osaleda põhjendatud juhtudel
kaebuse esitaja nõusolekul VõrdKSid või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse rikkumise
küsimuses toimuvas haldus- või kohtumenetluses. Volinikule ei anta menetlusseaduste mõttes
uut menetlusosalise rolli – eelnõukohases seaduses selgitatakse õigusselguse tagamiseks,
milliseid rolle täites volinik menetlustes osaleda saab. Samuti nähakse ette, et volinik võib
kohtumenetluses anda eksperdina arvamuse ning töövaidluskomisjonis tunnistajana ütluse.
Artikkel 11 kohustab liikmesriike tagama artiklites 6-10 käsitletud menetluste puhul neis
osalevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kaitseõiguse. Nähakse ka ette, et võrdõigusasutuste
siduvad otsused peavad olema kohtulikult läbivaadatavad. Võrdõigusasutuste pädevuse
määramisel tuleb isikute õiguste kaitseks kehtestada menetluslikud tagatised, sh õigus
konfidentsiaalsusele (nt ka tunnistajatele ja rikkumisest teatajatele diskrimineerimisjuhtumitest
teatamise julgustamiseks), õigus õiglasele kohtumenetlusele, õigus kaitsele ja õigus siduvate
otsuste kohtulikule läbivaatamisele, seda ka juhul, kui võrdõigusasutus osaleb kohtumenetluses
kas poolena või poole nimel67.
Kehtivas õiguses ei ole volinikul pädevust anda siduvaid otsuseid. Eelnõuga luuakse
alternatiivse vaidluste lahendamise võimalusena volinikult siduva arvamuse küsimine, kuid
tegemist ei ole endiselt otsusega. Kuna vaidluste lahendamise alternatiivsete võimaluste mõte
ongi lahendada vaidlused kohtuväliselt ning voliniku siduva arvamuse täitmise eelduseks jääb
endiselt poolte heas usus tegutsemine, ei nähta eelnõuga ette võimalust voliniku siduvat
arvamust kohtus vaidlustada. Eelnõuga tugevdatakse voliniku menetluse konfidentsiaalsuse
regulatsiooni (eelnõu § 1 p-d 24 ja 34), eraldi konfidentsiaalsusnõue kehtestatakse siduva
arvamuse andmisel (eelnõu § 1 p 35 – pooltele tagatakse täielik konfidentsiaalsus, millest erandi
tegemist võivad nad küll ise kirjaliku nõusolekuga lubada) ning nõustamisel (eelnõu § 1 p 21 –
nii nõustamiseks pöördunud isikule kui isikule, kelle avaldus lahendatakse nõustamise teel,
tagatakse konfidentsiaalsus, volinik ei või avalikustada ka isikut, kelle tegevuse või
tegevusetusega seoses nõu küsiti). Kohtu- ja haldusmenetlustes, milles volinik võib tulevikus
osaleda, on menetluslikud tagatised esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus,
halduskohtumenetluse seadustikus ja haldusmenetluse seaduses.
Artikli 12 kohaselt peab liikmesriik kõigile tagama võrdsel alusel juurdepääsu
võrdõigusasutuste teenustele ja väljaannetele, ning selle, et võrdõigusasutused osutavad
kaebuse esitajatele tasuta teenuseid kogu riigi territooriumil, sealhulgas maapiirkondades ja
äärealadel. Võrdõigusasutusi omakorda kohustatakse tagama, et kaebuste esitamisel ei oleks
takistusi ning et nad oleks näiteks võimelised kaebusi vastu võtma suuliselt, kirjalikult ja veebis.
Juurdepääsu toetamise põhimeetmena peavad liikmesriigid tagama ka, et inimesed (sh eriti
ebasoodsas olukorras olevad rühmad ning need, kellele on teabele juurdepääsu takistuseks
ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või
veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine) teaksid oma õigusi, samuti oleksid
teadlikud võrdõigusasutustest ja nende pakutavatest teenustest68. Võrdõigusasutuste teenuste
piirkondlikku kättesaadavust saab parandada nt kohalike, sh mobiilsete büroode loomise,
67 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 36, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 35. 68 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 38, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 37.
39
kommunikatsioonivahendite kasutamise, kohalike kampaaniate korraldamise, kohalike
delegaatide, kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö või lepinguliste
teenusepakkujate kaudu69.
Kehtivas õiguses ei ole voliniku teenuste ja väljaannete kohta kehtestatud nende kõigile
kättesaadavuse tagamise nõuet. Eelnõuga nähakse ette (§ 1 p 20), et volinik tagab kõigile
isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse. Eelnõukohase
seadusega sätestatakse (§ 1 p 21) ka isikute õigus pöörduda voliniku poole nii kirjalikult paberil
ja elektrooniliselt kui ka suuliselt. Suulise pöördumise õigust piiratakse põhjendatuse nõudega
vaid arvamuse saamiseks avalduse esitamisel, kuna seal on eriti oluline faktitäpsus ja tõendid.
Põhimääruse muudatustega (kavandikohase põhimääruse § 13) täpsustatakse, et teenuste ja
informatsiooni kättesaadavuse tagamisel arvestab volinik regionaalseid, keelelisi ja muid
eripärasid ning erivajadusi. Samuti nähakse ette, et tema pädevusse jäävate ülesannete täitmisel
teavitusviise ja -vahendeid valides võtab volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates eri
tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende ebakindel majanduslik
seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või veebipõhistele
vahenditele juurdepääsu puudumine. Seda nõuet peab volinik arvestama muu hulgas siis, kui ta
koostab ja annab välja oma tegevust ja võrdse kohtlemise põhimõtet tutvustavaid materjale
(kehtiva põhimääruse § 10 lg 1 p 1) või teavitab SoVSi ja VõrdKSi alusel õigustatud isikuid
seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest (kavandikohase põhimääruse § 10 lg 1 p 7).
Artikkel 13 sätestab nõuded ligipääsetavuseks ja mõistlike abinõude pakkumiseks puuetega
inimestele. Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama ligipääsetavuse ja nägema ette
mõistlikud abinõud, et kindlustada puuetega inimestele võrdne juurdepääs võrdõigusasutuste
kõikidele teenustele ja tegevustele, mille hulka kuuluvad ohvrite abistamine, kaebuste
käsitlemine, alternatiivne vaidluste lahendamine, teave ja väljaanded, samuti ennetus-,
edendamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmed. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb lähtuda
eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/88270 sätestatud nõuetest,
konkreetsel juhul vajalikud mõistlikud abinõud (muudatused või kohandused) tuleb tagada
kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga71.
Kehtivas õiguses puuduvad voliniku teenustele ligipääsetavuse nõuded. Direktiividest
tulenevate nõuete rakendamiseks nähakse eelnõuga ette (eelnõu § 1 p 20), et volinik tagab tema
pädevusse antud ülesannete täitmisel puudega inimestele võrdsed võimalused tema teenustele,
tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks. Põhimääruse kavandatavate muudatuste kohaselt
(uus § 13 lg 2) rakendab volinik puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja
informatsioonile ligipääsuks võrdsete võimaluste loomiseks nii üldisi ligipääsetavuse
edendamise meetmeid kui ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid.
Näiteks kui voliniku kantseleis ei tööta viipekeelt oskavat inimest, peab ta vastava vajaduse
tekkides viipekeele tõlke teenuse ühekordselt sisse ostma.
Artikkel 14 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et võrdõigusasutustel on asjakohased
mehhanismid, et teha oma pädevuse piires koostööd sama liikmesriigi teiste
69 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 39, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 38. 70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151,
07.06.2019, lk 70–115). Eesti õigusesse üle võetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega. 71 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 40, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 39.
40
võrdõigusasutustega ning asjaomaste avaliku ja erasektori üksustega, sealhulgas
tööinspektsiooni (aga ka nt andme- ja õiguskaitseasutuste, hariduse valdkonna
järelevalveasutuste, inimõiguste eest vastutavate ametite, statistikaameti, liidu vahendeid
haldavate asutuste, tarbijakaitseasutuste, romade riiklike kontaktpunktide ning riiklike
sõltumatute mehhanismidega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni edendamiseks,
kaitsmiseks ja seireks72), sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega riiklikul,
piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti muudes liikmesriikides ning Euroopa Liidu (sh nt
võrdõigusasutuste võrgustik73 Equinet) ja rahvusvahelisel tasandil. Koostöö aitab suurendada
võrdõigusasutuste töö ulatust ja mõju ning toetab vastastikust õppimist, sidusust ja
järjepidevust74.
Kehtiva õiguse (VõrdKS § 16 p 8) kohaselt juba on volinikul pädevus teha soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel teiste isikute ja asutustega koostööd.
Eelnõuga laiendatakse seda koostööpädevust kõigile voliniku ülesannetele (eelnõu § 1 p 18).
Seda pädevust täpsustatakse põhimääruses, mille (kehtiva) § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt teeb
volinik edendamisel koostööd teiste riikide analoogiliste institutsioonide ja nende ühendustega,
ning mille § 10 lõige 2 näeb ette edendamisel koostöö tegemise ka teiste asutuste ja isikutega,
sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja õiguskantsleriga.
Põhimääruse muudatustega laiendatakse koostööpädevust vastavalt eelnõukohasele seadusele.
Artikkel 15 kohustab liikmesriike kehtestama menetlused tagamaks, et valitsus ja asjakohased
ametiasutused konsulteeriksid võrdõigusasutustega võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate
õiguste ja kohustustega seotud õigusaktide, poliitika, menetluste ja programmide küsimustes.
Liikmesriigid peavad tagama ka, et võrdõigusasutustel oleks õigus anda nendes küsimustes
soovitusi, neid soovitusi avaldada ja taotleda nende kohta edasiste meetmete võtmist. Nende
kohustuste peamine eesmärk on toetada võrdõigusasutuste rolli võrdse kohtlemise ekspertidena
ja võrdsuslõimele kaasaaitajatena, andes neile võimaluse rääkida kaasa ning anda ja avaldada
soovitusi piisavalt aegsasti, et neid saaks arvesse võtta75.
Kehtiva õiguse (VõrdKS § 16 p 5) kohaselt teeb volinik ettepanekuid valitsusele ja
valitsusasutustele, samuti KOVi üksustele ja nende asutustele õigusaktide muutmise ja
täiendamise kohta. Samuti on tal pädevus nõustada ja teavitada valitsust ja valitsusasutusi ning
KOVi üksuste asutusi VõrdKSi ja SoVSi rakendamist käsitlevates küsimustes (VõrdKS § 16 p
6). Direktiividega kooskõla tagamiseks täiendatakse VõrdKSi (eelnõu § 1 p 14), tuues eraldi
välja, et ettepanekute tegemise õigus hõlmab ka õigusaktide eelnõusid. Ning kuigi VõrdKSis
on juba üldpädevus VõrdKSi ja SoVSi rakendamise küsimustes riiki ja KOVe nõustada ja
teavitada, lisatakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 15) ka eraldi pädevus anda valitsusele ja
valitsusasutustele soovitusi just riikliku strateegilise arengudokumendi, meetme ja tegevuse
VõrdKSile ja SoVSile vastavuse tagamiseks. Nendest ülesannetest tuleneva tegevuse
tõhustamiseks nähakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 20) ette ka, et ettepanekute ja soovituste
adressaadid on kohustatud voliniku nõudmisel teavitama teda nende täitmisest ning tegema
selle teabe ka avalikult kättesaadavaks (nt vähemalt dokumendiregistri kaudu). Eelnõude kohta
72 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 73 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 74 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 75 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 42, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 41.
41
ettepanekute tegemise pädevusega seoses on kavas muuta Vabariigi Valitsuse reglementi, nähes
seal ette, et eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab SoVSis või VõrdKSis sätestatud õigusi
või kohustusi või mõjutab nende täitmist, ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.
Artiklis 16 sätestatakse nõuded andmete kogumiseks ja võrdsusandmetele juurdepääsuks.
Võrdsusandmed on väga olulised, et suurendada teadlikkust, suurendada inimeste
teematundlikkust, teha kindlaks diskrimineerimise ulatus, kajastada aja jooksul täheldatud
suundumusi, tõendada diskrimineerimise asetleidmist, hinnata võrdsusvaldkonna õigusaktide
rakendamist, näidata vajadust võtta positiivseid meetmeid, anda panus tõenduspõhisesse
poliitikakujundamisse76. Artikli kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutused
koguvad oma tegevuse kohta andmeid, et koostada artiklis 17 osutatud aruanded. Andmed
peavad olema kogutud võrdse kohtlemise direktiivides reguleeritud tunnuste ja valdkondade
kaupa ning kooskõlas võrdõigusasutuste direktiivi artiklis 18 viidatud näitajatega. Kogutud
isikuandmed tuleb muuta anonüümseks või kui see ei ole võimalik, siis pseudonüümida.
Liikmesriigid peavad tagama ka, et võrdõigusasutustel oleks võimalik teha diskrimineerimist
käsitlevaid sõltumatuid uuringuid ning et võrdõigusasutustel oleks kooskõlas riigisisese
õigusega juurdepääs võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate õiguste ja kohustustega seotud
statistikale, kui võrdõigusasutused peavad sellist statistikat vajalikuks, et anda üldine hinnang
diskrimineerimise olukorrale liikmesriigis, ja koostada artiklis 17 ettenähtud vähemalt iga nelja
aasta tagant avaldatavaid aruandeid võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning
võimalike struktuursete probleemide kohta riigis. Liikmesriigid peavad lubama
võrdõigusasutustel anda avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele, sealhulgas
ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, äriühingutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele,
soovitusi selle kohta, milliseid andmeid tuleb võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate
õiguste ja kohustuste kohta koguda. Liikmesriigid võivad lubada võrdõigusasutustel täita
võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumisel ka koordineerivat rolli (nt korraldada kõiki
asjakohaseid osalisi hõlmavaid ümarlauaarutelusid77).
Kehtiva õiguse kohaselt juba on volinikul mitmete andmete kogumise õigus selleks, et tal oleks
võimalik jälgida SoVSi ja VõrdKSi rakendamist. Voliniku põhimääruse § 7 kohaselt volinik:
1) kogub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, haridus- ja teadusasutustelt, koolituse
korraldamisega tegelevatelt institutsioonidelt ning tööandjatelt teavet SoVSis sätestatud (§-d 9–
11) ning tööandjatelt, haridus- ja teadusasutustelt, koolitust korraldavatelt asutustelt, isikutelt
ja ministeeriumidelt teavet VõrdKSis sätestatud (§-d 12–14) edendamiskohustuste täitmise
kohta ning analüüsib seda; 2) kogub ja analüüsib andmeid võrdse kohtlemise põhimõtte
rikkumise ja nende lahendamise juhtumite kohta; 3) kogub tööandjatelt teavet võrdse
kohtlemise seaduse § 11 (abinõude rakendamine puuetega inimeste suhtes) rakendamise kohta
ning analüüsib seda, 4) kogub muud õigusalast ja sotsiaalset teavet, mis on seotud võrdse
kohtlemise põhimõtte ellurakendamisega. Eelnõuga tuuakse mitmed andmetega seotud
ülesanded direktiivide nõuete põhjal selgesõnaliselt ka seadusesse, sh pädevus anda soovitusi
SoVSis ja VõrdKSis sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistiliste
andmete kogumiseks ja teha võrdse kohtlemise põhimõtte ja selle rikkumisega seotud
76 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 43, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 42. 77 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 43, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 42.
42
sõltumatuid uuringuid (eelnõu § 1 p 16). Aruannete koostamise kohustuse täitmiseks antakse
volinikule pädevus koguda eri tunnuste ja eluvaldkondade kaupa ning Euroopa Komisjoni
(tulevase) rakendusaktiga kehtestatud näitajaid arvestades andmeid oma tegevuse kohta, samuti
saada teistelt andmevaldajatelt statistilist teavet ja ülevaateid SoVSi ja VõrdKSi kohustuste
täitmise kohta (mõlemad eelnõu § 1 p 20). Voliniku enda tegevuse kohta andmete kogumisel
kaasneb kohustus muuta isikuandmed anonüümseks või kui see ei ole võimalik, siis need
pseudonüümida.
Artikkel 17 keskendub võrdõigusasutuste aruandlus- ja strateegilise planeerimise kohustustele.
Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutused: 1) võtavad vastu prioriteete
ja tulevasi tegevusi sätestava tööprogrammi; 2) koostavad igal aastal ja teevad üldsusele
kättesaadavaks tegevusaruande, mis sisaldab aasta eelarvet ning personali- ja finantsaruannet;
3) avaldavad vähemalt iga nelja aasta tagant soovitusi sisaldava aruande või aruanded võrdse
kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning võimalike struktuursete probleemide kohta oma
riigis. Tööprogramm aitab tagada aja jooksul eri töösuundade sidusust ja tegeleda pikaajalise
tegevuskava raames nende pädevuses olevate süsteemsete diskrimineerimisprobleemidega78.
Kehtivas õiguses on volinikul põhimääruse kohaselt (§ 12) kohustus avaldada hiljemalt
järgmise aasta 31. maiks oma veebilehel ülevaade enda ja kantselei eelmise aasta tegevusest (lg
1) ning oma ülesannete täitmise käigus saadud teabel põhinevaid aruandeid soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta (lg 2). Praktikas on
volinik käinud oma aastaaruannet reeglina tutvustamas ka Riigikogu põhiseaduskomisjonis.
Eelnõuga nähakse direktiivides ettenähtud aruannete koostamise ja avaldamise kohustus ette
seaduses (eelnõu § 1 p 17 – olukorra ülevaate aruanne, p 20 – tegevusaruanne). Aastaaruandega
seoses lisatakse seadusesse direktiividest tulenevad detailsemad nõuded selle sisu kohta ning
kord aastas põhiseaduskomisjonile ülevaate andmise kohustus volinikule seadusega pandud
ülesannete täitmisest. Põhiseaduskomisjonile regulaarselt ülevaate andmine voliniku tegevusest
tagab liikmete teadlikkuse voliniku institutsioonist ja tegevusest ning toetab seeläbi ka eelnõuga
voliniku sõltumatuse tugevdamiseks voliniku nimetamise protsessis ja tema eelarvelise
sõltumatuse paremaks õiguslikuks reguleerimiseks tehtavaid muudatusi (eelnõu § 1 punktid 4,
5 ja 8). Lisaks nähakse eelnõus (eelnõu § 1 p 20) direktiividest tulenevalt volinikule ette
kohustus oma ülesannete täitmise planeerimiseks ja elluviimiseks võtta vastu ja avaldada oma
veebilehel igal aastal uuendatav nelja-aastane tööprogramm ja tegevuskava. Põhimääruses
antakse tegevusaruande, tööprogrammi ja tegevuskava veebilehel avaldamise tähtajad
(kavandikohase põhimääruse § 12 ja § 111).
Artikkel 18 sätestab võrdõigusasutuste direktiivide seire ja aruandluse reeglid. Selle kohaselt
kehtestab Euroopa Komisjon hiljemalt 19. juuniks 2026 oma rakendusaktiga võrdõigusasutuste
toimimise ühiste näitajate loetelu. Näitajad käsitlevad võrdõigusasutuste personali ning tehnilisi
ja rahalisi vahendeid, sõltumatut toimimist, ligipääsetavust ja tulemuslikkust, samuti nende
volituste, õiguste või struktuuri muudatusi. Nendega tagatakse riikide tasandil kogutavate
andmete võrreldavus, objektiivsus ja usaldusväärsus, kuid neid ei tohi kasutada (liikmesriikide)
järjestamiseks ega üksikutele liikmesriikidele konkreetsete soovituste andmiseks. Näitajate
ettevalmistamisel võib komisjon küsida nõu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt, Euroopa
78 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 44, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 43.
43
Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudilt ja liidu tasandi võrdõigusasutuste võrgustikelt.
Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega. Hiljemalt 19.
juuniks 2031 ning seejärel iga viie aasta tagant peavad liikmesriigid esitama komisjonile
asjakohase teabe direktiivide kohaldamise kohta. Teave peab sisaldama vähemalt andmeid
võrdõigusasutuste toimimise kohta ning selles peab arvesse võtma võrdõigusasutuste poolt
artikli 17 kohaselt koostatud aruandeid. Võttes arvesse liikmesriikide saadetud teavet ning
täiendavaid andmeid, mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituut on kogunud riikide ja liidu tasandil eelkõige võrdõigusasutustelt,
riiklike võrdõigusasutuste liidu tasandi võrgustikelt, nagu Equinet, kodanikuühiskonna
organisatsioonidelt või muudelt sidusrühmadelt, koostab Euroopa Komisjon aruande
direktiivide kohaldamise ja praktilise mõju kohta. Aruandes käsitletakse võrdõigusasutuste
sõltumatut toimimist ja tulemuslikkust liikmesriikides, tuginedes rakendusaktiga kehtestatud
näitajatele.
Eelnõus on riigi tulevast aruandluskohustust ning Euroopa Komisjoni poolt tulevase
rakendusaktiga näitajate kehtestamist arvestatud volinikule antavate andmete kogumise ja
aruannete koostamise kohustuste sätestamisel (vt eespool artiklite 16 ja 17 ja vastavate eelnõu
sätete selgitusi).
Artikkel 20 kohaselt võivad liikmesriigid riigisiseses õiguses kehtestada või säilitada
võrdõigusasutuste direktiivides sätestatud miinimumnõuetest soodsamad sätted.
Võrdõigusasutuste direktiivide rakendamine ei tohi mingitel asjaoludel olla põhjus alandada
diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset, mille liikmesriigid on juba taganud võrdse
kohtlemise direktiividega hõlmatud valdkondades.
Eelnõu koostamisel on arvestatud keeluga alandada direktiivi ülevõtmisel riigi õiguses juba
kehtivat diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset.
Artikkel 21 kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutused võivad koguda ja töödelda
isikuandmeid ainult juhul, kui see on vajalik võrdõigusasutuste direktiividest tulenevate
ülesannete täitmiseks. Üksikisikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse, tuleks teavitada nende
õigustest andmesubjektina, sealhulgas õiguskaitsevahenditest, mis on neile liikmesriigis
kättesaadavad79. Liikmesriigid peavad tagama ka, et kui võrdõigusasutused töötlevad
isikuandmete kaitse üldmääruse80 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike81, nähakse
ette sobivad ja konkreetsed meetmed, et kaitsta andmesubjekti põhiõigusi ja huve.
Kaitsemeetmete hulka peaksid kuuluma näiteks sise-eeskirjad ja abinõud, et tagada võimalikult
väheste andmete kogumine, sh võimaluse korral isikuandmete anonüümimise kaudu; rakendada
isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist; takistada volitamata juurdepääsu
isikuandmetele ja nende edastamist ning tagada, et isikuandmeid ei töödelda kauem, kui on
vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid töödeldakse82.
79 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 48, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 47. 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 81 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt on keelatud töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või
etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi
andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise
isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. 82 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 49, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 48.
44
Artiklis 21 ettenähtud kohustusi on silmas peetud volinikule andmete kogumise alaste
ülesannete andmisel (vt eespool artikli 16 ja vastavate eelnõu sätete selgitusi).
Artiklid 22 ja 23 käsitlevad komiteemenetlust ja muudatusi võrdsusdirektiivides, kus seni
võrdõigusasutusi on reguleeritud. Neil sätetel ei ole direktiivide ülevõtmisel sisulist tähtsust.
Artikli 24 kohaselt, mis reguleerib direktiivide ülevõtmist, peavad liikmesriigid jõustama
võrdsusdirektiivide järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. juuniks 2026,
teatama nendest viivitamata komisjonile (sh edastama vastuvõetud põhiliste riigisiseste
õigusnormide teksti) ning lisama nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde
viited võrdõigusasutuste direktiividele.
Eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks on § 6 kohaselt 19. juuni 2026.
6. Seaduse mõjud
Eelnõukohaste muudatuste hinnatav mõju hõlmab järgmisi valdkondi: 1) sotsiaalsed mõjud; 2)
mõju haridusele ja teadusele; 3) majanduslikud mõjud; 4) riigivalitsemine; 5) mõju riigikaitsele
ja välissuhetele; 6) mõju siseturvalisusele; 7) regionaalareng. Mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
6.1. Sotsiaalsed mõjud
Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, soolisele võrdsusele, võrdsetele võimalustele
ja inimeste õigustele
Eelnõu muudatused tugevdavad Eesti inimeste õigusi ja võrdsusõiguste kaitset, tagades parema
juurdepääsu õiguskaitsele, ennetades diskrimineerimist ning suurendades ühiskonna
teadlikkust SoVSi ja VõrdKSi kohastest õigustest ja kohustustest ning usaldust voliniku
institutsiooni vastu. Mõjutatud sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes võivad kogeda
diskrimineerimist – soo, rahvuse (etniline kuuluvus), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või
veendumuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel või mitme neist kombinatsiooni alusel ehk
põimdiskrimineerimise tõttu. Eri ühiskonnagruppide, sh puudega inimeste jaoks paraneb
voliniku teenuste, tegevuste ja informatsiooni kättesaadavus ja ligipääsetavus.
Diskrimineerimise ohvritel tekib suurem julgus ja avanevad paremad võimalused kohtu kaudu
oma õigusi kaitsta, sest volinik saab neid senisega võrreldes aktiivsemalt aidata. Volinikule
tekkiv pädevus esindada diskrimineerimist kahtlustavat inimest kohtu- või haldusmenetluses
või osaleda menetluses tema toetuseks parandab nende inimeste õiguskaitsevõimalusi. Kui
vaidluse pooled seda ühiselt soovivad, tekib võimalus lahendada diskrimineerimisvaidlusi
kohtuväliselt ka valdkondliku eksperdi kaasabil, kuna volinik saab õiguse anda siduvaid
arvamusi, mis toob kaasa selle, et diskrimineerimisvaidlusi on võimalik lahendada senisest
kiiremini ja lihtsamalt. Konfidentsiaalsuskohustus maandab kaasneva ebasoovitava mõju riski,
et võimalikud rikkujad pole valmis siduva arvamuse saamiseks voliniku poole pöörduma.
Kogu elanikkonna jaoks aitavad voliniku läbipaistvam, erapooletum ja tõhusam töö ning
täpsem statistika kujundada paremini toimiva poliitika, mis edendab soolist võrdsust ja
vähemuste võrdseid võimalusi ning vähendab diskrimineerimise ja selle ohvriks langemise riski
ühiskonnas laiemalt. Regulaarsete aruannete ja läbipaistvuse tõttu paraneb ühiskonna
teadlikkus võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse seisust.
Mõju tööturule
45
Voliniku nõustamispädevus ja ennetustegevus aitavad suurendada tööandjate teadlikkust
diskrimineerimise keelust ning ebavõrdse kohtlemise ennetamise ja tõkestamise võimalustest.
Suurem teadlikkus soodustab värbamisel ning töösuhetes ja -tingimustes soolist võrdsust ja
võrdsete võimaluste tagamist vähemusrühmade esindajatele. Kui tööandjad rakendavad võrdse
kohtlemise põhimõtteid ja täidavad edendamiskohustust, paraneb töötajate rahulolu ja usaldus
tööandja vastu. See omakorda parandab tööandja mainet ning aitab kaasa tööjõu püsimisele ja
töötajate motiveeritusele. Võrdsusandmete tõhusam kogumine ja soovitused aitavad esile tuua
süsteemseid kitsaskohti (nt puudega inimeste ligipääs tööturule), mis võimaldab tööturu
osalistel neid probleeme sihipäraselt lahendada.
Kokkuvõttev hinnang muudatuste sotsiaalsetele mõjudele
Muudatuste sotsiaalse mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna need võivad muuta inimeste
käitumist, mille toob kaasa suurem teadlikkus ning tõhusam õiguskaitse ja ennetus.
Muudatustega kohanemise raskusi ei ole ette näha. Mõju avaldumise sagedust võib pidada
pigem keskmiseks, sest kuigi näiteks diskrimineerimisega puutub inimene kokku harva, on
teadlikkuse ja usalduse paranemisel inimeste elule eeldatavalt regulaarne mõju. Sihtrühm on
suur, kuna diskrimineerimiskaitse edendamine avaldab mõju kogu elanikkonnale – see
puudutab nii naisi kui mehi (soo tunnus), lisaks on paljudel inimestel ka mõni neid
vähemusrühmadega siduv tunnus. Ebasoodsa mõju avaldumise riski ei ole ette näha.
Kokkuvõttes võib muudatuste sotsiaalset mõju pidada oluliseks, kuna muudatused tugevdavad
diskrimineerimise ohus olevate inimeste õiguskaitset, parandavad voliniku teenuste
kättesaadavust, suurendavad ühiskonna teadlikkust võrdsusest ning aitavad ennetada
diskrimineerimist nii tööturul kui laiemalt, edendades seeläbi Eestis võrdsemat ja kaasavamat
ühiskonda.
6.2. Mõju haridusele ja teadusele
Eelnõu kohaselt tekib volinikule selge pädevus nõustada õigustatud ja kohustatud osapooli,
milleks on ka haridus- ja teadusasutused. Võib eeldada, et haridus- ja teadusasutused võtavad
eelnõu muudatuste tulemusena senisest aktiivsema rolli soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise
edendamisel ning diskrimineerimise ennetamisel ning et senisest sagedamini pöördutakse ka
voliniku poole eksperdinõu saamiseks. Paremad teadmised ja oskused nii ebavõrdse kohtlemise
vältimiseks kui ka edendamiskohustuse tõhusamaks täitmiseks aitavad õigusrikkumisi vältida
ja võimalikke rikkumisjuhtumeid paremini lahendada. Volinik saab anda soovitusi nii
konkreetsete juhtumite lahendamiseks kui ka ennetavateks meetmeteks, näiteks
koolikeskkonna kujundamisel või õppekavade koostamisel.
Muudatused puudutavad kõiki Eesti haridus- ja teadusasutusi ning koolituse korraldamisega
tegelevaid asutusi. Seetõttu on sihtrühm suur, kuigi mõju avaldumise sagedus on pigem väike,
sest voliniku eksperdinõu võib vaja minna harva või ebaregulaarselt, näiteks õppekavade
ülevaatamise käigus või kaebuste menetlemisel. Mõju ulatus on keskmine – see võib kaasa tuua
muutusi haridusasutuste juhtide käitumises ja töökorralduses, kuid ei põhjusta eeldatavalt
kohanemisraskusi. Kokkuvõtvalt on mõju haridus- ja teadusasutustele vähene.
6.3. Majanduslikud mõjud
Mõju ettevõtlusele
46
Voliniku institutsiooni nähtavamaks ja mõjukamaks muutumine ühiskonnas ning selgem
pädevus, sh nõustamispädevuse eraldi määramine seaduses, toetavad ettevõtetes võrdse
kohtlemise ja edendamise kohustuse täitmist ning muudavad ettevõtja enda rolli selles
aktiivsemaks. See suunab ettevõtjaid senisest enam vajaduse korral voliniku eksperdinõu
küsima diskrimineerimise ennetamiseks ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise
edendamiseks, mis aitab vältida või vähendada töövaidlusi, kaebusi ja mainekahju. Võrdne
kohtlemine suurendab töötajate rahulolu ja lojaalsust, vähendades tööjõu voolavust ja sellega
seotud kulusid83. Võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtete ja
eesmärkide järgimine nii värbamisel kui töötingimuste kujundamisel toetab mitmekesisemate
töökollektiivide teket ning konfliktivabamat toimimist. Mitmekesisemad organisatsioonid, kus
mitmekesisus on ka teadlikult ja oskuslikult juhitud, on majanduslikult edukamad84. Mõju
halduskoormusele on vähene, sest ettevõtjatel kohustatud isikutena võib küll tekkida vajadus
volinikule kohustuste täitmise kohta infot anda, samuti tuleb siduva arvamuse puhul volinikule
anda teada ettepanekute täitmise kohta, kuid sellised olukorrad saavad olema ettevõtete töös
pigem harvad. Mõju ettevõtlusele on positiivne – võimalik diskrimineerimisvaidluste risk
väheneb, seega muudatus ei too kaasa olulisi lisakulusid (pigem vähendab kulusid) ega
kohanemisraskusi.
Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale
Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vähenemine tööturul (vt ka seletuskirja p 6.1 mõjust
tööturule) võimaldab haavatavamatesse rühmadesse kuuluvatel inimestel tööturule kergemini
siseneda ja seal püsida, mis tagab neile stabiilsema sissetuleku ning parandab nii inimeste
toimetulekut kui ka leibkondade majanduslikku olukorda.
Vähenevad diskrimineerimise ohvrite kohtukulud diskrimineerimisvaidlustes, kuna volinikul
tekib õigus esindada ja toetada diskrimineerimise ohvreid kohtus. Volinikule lisanduv pädevus
pakkuda vaidluste lahendamiseks siduvaid arvamusi poolte ühisel soovil võimaldab juhtumeid
lahendada kohtuväliselt kiiremini ja väiksema kuluga. Lisaks võib voliniku ennetustegevus ja
teadlikkuse parandamine aidata vältida vaidluste tekkimist, mis omakorda vähendab
potentsiaalsete kohtuasjade arvu. Kohtukulude vähenemine on oluline eelkõige haavatavate
sihtrühmade jaoks, kellel puudub ressurss kulukaks kohtumenetluseks. Mõjutatud sihtrühma
võib pidada pigem väikeseks, kuna otseselt puudutab muudatus diskrimineerimisjuhtumite
ohvreid, kuid potentsiaalselt võib risk puudutada väga erinevaid ühiskonnagruppe. Muudatuste
majandusliku mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma käitumises võib tulla muudatusi, kuid
nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Majandusliku mõju avaldumise sagedust võib
pidada pigem väikeseks, sest kohtumenetlused ja vaidlused on harvad. Ebasoovitava mõju
avaldumise riski ei ole ette näha, sest muudatused toovad kaasa pigem kulude vähenemise ja
protsesside tõhustumise.
Kokkuvõttev hinnang muudatuste majanduslikele mõjudele
Mõjutatud sihtrühma võib pidada pigem väikseks, kuna otseselt puudutab muudatus
diskrimineerimisjuhtumite ohvreid, kuid potentsiaalselt võib risk puudutada väga erinevaid
ühiskonnagruppe ning ka ettevõtjaid, kellel on tööandjana edendamiskohustus ja kes puutuvad
kokku diskrimineerimisvaidluste ennetamise või lahendamise vajadusega. Muudatuste
83 Inuwa, M. (2017). Relationship between job equity and performance of employee: A literature review.
International Journal of Business and Management Future, 1(1), 8-15. https://doi.org/10.46281/ijbmf.v1i1.110. 84 Saha, R., Kabir, M. N., Hossain, S. A., & Rabby, S. M. (2024). Impact of diversity and inclusion on firm
performance: Moderating role of institutional ownership. Journal of Risk and Financial Management, 17(8),
344. https://doi.org/10.3390/jrfm17080344.
47
majandusliku mõju ulatus on keskmine, sest nii diskrimineerimise ohvrite kui ka ettevõtjate
käitumises võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Majandusliku mõju avaldumise sagedust võib pidada pigem väikeseks, sest
diskrimineerimisjuhtumid on harvad. Ebasoovitava mõju avaldumise riski ei ole ette näha, sest
muudatused toovad kaasa pigem kulude vähenemise nii majapidamiste kui ka ettevõtjate jaoks.
Pikemas perspektiivis võib diskrimineerimise vähendamine ja võrdsuse suurendamine tuua
ühiskonnale majanduslikku kasu – tekivad mitmekesisemad töökollektiivid ja kaasavamad
töökeskkonnad, kus inimeste õigused on paremini kaitstud, mis tagab parema ühiskondliku
sidususe. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju lühiajaliselt ja üksikjuhtumeid
arvestades pigem väike, kuid pikaajaliselt ja kaudselt võib see kujuneda oluliseks, toetades nii
ettevõtjate konkurentsivõimet kui ka ühiskonna sidusust.
6.4. Mõju riigivalitsemisele
Mõju riigieelarvele
Voliniku ennetustegevus ja siduva arvamuse andmise pädevus võivad pikemas perspektiivis
vähendada diskrimineerimisjuhtumite kohtumenetluste arvu, mis kaudselt säästab riigi
õigussüsteemi ressurssi. Voliniku siduvat arvamust saavad kasutada ka riigiasutused, mis on
odavam ja lihtsam võimalus juhtumite lahendamisel. Samuti aitavad paremad võrdsusandmed
teha kuluefektiivsemaid poliitilisi ja sotsiaalseid otsuseid. Voliniku pädevuse laiendamisega
kaasnevad institutsioonile lisakulud (vt seletuskirja p 7). Riigieelarvet koostades tuleb arvestada
ka voliniku sõltumatuse tagamiseks tehtavate muudatustega, mis näevad ette kriteeriumid
voliniku eelarve määramiseks, millele volinik saab iga-aastastel eelarveläbirääkimistel toetuda.
Eelnõu näeb ette, et riigieelarvest tuleb tagada volinikule stabiilne ja piisav rahastus tema
pädevusse jäävate ülesannete tõhusaks täitmiseks.
Mõju keskvalitsuse korraldusele
Eelnõu muudatuste jõustumine muudab võrdõigusvoliniku ja tema kantselei töökorraldust, sh
pädevust, ülesandeid, töömahtu, ressurssi (eelarve ja personal), töö planeerimist ja aruandlust.
Voliniku valimise, ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise
kriteeriumid suurendavad voliniku kui ametiisiku ning asutuse sõltumatust, läbipaistvust,
mandaadi legitiimsust, usaldusväärsust, erapooletust, professionaalsust ja töökindlust. Volinik
on pakkunud nõustamist ka seni, kuid nõustamise seaduses eraldi ülesandena sätestamine toetab
õigusselgust ning julgustab nii neid inimesi, kes kahtlustavad diskrimineerimist enda suhtes,
kui ka näiteks lähedasi, kolleege, pealtnägijaid, huvikaitse organisatsioone ja kohustatud
osapooli senisest rohkem voliniku poole pöörduma. Voliniku pädevus võrreldes kehtivaga
laieneb (nt statistika kogumine, ennetustegevus) ning täiesti uue ülesandena tekib volinikule
pädevus isikuid diskrimineerimisvaidlustes toetada. Igal aastal uuendatav nelja-aastane
tööprogramm ja tegevuskava parandavad töö planeerimist ja läbipaistvust. See kõik toetab
voliniku institutsiooni nähtavamaks, usaldusväärsemaks ja mõjukamaks muutmist ühiskonnas.
Ülesannete lisandumise ebasoovitavate mõjude riskiks on olukord, kui
diskrimineerimisvaidlusi tekib rohkem, kui volinikul on ressurssi neisse panustada, mis võib
mõjutada ka seniste ülesannete täitmist. See risk on maandatud volinikule tekkiva õigusega
seada prioriteete ja otsustada nt kohtus esindamise õiguse kasutamise üle juhtumipõhiselt.
Paranevad ka eelarve stabiilsus, sõltumatus ja piisavus voliniku pädevuse tulemuslikuks
teostamiseks, millega asutus saab planeerida oma tegevusi pikemas perspektiivis, ilma et peaks
kartma ootamatuid ebaproportsionaalseid eelarvekärpest tulenevaid katkestusi.
48
Muudatuste mõju ulatus ja sagedus võrdõigusvoliniku ja tema kantselei tööle on suured, sest
uute ülesannete, laiema pädevuse ja uute nõuete tekkimine eeldab sihiteadlikku kohanemist
ning asutus puutub muudatuste tagajärgedega oma igapäevatöö korralduses kokku regulaarselt.
Voliniku lisanduvatel ülesannetel on vähesel määral mõju ka töövaidluskomisjonide tööle
peamiselt seeläbi, et töövaidluskomisjonidesse võib jõuda vähem diskrimineerimisvaidlusi,
kuna pooled ennetavad vaidlusi või lahendavad neid voliniku abil. Arvestades
diskrimineerimisvaidluste praegugi väikest arvu, on töövaidluskomisjoni jaoks tegu siiski
väheolulise mõjuga.
Eelnõu muudatustest on eeldada vähest mõju ka teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele. Ministeeriumid, ametid ja teised riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused
peavad volinikule andma infot oma poliitika ja õigusaktide vastavuse kohta ning arvestama
voliniku ettepanekute ja soovitustega ning vajadusel voliniku esitatud soovituste täitmise kohta
ka teavet andma. Samas tehakse seda juba ka kehtiva õiguse kohaselt ning see ei tekita
asutustele lisakoormust ja mõju ulatus ei ole suur. Voliniku läbipaistva tööprogrammi ja
tegevuskava tõttu saavad teised riigiasutused parema ülevaate voliniku prioriteetidest ja
tegevustest, mis võimaldab tõhusamat planeerimist ja koostööd volinikuga. Riigiasutused
hakkavad saama ka volinikult juhiseid ja soovitusi, kuidas koguda võrdsusandmeid. See aitab
asutustel jälgida soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste olukorda nende
tegevusvaldkondades ning diskrimineerimise esinemist erinevates ühiskonnagruppides,
võimaldades riigiasutustel teha informeeritud otsuseid poliitika kujundamisel ja teenuste
planeerimisel. Samas peavad riiklike andmekogude omanikud olema valmis volinikule
vajadusel andmeid esitama, kuid jällegi pole tegu olulise muudatusega ega töökoormuse
suurendamisega, arvestades ka kehtivat praktikat. Riigil tervikuna tekib andmete ja aruandluse
kaudu parem ülevaade ebavõrduse probleemist. Võib ka eeldada, et riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksused SoVSi ja VõrdKSi alusel kohustatud isikutena kasutavad aktiivsemalt
voliniku eksperditeadmist, mistõttu on paremini toetatud nende võime
diskrimineerimisjuhtumeid ennetada ja lahendada. Edendamiskohustuse täitmise seire
suurendab eeldatavalt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste motivatsiooni neid kohustusi täita.
Kokkuvõttev hinnang riigivalitsemisele avalduva mõju kohta
Kokkvõttes paraneb riigi institutsionaalne suutlikkus diskrimineerimise ennetamisel,
diskrimineerimisvaidluste lahendamisel ning soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste
edendamisel. Arvestades kõiki riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, on eelnõu mõju siiski
väike, eelnõu muudatused mõjutavad eelkõige voliniku ja tema kantselei tööd.
6.5. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
Mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
Tõhusam õiguskaitse, sooline võrdsus ning võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele
mõjutavad kaudselt ka riigi julgeolekut, olles kooskõlas julgeolekupoliitika alustega85, mis
toetuvad mh ühiskonna sidususele, majandusjulgeolekule, sisejulgeolekule ja avalikule korrale.
Kõikide inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitstus on sidusa ühiskonna alus. Sidusas
ühiskonnas on vähem rahulolematust ja konflikte, haavatavaid isikuid, riskirühmi ning
radikaliseerumist. Selles on usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu, mis on eriti oluline
85 Eesti julgeolekupoliitika alused. Eesti julgeolekupoliitika alused | Riigikantselei
49
kriisiolukordades, kus elanikkonna koostöövalmidus ja riigi otsuste järgimine mõjutavad
otseselt julgeolekut. Riik, kus tööjõuressurssi kasutatakse optimaalselt ja ühiskond on
majanduslikult stabiilne, on vähem haavatav sisemiste ja väliste majanduslike riskide suhtes.
Kavandatud muudatused ei mõjuta märkimisväärselt välissuhteid, kuigi võib eeldada, et
muudatustel on mõningane positiivne mõju suhtlusele välisriikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega. Muudatused, mis aitavad parandada õiguskaitset, tugevdavad voliniku
sõltumatust ja aitavad parandada nii ühiskonnas laiemalt kui ka siht- ja sidusrühmade seas
teadlikkust, aitavad ellu viia nii teiste riikide poolt universaalse perioodilise
läbivaatamismehhanismi (UPR) käigus kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide seirekehamite
antud soovitusi. Voliniku selgem pädevus ja direktiivide ülevõtmisega kaasnev paremini
struktureeritud regulatiivne raamistik toetab voliniku institutsiooni usaldusväärsust ka
rahvusvaheliselt. Paremad võrdsusandmed toetavad aruandluse kvaliteeti ja võimaldavad
täpsemat raporteerimist rahvusvahelistele organisatsioonidele.
6.6. Mõju siseturvalisusele
Mõju siseturvalisusele ja sisejulgeolekule
Eelnõu muudatused avaldavad siseturvalisusele ja sisejulgeolekule kaudselt positiivset mõju,
sest teadlikkuse suurenemine diskrimineerimisest, selle ennetamisest ja tõkestamisest, samuti
edendamiskohustuse tõhusam täitmine parandab ühiskondlikku sidusust ning usaldust
institutsioonide vastu, mis vähendab sotsiaalseid pingeid ja konfliktiohtu.
6.7. Mõju regionaalarengule
Mõju elukvaliteeti kujundavate tegurite piirkonniti ühtlasele tagatusele
Eelnõu muudatused avaldavad mõningast positiivset mõju regionaalarengule, eelkõige seoses
õiguskaitse ja teenuste kättesaadavuse tagamisega kõikjal Eestis. Volinik on ka seni püüdnud
oma teenuseid inimestele üle Eesti lähemale tuua, kuid tekkiv ühtlase kättesaadavuse nõue võib
kaasa tuua lisategevuste vajaduse. Eelnõukohase seaduse rakendamine võib soodustada
kohalike omavalitsuste ja voliniku kantselei koostööd, et pakkuda voliniku teenuseid ka neile,
kellel puudub kodune internetiühendus või digiseadmed ja kes seetõttu peavad lootma avalikus
ruumis (nt raamatukogu) asuvatele ühendustele ja seadmetele, mis võib olla problemaatiline
konfidentsiaalsust eeldava info edastamisel volinikule nt videokohtumisel. Teenuste, sh
infoteenuste üle-eestilise kättesaadavuse nõue aitab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust
õiguskaitse kättesaadavuses ja diskrimineerimise teadlikkuses, toetades piirkondade
elukvaliteeti. Mõju ulatus on keskmine, kuna kohalike omavalitsuste töös ja elanike käitumises
võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise
sagedust võib pidada pigem keskmiseks, sest kuigi näiteks diskrimineerimisega puutub inimene
kokku harva, on teadlikkuse ja usalduse paranemisel inimeste elule eeldatavalt regulaarne mõju.
Kokkuvõttes võib mõju regionaalarengule hinnata keskmiseks, sest eeldatavasti suureneb
voliniku teenuste ühtlane kättesaadavus üle Eesti ning tõhusam ennetustegevus toetab
piirkondade teadlikkust diskrimineerimise ennetamisest. Eelnõu muudatustega ebasoovitavaid
mõjusid regionaalarengule ei kaasne.
6.8. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõus kajastatud tegevused ei too sisuliselt kaasa uusi töötlustoiminguid ning võrreldes
kehtiva seadusega töötluse eesmärgid ja ulatus oluliselt ei muutu. Eelnõus on täpsustatud
50
isikuandmete töötlemise eesmärke, tagades õiguspärane ja läbipaistev töötlemine (IKÜM art 5
lg 1 p-d a ja b).
Andmekaitsealane mõju puudub eelnõukohastel muudatustel, mis puudutavad
põimdiskrimineerimise termini kasutuselevõttu, samuti voliniku institutsiooni sõltumatuse
tagamist (sh voliniku ja tema asetäitja-nõuniku valimise ja ametisse nimetamise kord,
tegevuspiirangud, institutsiooni eelarve). Isikuandmetega seonduvat mõju ei ole ka
muudatustel, millega reguleeritakse voliniku ülesandeid valitsusele ja kohaliku omavalitsuse
üksustele, samuti nende asutustele nende poliitikakujundamise ja -rakendamise pädevuse
rakendamisega seoses ettepanekute tegemist ja soovituste andmist.
Voliniku ülesandeid käsitlevatest muudatustest osad käsitlevad küll olukordi, mille raames on
asjakohane hinnata andmekaitsealast mõju, kuid ka nende puhul on andmekaitse tagatud juba
kehtiva õiguse kohaste ülesannete täitmisest tulenevalt. Sealhulgas võtab volinik ka praegu
vastu pöördumisi, millele vastamiseks, sh eksperdiarvamuse andmiseks tuleb tal käidelda nii
neid isikuandmeid, mida talle annab pöörduja, kui neid, mille ta saab näiteks arvamuse aluseks
olevas olukorras VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud isikutelt.
Nende ülesannete täitmisel teabe töötlemisel rakendab voliniku kantselei kõiki asjakohaseid
meetmeid teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks. Voliniku kantseleis tegutseb
andmekaitsespetsialisti ülesandeid täitev ametnik, nagu on nõutav avaliku sektori asutuse või
organi puhul ja siis, kui põhitegevuse raames töödeldakse kestvalt või püsivalt eriliigilisi
isikuandmeid suures ulatuses (IKÜM art 37 lg 1 p-d a ja c). Avaliku sektori puhul lähtutakse
eeldusest, et isikuandmeid töödeldakse avalike ülesannete täitmiseks, kus üksikisikutel on väike
otsustusõigus või puudub see täielikult, määramaks kas ja kuidas nende isikuandmeid
töödeldakse, rakendatakse andmekaitsespetsialisti IKÜMi kohaselt nö lisakaitsena. Voliniku
kantseleis on tagatud ka töötajate koolitus eriliigiliste isikuandmete töötlemisel ning
dokumendiregistris ja muudes süsteemides dokumenditele juurdepääsu võimaldamisel
lähtutakse ametniku tööülesannetest, s.t teabele pääsevad ligi vaid asjasse puutuvad ametnikud.
Voliniku töökorraldusreeglite osaks on ka infoturbekord, voliniku veebilehele ja
dokumendihaldussüsteemile on määratud turvaklass.
Eelnõuga lisandub volinikule pädevus osaleda tsiviil- ja halduskohtu- või haldusmenetluses
isiku nõusolekul tema esindajana või osaleda kohtumenetluses muudes rollides, näiteks
eksperdina (eelnõu § 1 p 11). Samuti saab volinik õiguse lahendada diskrimineerimisvaidlusi
siduva arvamuse andmisega (eelnõu § 1 p 13, eelnõukohase seaduse § 16 lg 1 p 31). Samas saab
isikuandmete töötlemine ka nende ülesannete täitmisel toimuda juba täna toimivate lahenduste
raames eelkirjeldatud viisil. Seetõttu ei kaasne tema pädevuste laiendamisega andmesubjektile
oluliselt negatiivset mõju.
Eelnõuga nähakse ette ka konfidentsiaalsusreeglid, mis rakenduvad volinikule tehtud
pöördumiste korral ja annavad isikutele võimalikult palju kontrolli teda puudutava info, sh
voliniku poole pöördumise fakti osas. Nõustamise saamiseks pöördumise esitanud isikule ja
pöördumise esitajale, kelle avaldus lahendatakse nõustamise teel, tagatakse konfidentsiaalsus.
Nõustamise teel lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andes peab volinik
tagama, et nõustamise aluseks oleva olukorraga seotud õigustatud ega kohustatud isikud ei
oleks tuvastatavad (eelnõu § 1 p 21, eelnõukohase VõrdKSi § 161 lg 4). Arvamuse taotlemiseks
pöördumise puhul on samuti piiratud nii info andmine teisele osapoolele kui info andmine
avalikkusele. Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks olevas
olukorras võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest
vastutavale isikule informatsiooni arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu
51
kohta ja viisil, mis ei võimalda tuvastada arvamuse taotleja isikut (eelnõu § 1 p 24,
eelnõukohase VõrdKSi § 17 lg 31). Arvamuse valmimisel on volinikul selle võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas
olukorras vastutavale isikule saatmiseks samuti vaja arvamuse taotleja kirjalikku nõusolekut
(eelnõu § 1 p 25, eelnõukohase VõrdKSi § 17 lg 6). Avalikkusele võib volinik arvamuse
andmise olukorras anda informatsiooni üksnes avalduse sisu ja voliniku arvamuse kohta ning
sellisel viisil, et arvamuse taotleja isik ei oleks tuvastatav. Juhul kui voliniku arvamuse kohaselt
ei ole avalduse aluseks olevas õigussuhtes käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse
seaduses sätestatud õigusi või kohustusi rikutud, peab avalikkusele informatsiooni andmisel
eelnimetatud nõudeid järgima ka isiku puhul, kelle tegevuse või tegevusetuse kohta arvamust
taotleti (eelnõu § 1 p 34, eelnõukohase seaduse § 19). Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks
siduva arvamuse saamiseks pöördunud vaidluspooltele tagatakse konfidentsiaalsus. Volinik
annab siduva arvamuse ainult tema poole pöördunud pooltele ning ei või poolte kirjaliku
nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni vaidluspoolte ega vaidluse sisu kohta sellisel
viisil, et see võimaldaks vaidluspoolte isikuid tuvastada (eelnõu § 1 p 35, eelnõukohase
VõrdKSi § 191 lg 4).
Voliniku poole pöördunud isikut teavitatakse pöördumisele kohaldatavatest konfidentsiaalsuse
ja isikuandmete kaitse reeglitest (eelnõu § 1 p 21, eelnõukohase seaduse § 161 lg 3 p 3).
Nagu eelnõust nähtub, töödeldakse eesmärgi saavutamiseks ainult selliseid isikuandmeid, mis
on vajalikud konkreetse eesmärgi täitmiseks (IKÜM art 5 lg 1 p c). Isikuandmeid ei koguta ega
säilitata isikustatud kujul, kui see pole eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Näiteks,
volinik koostab oma tegevuse kohta aastaaruande, mis hõlmab muuhulgas informatsiooni ka
selle kohta, kui palju esitati volinikule aasta jooksul pöördumisi seoses erinevate tunnuste
põhise diskrimineerimisega (nt sugu, vanus, puue jm) erinevates ühiskonnaelu valdkondades
(nt töö, haridus jm) (eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 6) ning sisaldab ka aasta jooksul antud
olulisemate arvamuste kokkuvõtteid (kavandikohase põhimääruse § 12). Samas nähakse
eelnõuga ette (eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 6), et aruande koostamiseks
kogutud andmed anonüümitakse või kui see ei ole võimalik, pseudonüümitakse. Samadele
nõuetele vastavaid andmeid voliniku tegevuse kohta võib volinik kasutada ka vähemalt kord
nelja aasta tagant koostatavas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte
rakendamise ja struktuursete probleemide aruandes (eelnõu § 1 punktid 17 ja 20, eelnõukohase
VõrdKSi § 16 lg 1 p 7 ja lg 6). Kui volinik vajab viimatinimetatud aruande koostamisel teavet
üldise hinnangu andmiseks võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise
võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamiskohustuse kohta riigis, on tal õigus saada riikliku
andmekogu vastutavalt töötlejalt ja muult andmevaldajalt teavet statistilisel kujul (eelnõu § 1
p 20, eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 7). Seega tagatakse lähtuvalt andmetöötluse eesmärkidest
kooskõla IKÜM-i üldpõhimõtetega (IKÜM art 5). Isikuandmed, mis on volinikule
kättesaadavaks tehtud seoses tema tegevusega (nt pöördumised, sh arvamuse andmine, samuti
voliniku kaasatus menetlustes), säilitatakse dokumendiregistris vastavalt kehtivale
andmekaitsekorrale, aruannetes, s.t. avalikkusele kättesaadavalt neid isikustatult ei kajastata.
Kokkuvõttes ei kaasne käesolevas eelnõus kavandatud muudatuste tulemusel andmesubjektile
oluliselt suuremat eraelu riivet, kavandatud tegevused on eesmärgipärased ja proportsionaalsed
ning rakendatud kaitsemeetmed piisavad. Eelnõu ei too senise praktikaga võrreldes kaasa uute
isikuandmete liikide (sh uute eriliigiliste isikuandmete kategooriate) kogumist. Laieneb
voliniku pädevus kasutada juba kogutud andmeid (kohtumenetluses), mis suurendab andmete
õiguslikku kaalu ja võib laiendada andmete edastamise olukordi kolmandatele isikutele (teine
pool vaidluses, kohus), kuid selline edastamine toimub andmesubjekti nõusolekul või
seaduslikul alusel (nt kohtumäärus).
52
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Voliniku hinnangul on eelnõukohase seaduse jõustumise korral eelarveliste lisavahendite
vajadus 2026. a. 142 000, 2027. a. 203 196 ning 2028-2029 (ja edaspidi) 85 196 eurot aastas.
Töökoormuse kasvu ning kohtus esindamise kulude tõttu on voliniku kantselei lisavahendite
vajadus 71 196 eurot aastas, millega kaetakse ühe ametikoha (kannatanuid kohtus ja
töövaidluskomisjonis esindav õigusnõunik) ning lisanduvate tegevuste kulu (sh koolitus- ja
lähetuskulud ning võimalikud kohtus esindamisega kaasnevad lisakulud). Lisaks, nii voliniku
aruandlus- kui teadlikkuse tõstmise kohustuse täitmise toetamiseks soovitakse 2026-2027 luua
tehisaru lahendusi kasutav tööriist võrdsusandmete filtreerimiseks, mis võimaldab täiustada
võrdsusandmete juhtimislauda ning abistab struktuurse ebavõrdsuse ja tõrjutuse mustrite
tuvastamisel. Statistikaameti väljatöötatud võrdsusteemade juhtimislaud ja võrdõigusindeks on
kavas integreerida volinik.ee lehele. Voliniku lisanduvate või täiendatud ülesannete täitmise
toetamiseks on 2026. a. kavas (eba)võrdsuse olukorra ning selle vähendamiseks rakendatavate
meetmete kaardistamiseks läbi viia ka (uuring)ud. Voliniku pakutava informatsiooni
ligipääsetavuse tagamiseks on vajalik läbi viia voliniku veebilehe ligipääsetavuse audit ning
teostada vastavad parendused (2026), samuti on kavas voliniku veebilehele luua Bürokrati
võrgustikku kuuluv juturoboti lahendus nõustamisülesande täitmise toetamiseks (2027).
Muudatuste rakendamise toetamiseks on vajalikud ka tegevused isikute teadlikkuse tagamiseks
voliniku ülesannetega seotud võimalustest ja kohustustest. Selleks on kavas läbi viia ulatuslikud
teavitustegevused 2027. aastal.
Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole seaduse jõustumisega kaasnevate võimalike kuludega
arvestatud. 2026. a keskpaigast lisanduva ametikoha tööjõukulu- ja kaasnevate majanduskulude
katmiseks eraldatakse volinikule 2026. aastaks vahendid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest (summas 35 000 eurot). Seaduse rakendamisega
kaasnevate kulude rahastamisvajadus alates 2027. a tõstatatakse 2027. aasta riigieelarve ja
2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis. Vajadusel kaetakse täiendavad kulud
omavahenditest. Võrdsusandmete filtreerimise tööriista arendamiseks vajalike kulude
(metoodika, IT-arendus andmete filtreerimiseks, andmedisain, uue tööriista teavitustegevused,
serveritasu) katmiseks 2026-2029 on volinik esitanud taotluse EL Kodanike, võrdõiguslikkuse,
õiguste ja väärtuste programmi (CERV) 2025. a. II poolaastal avatud olnud taotlusvooru.
Taotlusvoorust rahastatavad projektid selguvad 2026. a. hiliskevadel, kuid toetuse saamise
tõenäosus on suure taotluste arvu tõttu väga väike.
2026 2027 2028 2029
Tööjõukulu: 4683 (brutotasu 3500) x 12
kuud x 1 inimene = 56 196
32 781 (7
kuud,
juunist
detsembrini) 56 196 56 196 56 196
Lisaametikohaga kaasnev majanduskulu
(sh koolitus- ja lähetuskulu) 2219 5000 5000 5000
Kohtus esindamise kulu 10 000 10 000 10 000
53
Võrdsusandmete filtreerimise tööriist
(metoodika, IT-arendused, teavitus,
tehisaru teenus) 67 000 60 000 7000 7000
Voliniku veebilehe arendused
(ligipääsetavuse parandamiseks audit ja
arendused, juturobot ning riigipilve ja
Azure keelemudeli tasu) 10 000 12 000 7000 7000
Uuring(ud) 30 000
Teadlikkuse tõstmine uutest ülesannetest 60 000
Kokku 142 000 203 196 85 196 85 196
Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõukohase võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse jõustumisel tuleb Vabariigi Valitsusel anda järgmised rakendusaktid:
- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse nr 71
„Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“86
muutmiseks;
- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10
„Vabariigi Valitsuse reglement“87 muutmiseks.
Rakendusaktid jõustuvad seadusega samal ajal ja nende kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa
2).
9. Seaduse jõustumine
Paragrahvis 6 sätestatakse eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks 19. juuni 2026, mis on
direktiivide ülevõtmise tähtpäev.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile
ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Õiguskantsleri Kantseleile ning arvamuse avaldamiseks
Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantseleile, Tööinspektsioonile,
Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ametiühingute
Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT
Ühingule, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti
Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, MTÜ-le Feministeerium
ning Vabaühenduste Liidule.
86 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/13327659?leiaKehtiv. 87 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/112042025054?leiaKehtiv.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigikantselei
Ministeeriumid
Õiguskantsleri kantselei
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik
Andmekaitse Inspektsioon
Tööinspektsioon
22.11.2025 nr 2-2/3971-1
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Käesolevaga saadame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks võrdse kohtlemise seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Palume saata oma seisukohad 15 tööpäeva jooksul kirja saamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) seletuskirja lisad (vastavustabel ja rakendusaktide kavandid).
Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
SA Eesti Inimõiguste Keskus
Eesti LGBT Ühing
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
MTÜ Feministeerium
Vabaühenduste Liit
Käthlin Sander
5196 1886, [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-1297 - Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6b4371e-9b25-45e0-8726-4f6cf32ba592 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6b4371e-9b25-45e0-8726-4f6cf32ba592?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main