Otsus

EVOX OÜ

Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

Tel : 52 33943

Reg.nr.14390312

Töö nr EXKSH07082023

Töö koostaja;

Juhtivekspert Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Ekspert Merlin Kark, magistrikraad (MSc) Maastikuarhitekt-planeerija

Kuupäev 05.09.2023

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu

keskkonnamõjude eelhinnang v02

(katastritunnus 79401:006:0673)

Tartu 2023

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

2/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Sisukord Sissejuhatus

1. Eesmärk. .......................................................................................................................................... 3

2. Mõjurid ............................................................................................................................................ 5

3. Looduskeskkond .............................................................................................................................. 8

4. Seotus planeerimisdokumentidega ................................................................................................ 9

5. Inimese elukeskkond ..................................................................................................................... 10

6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus ..................................................................... 12

7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamise vajalikkus.......... 12

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

3/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise läbiviimist reguleerib Eestis keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Vastavalt nimetatud seadusele tuleb

teatud juhtudel samaaegselt planeerimisdokumendi koostamisega viia läbi ka selle

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise

vajadus tuleneb üheselt kavandatust ning juhul kui ei ole kavandatuga kaasneva olulise

keskkonnamõju ilmnemise võimalikkus üheselt selge, tuleb viia läbi eelhindamine. Käesolev

töö on koostatud eksperthinnanguna kavandatava planeeringule Tartu vallas Raadi alevis

Meruski maaüksusedetailplaneeringu eeskiislahendusele. Planeeritav ala on Meruski

maaüksus, millede üldpindala on kokku 52588 m²ja sihtotstarbeks on maatulundusmaa 100%.

Eelhinnang on koostatud AS Maves koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine” ja juhendmaterjali KMH/KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine

Töö koostaja Aivar Lääne , MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Eelhinnang

1. Eesmärk.

Detailplaneeringu algatajaks on OÜ Meruski Seitse. Detailplaneeringu ala hõlmab ca 5,3 ha ala

Meruskimaaüksusest (katastritunnustega 79401:006:0673), mis asub Raadi alevis Tartu vallas.

Planeeringu eesmärkideks on:

• Olemasolevate maaüksuste jagamine kruntideks;

• Tänavate maa-alade ja tehnovõrkude paigutuse määramine;

• Ehitusõiguse määramine äri- ja korterelamu funktsiooniga hoonete ehitamiseks

KSH eelhinnangu lähtedokumendiks taotleja avaldus DP algatamiseks ja AB Artes Terrae OÜ

eskiisjoonis (Lisa 1).

Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:

• Tartu Vallavolikogu kehtestas 15.06.2022 otsusega nr 43 Tartu valla üldplaneeringu;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering ”Tartu linna lähialade ja linna

vahelised territoriaalsed seosed“;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

• Ignatsi maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus töö nr DP 0201-16 Plaan OÜ Tartu

2019-2021

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

4/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

• Tartu Vallavalitsusele taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks, kuupäev

22.06.2023, taotleja OÜ Meruski Seitse

Joonis 1Planeeringuala asukoht märgitud sinise joonega

Planeeritav ala on Meruski maaüksus, millede üldpindala on kokku 52588 m² ja sihtotstarbeks

on maaüksusel maatulundusmaa. Kinnistu ei ole hoonestatud. Haljastust esineb eelkõige

loodusliku väheväärtusliku kõrghaljastusena ja rohumaana. Planeeringuala piirneb idast Tartu

-Vahi teega, Lõunast ja idast elamumaa sihtotstarbega kinnistutega ja põhjast riigiteega nr 3

Jõhvi-Tartu-Valga mnt. Planeeringualal on võimalik liitumine tsentraalset vee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga, sadeveekanalisatsiooniga ja kaugküttevõrguga.

Käsitletav tasand: Detailplaneering.

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

5/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Käsitletav valdkond: Infrastruktuuri ehitamine ( elamumaa, teenindav teemaa ).

Kaetav periood: Määratlemata.

2. Mõjurid

2.1 Ressursid

2.1.1 Maakasutus:

Planeeringuala asub Tartu valla edelaosas Raadi alevis ca 500 m kaugusel linnapiirist.

Planeeringuala lõunapiiril Kuldvihma pst, mis kavas ühendada Tartu-vahi teega. Kinnistul

kasvab väheväärtuslik lehtpuuhaljastus ja muus osas looduslik rohumaa. Kinnistule ärimaa ja

elamumaa kruntide kavandamine on kooskõlas Taru valla üldplaneeringuga.

Joonis 2Olemasolev maakasutus

Planeeritaval alal ligikaudne kruntide arv ja suurus on:

• 3-4 ärimaa krunti riigiteega nr 3 külgnevalt, suurus 4000-6000 m²

• 6-8 elamumaa krunti, millest osadel on kuni 10% ärifunktsiooni võimalus, suurus 1800-

5000 m²

• 2 haljasal krunti kokku ca 5000 m²

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

6/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

• Transpordimaa ca 8000 m²

• Eeldatav korterite arv ca 150

Planeeritavate kruntide eeldatav lahendus on ära toodud planeeringu eskiisjoonisel.

Joonis 3 Hoonestusalade skeem eskiislahendusest

Hinnang: linnalähedase põllumajanduslikuks/metsamajanduslikuks otstarbeks mittesobiva maa

väärtustamine läbi ehitusõiguse määramise on positiivse mõjuga piirkonna arengule.

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

7/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

2.1.2 Vee kasutus: Vee kasutus planeeringualal kavandatud ühisveevärgi baasil.

Hinnang: Detailplaneeringu realiseerumisel suureneb veetarbimine planeeritava elamute ja

ärihoonete olmevee näol, mõju on vähene.

2.1.3 Reoveekanalisatsioon: Reoveekäitlus planeeringualal kavandatud

tsentraalkanalisatsioonisüsteemi baasil. Tehniline lahendus liitumiseks kas isevoolne

kanalisatsioonisüsteem või survekanalisatsioon. Võimalik lahenduste kombineeritult

kasutamine.

Hinnang: Detailplaneeringualal võimalik liitumine tsentraalkanalisatsioonisüsteemiga, mõju on

vähene.

2.1.3 Muude loodusressursside kasutus: Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses.

2.1.5 Muude ressursside kasutus: Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia,

ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

2.2 Ruumi ja otstarbe muutused

2.2.1 Maastik: Planeeringua reljeef on tasane.

Hinnang: Planeeringulahenduse elluviimiseks pole vaja teha ulatuslikke pinnasetöid ning

muuta kinnistu üldist reljeefi. Kinnistu maapinna osaline tõstmisega ei kaasne negatiivseid

mõjusid.

2.2.2 Hajumistingimused: Mõju puudub.

2.2.3 Hüdroloogilised tingimused: Kavandatava tegevusega ei plaanita maaparandust

(niisutamine, kuivendamine). Alal asub osaliselt drenaažisüsteem.

Hinnang: Drenaažisüsteemi tehnilised lahendused määratakse järgnevates etappides, mõju

vähene.

2.2.4 Liinirajatised: Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutuda võrguvaldaja tehnilistest

tingimustest.

Hinnang: Kavandtava tegevuse negatiivne mõju puudub

2.2.5 Liiklus. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liiklustiheduse suurenemine

Kavandatakse kahe tänava rajamine , mis ühendatakse Vahi tänavaga, Kuldvihma puiesteega

ja Jasmiini tänavaga

Hinnang: liiklustiheduse suurenemine on linnalähedastes piirkondades tavapärane, mõju

vähene

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

8/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

2.3 Hädaolukordade tõenäosus

2.3.1 Õnnetuste tõenäosus: Planeeringualast 1 km raadiuses ei asu ohtlikke ettevõtteid ja

õnnetuste risk on vähene.

2.3.2 Tõrgete tõenäosus: Varustatusega ning toimimisega tõrkeid ette näha ei ole.

2.4 Heited

2.4.1 Müra ja vibratsioon: Ehitamisega kaasneb mõningast müra ja vibratsiooni, kuid see on

ajutine ning lühiajaline.

2.4.2 Õhusaaste: Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse

tehnikat, mille tööshoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete

ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed.

2.4.3 Nõrgvesi: Kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvett.

2.4.4 Tahked jäätmed: kavandatava tegevuse käigus tekivad kaevis, ehitusjäätmed,

olmejäätmed. Ehitusjäätmed viia taaskasutusse. Jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ning

kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele

ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud õigusaktidega.

2.4.5 Muud mõjurid: Kavandatava tegevusega ei kaasne muid mõjureid.

3. Looduskeskkond

3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule : Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal ja selle läheduses taimevõi loomaliikide

elupaigad.

Planeeringualal ega selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.

Planeeringualast edelasuunas ca 700m asuvad Looduskaitsealused Aruküla koopad, mõju

puudub.

3.3 Kultuurimälestised: Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele planeeringualal

kultuurimälestised puuduvad. Kavandatava tegevuse mõju kultuurimälestistele puudub.

3.4 Jääkreostus: Teadaolevalt planeeringualal jääkreostus puudub.

3.5 Planeerimis- ja ehitussoovitused

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

9/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Planeeringuga kavandatav peab lähtuma väljakujunenud looduslikust situatsioonist ja piirkonna

ehitustraditsioonidest (hoonetevaheline kaugus, õueplaneering, hoonete mahud ja

arhitektuursed põhilahendused ning traditsiooniline materjalikasutus). Planeeringulahenduses

kavandatavad hoonestusmahud sobituvad väljakujunenud piirkonna asustusstruktuuriga.

4. Seotus planeerimisdokumentidega

Tartu Vallavolikogu kehtestas 15.06.2022 otsusega nr 43 Tartu valla üldplaneeringu.

Väljakujunenud asustusstruktuur ja senine keskuste võrk säilib, üldplaneeringuga

võimaldatakse nende edasi arendamist läbi mitmekesise maakasutuse planeerimise. Arvestades

rahvastikuprotsesse ja -prognoose, kavandatakse kompaktsemat maakasutust eelkõige Tartu

linna lähialal (Kõrveküla-Raadi-Vahi-Tila piirkond) ning väiksemates keskustes valla

erinevates piirkondades.

Joonis 4 Väljavõte Tartu valla üldplaneering Joonis 2 Väljavõte maakasustusplaanist Kõrveküla-Vahi-

Raadi-Tila piirkonnast

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

10/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Meruski kinnistus suurus on piisav hoonestuse kavandamiseks ja ehitusõiguse määramine on

kooskõlas üldplaneeringuga.

5. Inimese elukeskkond

5.1 Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus: Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning

ruumilist struktuuri. Kinnistu on hoonestamata looduslik maa-ala kuhu kavandatakse

korterelamute ning ärihoonetega rajamine. Planeeringus on kavandatud rohealade määramine.

Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte ning olulise keskkonnamõjuga

objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala piirneb idast Tartu -Vahi teega,

Lõunast ja põhjast riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga mnt. Elamualade puhul on oluline

müratase nii päevasel kui öisel ajal. Detailplaneeringuala hoonestuse vastavus kehtivatele

müranormidele on soovitav tagada erinevaid meetmeid kombineerides (hoonestuse paigutus,

ehitustehnilised lahendused jms). Ärihooned kavandatakse riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga mnt.

poolsesse osasse. Eluhoonete ja ärihoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu heade

akustiliste tingimuste tagamisele siseruumides. Maanteliiklusega kaasnevad häiringud ei ole

takistuseks kavandatava tegevuse elluviimiseks.

5.2 Teenused: Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate

teenuste toimimist.

5.3 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,

mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega

ei kaasne.

Piiriülene mõju puudub.

5.4 Radoon

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala piirkonnas, kus võib esineda kõrge

radoonisisaldusega pinnaseid. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (koostaja Eesti

Geoloogiateenistus) asub planeeringuala piirkonnas, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

11/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

pinnaseid. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete

siseõhus (Petersell jt., 2017).

Keskkonnaamet on oma 13.10.2021 kirjas nr 6-5/20/14834-2 radooni kohta välja toonud järgmist:

Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus.

Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes

võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate

saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid ja Eesti

praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki,

vaid hoopis kahjustab selle saavutamist (nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik

alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba

olemasolevast informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas

perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.

Meetmed radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:

Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Tuleb rakendada järgmiseid meetmeid

radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:

• hea ehituskvaliteet

• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude

tihendamine tarindite radoonikindlad lahendused pinnasega kokkupuutes olevatele

ehitise osadele (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases,

• pinnasega kokkupuutes olevate keldri seinte hermetiseerimine)

• tihenda ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast

• pinnasest hoonesse tulevate kaablite paigutamisel hülssidesse tihendada nii hülsi ja

seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

5.5 Liiklusmüra

Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normväärtusi keskkonnaministri 16.

detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

12/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata

alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus

kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Tartu valla üldplaneeringuga määratakse maa-alade mürakategooriad järgmiselt:

- puhke- ja virgestusehitise, puhke- ja virgestuse maa-ala – I kategooria;

- pere- ja ridaelamu ning korterelamu maa-ala, ühiskondliku hoone (müratundlikud ühiskondlikud

hooned, nt haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad (välja arvatud rohealad, mis

on planeeritud kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul) –

II kategooria;

- keskusealad, segafunktsiooniga maa-alad (elamu- ja ärimaa segafunktsioon) –III kategooria;

- ühiskondliku hoone (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused

jne) maa-ala – IV kategooria (III ja IV kategooria alade normid on samaväärsed, nii et neid alasid võib

ka koos käsitleda);

- tootmise, kaubanduse, aianduse, sadama, jäätmekäitluse ja logistikakeskuse maa-ala – V kategooria

(rakendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr

71 nõudeid ei rakendata);

- liikluse maa-alad ja teed – VI kategooria (keskkonnaministri 16. detsembri2016. a määrus nr 71

nõudeid ei rakendata).

Kavandatav planeeringuala kuulub III kategooria alasse. Liiklusmüra hindamine on võimalik kasutades

olemasolevaid andmeid (varasemad detailplaneeringud, hinnangud jms) või koostades liiklusmüra

modelleerimine. Metoodika valib planeerimisdokumendi koostaja. Käesoleval hekel ei ole

planeeringuala läheduses (ca 1 km) Tartu-Jõhvi-Valga põhimaantee äärde rajatud müratõkkeid.

Planeeringuala piirnemine Tartu-Jõhvi-Valga põhimaanteega ei too kaasa häiringuid mis välistaks

detailplaneeringu algatamise ja edasise menetluse.

6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Planeeritav ala on Meruski maaüksus, millede üldpindala on kokku 52588 m² ja sihtotstarbeks

on maatulundusmaa. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel on arvestatud

olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne

elukeskkond. Kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised

7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise

algatamise vajalikkus

Planeeritav ala on Meruski maaüksus, millede üldpindala on kokku 52588 m²ja sihtotstarbeks

on maatulundusmaa. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel on arvestatud

olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne

elukeskkond.

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

13/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

• Kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku

liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale. Kavandatud tegevused

on kooskõlas väljakujunenud asustusega

• Planeeringuala ei asu kinnismälestisi või muinsuskaitselisi objekte.

• Planeeringus osundatud asupaikadesse ehitusõiguse seadmine ei riku väljakujunenud

asustusstruktuuri. Planeeringuga kavandatav lähtub väljakujunenud looduslikust

situatsioonist ja piirkonna ehitustmahtudest. Ehitustegevuse kavandamisel on vajalik

arvestada, et planeeringulahendus, sh ka ehitiste arhitektuurne lahendus sobituks

ümbritsevasse miljöösse. Planeeringuala hoonestamisega kaasnevad mõjud ei ole

eeldatavalt olulised, kuna puuduvad tegevust välistavad asjaolud.

• Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,

kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.

• Planeeringualal ei ole tuvastatud maavarade varusid.

Hinnangu kokkuvõte:

Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga

kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ulatusse, ei kahjusta

inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust võib jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata. Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala

elukeskkonnale on võimalik hinnata detailplaneeringu koostmise raames.

Töö koostaja Aivar Lääne

MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

05.09.2023

Lisa 1 DP eskiislahendus AB Artes Terrae OÜ, koostatud 12.06.2023

Tartu vallas Raadi alevis Meruski maaüksusedetailplaneeringu eelhinnang . Kuupäev 05.09.2023

14/14 Töö nr EXKSH07082023 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Meruski Seitse

OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 0X.03.2024. a nr ...

Raadi alevis asuva Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine lähteülesande

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Meruski Seitse OÜ (reg. kood

16576914) esindaja juhatuse liige Tõnis Lember. Planeeringu eesmärgiks on Raadi alevis

asuva Meruski maaüksuse (kü: 79401:006:0673) jagamine korterelamu ning ärimaa

kruntideks ning määrata ehitusõigused korterelamute ning ärihoonete rajamiseks.

Planeeringuga soovitakse kavandada piirkonda ligikaudu 150 uut korterit, millele lisanduvad

äripinnad. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja

tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on u 6,6 ha. Planeeringuala on praegu

hoonestamata ning suures osas võsastunud. Meruski maaüksusele ei ole varasemalt

kehtestatud detailplaneeringut.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused kaubandus-,

teenindus- ja büroohoone ning korterelamu juhtotstarbega maa-alal, mille all mõistetakse

kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid ning neid teenindavate

rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Korterelamu maa-ala on enam kui nelja korteriga ridaelamu

ja/või enam kui nelja korteriga korterelamute ehitamiseks ette nähtud maa-ala.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4

alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses

nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga.

Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on

valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei

ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid

ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste

ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist

piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei

ole vajalik algatada.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile, Transpordiametile ning Keskkonnaametile. Terviseamet ning

Keskkonnaamet andsid oma seisukohad…………..

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (reg. kood 12978320). Tartu

Vallavalitsus ja planeeringust huvitatud isik Meruski Seitse OÜ on 22.02.2024. a sõlminud

omavahel detailplaneeringu koostamise ja rahastamise üleandmise lepingu (registreeritud

Tartu Valla dokumendiregistris nr 7-1/28-1), millega lepiti kokku detailplaneeringu

koostamise korraldamise ja rahastamise tingimustes.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg

1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla

üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Raadi alevis asuva Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneering .

2. Kinnitada Raadi alevis asuva Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Raadi alevis asuva Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning

tööpäevadel Tartu Vallavalitsuses, asukoht Haava tn 6, Kõrveküla alevik.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

OÜ Meruski Seitse

DP-4-2024

Raadi alevis asuva Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2024

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2024.a

Korralduse nr xx juurde

Raadi alevis asuva Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Meruski Seitse OÜ (registrikood

16576914) esindaja juhatuse liige Tõnis Lember.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud volitatud arhitekt kutseseaduse mõistes

(minimaalselt arhitekt tase 7), kutsega maastikuarhitekt (minimaalselt tase 7) ja teedeinsener

(minimaalselt tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on Meruski maaüksuse jagamine korterelamu ning ärimaa kruntideks (vt.

joonis 1) ning määrata vastavad ehitusõigused korterelamute ning ärihoonete rajamiseks. Lisaks

antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ca 6,6 ha. Planeeringuala on praegu hoonestamata ning suures osas

võsastunud.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning

korterelamu juhtotstarbega maa-alal, mille all mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-,

majutus-, büroo- ja pangahooneid ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Korterelamu

maa-ala on enam kui nelja korteriga ridaelamu ja/või enam kui nelja korteriga korterelamute

ehitamiseks ette nähtud maa-ala. Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

• nimi- Meruski (kü tunnus 79401:006:0673);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa

• pindala- 52 588 m²;

• nimi- Tartu-Vahi tee L1 (kü tunnus 79401:006:0675);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

• pindala- 2 266 m²;

• nimi- Tartu-Vahi tee L4 (kü tunnus 79401:006:0674)

• maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

• pindala- 1 596 m ²;

Lisaks jääb osaliselt planeeringualasse:

• nimi- Tartu-Vahi tee (kü tunnus: 79401:006:0046)

• maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

• pindala- 18 417 m2;

3

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Tartu valla energia- ja kliimakava;

Vahi alevikus asuva Ignatsi maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 13.05.2021.

a korraldusega nr 441). Planeering on kättesaadav Tartu valla planeeringute registrist:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2018_06/.

Vahi külas asuvate Ignatsi, Aini, Ruti ja Simo maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Tartu

Vallavolikogu 20.12.2006. a otsusega nr 233). Planeering on kättesaadav Tartu valla planeeringute

registrist: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2006_09/.

Vahi alevikus asuvate Kuldvihma pst 3 ja Kuldvihma pst 5 maaüksuste detailplaneering (kehtestatud

Tartu Vallavalitsuse 15.01.2014. a korraldusega nr 13). Planeering on kättesaadav Tartu valla

planeeringute registrist: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2013_01/.

Vahi ja Tila külas asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee

vahelise ala detailplaneeringu I etapp (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 27.05.2009. a otsusega nr 41).

Planeering on kättesaadav Tartu valla planeeringute registrist:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_18/.

Raadi alevis asuvate Kukerpuu tn 5, Kukerpuu tn 6 katastriüksustele rajatavate korterelamute

ehitusprojektid (asendiplaanid (töö nr PR024/23, koostaja Arhitektuuribüroo Korrus OÜ)).

Lisaks arvestada „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere

möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“

4

projektiga, projekteerija Roadplan OÜ. Edaspidi viidatud kui Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojekti lahendus.

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

• lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

• kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

• põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

• planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

• planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

• planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

• senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

• olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

• Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada elamumaa, ärimaa, transpordimaa

sihtotstarbega krundid. Näha ette üldkasutatav(ad) ala(d). Üldkasutatav ala võib olla

planeeritud eraldi krundina või ehitusõigusega krundi osa, kuhu on määratud avalik kasutus.

Minimaalselt 15% maa-alast tuleb kavandada avaliku kasutusega puhke- ja mänguväljaku

alaks.

• Planeeringu lahenduses arvestada tingimust korterelamu krundi suurus minimaalselt 2000 m2;

• Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.4. Kruntide ehitusõigus

• krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamu maa (EK), tee ja tänava maa (LT), vajadusel

eraldiseisev haljasala maa (H) või virgestusmaa (P), kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK), majutushoone maa (ÄM); kontori- ja büroohoone maa (ÄB); tankla ja

teenindushoone maa (ÄH) .

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui ka mitu sihtotstarvet (nt:

elamumaa ja ärimaa). Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus sihtotstarvete %.

• hoonete kasutamise otstarbed – kolme või enama korteriga korterelamu (11220), majutus- ja

toitlustushooned (12100), abihoone (12744), toitlustushoone (12130), büroohoone (12201),

ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), kaubandushooned (12310), kaubandus- ja

teenindushooned (12300), spordihooned (12650), koolieelne lasteasutus (12631), hoidlad ja

laohooned (12520);

5

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – kaubandus-, teenindus ja büroohoone

püsitatmisel krundile kuni 40% krundi pindalast. Korterelamute kavandamisel kuni 25%

krundi pindalast; Ühe korterelamu maksimaalne ehitisealune pind 700 m2.

• hoonete suurim lubatud arv krundil: lahendada planeeringuga, ühele krundile võib planeerida

rohkem kui ühe korterelamu. Ühes korterelamus koormusindeks ühe korteri kohta vähemalt

150 m².

• hoonete suurim lubatud kõrgus- maksimaalselt 12 m (katusel olevad väiksemamahulised

tehnoseadmed võivad sellest kõrgusest üle ulatuda); planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena.

• Hoonete suurim sügavus- määrata planeeringuga

5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

• lubatud korruselisus- kaubandus-, teenindus ja büroohoonetel kuni kolm korrust; korterelamul

2-3 korrust, abihooned lubatud 1-korruselistena;

Eramajade kõrvale (Kuldvihma pst ja Lodjapuu tn) näha ette sarnase mahu ja korterite arvuga

ehitusõigused (kuni 8 korterit majas)

• katusekalded- määrata planeeringuga;

• katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;

• katuse tüüp- määrata planeeringuga;

• katusekatte materjal- määrata planeeringuga;

• katusekatte värvid- määrata planeeringuga;

• välisviimistluse materjalid- kasutada erinevaid materjale ja viimistlusi- puitu, tellist,

ehitusplaati. Erinevate materjalide kasutamisel ja kombineerimisel peab moodustama

ruumiline tervik. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.

• kohustuslik ehitusjoon- määrata vajadusel planeeringuga;

• +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

Kortermajade planeerimisel arvestada Kukerpuu tänava kortermajade projektide asendiplaanilise

lahendusega (on oluliselt täpsustatud võrreldes detailplaneeringus sätestatuga).

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse ja kvaliteetse

piirkonna kujunemise.

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te)

puhke- mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Puhke- ja

mänguväljakute kavandamisel on eelistatud mitme maja peale ühised alad, mitte iga maja juurde oma

mänguväljaku rajamine. Mänguväljaku lahendus peab võimaldama puhke- ja mängutegevusi erinevas

vanuses lastele-noortele, aga ka täiskasvanutele. Planeeringus tuleb välja tuua võimalike

mänguvahendite loetelu ning paigutus. Puhkealad ning mänguväljakute kavandamisel arvestada ka

lähiümbruses olevate rajatistega ning mitte kavandada dubleerivaid lahendusi. Korterelamute

kinnistutele kavandada eelkõige väikelastele suunatud mänguväljakuid.

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,

seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile

ligipääsetav) võimaluse. Planeeringu seletuskirjas tuleb välja tuua planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused.

5.6. Kruntide hoonestusala määramine

Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

6

5.7. Liikluskorralduse põhimõtted

• tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

Arvestada Tartu põhjapoolse ümbersõidu projektlahendusega. Juurdepääs planeeringualale planeerida

Vahi teelt ning Kuldvihma puiesteelt. Kavandada Kuldvihma puiestee pikendus kuni Vahi teeni

Kavandada Vahi teele võimaluse korral ringristmik, et tagada liikluskorralduslikult parem lahendus

ühendamaks Jõhvi-Tartu-Valga mnt, Tartu-Vahi mnt ja Vana-Narva mnt vahelise ala I etapi

detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsuteega. Planeeringu koostamise käigus tuleb uurida ning

analüüsida olemasolevaid, planeeritud ning planeeritavaid liikluslahendusi Tartu-Vahi teel Vahi

tänavalt kuni Jõhvi-Tartu-Valga teeni ning kavandada vastavalt uuringutulemustele sobivaim lahendus

planeeringualasisestele ristmikele.

Kuldvihma puiestee pikendada Vahi teeni üldplaneeringus toodud ligikaudset koridori pidi (sõidutee

ja jalgtee).

• sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusalade sisene,

kergliiklusteede/jalgteede võrgustik ning lahendada valgustus, arvestada Tartu valla

üldplaneeringus toodud kergliikluse liikumise suundadega. Kavandada Vahi tee äärde kuni

Mõisa puiesteeni kergliiklustee. Kavandatav kergliiklustee jääb osaliselt planeeringualast

väljapoole, kuid on planeeringulahendusega funktsionaalselt seotud ning vajalik, tagamaks

uutele elanikele võimalus turvalisemalt liikuda.

• kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

• liikluskorralduse põhimõtted;

• parkimist võib osaliselt kavandada ka tänavamaal (nt: külaliskohad).

Vältida „automere“ tüüpi parklate teket. Avatud parklaalasid tuleb liigendada haljastusega (vallide,

hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu ja põõsa liike),

et tõsta ehitatud keskkonna atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ning vajadusel suunata

jalakäijate liikumist. Minimaalselt istutada üks puu iga 5 parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade

liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised parkimisalad. Määrata ära, et krundisiseste teede

ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja

liigendada ruumi. Eelistatult lahendada korterelamu parkimiskohad osaliselt hoone mahus. Ette näha

jalgrataste parkimise võimalus (lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust

võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud).

• tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

• määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

• looduslikuna tuleb kavandada/säilitada minimaalselt 15% elamu maa-alast;

• haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei

ole lubatud;

• eelistada looduslikult reguleeruvaid haljastuse lahendusi intensiivset hooldust vajavatele,

planeerida osa rohealasid ka niidulikeks;

• parkimisalad liigendada haljastusega;

7

• kõrghaljastatud haljasribad kavandada elamumaa kõrvale, et varjata elamuala vastas olevaid

tööstus-laohooneid ning vähendada visuaalseid häiringuid. Soovitav on segapuistu

kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest;

• piirdeaedu korterelamute kruntidele mitte kavandada;

• kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi võimalikult suures ulatuses;

• määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega.

5.9. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

• olemasoleva olukorra kirjeldus;

• planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt tänavatorustikku

juhitava sademevee vooluhulka kinnistutorustikus toru läbimõõduga piirata. Kanaliseeritava

sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee reguleerimiseks

näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali. Kavandada

võimalikult suures ulatuses looduslähedasi sademevee käitlemise lahendusi

Lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel:

• lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud. Taotleda tehnilised

tingimused piirkonna vee-ettevõtjalt AS Tartu Veevärk ning lahendada ühisveevarustus ja -

kanalisatsioon vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele;

• keelatud on ka keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused; • maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega. Arvestada perspektiivse kaugküttega liitumise võimalusega;

• Korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

• päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

• näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

• tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

• tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

• Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile. Eelistada süvamahuteid.

• Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks. Planeeringus märkida, et pinnase radoonitaseme mõõtmised viia läbi hoonete

ehitusprojektide koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid.

• Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud. Käsitleda

liiklusmüraga seonduvaid asjaolusid, arvestades et planeeringuala piirneb Tartu-Jõhvi-Valga

põhimaanteega.

5.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

8

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega planeeringu realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.17. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu

lähteülesanne muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus kirjalikult fikseerida.

8. Vajalikud uuringud

Täpsustada planeeringumenetluse käigus.

9. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

• Päästeametiga;

• Transpordiametiga;

• Terviseametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

9

10. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub

vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja

paberkandjal.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja

poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades

planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab

veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute

andmekokku esitamise nõuetega.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 27.02.2024 nr 7-1/36-1

Meie 21.03.2024 nr 7.2-2/24/3428-2

Seisukohtade väljastamine Meruski

maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Meruski maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu (katastritunnus

79401:006:0673, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse jagamine korterelamu ning ärimaa kruntideks ning

vastavate ehitusõiguste määramine hoonete rajamiseks; lisaks antakse planeeringuga lahendus

liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga tee (edaspidi riigitee) km 129,31-

129,53. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1763 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada kohalikult teelt nr 7940580 (Vahi tee) vastavalt Lisa 2 p 5.7.

põhimõtetele ja Lisa 3 joonis 3.

Täiendavaid ristumisi riigiteega ega Vahi teega mitte kavandada.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada riigitee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

4.1. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt (Roadplan OÜ, töö nr 20085-3, vt väljavõte

Joonis 1).

2 (3)

Joonis 1. Väljavõte Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

3 (3)

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, juurdepääsutee,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

14. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Meruski mü DP algatamise korralduse eelnõu

2. Meruski mü DP lähteülesanne

3. Meruski mü DP KSH eelhinnang

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]