Riigitee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärde jalgratta - ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastuse taotlus

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

TRANSPORDIAMET

Valge 4 Tallinn 11413

KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE

25.02.2024 OÜ Toner – Projekt poolt on vaadatud üle Teie poolt esitatud märkused ning koostanud allolevad vastused. Projekteerija vastused esitatud sinise värviga.

1. PK 0+032 näha ette truup D 300 mm

Asendame truubi D=250mm truubiga D=300mm.

2. Mis konstruktsioon ette nähtud Hoole tee mahasõidule?

Hoolde tee mahasõidu konstruktsioon on esitatud joonisel 3 „Jalgtee pikiprofiil, mahasõidu pikiprofiil“. KATENDI TÜÜP II Asfaltsegu AC 16 surf h=6cm Killustikalus, fr. 4...32mm h=20cm

3. Hoole tee mahasõidu tagune viia sujuvalt olemasoleva teega kokku. Uus kate laiem, kui olemasolev.

Korrigeerime joonist.

4. Mis ristumisega siin tegemist on?

Projekteeritud JJT on 2,5 m lai, Pensionäride park kinnistule minev ristumine on 3,0 m lai.

Projekteeritud märgid 445 ja 434 – kelle tarvis?

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Projekti Tellijaga, Lääneranna Vallavalitsusega, sai otsus vastu võetud, et riigiteelt mahasõitu Pensionäride parki ei projekteeri, ent loome võimaluse jalgsi liikuda jalgratta – ja jalgteelt Pensionäride pargi teele. Asf. katet ei paigalda ning näeme ette optimaalse terakoostisega kruusasegust katte. Katte laius 3m on Tellija soov.

5. Mis AKÖL nõuded kehtestatud killustikule ja asfaltsegudele, kuna seletuskirja ei ole ei saa kontrollida? Nõuded on seletuskirja koosseisus. Pean vabandama, et allkirjastatud kooskõlastuse taotlus koos seletuskirja ja lisadega jäi saadetisest välja ning saadetud oli ainult taotluse kiri. Vabandan!

6. Telje märgistust ei ole võimalik nii pikalt teostada kuna olemasoleva tee laius ei võimalda seda. Puudub seletuskiri - milliseid märgistusmaterjale kasutatakse. Seletuskirjas on vastav lõik olemas. Katte märgistus peab vastama standardile EV ST 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga. Põhimõtteliselt on kavandatud asendada ca 70m teemärgist ülekäigukohast Ahaste poole ja ristmiku piirkonna teemärgis. Ülejäänud osa peaks jääma olemasolev.

7. Sademevee teema – Sademevesi voolab hetkel kokku riigitee 19201 alusesse truupi (Ø 300mm plast) ja sealt edasi

riigitee nr 16176 äärde ja läbi km 16,734 omasoodu:

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Selleks, et saaks hinnata sademevee juhtimisega seotud lahendust, on vajalik riigitee 19201 aluse ja riigitee nr 16176 aluste truupide vooluhulkade ja läbilaskvuse arvutust/analüüsi:

• mis seisus on täna riigiteede alused 300mm ja 500mm läbimõõduga truubid vaatlus+pildistamine

• kas olemasolev vesi + rajatava kraaviga juhitav vooluhulk mahub ära 300mm ja 500mm truupidesse ja riigiteede kraavidesse

Arutasime antud teemat Tellijaga ja konstateerin järgmist: Kraav, mis on kavandatud sõidutee ning jalgratta – ja jalgtee vahele, on projekteeritud põhiliselt riigitee tarbeks. Jalgratta – ja jalgtee tarbeks võiks kraavist loobuda. Ka täna valgub vesi kalletega olemasoleva truubi poole, osa imbub maasse, osa jõuab truubini. Kavandatav jalgratta – ja jalgtee takistab vee valgumist truubi poole ja sellest lähtuvalt, peab sademevee läbipääsuks olema truup või kavandatud drenaaž. Lahtine külgkraav koos truubiga oleks sobivam variant ja mis on ka kavandatud. Projekteeritud kraavist lähtuvalt kokkuvoolu kiirus truubi juurde kiireneb. Varasemalt on projekteeritud ja ehitatud truubid De=315mm nii riigitee (Pärnu – Jaagupi -Kergu) kui ka mahasõidu PK 170+68 (Vanamõisa – Koonga – Ahaste tee) alla. Küsimus on, kas kavandatav kraaviosa võib tekitada uputust varasemalt rajatud truupide juures. (Sellest lähtuvalt oli jalgratta- ja jalgtee alla kavandatud truup D=250mm, mille läbilaskvus on ca. 2* väiksem kui D=300 mm truubil.) Kuna Teie poolt oli soovitud truup D=300, siis kavandame truubi De315, mille sise läbimõõduks on 276mm. Projekteerija viis läbi arvutused ning jalgratta – ja jalgtee truubile tulevaks vooluhulgaks 2 aastase 20 minutilise arvutusvihma korral 10.3 l/s, mis teeks truubi täituvuseks truubi pikikalde 0.6% korral 25%. Olemasolevale truubile (riigiteel 19201 Pärnu – Jaagupi -Kergu) De315 siseläbimõõduga 276mm, eelnevalt kirjeldatud tingimustel, oleks vooluhulgaks 22,5 l/s ning truubi pikikalde ca.0.4% korral truubi täituvuseks 43%.

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Riigitee 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste mahasõidu PK 170+68 all olevale truubile tuleks 2 aastase 20 minutilise arvutusvihma vooluhulgaks 43 l/s ning truubi pikikalde 0.5% korral truubi täituvuseks 59%. Viimati nimetatud truubist viib sõidutee äärne külgkraav sademevett edasi piki maantee külgkraavi. Mahasõidust ca. 300m kaugusel on maanteealune truup D=500 plast ning olulisi kraave täiendavalt juurde ei tule. Kuna truubi D=500 läbilaskvus on kordades suurem kui truupidel De315, ei ole tõenäone, et meie poolt kavandatud ca. 40cm sügavune teeäärne külgkraav tekitaks probleeme teealuse truubi läbilaskvusele. Lisame projekti juurde riigitee 19201 Pärnu – Jaagupi -Kergu ja riigitee 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste mahasõidu PK 170+68 aluste truupide De 315 puhastuse, et nimetatud truupide toimivus oleks tagatud. 8. DWG-g joonisel ei näe maste.

Hetkel jääb tunne, projekteeritud truup on mastile liiga lähedal (minimale vahekaugus peab

olema vähemalt 2,0 m)

Tundub, et antud jooniselt puudub geodeetiline alusplaan ja sellest lähtuvalt ei ole ka olemasolevaid

maste näha. Meie poolt esitatud jooniste paket tuleks salvestada arvutisse ning seejärel lahti pakkida. ( Siis on näha joonised koos referentsfaili kataloogiga). Seejärel avada Joonis 2_Asendiplaan_M1_500 ning

automaatselt peaksid kõik vajalikud failid alla tulema. Kontrollisin ja ka projektipangas olev süsteem alla

laetult toimib. Ise töötame DGN failidega ning konverteerime failid DWG formaati. Geodeetilise

alusplaanina kasutama DWG tüüpi faili, et säiliks geodeetide poolt koostatud alusplaan oma

terviklikkuses. Kui failid kokku tõsta koos geodeetilise alusplaaniga, siis ei ole tuvastatav, mis on

alusplaan ja mis projekteeritud osa.

See, mis puudutab truubi kaugust mastist, toon välja järgmist: Truubi asukoht on valitud täpselt

valgustusmasti ja ELA SA optika mikrotorustiku vahele. Truubi sügavus masti servas, maapinnast ca.

40cm. Truubi vundament ca. 20cm, kokku kaeve sügavus truubi rajamisel ca. 60cm. Seega ei ohusta

truubi rajamine maste ega masti vundamenti. Truubi telje kaugus masti tsentrist 1.35m (toega bet.

mast, vundament mastil puudub) ja 1.5m (ülekäigukoha valgustusmast). Kui võtta aluseks EVS

843:2016 tabel 10.2 „Tehnovõrkude kujad hoonetest ja rajatistest“ , siis isevoolse kanalisatsiooni kaugus

(ka truup on isevoolne kanalisatsioon) elektriõhuliini posti vundamendini (pingaga kuni 6kV) on 1m.

Antud kohal tegemist 0,4kV õhuliiniga. Seega oleme siin enam vähem piirides ning Elektrilevi OÜ kui ka

ELA SA on projekti kooskõlastanud.

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Teie poolt pakutav lahenduse varianti ei ole sobiv, kuna ristub kahel korral ELA SA optika mikrotorustikuga ning nõuab kõrgepinge maakaabli nihutamist.

9. Esitatav JJT põhiprojekt peab sisaldama seletuskirja, hetkel ei ole seda meile esitatud.

Selgitused p. 5 alla. Seletuskiri lisame vastuse koosseisu.

10. IKÕ joonis tuleb esitada. IKÕ plaan on koostatud jalgratta – ja jalgtee asendiplaanilise projektlahendi kohta. Vastused koostas Tarmo Pärna 5132106

Palume Teil üle vaadata korrigeeritud projektlahend riigitee nr 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt ning võimalusel kooskõlastada. Lisad:

a) Projekti seletuskiri; b) Projekti joonised PDF ja DWG formaadis; c) IKÕ plaan DWG ja PDF formaadis

Lugupidamisega

Tarmo Pärna 5132106 OÜ Toner – Projekt juhataja

Allkirjastatud digitaalselt [email protected]

Koostaja OÜ Toner - Projekt 2

TELLIJA: LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS TÖÖ nr: 02 / 2024

KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE

LÕIGULE km. 17,165 – 17,325

PÕHIPROJEKT

PROJEKTDOKUMENTATSIOON JA JOONISED

TEEDEEHITUSLIK OSA

Vastutav projektijuht: Tarmo Pärna

Veebruar 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 2

SISUKORD

1 ÜLDOSA 3

1.1 SISSEJUHATUS 3

1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS 3

1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD 3

1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID 3

1.4.1 PLANEERINGUD 3

1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID 3

1.5 PROJEKTI KOOSSEIS 3

1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD 3

1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD 4

2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTLAHENDI ÜLDISELOOMUSTUS 4

2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID 4

2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND 4

2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE RISTLÕIKED 5

2.4 PIKIPROFIIL 5

2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE 5

2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA. 5

2.5.2 TRUUBID 5

2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST 5

2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS 5

2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID 5

2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID 5

2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. 6

2.6.5 KAUGKÜTE . 6

2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE 6

2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL 6

3 TEHNILINE SELETUSKIRI 6

3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD 6

3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS 6

3.2 MULLATÖÖD 6

3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE 6

3.2.2 SOBIV PINNAS 6

3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST 7

3.2.4 KESKLIIVAST KIHT 7

3.3 TRUUBID 7

3.3.1 TRUUBID 7

3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD 7

3.5 KATENDI EHITUS 7

3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON 7

3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON . 7

3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE 7

3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 8

3.6.1 LIIKLUSMÄRGID 8

3.6.2 KATTE MÄRGISTUS 8

4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED 8

4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS 8

4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE 8

4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE. 8

4.1.4 SEIRE 8

5 LISAD: 8

5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE : 8

5.2 KOOSKÕLASTUSED 8

6 ARUANDED 9

6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE JA MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE 10

6.3 JALGTEE MAA-ALA PUHASTUSE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE 11

6.4 TRUUPIDE ARUANNE 11

6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE 12

7 JOONISED 13

7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000 13

7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500 13

7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100 13

7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100 13

7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200 13

7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS MAHASÕIDULE M1:100 13

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 3

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 SISSEJUHATUS

Käesolev töö on koostatud Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel ning käsitleb riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee projekteerimist lõigus ristmikuala ülekäigukoht – Hoole tee km. 17,165 – 17,325.

1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS

Lääneranna Vallavalitsuse poolt on koostatud tellimiskiri (nr 06.12.2023 nr 2023/4-2/2104-2) 2010. aastal valminud projekti „KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKTI töö nr 02/2010” riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste äärse kergliiklusteed puudutava osa korrektuuriks ja kaasajastamiseks.

Väljavõte varasemast projektist korrigeeritava tööosa kohta., joonis 1.

Lääneranna Vallavalitsuse poolt on esitatud projekteerijale Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1- 2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee projekteerimise alusdokumendiks.

Geodeetiline aluspaan on koostatud OÜ WEW poolt 2023 aastal ja mis sisaldab osaliselt täpsustatud tehnovõrkude asukohtasid ja nende sügavust paiknemisel.

Piirkonda jäävad:

- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) optika mikrotorustik ja on alusplaanile lisatud koos kõrgustega;

- Telia Eesti AS -le kuuluvad sidekaablid; - Elektrilevi OÜ -le kuuluvad maakaablid on alusplaanile lisatud koos kõrgustega; - Valgustuse õhuliin ja maakaablid; - Matsalu Veevärgi -ile kuuluvad vee – ja kanalisatsioonitorud.

1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD Tabel 1

Nr. Nimetus m/ü Näitajad

1 Projekteeritava jalgtee kogupikkus m 152,5 2 Katte tüüp jalgteel AC 8 surf (Asfaltkate) 5 Jalgtee katte laius m 2,5 – 3,0

8 Vähima horisontaalkõvera raadius jalgrattatee teljel.

m 300

9

Vertikaalkõvera vähim raadius jalgtee teljel:

- kumer m 150 pöördel ülekäigukohale.

- nõgus m 250

10 Suurim pikikalle jalgteel % 1,4

Põikkalle jalgteel % ühepoolne 2.0

1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID

1.4.1 PLANEERINGUD

Informatsioon rekonstrueeritava jalgratta- ja jalgtee vahetus lähedusse jäävatest planeeringutest projekteerijal puudub. Jalgratta ja jalgtee asukoht on fikseeritud varasemalt Koonga valla üldplaneeringus ning täpsustatud varasema projektiga „KÕRVALMAANTEE nr 19201 PÄRNU-JAAGUPI – KALLI (km 23,525 – 24,053) JA KÕRVALMAANTEE nr 16176 VANAMÕISA – KOONGA - AHASTE (km 17,035 – 17,193) KOONGA RISTMIKU REMONDI TEHNILINE PROJEKT, OÜ Toner – Projekt töö nr. 02/2010“.

Lähtudes Transpordiameti projekteerimistingimustest on varasemat jalgratta- ja jalgteed korrigeeritud ning viidud sõiduteest kaugemale, vastavalt võimalustele. Uus asendiplaaniline lahend on üle vaadatud Lääneranna Vallavalitsuse esindajate poolt ning viidud sisse muudatused vastavalt projekti asendiplaanile. .

1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID

Projekteeritav jalgtee asub riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teekaitsevööndis, mille suuruseks on 30m äärmise sõiduraja servast.

Projekteerimisel olevat jalgratta - ja jalgteed läbivad mitmed tehnovõrgud oma kaitsevöönditega, mis seavad täiendavad piirangud nii projekteerimisele kui ka ehitustööde teostusele.

1.5 PROJEKTI KOOSSEIS

- Geodeetiline alusplaan. Koostatud OÜ WeW poolt, töö nr GEO-247-23.

- Teedeehituslik osa. Koostatud OÜ Toner - Projekt poolt töö nr 02 / 2024.

1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD

Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ WeW poolt töö nr GEO-247-23.

Kasutatud mõõdistusvõrgud ja punktid:

HADNET VRS GNSS võrk. Täiendavad kõrgus punktid on võetud Maa-ameti LIDAR punktipilvest.

Mõõdistustööde käik:

Mõõtmistööd teostati objektil 19.12.2023.

Mõõdistuse koordinaadid on riiklikus L-Est97, kõrgused EH2000 süsteemis.

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 4

Alusplaanile kantud tehnovõrkude asukohad on tehnovõrgu valdajate poolt üle vaadatud:

Elektrilevi OÜ – teenuse osutamise akt nr 7655053207; Telia Eesti AS – projekti kooskõlastus nr 38565287 ; ELA SA – ELA SA optika mikrotorustiku asukoha väljavõte nr: TJ2554; Matsalu Veevärk – Maa-ala plaani kooskõlastus 31.jaanuar 2024

Detailsem informatsioon „GEODEETILISTE TÖÖDE ARUANNE“ koosseisus „Kooskõlastused“.

Katastripiirid on alusplaanile kantud 09.01.2024 väljavõttega geoarhiivist.

Geodeetilise alusplaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:

• OÜ Geochart töö nr C019 TJ 08 „Pärnumaa, Koonga vald, Koonga küla vee ja kanalisatsiooni teostusjoonis“ 2008;

• FoxGeo OÜ töö nr FGT-10 061 „Koonga ristmiku remont sadevetekanalisatsiooni teostusjoonis“ 2010;

• Aasal OÜ töö nr ATo-1757 „Koonga bussiterminal topo-geodeetiline uuring“ 2017;

• GeoPartner OÜ töö nr 18-1434_4 „Koonga küla tänavavalgustuse osaline teostusmõõdistus“ 2019;

• Maa-ameti LIDAR kõrgusandmed 2021.

1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD

Täiendavaid geotehnilisi uurimistöid projekteeritava jalgratta- ja jalgtee piirkonnas läbi viidud ei ole ning lähtutud 2010 aasta projekti koosseisus olevast uuringust. Projekteerimistöödega ei minda riigimaantee katte sisse rohkem, kui lõigatakse või freesitakse sirgeks jalgtee ja olemasoleva mahasõidu katte ühendus sõiduteega.

Lähtudes riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teele tehtud puuraugust nr 5 (projekteeritava jalgratta- ja jalgtee esisel riigimaanteel) moodustab mulde ja aluspinnase kerge saviliiv.

2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTLAHENDI ÜLDISELOOMUSTUS

2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID

Projekteerimisel lähtuti alljärgnevatest õigusaktidest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest:

Ehitusseadustik; Liiklusseadus; Planeerimisseadus; Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine 23.11.2020); Tee projekteerimise normid (Redaktsiooni jõustumine 25.11.2023); Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine 08.07.2023); EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine; Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ; RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Eesti Standardid EVS 901-1:2020 Teedeehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; EVS 901-2:2020 Teedeehitus Osa 2: Bituumensideained; EVS 901-3:2021Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA 2021, kinnitatud Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162); Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 (MA peadirektori 22.11.16 käskkiri nr 0215) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096; Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088); Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, Redaktsiooni jõustumine 23.11.2020); Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. (MTM 13.07.2018 määrus nr 43, Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019 ); Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord ( MA 2016-11, MA peadirektori 29.11.16 käskkiri nr 0224); Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA peadirektori 30.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/496); Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr 12, Redaktsiooni jõustumine 01.01.2021);

2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND

Käesoleva töö aluseks on varasem KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKT töö nr 02/2010 ja Transpordiameti poolt väljastatud „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“ (Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2).

Rekonstrueeritav jalgratta- ja jalgtee, piketaažist lähtuvalt, algab riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste ja riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli ristmiku ülekäigu kohalt vasakult poolt ja lõpeb Hoole tee mahasõidul. Tööde käigus on kavandatud Hoole tee rekonstrueerida, rajada uus asf. kate uuel killustikalusel.

Liikluskorralduslikult on kavandatud projekteeritav jalgratta - ja jalgtee tähistada liiklusmärkidega 435+445. Kavandatud on piiratud osas korrigeerida teemärgistust ja lisada Ahaste poolt teemärgis 971b ning asendades olemasolev 921a teemärgisega 911. Ohukoha paremaks tajumiseks on lisatud sõidutee teljele teemärgise 911 ja selle ette 922. Teemärgise 922 alal tuleb kohapeal hinnata olemasoleva teemärgise 921 asukoha sobivust sõiduraja märgistamiseks ja vajadusel korrigeerida teemärgise asukohta.

Olemasolev valgustus on riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärde projekteeritava jalgratta- ja jalgtee ulatuses rajatud, s.h. ülekäigukoht ning antud projekti koosseisus ei ole täiendavat valgustust kavandatud. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise ümberehitus valmis 2019 aastal ja töö teostamise aluseks oli MYOHLIV OÜ koostatud projekt „ Koonga tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekt, kaust Koonga Küla“ töö nr 4_PP_EL-1 2018. Projekti koosseisus on teostatud valgusarvutus ja projekt joonisel 2 näidatud jalakäijate ülekäigukoha valgustusmast kohtvalgustusena. Projekti seletuskirjas on öeldud, et „Põhitänavate valgustusklass vastab valgustusklassile M6 (heledus L ≥ 0.30 cd/m2)“. Nimetatud projekt on Maanteeameti (Transpordiamet) poolt kooskõlastatud, kiri 09.07.2018 nr 15- 2/18/26501-4.

Asendiplaanilisele joonisele (joonis 2) on kantud ristumisalade nähtavuskolmnurgad nii vasakule kui paremale. Nähtavuskolmnurkade valikul on püütud lähtuda „Tee projekteerimise normides“ toodud tabelitest ja joonistest, kuid puudub võimalus tagada jalgratta- ja jalgteel nähtavus 10m enne sõidutee servast. Võimalik on tagada 5m nähtavus sõiduteest (jalgratta – ja jalgtee kaugus sõiduteest 5m), mis vastab EVS843:2016 tabel 8.9 tasemel „hea“ ja auto nähtavuskaugus ülekäigukohalt 45m tasemel „rahuldav“. Rekonstrueeritaval mahasõidul „Hoole“ on võimalik tagada projekteerimisnormidele vastavad nähtavuskolmnurgad 7*80m (liituva tee liiklussagedus alla 100 a/ööp). Nähtavuskolmnurkadest on vaja eemaldada kõik nähtavust piiravad takistused, mis võivad segada objekti õigeaegset tuvastamist. Nähtavuskolmnurka ei istutata puid ega põõsaid, mis võivad mingilgi moel piirata nähtavust. Selleks on

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 5

kavandatud eemaldada nähtavust takistavad puud, põõsaid ja piirata puude võra vastavalt asendiplaanil (joonis 2) näidatule.

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ristumisi tehnovõrkudega vaata p. 2.6 alt.

2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE JA MAHASÕIDU RISTLÕIKED

Jalgratta – ja jalgtee asf, katte laiuseks on sirgel teeosal 2.5m ja pöördel ülekäigukohale 3.0m. Jalgratta- ja jalgteed ääristavad mõlemalt poolt 0.25m laiused tugipeenrad, millele rajatakse kasvualusest kate ja haljastatakse murukülviga. Nõlvad haljastatakse mulle ja murukülviga ning nõlvakalle 1:2 -le.

Rekonstrueeritava mahasõidu asf. katte laiuseks on 4.5m, millele lisanduvad 0.5m laiused tugipeenrad. Mahasõit on kavandatud ühepoolse 1.5% põikkaldega.

2.4 PIKIPROFIIL

Jalgratta- ja jalgtee pikiprofiili kujundamisel on lähtutud ülekäigukoha sõidutee katte kõrgusest, olemasolevatest tehnovõrkudest, sademevete äravoolu võimalikkusest, s.h. truubist jalgratta- ja jalgtee alla. Jalgratta- ja jalgtee ning mahasõidu pikiprofiil on esitatud joonisel 3. Suurim pikikalle 1.4% ja väikseim 0.3%.

2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE

2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA.

Riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste ning jalgratta- ja jalgtee vahele on kavandatud sademete äravooluks külgkraav. Kuna piirkonda on paigaldatud mitmeid tehnovõrkusid ning ELA SA (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse) optika mikrotorustik sõidutee äärde külgkraavi alale, ei ole võimalik vahetult sõidutee äärde, kogu projekteeritava ala pikkuses, külgkraavi kavandada. Sellest lähtuvalt on kraav paigaldatud osaliselt sõidutee, osaliselt jalgratta – ja jalgtee äärde.

Kavandatav külgkraav algab riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli teega ristuvast truubist olemasoleva kraavi põhja kõrguselt. Minnes Koonga keskuse poole ca. 24.5m, ristub kraav olemasoleva Telia Eesti AS maakaabliga. Eeldatavalt on ristumiskoht kraavi põhjas kaitstud kaitsetoruga, kuna kaabel ristub riigimaanteega. Ristumiskoha vahetus lähedusse jääv ELA SA optika mikrotorustik on sügavusel, mis jätaks kraavi põhja ja kaabli vahele ca. 60cm. Kooskõlastatult kaabli valdajaga, enne kraavi kaevamist, surfida kaabel lahti ja veenduda „Telia“ kaabli eeldatavas sügavuses ning kaabli kaitstuses plasttoruga. Kui seda ei ole, võtta kaabli sobivaks kaitsmiseks otsus vastu kohapeal kooskõlastatult kaabli valdajaga.

Koht, kus probleemne sidekaabel ristub kraaviga (tegelikult truubitoruga) on ristmiku piirkonnas oleva toega postist tulev maakaabel PK 0+025 vasak pool. Geodeetilisele alusplaanile tuginedes on kaablil kirje „ Lageda kinnistu omaniku paigaldatud kaabel sügavus 15 – 20cm “. Antud kaabli kõrguslik asukoht ei ole sobilik ja tuleb lasta alla poole, truubi alla ja kaitsta poolitava plasttoruga D=75mm. Kui madalamale laskmine ei ole olemasoleva kaablit kasutades võimalik, tuleb kaabel sobivas pikkuses asendada ja rajada kaablile kaablimuhvid. Projektis on kavandatud kaablikaitsetoru pikendada üle ELA SA optika mikrotorustik.

Projekteeritav külgkraav ületab ELA SA optika mikrotorustik PK 0+38 piirkonnas ning kõrguste vahe kraavi põhja ja kaabli vahele jääb ca. 60cm. Vaatamata piisavale vahele, tuleb kraavi ristumisel kaabliga, kooskõlastatult kaabli valdajaga, kaevata ristumiskohal kaabel lahti ja kaitsta poolitava plasttoruga. Kaabli valdaja nõusolekul võib kaabli kaitsmise ka ära jätta. Järgmine kraavi ristumine sidekaabliga on PK 0+90 parem juures, kus Telia Eesti AS -le kuuluv maakaabel kaevata kooskõlastatult kaabli valdajaga lahti ja kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m. Kaabel kaitsta ka jalgratta – ja jalgtee alusel alal vastavalt asendiplaanil näidatule. Maakaabli paigalduse teostusjoonistest projekteerijal informatsioon puudub ja kui võtta paigaldussügavuseks maapinnast 0.7m, siis jääks kaabli ja kraavi põhja vahele ca. 25cm. Kraavi põhja sügavus maapinnast ca. 40cm.

2.5.2 TRUUBID

Jalgratta – ja jalgtee ristub truubiga De=315mm PK 0+032 piirkonnas. Kavandatav truup ristub sidekaabliga vasakule poole jääva toega posti juures. Vaata eelnevat lõiku külgkraavi (truubi) rajamisest ja kaabli kindlustamisest.

Truubi pikkuseks on kavandatud 8,5m ja pikikaldeks 0.6%. Truubi sisse – väljavoolud kindlustatakse munakivikindlustusega 2. profiili. tugevduskangal ja kujundatakse truubi sisse – väljavoolud. Vaata projekti koosseisu lisatud mahasõidu truubi tüüpjoonist (Joonis 6) ja tüüpristlõiget koos truubiga (Joonis 4).

2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST

Olemasolevate tehnovõrkude paiknemisel töötsoonis, kutsuda eelnevalt kohale selle volitatud esindaja, kelle ettenäitamisel märkida maha tehnovõrgu täpne asukoht ja sügavus looduses. Kaevetööde ristumisel tehnovõrkudega ja nende kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi. Tööde käigus tuleb ehitajal tagada kõigi olemasolevate võrkude korrasolek ja kaitse.

Mullatöödel arvestada projektis toodud kõrgusarvude ja vertikaalplaneeringuga. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normdokumentidest, kui projektis ei ole öeldud teisiti.

NB! Kõik tööd projekti realiseerimiseks maa-alal tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega ja tööd kinnistu piiri lähialadel kooskõlastada piirinaabritega.

2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS

Projekti Tellija on projekteerijat teavitanud, et sõidutee äärne valgustus on tänaseks piirkonda rajatud ja täiendav valgustusmast paigaldatud ülekäigukoha piirkonda. Sellest lähtuvalt täiendavat valgustust piirkonda ei ole kavandatud.

Lõigu alguses PK 0+02 piirkonnas ristuvad valgustuse maakaablid jalgratta- ja jalgteega. Eeldatavalt peaksid antud maakaablid olema torus ja sellest lähtuvalt ei ole neid kaitstud lõhestatud plasttorudega. Kui ehituse käigus selgub, et maakaablid ei ole paigaldatud torusse, tuleks seda teha ning jalgratta- ja jalgtee ristlõike ulatuses kaitsta poolitatud plasttoruga D=75mm pikkusega ca. 4.5m. Lisaks eelnevale tuleks arvestada, et ca. 1,2m kaugusele paralleelselt kaablitega jääb paigaldatav truup D=250mm.

2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID

Projektala piirkonnas on üleval elektriliini mastid koos valgustusega ning mastide ja/või tugede nihutust ehitustööde käigus ei ole kavandatud.

Projektalale jäävad mitmed elektri maakaablid nii kõrgepinge kui madalpinge kaablid. Kõrgepinge kaabel jääb pea terves pikkuse jalgratta – ja jalgtee alla PK 0+05 – 1+48. Kas nimetatud kaabel on paigaldatud torus või mitte projekteerijal informatsioon puudub. Projekteeritav jalgratta - ja jalgtee rajatakse muldesse, koorides alt kasvumuld ca. 20cm paksuselt. Kohati võib kaeve põhi minna ka sügavamale ca. 30 - 35cm sügavusele PK 0+80 – 0+90 piirkonnas ning lõigu lõpuosas PK 1+49 juures. Elektrilevi OÜ poolt on teostatud andmeväljastus elektrikaablite kõrguste kohta, mille alusel on kantud kaablite kõrgused geodeetilisele alusplaanile alusplaani koostaja poolt. Jalgratta – ja jalgtee alla jääv elektrikaabel asub kaitsetorus D=160mm ja PK 1+49 piirkonnas ristuvad elektrikaablid kaitsetorus D=160 ja D=110mm.

Lõigus PK 0+90 juures ristub elektrikaabel sidekaabliga „Telia“ ning viimati nimetatud kaabel on kavandatud kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm.

Kõik tööd elektrikaablite, elektriliinide kaitsevööndis tuleb kooskõlastada kaablivaldajaga ja tööde teostusel järgida kaablivaldaja ettekirjutusi.

2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID

PK 0+05 piirkonnas ristub projekteeritav jalgratta – ja jalgtee olemasoleva ELA SA optika mikrotorustik. Kaabli sügavus olemasolevast maapinnast ca. 90cm ja ohtu kaabli vigastamiseks ei tohiks olla. Ettevaatlik peab aga olema truubi rajamisega, mis paigaldatakse suhteliselt paralleelselt kaabliga. Kaabel jääb truubi teljest minimaalselt 1,2m kaugusele. Truubi sügavus väljavoolul 23,67m + truubialused konstruktsioonid

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 6

koos truubitoru paksusega ca. 25cm. Seega on kaeve põhi 23,42m. ELA SA optika mikrotorustik sügavusel 22,91m. Seega jääb kaabel ca. 50cm sügavamale kui kaeve põhi ja vundamendi laius ei ulatu kaablini.

PK 0+90 juures ristub „Telia“ sidekaabel jalgratta – ja jalgteega ning elektrikaabliga. Kaabel on kavandatud kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m.

Tööde teostamine Telia Eesti AS, ELA SA ja ka teistel liinirajatistel ning nende kaitsevööndis tuleb kooskõlastada kaablivaldajaga ja järgida kaablivaldajate ettekirjutusi tööde teostusel.

2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.

Projekteeritava jalgratta – ja jalgtee all ristuvad järgmised torustikud:

- PK 0+92 piirkonnas ristub olemasolev kanalisatsioonitoru De160mm PVC orienteeruval kõrgusel 22,70m toru peale ja selle vigastamine ehitustööde käigus ei ole tõenäoline;

- PK 1+48 piirkonnas ristub olemasolev veetoru, läbimõõt teadmata, orienteeruvalt 1.8m sügavusel olemasolevast pinnasest. Geodeetiliselt asendiplaanilt lähtuvalt, asetseb veetoru elektrikaablite all ning selle vigastamine, ehitustööde käigus, ei ole tõenäoline.

Tööd tehnovõrgu kaitsevööndis viia läbi kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga.

2.6.5 KAUGKÜTE .

PK 1+51 ristub projekteeritud jalgratta - ja jalgtee kaugküttetoruga, kuid lähtudes geodeetilisest alusplaanist, on mittetöötav. Kas torud on maa sees või sealt osaliselt eemaldatud, informatsioon puudub. Ehituse käigus tuleks vähemalt projekteeritava jalgratta- ja jalgtee alt mahajäetud kaugküttetorud eemaldada ja torude otsad tamponeerida.

2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE

Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni ehitusperioodi lõpuni.

Projektlahend märgitakse välja digitaalselt vastavaid litsentse omava geodeesiafirma poolt.

Liiklusmärgi postide väljamärkimisel peab arvestama, et lähtuda tuleb reaalselt väljaehitatust ning järgida EVS 613:2001 p.3. MÄRKIDE PANEKU ÜLDNÕUDEID.

2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL

Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Skeem tuleb kooskõlastada vastavalt seaduses ettenähtud korrale. NB! Liiklusohutust või liikluskorraldust otseselt puudutavate olemasolevate liiklusmärke säilitamine või demonteerimine ehitusperioodi ajal tuleb kooskõlastada Transpordiameti kohaliku liikluskorraldajaga. Ehitusega kaasnevate tööde teostuse vältel peab olema tagatud juurdepääs elamutele ja kinnistutele. Ehitaja peab arvestama kulutustega ajutise liikluskorralduse ehituseks ja korrashoiuks.

3 TEHNILINE SELETUSKIRI

Tehniline seletuskiri lähtub „Teetööde tehnilised kirjeldused“ toodust.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Materjalide vastavuse tõendamine toimub vastavuses seaduses (-tes) ettenähtud korrale.

Ehitaja peab iga üksiku teetööde tehnilised kirjelduse spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD

3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS

Enne töödega alustamist märgitakse välja töötsooni piir ning tähistatakse viisil, mis on selgesti mõistetav ja arusaadav. Väljaspool töötsooni piiri on ehitustegevus keelatud. Töötsooni piir haarab enda alla ka pinnase, ja olemasoleva mahasõidu lammutusel saadud materjalide mahapanekukohti. Kui mahapaneku koht on tööalast eemal, siis on vaja ehitajal kooskõlastada mahapanekukoht vastavalt seadusandlusele koos ajutiste juurdepääsuteedega, mis tööde lõppedes likvideeritakse.

Ehituse lõppedes töötsoon korrastatakse s.h. haljastus.

Ehitustööde käigus on kavandatud eemaldada neli üksikut puudegruppi ja piirata kahel puul võra. Asendiplaanilisel joonisel (joonis 2) on mahavõetavad puud ja puudevõra märkimine märgitud. Raadamist võib alustada peale vajalike lubade saamist või kokkulepete sõlmimist. Raiejäätmed hakitakse, kännud juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära sobilikku asukohta.

3.2 MULLATÖÖD

3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE

Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis.

Jalgratta – ja jalgtee muldkeha rajamise tarbeks eemaldada kasvupinnas kogu paksuses ja ulatuses mulde taldmiku alt, mis vajalik projektlahendi realiseerimiseks. (Jälgida tööristlõikeid). Vajadusel kaevata välja sügavuseni, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsioonide rajamiseks.

Kõlblik kasvumuld ladustatakse ja / või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem haljastuse tegemisel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse, sõelutakse ning sobilik muld ladustatakse reservi.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab ehitaja rajama ajutised äravoolud ja vajadusel pumpama kaevikust vett välja. Ajutisi kraave võib rajada ainult töötsooni piires.

Eeldatav kaeve põhi on kantud pikiprofiilile ja tööristlõigetele. Projekteerija lähtud varasematest geoloogilistest uuringutest ning eeldab, et aluspinnaseks on kerge saviliiv.

Lõigu algus ja mahasõit seotakse olemasoleva riigiteega, vastavalt pikiprofiilides näidatud üleminekule sõlm „A“ ja „B“ joonis 3. Kaeviku kaevamisel vaadata asendiplaani ja tööristlõikeid. Arvestada olemasolevaid kommunikatsioone, nende kaitsevööndeid ja maakaablite kaitsmist vastavalt projektis näidatule.

Muldkehad rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud nõuetele. Mulde tihendustegur kuni mulde ülakihini peab olema vähemalt 0,95 , mulde ülakihi (0,4m katendi alla) tihendustegur vähemalt 0,98 .

Kaevendist saadav pinnas veetakse ära mahapaneku kohta ning ladustatakse eelnevalt Tellijaga kokkulepitud viisil.

Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja nende kaitsetsoonis pole lubatud.

3.2.2 SOBIV PINNAS

Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse selleks ettenähtud kohtadesse sh. reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Projektlahendist lähtuvalt on kavandatud välja kaevata jalgratta – ja jalgtee katendikonstruktsioonide alla jäävad pinnased, s.h. kasvumuld.

Välja kaevatav kasvumuld on eeldatavalt sobiv pinnas haljastuseks, sobivat pinnast taaskasutuseks jalgratta - ja jalgtee mulde rajamisel tõenäoliselt ei teki ning projektis ei ole sellega arvestatud.

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 7

3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST

Projektlahendi kohased täited ja mulded ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele.

Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse keskliiva alla aluskihid liivpinnasest, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0.2m/ööp, soovituslikult 0.5m/ööp. Tagasitäide teha kihtide kaupa ning tihendada tihendustegurini 0,95 soovituslikult 0.98. Aluskiht rajada 4% ühtlase põikkaldega ning arvestada, et kihile paigaldatakse IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks ja sellele rajatakse keskliivast kiht

3.2.4 KESKLIIVAST KIHT

Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse liivpinnasest muldele (täitele) keskliivast kiht paksuses ja ulatuses, mis on toodud tüüpsetel ristlõigetel ja tööristlõigetel. Keskliivast kihi pealispinna põikkalle vastavalt vert. planeeringus toodule.

Keskliiva filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga peaks olema 1.0 m/ööp ja Cu>3. Keskliivast kiht tihendada tihendustegurini 0,98. Peenliivaga asendus ei ole lubatav.

3.3 TRUUBID

3.3.1 TRUUBID

Truubi alus ehitatakse välja vastavalt tüüpjoonisele ja tüüpristlõikes esitatud truubi ristlõikele. Truup on kavandatud paigaldada minimaalselt 15cm paksusele mineraalmaterjalist (killustik) fr. 0...32mm alusele, millele on lisatud ca 5 cm paksune liivast sängituskiht.

Truupide kivimaterjalist alus tihendatakse tihendustegurini 0.95.

Jalgratta – ja jalgtee alla paigaldatud truubi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN4. Plasttoru peab vastama standardite EVS-EN 13476-3:2018+A1:2020 nõuetele.

Kasutatavad truubitorud ja -elemendid peavad omama valmistaja tehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada tee truupidena.

Ehitatavate truupide otsad kindlustatakse munakivikindlustusega 2. profiili tugevduskangal h=20cm. Kindlustustööde maht arvestada vastavalt tüüpjoonistel toodule, lähtudes truubitoru suurusest (vt. mahasõidu truubi rajamise tüüpjoonist).

Truupide kohal olevate nõlvade ülemine osa (munakivikindlustusest kõrgemale jääv osa) kindlustatakse mulla ja murukülvi ning vajadusel erosioonitõkke matiga (kookos- või põhkmatt C50 või sarnane). Erosioonitõkkematt kinnitatakse puitvaiadega arvestusega 2-4 vaia ruutmeetrile. Paani servade ülekate vähemalt 10cm. Ülekate kinnitatakse puitvaiadega iga 0,5m tagant.

Truupide otste kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu.

Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde pinnastele esitatavatele nõudmistele.

3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD

Asendiplaanilisel joonisel on ära näidatud maha võetavad puud, põõsad ning piiramist vajavad puud.

Jalgtee nõlvad ja ehitustööde käigus vert. planeeringuga korrastatud alad kindlustatakse mulla ja murukülviga vastavalt 3. muruklassi nõuetele.

3.5 KATENDI EHITUS

Jalgtee katendi konstruktsioon on valitud vastavuses Maanteeameti näidiskatendite tüüp I-le.

Asfaldist katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021 (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162)” ja „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).

Killustikust katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr 0215” ja „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).

Katendi liivpinnase (KESKLIIVA) Tm_105 filtratsioonimoodul peab olema 1,0 m/ööpäevas.

Mulde materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööpäevas.

Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON

KATENDI TÜÜP I

Katendi kiht Kihi paksus Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr. 4…32mm 15 cm Keskliivast kiht, filtr. moodul >1.0 m/24h, Cu>3 min.20 cm IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks Tagasitäide liivpinnasest, filtr. moodul vähemalt >0.2 m/24h 20cm Olev aluspinnas, eeldatavalt kerge saviliiv

3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON .

KATENDI TÜÜP II Katendi kiht Kihi paksus Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 6 cm Killustikalus fr. 4…32mm 20 cm Olev aluspinnas

3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE

Asfaltsegu AC 8 surf täitematerjal peab 45% ulatuses vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3 Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele. Filleri kasutamisel lähtuda nõudest AKÖL ≥ 900. Muus osas standardi EVS 901-3 jalgratta-, jalg- ja kõnniteede ning õuealade nõuetele. Asfaltsegu AC 16 surf täitematerjal peab vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3 Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele.

Tööde teostusel lähtuda ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021, kinnitatud Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162.

Jalgtee, sõidutee, mahasõitude killustikaluse materjalide minimaalse kategooria nõuded on määratud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr. 0215) tabeli 1 veeru nr 7 (AKÖL 20 < 500 ühekihilised alused, sh jalg- ja jalgrattateede ning sõiduautodele mõeldud parklate alused), veeru nr 6 (AKÖL 20 500-3000 ühekihilised alused) nõuetega (kasutada viimast 2020.a redaktsiooni).

Keskliiv, 0.25mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 50%, mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%.

Optimaalse terakoostisega kruusasegust katte ja tugipeenra terastikuline koostis peab vastama Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”, redaktsioon 23.11.2020. Lisa 10 (Sidumata segude terastikuline koostis) toodule. Aluste korral positsioon 4 nõuetele ja katete korral positsiooni 6 nõuetele.

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 8

Katendi ehitamisel lähtuda majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud ja 10.08.2015 jõustunud määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“.

3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID

3.6.1 LIIKLUSMÄRGID

Liiklusmärgid ja nende asukohad on toodud asendiplaanilistel joonistel ja liikluskorraldusvahendite aruandes.

Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2023 nõuded.

Liiklusmärkide paigutuseks kavandatud postide ja konsoolide paigutusel arvestada alljärgnevaga:

- Liiklusmärk ei tohi jääda kergliikleja “KORIDORI” st. liiklusmärgi serva kaugus jalgratta – ja jalgtee servast 0. 5m ja liiklusmärgi kõrgus jalgtee kohal mitte alla 2.5m;

- Jalgratta – ja jalgteede äärde paigaldada 0- suurusgrupi liiklusmärgid; - Liiklusmärgi posti pikkuse valikul arvestada postile paigaldatava lm. arvu ja suurusega; - Märkidel ja viitadel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet; - Liiklusmärkide ja viitade aluse materjalina tuleb kasutada alumiiniumplekki; - Kinnitusdetailid peavad olema tsingitud. Postid paigaldada monteeritavale või valubetoonist

vundamendile. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse; - Liiklusmärgipostide tugikonstruktsioonid peavad vastama EVS-EN 12767 seatud nõuetele.

3.6.2 KATTE MÄRGISTUS

Katte märgistus peavad vastama standardile EV ST 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga.

Tänase projektlahendi alusel ei ole jalgteele kattemärgistust ette nähtud. Kui ehitustööde käigus seda soovitakse, siis teha seda värviga.

4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED

4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS

Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 7.00.

4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE

(Ehituse eelsed ja aegsed meetmed) o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal, töötsoonis. o tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste

käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru) olemasolu.

4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE.

(Ehitusaegsed meetmed); o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud pinnas), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta või kooskõlastatult kasutada ära kohapeal planeerimistööde juures. Ehitustööde käigus tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

o ehituse käigus väljakaevatav sobilik materjal tuleb ära kasutada objekti piires. See tähendab, et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas (kasvumuld) vastab haljastusel esitatud

nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti piires haljastuse taastamise protsessis. Pärast tööde teostust peab piirkond jääma korrastatud (sh raiejäätmed koristatud).

4.1.4 SEIRE

Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

5 LISAD:

5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE

• Lääneranna Vallavalitsuse poolne tellimiskiri projekteerimistööde teostuseks (nr 06.12.2023 nr 2023/4-2/2104-2);

• Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee projekteerimise alusdokumendiks.

5.2 KOOSKÕLASTUSED

• Elektrilevi OÜ – PROJEKTI KOOSKÕLASTUS nr 4776801387 kuupäev 06.02.2024.

• Telia Eesti AS –

• ELA SA – ELA SA projekti kooskõlastus nr: KK2624

• Matsalu Veevärk –

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 9

6 ARUANDED

6.1 JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE

h= 5cm

h= 5cm

h= 6cm

h= 15cm

h= 20cm

h= 6 cm

h=5- 6cm

m m 2

m 2

m 2

m 2

m 2

m 2

m 3

m 2

m 3

m 2

m 2

m 3 t

1 0+00 0+50 50 133 25.5 166 199 52 244 31.5 0.15 0.01 0.02 2 0+50 1+00 50 125 23.0 177 209 54 254 25.1 21.1 3 1+00 1+50 50 125 25.1 158 191 50 236 13.7

4 1+50 1+524 2 7 8 9 2 11 0.4

5 99 125 21.4 0.8 0.05 0.11

152 391 74 99 508 125 607 158 745 71 43 1 4 0.13

KATENDIKONSTRUKTSIOONID PK

K es

kl iiv

as t k

ih t,

fi ltr

.m oo

du l 1

.0 m

/2 4h

(j al

gt ee

le )

L õi

gu p

ik ku

s

A sf

al ts

eg u

A C

1 6

su rf

(m ah

as õi

t)

JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE

F re

es ita

v ko

gu s

P in

da la

k ih

i p ea

lt

Ol. ol. katte freesimine

L õi

gu a

lg us

M ul

dk eh

a eh

itu s

ka rj

ää ri

m at

er ja

lis t

fi ltr

.m oo

du l 0

,2 m

/2 4h

P ee

nr a

ki nd

lu st

us , o

pt im

aa ls

e

te ra

ko os

tis eg

a kr

uu sa

se gu

st k

at e

hmin= 20cm

L õi

gu lõ

pp

Jrk

KOKKU

A sf

al ts

eg u

A C

8 s

ur f

(j al

gt ee

)

Ja lg

te e

pe en

ar k

as vu

al us

es t (

m ul

la ja

ki llu

st ik

u se

gu )

4. p

ro fi

ili n

õe ltö

öt lu

se ga

ge ot

ek st

iil N

G S

4

R id

ak ill

us tik

fr 4

/3 2m

m (

ja lg

te el

e)

R id

ak ill

us tik

f r

4/ 32

m m

m ah

as õi

du le

MS "Hoole"

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 10

6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE

m 3

m 3

m 3

m 3

m 3

m 3

m 3

kraav jalgteest vasakule

113.3 113.3

1 0+00 0+10 8.8 3.1 11.9 4.1 2 0+10 0+20 8.9 2.95 11.85 6.0 3 0+20 0+30 8.5 2.2 10.7 7.1 4 0+30 0+40 8.6 1.45 10 6.7 5 0+40 0+50 9.2 1 10.15 7.6 6 0+50 0+60 9.9 0.35 10.2 6.6 7 0+60 0+70 10.9 0 10.85 6.0 8 0+70 0+80 11.1 0 11.1 6.2 9 0+80 0+90 12.9 0 12.9 3.9

10 0+90 1+00 13.7 0 13.7 2.4 11 1+00 1+10 12.7 0 12.7 3.3 12 1+10 1+20 12.3 0 12.25 3.5 13 1+20 1+30 10.2 1 11.15 3.0 14 1+30 1+40 8.9 2.7 11.55 2.3 15 1+40 1+50 11.4 1.7 13.1 1.7 16 1+50 1+52 3.3 0 3.288 0.4 17 18 18

161 130 18 309 22 71 158

1. Kõik mullamahud on geomeetrilised. 2. Truupide, tehnovõrkude kaeve ja täitemahud ei ole arvestatud mullamahtude koosseisu.

PK TÄIDEND

Karjäärist

K ae

va ta

v äl

ja m

ah as

õi du

lt, u

ue

ki llu

st ik

al us

e ja

k at

te ta

rb ek

s

158

L õi

gu a

lg us

L õi

gu lõ

pp

K ae

va ta

v äl

ja m

itt es

ob iv

p in

na s

ko os

k as

vu pi

nn as

eg a

ja lg

te el

+

kr aa

v va

he tu

lt kõ

rv al

Hoole mahasõit

M ul

de e

hi tu

se li

iv pi

nn s

fi ltr

.m oo

du l m

in .0

,2 m

/2 4h

MULLAMAHTUDE ARUANNE

K es

kl iiv

fi

ltr .m

oo du

l 1 .0

m /2

4h

V aj

am in

ev k

as vu

m ul

d nõ

lv ad

e

ha lja

st us

ek s

KAEVEND

K ae

va ta

v äl

ja m

itt es

ob iv

p in

na s

ko os

k as

vu pi

nn as

eg a

kr aa

v er

al di

KOKKU

Jrk

K A

E V

E N

D K

O K

K U

jalgtee koos ühendusteega ja mahasõiduga

22.1

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 11

6.3 PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE

m m 2

m 3

m 2

m 3 tk tk

1 0+00 0+50 50 86 4.3 113 5.7 9 2 0+50 1+00 50 103 5.2 28 1.4 3 1+00 1+50 50 70 3.5 34 1.7

4 1+50 1+58

koos MS 8 5 0.3 15* 2

158 264 13.3 175 8.8 24 2

Märkus:

1.Kindlustustööde aruanne ei sisalda truubipäiste kindlustust. 2. * - tegemist kahe puude grupiga

PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE

P uu

de võ

ra p

iir am

in e

nä ht

av us

e

ta ga

m is

ek s

KOKKU

L õi

gu lõ

pp PK

Jrk

L õi

gu a

lg us

Ü ks

ik pu

ud e

la ng

et am

in e

ko os

kä nd

ud e

ju ur

im is

eg a

L õi

gu p

ik ku

s

K ra

av i n

õl va

de k

at m

in e

m ul

la

ja m

ur uk

ül vi

ga h

= 5c

m .

N õl

va k

in dl

us tu

s m

ul la

ja

m ur

uk ül

vi ga

h =

5c m

,

3. m

ur uk

la ss

6.4 TRUUPIDE ARUANNE

D e3

15 m

m

m % X=508898.11 X=508897.44

Y=6493599.24 Y=6493607.73

8.0KOKKU

M at

er ja

l

T ru

ub i l

an g

V äl

ja vo

ol u

kõ rg

us ar

v

S is

se vo

ol u

kõ rg

us ar

v

0.6%8.5MS 0+032 vasakule

TRUUPIDE ARUANNE

Asukoht PK

Voolu suund Märkused

Projekteeritud truubi otste koordinaadid

plast. 23.72

S is

se vo

ol u

ko or

di na

ad id

Projekteeritud truup

Truubi päiste ja kraavi kindlustus munakividega 2. profiili tugevduskangal

6

m 2

6Uus truup 23.67

Toru pikkus, läbimõõt ja materjal

V äl

ja vo

ol u

ko or

di na

ad id

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 12

6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE

1 0+01 435+445 0 2 0+90 445+435 0 3 1+46 435+445 0

(tk) 6 6 0

Märgise nr Materjal Mõõt, m Pindala, m2 921a kvp 100 3 911 kvp 120 12 922 kvp 50 4

971b kvp 25 3 923a kvp 14 1

KOKKU 23

KOKKU

MärkusedLiiklus-märgi nr.

Neist 0-grupi liiklusmärgid Neist I-grupi liiklusmärgid

TEEMÄRGISTE ARUANNE

Liiklusmärke

LIIKLUSMÄRKIDE ARUANNE

vasak parem Jrk.nr.

Asukoht PK

Suurus-grupp

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 13

7 JOONISED

7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000

7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500

7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA -JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100

7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100

7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200

7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS M1:100

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

TRANSPORDIAMET

Valge 4 Tallinn 11413

KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE

25.02.2024 OÜ Toner – Projekt poolt on vaadatud üle Teie poolt esitatud märkused ning koostanud allolevad vastused. Projekteerija vastused esitatud sinise värviga.

1. PK 0+032 näha ette truup D 300 mm

Asendame truubi D=250mm truubiga D=300mm.

2. Mis konstruktsioon ette nähtud Hoole tee mahasõidule?

Hoolde tee mahasõidu konstruktsioon on esitatud joonisel 3 „Jalgtee pikiprofiil, mahasõidu pikiprofiil“. KATENDI TÜÜP II Asfaltsegu AC 16 surf h=6cm Killustikalus, fr. 4...32mm h=20cm

3. Hoole tee mahasõidu tagune viia sujuvalt olemasoleva teega kokku. Uus kate laiem, kui olemasolev.

Korrigeerime joonist.

4. Mis ristumisega siin tegemist on?

Projekteeritud JJT on 2,5 m lai, Pensionäride park kinnistule minev ristumine on 3,0 m lai.

Projekteeritud märgid 445 ja 434 – kelle tarvis?

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Projekti Tellijaga, Lääneranna Vallavalitsusega, sai otsus vastu võetud, et riigiteelt mahasõitu Pensionäride parki ei projekteeri, ent loome võimaluse jalgsi liikuda jalgratta – ja jalgteelt Pensionäride pargi teele. Asf. katet ei paigalda ning näeme ette optimaalse terakoostisega kruusasegust katte. Katte laius 3m on Tellija soov.

5. Mis AKÖL nõuded kehtestatud killustikule ja asfaltsegudele, kuna seletuskirja ei ole ei saa kontrollida? Nõuded on seletuskirja koosseisus. Pean vabandama, et allkirjastatud kooskõlastuse taotlus koos seletuskirja ja lisadega jäi saadetisest välja ning saadetud oli ainult taotluse kiri. Vabandan!

6. Telje märgistust ei ole võimalik nii pikalt teostada kuna olemasoleva tee laius ei võimalda seda. Puudub seletuskiri - milliseid märgistusmaterjale kasutatakse. Seletuskirjas on vastav lõik olemas. Katte märgistus peab vastama standardile EV ST 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga. Põhimõtteliselt on kavandatud asendada ca 70m teemärgist ülekäigukohast Ahaste poole ja ristmiku piirkonna teemärgis. Ülejäänud osa peaks jääma olemasolev.

7. Sademevee teema – Sademevesi voolab hetkel kokku riigitee 19201 alusesse truupi (Ø 300mm plast) ja sealt edasi

riigitee nr 16176 äärde ja läbi km 16,734 omasoodu:

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Selleks, et saaks hinnata sademevee juhtimisega seotud lahendust, on vajalik riigitee 19201 aluse ja riigitee nr 16176 aluste truupide vooluhulkade ja läbilaskvuse arvutust/analüüsi:

• mis seisus on täna riigiteede alused 300mm ja 500mm läbimõõduga truubid vaatlus+pildistamine

• kas olemasolev vesi + rajatava kraaviga juhitav vooluhulk mahub ära 300mm ja 500mm truupidesse ja riigiteede kraavidesse

Arutasime antud teemat Tellijaga ja konstateerin järgmist: Kraav, mis on kavandatud sõidutee ning jalgratta – ja jalgtee vahele, on projekteeritud põhiliselt riigitee tarbeks. Jalgratta – ja jalgtee tarbeks võiks kraavist loobuda. Ka täna valgub vesi kalletega olemasoleva truubi poole, osa imbub maasse, osa jõuab truubini. Kavandatav jalgratta – ja jalgtee takistab vee valgumist truubi poole ja sellest lähtuvalt, peab sademevee läbipääsuks olema truup või kavandatud drenaaž. Lahtine külgkraav koos truubiga oleks sobivam variant ja mis on ka kavandatud. Projekteeritud kraavist lähtuvalt kokkuvoolu kiirus truubi juurde kiireneb. Varasemalt on projekteeritud ja ehitatud truubid De=315mm nii riigitee (Pärnu – Jaagupi -Kergu) kui ka mahasõidu PK 170+68 (Vanamõisa – Koonga – Ahaste tee) alla. Küsimus on, kas kavandatav kraaviosa võib tekitada uputust varasemalt rajatud truupide juures. (Sellest lähtuvalt oli jalgratta- ja jalgtee alla kavandatud truup D=250mm, mille läbilaskvus on ca. 2* väiksem kui D=300 mm truubil.) Kuna Teie poolt oli soovitud truup D=300, siis kavandame truubi De315, mille sise läbimõõduks on 276mm. Projekteerija viis läbi arvutused ning jalgratta – ja jalgtee truubile tulevaks vooluhulgaks 2 aastase 20 minutilise arvutusvihma korral 10.3 l/s, mis teeks truubi täituvuseks truubi pikikalde 0.6% korral 25%. Olemasolevale truubile (riigiteel 19201 Pärnu – Jaagupi -Kergu) De315 siseläbimõõduga 276mm, eelnevalt kirjeldatud tingimustel, oleks vooluhulgaks 22,5 l/s ning truubi pikikalde ca.0.4% korral truubi täituvuseks 43%.

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Riigitee 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste mahasõidu PK 170+68 all olevale truubile tuleks 2 aastase 20 minutilise arvutusvihma vooluhulgaks 43 l/s ning truubi pikikalde 0.5% korral truubi täituvuseks 59%. Viimati nimetatud truubist viib sõidutee äärne külgkraav sademevett edasi piki maantee külgkraavi. Mahasõidust ca. 300m kaugusel on maanteealune truup D=500 plast ning olulisi kraave täiendavalt juurde ei tule. Kuna truubi D=500 läbilaskvus on kordades suurem kui truupidel De315, ei ole tõenäone, et meie poolt kavandatud ca. 40cm sügavune teeäärne külgkraav tekitaks probleeme teealuse truubi läbilaskvusele. Lisame projekti juurde riigitee 19201 Pärnu – Jaagupi -Kergu ja riigitee 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste mahasõidu PK 170+68 aluste truupide De 315 puhastuse, et nimetatud truupide toimivus oleks tagatud. 8. DWG-g joonisel ei näe maste.

Hetkel jääb tunne, projekteeritud truup on mastile liiga lähedal (minimale vahekaugus peab

olema vähemalt 2,0 m)

Tundub, et antud jooniselt puudub geodeetiline alusplaan ja sellest lähtuvalt ei ole ka olemasolevaid

maste näha. Meie poolt esitatud jooniste paket tuleks salvestada arvutisse ning seejärel lahti pakkida. ( Siis on näha joonised koos referentsfaili kataloogiga). Seejärel avada Joonis 2_Asendiplaan_M1_500 ning

automaatselt peaksid kõik vajalikud failid alla tulema. Kontrollisin ja ka projektipangas olev süsteem alla

laetult toimib. Ise töötame DGN failidega ning konverteerime failid DWG formaati. Geodeetilise

alusplaanina kasutama DWG tüüpi faili, et säiliks geodeetide poolt koostatud alusplaan oma

terviklikkuses. Kui failid kokku tõsta koos geodeetilise alusplaaniga, siis ei ole tuvastatav, mis on

alusplaan ja mis projekteeritud osa.

See, mis puudutab truubi kaugust mastist, toon välja järgmist: Truubi asukoht on valitud täpselt

valgustusmasti ja ELA SA optika mikrotorustiku vahele. Truubi sügavus masti servas, maapinnast ca.

40cm. Truubi vundament ca. 20cm, kokku kaeve sügavus truubi rajamisel ca. 60cm. Seega ei ohusta

truubi rajamine maste ega masti vundamenti. Truubi telje kaugus masti tsentrist 1.35m (toega bet.

mast, vundament mastil puudub) ja 1.5m (ülekäigukoha valgustusmast). Kui võtta aluseks EVS

843:2016 tabel 10.2 „Tehnovõrkude kujad hoonetest ja rajatistest“ , siis isevoolse kanalisatsiooni kaugus

(ka truup on isevoolne kanalisatsioon) elektriõhuliini posti vundamendini (pingaga kuni 6kV) on 1m.

Antud kohal tegemist 0,4kV õhuliiniga. Seega oleme siin enam vähem piirides ning Elektrilevi OÜ kui ka

ELA SA on projekti kooskõlastanud.

OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post [email protected] reg.kood 10737693

Teie poolt pakutav lahenduse varianti ei ole sobiv, kuna ristub kahel korral ELA SA optika mikrotorustikuga ning nõuab kõrgepinge maakaabli nihutamist.

9. Esitatav JJT põhiprojekt peab sisaldama seletuskirja, hetkel ei ole seda meile esitatud.

Selgitused p. 5 alla. Seletuskiri lisame vastuse koosseisu.

10. IKÕ joonis tuleb esitada. IKÕ plaan on koostatud jalgratta – ja jalgtee asendiplaanilise projektlahendi kohta. Vastused koostas Tarmo Pärna 5132106

Palume Teil üle vaadata korrigeeritud projektlahend riigitee nr 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt ning võimalusel kooskõlastada. Lisad:

a) Projekti seletuskiri; b) Projekti joonised PDF ja DWG formaadis; c) IKÕ plaan DWG ja PDF formaadis

Lugupidamisega

Tarmo Pärna 5132106 OÜ Toner – Projekt juhataja

Allkirjastatud digitaalselt [email protected]

Koostaja OÜ Toner - Projekt 2

TELLIJA: LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS TÖÖ nr: 02 / 2024

KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE

LÕIGULE km. 17,165 – 17,325

PÕHIPROJEKT

PROJEKTDOKUMENTATSIOON JA JOONISED

TEEDEEHITUSLIK OSA

Vastutav projektijuht: Tarmo Pärna

Veebruar 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 2

SISUKORD

1 ÜLDOSA 3

1.1 SISSEJUHATUS 3

1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS 3

1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD 3

1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID 3

1.4.1 PLANEERINGUD 3

1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID 3

1.5 PROJEKTI KOOSSEIS 3

1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD 3

1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD 4

2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTLAHENDI ÜLDISELOOMUSTUS 4

2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID 4

2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND 4

2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE RISTLÕIKED 5

2.4 PIKIPROFIIL 5

2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE 5

2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA. 5

2.5.2 TRUUBID 5

2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST 5

2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS 5

2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID 5

2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID 5

2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. 6

2.6.5 KAUGKÜTE . 6

2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE 6

2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL 6

3 TEHNILINE SELETUSKIRI 6

3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD 6

3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS 6

3.2 MULLATÖÖD 6

3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE 6

3.2.2 SOBIV PINNAS 6

3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST 7

3.2.4 KESKLIIVAST KIHT 7

3.3 TRUUBID 7

3.3.1 TRUUBID 7

3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD 7

3.5 KATENDI EHITUS 7

3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON 7

3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON . 7

3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE 7

3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 8

3.6.1 LIIKLUSMÄRGID 8

3.6.2 KATTE MÄRGISTUS 8

4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED 8

4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS 8

4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE 8

4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE. 8

4.1.4 SEIRE 8

5 LISAD: 8

5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE : 8

5.2 KOOSKÕLASTUSED 8

6 ARUANDED 9

6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE JA MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE 10

6.3 JALGTEE MAA-ALA PUHASTUSE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE 11

6.4 TRUUPIDE ARUANNE 11

6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE 12

7 JOONISED 13

7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000 13

7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500 13

7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100 13

7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100 13

7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200 13

7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS MAHASÕIDULE M1:100 13

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 3

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 SISSEJUHATUS

Käesolev töö on koostatud Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel ning käsitleb riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee projekteerimist lõigus ristmikuala ülekäigukoht – Hoole tee km. 17,165 – 17,325.

1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS

Lääneranna Vallavalitsuse poolt on koostatud tellimiskiri (nr 06.12.2023 nr 2023/4-2/2104-2) 2010. aastal valminud projekti „KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKTI töö nr 02/2010” riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste äärse kergliiklusteed puudutava osa korrektuuriks ja kaasajastamiseks.

Väljavõte varasemast projektist korrigeeritava tööosa kohta., joonis 1.

Lääneranna Vallavalitsuse poolt on esitatud projekteerijale Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1- 2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee projekteerimise alusdokumendiks.

Geodeetiline aluspaan on koostatud OÜ WEW poolt 2023 aastal ja mis sisaldab osaliselt täpsustatud tehnovõrkude asukohtasid ja nende sügavust paiknemisel.

Piirkonda jäävad:

- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) optika mikrotorustik ja on alusplaanile lisatud koos kõrgustega;

- Telia Eesti AS -le kuuluvad sidekaablid; - Elektrilevi OÜ -le kuuluvad maakaablid on alusplaanile lisatud koos kõrgustega; - Valgustuse õhuliin ja maakaablid; - Matsalu Veevärgi -ile kuuluvad vee – ja kanalisatsioonitorud.

1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD Tabel 1

Nr. Nimetus m/ü Näitajad

1 Projekteeritava jalgtee kogupikkus m 152,5 2 Katte tüüp jalgteel AC 8 surf (Asfaltkate) 5 Jalgtee katte laius m 2,5 – 3,0

8 Vähima horisontaalkõvera raadius jalgrattatee teljel.

m 300

9

Vertikaalkõvera vähim raadius jalgtee teljel:

- kumer m 150 pöördel ülekäigukohale.

- nõgus m 250

10 Suurim pikikalle jalgteel % 1,4

Põikkalle jalgteel % ühepoolne 2.0

1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID

1.4.1 PLANEERINGUD

Informatsioon rekonstrueeritava jalgratta- ja jalgtee vahetus lähedusse jäävatest planeeringutest projekteerijal puudub. Jalgratta ja jalgtee asukoht on fikseeritud varasemalt Koonga valla üldplaneeringus ning täpsustatud varasema projektiga „KÕRVALMAANTEE nr 19201 PÄRNU-JAAGUPI – KALLI (km 23,525 – 24,053) JA KÕRVALMAANTEE nr 16176 VANAMÕISA – KOONGA - AHASTE (km 17,035 – 17,193) KOONGA RISTMIKU REMONDI TEHNILINE PROJEKT, OÜ Toner – Projekt töö nr. 02/2010“.

Lähtudes Transpordiameti projekteerimistingimustest on varasemat jalgratta- ja jalgteed korrigeeritud ning viidud sõiduteest kaugemale, vastavalt võimalustele. Uus asendiplaaniline lahend on üle vaadatud Lääneranna Vallavalitsuse esindajate poolt ning viidud sisse muudatused vastavalt projekti asendiplaanile. .

1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID

Projekteeritav jalgtee asub riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teekaitsevööndis, mille suuruseks on 30m äärmise sõiduraja servast.

Projekteerimisel olevat jalgratta - ja jalgteed läbivad mitmed tehnovõrgud oma kaitsevöönditega, mis seavad täiendavad piirangud nii projekteerimisele kui ka ehitustööde teostusele.

1.5 PROJEKTI KOOSSEIS

- Geodeetiline alusplaan. Koostatud OÜ WeW poolt, töö nr GEO-247-23.

- Teedeehituslik osa. Koostatud OÜ Toner - Projekt poolt töö nr 02 / 2024.

1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD

Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ WeW poolt töö nr GEO-247-23.

Kasutatud mõõdistusvõrgud ja punktid:

HADNET VRS GNSS võrk. Täiendavad kõrgus punktid on võetud Maa-ameti LIDAR punktipilvest.

Mõõdistustööde käik:

Mõõtmistööd teostati objektil 19.12.2023.

Mõõdistuse koordinaadid on riiklikus L-Est97, kõrgused EH2000 süsteemis.

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 4

Alusplaanile kantud tehnovõrkude asukohad on tehnovõrgu valdajate poolt üle vaadatud:

Elektrilevi OÜ – teenuse osutamise akt nr 7655053207; Telia Eesti AS – projekti kooskõlastus nr 38565287 ; ELA SA – ELA SA optika mikrotorustiku asukoha väljavõte nr: TJ2554; Matsalu Veevärk – Maa-ala plaani kooskõlastus 31.jaanuar 2024

Detailsem informatsioon „GEODEETILISTE TÖÖDE ARUANNE“ koosseisus „Kooskõlastused“.

Katastripiirid on alusplaanile kantud 09.01.2024 väljavõttega geoarhiivist.

Geodeetilise alusplaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:

• OÜ Geochart töö nr C019 TJ 08 „Pärnumaa, Koonga vald, Koonga küla vee ja kanalisatsiooni teostusjoonis“ 2008;

• FoxGeo OÜ töö nr FGT-10 061 „Koonga ristmiku remont sadevetekanalisatsiooni teostusjoonis“ 2010;

• Aasal OÜ töö nr ATo-1757 „Koonga bussiterminal topo-geodeetiline uuring“ 2017;

• GeoPartner OÜ töö nr 18-1434_4 „Koonga küla tänavavalgustuse osaline teostusmõõdistus“ 2019;

• Maa-ameti LIDAR kõrgusandmed 2021.

1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD

Täiendavaid geotehnilisi uurimistöid projekteeritava jalgratta- ja jalgtee piirkonnas läbi viidud ei ole ning lähtutud 2010 aasta projekti koosseisus olevast uuringust. Projekteerimistöödega ei minda riigimaantee katte sisse rohkem, kui lõigatakse või freesitakse sirgeks jalgtee ja olemasoleva mahasõidu katte ühendus sõiduteega.

Lähtudes riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teele tehtud puuraugust nr 5 (projekteeritava jalgratta- ja jalgtee esisel riigimaanteel) moodustab mulde ja aluspinnase kerge saviliiv.

2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTLAHENDI ÜLDISELOOMUSTUS

2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID

Projekteerimisel lähtuti alljärgnevatest õigusaktidest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest:

Ehitusseadustik; Liiklusseadus; Planeerimisseadus; Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine 23.11.2020); Tee projekteerimise normid (Redaktsiooni jõustumine 25.11.2023); Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine 08.07.2023); EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine; Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ; RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Eesti Standardid EVS 901-1:2020 Teedeehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; EVS 901-2:2020 Teedeehitus Osa 2: Bituumensideained; EVS 901-3:2021Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA 2021, kinnitatud Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162); Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 (MA peadirektori 22.11.16 käskkiri nr 0215) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096; Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088); Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, Redaktsiooni jõustumine 23.11.2020); Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. (MTM 13.07.2018 määrus nr 43, Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019 ); Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord ( MA 2016-11, MA peadirektori 29.11.16 käskkiri nr 0224); Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA peadirektori 30.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/496); Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr 12, Redaktsiooni jõustumine 01.01.2021);

2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND

Käesoleva töö aluseks on varasem KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKT töö nr 02/2010 ja Transpordiameti poolt väljastatud „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“ (Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2).

Rekonstrueeritav jalgratta- ja jalgtee, piketaažist lähtuvalt, algab riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste ja riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli ristmiku ülekäigu kohalt vasakult poolt ja lõpeb Hoole tee mahasõidul. Tööde käigus on kavandatud Hoole tee rekonstrueerida, rajada uus asf. kate uuel killustikalusel.

Liikluskorralduslikult on kavandatud projekteeritav jalgratta - ja jalgtee tähistada liiklusmärkidega 435+445. Kavandatud on piiratud osas korrigeerida teemärgistust ja lisada Ahaste poolt teemärgis 971b ning asendades olemasolev 921a teemärgisega 911. Ohukoha paremaks tajumiseks on lisatud sõidutee teljele teemärgise 911 ja selle ette 922. Teemärgise 922 alal tuleb kohapeal hinnata olemasoleva teemärgise 921 asukoha sobivust sõiduraja märgistamiseks ja vajadusel korrigeerida teemärgise asukohta.

Olemasolev valgustus on riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärde projekteeritava jalgratta- ja jalgtee ulatuses rajatud, s.h. ülekäigukoht ning antud projekti koosseisus ei ole täiendavat valgustust kavandatud. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise ümberehitus valmis 2019 aastal ja töö teostamise aluseks oli MYOHLIV OÜ koostatud projekt „ Koonga tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekt, kaust Koonga Küla“ töö nr 4_PP_EL-1 2018. Projekti koosseisus on teostatud valgusarvutus ja projekt joonisel 2 näidatud jalakäijate ülekäigukoha valgustusmast kohtvalgustusena. Projekti seletuskirjas on öeldud, et „Põhitänavate valgustusklass vastab valgustusklassile M6 (heledus L ≥ 0.30 cd/m2)“. Nimetatud projekt on Maanteeameti (Transpordiamet) poolt kooskõlastatud, kiri 09.07.2018 nr 15- 2/18/26501-4.

Asendiplaanilisele joonisele (joonis 2) on kantud ristumisalade nähtavuskolmnurgad nii vasakule kui paremale. Nähtavuskolmnurkade valikul on püütud lähtuda „Tee projekteerimise normides“ toodud tabelitest ja joonistest, kuid puudub võimalus tagada jalgratta- ja jalgteel nähtavus 10m enne sõidutee servast. Võimalik on tagada 5m nähtavus sõiduteest (jalgratta – ja jalgtee kaugus sõiduteest 5m), mis vastab EVS843:2016 tabel 8.9 tasemel „hea“ ja auto nähtavuskaugus ülekäigukohalt 45m tasemel „rahuldav“. Rekonstrueeritaval mahasõidul „Hoole“ on võimalik tagada projekteerimisnormidele vastavad nähtavuskolmnurgad 7*80m (liituva tee liiklussagedus alla 100 a/ööp). Nähtavuskolmnurkadest on vaja eemaldada kõik nähtavust piiravad takistused, mis võivad segada objekti õigeaegset tuvastamist. Nähtavuskolmnurka ei istutata puid ega põõsaid, mis võivad mingilgi moel piirata nähtavust. Selleks on

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 5

kavandatud eemaldada nähtavust takistavad puud, põõsaid ja piirata puude võra vastavalt asendiplaanil (joonis 2) näidatule.

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ristumisi tehnovõrkudega vaata p. 2.6 alt.

2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE JA MAHASÕIDU RISTLÕIKED

Jalgratta – ja jalgtee asf, katte laiuseks on sirgel teeosal 2.5m ja pöördel ülekäigukohale 3.0m. Jalgratta- ja jalgteed ääristavad mõlemalt poolt 0.25m laiused tugipeenrad, millele rajatakse kasvualusest kate ja haljastatakse murukülviga. Nõlvad haljastatakse mulle ja murukülviga ning nõlvakalle 1:2 -le.

Rekonstrueeritava mahasõidu asf. katte laiuseks on 4.5m, millele lisanduvad 0.5m laiused tugipeenrad. Mahasõit on kavandatud ühepoolse 1.5% põikkaldega.

2.4 PIKIPROFIIL

Jalgratta- ja jalgtee pikiprofiili kujundamisel on lähtutud ülekäigukoha sõidutee katte kõrgusest, olemasolevatest tehnovõrkudest, sademevete äravoolu võimalikkusest, s.h. truubist jalgratta- ja jalgtee alla. Jalgratta- ja jalgtee ning mahasõidu pikiprofiil on esitatud joonisel 3. Suurim pikikalle 1.4% ja väikseim 0.3%.

2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE

2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA.

Riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste ning jalgratta- ja jalgtee vahele on kavandatud sademete äravooluks külgkraav. Kuna piirkonda on paigaldatud mitmeid tehnovõrkusid ning ELA SA (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse) optika mikrotorustik sõidutee äärde külgkraavi alale, ei ole võimalik vahetult sõidutee äärde, kogu projekteeritava ala pikkuses, külgkraavi kavandada. Sellest lähtuvalt on kraav paigaldatud osaliselt sõidutee, osaliselt jalgratta – ja jalgtee äärde.

Kavandatav külgkraav algab riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli teega ristuvast truubist olemasoleva kraavi põhja kõrguselt. Minnes Koonga keskuse poole ca. 24.5m, ristub kraav olemasoleva Telia Eesti AS maakaabliga. Eeldatavalt on ristumiskoht kraavi põhjas kaitstud kaitsetoruga, kuna kaabel ristub riigimaanteega. Ristumiskoha vahetus lähedusse jääv ELA SA optika mikrotorustik on sügavusel, mis jätaks kraavi põhja ja kaabli vahele ca. 60cm. Kooskõlastatult kaabli valdajaga, enne kraavi kaevamist, surfida kaabel lahti ja veenduda „Telia“ kaabli eeldatavas sügavuses ning kaabli kaitstuses plasttoruga. Kui seda ei ole, võtta kaabli sobivaks kaitsmiseks otsus vastu kohapeal kooskõlastatult kaabli valdajaga.

Koht, kus probleemne sidekaabel ristub kraaviga (tegelikult truubitoruga) on ristmiku piirkonnas oleva toega postist tulev maakaabel PK 0+025 vasak pool. Geodeetilisele alusplaanile tuginedes on kaablil kirje „ Lageda kinnistu omaniku paigaldatud kaabel sügavus 15 – 20cm “. Antud kaabli kõrguslik asukoht ei ole sobilik ja tuleb lasta alla poole, truubi alla ja kaitsta poolitava plasttoruga D=75mm. Kui madalamale laskmine ei ole olemasoleva kaablit kasutades võimalik, tuleb kaabel sobivas pikkuses asendada ja rajada kaablile kaablimuhvid. Projektis on kavandatud kaablikaitsetoru pikendada üle ELA SA optika mikrotorustik.

Projekteeritav külgkraav ületab ELA SA optika mikrotorustik PK 0+38 piirkonnas ning kõrguste vahe kraavi põhja ja kaabli vahele jääb ca. 60cm. Vaatamata piisavale vahele, tuleb kraavi ristumisel kaabliga, kooskõlastatult kaabli valdajaga, kaevata ristumiskohal kaabel lahti ja kaitsta poolitava plasttoruga. Kaabli valdaja nõusolekul võib kaabli kaitsmise ka ära jätta. Järgmine kraavi ristumine sidekaabliga on PK 0+90 parem juures, kus Telia Eesti AS -le kuuluv maakaabel kaevata kooskõlastatult kaabli valdajaga lahti ja kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m. Kaabel kaitsta ka jalgratta – ja jalgtee alusel alal vastavalt asendiplaanil näidatule. Maakaabli paigalduse teostusjoonistest projekteerijal informatsioon puudub ja kui võtta paigaldussügavuseks maapinnast 0.7m, siis jääks kaabli ja kraavi põhja vahele ca. 25cm. Kraavi põhja sügavus maapinnast ca. 40cm.

2.5.2 TRUUBID

Jalgratta – ja jalgtee ristub truubiga De=315mm PK 0+032 piirkonnas. Kavandatav truup ristub sidekaabliga vasakule poole jääva toega posti juures. Vaata eelnevat lõiku külgkraavi (truubi) rajamisest ja kaabli kindlustamisest.

Truubi pikkuseks on kavandatud 8,5m ja pikikaldeks 0.6%. Truubi sisse – väljavoolud kindlustatakse munakivikindlustusega 2. profiili. tugevduskangal ja kujundatakse truubi sisse – väljavoolud. Vaata projekti koosseisu lisatud mahasõidu truubi tüüpjoonist (Joonis 6) ja tüüpristlõiget koos truubiga (Joonis 4).

2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST

Olemasolevate tehnovõrkude paiknemisel töötsoonis, kutsuda eelnevalt kohale selle volitatud esindaja, kelle ettenäitamisel märkida maha tehnovõrgu täpne asukoht ja sügavus looduses. Kaevetööde ristumisel tehnovõrkudega ja nende kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi. Tööde käigus tuleb ehitajal tagada kõigi olemasolevate võrkude korrasolek ja kaitse.

Mullatöödel arvestada projektis toodud kõrgusarvude ja vertikaalplaneeringuga. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normdokumentidest, kui projektis ei ole öeldud teisiti.

NB! Kõik tööd projekti realiseerimiseks maa-alal tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega ja tööd kinnistu piiri lähialadel kooskõlastada piirinaabritega.

2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS

Projekti Tellija on projekteerijat teavitanud, et sõidutee äärne valgustus on tänaseks piirkonda rajatud ja täiendav valgustusmast paigaldatud ülekäigukoha piirkonda. Sellest lähtuvalt täiendavat valgustust piirkonda ei ole kavandatud.

Lõigu alguses PK 0+02 piirkonnas ristuvad valgustuse maakaablid jalgratta- ja jalgteega. Eeldatavalt peaksid antud maakaablid olema torus ja sellest lähtuvalt ei ole neid kaitstud lõhestatud plasttorudega. Kui ehituse käigus selgub, et maakaablid ei ole paigaldatud torusse, tuleks seda teha ning jalgratta- ja jalgtee ristlõike ulatuses kaitsta poolitatud plasttoruga D=75mm pikkusega ca. 4.5m. Lisaks eelnevale tuleks arvestada, et ca. 1,2m kaugusele paralleelselt kaablitega jääb paigaldatav truup D=250mm.

2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID

Projektala piirkonnas on üleval elektriliini mastid koos valgustusega ning mastide ja/või tugede nihutust ehitustööde käigus ei ole kavandatud.

Projektalale jäävad mitmed elektri maakaablid nii kõrgepinge kui madalpinge kaablid. Kõrgepinge kaabel jääb pea terves pikkuse jalgratta – ja jalgtee alla PK 0+05 – 1+48. Kas nimetatud kaabel on paigaldatud torus või mitte projekteerijal informatsioon puudub. Projekteeritav jalgratta - ja jalgtee rajatakse muldesse, koorides alt kasvumuld ca. 20cm paksuselt. Kohati võib kaeve põhi minna ka sügavamale ca. 30 - 35cm sügavusele PK 0+80 – 0+90 piirkonnas ning lõigu lõpuosas PK 1+49 juures. Elektrilevi OÜ poolt on teostatud andmeväljastus elektrikaablite kõrguste kohta, mille alusel on kantud kaablite kõrgused geodeetilisele alusplaanile alusplaani koostaja poolt. Jalgratta – ja jalgtee alla jääv elektrikaabel asub kaitsetorus D=160mm ja PK 1+49 piirkonnas ristuvad elektrikaablid kaitsetorus D=160 ja D=110mm.

Lõigus PK 0+90 juures ristub elektrikaabel sidekaabliga „Telia“ ning viimati nimetatud kaabel on kavandatud kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm.

Kõik tööd elektrikaablite, elektriliinide kaitsevööndis tuleb kooskõlastada kaablivaldajaga ja tööde teostusel järgida kaablivaldaja ettekirjutusi.

2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID

PK 0+05 piirkonnas ristub projekteeritav jalgratta – ja jalgtee olemasoleva ELA SA optika mikrotorustik. Kaabli sügavus olemasolevast maapinnast ca. 90cm ja ohtu kaabli vigastamiseks ei tohiks olla. Ettevaatlik peab aga olema truubi rajamisega, mis paigaldatakse suhteliselt paralleelselt kaabliga. Kaabel jääb truubi teljest minimaalselt 1,2m kaugusele. Truubi sügavus väljavoolul 23,67m + truubialused konstruktsioonid

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 6

koos truubitoru paksusega ca. 25cm. Seega on kaeve põhi 23,42m. ELA SA optika mikrotorustik sügavusel 22,91m. Seega jääb kaabel ca. 50cm sügavamale kui kaeve põhi ja vundamendi laius ei ulatu kaablini.

PK 0+90 juures ristub „Telia“ sidekaabel jalgratta – ja jalgteega ning elektrikaabliga. Kaabel on kavandatud kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m.

Tööde teostamine Telia Eesti AS, ELA SA ja ka teistel liinirajatistel ning nende kaitsevööndis tuleb kooskõlastada kaablivaldajaga ja järgida kaablivaldajate ettekirjutusi tööde teostusel.

2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.

Projekteeritava jalgratta – ja jalgtee all ristuvad järgmised torustikud:

- PK 0+92 piirkonnas ristub olemasolev kanalisatsioonitoru De160mm PVC orienteeruval kõrgusel 22,70m toru peale ja selle vigastamine ehitustööde käigus ei ole tõenäoline;

- PK 1+48 piirkonnas ristub olemasolev veetoru, läbimõõt teadmata, orienteeruvalt 1.8m sügavusel olemasolevast pinnasest. Geodeetiliselt asendiplaanilt lähtuvalt, asetseb veetoru elektrikaablite all ning selle vigastamine, ehitustööde käigus, ei ole tõenäoline.

Tööd tehnovõrgu kaitsevööndis viia läbi kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga.

2.6.5 KAUGKÜTE .

PK 1+51 ristub projekteeritud jalgratta - ja jalgtee kaugküttetoruga, kuid lähtudes geodeetilisest alusplaanist, on mittetöötav. Kas torud on maa sees või sealt osaliselt eemaldatud, informatsioon puudub. Ehituse käigus tuleks vähemalt projekteeritava jalgratta- ja jalgtee alt mahajäetud kaugküttetorud eemaldada ja torude otsad tamponeerida.

2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE

Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni ehitusperioodi lõpuni.

Projektlahend märgitakse välja digitaalselt vastavaid litsentse omava geodeesiafirma poolt.

Liiklusmärgi postide väljamärkimisel peab arvestama, et lähtuda tuleb reaalselt väljaehitatust ning järgida EVS 613:2001 p.3. MÄRKIDE PANEKU ÜLDNÕUDEID.

2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL

Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Skeem tuleb kooskõlastada vastavalt seaduses ettenähtud korrale. NB! Liiklusohutust või liikluskorraldust otseselt puudutavate olemasolevate liiklusmärke säilitamine või demonteerimine ehitusperioodi ajal tuleb kooskõlastada Transpordiameti kohaliku liikluskorraldajaga. Ehitusega kaasnevate tööde teostuse vältel peab olema tagatud juurdepääs elamutele ja kinnistutele. Ehitaja peab arvestama kulutustega ajutise liikluskorralduse ehituseks ja korrashoiuks.

3 TEHNILINE SELETUSKIRI

Tehniline seletuskiri lähtub „Teetööde tehnilised kirjeldused“ toodust.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Materjalide vastavuse tõendamine toimub vastavuses seaduses (-tes) ettenähtud korrale.

Ehitaja peab iga üksiku teetööde tehnilised kirjelduse spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD

3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS

Enne töödega alustamist märgitakse välja töötsooni piir ning tähistatakse viisil, mis on selgesti mõistetav ja arusaadav. Väljaspool töötsooni piiri on ehitustegevus keelatud. Töötsooni piir haarab enda alla ka pinnase, ja olemasoleva mahasõidu lammutusel saadud materjalide mahapanekukohti. Kui mahapaneku koht on tööalast eemal, siis on vaja ehitajal kooskõlastada mahapanekukoht vastavalt seadusandlusele koos ajutiste juurdepääsuteedega, mis tööde lõppedes likvideeritakse.

Ehituse lõppedes töötsoon korrastatakse s.h. haljastus.

Ehitustööde käigus on kavandatud eemaldada neli üksikut puudegruppi ja piirata kahel puul võra. Asendiplaanilisel joonisel (joonis 2) on mahavõetavad puud ja puudevõra märkimine märgitud. Raadamist võib alustada peale vajalike lubade saamist või kokkulepete sõlmimist. Raiejäätmed hakitakse, kännud juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära sobilikku asukohta.

3.2 MULLATÖÖD

3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE

Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis.

Jalgratta – ja jalgtee muldkeha rajamise tarbeks eemaldada kasvupinnas kogu paksuses ja ulatuses mulde taldmiku alt, mis vajalik projektlahendi realiseerimiseks. (Jälgida tööristlõikeid). Vajadusel kaevata välja sügavuseni, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsioonide rajamiseks.

Kõlblik kasvumuld ladustatakse ja / või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem haljastuse tegemisel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse, sõelutakse ning sobilik muld ladustatakse reservi.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab ehitaja rajama ajutised äravoolud ja vajadusel pumpama kaevikust vett välja. Ajutisi kraave võib rajada ainult töötsooni piires.

Eeldatav kaeve põhi on kantud pikiprofiilile ja tööristlõigetele. Projekteerija lähtud varasematest geoloogilistest uuringutest ning eeldab, et aluspinnaseks on kerge saviliiv.

Lõigu algus ja mahasõit seotakse olemasoleva riigiteega, vastavalt pikiprofiilides näidatud üleminekule sõlm „A“ ja „B“ joonis 3. Kaeviku kaevamisel vaadata asendiplaani ja tööristlõikeid. Arvestada olemasolevaid kommunikatsioone, nende kaitsevööndeid ja maakaablite kaitsmist vastavalt projektis näidatule.

Muldkehad rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud nõuetele. Mulde tihendustegur kuni mulde ülakihini peab olema vähemalt 0,95 , mulde ülakihi (0,4m katendi alla) tihendustegur vähemalt 0,98 .

Kaevendist saadav pinnas veetakse ära mahapaneku kohta ning ladustatakse eelnevalt Tellijaga kokkulepitud viisil.

Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja nende kaitsetsoonis pole lubatud.

3.2.2 SOBIV PINNAS

Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse selleks ettenähtud kohtadesse sh. reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Projektlahendist lähtuvalt on kavandatud välja kaevata jalgratta – ja jalgtee katendikonstruktsioonide alla jäävad pinnased, s.h. kasvumuld.

Välja kaevatav kasvumuld on eeldatavalt sobiv pinnas haljastuseks, sobivat pinnast taaskasutuseks jalgratta - ja jalgtee mulde rajamisel tõenäoliselt ei teki ning projektis ei ole sellega arvestatud.

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 7

3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST

Projektlahendi kohased täited ja mulded ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele.

Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse keskliiva alla aluskihid liivpinnasest, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0.2m/ööp, soovituslikult 0.5m/ööp. Tagasitäide teha kihtide kaupa ning tihendada tihendustegurini 0,95 soovituslikult 0.98. Aluskiht rajada 4% ühtlase põikkaldega ning arvestada, et kihile paigaldatakse IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks ja sellele rajatakse keskliivast kiht

3.2.4 KESKLIIVAST KIHT

Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse liivpinnasest muldele (täitele) keskliivast kiht paksuses ja ulatuses, mis on toodud tüüpsetel ristlõigetel ja tööristlõigetel. Keskliivast kihi pealispinna põikkalle vastavalt vert. planeeringus toodule.

Keskliiva filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga peaks olema 1.0 m/ööp ja Cu>3. Keskliivast kiht tihendada tihendustegurini 0,98. Peenliivaga asendus ei ole lubatav.

3.3 TRUUBID

3.3.1 TRUUBID

Truubi alus ehitatakse välja vastavalt tüüpjoonisele ja tüüpristlõikes esitatud truubi ristlõikele. Truup on kavandatud paigaldada minimaalselt 15cm paksusele mineraalmaterjalist (killustik) fr. 0...32mm alusele, millele on lisatud ca 5 cm paksune liivast sängituskiht.

Truupide kivimaterjalist alus tihendatakse tihendustegurini 0.95.

Jalgratta – ja jalgtee alla paigaldatud truubi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN4. Plasttoru peab vastama standardite EVS-EN 13476-3:2018+A1:2020 nõuetele.

Kasutatavad truubitorud ja -elemendid peavad omama valmistaja tehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada tee truupidena.

Ehitatavate truupide otsad kindlustatakse munakivikindlustusega 2. profiili tugevduskangal h=20cm. Kindlustustööde maht arvestada vastavalt tüüpjoonistel toodule, lähtudes truubitoru suurusest (vt. mahasõidu truubi rajamise tüüpjoonist).

Truupide kohal olevate nõlvade ülemine osa (munakivikindlustusest kõrgemale jääv osa) kindlustatakse mulla ja murukülvi ning vajadusel erosioonitõkke matiga (kookos- või põhkmatt C50 või sarnane). Erosioonitõkkematt kinnitatakse puitvaiadega arvestusega 2-4 vaia ruutmeetrile. Paani servade ülekate vähemalt 10cm. Ülekate kinnitatakse puitvaiadega iga 0,5m tagant.

Truupide otste kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu.

Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde pinnastele esitatavatele nõudmistele.

3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD

Asendiplaanilisel joonisel on ära näidatud maha võetavad puud, põõsad ning piiramist vajavad puud.

Jalgtee nõlvad ja ehitustööde käigus vert. planeeringuga korrastatud alad kindlustatakse mulla ja murukülviga vastavalt 3. muruklassi nõuetele.

3.5 KATENDI EHITUS

Jalgtee katendi konstruktsioon on valitud vastavuses Maanteeameti näidiskatendite tüüp I-le.

Asfaldist katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021 (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162)” ja „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).

Killustikust katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr 0215” ja „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).

Katendi liivpinnase (KESKLIIVA) Tm_105 filtratsioonimoodul peab olema 1,0 m/ööpäevas.

Mulde materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööpäevas.

Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON

KATENDI TÜÜP I

Katendi kiht Kihi paksus Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr. 4…32mm 15 cm Keskliivast kiht, filtr. moodul >1.0 m/24h, Cu>3 min.20 cm IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks Tagasitäide liivpinnasest, filtr. moodul vähemalt >0.2 m/24h 20cm Olev aluspinnas, eeldatavalt kerge saviliiv

3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON .

KATENDI TÜÜP II Katendi kiht Kihi paksus Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 6 cm Killustikalus fr. 4…32mm 20 cm Olev aluspinnas

3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE

Asfaltsegu AC 8 surf täitematerjal peab 45% ulatuses vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3 Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele. Filleri kasutamisel lähtuda nõudest AKÖL ≥ 900. Muus osas standardi EVS 901-3 jalgratta-, jalg- ja kõnniteede ning õuealade nõuetele. Asfaltsegu AC 16 surf täitematerjal peab vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3 Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele.

Tööde teostusel lähtuda ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021, kinnitatud Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162.

Jalgtee, sõidutee, mahasõitude killustikaluse materjalide minimaalse kategooria nõuded on määratud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr. 0215) tabeli 1 veeru nr 7 (AKÖL 20 < 500 ühekihilised alused, sh jalg- ja jalgrattateede ning sõiduautodele mõeldud parklate alused), veeru nr 6 (AKÖL 20 500-3000 ühekihilised alused) nõuetega (kasutada viimast 2020.a redaktsiooni).

Keskliiv, 0.25mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 50%, mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%.

Optimaalse terakoostisega kruusasegust katte ja tugipeenra terastikuline koostis peab vastama Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”, redaktsioon 23.11.2020. Lisa 10 (Sidumata segude terastikuline koostis) toodule. Aluste korral positsioon 4 nõuetele ja katete korral positsiooni 6 nõuetele.

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 8

Katendi ehitamisel lähtuda majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud ja 10.08.2015 jõustunud määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“.

3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID

3.6.1 LIIKLUSMÄRGID

Liiklusmärgid ja nende asukohad on toodud asendiplaanilistel joonistel ja liikluskorraldusvahendite aruandes.

Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2023 nõuded.

Liiklusmärkide paigutuseks kavandatud postide ja konsoolide paigutusel arvestada alljärgnevaga:

- Liiklusmärk ei tohi jääda kergliikleja “KORIDORI” st. liiklusmärgi serva kaugus jalgratta – ja jalgtee servast 0. 5m ja liiklusmärgi kõrgus jalgtee kohal mitte alla 2.5m;

- Jalgratta – ja jalgteede äärde paigaldada 0- suurusgrupi liiklusmärgid; - Liiklusmärgi posti pikkuse valikul arvestada postile paigaldatava lm. arvu ja suurusega; - Märkidel ja viitadel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet; - Liiklusmärkide ja viitade aluse materjalina tuleb kasutada alumiiniumplekki; - Kinnitusdetailid peavad olema tsingitud. Postid paigaldada monteeritavale või valubetoonist

vundamendile. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse; - Liiklusmärgipostide tugikonstruktsioonid peavad vastama EVS-EN 12767 seatud nõuetele.

3.6.2 KATTE MÄRGISTUS

Katte märgistus peavad vastama standardile EV ST 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga.

Tänase projektlahendi alusel ei ole jalgteele kattemärgistust ette nähtud. Kui ehitustööde käigus seda soovitakse, siis teha seda värviga.

4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED

4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS

Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 7.00.

4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE

(Ehituse eelsed ja aegsed meetmed) o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal, töötsoonis. o tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste

käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru) olemasolu.

4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE.

(Ehitusaegsed meetmed); o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud pinnas), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta või kooskõlastatult kasutada ära kohapeal planeerimistööde juures. Ehitustööde käigus tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

o ehituse käigus väljakaevatav sobilik materjal tuleb ära kasutada objekti piires. See tähendab, et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas (kasvumuld) vastab haljastusel esitatud

nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti piires haljastuse taastamise protsessis. Pärast tööde teostust peab piirkond jääma korrastatud (sh raiejäätmed koristatud).

4.1.4 SEIRE

Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

5 LISAD:

5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE

• Lääneranna Vallavalitsuse poolne tellimiskiri projekteerimistööde teostuseks (nr 06.12.2023 nr 2023/4-2/2104-2);

• Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee projekteerimise alusdokumendiks.

5.2 KOOSKÕLASTUSED

• Elektrilevi OÜ – PROJEKTI KOOSKÕLASTUS nr 4776801387 kuupäev 06.02.2024.

• Telia Eesti AS –

• ELA SA – ELA SA projekti kooskõlastus nr: KK2624

• Matsalu Veevärk –

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 9

6 ARUANDED

6.1 JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE

h= 5cm

h= 5cm

h= 6cm

h= 15cm

h= 20cm

h= 6 cm

h=5- 6cm

m m 2

m 2

m 2

m 2

m 2

m 2

m 3

m 2

m 3

m 2

m 2

m 3 t

1 0+00 0+50 50 133 25.5 166 199 52 244 31.5 0.15 0.01 0.02 2 0+50 1+00 50 125 23.0 177 209 54 254 25.1 21.1 3 1+00 1+50 50 125 25.1 158 191 50 236 13.7

4 1+50 1+524 2 7 8 9 2 11 0.4

5 99 125 21.4 0.8 0.05 0.11

152 391 74 99 508 125 607 158 745 71 43 1 4 0.13

KATENDIKONSTRUKTSIOONID PK

K es

kl iiv

as t k

ih t,

fi ltr

.m oo

du l 1

.0 m

/2 4h

(j al

gt ee

le )

L õi

gu p

ik ku

s

A sf

al ts

eg u

A C

1 6

su rf

(m ah

as õi

t)

JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE

F re

es ita

v ko

gu s

P in

da la

k ih

i p ea

lt

Ol. ol. katte freesimine

L õi

gu a

lg us

M ul

dk eh

a eh

itu s

ka rj

ää ri

m at

er ja

lis t

fi ltr

.m oo

du l 0

,2 m

/2 4h

P ee

nr a

ki nd

lu st

us , o

pt im

aa ls

e

te ra

ko os

tis eg

a kr

uu sa

se gu

st k

at e

hmin= 20cm

L õi

gu lõ

pp

Jrk

KOKKU

A sf

al ts

eg u

A C

8 s

ur f

(j al

gt ee

)

Ja lg

te e

pe en

ar k

as vu

al us

es t (

m ul

la ja

ki llu

st ik

u se

gu )

4. p

ro fi

ili n

õe ltö

öt lu

se ga

ge ot

ek st

iil N

G S

4

R id

ak ill

us tik

fr 4

/3 2m

m (

ja lg

te el

e)

R id

ak ill

us tik

f r

4/ 32

m m

m ah

as õi

du le

MS "Hoole"

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 10

6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE

m 3

m 3

m 3

m 3

m 3

m 3

m 3

kraav jalgteest vasakule

113.3 113.3

1 0+00 0+10 8.8 3.1 11.9 4.1 2 0+10 0+20 8.9 2.95 11.85 6.0 3 0+20 0+30 8.5 2.2 10.7 7.1 4 0+30 0+40 8.6 1.45 10 6.7 5 0+40 0+50 9.2 1 10.15 7.6 6 0+50 0+60 9.9 0.35 10.2 6.6 7 0+60 0+70 10.9 0 10.85 6.0 8 0+70 0+80 11.1 0 11.1 6.2 9 0+80 0+90 12.9 0 12.9 3.9

10 0+90 1+00 13.7 0 13.7 2.4 11 1+00 1+10 12.7 0 12.7 3.3 12 1+10 1+20 12.3 0 12.25 3.5 13 1+20 1+30 10.2 1 11.15 3.0 14 1+30 1+40 8.9 2.7 11.55 2.3 15 1+40 1+50 11.4 1.7 13.1 1.7 16 1+50 1+52 3.3 0 3.288 0.4 17 18 18

161 130 18 309 22 71 158

1. Kõik mullamahud on geomeetrilised. 2. Truupide, tehnovõrkude kaeve ja täitemahud ei ole arvestatud mullamahtude koosseisu.

PK TÄIDEND

Karjäärist

K ae

va ta

v äl

ja m

ah as

õi du

lt, u

ue

ki llu

st ik

al us

e ja

k at

te ta

rb ek

s

158

L õi

gu a

lg us

L õi

gu lõ

pp

K ae

va ta

v äl

ja m

itt es

ob iv

p in

na s

ko os

k as

vu pi

nn as

eg a

ja lg

te el

+

kr aa

v va

he tu

lt kõ

rv al

Hoole mahasõit

M ul

de e

hi tu

se li

iv pi

nn s

fi ltr

.m oo

du l m

in .0

,2 m

/2 4h

MULLAMAHTUDE ARUANNE

K es

kl iiv

fi

ltr .m

oo du

l 1 .0

m /2

4h

V aj

am in

ev k

as vu

m ul

d nõ

lv ad

e

ha lja

st us

ek s

KAEVEND

K ae

va ta

v äl

ja m

itt es

ob iv

p in

na s

ko os

k as

vu pi

nn as

eg a

kr aa

v er

al di

KOKKU

Jrk

K A

E V

E N

D K

O K

K U

jalgtee koos ühendusteega ja mahasõiduga

22.1

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 11

6.3 PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE

m m 2

m 3

m 2

m 3 tk tk

1 0+00 0+50 50 86 4.3 113 5.7 9 2 0+50 1+00 50 103 5.2 28 1.4 3 1+00 1+50 50 70 3.5 34 1.7

4 1+50 1+58

koos MS 8 5 0.3 15* 2

158 264 13.3 175 8.8 24 2

Märkus:

1.Kindlustustööde aruanne ei sisalda truubipäiste kindlustust. 2. * - tegemist kahe puude grupiga

PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE

P uu

de võ

ra p

iir am

in e

nä ht

av us

e

ta ga

m is

ek s

KOKKU

L õi

gu lõ

pp PK

Jrk

L õi

gu a

lg us

Ü ks

ik pu

ud e

la ng

et am

in e

ko os

kä nd

ud e

ju ur

im is

eg a

L õi

gu p

ik ku

s

K ra

av i n

õl va

de k

at m

in e

m ul

la

ja m

ur uk

ül vi

ga h

= 5c

m .

N õl

va k

in dl

us tu

s m

ul la

ja

m ur

uk ül

vi ga

h =

5c m

,

3. m

ur uk

la ss

6.4 TRUUPIDE ARUANNE

D e3

15 m

m

m % X=508898.11 X=508897.44

Y=6493599.24 Y=6493607.73

8.0KOKKU

M at

er ja

l

T ru

ub i l

an g

V äl

ja vo

ol u

kõ rg

us ar

v

S is

se vo

ol u

kõ rg

us ar

v

0.6%8.5MS 0+032 vasakule

TRUUPIDE ARUANNE

Asukoht PK

Voolu suund Märkused

Projekteeritud truubi otste koordinaadid

plast. 23.72

S is

se vo

ol u

ko or

di na

ad id

Projekteeritud truup

Truubi päiste ja kraavi kindlustus munakividega 2. profiili tugevduskangal

6

m 2

6Uus truup 23.67

Toru pikkus, läbimõõt ja materjal

V äl

ja vo

ol u

ko or

di na

ad id

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 12

6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE

1 0+01 435+445 0 2 0+90 445+435 0 3 1+46 435+445 0

(tk) 6 6 0

Märgise nr Materjal Mõõt, m Pindala, m2 921a kvp 100 3 911 kvp 120 12 922 kvp 50 4

971b kvp 25 3 923a kvp 14 1

KOKKU 23

KOKKU

MärkusedLiiklus-märgi nr.

Neist 0-grupi liiklusmärgid Neist I-grupi liiklusmärgid

TEEMÄRGISTE ARUANNE

Liiklusmärke

LIIKLUSMÄRKIDE ARUANNE

vasak parem Jrk.nr.

Asukoht PK

Suurus-grupp

PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024

Koostaja OÜ Toner - Projekt 13

7 JOONISED

7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000

7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500

7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA -JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100

7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100

7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200

7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS M1:100