Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23260150004

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 25.11.2025.a, Jõgeva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Robin Tamm

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri III osakond

Kriminaalasja number: 23260150004

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 3, KarS § 299 lg 1, KarS § 345

lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

Käesolevas kriminaalasja kahtlustatakse XXX KarS § 299 lg-s 1, § 345 lg-s 1 ja § 201 lg 2 p-s 3

sätestatud kuritegude toimepanemises.

Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) §

2 lg 1 sätestavad, et ametiisik KarS-i eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 20 lg 1 kohaselt on väljaspool isiku kodu

osutatav üldhooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus.

Seega üldhooldusteenuse osutamiseks vajalikku juhtimistoimingute tegemisel täitis XXX avalikku

ülesannet. SA XXX põhikirja p 3.1 kohaselt on sihtasutuse organid juhatus ja nõukogu. XXX oli

alates 13.12.2005 kuni 21.08.2024 SA XXX juhatuse liige. Põhikirja p 3.3.2 kohaselt on juhatuse

pädevuses kehtestada kriteeriumid töötajate valikuks ning sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega

töölepinguid. Seega oli XXX töövõtu ja töölepingute sõlmimiseks ametiseisund. XXX pani eelnevast

tulenevalt kuriteod toime ametiisikuna.

XXX kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 299 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises,

s.o dokumendi võltsimises ametisiku poolt.

XXX allkirjastas 02.05.2022 töövõtulepingu nr 7/2022, mille kohaselt kohustus XXX ajavahemikul

02.05.2022 kuni 26.05.2022 täitma SA-s XXX perenaise tööülesandeid. Töötasu arvestamise aluseks

oli 1 075 euro suurune kuutasu. Samuti allkirjastas XXX 26.06.2023 töövõtulepingu nr 10/2023, mille

kohaselt kohustus XXX ajavahemikul 26.06.2023 kuni 09.07.2023 täitma SA-s XXX

majandustöötaja tööülesanded. Töötasu arvestamise aluseks oli 1 297 euro suurune kuutasu. XXX

koostas ka tööaja graafikud, millesse märkis mh XXX töötatavad tunnid 2022. a mais ja 2023. a juunis

ning juulis.

Töövõtulepingud nr 7/2022 ja nr 10/2023 ei olnud tegelikud ning tööaja graafik oli XXX töötundide

osas fiktiivne. XXX ei asunud ega pidanudki XXX teoplaani kohaselt kunagi asuma lepingutega

võlgnetavaid tööülesandeid täitma. Eelnevaga valmistas XXX korduvalt mitteehtsaid

töövõtulepinguid ja tööaja graafikuid ehk pani korduvalt toime intellektuaalse võltsimise.

2

Võltsitud dokumendid olid kohased õiguse tekkimiseks, kuivõrd töövõtulepingust tulenes VÕS § 637

lg 3 kohaselt õigus nõuda töö valmimisel töö eest tasu ja tööaja graafik tõendas, et töö on valmis.

Samuti kahtlustatakse XXX KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises, s.o teadvalt

võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi.

Ajavahemikul veebruar 2020 kuni aprill 2024 vormistas XXX 30 korral erineva pikkusega

perioodideks ning erinevatele tasulistele ametikohtadele SA-sse XXX tööle enda poja XXX. Loodud

töösuhetest 15 ei olnud tegelikud. Neist omakorda 2 loomiseks allkirjastas XXX näilikud

töövõtulepingud nr 7/2022 ja nr 10/2023. Töövõtulepingute alusel töötamise kohta koostas XXX

2022. a mai alguses ja 2023. a juuni ja juuli alguses tööaja graafikud, millesse kandis XXX töötatud

tunnid vastavatel kuudel. Allkirjastatud töövõtulepingud nr 7/2022 ja nr 10/2023 ja tööaja graafikud

edastas XXX dokumentide koostamise järgselt füüsiliselt paberkandjal XXX ruumides SA XXX

raamatupidaja XXX. XXX võttis talle edastatud lepingud ja tööaja graafikud töötasu arvutamisel ja

väljamaksmisel aluseks. Seega esitas XXX võltsitud dokumendid ehtsate pähe vastavalt ehtsate

dokumentide otstarbele. Eelnevaga pani XXX korduvalt toime KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo,

s.o võltsitud dokumendi esitamise.

Lisaks allkirjastatud lepingutele esitas XXX füüsiliselt paberkandjal XXX ruumides XXX

ajavahemikul veebruar 2020 kuni aprill 2024 veel 12 töövõtulepingut ja 1 töölepingu, mille sisuks

oli fiktiivne töösuhe XXX ja SA XXX vahel, kuid millele XXX ei olnud allkirja andnud.

Allkirjastamata 13 lepingu alusel kohustus XXX töötama 2020. a veebruaris, juunis, 2021. a juunis,

juulis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris, 2022. a jaanuaris, aprillis, 2023. a märtsis, mais,

augustis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris, 2024. a jaanuaris, veebruaris, märtsis ja

aprillis. Nende kuudel võltsis XXX tööaja graafikuid seeläbi, et kandis sinna töötunnid, mille järgselt

XXX kohustus töötama. Tööaja graafikud edastas XXX füüsiliselt paberkandjal XXX ruumides

raamatupidaja XXX. Eelnevaga pani XXX korduvalt toime võltsitud dokumendi esitamise kõlbmatu

katse.

Samuti kahtlustatakse XXX KarS § 201 lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Ajavahemikul veebruar 2020 kuni aprill 2024 vormistas XXX 30 korral erineva pikkusega

perioodideks ning erinevatele tasulistele ametikohtadele SA-sse XXX tööle enda poja XXX. Loodud

töösuhetest 15 ei olnud tegelikud. Nendest näivuse loomiseks edastas XXX töölepingu (1) ja

töövõtulepingud (14) ning tööajagraafikud füüsiliselt paberkandjal XXX ruumides SA XXX

raamatupidaja XXX, kes lähtus lepingutest töötasu arvestamisel. XXX ei asunud ega pidanudki XXX

teoplaani kohaselt kunagi asuma 15 fiktiivse lepingu alusel võlgnetavaid tööülesandeid täitma.

XXX lähtus lepingutest ja tööaja graafikutest töötasu arvestamisel ja väljamaksete tegemisel. Kui

XXX esitas lepingu XXX, registreeris XXX töösuhte töötamise registris ning Maksu- ja Tolliameti

e-teenuste keskkonnas. Kuu lõpus esitas XXX XXX tööaja graafiku, millele kantud töötunde ja

lepingust tulenevat tasu arvestades arvutas XXX välja XXX töötasu. Töötasu maksmiseks võttis

XXX XXX ruumides asuvas seifis olevast sularahakassast töötasule vastava summa ja andis selle

sealsamas üle XXX. Sularaha võttis XXX vastu ja jättis selle endale. XXX allkirjastas enne tasu

vastuvõtmist kassa väljamineku orderi ning tasu vastuvõtmisel andis orderi allkirjastamiseks XXX.

Palgaorder kajastas netotasuna sularahakassast välja makstavat summat. XXX ja XXX allkirjastatud

orderi võttis XXX kaasa ja edastas selle allkirjastamiseks XXX. XXX allkirjaga kassa väljamineku

orderile tagastas XXX XXX raamatupidamisse lisamiseks.

3

XXX SA XXX juhatajana teostas SA XXX valdust sularahale, st raha oli XXX valduses juba enne

kui raamatupidaja talle selle üle andis. Fiktiivsete lepingute ja tööaja graafikute ning XXX

allkirjastatud palgaorderitega lõi XXX üksnes näivuse õigusest raha endale jätmiseks ja XXX SA-

lt raha äravõtmiseks ja manifesteeris sellega tahet hakata ise käituma raha omanikuna.

XXX tegevuse tagajärjel sai SA XXX kahju alusetu tööjõukulude maksmise tõttu 16 285,60 eurot.

XXX tagastas hiljem osa rahast, kuid raha enda kasuks pööramise ja omastamistahte

manifesteerimisega oli omastamine lõpuleviidud ja loobumine süüteokatsest polnud enam

võimalik. Eelnevaga pani XXX toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või

kolmanda isiku kasuks pööramises, sama isiku poolt kui see on toime pandud ametisikuna, s.o KarS §

201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Senine menetlus

XXX kaitsja vandeadvokaat XXX esitas prokuratuurile seisukoha, mille kohaselt on põhjendatud

kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel oportuniteediga lõpetada. Kaitsja esitatud argumendid on

jälgitavad ja nõustumisväärsed. Riigikohtu praktika kohaselt annab oportuniteediprintsiip

prokuröridele kaalutlusõiguse, mille eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka

proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas (RKKK

3-1-1-85-04, p 16). Prokuratuur on seisukohal, et XXX suhtes kohtumenetluse läbiviimine ja tema

võimaliku süüditunnistamise korral ka karistamine ei ole ainuvõimalik meede tema õiguskuulekusele

suunamiseks. Seetõttu prokuratuur nõustub kaitsja esitatud ettepanekuga ning leiab, et käesolevas

kriminaalasjas on täidetud tingimused menetluse lõpetamiseks oportuniteediga.

Menetluse oportuniteediga lõpetamise eeldused

KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel võib prokuratuur lõpetada kriminaalmenetluse (1) teise astme kuriteo

puhul, (2) mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse ja (3) milles kahtlustatava süü ei ole suur, (4) kahtlustatav on

vähemalt asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, (5) kahtlustatav on võtnud endale kohustuse

tasuda kriminaalmenetluse kulu, (6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

ning (7) kahtlustatav on menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel nõus.

(1) Prokuratuur esitas kahtlustuse ametialases võltsimises (KarS § 299 lg 1), mille eest on

maksimaalse karistusena ette nähtud kolmeaastane vangistus, võltsitud dokumendi esitamises

eesmärgiga omandada õigus (KarS § 345 lg 1), mille eest on maksimaalse karistusena ette

nähtud kolmeaastane vangistus ja omastamises ametiisiku poolt (KarS § 201 lg 2 p 3), mille

eest on maksimaalse karistusena ette nähtud viieaastane vangistus. KarS § 4 lg 3 kohaselt on

teise astme kuritegu selline süütegu, mille eest on KarS-is karistusena ette nähtud tähtajaline

vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seega on kõik kolm etteheidetavat tegu teise

astme kuriteod.

(2) KarS § 299 lg 1, KarS § 345 lg 1 ega KarS § 201 lg 2 p 3 ei näe ette vangistuse alammäära.

(3) XXX omistatav süü toimepandud kuritegude eest ei ole suur. Riigikohus on selgitanud, et

isiku süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja

nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS § 57 ja 58 loetletud karistust

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama

ka isiku käitumist vahetult enne ja pärast teo toimepanemist, sest see näitab tema suhtumist

kaitstavasse õigushüvesse (RKKK 3-1-1-76-12, p 7).

4

(3.1) KarS § 57 lg 1 p 1 kohaselt on võimalik süü suuruse tuvastamisel arvestada kuriteo

kahjulike tagajärgede ärahoidmisega. Töötaja fiktiivse palkamise tagajärjel oleks võinud

saabuda olukord, kus hooldusteenus jääb selle olulistes osades osutamata.XXX tegi pingutusi,

et hooldusteenuse klientide vajadused oleks kaetud.

(3.2) Lisaks on võimalik süüd kergendavana arvestada võltsitud dokumentide esitamise

vormi, mis seisnes osaliselt kõlbmatus katses dokumentide allkirjastamata jätmise tõttu. KarS

§ 25 lg 6 kohaselt võib kohus katse korral karistust kergendada, mis viitab katse staadiumisse

jäänud kuriteos avalduvale väiksemale teosüüle.

(3.3) Kõiki toimepandud tegusid arvestades on süü suuruse puhul oluline arvesse võtta ka

seda, et XXX lõpetas tegude toimepanemise oluliselt varem, kui talle tehti tema suhtes

toimetatav kriminaalmenetlus teatavaks, mida võib pidada küll hilinenud, aga siiski

vabatahtlikuks loobumiseks teo toimepanemisest. XXX on tunnistanud, et käitus valesti ja

poleks sel viisil tohtinud endale tehtud töid kompenseerida ja väljendanud kahetsust.

(4) XXX on AS-ile XXX vabatahtlikult hüvitanud 9 878,64 eurot, mida AS XXX pidas kahju

hüvitamiseks piisavaks ja ei soovinud tsiviilhagi esitada. Seega on XXX vabatahtlikult

heastanud kuriteoga tekitatud kahju.

(5) Ainuke menetluskulu kohtueelses menetluses oli kahtlustatava enda õigusabikulu.

Kahtlustatav nõustub, et see jääb tervikuna tema enda kanda.

(6) Asjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse

kaalutlusel tuleb hinnata ka avaliku menetlushuvi kriteeriumit, kuivõrd KarS § 202

kohaldamise materiaalseks eelduseks on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik

menetlushuvi on määratlemata õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. See on seotud karistusõiguse ultima ratio

põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis, kui muud vahendid osutuvad

ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus. Menetlusõiguses hinnatav avalik

huvi ei ole seotud kahtlustatava staatuse ega meediatähelepanu suurusega.

(6.1) Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb rõhutada, et eeluurimises pole tuvastatud

asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja kohtulikust

karistamisest loobumine võiks viia olukorrani, kus XXX paneb toime uue kuriteo. XXX on

57 aastane varem karistamata isik, kes pole kahtlustatav ka pooleliolevates kriminaalasjades.

XXX ei tööta hetkel, kuid on asunud läbirääkimistesse võimalike uute tööandjatega. Seega on

ta saavutamas eeldusi, et teenida legaalset sissetulekut. Kahtlustatav on nõus vabatahtlikult

võtma kohustuse tasuda kriminaalmenetluse lõpetamisel koheselt, hiljemalt 01.12.2025.a.

vabatahtlikult 7000 eurot riigi tuludesse. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik

saavutada ka eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda.

(6.2.) Analüüsides avalikku menetlushuvi esinemist üldpreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt, tuleb asuda seisukohale, et ka menetluse lõpetamine koos märkimisväärse

kohustusega kinnitab karistusseaduse kehtivust piisavalt. Üldpreventiivsed kaalutlused on

võimalik praegusel juhul täita ilma kriminaalkaristust kohaldamata, sest kohustusega

vabatahtlikult maksta 7000 eurot riigi tuludesse on saavutatud menetluse selgitusfunktsioon

ning kinnitatud igaühe, sh ametiisikute võrdsust seaduse ees. Pandud kohustus viitab üheselt,

et õigusrikkumisele reageeritakse ning kinnitab nii rikkumise toimepanijale kui avalikkusele,

et kuritegevus ei tasu ära.

5

(6.3) Avalikku huvi ei tulene ka teo toimepanemisest hooldekodu juhatajana. XXX juhatuse

järelevalve all on erilist kaitset vajavad isikud, kelle õiguste sfääri kahjustamist tuleb pidada

eriti taunitavaks. XXX ei kahjustanud XXX klientide õigusi. Praegusel juhul kahjustas XXX

õigusnäivuse loomisega küll dokumentide usaldusväärsust, kuid seejuures polnud tegu

eestkostetvatele õigusi ja kohustusi kaasa toovate dokumentidega. Õiguskäibe kahjustamine

hooldekodus leidis seega aset väljaspool eestkostetavate õiguste ja kohustuste sfääri.

Riigikohus on seisukohal, et PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleb

karistust vältida kõikidel juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas (RKKK 3-1-1-85-04 p 16). Prokuratuur on kokkuvõtvalt seisukohal, et XXX süü ei

ole suur, määrusega pandud kohustus on piisavalt mõjus ja hoiatav ning samal ajal kinnitab ka

avalikkuse seaduse kehtivust ammendavalt. Seega on karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka

ilma karistust mõistmata.

Menetluse lõpetamisel määrab prokuratuur kahtlustatavale ühe või mitu KrMS § 202 lg-s 2 märgitud

kohustustest. Läbirääkimistel 23.10.2025 nõustus kahtlustatav XXX vabatahtlikult tasuma riigi

tuludesse 7000 eurot. Ta on kinnitanud, et suudab selle kohustuse riigi ees täita novembrikuu jooksul

ühe osamaksena. Seega tuleb kohustus täita hiljemalt 01.12.2025.a.

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustust, uuendab

prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, 3 ja 7 ning §-st 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23260150004 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik: tasuda riigi tuludesse 7000 eurot.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 01.12.2025.

Tasumise kohta käivad andmed, konto- ja viitenumbrid lisatakse käesolevale määrusele.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-

st 1 jätta teabesalvestised toimiku juurde.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vandeadvokaat T. Laasik oli XXX kaitsja kokkuleppel. Kaitsjatasu

menetluskuluna jääb XXX enda kanda.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatav XXX, tema kaitsjale vandeadvokaat Tambet Laasikule ja kannatanu esindaja Aira

Laulule.

8. Kannatanul on vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusest koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Majandus- ja

Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris Kalevi 1, Tartu.

9. Kannatanul on KrMS § 207 lg-test 2 ja 3 tulenevalt õigus kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse

lõpetamise peale.

Robin Tamm

abiprokurör

juures viibis ringkonnaprokurör Anneli Hinto