Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

1

EELNÕU

21. november 2025

Rahvaraamatukogu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise

korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded

(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille

põhieesmärgid on:

1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele

ning kultuurile;

2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist;

3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes.

(2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

eesmärkidest on:

1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete

kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;

2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning

haldamine;

3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;

4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate

tegevuste korraldamine;

5) info- ja digipädevusalane juhendamine;

6) elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude harivate tegevuste

korraldamine.

(3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu

ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid

ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus.

§ 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund

(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku

omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 621 lõikes 1 nimetatud

ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse

rahvaraamatukogule.

2

(3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest,

IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.

2. peatükk

Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine

§ 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku

omavalitsuse volikogu.

(2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5

lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei

jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid

ligipääsetavad.

(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv;

2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;

3) kohalike elanike vajadused.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra.

(5) Rahvaraamatukogu asutamise kohta esitab kohaliku omavalitsuse üksus valdkonna eest

vastutavale ministeeriumile kirjaliku teate järgmiste andmetega:

1) rahvaraamatukogu nimetus;

2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja

kontaktandmed;

3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3

nimetatud näitajaid.

(6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku

omavalitsuse üksus kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministeeriumile vähemalt üks kuu

enne kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse:

1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood;

2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja

kontaktandmed;

3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduse või selle osa ja kogud;

4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades

lõikes 3 nimetatud näitajaid.

(7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike

vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse

kohalikud elanikud.

§ 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb

keskraamatukogust ja vajadusel haruraamatukogudest. Haruraamatukogude loomise

otsustamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud näitajatest.

3

(2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu

hulgas järgmiseid ülesandeid:

1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine;

2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes;

3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine;

4) erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamine.

(3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt

osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis.

(4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt

kättesaadavad, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk

rändraamatukogus.

§ 6. Raamatukogude andmekogu

(1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks

täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu.

(2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik.

(3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on

rahvaraamatukogule tasuta.

§ 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri

(1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused,

rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud

struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik

koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse

rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu

sätestatud korras.

(2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37

lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast

arengukavast.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega rahvaraamatukogu

töökorralduse eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord:

1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise,

vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise, inventuuri ja kustutamise kohta;

2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse,

väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, rahvaraamatukogu külastuse,

raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse, kohta.

§ 8. Rahvaraamatukogu juht

(1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu

juhib rahvaraamatukogu juht.

4

(2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi

kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

(3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud

isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline või tähtajatu tööleping.

(4) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus.

(5) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust

(edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:

1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse või

2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu

juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile

vastava raamatukoguhoidja kutse omandamise nominaalset õppeaega. Vajaliku kõrghariduse

või kutse omandamisel sõlmitakse juhiga uus tööleping käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

korras avalikku konkurssi korraldamata.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni

800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja

kutse madalaim tase.

(8) Välisriigis raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud

tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2

sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 9. Raamatukoguhoidja

(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab

olema nende täitmiseks piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukoguhoidjaid ei

leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on

valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukoguhoidjaga tähtajaline

tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg.

Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.

§ 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu

(1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute

tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest

vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd

ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu

nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu

põhimääruses.

(2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud

kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral

5

võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu.

(3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad

raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad.

(4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja

raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab

raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme.

(5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks

aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu.

(6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 11. Riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas

(1) Kultuuriministeerium tagab rahvaraamatukogude kaudu Eesti väljaannete kättesaadavuse

infosüsteemis.

(2) Eesti Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi

haldusülesandeid:

1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;

2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;

3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;

4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise

koordineerimine;

5) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude

valitud väljaannete keskne hankimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesannete täitmisega seonduv

sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduses.

§ 12. Rahvaraamatukogu vara

Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt

kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale.

§ 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine

(1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;

2) riigieelarvest;

3) annetustest;

4) tasulistest teenustest;

5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt:

1) töötajate töötasud;

6

2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;

3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid,

sisustuse ning majandamiskulud.

(3) Riigieelarvest toetatakse:

1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;

2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd,

raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste

teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele,

lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele

suunatud tegevusi;

3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kulu hüvitab Kultuuriministeerium Eesti

Rahvusraamatukogu seaduse § 75 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega sätestatud määras.

(5) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule

asutusele või isikule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuse määramise

otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti

Rahvusraamatukogu määrama ja tagasi nõudma riigieelarvest rahvaraamatukogule või

rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse käesoleva

paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Halduslepingu

sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande

täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi

nõuda eelkõige juhul, kui selgub, et toetuse saaja:

1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(9) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele

muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise,

taotleja hindamise, toetuse määramise tingimused ja korra ning toetuse tagasinõudmise

täpsemad alused, määrad ja tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

3. peatükk

Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused

§ 14. Kogud

(1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades

teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi

väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid.

7

(2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada

või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Rahvaraamatukogu tagab oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega

väljaannete säilimise. Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal

puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari

säilitavasse asutusse.

(4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti

Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1

punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.

§ 15. Lugeja ja külastaja

(1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja, kellel on õigus kasutada nii

isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid.

(2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja, kellel on tagatud

juurdepääs teenustele, mis ei eelda isikutuvastust.

§ 16. Teenindus

(1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 21

lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel.

(2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele.

(3) Lugejatele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab

rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse.

(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu

ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata

rahvaraamatukogule juurdepääsu, kui see on vältimatult vajalik. Juurdepääs tuleb taastada

viivitamata pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule

juurdepääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul

viisil.

§ 17. Teenused

(1) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja

elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on

rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste

teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega

tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal

kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste

veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks.

Juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist.

8

(3) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande

digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega

kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on

taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva

seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi.

(4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest

raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist.

Väljaannete tellimine kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu piires on tasuta.

(5) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna

kümnekordses suuruses, kui:

1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või

2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5

nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab

kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine

(1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste

osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste

analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks.

(2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või

õpilaspileti alusel.

(3) Rahvaraamatukogul on lugejaks registreerimisel õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise

eestkostetava puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja

andmeid ning kirjalikku nõusolekut.

(4) Rahvaraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja

isikuandmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed;

4) lisa-postiaadress;

5) telefoninumber;

6) elektronposti aadress;

7) koduteeninduse vajadus;

8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule.

(5) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid

isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse,

Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi

kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu

õigusaktiga.

(6) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma käesoleva seaduse §-s

20 sätestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi.

9

(7) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel.

(8) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui

lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.

Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud

juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

(9) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või

esindusõiguse lõppemisel. Kui seaduslikul esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest

tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või

nõude aegumiseni.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete

kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.

(11) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 21 lõike 8 rakendamiseks töödelda käesoleva

paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja andmed

kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 8 rakendamisest arvates. Kui

külastajal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni

kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

§ 19. Lugejat puudutavad teavitused

(1) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile,

telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet.

(2) Lugeja nõusolekul on rahvaraamatukogul õigus lugejale saata ka teavitusi, mis ei ole

rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud.

§ 20. Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri

Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning

kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale.

§ 21. Lugeja ja külastaja vastutus

(1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui

lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda

viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande

või eseme kohta.

(2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle

asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses.

(3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa

tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale

ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse

seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte

10

toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus

kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse

täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 sätestatut kohaldatakse ka külastaja suhtes tema poolt

rahvaraamatukogu teenuse kasutamisel väljaande või eseme rikkumise korral.

(7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja

esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks

aastaks.

(8) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise

eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste

lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle

rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30

päevaks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ülesande täitmiseks võib küsida isiku

tuvastamiseks isikut tõendavat dokumenti.

(10) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5–7 nimetatud pädevuse

anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse

eelarvesse.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7 lugeja või külastaja kohta sätestatut kohaldatakse

alla 18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule

esindajale.

§ 22. Automaatne haldusmenetlus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või rahvaraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud

haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja

vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus).

(2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema

volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga,

ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.

(3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on

automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta kohaliku omavalitsuse

üksuse ametniku või rahvaraamatukogu töötajaga.

(4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

11

4. peatükk

Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve

§ 23. Aruandlus

(1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded.

(2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded

igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu.

§ 24. Teenistuslik ja haldusjärelevalve

(1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus.

(2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab

Kultuuriministeerium.

5. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted

§ 25. Põhimäärused

Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse hiljemalt 2027.

aasta 1. juuliks.

§ 26. Maakonnaraamatukogud

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud rahvaraamatukogu

tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 30. juunini.

(2) Maakonnaraamatukogu täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerijana

järgmisi riiklikke ülesandeid:

1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;

2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja

töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest

valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine

Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta

1. juuliks.

§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded

12

Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele

raamatukoguhoidjatele.

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 29. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „haldusjärelevalve tegevuse üle“

tekstiosaga „ning raamatukogude andmekogu asutamine“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks

tegemine;“;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „trükitoodangu-“ tekstiosaga

„väljaannete, sealhulgas trükiste,“;

6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade

teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate

kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-,

arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine;“;

7) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Rahvusraamatukogu infovara

üldkättesaadavaks tegemiseks“ tekstiosaga „üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks“;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja

Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks

raamatukogude andmekogu.“;

9) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmine

(1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud riigi

haldusülesandeid (edaspidi riigi haldusülesanded).

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise

tingimusi ja korda määrusega täpsustada.

13

(3) Riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad

piirkondades üle Eesti.

(4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga riigi haldusülesannete

täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet valdkonna eest

vastutav ministeerium.

(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab

Rahvusraamatukogul jätkata riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise

valdkonna eest vastutav ministeerium.

10) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “lugeja” tekstiosaga “ja külastaja”;

11) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või

õpilaspileti alusel. ”

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

“(21) Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul

küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut.

(22) Rahvusraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajadusel tema seadusliku esindaja

isikuandmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed;

4) lisa-postiaadress;

5) telefoninumber;

6) elektronposti aadress;

7) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule.“;

13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle

arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse

tagamiseks. Külastaja vastutuse tagamiseks võib Rahvusraamatukogu töödelda külastaja kohta

käesoleva paragrahvi lõike 22 punktides 1-6 nimetatud andmeid.“;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:

„(41) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel.

(42) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui

lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.

Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi.

Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

(43) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või

esindusõiguse lõppemisel.

14

(44) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete

kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.

(45) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva

paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud

raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel

kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed.

(46) Külastaja isikuandmed kustutatakse pärast kohustuste täitmist või nõude aegumist.“;

15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

㤠71. Lugeja teavitamine

(1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile,

telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat

teavet.

(2) Lugeja nõusolekul on Rahvusraamatukogul õigus lugejale saata ka teavitusi, mis ei ole

Rahvusraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud.

§ 72. Automaatne haldusmenetlus

(1) Rahvusraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia

infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi

automaatne haldusmenetlus).

(2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema

volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga,

ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.

(3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on

automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta Rahvusraamatukogu

töötajaga.

(4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Raamatukogude andmekogu

§ 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk

(1) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise

eesmärk on:

1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude

haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;

2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;

3) lugejate, külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine

teenuste osutamiseks;

15

4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine;

5) raamatukogude andmete kogumine ja töötlemine, uuringute ning statistiliste ülevaadete

tegemiseks ja esitamiseks;

6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine.

(2) Raamatukogude andmekogu vastutavad töötlejad on rahvaraamatukogude valdkonna eest

vastutav ministeerium, Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu.

(3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(4) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse:

1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;

2) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;

6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

§ 74. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine

(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmiseid isikuandmeid:

1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 22 ja 4 nimetatud andmed;

2) rahvaraamatukogu seaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed;

3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed;

4) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud

andmed vastavalt muu raamatukogu tegevust reguleerivale seadusele või selle alusel antud

õigusaktile;

5) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

6) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber,

elektronposti aadress).

(2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha

päringuid teistesse andmekogudesse.

(3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid

säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude

andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud

tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema

seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu

ees täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

(4) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast

kui:

1) lugeja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud või

2) raamatukogu või lugeja ise ei ole enda andmeid uuendanud;

3) lugeja või külastaja ei ole raamatukogu ees täitmata kohustusi või on tema suhtes nõue

aegunud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte

lõppemiseni.

16

§ 75. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu

(1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult,

välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu.

(2) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja

piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.;

17) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“;

18) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest

vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas

lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“;

19) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „, valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste

liit“;

20) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“;

21) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab

ära siseaudiitori aruande;“;

23) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“;

26) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga

„teabehalduskorra“;

27) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“;

28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse viimise

käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks

2027. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga.“.

§ 30. Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine

Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Säilituseksemplari seaduse muutmine

17

Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“.

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 32. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 24 ja § 31 jõustuvad

2027. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

Kavand 1

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja

kord

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude

jaotamise tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse:

1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks;

2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks;

3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise

kulude hüvitamiseks.

(3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega.

2. peatükk

Väljaannete soetamise kulude finantseerimine

§ 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine

(1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt

riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 1

nimetatud maakonnaraamatukogude kaudu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning

Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude

teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva

aasta 1. detsembri seisuga.

(3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu

maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt

koefitsientidega 0,6 ja 0,79.

(4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse

Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr

koefitsiendiga 1,15.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa

jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu

rahvaraamatukogud.

§ 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine

Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette

nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse

arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.

§ 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine

(1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab

kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse

„Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja

kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks,

arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära.

§ 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta

(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse

kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise

tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et

toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud

tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja

originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

(6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid

esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna

toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.

§ 6. Toetuse jäägi tagastamine

Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit

eurot, samal ajal aruande esitamisega.

3. peatükk

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude

arendusprojektide toetamise tingimused ja kord

§ 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor) eesmärk on

pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega

arenguhüppeid, et:

1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja

ligipääsetavus;

2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks;

3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd;

5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude

valdkonna võimekus.

(2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja

mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude

riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike

osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on

rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.

§ 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused

(1) Taotlusvoorust toetatakse:

1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe

rahvaraamatukogu töötajad;

2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist,

sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal;

3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna

rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning

aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda;

4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb

ettekande;

5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide

renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi,

projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade,

lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist;

6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas

iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite

soetamist ja paigaldamist;

7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste

kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda.

(2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt:

1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse

korraldamist;

2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist;

3) näituseprojekte;

4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui

taotlemise aasta 31. detsembrini;

5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui

taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini;

6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või

raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka

elektrooniline versioon;

7) välislähetuse päevaraha maksmist;

8) esinduskulu ja kingitusi;

9) organisatsioonide liikmemaksu;

10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu;

11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

12) rahatrahvi ja rahalist karistust;

13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

14) sularahas tasutud kulu;

15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest,

riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

(3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või

toetuse maksimaalmäära.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda:

1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud

käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7;

2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud

käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4;

3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse

edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt

kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva

määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine

on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu

võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse

kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud

mitteabikõlblikke kulusid;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

4. peatükk

Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus

§ 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud

tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele

maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7%

programmi toetuse kogusummast.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100%

projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50%

projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse

§ 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt

50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.

(6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetusest ei hüvitata.

§ 11. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu on:

1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse

perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus

tekkiv kulu;

2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud,

otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu

kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu;

3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja

arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate

algdokumentidega.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt:

1) toitlustuskulu;

2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud;

3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9

alusel toetust taotleda;

4) päevaraha;

5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu;

7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav

kulu;

8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu;

9) rahatrahv ja rahaline karistus;

11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu.

§ 12. Kulude abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud

tekivad.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood

on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast kuni 31. detsembrini.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood

on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31.

detsembrini.

(4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood

täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi

lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise

kalendriaasta 31. detsembrini, kui:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud ja

2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu.

(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse

perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev.

(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarve käskkirjaga.

(2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini.

(3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava

taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse

andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava

taotlusvooru avamise päeva.

§ 14. Taotluste ja dokumentide esitamine

Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise

infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 15. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus,

pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed;

2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse

kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus

ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid,

kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus;

3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse

summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa;

4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud

mitteabikõlblikke kulusid.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine

info ja dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad

tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja

koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja

keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju;

2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus;

3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse

summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine

teave ja dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja

kirjeldus, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad

tulemused, sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses

ja ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele,

regionaalne mõju;

2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu

arengukavale;

3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud

dokumendid;

4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, oma- ja

kaasfinantseeringu summa.

(4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest

või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses

sellekohane teave.

(5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4

sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises

taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust

§ 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja

tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

(6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda

korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele.

(7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed

on tõesed.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta

käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8

lõikes 1 nimetamata tegevuseks.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja

omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34

sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles

esinevad puudused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt

läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

§ 17. Taotluste hindamise komisjon

(1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi

komisjon).

(2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul

kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud

taotlusi hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu

korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud

tingimustel ja korras.

(5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni

koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja.

(6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral

taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb

hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja.

(7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.

(8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste

hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt.

(10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti

Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude

valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab

halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.

§ 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid

Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste

tingimuste ja punktiskaalade alusel:

1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes;

2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide

alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea;

3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide

alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea;

4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest

keskmisest;

5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal

pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi

käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7

nimetatud tegevuste puhul;

6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena

kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana

hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne;

7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt

võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma-

ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst;

8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2

aritmeetiline keskmine on 5.

§ 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused

(1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste

kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja

tulemusele;

2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti

valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul

programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase;

3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus;

4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr

kogu eelarvest.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste

kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja

tulemusele;

2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti

valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse

ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus;

3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus;

4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr

kogu eelarvest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina

järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat:

Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid

Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele

1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile:

ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et:

1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem

kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus;

2) kohandada rahvaraamatukogu ruume

kogukonnategevusteks;

3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist

koostööd;

5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et

suureneks raamatukogude valdkonna võimekus.

Projekti tulemusena on eelkõige paranenud

rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,

Hindeid

antakse

vahemikus

5–15 punkti

„5“ – nõrk

„10“– hea

„15“ – väga

hea

avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus,

raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate

rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja

kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik

ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt

oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.

Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide

põhjal, hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise

realistlikkust.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki,

st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru

eesmärgile;

 kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja

põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.

Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud

tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et

saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.

„15“ – väga

hea

Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud

tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et

saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult.

„10“ – hea

Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav

ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru

olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele

pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus.

„5“ – nõrk

Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus

2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava

realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju.

Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside,

seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse

põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase.

Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul

mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele

ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada

planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse

probleemi;

 kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;

 kas tegevuste ajakava on realistlik;

 kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;

 kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine

või madal;

 kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või

kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on

tugev, keskmine või madal;

Hindeid

antakse

vahemikus

5–15 punkti

„5“ – nõrk

„10“ – hea

„15“ – väga

hea

 kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud

konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud

esinejate tase on tugev, keskmine või madal;

 kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud

tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele,

ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning

keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal.

Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti

kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele

raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist

raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis.

Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse

spetsiifikale.

Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud

ning omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on

arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks

etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette

valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled).

Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle

regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse

hindamisele on mõeldud.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev.

Vastab täielikult toetuse andja ootustele.

„15“ – väga

hea

Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt

saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised.

Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud

arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan

vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja-

ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju

raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju

raamatukoguteenusele on keskmine.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine.

Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.

„10“ – hea

Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti

kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse

kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole

piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste

või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude

valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on

madal.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal.

Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele.

„5“ – nõrk

Taotleja tiimi suutlikkus

3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise

võimekus. Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub

taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud

tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja

pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja

juhtimise võimekuses.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja

kompetents;

 kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja

kompetents;

 kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on

nende panus.

Hindeid

antakse

vahemikus

1–5 punkti

„1“ – nõrk

„3“ – hea

„5“ – väga

hea

Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste

elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused

edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel

elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on

korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja

koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded

projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja

ammendavalt lahti kirjutatud.

Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja

mõjukad.

Vastab täielikult toetuse andja ootustele

„5“ – väga

hea

Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane

oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises

finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid

on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded

„3“ – hea

projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või

selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed,

usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt.

Tiimi võimekus on keskmine.

Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või

elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud

puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises.

Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas

piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal

puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus)

ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta.

Tiimi võimekus on rahuldav.

„1“ – nõrk

Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus

4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning

kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite

põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu

struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus

mahus oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud;

 kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;

 kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt

kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada.

Hindeid

antakse

vahemikus

1–5 punkti

„1“ – nõrk

„3“ – hea

„5“ – väga

hea

Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud

põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see

on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab

turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks

vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

Vastab täielikult toetuse andja ootustele.

„5“ – väga

hea

Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid

osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on

eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid

soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega.

Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

„3“ – hea

Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole

piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud

kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud.

Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud,

otstarbekad ja mõistlikud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

„1“ – nõrk

§ 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja.

(2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud

taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei

ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu,

hindamiskriteeriume ja nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse

osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta

ning kuulab ära taotleja seisukoha.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise

tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse

andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;

7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et

tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas

eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud.

(8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse

ekeskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste

vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt

rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta.

(9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku

toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni

ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni

liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele

taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete

e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest.

(10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse

põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse

alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi

lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse

esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine.

(3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil;

7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi.

(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 23. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva

jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva.

(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja

on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja

originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

8. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud

ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise

lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks.

(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,

kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse

põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja

finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima

hakkamisest arvates.

§ 26. Toetuse jäägi tagastamine

Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see

ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega.

9. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 27. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu

käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel,

sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks

igakülgset abi;

6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta

eraldi raamatupidamisarvestust;

7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning

tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

8) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 28. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses

või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 29. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja:

1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud

dokumendid;

2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

3) kontrollib tegevuste elluviimist;

4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-

keskkonnas;

5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja

menetlustoiminguid.

§ 30. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse

rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning

toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

tegevuste maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,

et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata;

8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

10. peatükk

Töötajate kulude rahastamine

§ 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk

(1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks

rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesannete täitmise eest.

§ 32. Töötajate kulude toetuse määr

(1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa

ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt

maakonnaraamatukogude vahel.

§ 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine

(1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava

maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.

§ 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta

(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise

kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis

saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et

toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud

tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja

originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

(6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks

volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected]

käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.

11. peatükk

Rakendussätted

§ 35. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele

riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja

kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Määruse jõustumine

(1) Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Kultuuriministri

....2026. a määrus nr xx

„Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord“

Lisa 1

VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE

KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE

I Üldandmed

Toetuste kasutamise periood

Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku

Toetuse saaja

Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku

omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline

nimetus)

Kontaktisik

Telefon

E-posti aadress

II Väljaannete soetamise toetus

Kultuuriministeeriumi

toetuse jaotus kohaliku

omavalitsuse üksuste

lõikes

Eraldatud

summa

Kasutatud

summa

Vajadusel täiendav info

1.

2.

3.

4.

5.

KOKKU

KOV poolse toetuse jaotus

kohaliku omavalituse

üksuste lõikes

Eraldatud

summa

Kasutatud

summa

Vajadusel täiendav info

1.

2.

3.

4.

5.

KOKKU

Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse

eeskiri“ § 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete

valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal:

III Töötajate kulude toetus

Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa

Töötasud kahele töötajale

Sotsiaalmaks

Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa

KOKKU

KOV töötasu neljale töötajale

Töötasud kahele töötajale

Sotsiaalmaks

Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa

KOKKU

Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang

rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele

toetuse saamise aastal.

Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged:

Toetuse saaja volitatud

esindaja nimi ja ametikoht

Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt

Kavand 2

Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu)

kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise

(valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise),

töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste

kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja

kohalkasutuse, raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste

teenuste ning infoteeninduse kohta.

§ 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine

(1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades

teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid

(trükiseid, auviseid, võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste

osutamiseks esemeid.

(2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna

vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste

raamatukogudega.

(3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised:

1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad

väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised

trükised ja teised väljaanded;

2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus.

Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja

muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus –

laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded),

tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded;

3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh

õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde;

4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud.

Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik;

5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt

nõudlusele;

6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest;

7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded;

8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel

eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud

väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse

valikuliselt, lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste

väljaandeid, mida komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles.

(4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest

väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku

väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks:

1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded;

2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital;

3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud;

4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud;

5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või

eestikeelse tõlke raamatud;

6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna

saanud raamatud;

7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna

saanud raamatud;

8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud

Raamatud;

9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud;

10) kultuuriajakiri Oma Keel;

11) erialaajakiri Raamatukogu;

12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded;

13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded;

14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“;

15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“;

16) muuseumide väljaanded;

17) riigiasutuste väljaanded;

18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded.

(5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja).

(6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise,

juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja

nõuetekohase kogude arvestuse eest.

§ 3. Kogudesse hankimine

(1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude

komplekteerimist ja töötlemist.

(2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 26

lõike 2 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 13 lõike 3 punktis 1

nimetatud riigieelarvelist toetust.

(3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka

iseseisvalt.

(4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve

kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste

vahelise lepingu alusel.

(5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste

alusel koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva

komplekteerimisega.

(6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma

kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest.

(7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või

ühishankena mitmele raamatukogule.

(8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja

andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid:

1) väljaande autor(id);

2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus;

2) köide;

3) standardnumber;

4) kirjastaja;

5) ilmumisaasta;

5) tarnija;

6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood;

7) eeldatav maksumus.

(9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude

andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta

raamatukogude kaupa.

(10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse

saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis.

(11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti

Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu

raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu.

§ 4. Kogudesse vastuvõtmine

(1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või

saatelehe) alusel.

(2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude

andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe

vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud

või vahetatud) väljaanded või esemed.

(3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed:

1) akti koostamise kuupäev;

2) akti koostaja nimi;

3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija;

4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus.

(4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse

keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse

saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed:

1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi;

2) hankeviis (ost, annetus vm);

3) eksemplaride arv kokku;

4) nimetuste arv kokku;

5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa;

6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa;

7) raamatueksemplaride arv keelte järgi;

8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi;

9) saatelehe koostamise kuupäev;

10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi;

11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise

kinnitus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas

väljaannete või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:

1) autor(id);

2) pealkiri;

3) UDK liik;

4) eksemplari hind koos käibemaksuga;

5) eksemplaride arv;

6) eksemplaride maksumus.

(6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon.

(8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid

täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis.

§ 5. Kogude arvestus

(1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes

tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab

inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu,

koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi.

(2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja

litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele

põhivarana.

(3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt,

laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu

üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid.

(4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride,

hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud

andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse.

(5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena.

(6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse

laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude

andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel

raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis.

(7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid)

säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad

andmed on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt.

§ 6. Arvestusüksused

(1) Kogu arvestusüksus on:

1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide,

eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud

väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist

ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena.

2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika).

3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt.

(2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised:

1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis

on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites).

Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult

eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue

nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta

jooksul saabunud nimetuste arv;

2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või

ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle

osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või

ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või

allalaadimiseks;

3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu;

4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja

intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või

andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse

igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese

kaudu;

5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid

v 14 ajakirjaköidet).

§ 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus

1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga

49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni

48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded,

normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud.

Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga

ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;

2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või

muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse

välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada

raamatutena.

Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste

seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised

teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp.

ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste

kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub

vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte.

ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis

numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;

3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse

nimetusi ja aastakomplekte;

4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata

ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu

kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;

audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb

kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail.

Audio- ehk heliraamatud on raamatud;

visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto;

kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis;

5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud

(nt pisitrükis). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;

6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või

digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul

väljaanne on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid, e-

patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt

aruandeid, kaardi- ja noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu

andmebaasid ega e-jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse;

7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on

ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi

ja digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute

litsentse ja nimetusi;

8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu

kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid,

kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja

võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi;

9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga

varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm)

kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel

arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse;

10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e-luger, spordivahend,

muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare.

§ 8. Kogudest kustutamine

(1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed

kustutatakse kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud,

lagunenud vm) järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri,

mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja

esemete info säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse

kehtestatud korrale.

(2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) koostamise kuupäev;

2) väljaannete või esemete kogumaksumus;

3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi;

4) kustutamise põhjus;

5) koostaja nimi ja allkiri.

(3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:

1) autor(id);

2) pealkiri;

3) ilmumisaasta;

4) liik;

5) vöötkoodi- või inventarinumber;

6) keel;

7) hind.

(4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:

1) pealkiri;

3) soetamise aasta;

4) vöötkoodi- või inventarinumber;

6) hind.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude

andmebaasis olevate andmete väljavõttena.

(6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete

ja esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse

kustutus- ja vastuvõtuakt.

(7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata.

(8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse

andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt.

Inventarinumber märgitakse kustutatuks.

(9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või

müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada

väljaannete ja esemete taaskasutust.

§ 9. Inventuur

(1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse

raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja

vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus

võib nõuda inventuuri igal ajal.

(2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud

korras.

(3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja

esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad

väljaanded ja esemed.

(4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete

nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus.

(5) Inventuuriaktis on järgmised andmed:

1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad;

2) inventuuri läbiviimise aeg;

3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi

punktis 3;

4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;

5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;

6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;

7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa;

8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi;

9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi;

10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud;

11) inventuuriakti koostamise kuupäev;

12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad.

(6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise

otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise

korrale.

§ 10. Kataloogimine ja töötlemine

(1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja

kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning

tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka

esemete kohta.

(2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest

(ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21

kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada

raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet.

Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje.

(3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed

peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale

kättesaadavad.

(4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles

leitavad UDC Summary veebilehel (https://udcsummary.info). Muusikaväljaannete erilaadide

(noodid, auvised) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada

ka teisi liigitussüsteeme.

(5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS”

alusel.

(6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja

inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit.

Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka

raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID).

(7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse

raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik.

Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms

trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel

ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi

etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse.

Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste

kavad jms).

(8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt:

1) autori;

2) pealkirja;

3) ilmumisaasta;

4) laadi;

4) liigi (UDK);

5) märksõna;

6) vöötkoodi/kohaviida;

7) standardnumbri;

8) keele;

9) sarja pealkirja järgi.

(9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt:

1) pealkirja;

3) ilmumisaasta;

4) laadi;

4) liigi (UDK);

5) märksõna;

6) ligipääsuõiguse;

7) keele järgi.

(10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt:

1) pealkirja;

2) laadi;

3) märksõna;

4) vöötkoodi/kohaviida järgi.

(11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi

(nt vanusepiirang).

§ 11. Raamatukogu teenuste kasutamine

(1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning

kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise

eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale

teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel.

(2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus

ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele

üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused

on tasuta.

(3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu

võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid.

(4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa

materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri

väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla

tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse

igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist.

(5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele

sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug-

ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute

sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid,

ristkasutuse võimalusi.

§ 12. Lugejate registreerimine ja arvestus

(1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti

alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise

eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema

seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut.

(2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka

iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu.

(3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav

dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID

kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode.

(4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja,

tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste

kasutamist.

1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema

kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka

raamatukogu veebilehel.

(5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja

tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise

kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades

dokumendi.

1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu

kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile.

(6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje.

Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse

vajadus.

Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja

isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku

esindaja isikuandmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;

3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed; 4) lisa-postiaadress;

5) telefoninumber;

6) elektronposti aadress;

7) koduteeninduse vajadus;

8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule.

(7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid.

(8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime,

elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest.

(9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse

(sh kojulaenutamine) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart, juhiluba

või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi.

(10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks.

Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides

lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu

kasutamise õigust ühe aasta võrra.

(11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete

õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel.

(12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi.

Lugejarühmad on:

1) täiskasvanud;

2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud);

3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud);

4) vanemaealised (üle 65-aastased)

Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed:

1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane;

2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane;

3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane;

4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane;

5) üliõpilane.

(13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades,

teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures

registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord.

(14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu

kohapeal raamatukogus.

(15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja

täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,

kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje

kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui

lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku

esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste

täitmiseni või nõude aegumiseni.

§ 13. Kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus

(1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel

raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab

saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata.

(2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel.

(3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid

reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat

tagastustähtaega.

(4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel

väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud

arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine

loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi.

(5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud

eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes

märgitakse või kustuvad laenutuse andmed.

(6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad

kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks. Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja

täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse

raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste, e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei

köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse

laenutuseks üksiknumbri laenutus.

(7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e-lugeri puhul

arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust.

(8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud

laenutused.

(9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana.

(10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel

kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad.

(11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata

sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja

koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine

ja oma töötajate liikumine tuleb välistada.

(12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja

külastusi nagu paikses raamatukogus.

§ 14. Elektroonilised teenused

Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku

serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse

näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist.

§ 15. Raamatukogudevaheline laenutus

(1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil

teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused

määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku

omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud

tingimustele. Kulud tasub saatjale telliv raamatukogu.

(2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist

ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks

arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku

omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist.

Struktuuriüksustevahelist laenutust arvestatakse eraldi.

(3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud

väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul.

§ 16. Infoteenindus

(1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate

(trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste

andmekogud) tundmist ja kasutamist.

(2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e-

posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas

kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem

aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline

teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks,

nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata

leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt.

(4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi.

§ 17. Raamatukogu arhiiv

(1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente.

(2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel

kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529)

tunnistatakse kehtetuks.

Kavand 3

Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 lõike 4 ja Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse § 72 lõike 4 alusel.

§ 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja

dokumendid.

(1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja

dokumendina anda:

1) registreerida raamatukogu lugejaks;

2) kustutada lugeja isikuandmed;

3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse

lõppemisel;

4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu

teenuse kättesaadavaks tegemise;

5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest;

6) määrata lugejale viivise määra;

7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks;

8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja;

9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga;

10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse.

§ 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse

esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu

lugejaks saamise võimalusest.

§ 3. Rakendussäte

Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil.

Kavand 4

Raamatukogude andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõike 3 alusel.

1. Peatükk. Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimetus

§ 2. Andmekogu eesmärk

§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

§ 4. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ülesanded

§ 5. Andmekogu ülesehitus

§ 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse

2. Peatükk. Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine

§ 7. Andmekoguga liitumine

§ 8. Andmekogu kasutajaõigused

§ 9. Andmekogu kasutamise õiguste äravõtmine

3. Peatükk. Andmekogusse kantavad andmed, andmeandjad ja andmete esitamise kord

§ 10. Andmekogusse kantavad andmed

§ 11. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed

§ 12. Andmevahetus teiste andmekogudega

§ 13. Andmete esitamise kord

§ 14. Andmete õigsuse tagamine

§ 15. Ebaõigete andmete parandamine

4. Peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust

§ 16. Juurdepääs andmekogu andmetele

§ 17. Andmete väljastamine andmekogust

5. Peatükk. Andmekogu andmete säilitamise ja kustutamise kord

§ 18. Andmete säilitamine ja kustutamine

§ 19. Andmetöötluse logide säilitamine

6. Peatükk. Andmekogu järelevalve ja lõpetamine (muud andmekogu pidamiseks

vajalikud korraldusküsimused)

§ 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle

§ 21. Andmekogu likvideerimine

6. Peatükk. Rakendussäte

§ 22. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil.

„Raamatukogude andmekogu põhimäärus”

Lisa 1

Eesti Rahvusbibliograafai alamandmekogu pidamine

1. Peatükk. Alamandmekogu nimetus ja vastutav töötleja

2. Peatükk. Alamandmekogu pidamine

3. Peatükk. Alamandmekogusse kantavad andmed

4. Peatükk. Alamandmekogus andmete säilitamise ja kustutamise kord

5. Peatükk. Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused

Kavand 5

Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 75 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise

teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele.

(2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule.

(3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine.

Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende

kasutamise mahust.

(4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise

kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

2. peatükk

Raamatukogude andmekogu moodulid

§ 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu.

(1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised:

1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO);

2) raamatukogusüsteem;

3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO);

4) ….

3. peatükk

Raamatukogude andmekogu teenused

§ 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik

(1) Liitumisega seotud teenused on järgmised:

1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine;

2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine;

3) raamatukogu andmete korrastamine.

(2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised:

1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused

ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi);

2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi);

3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio- ja eksemplaride

kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest);

4) testkeskkondade kasutamise tasu;

5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed,

raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega).

(3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised:

1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine;

2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.

1

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus

ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega

rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning

asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja

kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti.

Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:

1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted;

2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded;

3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur;

4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist;

5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud

raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis;

6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad

teenuste kasutamist.

Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu

korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest

vajadustest.

Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka

haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate

mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine,

juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja

harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine

olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka

ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine.

Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt

korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt,

rändraamatukogu). Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse regulatsioon.

Olulise muudatusena nähakse ette riiklike haldusülesannete etapiviisiline volitamine RaRa-le.

Seni maakonnaraamatukogude täidetavad ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le, sealhulgas

rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine,

rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane

nõustamine ja koolituste koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning

riikliku toetuse eest väljaannete keskne hankimine. Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30.

juunini 2027. aastal kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise

ülesannete täitmist. Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust,

2

kättesaadavust ja muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete

korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel

keskenduda teenuste sisulisele arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu

võrgustiku tasandil.

Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab

kultuuriminister ning vastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM), RaRa ja

andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine

kohustuslik ning sellega seotud kulud katab KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele

andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ning piirmäärad. Ühise

andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel

tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis.

Samuti on tulevikus ühe andmekogu ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam.

ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, et tagada

tõhusam juhtimine uute ülesannete täitmisel.

Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja

koostööprogrammide algatamise funktsioon.

Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude

valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine.

Eelnõuga luuakse alus kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste läbiviimiseks. Kui

riigil on otsuse tegemiseks vajalikud andmed olemas, võimaldab automatiseeritud menetlus

teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta. Muudatus aitab vähendada kodanike

halduskoormust ning muudab raamatukoguteenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks.

Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja

suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana

lisanduvad talle uued ülesanded. Samal ajal väheneb töökoormus 15-s kohaliku omavalitsuse

rahvaraamatukogus seoses nimetatud ülesannete dubleerimise lõppemisega omavalitsuse

tasandil.

Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest

ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse

efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist raamatukogude teatud valdkondades (nt

kataloogimine, statistika kogumine, automaatsed toimingud).

Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele.

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osaliselt 2027. aasta 1. juulil.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunikud Karin Ligi (teenistussuhe peatunud), Külli Siim (teenistussuhe

3

lõppenud) ja Epp Hannus ([email protected], 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo OÜ ([email protected], 626 4284).

Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude

Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie

Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu

teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik

(kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse

lektor, Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu

direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu

– Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade

Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti

Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu

direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti

Rahvusraamatukogu peadirektor.

Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiits- ja

Digiministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,

Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri

Kantseleiga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Riigi Infosüsteemide Ametiga, Eesti

Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega,

maakonnaraamatukogudega, rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, mille punkt 08.01.06 on

sõnastatud järgmiselt: „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset

raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS) (RT I 1998,

103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS)

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2022, 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi

SäES) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1. Eelnõusse on kavandatud ka hiljem

(2027. aasta 1. juulil) jõustuvad muudatused 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvasse RaRS-i.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja

rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude

reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud

ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu

arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks.

RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre

(e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm.

4

rakendamine, väljaannete digimine), rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine,

riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi), teenuste

konsolideerimine (Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle

andmine RaRa-le) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine (rahvaraamatukogude

arendusüksuse loomine, raamatukogude andmekogu rakendamine).

Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti

olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure

näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)2 (edaspidi ka IKÜM) jõustumisega. Aastate

jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM) esitatud hulk seaduse muutmise

ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui

ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM-

i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös.

Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse

lisaks RaRa juhtimise korraldust ajakohastavaid ja muid tehnilist laadi muudatusi.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK

esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse

avaldamiseks 2020. aasta mais.3

VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat

kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud

muudatuste kaupa.

VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine

Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku

omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja

näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territooriumil

rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks

rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid

ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja

asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest.

VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine

Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri

(keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta

rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja

„rändraamatukogu“.

VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 3 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus.

5

Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi

haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa-

le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu.

VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine

Eelnõuga uuendatakserahvaraamatukogu juhi haridus- ja kutsenõudeid.

VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja

rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti

Rahvusraamatukogule

Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest

rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või

isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on

loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks.

VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia

arendamise eest keskse vastutaja määramine

Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja

arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks.

ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga.

VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga

Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga4 juba ellu viidud.

Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused

kooli- ja teadusraamatukogude vaatest), Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses

autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks)

ning Rahandusministeerium (tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike

ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise

kohta). Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta,

Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium

vaikimisi.

Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse:

- Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle

haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna

kohta);

- Eesti Linnade ja Valdade Liit (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve

tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude

võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise

kohta);

- Eesti Pimedate Liit (tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks

olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga);

- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi

kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arendusüksusega ja ühtse raamatukogutarkvaraga);

4 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus 559 SE.

6

- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (märkused rahvaraamatukogude üle

haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta);

- Eesti Rahvusraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti

Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Harjumaa Omavalitsuste Liit (tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti

Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja

rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s

esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta);

- Põlva Keskraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Tallinna Keskraamatukogu (märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude,

rahvaraamatukogude arendusüksuse, rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise

võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise,

rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu

rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel);

- Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise

ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse

raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arendusüksuse, rahvaraamatukogu struktuuri

ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta);

- Viljandimaa Omavalitsuste Liit (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise

korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva

RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes

rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist.

Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks

rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude

valdkonda panustavad.

Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi.

Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks

lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja

ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on

haldusmenetlus HMS-i tähenduses.

Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja

kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid.

7

Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja

haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või

kultuuripärandiasutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka

haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti

Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused

hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid

on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja

Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma

majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua

igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka

rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis5 märgitakse, et

rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning

nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse

omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud

korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil

taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna

eriseadusest ei tulene teisiti).6

Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba

ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada

lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja

enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS-

iga on lisandunud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning

kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute

eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba

praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja

tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja laiemalt mõtestatud rolli.

2018. aastal oli noorte teadmiste ja oskuste uuringu PISA (Programme for International Student

Assessment)7 põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi

saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid

kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest

Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse

raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas

oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus.8 Rahvusvahelise

täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult

Competencies)9 tulemustest ilmneb, et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte

lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini

kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse

väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus.10 Kuigi kumbki uuring ei

hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka

5 IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest. 6 Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitus- või tegevusluba. 7 Haridus- ja Teadusministeerium. PISA. 8 Haridus- ja Noorteamet. PISA 2018 Eesti tulemused. 9 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC. 10 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC aruanded.

8

neil. Ilma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus

mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust.

Aidates edendada info- ja digipädevust, panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse.

Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle

võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate

ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.11 Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes

digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine

peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest

maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi.12 Eesti inimarengu 2023. aasta aruandes tuuakse

välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist

rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse, et end

digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. Vanemate

täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte

võimaluste puudumine. Inimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste

juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste

muutustega.13 Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset

digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused

on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud.14

Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva

arengu toetamine. Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste

jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid

omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime.15

Rahvaraamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud

juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad,

sporditarbed jms).

Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel.

Nagu juba eespool märgitud, on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis

on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud

pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel, aga ka võimalusi (olgu

siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates

seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust.

Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast

RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud uutest rahvaraamatukogu põhieesmärkidest.

Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest16 ja arvestatud

Rahvaraamatukogude Nõukogu ning IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti17

soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu uutele eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud

11 Vikipeedia. Digilõhe. 12 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 13 Eesti inimarengu aruanne 2023. 14 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 15 Technopolis Group ja Ernst & Young Baltic AS. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus-

ja õigusruumis. Lõpparuanne. 16 Laki yleisistä kirjastoista. 17 IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest. https://repository.ifla.org/server/api/core/bitstreams/c8ec7b1e-

d40f-45c2-ab03-ac039b90f3d2/content

9

ülesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus

pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele,

mis toetavad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda.

Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete

kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine on sarnases

sõnastuses olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus

läbivalt kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu

ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes

õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete

seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Lisaks on kõnealuse ülesande puhul

uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad

rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude

väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja

pillideni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on täpsustatud, et

rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest (nt Eesti Filmi Andmebaas,

DIGAR). Reeglina soovitakse raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele

andmebaasidele, mis on tavakasutajatele tasulised (nt Naxos Music Library). Arvestades aga

asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb rahvaraamatukogudele kulu, ei saa

eeldada, et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil juurdepääsu mistahes andmebaasile.

Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest

lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev

uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud

kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide

vajadustele.

Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele

ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on

rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 21), samuti on see

sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi

RTS) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi

Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele

juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste

taotlemine jms). Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse

ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku, et võimaldada inimestel kasutada riigi- ja kohaliku

omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on

täpsustatud eelnõu § 17 lõikes 2.

Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte

lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu

sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri.

Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms.

Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine.

Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks

sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele

avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist

näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas.

Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös

10

Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi

nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile

eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas.

Kuues põhiülesanne on elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude

harivate tegevuste korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu

defineerimisega kultuuri- ja haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga

toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii

raamatukogutunde lasteaedadele ja koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele.

Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi

arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning

täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole

nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda

koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt

(näiteks tegutseb ka postipunktina).

Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund.

Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus.

Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse

struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest

tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms). Kavandatav muudatus tagab

suurema paindlikkuse KOV-i korralduses. Näiteks Alutaguse Huvikeskus on Alutaguse

Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade,

seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud

rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded, tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevuse

juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht.

Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu

personaliga.

Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 621 lõikes 1 nimetatud

ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule.

Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine

ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal.

Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahvaraamatukogude

maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et näiteks kümne aasta pärast võib

tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti Raamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide

rahvaraamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik

rahvaraamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimaldab ka

lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi

töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule. Koostööorgan on moodustatud

näiteks piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesannete täitmiseks. Põhjalikumalt on kohaliku

omavalitsuse õigust moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi käsitletud

veebiväljaande Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne18 peatüki XIV

paragrahvis 159.

18 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3644

11

Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist, teistest

õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO

rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest).

2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine

Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse

lõpetamisega seonduv, mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi

(kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12).

Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise

otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is.

Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu

RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad arvestusega, et ükski paikkond ei jääks

rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid

ligipääsetavad. Käesolevas kontekstis mõistetakse paikkonna all kohaliku omavalitsuse

territooriumil täpselt piiritlemata maa-ala, mille elanikke haruraamatukogu ennekõike

teenindab. Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14 lõige 1 näeb ette, et KOV

määrab rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski paikkond ei jääks

raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud

struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste ligipääsetavuse

nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja haruraamatukogusid.

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on

tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus

laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma

kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.

Ligipääsetavus on elukaarest lähtuv, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel

ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on

eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.19

„Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud

sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest,

võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut.20

Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad

ligipääsetavuse nõuded21, kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses

väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse.

Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel

juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised

19 Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühm. 20 Kultuuriministeerium. Kultuuri arengukava 2021–2030. 21 Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusest nr 14 „Nõuded liikumis-,

nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“, ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele“, avaliku teabe seadusest (§ 32) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a

määrusest nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord“. Ligipääsetavusnõuete kohta saab rohkem teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt

ning kultuuri ja spordi ligipääsetavuse osas ka Kultuuriministeeriumi veebilehelt.

12

rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtivas RaRS § 4 lõikes 2), siis eelnõuga

muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole

enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti

haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks

märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt

tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna

asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadusi. Kuna konkreetseid numbrilisi

näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle

tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu

teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike

elanike vajaduste hindamisel tuleb seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid,

ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleb elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid

otsustusprotsessi kaasata.

Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest

lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega võib määrusega seada näiteks tingimuse,

millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is rahvaraamatukogu

struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud lahendusele). Kõnealuse

volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte.

Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu

loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama

rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab minister täpsemate tingimuste seadmisega

sekkuda.

Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i

autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kohaselt võib seaduse alusel

kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid.22 Käesoleval juhul

oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu

küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus

kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski

seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava

regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule

oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse

piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida

enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende

rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab

seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi.

Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid

piiranguid.23 Kõnealune volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et

rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad.

Seejuures on ministri õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt piiratud

RaRS-i kavandatud näitajate (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja

asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm

vastab seega PS-ile.

22 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 3. 23 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 4.

13

Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle

ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud

kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja

haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus

KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii

eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel

on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi

saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste

ring, mille kohta tuleb teave esitada, on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse

keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate

struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega.

Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi

lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja

ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta,

arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja

asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused). Seega tuleb kirjeldada, kuidas on KOV kõiki

asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada24

ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse

ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle

rahvaraamatukogu paikkondliku teeninduse või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud

teave on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et

hinnata rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel

asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele.

Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse,

kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused

otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada

valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule,

ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud

üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on

valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada.

Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus

kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste

(rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine) ettevalmistamisse

kohalikud elanikud. Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et

rahvaraamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele. Seaduses ei täpsustata,

kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukonnad saaksid kaasa rääkida ja edastada

paikkonna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused. Näiteks võib kaaluda

avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või

digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. Tagada tuleks

kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatus, mis

kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja

asjakohasuse igas paikkonnas.

24 Rahvaraamatukogu asutamine ja tegevuse lõpetamine on tulevikus (pärast eelnõu seadusena jõustumisele

järgnevat rahvaraamatukogude võrgu korrastamist) eeldatavasti pigem harvad juhud, kuna igas KOV-is peab

eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt olema ainult üks rahvaraamatukogu ja muudatused saavad edaspidi toimuda

struktuuriüksuste tasandil.

14

Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi.

Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb

keskraamatukogust ja vajadusel haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on

haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv keskne raamatukogu või üksus.

Keskraamatukoguna käsitletakse ka administratiivüksust, kuhu on koondatud tsentraliseeritud

juhtimis- ja tugifunktsioonid. Keskraamatukogu nimetus ei pea asutuse ametlikus nimes

kajastuma, kuid kasutajale peab olema arusaadav, kus asub rahvaraamatukogu juhtiv

administratiivüksus. Ka haruraamatukogu nimetus ei pea kajastuma raamatukogu nimes. KOV-

il on erandjuhul võimalus pidada ka üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu, kuid sellise

rahvaraamatukogu loomise vajaduse otsustamisel tuleb lähtuda eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud

näitajatest. Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja 6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude

võrgu korraldamise praktika juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva

asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on

struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66

KOV-is25 (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel

eraldiseisvate asutustena). See on eelistatud lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina

kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks

kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist. Suurema rahvaraamatukogu koosseisus

saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka omavahel jagada.

Mis puudutab KOV-idele kohalduvat erandjuhtu (võimalus pidada üht haruraamatukogudeta

rahvaraamatukogu), siis siin on silmas peetud ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi

valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse

korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada.

Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt,

millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme

struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht,

laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht).

Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude

üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete

(rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine

infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu

tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituste

korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtivas RaRS § 5

lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam eraldi sätestatud keskraamatukogu ülesanne

teatmebibliograafilise töö korraldamine. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see on sätestatud juba

rahvaraamatukogu põhieesmärkides.

Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näeb kõnealune lõige

ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt

osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. Teeninduspunkt pole

rahvaraamatukogu struktuuriüksus, vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenuse

25 Raamatukogude statistika. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-

statistika/statistika/.

15

osutamiseks. Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu

teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab

selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk

hüpikraamatukogu, mida rahvaraamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, -

tänavatel, messidel ja laatadel.

Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et

paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt kättesaadavad,

võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus.

Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss.

Eelnõu § 6 – sätestatakse raamatukogu andmekogu kasutamine rahvaraamatukogudes.

Käesoleval ajal kasutavad rahvaraamatukogud ja teiste asutuste raamatukogud, sh

kooliraamatukogud erinevaid raamatukogusüsteeme ning katavad nende kasutamise kulud oma

eelarvest.

Eelnõu eesmärgiks on rahvaraamatukogudes üleriigiliselt ühe andmekogu kasutuselevõtmine.

Samas luuakse eeldused ka teistele raamatukogutüüpidele (rahvus-, kooli-, teadus- ja

erialaraamatukogud) raamatukogude andmekoguga liitumiseks. Kultuuriministeeriumi ega

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala teiste asutuste raamatukogude (näiteks muuseumid,

ülikoolid, koolid) andmekoguga liitumine ega selle kasutamine ei ole kohustuslik ja selle

kasutamise kulude hüvitamiseks ei eraldata riigieelarvest täiendavaid vahendeid.

Raamatukogude andmekogu projekti käivitamisele eelneval ja projekti perioodil on kõigil

raamatukogudel võimalik andmed migreerida tasuta, sellest teavitab RaRa kõiki asutuste, sh

koolide raamatukogude pidajaid raamatukogu andmete tasuta migreerimise ja liitumiseks

ettevalmistuse võimalusest. Pärast projekti migratsioonitegevuste lõppemist muutub andmete

migreerimine tasuliseks teenuseks.

Andmekogu kasutamine on asutuste raamatukogudele (v.a kohalike omavalitsuste

rahvaraamatukogud) kulupõhise tasu alusel. Rahvaraamatukogude osas katab

rahvaraamatukogude andmekogu kasutamise kulud Kultuuriministeerium.

Lõike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest tulenevate

ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude

andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat

raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste

kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude

(ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga

seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures.

Lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule

kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku võetud sama paragrahvi

eelmise lõike selgituses.

Lõike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine

rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise

rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse

iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks

andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate

raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7

16

„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud“).

Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga

seotud regulatsiooni.

Lõikesse 1, mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga

(kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb

põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste

(keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest

ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks

rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline

haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib). Põhimäärus kehtestatakse

kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras.

Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või

linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna

arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama

tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu

arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukavas või selleks eraldi arengukava

koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse kogukonna

vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest toetusmeetmetest26

rahastuse taotlemisel, tagades, et investeeringud põhinevad selgelt kavandatud eesmärkidel ja

pikaajalisel strateegial.

Lõige 3 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) määrusega kehtestada rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja.

Volitusnormi sõnastust on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud,

määratlemaks seaduses selgelt piirid, millises ulatuses minister rahvaraamatukogu

töökorraldust võib reguleerida. Seejuures on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a

määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse rakendusakti

kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).

Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega

seonduvat.

Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või

haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. Loobutud on sõna

„direktor“ kasutamisest, vältimaks arusaama, et seadus kohustab kasutama direktori

ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu

kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul

haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on

määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu

kui terviku juhile.

26 Vt näiteks kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 3 punkti 2.

17

Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi

korraldamist. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus

(kehtiva seaduse säte § 7 lõige 2).

Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) jääb regulatsioon sisuliselt samaks,

kuid on täpsustatud, et rahvaraamatukogu juhiga võib vallavanema või linnapea asemel

töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike

suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli delegeeritud mõne ametiasutuse juhile.

Juhi ametikoha vabanemisel peab KOV langetama otsuse uue töölepingu sõlmimise tingimuste

kohta, sealhulgas rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisuse osas. Ka kehtiva RaRS-i

kohaselt võib juhiga sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu. Vaatamata seaduse sõnastuses

esmalt nimetatud ja ette nähtud võimalusele sõlmida tähtajaline leping, ei ole enamik

omavalitsusi tähtajalise töölepingu võimalust rakendanud. Arvesse võtmata on jäänud asjaolu,

et haldusreformi järgselt on tänaseks suuremates omavalitsustes näiteks üheksa iseseisva

rahvaraamatukogu asemele, kus igas töötas direktor (kes oli sageli ka raamatukoguhoidja),

moodustatud üks, kogu omavalitsuse elanikkonda teenindav ja keskselt juhitud

rahvaraamatukogu.

Sarnaselt kohaliku omavalitsuse juhtidega teenindab ka rahvaraamatukogu juht kogu

omavalitsuse territooriumi elanikkonda. Seetõttu võiksid kohalikud omavalitsused varasemast

enam kaaluda tähtajalise töölepingu vajalikkust, kuna see aitab tagada kõrge juhtimiskvaliteedi

ja edendada valdkonnasiseseid karjäärivõimalusi. Tähtajaline tööleping võimaldab KOV-il

analüüsida perioodiliselt rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud

eesmärkide saavutamist, samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Tähtajalise töölepingu

mõjul oleks rahvaraamatukogu juhi töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel

vähemalt iga viie aasta tagant.

Lõige 4 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka

kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta

rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku.

Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema

teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust

ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 7 selgitust).

Lõikes 5 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste

kõrgharidust ehk erialast kõrgharidust, peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav

raamatukoguhoidja kutse või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse

õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5.

Selles on ajakohastatud vaid kutse osa. Juhi kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites

“Raamatukoguhoidja, tase 7”27 ja “Raamatukoguhoidja, tase 8”28, millele viidatakse eelnõus

sõnastuses „juhile vastav raamatukoguhoidja kutse“. Punkti 2 näol on tegemist aga uue

lahendusega, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja

puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast

kõrgharidust või nõutavat kutset nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas

seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum, võimaldades

27 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 7. 28 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 8.

18

vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina

tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda.

Lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui

rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse,

kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutse nominaalse õppeaja

jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks

aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse

omandamise nominaalset õppeaega. Töölepingu tähtajalisus on siin õigustatud asjaoluga, et

rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased teadmised ja vajadusega tagada

nende omandamine mõistliku aja jooksul. Vajaliku kõrghariduse või kutse omandamisel

sõlmitakse juhiga uus tööleping § 8 lõikes 3 sätestatud korras avalikku konkurssi korraldamata.

Lõige 7 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800

elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse

madalaim ehk kehtiva kutsestandardi alusel kuues tase29. Seega ei pea väikse elanike arvuga

KOV-ide rahvaraamatukogude juhtidel olema küll kõrgharidust30 ega tule erialase kõrghariduse

või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga

töölepingut, kuid neil peab siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase.

Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu vallale ja Vormsi

vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning see

on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii

töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest

tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida.

Alljärgnevalt esitatakse proportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava

kutsenõude muudatuse kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase

reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja

selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega.

Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette

paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase

kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos juhile vastava

raamatukoguhoidja kutsega või valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse

õppeaja jooksul. Sellisel juhul sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks.

Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu-

ja infoteenuste kvaliteetne korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi

kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab

tagada avaliku teenuse kvaliteedi.

Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevustega seotud oskusi ega teadmisi

raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel.

Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust

tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab

piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust.

29 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 6. 30 Kutsestandardi kirjelduses on küll märgitud, et 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, aga see ei ole

kutse taotlemisel nõutav, vaid soovituslik.

19

Muudatus võib mõjutada 79 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024.

aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades

kehtiva RaRS-iga juhile sätestatud nõudeid, mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö

käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise

raamatukogusüsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu

põhiülesannete korraldamiseks. Erialased teadmised on vajalikud uute teenusmudelite

väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks, et vähendada regionaalseid, infotehnoloogilisi

ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel, et suurendada juurdepääsu

raamatukogude teenustele.31

Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed

kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse

puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt

paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel.

Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu

ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid

seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega.

Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega.

Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab

muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon

omandada. Piirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi

kvalifikatsiooni omandamisel.

Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust,

säilitades erialaselt pädeva juhtimise ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude. See avab

tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus või juhile vastav raamatukoguhoidja kutse,

tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb erialane

juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul.

Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav

muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui

kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava

kvalifikatsioonitaseme.

Lõike 8 kohaselt reguleeritakse eelnõus ka pädev asutus, kes võrdleb taotleja välisriigi

kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja

otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat, mida

kehtivas RaRS-is tehtud ei ole.

Lõige 1 näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid

(rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus või

31 Kultuuri arengukava 2021-2030. Lisa 5. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Lisa%205.pdf

20

raamatukoguhoidja kutse. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste kõrge kvaliteedi

tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste alasele

haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja elektroonilistele

avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning digipädevusealaseks

juhendamiseks) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus. Samuti ei nõuta kõrghariduse

olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks raamatukoguhoidjate kutsekoolituse

läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid

ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid).

Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid

raamatukoguhoidjaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on

valmisolek vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandada. Arvestades

asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik

piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja

kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab

vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama.

Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja

kompetentsita või raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise

töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg.

Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.

Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib vajalike teadmiste omandamisega mitte

viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi.

Alljärgnevalt esitatakse proportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukoguhoidja haridus- ja

kutsenõuete kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise

proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle

rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega.

Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse

osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega

inimesed) vajadustele. Raamatukoguhoidjatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi

edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel.

IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu

ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast

haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on

oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel.

2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku

1302 raamatukoguhoidjat. Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 79 kohalikus

omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad

rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale.

Suur hulk raamatukoguhoidjaid täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu

põhiülesandeid:

1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete

kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;

21

2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja

haldamine;

3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;

4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate

tegevuste korraldamine;

5) info- ja digipädevusealane juhendamine;

6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.

Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes.

Kehtivas seaduses ei ole raamatukoguhoidjatele haridus- ega kutse nõuet. Praktikas võib see

ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on vajalikud teadmised ja

oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri sihtrühmadele.

Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse, aitab tagada, et

raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada erinevaid

sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi. Eesmärk ei ole

kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat

õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust.

Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile raamatukoguhoidjatele, kes täidavad

rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat

haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik.

Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei

piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna

kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside

omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on

valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule.

Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad

töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust

või kutset või asub seda omandama. See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958,

mille kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude

kehtestamine ei välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama,

kindlustades samas, et teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb.

Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida,

võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel

juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada

tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede

võrreldes kohese ja jäiga nõudega.

Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei

nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või

keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon

võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub

tähtajatuks kutse omandamisel.

22

Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja

usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö

kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus-

või kutse nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist. Muudatus on

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli haridus- ja

kultuuriasutusena üle Eesti.

Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga

seonduvat.

Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas

RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu

liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad.

Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks

ühisasutuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on

rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse

moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 623 lõikes 1

nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse

koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole

tarvis.

Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad

raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude

Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude

Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning

kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu.

Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis.

Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja

raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab

raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni

Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest.

Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav

minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös

osalemise eest maksta tasu.

Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu

suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s

19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 75 Muinsuskaitse

Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt

reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude

Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta

endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu

töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste

kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta

võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmetel järjepidevamalt

23

panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks, sisendi kogumiseks ning

tegevuste elluviimiseks.

Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas. Tegemist on

rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni

täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded

raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on

kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada.

Lõikes 1 sätestatakse Kultuuriministeeriumi ülesanne tagada rahvaraamatukogude kaudu Eesti

väljaannete kättesaadavus infosüsteemis. Riik korraldab selleks vajaliku infosüsteemi

kasutusele võtmise. Kulude katmisega võimaldab KuM omavalitsuste rahvaraamatukogudel

täita oma ülesandeid elektrooniliselt, mis tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavuse üle riigi.

Lõige 2 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi

haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja

arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3)

rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes

ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) käesoleva

seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete

keskne hankimine.

Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja

töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude

andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse

korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate

täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine.

Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded

jäävad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa

komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel

kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid

enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu

ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku

ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist.

Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul

RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril (vt ERRS § 41 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud

teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik

rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist.

Lõikega 3 lisatakse RaRS-i viide, et lõikes 2 nimetatud RaRa riigi haldusülesannete täitmisega

seonduv sätestatakse ERRS-is. Kõnealused ülesannetega seotud sätted lisatakse eelnõu § 29

punktiga 9 ERRS-i § 41.

Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse

koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-

24

le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitusi). Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon

on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline lisada viide ka just

rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i.

Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine

ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS

§-ga 9.

Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude

finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna

kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka

muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad.

Nendeks asutusteks võivad olla näiteks Eesti Rahvusraamatukogu või raamatukogude

andmekogu arendajad.

Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas

seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb

rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised

teenused, on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et

rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt

(näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei

ole alati tema põhitegevusega seotud.

Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt:

1) töötajate töötasud;

2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;

3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid,

sisustuse ja majandamiskulud.

Lõige kattub sisuliselt seni RaRS § 10 lõikes 2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud

muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks

tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam, kui seadusega nõutud. Punktist 1 on ära jäetud

viide maakonnaraamatukoguks olevata rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudele ja

ülalpidamise kuludele, mis kaetakse riigieelarvest ja sätestatakse eelnõu § 26 lõikega 3. Punktis

2 on väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus

läbivalt), kuna esemete laenutamine on rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika.

Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse:

1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;

2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd,

raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste

teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele,

lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele

suunatud tegevusi;

3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt.

Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3.

25

Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on

lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute

väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on

siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat

valikut kvaliteetseid väljaandeid.

Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2, kuid selles

on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste

taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 9 kavandatud

volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)

määruses.

Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud

(nimetatud lõike järgmised punktid): 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu

nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse

loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude

töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 26 lõikes 3 ehk need kulud

kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse

loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001.

aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist

rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma

toime kaotanud.

Kavandatavasse punkti 3 lisatakse riigieelarvest finantseeritava kuluna raamatukogude

andmekogu kasutamine omavalitsuse rahvaraamatukogudes. Eelnõu § 6 näeb ette, et

rahvaraamatukogudes raamatukogude andmekogu kasutatakse ülesannete elektrooniliseks

täitmiseks, sellega liitumine on kohustuslik ja rahvaraamatukogule tasuta.

Lõike 4 kohaselt hüvitab KuM RaRa-le rahvaraamatukogude andmekoguga kasutamise kulud

riigieelarvest, lähtudes kultuuriministri määrusega kehtestatud raamatukogu andmekogu

liitumise ja kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alustest ning piirmäärast. Määrus

kehtestatakse eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatava § 75 lõike 2 alusel.

Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas

tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav

minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa-

le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet KuM.

Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks

olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel

valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM

seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna

toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile

ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste

sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus

toetust taotleda.

KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse

määramisega seonduva haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13

lõikega 6. Eesti Rahvusraamatukogul ei ole õigust ise otsustada, mis toetusi

26

rahvaraamatukogudele või muudele asutustele määrata, vaid tegemist on toetuse andmise

elluviimisega seonduvate ülesannetega ministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste alusel.

Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise

isiku volitada haldusülesannet täitma, kui:

1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud,

arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks,

võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi;

2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti;

3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi,

kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.

Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid

asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti

Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent

ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga

asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda

hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud

töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad

raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja

kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse

taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi,

raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused.

Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule

arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse

arendamise kõrge tase.

Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult

põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot

aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu

sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning väiksemaid arendustegevusi. RaRa-

l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude nõustamisel

ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada olemasolevaid

ressursse efektiivsemalt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise planeerimise rolli, mis

vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda poliitikakujundamisele.

Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on

detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.

Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5

lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab

raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi.

RaRa-l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva asutusena ning tihe koostöö

valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka

arenevad. Eelnevast tulenevalt, sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise

haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti, sest

kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi.

27

Kui KuM asemel asub haldusülesannet täitma RaRa, siis taotlusvooru menetlemine toimub

jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis32, mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse

ning tagab andmete analüüsimise võimalused.

KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused

haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid,

tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus,

järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades

vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud

ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM täidetava ülesande üle järelevalve

(eelnõu § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kvaliteedi

halvenemise. KuM säilitab seega strateegilise juhtimise ja sisulise järelevalve.

Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes

haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei

muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu

taotlusvoorule, selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. Haldusülesannete

RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku

juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis

toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist.

Haldusülesande volitamine RaRa-le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe

pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas

kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning

nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust.

Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid

ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. Eelnõu § 13

lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib

kultuuriminister eelnõu § 13 lõike 6 kohaselt halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 2027.

aasta 1. jaanuarist. Halduslepinguga saadud volituse alusel määrab RaRa toetusi

kultuuriministri määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustel ja korras (§ 13 lg 9 ).

Näiteks taotlusvooru “Raamatukogude arendusprojektid” aluseks oleva määruse annab

kultuuriminister, seades toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused

ja korra.

Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse

ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande

täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise

järjepidevuse tagamise abinõuga.

Lõikes 8 on sätestatud juhud, mil toetuse andmisel (§ 13 lg 6), näiteks taotlusvooru kaudu, võib

toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda kui ilmneb, et toetuse saaja:

1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

32 Toetuste Menetlemise Infosüsteem. https://toetused.kul.ee/et/login

28

Lõige 9 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude

valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse

ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra ning

toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja korra.

Sarnase sisuga määrus33 on kehtiva RaRS § 10 lõike 4 alusel kehtestatuna olemas ka praegu,

kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile

määruse kehtestamiseks senisest selgemad raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka

rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevad muud asutused ja isikud.

3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused

Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi.

Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased,

sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja

laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on

sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased

ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd

rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust,

välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta

eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et

rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid

käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2

punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas

seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine

on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või

spordivahenditega.

Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid

tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab

suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise täiendusena on lisatud sõna „esemeid“.

Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure

kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu

soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne

hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega

seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja

säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras.

Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei

käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise

säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud

tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos

võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande

pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule

33 Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude

jaotamise kord“.

29

väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete

pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus,

RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Säilitamiseks hoiule võtmise tingimused tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava

raamatukoguga eraldi kokku leppida.

Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest

(ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne) RaRa-d, kes teostab vajadusel ERRS § 4 lõike

1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.

Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksemplari tõttu,

vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded

saaksid registreeritud Eesti rahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede

jaoks nõuetekohaselt säilitatud.

Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused.

Lõike 1 kohaselt on lugeja, käesoleva seaduse tähenduses, rahvaraamatukogu teenuste

registreeritud kasutaja, kellel on õigus kasutada nii .isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma

isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid. Sama definitsioon on kehtivas RaRS § 151 lõikes 1.

Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist

(näiteks kojulaenutus, litsentsiandmebaaside kasutamine) kui ka ilma isikutuvastuseta

osutatavaid teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine).

Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus käesoleva seaduse tähenduses.

Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja kellel on tagatud juurdepääs

teenustele, mis ei eelda isikutuvastust. Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu üksnes

isikustamata teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i

lisamisega rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile.

Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda

täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahvaraamatukogudele

müüdavate andmebaaside litsentside hind.

Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogus.

Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21

lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete

kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld

rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1.

Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest

teises KOV-is.

Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate

vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema

aga võimalikult laiale sihtrühmale kättesaadavad, sealhulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8-

tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele,

ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre, tuleb sellega

kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele, et KOV-id kavandaksid

30

rahvaraamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja

vajadustele.

Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu lugejatele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole

võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on

kehtiv RaRS § 15 lõige 6.

Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib

rahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu

ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata

rahvaraamatukogule juurdepääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb juurdepääs

taastada viivitamatult pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu

piiramisel võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.

Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus

korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS §

5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele34, keskkonnale või

sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo35 toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS

§ 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure

väärtusega varalisele hüvele36, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15.

peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud

süüteod) sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu

lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks

oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida.

Selliste olukordadena võivad muu hulgas kõne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud

(üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb RTS § 7 lõike 2 kohaselt tagada

juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16

lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning

võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil

(näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimaluse ajutises teeninduspunktis).

Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat.

Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete

kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele

teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta.

Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab

KOV. Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid

ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei

tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama

paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel

on ligipääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast.

34 Olulise väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 1 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus

kümnekordselt. 35 Karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuritegu või 22. peatükis

(üldohtlikud süüteod) sätestatud kuritegu. 36 Suure väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt.

31

Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud

teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse

soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada

isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele

juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel

teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 21. Võrreldes

kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise

kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel

juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid.

Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause.

Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle

asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu

soovib. Raamatukogutöötaja aitab ennekõike vajalike veebilehtede ja muude kontaktandmete

leidmisel.

Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 22. Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE)37, et selles sisalduks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi

2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175,

27.06.2013, lk 1–8)38 nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja

muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või

mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teha. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti,

ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019,

avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83)39.

Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes

puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud,

et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist, kuid väljaannete

tellimine kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu piires on tasuta. Raamatukogudevaheline

laenutus on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Väljaannete liikumisega ühe

rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent

need on teisalt tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai

valik väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada.

Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu

kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna

kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2)

see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva

RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande

või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21

lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise

või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada

väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast)

37 Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 71 SE. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi

2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1–8). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83).

32

väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande

kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu.

Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse

kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist

küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud

asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja

kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, sealhulgas rahvaraamatukogu teenuseid.

Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid

pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses

olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja

registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal

lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv

side, on tagatise võtmine hea abinõu rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks.

Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol.

See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-lugeri väärtus koos sellesse laaditud e-väljaannete

väärtusega ületab piirmäära, mille puhul KOV on kehtestanud tagatise nõudmise kohustuse,

olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks.

Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused

ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise

määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sarnased volitusnormid

on ka kehtivas RaRS-is (§ 15 lõigetes 3 ja 51). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise

kohustus, kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke

teenuseid tulu teenimise eesmärgil.

Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete

töötlemisega seonduvat.

Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu

teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja

teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes

kehtiva RaRS § 151 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka

isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt

eelnõu § 18 lõike 9 selgitust).

Lõigete 2, 3 ja 4 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 151 lõige 2.

Lõikesse 2 on lisatud võimalus registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel.

Juhiloal on küll isikut tõendava dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava

dokumendiga, mistõttu on vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval

RaRS-is eraldi nimetada.

Lõikes 3 nähakse ette võimalus küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul

väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku

nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija

puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest

rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka

eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga.

33

Vanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek on vajalik, kuna vanem või eestkostja

vastutavad, et ära hoida näiteks rahalised nõuded viivitatud aja eest aga olla ka teadlik, et

väljaande rikkumisel lasub tal tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1053 alusel vastutab laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest vanem või

eeskostja.

Omavalitsus saab otsustada, kas väljaande tagastamata aja eest küsida viivist või nõuda rikutud

väljaande hüvitamist. Nõuoleku puudumisel võib vanem või eeskostja keelduda viivise

maksmisest ja kahju hüvitamisest, kui ta polnud teadlik võimalikest tekkivatest kuludest.

Lõikes 4 tuuakse töödeldavate isikuandmete loetelu, mida on täiendatud rahvastikuregistrisse

kantud elukohaandmetega ja lisa-postiaadressiga, andmetega koduteeninduse vajaduse kohta ja

lugeja eelistuste andmetega (viimaseid kogutakse üksnes lugeja nõusolekul). Isiku elukoha

andmeid vajab raamatukogu erinevate teenuste osutamiseks ning lugeja ja külastaja vastutuse

tagamiseks. Elukoha andmeid vajatakse näiteks tagastamata väljaannete väljanõudmiseks ja

sellekohaste nõuete saatmiseks lugejale, sest mitte kõigil Eesti elanikel pole e-posti aadressi.

Lugeja elukoha aadress on vajalik ka koduteeninduse pakkumiseks. Samuti on elukoha andmed

vajalikud väljaande või eseme laenutamisel tagatise küsimise üle otsustamiseks (eelnõu

kohaselt võib tagatist küsida, kui lugeja elukoht ei ole Eestis).

Rahvastikuregistri järgsed elukoha andmed on lisatud kohalike omavalitsuste ettepanekulul,

kellele on oluline, et raamatukogu saaks võlgnikelt raamatud võimalikult kiiresti tagasi. Näiteks

Tallinna Raamatukogudel on igapäevaselt ca 3500 – 5000 raamatuvõlgnikku, kelle käes üle

9000 raamatu.

Kuna koduteenindust pakutakse lugejale just tema tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab

ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. Koduteeninduse

vajadus võib tuleneda lugeja lühi- või pikaajalisest tervislikust seisundist, mis ei võimalda ta

raamatukogusse kohale tulla, aga selle ajutine vajadus võib lugejal tekkida ka ootamatult

näiteks õnnetuse tagajärjel.

Lõige 5 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on

kehtiv RaRS § 151 lõige 3. Andmeid töödeldakse pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja

lugemise puudega isikutele teenuse osutamiseks. Samuti korraldab rahvaraamatukogu kohaliku

omavalitsuse elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama,

nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine on vajalik selleks, et

raamatukogu saaks pakkuda koduteenindust või pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja

lugemise puudega isikutele teenust, kellel on puude või tervisliku seisundi tõttu selleks õigus.

Avalike teenuste all on mõeldud ka teenuseid, mida ei ole loetletud rahvaraamatukogu seaduses,

kuid mis tulenevad muudest seadustest, rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu

õigusaktidest. Näiteks võimaldab autoriõiguse seadus teha autori nõusolekuta ja tasu

maksmiseta teosest ligipääsetavas vormis koopiaid üksnes § 252 lõikes 2 nimetatud soodustatud

isikutele nende isiklikuks kasutamiseks. Raamatukogu võib soodustatud isikutele levitada

koopiat, suunata selle üldsusele või teha selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et

võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule. Nimetatud kohustuse täitmiseks võib

raamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada, kas isik on soodustatud isik AutÕS §

252 lõike 2 tähenduses. Käesoleval ajal puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks

34

raamatukogule teenuse osutamiseks vajalikke lugeja terviseandmeid saada automatiseeritud

andmevahetuse teel Sotsiaalkindlustusametist. Seetõttu on lugeja terviseandmete töötlemine

tõendite alusel põhjendatud.

Lõike 6 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega

4 muudatusi ei tehta.

Lõige 7 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv

RaRS § 151 lõige 5. Lugeja andmete kontrollimine toimub lugeja teenuste kasutamisel, mis

vajavad isikutuvastust raamatukogu füüsilise külastuse ajal või isikutuvastust vajavate e-teenuste

kasutamisel.

Lõige 8 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,

kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist

pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata

kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude

aegumiseni, mis on reguleeritud § 21 lõikes 12. Võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on

kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega seonduv, sest

see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 9.

Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida

rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise

aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine

hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline,

mistõttu võib lugejaks olemise pikendamine olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud

lahendus. Enne lugeja andmete kustutamist saadetakse lugejale meeldetuletus andmete

uuendamise vajaduse kohta.

Lõike 9 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel

või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 151 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et

seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab

täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et

seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on. Kui seaduslikul

esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse

tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

Lõige 10 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude

andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid

andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik.

Lõige 11 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 8 rakendamiseks

(rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkunud isikult rahvaraamatukogu külastamise õiguse

kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 nimetatud

isikuandmeid ka külastaja kohta40. Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed kustutatakse

ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest äravõtmisest arvates.

Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) saab

kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja rahvaraamatukogude praktikas

35

esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine, on eelnõuga loodud võimalus

piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja kui külastaja puhul (vt selle

kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 8 selgitust). Kõnealuse piirangu seadmine eeldab aga

külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 11 rahvaraamatukogule

selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab vajadusel tuvastada

politsei.

Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi.

Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud postiaadressile,

telefoninumbrile või elektronpostiaadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet.

Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe edastamiseks temalt eraldi nõusolekut

küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade

väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse kohta, teade lugeja isikuandmete peatse

kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine

on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks rahvaraamatukogu ees võlgnevuste tekkimist või

lugeja staatusest ilmajäämist.

Lõige 2 näeb ette, et lugeja nõusolekul võib lugejale saata ka muid teavitusi, mis ei ole

raamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Siin peetakse silmas näiteks

rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate ürituste

või rahvaraamatukogusse saabunud uute väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste saatmine

läheb kaugemale avalikes huvides oleva ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav

isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil, mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek.

Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta (vt ka IKÜM artiklit 7).

Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas

kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud

nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV-i organ rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada.

Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust.

Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes

1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise

piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni iga viivitatud päeva eest. Senine viivise piirmäär on kehtinud

alates 1998. aastast.41 Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja

eeldatavasti ka motiveerib lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt

tagastama. Samas on oluline märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima

võimaliku määraga. KOV võib rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena

kehtestada ka sellest madalama piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse

loobuda. Väiksemates rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate

väiksema arvu tõttu on kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid

tagastatakse reeglina kohusetundlikumalt. Tähtaegselt tagastamata väljaannete probleem on

ennekõike suuremates linnades (näiteks Tallinn ja Tartu).

Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub

sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga.

41 2011. aastal asendati 1 kroon 0,06 euroga, mis vastas eurole ülemineku kursile (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

36

Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või

tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega

ettekirjutuse tegemist. Säte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses

sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse

ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist

haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõikest 1 ja

selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt,

et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega

täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks

olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab

selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi

konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis.

Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25

lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada

lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on

möödunud 30 päeva selle saatmisest.

Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see

vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest

regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument

toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või

elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise

korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses

sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades

seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks.

Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud

ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga

võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris,

korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada

laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti

kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna

Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda

olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet. Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine

tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata

nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme

kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist.

Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5.

Lõiges 6 nähakse ette, et lugeja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka külastajale. Selline

vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui külastaja raamatukogu teenuste kasutamise käigus

väljaande rikub.

Lõige 7 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1

ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või

eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul

37

täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid

mitte kauemaks kui üheks aastaks. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3,

kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse

väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette

võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV

jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Täpsustatud

on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud

kehtida kuni üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära võtta kuni kohustuste

täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale

rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid

piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu

ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu

teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada.

Lõikes 8 sätestatu kohaselt võib valla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades

raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades

rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid),

võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni

30 päevaks. Külastusõiguse võib lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa.

Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine

kordub. Kehtivas RaRS-is sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu seadmiseks õigusliku aluse

loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud, sest kohustusega olla

kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda paratamatult ka olukordi, kus

sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise õigust võib kõnealuse sätte

kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk nii lugeja kui ka külastaja

puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema isikuandmed ja piirangu

vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks konkreetse isiku andmed

alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast isikusamasuse tuvastamise

õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi. Isikusamasuse tuvastamise õigus on

vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal. Rahvaraamatukogu töötleb § 18

lõikes 4 nimetatud ulatuses külastaja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid.

Oluline on veel rõhutada, et kõnealuse piirangu võib seada üksnes asjasse puutuva

haruraamatukogu külastamise suhtes.

Lõikega 9 lisatakse säte, mis annab rahvaraamatukogule õiguse küsida lugejalt või külastajalt

isikut tõendavat dokumenti isiku tuvastamiseks, et registreerida ja rakendada isiku suhtes

külastamisõiguse piirang juhul, kui isik rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirib

oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustab töötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust

või kahjustab rahvaraamatukogu vara.

Lõige 10 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste

teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi

delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda

laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele.

KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu.

Lõikes 11 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise

laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga.

38

Lõike 12 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või

tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete

aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi

TsÜS), on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste

nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda

tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm

aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt

kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab

endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik

ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada), ei ole väljaannete ja

esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud

seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse

huvides RaRS-is.

Lõige 13 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 lugeja või külastaja kohta sätestatut

kohaldatakse alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema

seaduslikule esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval

täpsustust, et alaealise ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja.

Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust. Tegemist on RaRS-is uue

regulatsiooniga.

Lõike 1 kohaselt võib KOV või rahvaraamatukogu RaRS-is ettenähtud haldusmenetluse läbi

viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta

ning seda nimetatakse automaatseks haldusmenetluseks. HMS § 2 lõige 1 defineerib

haldusmenetluse kui haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu

sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan

seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma

volitatud asutus, kogu või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka

rahvaraamatukogu haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast

reeglina haldusakti andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu

sooritamist (näiteks selgituse andmine).42

Kõnealune eelnõu säte annab KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia

haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle

eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset

haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS §

4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist,

või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi

viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata43.

42 KOV-i puhul mõnel juhul ka määruse andmist (näiteks rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine), kuid see

ei ole automaatse haldusmenetluse kontekstis relevantne. 43 HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära

kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub

vajadus lisaandmete saamiseks või sama lõike punkti 3 kohaselt juhul, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise

kahjuks.

39

Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide44 kui ka

eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis

olevate andmete põhjal. Toimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva

haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga. Automaatse haldusmenetluse

regulatsiooni RaRS-i lisamise eesmärk on kiirendada ja kaasajastada teabe liikumist

rahvaraamatukogu ja lugeja vahel.

Automaatne haldusmenetlus on reguleeritud ka IKÜM-is, mille artikli 22 lõige 1 näeb ette, et

andmesubjektil45 on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud

töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või

avaldab talle märkimisväärset mõju. Sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata lõiget

1, kui üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes

kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed

andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõuga luuaksegi

IKÜM artikli 22 lõike 2 punktis b nimetatud õiguslik alus. Asjakohased meetmed

andmesubjekti (antud juhul rahvaraamatukogu lugeja) õiguste ja vabaduste ning õigustatud

huvide kaitsmiseks tulenevad osaliselt HMS-st ja on osaliselt kavandatud ka eelnõusse. Nii

näiteks on automaatse haldusmenetluse adressaadil võimalik oma õigusi kaitsta

vaidemenetluses või halduskohtumenetluses samaväärselt olukorraga, kus haldusmenetluse

viib läbi KOV-i või rahvaraamatukogu teenistuja. Eelnõu § 22 lõikes 3 on aga ette nähtud

kohustus lisada automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juurde selgitus, et tegemist

on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või

rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga.

HMS-i kavandatavate muudatuste järgi ei ole automaatne haldusmenetlus lubatud

haldusmenetluse uuendamise ja vaidemenetluse korral.

Vaidemenetluses hinnatakse, kas varasem otsus oli õiguspärane ja õiglane. See puudutab

õigusemõistmise kõige kesksemat põhimõtet – õiglane menetlus ja inimlik kaalutlus. Inimesel

peab alati olema õigus teada, kuidas ja miks otsus tema suhtes tehti, ning seda otsust

vaidlustada. See kehtib ka automaatse menetluse korral ehk inimene saab esitada vaide või

pöörduda halduskohtusse nagu iga teise haldusotsuse puhul. Kui isik leiab, et tema suhtes tehtud

otsus on vale, saab ta selle vaidlustada ja inimene (ametnik või kohtunik) vaatab asja üle. See

eeldab inimlikku arutlusvõimet ja mõistmist, mida masin pakkuda ei suuda. Samuti on oluline

ka see, et vaidemenetluses ei kontrollita lihtsalt andmeid ja reegleid – seal tuleb hinnata

olukorra nüansse, tõlgendada seadust ja mõnikord isegi kaaluda erinevaid õigusi (nt avalik huvi

vs. erahuvid).

Kui põhimenetluses on otsuseni jõutud valede järelduste kaudu või kui järgimata on jäänud

HMS-i üldpõhimõtted, on just menetluse uuendamise või vaidemenetluses haldusaktide

muutmise ja kehtetuks tunnistamise kaudu võimalik tagada isikute õiguskaitse. Näiteks ei ole

ära kuulamata jätmise mõju isikute õigustele nii intensiivne, kui kaebemenetluses on isiku

ärakuulamisõigus tagatud. Seega on tegemist kaitsegarantiiga võimalike negatiivsete mõjude

vähendamiseks.

Lõige 2 näeb ette, et automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani

juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse

haldusaktiga ja haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.

44 Sierra, URRAM ja RIKS. 45 Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse.

40

Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja märkimata jätmine on mõistetavalt

tingitud asjaolust, et kõnealune haldusakt antakse nimetatud isikute vahetu sekkumiseta.

Selleks RaRS-i õigusliku aluse loomine on vajalik põhjusel, et HMS § 55 lõike 4 kohaselt

kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri-

reeglina märgitakse. E-templi kasutamine tagab haldusakti autentsuse ja garanteerib, et seda ei

ole alates dokumendi kinnitamisest e-templiga muudetud.

Lõike 3 kohaselt peab automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures olema selgitus,

et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i

ametniku või rahvaraamatukogu töötajaga. Tegemist on IKÜM artikli 22 lõike 2 punkti b

kohase meetmega andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks.

Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu määrusega. Automaatselt

soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid haldusakte ja sooritama

järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreerimine; 2) lugeja ja tema seadusliku esindaja

andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste ja muu lugejat

puudutava teabe edastamine; 5) viivise määramine46; 6) väljaannete ja esemete

kojulaenutamise õiguse ajutine äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine,

viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine)

mittetäitmisel47; 7) kohustuste (samad, mis eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle

ületamisel ettekirjutuse tegemine48; 8) täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine49.

Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14

sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul,

sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, sealhulgas vajaliku

menetluse ja korra peamised elemendid.50 Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab

et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.51 Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt

olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid

kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel

määrusega.52 Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised

põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist (vt ka eelnõu § 22

lõike 1 selgitusi)). Ministri määruse tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja

toimingutest, mida on võimalik seadusest tulenevaid nõudeid arvestades automaatselt anda või

sooritada. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja

lisa 21).

46 Kuivõrd viivist puudutav eelnõu § 21 lõige 1 sisaldab kaalutlusõigust (kas määrata viivis või mitte ja kui määrata,

siis kas kõnealuses sättes nimetatud suurima lubatud määra järgi või väiksema määra järgi), saab viivise

määramine toimuda automaatselt üksnes juhul, kui KOV on rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas otsuse

tegemise kriteeriumid sellise täpsusega paika pannud, et inimese sekkumist eeldavat kaalumisruumi enam pole. 47 Kuna ka väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutist äravõtmist puudutav eelnõu § 21 lõige 6 sisaldab

kaalutlusõigust (kas võtta kojulaenutamise õigus ära või mitte), on automaatne haldusmenetlus siin võimalik jälle

vaid eeldusel, et KOV on otsustamise kriteeriumid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas täpselt kindlaks

määranud. 48 Eelnõu § 21 lõikes 3 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral samuti täpseid suuniseid

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (määratava tähtaja pikkus ja kas ettekirjutus tehakse või mitte). 49 Ka eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral täpseid suuniseid rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirjas (kas täitmata ettekirjutus suunatakse täitemenetlusse või mitte). 50 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 14 kommentaar 17. 51 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 52 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6.

41

4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve

Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat.

Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on

sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud

lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule

riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna

rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud

eelnõu § 13 lõike 9 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)

määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas

määruses.

Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal

aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu. Seni on

statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5, mis näeb ette

aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab koondaruanded KuM-ile.

Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts.

Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks

ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste

andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni

esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse

maakondliku koordineerimise ülesannete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu §

26 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega (rahvaraamatukogu

sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine), tuleb need edaspidi esitada RaRa-le. Lisatud

on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja arvatud juhul, kui KOV-

i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta rahvaraamatukoguga). Seega kogub

keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt haruraamatukogude

üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine,

haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab selle RaRa-le. RaRa on arendamas

raamatukogude juhtimistöölauda53, mis võimaldab RaRS-i eelnõu seadusena jõustumise

järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalses elektroonilises keskkonnas.

Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet.

Lõike 1 kohaselt teostab teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV.

Sama põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1.

Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle

teostab KuM. Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud

kitsam ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja

maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab

järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on KuM-il

õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle.

Nii on järelevalve terviklik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid

raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid. Haldusjärelevalvet

53 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud.

42

KOV-i hallatava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel.

Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist, mis võib

osutuda vajalikuks kui ministeeriumile edastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta.

Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul, kui lugeja pöördub KuM-i poole kahtlusega,

et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid, mis on sätestatud eelnõu §-s 18

või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike

vajadusi. Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest

tulenevatele kohustustele, ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist.

5. peatükk. Rakendussätted

1. jagu. Üleminekusätted

Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase

RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Kuivõrd põhiosa eelnõust on kavandatud seadusena

jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, on KOV-idel vajalike muudatuste tegemiseks aega pool

aastat.

Eelnõu § 26 lõige 1 ja 2 näevad ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse

maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks

nimetatud enne kõnealuse seaduse jõustumist. Seega jätkavad 2027. aasta 1. jaanuarist 2027.

aasta 30. juunini ehk kuni maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesannete lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju

Maakonnaraamatukogu (Harju maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas),

Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas),

Järvamaa Keskraamatukogu (Järva maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru

maakonnas), Lääne Maakonna Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu

(Põlva maakonnas), Pärnu Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu

(Rapla maakonnas), Saare Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla

Raamatukogu (Tartu maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi

Linnaraamatukogu (Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas).

Kuivõrd tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena

täiendavaid ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste

rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni

maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded

antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu

§ 29 punkti 9 selgitusi).

Lõikes 2 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded. Võrreldes kehtiva RaRS-

iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) on lisatud täpsustus, et raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesanded, mida maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik

kohustus. Lõikes loetletud maakonnaraamatukoguspetsiifilisi ülesandeid on võrreldes kehtivas

RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku kohustusena

täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba alates 2027.

aasta 1. jaanuarist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust).

Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2027. aasta 30. juunini veel järgmiste ülesannete

täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks

vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine.

43

Lõike 3 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud

KOV-ile riigieelarvest kultuuriministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3, kuid kuna antud juhul

ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse

täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes. Seejuures väheneb riigi

hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele. Hüvitise vähenemine on

tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded.

Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon kaotab oma toime alates 01.07.2027. a mil 15

rahvaraamatukogu lõpetavad tegutsemise maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena

maakondliku koordineerimise ülesanded täitmise.

Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5

lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks

rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest.

KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu.

2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is54 (neist mõnes on küll lisaks ka

rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku

KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on

rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega kuus kuud eelnõu põhiosa seadusena

jõustumisest arvates.

Rahvaraamatukogudele muutub 2027. aasta 1. juulist kohustuslikuks raamatukogude

andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et andmekoguga liitumise tähtaeg

on sama kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli 2027).

Et tagada sujuv üleminek, nähakse RaRa raamatukogu andmekogu rakendamise projekti

raames ette, et raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik KOV-i veel ümber

korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua raamatukogude ümberkorraldamisel

täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd.

Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid.

Paragrahvis sätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis

olevatele raamatukoguhoidjatele. RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et

rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või

raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu ja sedagi vaid

juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandama.

Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi olemasolevate raamatukoguhoidjate

töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja kutsenõuetele mittevastavuse tõttu

tähtajaliseks.

2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i.

54 Raamatukogude statistika andmebaas. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025.

44

Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga

„väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) .

Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude

andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on

kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu

puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis

puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks

tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist,

kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia

andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea

seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest

õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides),

sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu

osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud

jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse

rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti

retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti

vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud.

Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal

kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES

§ 18 lõikes 2.

Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt

on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja

raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude

asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning

osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende

algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused:

1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet

kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega.

Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus,

infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid.

Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate

täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate

kutsekoolituse55 pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande

andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega.

Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune täiendus

rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana, võimaldades tal

kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku

55 Eesti Rahvusraamatukogu. Kutsekoolitus.

45

koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas

mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt

"Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ehk

asutatav raamatukogude andmekogu), digitaalarhiiviga DIGAR seotud projektid,

raamatukogude juhtimistöölaud jne.56 MIRKO e-väljaannete laenutuse edasine arendamine

võib vajada koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga uute litsentsimudelite ja õiguslike

muudatuste väljatöötamisel.

Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks

ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste

raamatukoguteenuste osutamiseks. Kehtivas ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes

infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara üldkättesaadavaks tegemise

eesmärgil. Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu valdkonda hõlmava teadus- ja

arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu

(MIRKO)57, millesse panustab oma kogudega 88 raamatukogu üle Eesti. Samuti on RaRa

kaasvastutava töötlejana seotud asutatava raamatukogude andmekoguga, millega oodatakse

liituma kõiki Eesti raamatukogusid.

Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille

kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate

ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud

ka RaRS-i (vt eelnõu § 6). Seega on raamatukogude andmekogu kasutamine RaRa-le ja

rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi raamatukogud (näiteks teadus- ja

erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda soovi korral.

Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil koos teiste

raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 41, mis puudutab riigi haldusülesannete

RaRa-le täitmist. Eelnõu § 11 kohaselt täidab RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas seaduses

loetletud riiklikke haldusülesandeid. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud

maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded

raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on

kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada.

Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja

töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude

andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse

korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate

täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine.

Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded

jäävad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa

komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel

kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid

enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu

56 Eesti Rahvusraamatukogu. Arendusprojektid. 57 MIRKO.

46

ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku

ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist.

Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul

RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril , kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö

korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik

rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist.

Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks

volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega.

Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti,

et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on

juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu

maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne

maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et

maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb

mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike

kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale

rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab

raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu

sidususe ja arengu tagamiseks säilima. Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on

vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse58Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu kuuluvad

valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest, partnerorganisatsioonidest ja

õppeasutustest. Arendusüksuse puudumise probleem on käsitlemist leidnud ka

Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis „Rahvaraamatukogude rolli analüüs

ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“.59 Eelnõuga antaksegi RaRa-le

ülesanded, mida ta asub täitma rahvaraamatukogude arendusüksusena.

ERRS § 41 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi

haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja

arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3)

rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes

ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) RaRS § 13

lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne

hankimine.

Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid

lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi

rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud

väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne

veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja

juhendid. Veebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja

58 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 21. sajandi raamatukogu (2016. aasta versioon). 59 Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja

ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

47

andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja

koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks.

Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud

maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa

arendamas raamatukogude juhtimistöölaua teenust60, mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist

ja analüüsimist.

Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud

maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv

erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le

kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool).

Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt

poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt

vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste

korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele

koolitusi või õppereise kavandada.

Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada.

Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele61 või laste lugemishuvi

suurendamisele62 suunatud programmidega, aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse

saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa. RaRa ülesanne

seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe

rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks

kaasamisürituste korraldamises jne.

Punkti 5 all peetakse silmas RaRa-le volitatavat RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse

eest väljaannete keskse hankimise ülesannet. Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida

eelnõu § 26 lõike 2 punkti 1 kohaselt täidavad kuni 2027. aasta 30. juunini

maakonnaraamatukogud. Eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 juulil. Viidatud

RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele

väljaannete soetamiseks antav osaline toetus.

Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad

on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga63

ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja

koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud

välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa-

le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada.

Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste

kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja

60 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 61 Eesti Rahvusraamatukogu. Meedia- ja digipädevuse arendamine. 62 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lugemisisu. 63 2021. aastal maakonnaraamatukogudes tehtud haldusjärelevalve andmetel jõudsid uued väljaanded

rahvaraamatukogudesse ainult ühes maakonnas keskmiselt 2–3 korda kuus, kolmes maakonnas 2 korda kuus,

seitsmes maakonnas 1–2 korda kuus ja kolmes maakonnas 1 kord kuus ning ühes maakonnas vastavalt

võimalustele. 13 maakonnas oli väljaannete transport rahvaraamatukogudesse korraldatud vastavalt nende endi ja

KOV-ide võimalustele. Ainult kaks maakonda olid sõlminud kokkulepe väljaannete tarnijatega, kes viisid tellitud

väljaanded ise rahvaraamatukogudele kohale, mis võimaldas uute väljaannete saabumise sagedust suurendada.

48

järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja

pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas

tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu)

vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad,

eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on

plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub

väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine).

Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete

eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka

soodsama hinna.

Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja

hankida jätkuvalt ka iseseisvalt.

ERRS § 41 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega

täpsustada eelnõu § 11 lõikes 2 ja sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete

sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat

täpsustatakse ka ERRS § 41 lõike 5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus

vajadusel määruse kehtestamiseks. Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike

poolte kokkuleppega, ent ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise

etapis kaasamise hea tava järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse

kaasa rääkida.

Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise

tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse.

Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev

olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.64 Käesoleval

juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi

haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll

üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta.

Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse

rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid

ülesandeid juba mõnda aega täitnud.

ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete

otstarbekaks täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade

kindlaksmääramisel arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi. RaRa-le pannakse seega

kohustus mitte koondada riigi haldusülesannete tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka

kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi tundvate piirkondlike esindajate poolt

erinevates piirkondades.

ERRS § 41 lõike 4 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet KuM.

64 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3.

49

Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid

asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti

Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent

ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga

asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda

hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate

lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam. RaRa-s juba töötavad

raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja

kogemustega rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks

suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö,

kommunikatsioon ja haldusteenused.

Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le

täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et

haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa

avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata

rahvaraamatukogude arendusüksuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes

haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude

kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid

seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi

haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et

rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui

ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad

meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri

(kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda

huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada).

Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on

analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.

ERRS § 41 lõikes 5 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi

haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on

haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga.

Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse ERRS § 7 lõiget 1 ning nähakse ette, et RaRa

kasutuseeskirjas kehtestatakse edaspidi ka külastaja vastutusega seonduv. See on vajalik näiteks

olukorras, kus külastaja RaRa teenuste kasutamise käigus väljaande rikub vms.

Eelnõu § 29 punktid 11 ja 12 – kujundatakse ümber ERRS § 7 lõige 2 ning täiendatakse sama

paragrahvi lõigetega 21 ja 22.

Lõikes 2 nähakse ette, et RaRa lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või

õpilaspileti alusel. Dokumentide loetelu on täiendatud juhiloaga (vt eelnõu § 18 lõike 2

selgitust).

Lõikes 21 nähakse RaRa-le (sarnaselt rahvaraamatukoguga) õigus alla 18-aastase isiku ja

täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja

andmeid ning kirjalikku nõusolekut.

50

Lõikes 22 tuuakse lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmete loetelu, mida RaRa-l on

õigus töödelda. Isikuandmete loetelu on võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatud lugeja

nõusolekul kogutava infoga lugeja eelistuste kohta.

Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa

töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks,

statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva

sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega

seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1

eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise

laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste

osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse

korrigeerimisega. Lisaks nähakse RaRa-le ette õigus töödelda külastaja vastutuse tagamiseks

tema isikuandmeid.

Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 41–466. Lõiked 41–44 puudutavad

lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 7–10

eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 7–10 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid

küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras65.

Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat

viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate

isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine

andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate

põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud.

Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 45 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise

raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikuandmed

teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande

tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud

isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle-

eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma

selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel

raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega

edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada

kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on.

ERRS §-i 7 lisatav lõige 46 näeb ette, et külastaja isikuandmed kustutatakse pärast kohustuste

täitmist või nõude aegumist. Külastaja vastutusega seonduv reguleeritakse RaRa

kasutuseeskirjas.

Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72, mis puudutavad

lugejale kõikvõimalike teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 71 kattub

RaRS § 19 lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 72 kattub RaRS § 22

eelnõukohase sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu siin selgitama ei hakata ja sellega saab

tutvuda viidatud RaRS-i sätteid käsitlevates seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2

ning § 22 selgitusi).

65 Eesti Rahvusraamatukogu. Isikuandmete töötlemise kord.

51

Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 11.

peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil, mil

andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis.

ERRS §-s 73 sätestatakse riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekogu asutamine ja

selle pidamise eesmärk (lõikes 1). Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1)

raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude

haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara

säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja laenutuste registreerimine ning nende

üle arvestuse pidamine teenuste osutamiseks; 4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine ; 5)

raamatukogu andmete kogumine ja töötlemine uuringute ning statistiliste ülevaadete

tegemiseks ja esitamiseks; 6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine.

Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud, sõltumata nende tüübist.

Lõige 2 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude andmekogu

vastutavad töötlejad on KuM, RaRa ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Vastutavate

töötlejate vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 73 lõike 3 alusel kehtestatavas

raamatukogude andmekogu põhimääruses.

Lõike 4 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna

eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks ja

kirjeldades põhimääruse sisu: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2)

andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 3) andmeandjad ja nendelt

saadavad andmed; 4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 5) andmete säilitamise

täpsed tähtajad ja kord; 6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26,

mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat

olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu66.

Seejuures võib aga vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja

piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.67

Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse.68 Käesoleval juhul on

raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii

täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 74). Põhimääruses on kavas küll

andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku

nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud

raamidesse jäävat andmetöötlust.

Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt

seletuskirja lisa 2).

ERRS §-s 74 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus rahvaraamatukogude ja RaRa

poolt töödeldavatest isikuandmetest, lisades, et teiste liitunud raamatukogude (näiteks

muuseumi-, kooliraamatukogu) lugejate teenindamiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse

vastavalt asutusele kohalduvatele õigusaktidele (lõikes 1) ning reguleeritakse teiste

andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3, 4

66 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 67 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 68 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 26 kommentaar 24.

52

ja 5) seonduvat. Lõikega 4 lisatakse andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg.

Raamatukogude andmekogu kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on

põhjalikult käsitletud kõnealuses ERRS-i paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega

seonduvat. Mõjuhinnang on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).

ERRS §-s 75 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga

seonduvat.

Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta

raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele

kohalduv erand on seotud eelnõu §-ga 6. Viidatud RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt

on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule

tasuta (vt ka eelnõu § 6 selgitust).

Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis

on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et

riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.

Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki

avalik-õiguslikke tasusid69, seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga

liitumise ja selle kasutamise tasu.

Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volitus

raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise aluste ja

piirmäärade kehtestamiseks määrusega. Kuigi avalik-õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt

sätestada seaduses, ei tähenda see seda, et määrusega ei võiks anda seadust täpsustavaid

eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses sätestatud kohustusi määrusega suurendada.70

Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 77 lõikesse 1) kavandatud põhimõte, mille kohaselt

peab võetav tasu olema kulupõhine ehk raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle

kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur, et andmekogu pidamine muutuks tulu teenimise

allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamisel arvestama.

Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).

Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu

seitsmelt üheksale. Muudatus on tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29

punkti 18 selgitust).

Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava

ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse

kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest

vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe

liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu

liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtivas ERRS-is sätestatuga ei muutu.

Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on

vajalik, sest eelnõu § 11 sätestatudga lisatavate ülesannetega volitatakse RaRa-d täitma

rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid (ehk tegutsema

69 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 9. 70 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 6.

53

rahvaraamatukogude arendusüksusena) ning määratakse RaRa asutatava raamatukogude

andmekogu vastutavaks töötlejaks, mistõttu on nimetatud uute nõukogu liikmete osalemine

juhtimisotsustes oluline.

Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu

laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu.

Eelnõu § 29 punkt 20 – RaRa nõukogu pädevust puudutavast ERRS § 10 punktist 5 jäetakse

välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi

ülesandega.

Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse

kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste

finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid

kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda

kõnealuse RaRa taotluse aluseks.

Eelnõu § 29 punkt 22 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutavat ERRS § 10 punkti 8,

mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise

tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine.

Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt

9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse

mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja

siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva

osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa

põhikirjas71.

Eelnõu § 29 punkt 23 – RaRa nõukogu pädevust puudutavad ERRS § 10 punktid 9–11

tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 22 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS §

10 punkti 9 sisu punktiga 8.

ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja

struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles

osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa

arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta

aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koostata. Praktikas tutvustavad

juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt.

ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab

nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega

ehk tegemist on tarbetu kordusega.

Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse

kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi

pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia

andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse

ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16

71 Eesti Rahvusraamatukogu. Põhikiri.

54

selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma

2027. aasta 1. juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 25 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga

„viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust

võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu

liikmete arvu suurendamisest.

Eelnõu § 29 punkt 26 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1

tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskord“ asendatakse sõnaga „teabehalduskord“.

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80

„Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda

teabehalduskorraks.

Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse

sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis

reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd

olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga.

Eelnõu § 29 punkt 28 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab

RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i

2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1.

juulil jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis

(2027. aasta 1. jaanuaril näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks

volitamisega seonduvast ja 2027. aasta 1. juulil raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka

põhikirja põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul

jäetud aega pool aastat.

Eelnõu § 30 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse

uus terviktekst.

Eelnõu § 31 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1

punktile 15 puudutav tekstiosa 72. Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja

on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 24

selgitust).

3. jagu. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 32 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt jõustub seadus

2027. aasta 1. jaanuaril. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt

jõustuvad seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 24 ja § 31 2027. aasta

1. juulil. Jõustumisaja valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga

eelnõu sätete selgituste juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“.

4. Eelnõu terminoloogia

72 SäES § 18 lõikes 1 viidatakse ERRS § 10 lõike 1 punktile 15, mis vastab ERRS-i 2023. aasta 1. jaanuaril

jõustunud redaktsioonis § 10 punktile 15.

55

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad

terminid:

- väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta);

- haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt

keskraamatukogule alluv raamatukogu);

- teeninduspunkt (koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid);

- rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus

raamatukogu puudub);73

- (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide

vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34)74 ja

selle rakendamiseks kehtestatud haldusjuhises75 sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja

raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)76 sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega).

6. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid.

6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete

ajakohastamine.

6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)

6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata

külastajad, kohalikud elanikud, kogukond.

Eesti elanike üldarv 2025. a 1. jaanuari seisuga oli 1 369 99577. Kuna rahvaraamatukogude

korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab

enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude

73 Eelnevate terminite määratlused on võetud raamatukogusõnastikust. 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid

reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–

34). 75 Haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute

kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 77

RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas

56

lugejaid, keda 2024. aastal oli 349 300787980. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide

ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et

raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures

22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud

järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Statistikaameti uuringu andmetel oli 2023.

aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 34%81, kellest

sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 7,4%.8283 Nimetatud uuringud ei käsitle alla

15-aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima

ja lugema õppivad lapsed. 2025. a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21,6% ning

nende koguarv 295 62484. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada

pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu

korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.85.

6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,

rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale

tervikuna. Paindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust,-struktuuri ning

elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toetab kogukonnaliikmete

informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust,

kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike

vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust.

Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist

kasutades.

Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida

rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana,

aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele

igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab

olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine

teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi

langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks

muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas

toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne

elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse

nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral.

78 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas

80

81 Raamatukogud ja raamatud | Statistikaamet, 2025

82 KUT022: VÄHEMALT 15-AASTASED VIIMASE 12 KUU JOOKSUL | Kultuurivaldkond, Kultuuriasutuse

külastamise sagedus, Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas

84 NH01: NOORED, 1. JAANUAR | Sugu, Haldusüksus, Aasta, Vanuserühm ning Näitaja. Statistika andmebaas

57

6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja

rahvaraamatukogud 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22

806 mittetulundusühingut 86. Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust,

mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks87, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid

rahvaraamatukogusid, mida 2024. aasta statistika kohaselt oli 480. Rahvaraamatukogudest

omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täitvaid

rahvaraamatukogusid oli kehtiva RaRS kohaselt 15.

Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks

rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks oli

üle Eesti moodustatud 6688 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad

kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul

oluliselt kasvanud või kahanenud. Kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvu arvestades on

tegemist väikese sihtrühmaga.

Eelnõu annab ühelt poolt linnale ja vallale võimaluse valida oma elanike vajadustest lähtuvad

raamatukogude asukohad ja otsustada otstarbekalt korralduslikud küsimused. Teisalt tuleb

rahvaraamatukogude võrgu kujundamisel lähtuda seaduses nimetatud tingimustest. Nii peab iga

struktuuriüksuse muudatus või raamatukogude tegevuse ümberkorraldamine, sh lõpetamine

põhinema objektiivsele vajadusele ja arvestama kohaliku kogukonna arvamust.

6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatavad muudatused annavad valdadele ja linnadele mõistliku juhise enda territooriumil

rahvaraamatukogude pidamiseks ja loovad neile ennekõike võimaluse toimida korrektselt

kooskõlas seadusega. Kuivõrd rahvaraamatukogude võrgu kujundamise tingimuste

uuendamisel arvestatakse olemasolevate rahvaraamatukogude asukohti, ei prognoosita

rahvaraamatukogude võrgu ulatuslikku ümberkorraldamist. Kõnealuste põhimõtete

uuendamisega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sedavõrd suured muutused

kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnas, paikkonna asustustiheduses ja asustusstruktuuris,

millega kaasneks vajadus korraldada ümber ka kohalike rahvaraamatukogude tegevus,

avalduvad pika aja vältel. Antud sihtrühma vaatest võib võimaliku negatiivse mõjuna uute

rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete rakendamisel tekkida olukord, kus ka pärast

RaRS-i uuendamist ei vasta kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olemasolevate

rahvaraamatukogude arv kohalike elanike vajadustele ja füüsilised teenused pole piisavalt

kättesaadavad ja ligipääsetavad. Sellisel juhul võib tekkida vajadus uue rahvaraamatukogu

moodustamiseks ja sellega kaasnevad mõistagi kulud. Negatiivsete mõjude avaldumise riski

maandamiseks nähakse ette võimalus asendada põhjendatud juhul mõned üksikud

rahvaraamatukogud rändraamatukogu või teeninduspunkti teenusega. Kavandatav muudatus

mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes

omavalitsustes, mistõttu nende võrgu paindlik ajakohastamine toetab piirkondade

86 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics? Juriidilised isikud

tegevusala järgi seisuga 14.aprill 2025

https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed/detailed_by_main_area_of_activity/2023/2 87 Riigiportaal Eesti.ee. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/kohalikud-omavalitsused 88 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-

statistika/statistika/

58

tasakaalustatumat arengut. Kokkuvõttes võib sihtrühmale kaasneva mõju hinnata pigem

positiivseks ja väheoluliseks.

6.2. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete

määratlemine

6.2.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)

6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1).

6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt ülesanded, mida rahvaraamatukogud on senini täitnud

oma igapäevases tegevuses, kuid mida ei olnud kehtivas seaduses otseselt kirjas. Selgesõnaliselt

sõnastatud ülesanded tagavad kasutajatele teenuse järjepidevuse ning selguse, milliste

tegevuste kaudu rahvaraamatukogu põhieesmärke saavutatakse.

Ülesannete sätestamisel on arvestatud vajadusi, kuid ka rahvaraamatukogu võimalusi pakkuda

rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks

tegevuseks. Rahvaraamatukogu saab täita elanike heaolu, kaasatuse või sidususe

suurendamiseks ka muid KOV ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete

täitmist ega ole nendega vastuolus.

Sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad need

raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest

raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest.

Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3 on sätestatud ülesanne võimaldada juurdepääs ka avalikule

teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Muudatusega suureneb rahvaraamatukogu

kohustus juhendada inimesi avalike teenuste kasutamisel, millega kaasneb elanikele suurem

kindlustunne, et e-riigi teenuste või tehnoloogia arenemisel on koht, kus pakutakse abi, et

digilõhe ei suureneks.

Tegemist on regionaalpoliitiliselt suure mõjuga muudatusega, millega kasutatakse ära

rahvaraamatukogude üle-eestilist suurt võrku ja võimaldatakse inimestel kasutada riigi- ja

kohaliku omavalitsuse teenuseid (nt toetuste taotlemine, rahvastikuregistri andmete muutmine

vms) võimalikult kodulähedal. Juhendamiskohustus piirdub üldjuhul arvuti kasutamise

võimaldamisega ja õige veebilehe avamisega, samuti soovitustega juhul, kui teemakohane

teadmine on töötajal olemas. Seadus ei keela töötajal rohkemat teha, kui tal on selleks teadmised

ja valmisolek ja isik täiendavat juhendamist soovib.

Raamatukogu ülesannete sätestamine kannab sõnumit, et raamatukogus saab teha muudki,

peale raamatute laenutamise. Senisele rahvaraamatukogu eesmärgile lisatud ülesanded

avaldavad positiivset mõju teenuse kvaliteedile ja elanikel (kogu elukaare ulatuses) tekib

suurema tõenäosusega võimalus tarbida ühtlasema kvaliteediga raamatukoguteenuseid üle riigi.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei ole ette näha.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste töökorraldus)

6.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja

rahvaraamatukogud

59

Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1.

6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kirjeldatakse kohaliku omavalituse asutusena tegutseva rahvaraamatukogu

eesmärkidest tulenevad ülesanded. Kirjeldatud ülesanded tagavad kõigis omavalitsustes

ühtlasema teenuse kättesaadavuse, sest eelnõu sätestab kõigile rahvaraamatukogudele

ühetaolised ülesanded.

Sätestatud ülesanded ei lisa kohalikele omavalitsustele ega raamatukogudele otseselt uusi

tegevusi, kuid sõnastavad Eestis kõigile kohalikele omavalitsustele kui raamatukogu pidajatele

ja raamatukogudele kui nende asutustele, ajakohased rahvaraamatukogu ülesanded.

Konkreetsetest ülesannetest tulenevad tegevused annavad ühtlasi selgemad tegevussuunad

ajakohase raamatukogu rolli kujundamiseks ühiskonnas, tagades raamatukogude võimaluste

parima kasutamise. Sätestatud ülesanded võimaldavad sama eesmärki täitvate raamatukogude

tegevusi sarnasemalt korraldada ja tagada üle riigi raamatukoguteenuse ühtlasema

kättesaadavuse ja kvaliteedi.

Ülesannete määratlemine toetab raamatukogu pidaja senist praktikat ja avaldab positiivset mõju

teenuse korraldamisele ja kvaliteedile. Tegemist on siiski väheolulise mõjuga, kuna praktikas

neid ülesandeid valdavalt juba täidetakse. Lisaks loob ülesannete määratlemine aluse

tihedamale koostööle teiste omavalitsuste raamatukogudega, soodustab ühistegevust, parandab

teenuste koosvõimet, toetab heade praktikate levikut ning aitab ühtlustada teenuste kvaliteeti

riiklikul tasandil. Ülesannete määratlemisel on oluline ja positiivne mõju ka raamatukoguvõrgu

arengule.

6.3. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine

6.3.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)

6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.

6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eelnõu eesmärgiks on koondada ühes KOV üksuses asuvad rahvaraamatukogud ühtse juhtimise

alla (rahvaraamatukogu struktuuri moodustavad keskraamatukogu ja vajadusel

haruraamatukogud). Sarnaselt rahvaraamatukogu võrgu loomise põhimõtete ajakohastamisega

tagab KOV territooriumil rahvaraamatukogu selgelt kirjeldatud struktuur ehk teenuse korraldus

ning teenuste keskne ning eesmärgipärane juhtimine, et rahvaraamatukogudes pakutavad

teenused on kõikidele Eesti inimestele, sõltumata nende elukohast, soovi korral mõistliku

pingutusega kättesaadavad. Rahvaraamatukogude keskne juhtimine ja juhi kompetentsus

tagavad ühtlase raamatukoguteenuse kvaliteedi kohaliku omavalitsuse territooriumil või

samaaegselt mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sihtrühma jaoks on seega tegemist

positiivse arenguga, mille tulemusena raamatukoguteenuse kvaliteet või kättesaadavus

kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikuna paranevad (näiteks kohaliku omavalitsuse kõigi

raamatukogude kogud moodustavad terviku, mis võimaldab mitmekülgsemat valikut; töötajate

spetsialiseerumine (arendus- või teenindusjuht, huvijuht, laste- ja noorsootööspetsialist) ja

liikumine asutuse üksuste vahel võimaldab lugejal ja külastajal osa saada nt keskselt välja

töötatud laste ja noorte haridusprogrammidest, eakatele suunatud huvitegevuse või ürituste

sarjadest, kohalikest rändnäitustest vms.

60

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ning

keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud Eestis on 79 kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Vt ka

käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1.

6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju avaldub nendele KOV-idele ehk 79-st 66-le KOV-ile, kelle rahvaraamatukogudest mõni

ei ole veel nimetatud valla või linna keskraamatukoguks ja teised rahvaraamatukogud ei tegutse

haruraamatukogudena.

Rahvaraamatukogude pidamiseks senisest täpsema struktuuri ja juhtimiskorralduse

kehtestamine võib kaasa tuua olukorra, kus osa olemasolevaid rahvaraamatukogusid

nõutavatele tingimustele ei vasta. Kohalikul omavalitsusel tuleb siis enda elanikele kvaliteetse

teenuse pakkumiseks täiendavaid pingutusi teha ja eeldatavasti võivad kaasneda sellega ka

kulud (näiteks keskraamatukogus sobivate kooskäimise või koolitusruumide rajamine või

sisustamine vms).

Teisalt peaksid kavandatavad muudatused innustama kohalikke omavalitsusi nende peetavat

rahvaraamatukogude võrku optimaalsemalt tööle panema (näiteks kujundama kõiki kohaliku

omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogusid ümber valla või linna ühe keskraamatukogu

struktuuriüksusteks). Muudatustega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna see

eeldab ühekordset või väga pika aja järel korduvat kohalike rahvaraamatukogude teenuste

ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist. Kohalike omavalitsuste jaoks, kus võrk on veel

korrastamata, võib võimalikuks negatiivseks mõjuks olla juba nimetatud täiendav kulu, kuid

seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetsete kohalike teenusteta on keeruline ka piirkonda

elujõulisena hoida ja pikas perspektiivis peaks optimeerimine kulude kasvu pidurdama või

kulusid kokku hoidma.

6.3.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe)

6.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude juhid Keskraamatukogude juhte on 79-st KOV-ist vähemalt 66-s. 13-s KOV-is on keskraamatukogu

veel moodustamata. Enamus juhte töötavad tähtajatu töölepinguga ja teadaolevalt vaid üks

tähtajalise töölepinguga. Seaduse jõustumisel on rahvaraamatukogude juhte maksimaalselt 79.

15 KOV-i maakonnaraamatukogude direktorid on ühtlasi KOV rahvaraamatukogu juhid. Neist

14 töötavad tähtajatu töölepinguga ja üks tähtajalise töölepinguga.

Arvestades rahvaraamatukogude üldarvu, mis 2024. aasta seisuga oli 480, ja sellises hulgas

asutustes ametis olevat personali hulka, milleks on 1249, võib sihtrühma pidada väikseks.

6.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Ametis olevate kesk- ja rahvaraamatukogude juhtide töölepingud jäävad kehtima, mistõttu on

kavandatavate muudatuste mõju neile ebaoluline ja mõju avaldub alles struktuurimuudatusel.

6.3.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)

6.3.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude külastajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.

61

6.3.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukoguteeninduse koordineerimisel võtmetähtsust omavate rahvaraamatukogude

juhtimise tõhustamine aitab hoogustada kaasaegsete teenuste strateegilist arendamist ning toob

süsteemi rohkem uuenduslikkust. Sellest võidavad lõppastmes rahvaraamatukogude külastajad,

mistõttu on muudatusel oluline mõju.

6.4. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmise

etapiviisiline muutmine

6.4.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)

6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.

6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Riigi haldusülesannete keskne juhtimine ja korraldus ning regioonides piirkondlike üksuste

olemasolu tagab rahvaraamatukogudele pideva nõustamis- ja koolitustoe nende asukohale

lähedal.

Tänu ühtsele ja süsteemsele töökorraldusele toimub rahvaraamatukogude kogude

komplekteerimine läbimõeldumalt. Niisiis on rahvaraamatukogude töötajatel olemas nii keskne

kui asukohalähedane tugi. Kõik see tagab raamatukoguteenuse kui avaliku põhiteenuse

ühtlaselt hea kvaliteedi üle Eesti ja avaldab positiivset mõju rahvaraamatukogude teenuste

kasutajatele.

6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja

maakonnaraamatukogud Igas maakonnas on üks maakonnaraamatukogu ehk kokku on neid 15. Sama palju on ka

mõjutatud kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et rahvaraamatukogusid on 2024. aasta

statistika kohaselt 48089, moodustavad maakonnaraamatukogud neist alla 3%.

Kohalike omavalitsusüksuste üldarvust (79) moodustavad maakonnaraamatukogude pidajateks

olevad omavalitsused ligi 19%. Tegemist on väikese kuni keskmise suurusega sihtrühmaga.

6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Praegu täidab 15 maakonnaraamatukogu keskse koordineerijana riigi haldusülesandeid.

Eelnõuga kavandatakse rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud ülesanded koondada ning

anda need valdkonna kompetentsikeskusele RaRa-le.

Riigi ülesandeid eelistatakse üha enam korraldada läbi ametite (või keskuste), sest keskse

juhtimise kaudu on paremini võimalik tagada ühtne halduspraktika, ekspertteadmiste

koondumine, koolitus ja ressursside tõhusam kasutamine.

89 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025

62

Eesti Koostöö Kogu toob juba oma 2014. aasta analüüsis90 välja trendid, et ametkondlikult on

hakatud Eestit üha enam käsitlema kui ühte regiooni. Analüüsi kohaselt toimub sellega

paralleelselt teine muudatus, mille eesmärgiks on planeerida tööd ja tegevused eelkõige sinna,

kus on rohkem vajadust. Eemaldutakse püüdest kogu Eesti territoorium teenuste ja ressursiga

(töötajad, varustus, rahastamine) ühtlaselt katta. Regionaalsest juhtimistasandist loobumise

põhjendustena tuuakse välja peamiselt Eesti väiksust ja samas vajadust olla paremini kursis

kohalike oludega. Leitakse, et Eesti on liiga väike, et oleks vajalik kasutada regiooni kui eraldi

administratiivset juhtimistasandit. Täiendavate iseseisvate juhtimistasandite ära kaotamisega

viiakse enamasti ka põhiprotsessid regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile.

See tähendab, et spetsiifilisi oskusi nõudvaid ja ühetaolist tööd on võimalik juhtida ühest

kohast.

Eelnõu tulemusel muutub avalike ülesannete täitmine ühtlasemaks ja otsesemaks valdkondliku

arendusüksuse ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel. Samuti muutub valdkondliku riiklikke

rahvaraamatukogu ülesandeid täitva üksuse tegevus efektiivsemaks ja professionaalsemaks,

kuivõrd tegevused koonduvad konkreetse valdkondliku üksuse kätte.

Koos seniste maakonnaraamatukogude ülesannete üle minemisega RaRa-le võivad tänased

maakonnaraamatukogude töötajad leida rakendust RaRa-s, kes vastavat ülesannet täitma

hakkab. Isegi kui maakonnaraamatukogust ülesanded kaovad, ei tähenda see tingimata kõigi

töökohtade kadumist piirkonnast, kui linna või valla raamatukogu peab sisulise töö jätkamist

vajalikuks.

6.4.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22

806 mittetulundusühingut.91 Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete

halduslepinguga üleandmisel raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik ja üks

riigiasutus (KuM). KuM-i 95-st töötajast on riigi haldusülesannetega seotud u 6 ametnikku ja

töötajat. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga.

6.4.2.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses

luuakse seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse

12 täiendavat töökohta, millest 5 asub RaRa moodustatavates regionaalsetes piirkonnaüksustes.

Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis (alates 01.07.2027) ehk raamatukogude

andmekogu tööle rakendamisel luuakse RaRa juurde täiendavalt 13 ametikohta. KuM-ile

kaasneb halduslepingu koostamise ja sõlmimise ning järelevalve teostamise kohustus. KuM

maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb seaduse jõustumisel

ja vajadus selleks kaob alates 01.01.2027. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa-

ga ja haldusjärelevalve teostamine RaRa-s täidetavate riiklike haldusülesannete üle.

Riigieelarvest toetatakse rahvaraamatukogude tegevust erinevate taotlusvoorude kaudu.

Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases

90 Eesti Koostöö Kogu (2014). „Omavalitsuskorralduse ja regionaalhalduse trendid ja stsenaariumid.“ Tellija:

Siseministeerium (http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/11/Omavalitsuskorraldus-ja-regionaalhalduse-

anal%C3%BC%C3%BCs_loplik_27.11.14.pdf 91 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregistri portaal. https://ariregister.rik.ee/est/statistics. Seisuga 14.

aprill 2025.

63

eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse

taotlusvoor korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud

töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse.

Haldusülesannete täitmiseks nähakse etapiviisilisel ülesannete rakendumisel ette vahendite

liikumine maakondades riiklikke ülesandeid täitvatelt KOV-ide rahvaraamatukogudelt RaRa

arendusüksuse ametikohtade loomiseks.

6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe)

6.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – maakonnaraamatukogudes riiklikke

haldusülesandeid täitvad 58 töötajat

Kehtiva õiguse kohaselt toetab riik maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja

töötaja töötasu kulu. Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja (va

Hiiumaa, kus kahe) töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise

ülesannete täitmise eest. Töötajate töötasusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks

määratud summa ulatuses. 2025. aastal oli selleks summaks 1 489 997 eurot.

Rahvaraamatukogudes töötab kokku 124992 töötajat, kellest maakonnaraamatukogu riiklikke

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täidab 58, moodustades

rahvaraamatukogude töötajate üldarvust 4,6%. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga.

6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Seaduse jõustumisel 01.01.2027 jätkavad maakonnaraamatukogud kahe riikliku ülesande

täitmist ning maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasu ja ülalpidamiskulud hüvitatakse KOV

üksusele riigieelarvest valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud tingimustel ja

korras. Seega on seaduse jõustumisel maakonnaraamatukogus ametis kaks töötajat (kokku 30

töötajat), kelle töölepingud jäävad kehtima kuni 30.06.2027 (tööandja kulu 385 344 eurot), sest

maakonnaraamatukogud jätkavad viiest kahe riikliku ülesande täitmist (kogude

komplekteerimine ja töötlemine ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-,

täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine). Nimetatud ülesandeid täidavad

peamiselt komplekteerijad, bibliograafid, infosüsteemide haldurid.

Kehtiva seaduse viiest kolme ülesande (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja

analüüsimine, rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ning rahvusvahelistes, riiklikes

ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine) üleandmine

RaRa-le toob kaasa 15-le kohalikule omavalitsusele 28 töötaja koondamise (kulu u 60 000

eurot, mis on kavandatud riigieelarvest) või töösuhte ümberkorraldamise (töötasu 1600 eurot

kuus, tööandja kulu kokku aastas 719 309 eurot). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt

direktorid, peaspetsialistid, pearaamatukoguhoidjad.

Töösuhte ümberkorraldamisel tuleb 8-l kohalikul omavalitsusel (Keila Linnavalitsus,

Põltsamaa Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus,

Tartu Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus) leida kohaliku omavalitsuse

keskraamatukogu juhi töötasu, sest maakonnaraamatukogude direktorite töötasu on seni

92 . KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025.

64

laekunud enamasti maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja riiklikust

toetusest. Viiel KOV-il tuleb leida kohaliku omavalitsuse eelarvest direktori töötasu osaliselt,

sest maakonnaraamatukogu ülesandeid on täidetud koormusega 0,5-0,8. Kahel KOV-il saab

direktor töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest.

15 kohaliku omavalitsuse kui tööandjate kulude kasv riiklike raamatukoguteeninduse

koordineerimise ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis võib jääda vahemikku 385 344

eurot kuni 719 309 eurot. See sõltub kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötaja töö

vajalikkusest edaspidi kohaliku omavalitsuse raamatukogu tegevuste elluviijana ja RaRa

piirkondlike spetsialistide värbamise protsessi tulemusest piirkondlike esindajate

ametikohtadele. Seetõttu on kavandataval muudatusel oluline mõju 15-e kohaliku omavalitsuse

eelarvele.

Teises riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse etapis

tuleb 15-s kohalikus omavalitsuses koondada 30 kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu

töötajat või nende töö ümber korraldada. Koondamistasuna on kavandatud riigieelarvest u 64

000 eurot. Kohalike omavalitsuste võimalik kulu on kuni 770 688 eurot, sõltuvalt

raamatukoguhoidjate töö vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogus (komplekteerija,

bibliograaf, peaspetsialist, infosüsteemide haldur jms).

Maakonnaraamatukogude (15) pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt

kõnealuste rahvaraamatukogude riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete

etapiviisilisest ümberkorraldusest korraldama ümber 58 maakonnaraamatukogus töötava

töötaja ülesanded.

6.4.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu Tegemist väikese suurusega sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.2.3).

6.4.3.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses

luuakse seaduse jõustumisel riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12

täiendavat töökohta, millest 5 asub piirkondades. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises

etapis ehk uue raamatukogu infosüsteemi tööle rakendamisel luuakse riiklike ülesannete

koordinatsiooni täitja juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ülesannete konsolideerimisel väheneb

aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab

oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. KuM-ile kaasneb ülesanne koostada

haldusleping ning määratleda selles üksikasjalikult RaRa-le üle antavad ülesanded ning kõik

töö- jm korraldusega seonduv. Samuti tuleb KuMil teha järelevalvet ning olla valmis

olukorraks, kui riiklikke ülesandeid peaks täitma ministeerium ise. KuM

maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb esimeses etapis ja

vajadus kaob teises etapis, kuid riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete

haldusjärelevalve jätkub RaRa ülesannete osas. KuM-ile lisandub seega halduslepingu

sõlmimine RaRa-ga ja haldusjärelevalve korraldamine ning läbiviimine RaRa-s riiklike

haldusülesannete täitmise üle.

Haldusülesandena rahvaraamatukogudele arendustoetuse andmise taotlusvooru rakendamise

kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele

riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoorud korda aastas, siis

sellega ei kaasne pidevat töökoormuse kasvu. Vastav töömaht on juba arvestatud RaRa ühe

täiendava töökoha koosseisu.

65

Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja

suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana

lisanduvad talle uued ülesanded:

1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;

2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;

3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;

4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise

koordineerimine:

5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne

hankimine.

RaRa-le eraldatakse haldusülesannete täitmiseks ja vajalike ametikohtade loomiseks vahendid

etapiviisiliselt, lähtudes maakonnaraamatukogude ülesannete lõpetamisest vabanevate

ressursside mahust.

6.5. Kavandatav muudatus – raamatukogude andmekogu asutamine ja rakendamine

6.5.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)

6.5.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.

6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga luuakse eeldused raamatukogude andmekogu rakendamiseks, et luua praegu Eestis

kasutusel oleva üle kümne e-kataloogi asemel ühtne e-kataloog. Sellega soovitakse ühtlustada

riigisisest väljaannete metaandmete kvaliteeti ja leitavust. Muudatusel on positiivne mõju

kõigile Eesti elanikele ja eriti rahvaraamatukogude lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate

riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist (näiteks raamatud, perioodika, auvised),

mille suuruseks 2024. aasta seisuga oli Eesti ligi 10 miljonit arvestusüksust. Ka teiste Eestis

raamatukogude liitumisel oleks võimalik saada ülevaade raamatukogudes leiduvast kokku 30

miljonist arvestusüksusest. Muudatusega luuakse eeldused Eesti elanike rahulolu kasvuks

rahvaraamatukogu teenusega, kuna ühe otsinguga saab parema ülevaate raamatukogudes

leiduvatest väljaannetest. Raamatukogu lugejaks registreerunutel tekib võimalus saada ka

personaliseeritumat teenust. Suureneb elanike teadlikkus ühetaoliselt korraldatud avalikust

teenusest ja väheneb teenuse kasutamiseks kuluv aeg, sest vajalike väljaannete leidmiseks,

tellimiseks ja kättesaamiseks on erinevate e-kataloogide asemel üks andmekogu. Seega on

muudatuse positiivne mõju oluline.

6.5.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)

6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude andmekogu

infotehnoloogiliste lahenduste haldamise ja arendamisega seotud asutused ja

eraõiguslikud juriidilised isikud Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja arendavad vastavalt

Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Innovative Interfaces (Ameerika

Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. 2025. aasta 1. aprilli seisuga oli äriregistris äriühinguid,

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste

66

registris registreeritud kokku 299 492 isikut ja asutust93. Kuna Eestis registreeritud juriidilistest

isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Raamatukogude andmekogu loomine võib mõjutada seniseid teenusepakkujad, kes võivad

sattuda ebasoodsasse olukorda. Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kas seni pakutav teenus

on konkreetse asutuse või isiku jaoks põhiline tegevusvaldkond ja tuluallikas ning Eesti

raamatukogud on peamised või koguni ainsad kliendid. Mõnede sihtrühma liikmete puhul nagu

raamatukogude tarkvara arendajad (näiteks URANIA Com) see nii on ja nende jaoks on

tegemist olulise negatiivse mõjuga. Leevendust võib selles osas pakkuda võimalus osaleda

raamatukogudele mõeldud uusi infotehnoloogilisi lahendusi puudutavates riigihangetes.

6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.5.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised

raamatukogud ning nende pidajad 2024. aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis 2334 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust, sealhulgas

25 avalik-õiguslikku juriidilist isikut94. Ennekõike avaldub mõju RaRa-le. Kui õiguslik alus

selleks, et RaRa saaks asuda täitma üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks mõeldud

infotehnoloogia arendamise eest vastutaja rolli, on loodud ja algab ülesande reaalne täitmine,

võivad vähemal või rohkemal määral tulevikus mõjutatud olla kõik raamatukogud, sealhulgas

480 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ja 356 kooliraamatukogu95, samuti

raamatukogusid pidavad asutused ja isikud. Kuna kavandatav muudatus mõjutab juba ainuüksi

rahvaraamatukogude pidajatena kõiki kohalikke omavalitsusi, on tegemist suure sihtrühmaga.

6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta

Esmajärjekorras avaldub mõju RaRa töökorraldusele. RaRa raamatukogude infovara

üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutajaks

määramisel on asutuse täiendav tööjõuvajadus kaheksa töökohta, mis luuakse

rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete olemasoleva ressursi arvelt. Teistelt

raamatukogudelt eeldab uute lahenduste kasutuselevõtt samuti kohanemist, ent töökoormuse

kasvu ei prognoosita. Pigem võib ühtne raamatukogude andmekogu raamatukogutöötajate tööd

lihtsustada. Muudatustega kaasneb kindlasti raamatukogude personali koolitamise vajadus,

seda tuge pakub RaRa. Asutuse korralduse aspektist on seega kavandataval muudatusel

märkimisväärne mõju just RaRa-le.

6.5.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud)

6.5.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised

raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1.

6.5.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta

93 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics/registered_entities 94 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika 95 Statistikaamet. Statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/et/stat

67

Kavandatav muudatus mõjutab RaRa kulusid ning võib mõjutada ka teiste raamatukogude ja

nende pidajate kulusid. Eeldatavaid kulusid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 7.

Raamatukogude andmekogu rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule ning kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele. Avaliku raamatukoguteenuse innovatsioon ja terviklikkus

toetab keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumist ning loob võimaluse pakkuda

personaalselt proaktiivseid ja sündmusteenuseid. Keskkonna jalajälje vähendamiseks laienevad

inforessursi ristkasutuse võimalused ja jagamistegevused, mis suurendavad kasutajasõbralikku

infole juurdepääsu, kättesaadavust ning ligipääsetavust. Tervikuna toetab muudatus

infoühiskonna arengut ja suurendab kõigi Eesti inimeste kvaliteetset elu- ja teenuskeskkonda.

Eesti raamatukogud kasutava täna oma teenuste toetamiseks kolme erinevat

raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on

praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329

raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. Kolme süsteemi

kasutajad teevad täna ebaefektiivseid dubleerivaid toiminguid, mille kõrvaldamisest saadavat

tulu oleks võimalik suunata kõigi osapoolte jaoks mugavama lahenduse pakkumisse. Sh

kaasnevad täna kohalikele omavalitsustele dubleerivate andmekogude ülalpidamise,

arendamise ja andmete hoiustamisega kaasnevad kulud. Tekkinud on olukord, kus

raamatukogude teenused ei vasta enam hästi lõppkasutajate ootustele ja raamatukoguteenus

tervikuna on jäämas e-riigi arenguplaanidest maha.96

Eesmärgiks on kaasaegse ja kasutajasõbraliku raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmine,

mis on tervik, kuid koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste

pakkumiseks rakendab, s.t mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara.

Rahvaraamatukogu seaduses ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätestatakse

raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise korraldus, millega kaasneb selgus

raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemisel.

Andmekogu on tulevikus avatud kõikidele raamatukogudele ja vajaduse ning valmiduse korral

täiendatakse edaspidi õigusakte.

Raamatukogude andmekogu vähendab regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, sest

tagab ühtlasema ligipääsu Eesti raamatukogudes leiduvatele väljaannetele.

Samuti mõjutavad kavandatavad muudatused 15 kohalikku omavalitsust ja nende

rahvaraamatukogusid, kus kokku 58 töötajat täidavad praegu riiklikke raamatukoguteeninduse

koordineerimise ülesandeid.

6.5.5. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)

6.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad

Ainuüksi rahvaraamatukogusid külastab üle 30% (mõne hinnangu kohaselt koguni kuni 50%)

Eesti elanikest (vt ka seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Kuivõrd kavandatav muudatus puudutab

kogu rahvaraamatukogude võrku, võib hõlmata ka teisi raamatukogu tüüpe (näiteks

kooliraamatukogud), on kõigi raamatukogude külastajate hulk veelgi suurem kui

rahvaraamatukogude külastajate arv üksi. Lisaks nii-öelda tavakülastustele külastatakse

96 Raamatukoguteenuste ärianalüüs. Lõpparuanne (rara.ee)

68

raamatukogusid ka virtuaalselt (näiteks kasutatakse raamatukogu veebilehte ja digitaalseid

väljaandeid, otsitakse e-kataloogist väljaannete kohta infot jne). Statistikaameti andmetel oli

rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi 2024. aastal 3,2 miljonit 97, teadus- ja

erialaraamatukogude virtuaalkülastusi 1,4 miljonit98. Raamatukogude külastajate näol on seega

tõenäoliselt tegemist suure sihtrühmaga.

6.5.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta

Kavandatav muudatus parandab oluliselt raamatukoguteenuse kättesaadavust, mugavust ja

kvaliteeti. Näiteks uue raamatukogusüsteemi loomisega tekib kasutajate jaoks seni puuduv

ühtne e-kataloog, kust on võimalik otsida huvipakkuvaid väljaandeid raamatukogudest üle

Eesti. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga.

6.6. Kavandatav muudatus – kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste

rakendamine

6.6.1. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arendustele (e-teenustele)

6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude ja Eesti

Rahvusraamatukogu lugejad Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal rahvaraamatukogudes 349 30099 lugejat ning eriala-

ja teadusraamatukogudes 170 700100 lugejat. Eriala- ja teadusraamatukogude lugejatest oli

RaRa lugejaid 52 048101. Tõenäoliselt on tegemist keskmise kuni suure sihtrühmaga (vt ka

käesoleva seletuskirja punkti 6.5.5.1.).

6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta

Raamatukogude kasutajasõbralikud automaatsed lahendused (näiteks meeldetuletuste saatmine

laenutustähtaja saabumisele eelnevalt või teavituste saatmine lugeja isikuandmete kustutamise

kohta juhul, kui lugeja ei ole kolme aasta jooksul kasutanud raamatukogu isikutuvastust

nõudvaid teenuseid) on nii isiku kui ka avalikes huvides, kuna vähendavad asjaajamisele

kuluvat aega ja lihtsustavad kõigi elanike asjaajamist. Raamatukogude andmekogu loob eelduse

automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks. Raamatukogude andmekogu asendab praegu iga

valla ja linna eraldi peetavat andmekogu, mis asuvad praegu raamatukogudel üheteistkümnes,

erasektorilt teenusena ostetud serveris. Seadus loob õigusliku aluse andmeid andmekogus

töödelda ning sätestab kõik isikuandmete kaitsega seonduva.

6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

97 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas

98 KU02: ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 99 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas

100 KU02: ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 101 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude statistika, 2024. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-

statistika/statistika/

69

6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised

raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1.

6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta

Edaspidi koondatakse kõik lugejate ja külastajate isiku- ja kontaktandmed, andmed laenutuste,

väljaannete, kogude jm kohta ühte infosüsteemi. Andmeid töödeldakse, sh kustutatakse

ühetaoliselt.

Eelnõu oluline osa on tulevikku vaatav andmekogu võimalusi kasutav automaatne

haldusmenetlus ja n-ö inimest abistavate ja asjaajamist kiiremaks ja mugavamaks muutvate

krattide kasutamine. Kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, saab edaspidi

teha kiire otsuse ebavajaliku asjaajamiseta, samas tagades isikuandmete tõhusa kaitse.

Muudatuse mõju on positiivne nii elanikele, raamatukogu pidajatele kui ka raamatukogudele,

sest lihtsustab inimese ja riigi asjaajamist ning suurendab riigi otsuste arusaadavust ja

läbipaistvust ning vähendab haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat aega (meeldetuletused

laenutustähtaja saabumisest, viivis, lugejaandmete uuendamine jms).

Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele,

kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust.

6.7. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku

sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ja eeldatavasti vähendavad

kodanike halduskoormust.

Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike halduskoormust raamatukoguteenuste

kasutamisel tänu protsesside lihtsustumisele ja automatiseerimisele (nt ühtne e-kataloog,

automaatsed teavitused).

Ettevõtjate (v. a mõjutatud IT-teenuse pakkujad) halduskoormust muudatused oluliselt ei

mõjuta.

Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest

ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse

efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist teatud valdkondades (nt kataloogimine,

statistika kogumine, automaatsed toimingud).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine

Kehtiva RaRS-iga sätestatud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted eeldavad paiguti

ebamõistlikult suure hulga rahvaraamatukogude loomist, mistõttu soovitakse neid muuta.

Eelnõu ei näe ette uute raamatukogude avamist ega raamatukogude sulgemist, mistõttu ei

kaasne kohalikele omavalitsustele sellega seoses kulusid. Kohalikud omavalitsused, kellel on

olnud kehtivaid rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid eriti keeruline järgida, on juba

valdavalt läinud seda teed, et korraldanud rahvaraamatukogude võrgu lähtudes

omavalitsusüksuse elanike tegelikest vajadustest, mistõttu ei ole oodata ka märkimisväärset

kulude kokkuhoidu.

7.2. Rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete kirjeldamine

Põhieesmärkidest tulenevate rahvaraamatukogude põhiülesannete kirjeldamine ja lisamine, ei

too kaasa täiendavat kulu neile kohalikele omavalitsustele, kes juba on hoolitsenud selle eest,

et rahvaraamatukogude olemasolevates struktuuriüksustes on tagatud tänapäevane teenuse

70

miinimumstandard (nt ajakohased arvutid, interneti kasutamise võimalus, koolitatud personal,

funktsionaalsed ruumid jne).

Eelnõus nimetatud ülesanded peegeldavad aja jooksul raamatukogu tegevuses juba toimuvaid

põhimõttelisi muudatusi, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale

organisatsioonile ja tegevusele, et toetada elanikke ja ühiskonda. KOV-is, kus on moodustatud

või moodustatakse keskraamatukogu ja toimub ühtne teenuse juhtimine, võib struktuuriüksuste

vahel toimuv tööjaotus toetada ülesannete täitmisel spetsialiseerumist (näiteks lastetöö,

haridusprogrammid, digipädevuse koolitused) ja teenuse kvaliteedi tõusu. Ülesannete

sätestamine eelnõus ei too kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu.

7.3. Rahvaraamatukogu struktuuri ajakohastamine

Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt.

KOV-ile jääb võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme

struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte. Rahvaraamatukogude võrgu

korraldamise praktika on juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena

tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused

erinevates asukohtades. KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur koosneb keskraamatukogust

ja selle haruraamatukogudes, saab toimuda paindlikum tööjaotus struktuuriüksuste vahel.

Ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike

rahvaraamatukogu üksi korraldama kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist, mistõttu

ei too muudatus kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu.

7.4. Riiklike haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine

Riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimene etapp rakendub seaduse jõustumisel

(eeldatavalt 2027. aasta 1. jaanuarist) ja teine etapp rakendub raamatukogude andmekogu

kasutuselevõtmisel (eeldavalt 1. juulist 2027. aastal).

Kehtiva RaRS kohaselt täidab igas maakonnas üks KOV rahvaraamatukogu täiendavalt viit

raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannet, mis on loetletud RaRS § 5

lõikes 4. Nimetatud ülesandeid täidab 58 töötajat, mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu)

kokku aastas on 1 489 997 eurot (vt Tabel 1.).

Tabel 1. Maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete täitmiseks töötajate arv ja kulud

aastal 2025.

Toetatav maakonnaraamatukogu –

kohaliku omavalitsuse hallatava

asutuse juriidiline nimetu

Riiklike

ülesandeid täitvate

töötajate arv

Riiklike ülesandeid

täitvate töötajate

tööandja palgakulu

(eurot)

(KUM toetus)

1. Pärnu Keskraamatukogu 4 102 758,4

2. Kärdla Linnaraamatukogu 2 51 379,4

3. Harju Maakonnaraamatukogu 4 102 758,4

4. Põltsamaa Raamatukogu 4 102 758,4

5. Jõhvi Keskraamatukogu 4 102 758,4

6. Järvamaa Keskraamatukogu 4 102 758,4

7. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4

8. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4

9. Põlva Keskraamatukogu 4 102 758,4

71

10. Rapla Keskraamatukogu 4 102 758,4

11. Saare Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4

12. Kõrveküla Raamatukogu 4 102 758,4

13. Valga Keskraamatukogu 4 102 758,4

14. Viljandi Linnaraamatukogu 4 102 758,4

15. Võrumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4

Kokku: 58 1 489 997

Seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimeses etapis jätkab 15-s

KOV rahvaraamatukogus eelnõu § 26 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kahe ülesande täitmist

30 raamatukogutöötajat palgakuluga 385 344 eurot (vt Tabel 2).

KOV rahvaraamatukogus riiklikke ülesandeid täitva 28 raamatukogutöötaja ülesanded

maakonnaraamatukogus lõpetatakse seaduse esimese etapi jõustumisele eelnevalt, enne 31.

detsembrit 2026. aastal. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk KOV pakkuda

töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui KOV-is teist tööd pakkuda pole,

otsustab tööandja töötajate koondamise. Ülesannete ümberkorraldamisega seotud töötajate

võimalik koondamiskulu riigile seaduse jõustumistele eelneval perioodil ehk enne 1. jaanuari

2027. aastal on u 60 000 eurot ja 2027. aastal enne 1. juulit on 64 224 eurot (vt Tabel 2). Samas

tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida RaRa piirkonna esindajate

loodavatele ametikohtadele.

Tabel 2. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise tööjõuvajadus ja kulud

aastal 2027.

Maakonna-

raamatukogu Kuni 31. detsember 2026 Peale 1. jaanuari 2027

Riiklikud ülesanded

Töötajate

arv Palk

Tööandja

palgakulu

kokku (KUM

eelarve) Töötajate

arv Palk

Tööandja

palgakulu

(KUM

eelarve)

Komplekteerimine 15 1 600 192 672

Statistika, aruandlus 0 0 0

Infosüsteemid ja

andmebaasid 15 1 600 192 672

Koolitused ja muu

nõustamine 0 0 0

Kokku 58 1600 1 489 997 30 385 344

Riiklike ülesannete

lõpetamine

maakonnas, vajadusel

koondamine - hüvitis

ühe kuu keskmise

töötasu ulatuses 28 1 600 59 942 30 1 600 64 224

Kokku 1 549 939 449 568

72

Seaduse jõustumisel jääb maakonnaraamatukogu eelnõu § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitjaks. Samas volitatakse Eesti Rahvusraamatukogule rahvaraamatukogude valdkonna

riiklikud haldusülesanded, mis on määratletud eelnõu § 11 lõikes 2.

RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitja tööjõuvajadus ja kulu on

järgmine (vt Tabel 3):

Tabel 3. RaRa riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete täitmiseks

tööjõuvajadus ja kulu 2027. aastal

Alates 1. jaanuar 2027 Alates 1. juulin 2027

Riiklikud

haldusülesanded

Tööta-

jate

arv

Palk/

ülalpidamiskulu

Tööandja

palgakulu

Tööta-

jate arv

Palk /

ülalpidamis-

kulu

Tööandja

palgakulu

Koolitused,

programmid 1 1 900 15 25302 1 1 900 30 506,4

Aruandluse

analüüs 1 2 600 20 872,8 1 2 600 41 745,6

Andmekogu 4 2 800 89 913,6 8 2 800 359 654,4

Üksuse juht 1 2 800 22 478,4 1 2 800 44 956,8

Komplekteerijad 0 0 0 4 1800 115 603,2

Piirkondlik

spetsialist 5 1 800 72 252 10 1 800 289 008

Ülalpidamiskulu 12 1 200 14 400 25 1 200 30 000

Riiklikud kokku 12 235 170 25 911 474,4

Tabel 3.1. Riiklike toetuste määramine taotlusvoorudest: haldusülesande täitmiseks

tööjõuvajadus ja kulu 2027. aastal

Alates 1. jaanuar 2027

Haldusülesanne Tööta-

jate arv

Palk /

ülalpidamis-

kulu

Tööandja

palgakulu

Toetuste menetleja 1 2000 32 112

Ülalpidamiskulu

jm kulud 1 488 1 488

Kokku 33 600

Kehtiva seaduse § 5 lõige 5 riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete

uuendamine toob kaasa uued ametialased nõudmised nende ülesannete täitjale.

Üksuse juht tagab riiklike ülesannete igapäevaste tegevuste efektiivse töökorralduse, sise- ja

väliskommunikatsiooni ning ressursside optimaalse kasutamise oma pädevuste piires, et

parandada tegevuste tulemuslikkust. Arendab ja säilitab suhteid sisemiste ning väliste

partneritega. Analüüsib tegevuse tulemusi ja tõhusust, teeb ettepanekuid parendustegevusteks.

Koolitusvajaduste koordinaator kaardistab rahvaraamatukogutöötajate koolitusvajadusi ja

korraldab koolituste logistikat koostöös kohaliku omavalitsuse raamatukogude ja

73

erialaorganisatsioonidega. Teeb tihedat koostööd koolitajate, partnerorganisatsioonide ja

muude asjakohaste osapooltega, et tagada koolituste ajakohasus, kvaliteet ning vältida

dubleerivaid tegevusi. Lisaks kaardistab ta osalejate huve, et leida lahendusi, mis vastavad

suurimatele vajadustele ja pakuvad maksimaalset kasu osalejatele.

Aruandluse analüüsi koordinaator tegeleb kohalike omavalitsuse raamatukogude statistiliste

andmete ja sisuliste tööaruannete esitamise tugiteenusega, kasutades selleks spetsiaalselt

loodud juhtimistöölaua kaudu andmete kogumise süsteemi. Ta analüüsib statistilisi ja sisutöö

andmeid, et toetada raamatukoguteenuste tõhusat juhtimist ja planeerimist. Lisaks teeb ta

tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, teiste raamatukogude ja asjakohaste asutustega, et

tagada andmete täpsus ja ajakohasus. Ta Jälgib andmete kogumise protsesside tõhusust ja

vajadusel pakub lahendusi andmete kvaliteedi parandamiseks. Samuti nõustab ta aruannete

koostamist, et raamatukogud esitaksid selged ja informatiivsed ülevaated raamatukogude

tegevusest ja saavutustest. Eelpool nimetatud tegevused aitavad kaasa andmepõhiste otsuste

tegemisele ja teenuste parendamisele.

Raamatukogude andmekoguga seotud ametikohtade moodustamine on seotud raamatukogude

andmekogu loomise, arendamise ja selle haldusega seotud tegevustega. Loodavad ametikohad

kindlustavad raamatukogude andmekogu funktsionaalsuse loomise ning tagavad süsteemi

toimepidevuse ja efektiivse teenuse halduse. Ametikohad hõlmavad spetsialiste, kellel on

infosüsteemide ja andmekogu administreerimise pädevused. Nimetatud spetsialistid on:

peakasutajad/teenuseomanikud, andmeanalüütik, toote juht, e-kataloogi tooteomanik,

raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert. Need spetsialistid

vastutavad andmekogu arendamise, haldamise ja täiustamise eest, et tagada süsteemi tõrgeteta

toimimine ja vastavus raamatukogude valdkonna vajadustele. Kasutajatoe ning koolituse

spetsialistid tagavad andmekogu tõhusa kasutamise ja töötajate kompetentsuse. Spetsialistid

pakuvad igapäevast kasutajatuge, lahendavad kasutajate probleeme, vastavad süsteemiga

seotud küsimustele ja pakuvad vajalikku juhendmaterjali. Samuti korraldavad nad koolitusi, et

tagada töötajate oskuste ajakohasus ja tõhus andmekogu kasutamine. Nimetatud

ametikohtadega tagavad spetsialistid mitte ainult süsteemi tehnilise toimimise, vaid ka

kasutajate vajadustele vastava toe ja koolituse, mis on vajalik raamatukogude efektiivseks ja

sujuvaks tööks.

Kui riiklikud ülesanded antakse täita Rahvusraamatukogule, siis seaduse jõustumisel asub

RaRS eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesandeid täitma RaRa esialgu 12 töötajaga

(üksuse juht – kuupalk 2800 eurot; analüütik - kuupalk 2600 eurot; 4 IT spetsialisti - kuupalk

umbes 2800 eurot, 5 piirkondlikku spetsialisti - kuupalk umbes 1800 eurot; mille kulu koos

tööandjakuluga (palgakulu) aastas kokku on u 455 940 eurot, millest ülalpidamiskulu 12 x 1200

eurot = 14 400 eurot. Seega asub esimeses riiklike ülesannete ümberkorralduse etapis RaRa-s

tööle 12 töötajat kogukuluga 235 170 eurot (vt Tabel 3).

Kultuuriminister võib volitada ka taotlusvooru menetlemise RaRa-le, siis lisandub esimeses

etapis ka 13-s töötaja (toetuste menetleja – kuupalk 2 000 eurot) töötasu ja ülalpidamise kulu,

hindamiskomisjoni kulu, mis kaetakse KUM eelarvest, kokku 33 600 eurot (vt Tabel 3.1.).

Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s teisenevad ja laienevad asutuse tugistruktuuri

(arendusüksus, üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus, kommunikatsioon ja turundus,

kogude arenduse osakond, infotehnoloogi osakond) ülesanded (nt kommunikatsioon lisaks

raamatukogudele ka nende omanikele, KOV-ile arvelduste ülevaated jms).

74

Riiklike ülesannete ülemineku esimese etapi eel ehk 2026. a teisel poolaastal võib tekkida riigil

vajadus toetada teenuse ümberkorralduste käigus tööjõu ümberkorraldamist KOV-ides

(koondamised) ühekordselt u 60 000 euroga (vt Tabel 2). Eelnõu ajakavas muudatuste

läbiviimine ei too riigile kaasa lisakulusid.

Raamatukogude andmekogu rakendumisel 1. juulist 2027. aastal jõustub riiklike ülesannete

ümberkorralduse teine etapp. Maakonnaraamatukogudes lõpetatakse riiklike ülesannete

täitmine ja kõik riiklikud ülesanded antakse üle RaRa-le.

Riikliku toetusena saavad 15 KOV-i 30 raamatukogutöötaja tööandja kulu aastas kokku 770

688 eurot. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk kohalik omavalitsus pakkuda 30-

le töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui kohalikus omavalitsuses teist tööd

pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Samas tekib nimetatud

raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida ka RaRa-s loodavatele ametikohtadele. 2027.

aastal riiklike ülesannete ümberkorraldamisega maakonnaraamatukogudes tekib 2027. aasta

teisel poolaastal riigile 30 raamatukogutöötaja koondamiskulu u 65 000 eurot (vt Tabel 2), kuid

sellega riigile lisakulu ei kaasne, sest ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires.

Teises etapis tekib RaRa-l täiendava tööjõu vajadus, et täita eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud

kõiki riiklikke haldusülesandeid. Lisanduvad ülesanded nagu riikliku väljaannete soetamise

toetuse eest väljaannete keskne hankimine ja raamatukogude andmekogu täismahus

rakendamine. Nimetatud ülesannetega kaasneb täiendav tööjõu vajadus (4 komplekteerijat –

kuupalk 1800 eurot, 5 piirkonnaspetsilisti - kuupalk 1800 eurot; 4 IT-spetsialisti – tootejuht, e-

kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert –

kuupalk 2 800 eurot). Teise etapi rakendumisel tegeleb rahvaraamatukogude riiklike

ülesannetega RaRa-s kokku 25 töötajat tööandja kogukuluga aastas u 911 474 eurot (vt Tabel

3).

Tabel 4. Riiklikud ülesanded ja nende kulu aastal 2027

Riiklikud

haldusülesanded

Kuni 31.12.2026 Alates 01.01.2027-

30.06.2027

Alates 01.07.2027

Töötajate

arv

Kulu Töötajate

arv

Kulu Töötajate

arv

Kulu

Maakonna-

raamatukogu

58 1 489 997 30 385 344 - -

Koondamiskulu 28 59 942 30 64 224 - -

RaRa - - 12 235 170 25 911 474

Raamatukogude

andmekogu

haldus ja riiklike

ülesannete kulu

- - 578 523

Kokku 58 1 549 939 42 25 1 489 997

Riiklike ülesannete ümberkorraldamisega tekib 2027. aasta 1. juulist RaRa-l võimalus hallata

üleriigilist raamatukogude andmekogu, sest tekib andmekogu ja teenuste haldamiseks vajalik

75

ressurss 578 523 eurot, mis annab avalikule rahvaraamatukoguteenusele kasutajakeskse ja uue

kvaliteedi.

2027. aasta 1. juulist suureneb andmekogu ja teiste ülesannete halduskulu summa 578 523

euroni (vt Tabel 4), sest lisandub maakonnaraamatukogudes riiklike ülesannete lõpetamisest

vabanev summa.

Kohalike omavalitsuse rahvaraamatukogudel puudub uuenduslike teenuste ja ruumide

arendamiseks koostööpartnerite võrgustik Raamatukogude valdkonna arendusprojektide ehk

raamatukogude kiirendi taotlusvoorude toetuste menetleja ülesanne on nii menetlusprotsessi

korraldamine ja juhtimine kui ka laiemalt valdkonna arenguks eelduste loomine, pakkudes tuge

ja võimalusi projektide riskide maandamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning koostöövõrgustike

loomiseks. Menetleja ülesandeks on korraldada töötubasid ja seminare, et jagada parimaid

praktikaid, ideid ja innovaatilisi lahendusi ning seeläbi edendada valdkonna teadmiste vahetust

ja koostööd ning kasvatada rahvaraamatukogude valdkonna üldist võimekust projektide

algatamisel ja läbiviimisel.

Riiklike ülesannete täitmisel kaasneb ka töötaja ülalpidamisega seotud kulu, mis on vajalik

inventari ja tehnika soetamiseks, koolitusteks ning lähetusteks.

Riiklike ülesannete täitmine vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus ei anna valdkonna

digitaliseerimisel ajakohaselt efektiivset tulemust, sest riiklike ülesannete koordinatsioon

eeldab kõigi kohalike omavalitsuste kaasamiseks keskset juhtimist, kesksete andmekogude

kasutust ja ülesannete ühetaolist korraldust kõigi kohalike omavalitsuste hüvanguks.

Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s muutuvad vähesel määral ka KUM tugistruktuuri

(finantsosakond, strateegia- ja innovatsiooniosakond, raamatupidamine,

kommunikatsiooniosakond, õigus- ja haldusosakond) ülesanded (nt raamatukogude

andmekogu kaasvastutaja ülesannetega seotud tegevused).

7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine

Eesti elanike arv on 1 369 995102, kellest 701 000103 on Eesti raamatukogude lugejad104, ehk

raamatukogude teenuseid kasutab iga teine elanik, mis teeb raamatukogud suurima

kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogudes on kokku ligi 31 miljonit

väljaannet, mida 2024. aastal laenutati kokku 12 miljonit korda, neist 9,4 miljonit korda

rahvaraamatukogudest. 2024. aasta jooksul registreeriti raamatukogudes kokku 7,2 miljonit

külastust ja 4,6 miljonit virtuaalkülastust aastas 105.

Eesti raamatukogud kasutavad täna oma teenuste pakkumiseks kolme erinevat

raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on

102 Rahvaarv | Statistikaamet 103 Raamatukogud | Kultuuriministeerium

104 Statistikaamet. Raamatukogud, 2025. 105 Raamatukogud | Kultuuriministeerium

76

praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329

raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus.106 Kliendi

poolelt vaadates ongi raamatukogu üks tervik-teenus, mille taustal toimivad IT süsteemid või

raamatukogude, osakondade ja töötajate rollijaotus välja ei paista. Analüüsi

”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain“107 kasutajauuringust selgus muuhulgas, et

kolm paralleelselt kasutusel olevat e-kataloogi ja suur hulk muid veebikeskkondi tekitavad

kasutajates segadust. Veebikeskkondade paljususega seotud segadust ning üldist rahulolu

teenustega aitab paremaks muuta ühtse sujuva ja kasutajasõbraliku terviksüsteemi

kasutuselevõtt.

Muudatuse eesmärgiks on vähendada raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusust ja

korrastada ning reguleerida raamatukogu tööprotsesside tehnoloogilise taristu korraldus ning

haldamine raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisega. Raamatukogu tööprotsesside ja

teenuste haldamine ühtses raamatukogude andmekogus võimaldab teenust ühtlustada ning

optimeerida ja tõsta automatiseerituse taset, mis ühtlasi muudab ka raamatukoguteenuse elanike

jaoks ajakohaseks ning kasutajasõbralikuks.

Vähendades ülalpeetavate süsteemide arvu, suureneb raamatukogude töö tõhusus, paraneb

olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine ning luuakse paremad eeldused

tulevikuteenuste arendamiseks. Samal ajal vähenevead KOV-i kulud raamatukogusüsteemi

ülalpidamisele, arendamisele ja andmete hoiustamisele.

Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e-kataloog ja

raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange toimus ja arendamine toimub 2025. aastal ning

raamatukogusüsteemi hange 2026. aastal. Raamatukogude andmekogule üleminek toimub

aastatel 2026-2027. 2-aastane üleminek aitab optimeerida üleminekule tehtavad kulutusi ning

samal ajal saavutada kõrgemat raamatukoguteenuste taset. Üleminekuperioodil tuleb arvestada

paralleelsete kuludega praeguste süsteemide ülalpidamiseks ja uue andmekogu juurutamiseks

ning haldamiseks (vt Tabel 5 ja Tabel 7). Uue andmekogu juurutamisega seotud kulud kaetakse

Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Tabel 5 . Raamatukogusüsteemide kulude võrdlus 2021. aastal ja 2017. aastal

Raamatukogusüsteem 2021. aasta 2017. aasta

Kulud

(eurot)

Raamatukogusid

(tk)

Kulud

(eurot)

Raamatukogusid

(tk)

Sierra/Ester 360 000 100 177 900 100

RIKS/RIKSWEB 99 300 523 96 300 497

URRAM/Lugeja.ee 109 300 329 113 300 336

Kokku: 568 600 952 387 500 933

106 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp-

content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 107 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur, 2022.

https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf

77

Raamatukogusüsteeme kasutavate raamatukogude koguarvuks 2021. a oli 952, mis on rohkem

kui Eestis 2021. aastal ja 2017. aastal raamatukogusid. Seda tingib raamatukogusüsteemide

esindajate poolt haruraamatukogude arvestamine eraldiseisvate raamatukogudena.

Käesoleval ajal on iga-aastane kulu kolme raamatukogusüsteemi peale kokku on ca 570 000

eurot. Kulude suurenemine või vähenemine on seotud ka liitunud raamatukogude arvu

muutustega.

Raamatukogusüsteem hangitakse eeldatavasti riigihankega valmislahendusena ning

seadistatakse vastavalt Eesti rahvaraamatukogude vajadustele. Süsteem hangitakse ja andmed

migreeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (edaspidi EL SF) ja selle eeldatav

kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot 108(hankimine ja üleminekukulud ehk juurutamine

sh andmete migratsioon, liideste loomine, andmevahetuse testimine, turvatestimine,

rakendamine, töötajate koolitamine jm), mis on ühekordne investeering (vt Tabel 6).

Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise kogusumma suuruse vahemik 0,5 miljonit on

kalkuleeritud tuginedes 2021-2023 hangete kallinemisele 20-30%.

Raamatukogusüsteemi hankimine ja juurutamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2023-2027109 üldeesmärk 8.1.6. “Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame

ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele”. Samuti on raamatukogusüsteemi

kasutuselevõtmine Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029 üks

alamtegevus, millele rahastamise otsus langetatati Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis aastal 2024 ja langetati Justiits- ja Digiministeeriumis ka

aastal 2025.

Tabel 6. Raamatukogude andmekogule (e-kataloog ja raamatukogusüsteem)

üleminekuks vajalike ühekordsete investeeringute hinnang*

Kulukomponent Hinnanguline ühekordne kulu

(eurot)

E-kataloog 400 000 – 650 000

Raamatukogusüsteem 350 000 – 1 200 000

Andmete migratsioon ja

praeguse teenuse lõpetamine 100 000 – 250 000

Investeeringud kokku: 815 000 – 2 100 000

*Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne.

Andmekogule üleminekuga seotud ühekordsed investeeringukulud (vt Tabel 6) katab riik EL

SF projektitoetustena.

Tabel 7. Raamatukogude andmekogu ülalpidamise aasta kulude hinnang**

Kulukomponent Hinnanguline aastane kulu

(eurot)

108 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur ,2022.

https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 109 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. https://www.valitsus.ee/

78

Litsentsitasud 800 raamatukogu,

sellest litsentsitasud

rahvaraamatukogudele (489)

800 000 – 1 200 000, sellest

(500 000 eurot

rahvaraamatukogud)

Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000

Sellest hooldus 60 000

Sellest majutus 30 000 – 66 000

Sellest küberturve 15 000 – 35 000

Personalikulu 360 000 – 400 000

Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000

Jooksvad kulud kokku: 860 000 – 1 600 000

** Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne,

sõltub riigihangete tulemusest ja inflatsioonist. Litsentsitasud on kulupõhised ja arvutatakse

liitunud raamatukogude andmete (nt kogude suurus, süsteemiga töötavate töötajate arv) põhjal.

Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)

raamatukogude omanikud (v.a rahvaraamatukogude omanikud), v.a personalikulu, mis

saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu

kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli

väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.

Hädavajalike arendustega tagatakse ühilduvus ja ajakohasus erinevate sisemiste ning väliste

infosüsteemide vaates.

Raamatukogude andmekogu rakendamise riigi ühekordsete kulude eeldatav kogumaksumus on

kuni 2,1 miljonit eurot ja kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Raamatukogude

andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane rahvaraamatukogude teenuse ülalpidamiskulu

(arendus, majutus, küberturve) saadakse riiklike raamatukoguteeninduse ülesannete

ümberkorraldusest vabanevast ressursist, mis on u 500 000 eurot (vt Tabel 4) ja kaetakse riiklike

ülesannete ümberkorraldamise ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe.

Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane tööjõukulu on 360 000 eurot

sh koolituskulu. Need kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise tulemusel vabanevast

ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe.

Rahvaraamatukogu omanikele ehk kohalikele omavalitsustele lisakulusid ei tule ja iga-aastased

andmekoguga seotud kulud jäävad suurusjärku u 500 000 eurot, sest süsteemi kasutamisel võib

ette näha litsentsitasusid. Seega on kohalikel omavalitsustel võimalik samade kuludega

saavutada kõrgem raamatukoguteenuste tase.

RaRa 2023. aastal läbiviidud turuanalüüsi näitas, et eeldusel kui kõik Eesti raamatukogud

liituksid, oleks nende ülalpidamise keskmine aastane turuhind kokku 917 725 eurot. Seega

hinnanguliselt ühe raamatukogu aritmeetiline keskmine kulu raamatukogusüsteemi kasutamise

eest ühes kuus on ligikaudu 96 eurot (1147 eurot aastas) või 367 eurot aastas

raamatukogutöötaja kohta eeldusel, et raamatukoguvõrgus töötab 2500 inimest. Nimetatud

aritmeetiline keskmine kulu annab üldistatud pildi aastasest kulust, kuid seda ei saa enne

infosüsteemi hanke toimumist erinevat tüüpi raamatukogude liitumisel aluseks võtta.

Hinnastamine hakkab toimuma vastavalt tarbitavale ressursile (raamatukogude arv, kogude

suurus, lugejate arv, töötajate arv vms).

Hinnanguline ülalpidamiskulu võttes aluseks aritmeetilisi keskmisi:

79

Rahvaraamatukogude ülalpidamine - 459 000 eurot;

Rahvusraamatukogu – 36 000 eurot.

Uuele andmekogule ülemineku kulu arvutused on hinnangulised, sest lõplikud kulud selguvad

infosüsteemi hankimisel 2026. aastal.

Eelnõuga seotud andmekogu kulude hinnang on tehtud tuginedes “Raamatukoguteenuste

ärianalüüs ja teenusedisain”110 ärianalüüsi aruande lõppversioonile, mis valmis 2022. a

detsembris ja 2023. a detsembris valminud ”Raamatukogusüsteemi detailanalüüs”111

tulemitele. Täpsem tegeliku maksumuse hinnang e-kataloogi ja infosüsteemi kogulahendusele

on võimalik anda peale e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimist 2026. aasta lõpus.

7.6. Kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine

Rahvaraamatukogu ja RaRa võib eelnõu kohaselt oma ülesannete täitmisel rakendada

elektrooniliselt automaatset haldusmenetlust infosüsteemi vahendusel. Eelnõus kirjeldatud

automaatsete toimingute kulu sisaldub infosüsteemi hankimise ja rakendamise kulus.

Haldusmenetluse automaatsusega seotud vajalike täiendavate arenduste kulu kaetakse iga-

aastastest ülalpidamiskuludest või mahukamate projektipõhiste arenduste puhul taotleb RaRa

kulu SF vahenditest või riigieelarvest.

Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele,

kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust.

KOV-is, kus raamatukogu kasutab automaatsete teavituste võimalusi, võib toimuda teenuse

kvaliteedi tõusu, mis ei too kaasa kulude kasvu, kuid võib tuua kaasa vähese kulude kokkuhoiu.

8. Rakendusaktid

Eelnõusse on kavandatud valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) määruste

kehtestamiseks järgmised volitusnormid:

- eelnõu § 4 lõige 4 (kaalutlusõigusega volitusnorm) – rahvaraamatukogude võrgu loomisel

aluseks võetavatest näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kord;

- eelnõu § 7 lõige 3 – rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri;

- eelnõu § 13 lõige 9 – riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude

valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsem liigitus

ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord, samuti

riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid

täitva rahvaraamatukogu kulude hüvitamise tingimused ja kord;

- eelnõu § 22 lõige 4 – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu;

- eelnõu § 29 punkt 9 (ERRS § 41 lõige 2; kaalutlusõigusega volitusnorm) – RaRa-le

täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete täpsem sisu ning nende täitmise tingimused ja

kord;

- eelnõu § 29 punkt 15 (ERRS § 72 lõige 4) – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu;

- eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 73 lõige 3) – raamatukogude andmekogu põhimäärus;

110 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp-

content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 111 Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2023, Ernst & Young Baltic AS.

https://www.rara.ee/raamatukogudele/uhtne-raamatukogususteem/

80

- eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 75 lõige 2) – raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle

kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad.

Loetelus teise ja kolmandana nimetatud volitusnormid sisalduvad ka kehtivas RaRS-is (§ 6

lõikes 2 ja § 10 lõikes 4). Nende sõnastust küll täpsustatakse, kuid ei muudeta sellisel määral,

et oleks uuesti vaja hinnata nende põhiseaduspärasust. Teiste volitusnormide vastavust PS-ile

on hinnatud vastavate eelnõu sätete selgituste juures.

Käesolevale seletuskirjale ei ole lisatud nende rakendusaktide kavandeid, mille kehtestamise

vajaduse üle otsustamisel on valdkonna eest vastutaval ministril kaalutlusõigus. Kõnealused

ministri määrused kehtestatakse üksnes juhul, kui seaduse rakendamise käigus selgub, et

rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavad näitajad ja RaRa-le täitmiseks

volitatavate riigi haldusülesannete sisu vajavad täpsustamist.

Tulenevalt RaRS-i (RT I 1998, 103, 1696) kehtetuks tunnistamisest, muutuvad kehtetuks

järgmised määrused:

1) kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu

põhimääruse kinnitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/90139);

2) kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019005);

3) kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030).

Seoses riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele

muudele asutustele või isikutele antavaid toetusi puudutava volitusnormi täiendamisega

tunnistatakse kehtetuks riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri 21.

veebruari 2023. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate

rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023002?leiaKehtiv). Nimetatud määruses reguleeritud

toetusmeetmed lisatakse eelnõu seadusena jõustumisel RaRS-i alusel kehtestatavasse ministri

määrusesse.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osaliselt 2027. aasta 1. juulil. Kindlal kuupäeval

jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada

seaduse rakendusaktide jõustumist, nii KOV-idel kui ka RaRa-l kavandada ja ellu viia

maakonnaraamatukogude tegevuse järk-järgulise lõpetamisega seotud muudatusi ning tagada

raamatukogude andmekogu sujuv kasutuselevõtmine. Hilisem jõustumine on seotud

raamatukogude andmekogu rakendamisega ja väljaannete hankimise ülesande

ümberkorraldamisest tulenevate hangete, tehniliste lahenduste ja töökorralduse muudatustega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile,

Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile ning arvamuse avaldamiseks, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule, Eesti Raamatukoguvõrgu

Konsortsiumile, Osaühingule Urania COM, Osaühingule Deltmar, Rahvaraamatukogude

Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele ning suuremate linnade

keskraamatukogudele.

81

Laekunud tagasisidet on käsitletud eelnõu lisas (märkuste tabel).

Eelnõu esitatakse teistkordselt kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning

samaaegselt teadmiseks teistele märkusi esitanud ministeeriumidele ning huvitatud osapooltele.

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Raamatukogude andmekogu andmekaitsealane mõjuhinnang