| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/3096-2 |
| Registreeritud | 25.11.2025 |
| Sünkroonitud | 26.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saue Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kirill Nimtšuk (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Bet. äärekivi, h=8 cm
Tänava ristlõige 2-2
2,5%
3,50 3,50
0,50 0,50
7,00
2,5% 0,5%0,5%
25cmLubjakivikillustik,170MPa
20cm Ol. olev pinnas
fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga fr. 32/63
Asfaltbetoon AC 16 surf (100% tardkivi)
Dreenkiht(f≥1m/ööp)
6cm
1,5% 1,5%0,5% 0,5%
3,003,00 3,00 3,00
S õi
du te
e te
lg
K õn
ni te
e te
lg
K õn
ni te
e te
lg
K in
ni st
u pi
ir
K in
ni st
u pi
ir
0,50
1,40
20,90
20cmLubjakivikillustik,140MPa
20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas
fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga
5cmAsfaltbetoon AC 8 surf (45%tardkivi)
20cmLubjakivikillustik,140MPa
20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas
fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga
5cmAsfaltbetoon AC 8 surf (45%tardkivi)
DRENAAZITORU PLANEERITAV
SADEVEEKANALITORU PLANEERITAV
VEETORU PLANEERITAV
REOVEEKANALITORU PLANEERITAV
1,00 1,00 1,00
PLANEERITAV GAASITORU
PLANEERITAV SIDEKAABEL PLANEERITAV EL.KAABEL
1,000,750,75
KÕRGHALJASTUS PLANEERITAV
Terviseraja ristlõige 3-3
15cmLubjakivikillustik,140MPa
20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas
fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga
10cmGraniitsõelmed fr. 0/8
2,00
Te rv
is er
aj a
te lg
10cmKasvumuld+murukülv Täitepinnas (vajadusel)
10cmKasvumuld+murukülv Täitepinnas (vajadusel)
Tänava ristlõige 1-1 (asukoht vt Põhijoonis)
20cmLubjakivikillustik,140MPa
20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas
fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga
5cmAsfaltbetoon AC 8 surf (45%tardkivi)
1,5% 2,5%
25cmLubjakivikillustik,170MPa
20cm Ol. olev pinnas
fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga fr. 32/63
Asfaltbetoon AC 16 surf (100% tardkivi)
SIDEKAABEL PLANEERITAV
3,50 3,50
0,50 0,50
7,003,00
2,5% 4,0%4,0%
3,00
1,00
1,0%1,0% K in
ni st
u pi
ir
K in
ni st
u pi
ir
3,503,50
Dreenkiht(f≥1m/ööp)
6cm
0,5% 0,5%
PLANEERITAV EL.KAABEL
0,750,75
PLANEERITAV SURVEKANALITORU
PLANEERITAV VEETORU
1,00
1,00
1,001,00
S õi
du te
e te
lg
K õn
ni te
e te
lg
20,00
10cmKasvumuld+murukülv Täitepinnas (vajadusel)
Asukoht vt Põhijoonis
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED
22PAD M 1:100 DP07 05.11.2025
DETAILPLANEERING
TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED
NB Saue tee L3 kinnistule kavandatav vasapöörderaja, mahasõidulaienduse, bussitaskute ning ülekäiguraja lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.
PLANEERITUD ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM
22PAD - DP01 19.03.2025
DETAILPLANEERING
ILLUSTRATSIOONID
PLANEERITUD ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING KONTAKTALAPLAAN
22PAD - DP06 19.03.2025
DETAILPLANEERING
KONTAKTALAPLAAN
PADULA KRAAV
VÄÄNA JÕ G
I KO O
S
PIIRANG UVÖ
Ö NDITEG
A
VÄÄNA JÕ G
I KO O
S
PIIRANG UVÖ
Ö NDITEG
A
KOGU ALA ON TERVIKUNA HARJUMAA MAAVARADE TEEMAPLANEERINGU UURINGURUUM
MAAPARANDUSSÜSTEEMI ALA
SAUE TEE
TA LL
IN N-
PÄ RN
U MAA
NT EE
TALLINN-PALDISKI RAUDTEE
KESKKONNAALASED KITSENDUSED
VÄLJAVÕTE SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUST MAAKASUTUS
MAAKASUTUS ELAMUMAA
MAATULUNDUSMAA
ÄRIMAA
Nõuma kinnistu DETAILPLANEERING
(ID 5653)
Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi
liiklussõlme vahelise maa-ala DETAILPLANEERING
(ID 36927)
PLANEERITUD ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA
PLANEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD KÕNNITEE
KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
POSITSIOONI NUMBER
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND
PLANEERITUD TERVISERADA
1
ROHEVÕRGUSTIKU ALA
** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS
PLANEERITUD KRAAV
PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE
PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA
PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M
PRK
MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)
PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
maantee kaitsevöönd
30m sõiduraja välimisest servast
maantee kaitsevöönd
30m sõiduraja välimisest servast
1,00 3,00
8,40 2,40
3,00
4,25 4,25
NB Skemaatiline lahendus.
Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus
R8 ,0 0
15
NB Skemaatiline lahendus.
Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus
3030
7,00
0,50
0,50
2,50 3,00
W1.1 W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1 W1 W1
W1 W1
W2 W2
W2 W2
W2 W2
SAUE TEE
PÄRTLI PIIRKONDLIK KANALISATSIOONI PUMPLA + MAHUTI(Merindorf OÜ töö nr. 023019)
KS
KS
KS
Perspektiivne toorvee ühenduspunkt
Perspektiivne liitumispunkt kanalisatsiooniga
V1
V1
V1
V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
V1Ø110
KS1Ø110 KS1Ø110
V1Ø110
KS1Ø110 KS1Ø110
(SAUEVEERE ARENDUS)
Plan. torustiku rajatakse raudtee alt kinnisel meetodil
Ühenduse asukoht täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites
Ühenduse asukoht täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3 V3 V3 V3
V3 V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
Perspektiivsed liitumispunktid ühisveevärgiga Ühenduste asukoht täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites
V1Ø110
V1Ø110
V3Ø110
K3
K3
K3
Saueveere arenduse perspektiivne kanalisatsioonitorustik
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1 V1 V1 V1
V1 V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1 V1
V1 V1
V1
V1 V1
V1 V1
V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V3Ø160
V3Ø160
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
Ühenduspunkt ol.ol. gaasitorustikuga PÕHI 29.08
1) 29.95 Ø200PP TORUD:
2) 29.96 Ø200PP
Ø560/500Pl KAAS 31.26 Rest
1
2
1
Ø560/500Pl KAAS 31.30 Rest PÕHI 29.32 TORUD: 1) 30.12 Ø200PP
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
Ol.olev Telia sidekaev nr 18336
ühendus olemas sidevõrguga
PERSPEKTIIVNE ÜHENDUS SAUE TEE
VÄÄNA JÕ G
I V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
OLEVA VEESÜSTEEMIGA
KELGUMÄGI
SP OR
DI -
PL AT
S
16
** *
* **
** ******** **
17
14W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
/
/
/
/
/
/
Ol.olev VOLDIKU AJ W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
Ol.olev VOLDIKU AJ ühendus ol.oleva elektrivõrguga
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
D1
D1
D1
D1
D1
D1Ø160
PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK
PLANEERITUD VEETORUSTIK
KS1
V1
PLANEERITUD DRENAAZHITORUSTIKD1
PLANEERITUD GAASITORUSTIKG3
PLANEERITUD 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELW1.1
PERSPEKTIIVNE 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2
PERSPEKTIIVNE 0,4 KV MAAKAABELLIINW1 W1
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON/ /
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE MAST KOOS VALGUSTIGA
LEPPEMÄRGID
PERSPEKTIIVNE AVARIIVEETORUSTIK VÕRGU TÖÖKINDLUSE TAGAMISEKSV2
PLANEERITUD TOORVEETORUSTIKV3
SAUEVEERE PLAN. REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK K3
VAREMPROJ. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKKS
VAREMPROJ. KANALISATSIOONIPUMPLA
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAANI LISASKEEMID 1:750
MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud
maa-ala plaani (töö nr 22-G500). · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. · Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised. · Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING LISASKEEMID
22PAD 1:750 DP05 05.11.2025
DETAILPLANEERING
SKEEM 3
SKEEM 2
SKEEM 1
M ÄN
GU -
VÄ LJ
AK
KELGUMÄGI
VÄLI-
JÕUSAAL
MÄNGU-
VÄLJA K
SP OR
DI -
PL AT
S
7,00
5,00
5,00
0, 50
7,0 0
7,0 0
5,0 0
5,0 0
7,00
5,00
5,00
7,0 0
5,0 0
7,0 0
3,00 3,00
7,0 0
5,0 0
2,70
7, 00
3,00
10
6
16
18
20
EK 100% 16 m -1 / 4
2963 m² 900 900 1
- 27
EK 100% 16 m -1 / 4
3608 m² 900 900 1
- 26
EK 100% 16 m -1 / 4
7068 m² 1800 1800 2
- 49
EK 100% 16 m -1 / 4
3383 m² 900 900 1
- 29
EK 100% 16 m -1 / 4
2793 m² 900 900 1
- 23
Ä 100%/Üh 100% 12 m -1 / 3
6646 m² 2000 2000 1+2
- 33
Üm 100% - -
23410 m² - - -
- -
Üm 100% - -
50615 m² - - -
- -
Üm 100% - -
25969 m² - - -
- -
Üm 100% - -
6348 m² - - -
- -
Th 100% 5 m 1 262 m²
- 60 1
- -
1,00
Tallinn-Pärnu-Ikla m aanteele
7,00
5, 00
7, 00
5, 00
5, 00
7, 00
2, 50
7,0 0
3,0 0
3,0 0
3,0 0
5,0 0
7,0 0
5,0 0
9
Üm 100% - -
7192 m² - - -
- -
Üm 100% - -
1009 m² - - -
- -
Üm 100% - - 735 m²
- - -
- -
12
11
7 EK 100%
16 m -1 / 4
3622 m² 900 900 1
- 31
* * * * **
* ** * **
** ** **
* ***
* *
* *** *
** *
*
** ****
** *
*
*
*** **
* **
* **
*** **
*** * * **** ***
*
* ** ***
*** * **
** *
* **
**
* *
* * *** **
** * * *** *
*
* **
*
******** ***** *
* **
***** *
** * **
****
* * **
** **
* * ** **** *
****** **
*********** * ** ** ** * ** *
** ******
*** **
*** ** ** * *** ***
* * **
*************
*
* ** ***
*
* *****
***** * * **
*
* **
*
* * *
** ** *
**
*** * *
*
** ** **
**** **
**
**
**
**
** ** **
******** **
* *
*
* * *
* * *
* * * * * * **
*** **
*
* *
* * * * * *
*
** *
** **
** *
* ** **
**
* *
**
* *
*****
5,00 0,25
2,503,08
Ä 100%/Üh 100% 16 m -1 / 4
3961 m² 1050 1050 1
- 31
11
Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m
Vääna jõe kaitsevöönd 10 m
15 ,0 0
37.00
25 .0 0
26.00
26.00
49.00
41.00
25 .0 0
55 ,00
65,00
3,00
8,40 2,40
3,00
4,25 4,25
NB Skemaatiline lahendus.
Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus
R8 ,0 0
4
5
17
14
1
15
19
12 8
L 100% - -
11050 m² - - -
- 90
Vääna jõe piiranguvöönd 100 m
4,00
4,00
4,00
4, 00
59 ,1 4
3, 30
2,55
2,55
4, 00
4,00
4,004,004, 00
2, 00
0,5 0
4,00
4,00
8,05
4, 00
8, 51
0,5 0
2,70
34,77
4,000,9 0
EK 100% 16 m -1 / 4
2910 m² 900 900 1
- 27
3
4,00
48 ,08
4,00
4,00
EK 100% 16 m -1 / 4
3598 m² 900 900 1
- 26
2
4,0 0
4,0 0
4,0 04,00
4,00
4,0 0
4,00
4,0 0
4,0 0
4,0 0
27 ,15
4,00
4, 00
4, 00
9,9 0
4,00
4,0 0
17,50
48,70
4,16
NB Skemaatiline lahendus.
Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus
PRK
30
PRK
30
0, 50
3, 002, 50
7,00
0,50
0,50
2,50 3,00
PERSPEKTIIVNE TEE
2
2
3
3
1 1
L 100% - -
9990 m² - - -
- 2413
PLANEERITUD ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA
PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT
PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA
SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA
PLANEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD KÕNNITEE
KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m.
POSITSIOONI NUMBER
OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)
PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL
OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND
PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)
PLANEERITUD TERVISERADA
AVALIKU KASUTUSEGA TEE
1
JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL)
ROHEVÕRGUSTIKU ALA
AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA
ELAMUT TEENINDAV PARKLA
** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS
PLANEERITUD KRAAV
PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE
AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS
AJUTINE TÕKKEPUU
MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms).
PLANEERITUD TRUUP
PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA
PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS
NÄHTAVUSKOLMNURK
PLANEERITUD KATUSEALUNE
KRUNDILE JUURDEPÄÄS
PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER)
PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M
PRK
MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)
OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL
GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M
PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE
SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES
HOONETE ARV KRUNDIL
PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE
KRUNDI SUURUS
KORRUSTE ARV
MAKSIMAALNE KÕRGUS
MÄRKUSED: KRUNTIDE POS 10 JA 11 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS * PARKIMISKOHTADE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS
Lr 100% 5 m 1 145 m²
- 100 1
1 2
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:750
MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud
litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500).
· Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop.
· Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised.
· Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS
22PAD 1:750 DP03 07.11.2025
DETAILPLANEERING
M ÄN
GU -
VÄ LJ
AK
KELGUMÄGI
VÄLI-
JÕUSAAL
MÄNGU-
VÄLJA K
SP OR
DI -
PL AT
S
maantee kaitsevöönd
30m sõiduraja välimisest servast
maantee kaitsevöönd
30m sõiduraja välimisest servast
10
6
16
18
20
Tallinn-Pärnu-Ikla m aanteele
9
12
11
7
* * * * **
* ** * **
** ** **
* ***
* *
* *** *
** *
*
** ****
** *
*
*
*** **
* **
* **
*** **
*** * * **** ***
*
* ** ***
*** * **
** *
* **
**
* *
* * *** **
** * * *** *
*
* **
*
******** ***** *
* **
***** *
** * **
****
* * **
** **
* * ** **** *
****** **
*********** * ** ** ** * ** *
** ******
*** **
*** ** ** * *** ***
* * **
*************
*
* ** ***
*
* *****
***** * * **
*
* **
*
* * *
** ** *
**
*** * *
*
** ** **
**** **
**
**
**
**
** ** **
******** **
* *
*
* * *
* * *
* * * * * * **
*** **
*
* *
* * * * * *
*
** *
** **
** *
* ** **
**
* *
**
* *
*****
11
Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m
Vääna jõe kaitsevöönd 10 m
NB Skemaatiline lahendus.
Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus
4
5
17
14
1
15
19
12 8
Vääna jõe piiranguvöönd 100 m
3
2
NB Skemaatiline lahendus.
Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus
PRK
30
PRK
30
PERSPEKTIIVNE TEE
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G 3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
G3
Perspektiivne gaasitorustiku ühenduspunkt
13
W1.1 W1.1 W1.1
W1.1 W1.1 W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
W1 W1 W1
W1 W1
W1 W1
W 1
W 1
W2 W2
W2 W2
W2 W2 W2 W2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W2
W2
W2
W2
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W1
W1
W1
W1
/
/
/
/
/
/
/
/
/
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W 1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W 1
W1
W1
W1
W1
W2
W2
W2
W2
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
W 1.1
W 1
W 1
W 1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.1
/ W
1
/W 1
W 1.
1
W 1.
1
W1.1
W 1.
1
W1.1
W 1.1
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W 2
W2
W 2
W 2
W 2
W1 W2
W1.1
W 1
Ol.olev Telia sidekaev nr 18336
ühendus ol.oleva sidevõrguga
Ol.olev VOLDIKU AJ ühendus ol.oleva elektrivõrguga
3,3 6,3
W 2
W 2
W2
W2
W2
W2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W1
W1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W1
W1
W1
W 1
W 1
W 1
W1 W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W1.1
W1.1
/
W1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
PADULA ASULA KANALISATSIOONI PUMPLA + MAHUTID
SAUE TEE
VÄÄNA JÕ G
I
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1 V1
V1
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
K1
K2
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
V1Ø110
KS1Ø110 KS1Ø110
V1Ø110
KS1Ø110 KS1Ø110
K2
Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2
Liitumispunkt K2 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K1
Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2
Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2
Liitumispunkt K2 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K1 1
1
23
1
2
K1Ø160
KS1Ø110 KS1Ø110
V1Ø110 K2Ø560
Liitumispunkt V1
Liitumispunkt K1
Liitumispunkt K1 Liitumispunkt K2 Liitumispunkt V1
Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2
K1Ø200 V1Ø110
K1Ø200 V1Ø110
K1Ø160
V1Ø110
K2
V1
V1
K1Ø160
V1Ø110
V1Ø110
KS1Ø110 KS1Ø110
V1Ø110
K2Ø400
K2
K2
K2
K2
K2
K2
1 2
3
1
2
Liitumispunkt K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
1 2
3
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
K2
K2
K2
K2
K2
K2
D1
D1
1 2 3
D1
D1
D1
D1
D1
D1Ø160
D1Ø160
1 2
345
D1Ø160
D1Ø160
D1Ø160
D1Ø160
D1Ø160
K1Ø160 V1Ø110 K2Ø400
D1Ø160 K1Ø160
V1Ø110 K2Ø400
K2Ø500
K1Ø250
12
3
1 3
4
K1
K1
K1
12
12
3
1 2 3
1 2
3
1
23
1 2
12
3
2
3
KPJ-1
V3 V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V3
V1Ø110
V3Ø110
D1
D1
D1
D1
D1
D1Ø160
D1
D1
D1
D1
D1
D1Ø160
1 2
3
K2
K2
K2
K2
D1
V1 V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
V1
V1
V1
V3Ø160
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1Ø110
V1
V1
V1
12
3
1
23
Liitumispunkt K1
Liitumispunkt K2
Liitumispunkt V1
K2
K2
K2
K2
Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1
Liitumispunkt K2
K2
K2
K2
3
2
3
1 2 3
K1Ø200
LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR
LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR
LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR
LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR
PLANEERITUD ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA
PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT
PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA
SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA
PLANEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD KÕNNITEE
KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m.
POSITSIOONI NUMBER
OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)
PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL
OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND
PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)
PLANEERITUD TERVISERADA
AVALIKU KASUTUSEGA TEE
1
JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL)
ROHEVÕRGUSTIKU ALA
AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA
ELAMUT TEENINDAV PARKLA
** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS
PLANEERITUD KRAAV
PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE
AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS
AJUTINE TÕKKEPUU
MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms).
PLANEERITUD TRUUP
PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA
PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS
NÄHTAVUSKOLMNURK
PLANEERITUD KATUSEALUNE
KRUNDILE JUURDEPÄÄS
PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER)
PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M
PRK
MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)
OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL
GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M
PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK
PLANEERITUD VEETORUSTIK
PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK
PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK
KS1
V1
K1
K2
PLANEERITUD DRENAAZHITORUSTIKD1
PLANEERITUD GAASITORUSTIKG3
PLANEERITUD 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2
PLANEERITUD 0,4 KV MAAKAABELLIINW1 W1
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELW1.1
PERSPEKTIIVNE 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2
PERSPEKTIIVNE 0,4 KV MAAKAABELLIINW1 W1
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON/ /
PLANEERITUD 2-TRAFOLINE ALAJAAM
PLANEERITUD JAOTUSKILP (kinnistu piiril tänavamaal)
PLANEERITUD LIITUMISKILP (kinnistu piiril tänavamaal)
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE MAST KOOS VALGUSTIGA
LEPPEMÄRGID
PERSPEKTIIVNE AVARIIVEETORUSTIK VÕRGU TÖÖKINDLUSE TAGAMISEKSV2
PLANEERITUD TOORVEETORUSTIKV3
HÜDRANT PLANEERITUD HÜDRANT
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE JAOTUSKILP
PLANEERITUD LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1:750
MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud
maa-ala plaani (töö nr 22-G500). · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. · Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised. · Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
22PAD 1:750 DP04 05.11.2025
DETAILPLANEERING
EDASI VT SKEEM 1
EDASI VT SKEEM 2
EDASI VT SKEEM 3
Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m
Vääna jõe kaitsevöönd 10 mVääna jõe piiranguvöönd 100 m
2
2
3
3
1 1
PLANEERITUD ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
KINNISTU PIIR
OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)
PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL
OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND
PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)
ROHEVÕRGUSTIKU ALA
PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS
OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL
GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M
SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING
MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud
maa-ala plaani (töö nr 22-G500).
tellija: projekti juht:
reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330
arhitektid:
projekt: joonis:
töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:
staadium:
RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TUGIPLAAN
22PAD 1:750 DP02 05.11.2025
DETAILPLANEERING
TUGIPLAAN 1:750
Padula Laagri alevik Saue vald 72703:001:0444 Maatulundusmaa 100% 91 064 m² Eraomand
Metsa-Padula Laagri alevik Saue vald 72601:001:0996 Maatulundusmaa 100% 86 068 m² Eraomand
24141-01
PADULA JA METSA-PADULA, LAAGRI ALEVIK
DETAILPLANEERING
LIIKLUSMÜRA HINNANG
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
2/13
TELLIJA
Retori SK OÜ
Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn, Eesti
Reg.kood: 11331740
KOOSTAJA
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti
Reg.kood: 11485414
Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]
www.kajaja.ee
VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID
Eteri Eha |keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer
[email protected] [email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
KUUPÄEV: 12.07.2024
DOKUMENDI KONTROLL:
staatus versioon kommentaarid kuupäev autor
1 saadetud Tellijale 12.07.2024 E.Eha
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
3/13
KOKKUVÕTE
Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete
arvutused. Müratasemete arvutused teostati vastavalt järgmistele üldtunnustatud arvutusmeetoditele:
- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96
- rongiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.
Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2023/2024. aasta ning perspektiivses
olukorras vastavalt 2034. aasta Tellija käest saadud ning Transpordiameti liikluskoormuse hinnangutele.
Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:
- Planeeringuala müratundlikele osale (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2023/2024. aasta kui ka 2034.
aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal peamiselt müratsoon Ld = 45…54 dB ning öisel ajal
müratsoon Ln = 40…44 dB.
Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:
- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse
olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;
- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;
- Saue tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Saue tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras (piirkiirus 70
km/h) päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud.
Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate
mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB,
olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele
mõjuvast liiklusmüratasemest
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
4/13
SISUKORD
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5
2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK .............................................................................................................................. 6
2.1 VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED ................................................................................................... 6
2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED ...................................................................................................................... 7
3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE .......................................................................................................... 8
3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 8
3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 8 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 8 3.2.2 Rongiliiklus ............................................................................................................................................................................ 9
4. MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 11
5. VIBRATSIOONI LEVIK JA MÕJU ............................................................................................................. 11
6. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 12
LISAD .................................................................................................................................................................... 13
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
5/13
1. SISSEJUHATUS
Planeeringuala asub Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistutel. Vastavalt Saue valla
kehtivale üldplaneeringule1 jaguneb piirkonna maakasutuse juhtotstarve vastavalt korterelamumaaks ning
haljasala ja parkmetsamaaks.
Ala piirneb põhjast Saue teega ning lõunast Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteega. Planeeringualast ca 415 m
põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee. Alale on planeeritud korterelamute kvartal koos spordirajatiste ja
mänguväljakutega. Korterelamute maksimaalne korruselisus on 5.
Joonis 1. Saue valla üldplaneeringu maakasutusest väljavõte
Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:
- Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneering. Töö nr. 022036. Joonise nr VKV-4-01. Proj. vee- ja
kanalisatsioonitorustike asendiplaan. – Merindorf OÜ (25.03.2024);
- Detailplaneeringu algatamise korraldus nr 175. Seletuskiri – Saue Vallavalitus (06.03.2024).
1 Saue valla üldplaneering
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
6/13
2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK
2.1 VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus
leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja
mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;
- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
- III kategooria: keskuse maa-alad;
- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;
- V kategooria: tootmise maa-alad;
- VI kategooria: liikluse maa-alad.
Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega
määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.
Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud,
hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega
kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.
Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisas 1.
Vastavalt Saue valla üldplaneeringule saab määrusest tulenevalt käsitleda seda kui II mürakategooria ala.
Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]
kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed
piirväärtus sihtväärtus
I päev (Ld) 55 50
öö (Ln) 50 40
II päev (Ld) 60 (651) 55
öö (Ln) 55 (601) 50
III päev (Ld) 65 (701) 60
IV öö (Ln) 55 (601) 50
1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel
75 dB.
2 Atmosfääriõhu kaitse seadus
3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
7/13
2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED
Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.5
Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või
lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu.
Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 2. Vibratsiooni normtasemed. Vibratsiooni kirjeldaja on vibrokiirendus αv
hooned ja ruumid vibratsiooni
toimeaeg
vibrokiirenduse αv
piirväärtused
[m/s2]
vibrokiirenduse
tasemete Lα,v
piirväärtused
[dB]
baaskõvera
koefitsient*
olemasolevad
1. elamute, ühiselamute ja
hoolekandeasutuste,
koolieelsete lasteasutuste elu-,
rühma- ja magamistoad
päeval 1,26×10–2 82 2
öösel 8,83×10–3 79 1,4
2. majutusettevõtete
majutusruumid
päeval 1,26×10–2 82 2
öösel 8,83×10–3 79 1,4
3. tervishoiuteenuse osutamise
ruumid, v. a haiglapalatid ööpäevaringselt 1,26×10–2 82 2
4. haiglapalatid ööpäevaringselt 8,83×10–3 79 1,4
5. õppeasutuste ruumid, kus
toimub õppetöö päeval 1,26×10–2 82 2
6. bürood ja haldushooned päeval 2,52×10–2 88 4
projekteeritavad
1. elamute, ühiselamute ja
hoolekandeasutuste,
koolieelsete lasteasutuste elu-,
rühma- ja magamistoad
päeval 8,83×10–3 79 1,4
öösel 6,31×10–3 76 1
2. haiglapalatid ööpäevaringselt 6,31×10–3 76 1
* baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused.
5 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
8/13
3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE
3.1 METOODIKA
Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2024. Autoliikluse puhul on arvutused
teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Rongiliikluse puhul on
arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetodile SRM II.
Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas
levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav
hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja
kõrgusandmetena kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud
jooniseid.
Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi ERC Konsultatsioonid OÜ poolt 2024. a. teostatud loendus
andmetest6 ja K-Projekti koostatud liiklusuuringus7 toodud 2034 aasta prognoosist. Samuti kasutati
Transpordiameti 2023. a liiklusloenduse andmeid. Perspektiivses olukorras on Tallinna – Pärnu – Ikla teel
arvestatud aastas 1,5% liiklussageduse kasvu.
Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:
- võrgustiku samm 5x5 m;
- peegelduste arv 2;
- liiklusvool „continuous“;
- maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.
Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati olemasolevale liiklusolukorrale 2023/2024. aasta liikluskoormuste
põhjal ning perspektiivsele olukorrale 2034. aasta liikluskoormuste põhjal.
Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt
päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik
sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.
Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda,
samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne.
3.2 LÄHTEANDMED
3.2.1 AUTOLIIKLUS
Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 3 ja 4. Tabelites on esitatud
sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning vastavalt lähteandmetele kas aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) või nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (NKÖL).
Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-
23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ööpäevasel jagunemisel lähtuti CNOSSOS-
EU juhendmaterjalist8. Raskeliikluse jagunemiseks teostati vajalikud arvutused. Jagunemine on kirjeldatud tabelis
5. Müratasemete modelleerimisel kasutati liikluskiirusena Tallinna-Pärnu-Ikla teel kehtivat piirkiirust 90 km/h ning
Saue teel hetkel kehtivad piirkiirust 90 km/h ning 70 km/h (Saue Vallavalitsuse seisukohalt Saue teel perspektiivis
kehtiv piirkiirus).
6 Saue valla teede liiklusloendus 2024
7 K-Projekt Saue linna raudteeülese ala DP liiklusuuring
8 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
9/13
Tabel 3. Aasta 2023/2024 liiklussagedused projektiala ümbruses
tee nimi NKÖL sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö
tee liik
Saue tee 3760 241 122 33 peatee
tee nimi AKÖL sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö
tee liik
Tallinna-Pärnu-Ikla tee 19611 1340 686 98 maantee
Tabel 4. Aasta 2034 liiklussagedused projektiala ümbruses
tee nimi AKÖL sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö
tee liik
Saue tee 8420 540 274 74 peatee
Tallinna-Pärnu-Ikla tee 23101 1579 809 116 maantee
Tabel 5. Auto- ja raskeliikluse jagunemine
tee liik päev [%] õhtu [%] öö [%]
peatee autoliikluse jagunemine 77 13 7
raskeliikluse osakaal 4 1 1
maantee autoliikluse jagunemine 80 14 6
raskeliikluse osakaal 3 3 3
3.2.2 RONGILIIKLUS
Rongiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron) alates 17.04.2024
kehtivatest sõidugraafikutest9, kaubarongide andmed pärinevad 2022. aastal koostatud Tallinna linna välisõhu
strateegilise mürakaardi seletuskirjast. Perspektiivne rongiliiklus on loetud samaks olemasoleva rongiliiklusega.
Rongide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 6. Raudteeliikluse iseloomust
tulenevalt võib planeeringualale olla kuulda lühiajalisi mürasündmusi (nt rongide signaalid vm mürarikastest
tegevustest tulenevad helid).
Tabel 6. Rongide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv
Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 korraldusega nr 3610 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiga arendada eelkõige reisirongiliiklust Ülemiste-
Paldiski/Turba suunal. Nimetatud planeering hõlmab Tallinna linna ja Keila linna ning Jõelähtme valda, Raasiku
valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku valda, Saue valda, Lääne-Harju valda, Kohila valda ja Rapla valda.
Riigiplaneeringute lehel kirjutatakse ringraudtee kohta: „2023. aastal koostati Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
asukoha eelvaliku lähteseisukohad, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi ja sotsiaalmajandusliku mõju
analüüsi (SMA). SMA analüüsist nähtub, et 2006. aastast kuni 2022. aasta lõpuni on kaubamahud raudteel langenud 45
miljonilt tonnilt 6 miljoni tonnini. Raudtee kaubamahud on oluliselt vähenenud ning see on olnud süvenev trend. Seega
riigi eriplaneeringu esialgne eesmärk enam ajakohane ning uue raudtee planeerimisel tuleb lähtuda eelkõige
ühistranspordi arendamisest.“ 11
9 Elron sõiduplaanid
10 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
11 Riigiplaneering.ee „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering“
rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis]
päev õhtu öö
Reisirong (läänesuund) 72 18 8 4
Kaubarong (Tallinn-Keila-Tallinn) 1 1 2 28
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
10/13
Joonis 2. Tallinna ringraudtee planeeringuala. Allikas Riigi Planeeringud.
Perspektiivne raudtee läbib ka planeeringuala. Riigiplaneeringute kodulehel kirjutatakse ringraudtee
planeeringuala kohta: „Planeeringuala määrati laiemal alal, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist
raudtee asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel raudtee
trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Detailne lahendus kehtestatakse ringraudtee
rajamiseks vajalikul alal.“12
Kuivõrd hetkel täpsemad andmed raudtee täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide ja nende
müraemissioonide, rongide liiklussageduste jne kohta puuduvad, pole perspektiivse raudteega ka müra leviku
arvutusmudelis arvestatud. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate
keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega
piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja
avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.
12 Riigiplaneering.ee „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering“
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
11/13
4. MODELLEERIMISTULEMUSED
Müratasemete arvutustulemusena valmis 10 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti
olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaariumid päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid
planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on
esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 3-2.
Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:
- Planeeringuala müratundlikele osale (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2023/2024. aasta kui ka 2034.
aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal peamiselt müratsoon Ld = 45…54 dB ning öisel ajal
müratsoon Ln = 40…44 dB.
Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:
- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse
olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;
- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;
- Saue tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Saue tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras (piirkiirus 70
km/h) päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud.
5. VIBRATSIOONI LEVIK JA MÕJU
Maanteede liiklusega seotud vibratsioon on tüüpiliselt tingitud maanteede kehvast seisukorrast, samuti
suurendavad vibratsioonitasemeid maanteel selle ebatasasused, kühmud ja löökaugud, sest nendest üle või läbi
sõites tekib löökjõud. Vibratsiooni mõju väheneb kiiresti maanteest kaugemale liikudes, kusjuures kõige suurem
on vibratsioonitase vahetult maantee ääres (kuni 5-10 m kaugusel sõltuvalt tee seisukorrast ja maapinna
omadustest). Vibratsioon on eelkõige tunnetatav ja ebameeldivust tekitav hoonetes sees, mitte niivõrd väljas olles.
Heas seisukorras teede puhul ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid
müratundlikele hoonetele kehtestatud vibratsioonitasemete piirväärtusi või võiksid põhjustada kahjustusi
lähimatele hoonetele.
Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 115 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel,
mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks.
Raudteeliiklusest tulenev vibratsioon võib olla tajutav vahetult raudtee ääres asuvates hoonetes, erinevate
uuringute kohaselt on rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala ulatus umbes 25 meetrit. Olenevalt
pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev, tihedam pinnas summutab paremini vibratsiooni.
Raudtee ümbruses kasutatakse valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõimega pinnaseid, mis vähendavad
vibratsiooni levikut.
Töös olev planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud
vibratsiooni mõjualast välja.
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
12/13
6. SOOVITUSED
Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt
sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,
büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu
normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus
on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.
Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate
ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada
välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja
ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb
rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.
Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete
konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest
erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt
projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast
liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks.
24141-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24141
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik
13/13
LISAD
Lisa 1. Mürakaardid
- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023/2024 ilma perspektiivse hooneteta Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023/2024 ilma perspektiivse hooneteta Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023/2024 Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023/2024 Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2034 Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2034 Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 3D vaade Saue tee poolt 2034 Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 3D vaade Saue tee poolt 2034 Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 5-1 Müraolukord 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt 2034 Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 5-2 Müraolukord 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt 2034 Ln (dB), öö
Metsa-Padula
Padula
Vana-Padula
Saue tee
Ta llin
na -P
är nu
-Ik la
te e
Mürakaart nr 1-1
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2023/2024
Ilma planeeritava hoonestuseta
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
Mõõtkava A3 1:4000
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Metsa-Padula
Padula
Vana-Padula
Saue tee
Ta llin
na -P
är nu
-Ik la
te e
Mürakaart nr 1-2
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2023/2024
Ilma planeeritava hoonestuseta
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
Mõõtkava A3 1:4000
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Metsa-Padula
Padula
Vana-Padula
Saue tee
Ta llin
na -P
är nu
-Ik la
te e
Mürakaart nr 2-1
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2023/2024
Saue tee piirkiirus 70km/h
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
Rekreatsiooniala
Mõõtkava A3 1:4000
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Metsa-Padula
Padula
Vana-Padula
Saue tee
Ta llin
na -P
är nu
-Ik la
te e
Mürakaart nr 2-2
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2023/2024
Saue tee piirkiirus 70km/h
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
Rekreatsiooniala
Mõõtkava A3 1:4000
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Metsa-Padula
Padula
Vana-Padula
Saue tee
Ta llin
na -P
är nu
-Ik la
te e
pe rs
pe kt
iiv ne
är ih
oo ne
pe rs
pe kt
iiv ne
är ih
oo ne
perspektiivneärihoone
Mürakaart nr 3-1
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2034
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
Rekreatsiooniala
Mõõtkava A3 1:4000
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Metsa-Padula
Padula
Vana-Padula
Saue tee
Ta llin
na -P
är nu
-Ik la
te e
pe rs
pe kt
iiv ne
är ih
oo ne
pe rs
pe kt
iiv ne
är ih
oo ne
perspektiivneärihoone
Mürakaart nr 3-2
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2034
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
Rekreatsiooniala
Mõõtkava A3 1:4000
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Mürakaart nr 4-1
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2034 3D vaade Saue tee poolt
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Mürakaart nr 4-2
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2034 3D vaade Saue tee poolt
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Mürakaart nr 5-1
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2034 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Mürakaart nr 5-2
Projekt nr 24141
Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik
Liiklusmüra 2034 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70
Arvutustarkvara: CadnaA 2024
Kuupäev: 12.07.24
Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank
Päästeamet
25.11.2025 nr 5-1/2/2024-32
Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja
lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Laagri alevik Padula ja
Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (koostaja RAAM Arhitektid AI OÜ, töö
nr 22PAD), mille Saue Vallavalitsus algatas 06.03.2024 aasta korraldusega nr 175. Padula ja
Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb
põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala
detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku
jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega
ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Sellega on
detailplaneeringus ka arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-
Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve
on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla
põhimaantee. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus
määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või
ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks
tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust
reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad
mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele
moodustatakse uued tänavamaad.
Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine
kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille
kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav
(VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Veel läbib mõlemat katastriüksust idapoolt
Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50
meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Kaitstavaid loodusobjekte
planeeritud alal ei leidu. Detailplaneeringuala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise
koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna
ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju
2 (2)
maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole
tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse
raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m).
Edastame RAAM Arhitektid AI OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks.
Palume arvestada, et vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lõikele 2 loetakse detailplaneering
vaikimisi kooskõlastatuks kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest
arvates kooskõlastamisest keeldunud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt
planeerimisseaduse § 133 lõikele 3 loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, kui
kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karel Tummeltau
planeeringute spetsialist
Lisa: Detailplaneeringu materjalid
Karel Tummeltau
+372 5307 1229 [email protected]
Tallinn 2023/24
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
2
Nimetus: Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn Tel +372 50 29858 E-post [email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 16.02.2024
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
3
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4
1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 7
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 8
3.1 Harju maakonnaplaneering .............................................................................................. 8
3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................... 8
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 10
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 10
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 10
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 11
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 12
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 13
4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 13
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 13
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 14
4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 14
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 15
Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 17
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.
Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.
Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg- le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Saue Vallavalitsus on kirjaga 16.01.2024 nr 5-5/773 küsinud Keskkonnaameti arvamust KSH algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet on oma vastuskirjas 13.02.2024 nr 6-5/24/965-2 tõdenud, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis arendustegevus ei toimi, palume ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja analüüsida DP-s detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
5
1 Mõjutatav keskkond
Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus Keila-Tallinn raudtee (lõik 87,2-91,1 km) ja riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal.
DP ala asub soodsas asukohas. Kaugus Saue linna keskpunktist on vähem kui 2 km ning Laagri aleviku keskusest ca 2,5 km. Ala asub kahe nimetatud keskuse vahel neid ühendava peamise ühendustee ehk Saue tee (kohalik tee nr 7270621) ääres. Samuti asub DP ala Saue valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal.
Vahetule kontaktalale (teisele poole Vääna jõge) on väljaehitamisel äri- ja elamupiirkond „Gate Tallinn“, mis hõlmab endas kokku üle 60 hektari infrastruktuuri ja maanteetranspordiühendustega krunte äri- ja elamuarendusteks, mis on Saue vallas üks suurimaid ärifunktsiooniga alasid. Sarnane ärifunktsiooniga ala on üldplaneeringuga kavandatud ka Padula arendusala ning Tallinn-Pärnu maantee vahelisele alale.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistuid:
- Metsa-Padula (kat. tunnus 72601:001:0996). Pindala on 86068 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (27148 m²) ja metsamaaga (52289 m²), aga 6631 m² on muu maa.
- Padula (72703:001:0444). Pindala on 91057 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (84130 m²), aga looduslikku rohumaad on 2428 m² ja muud maad 875 m².
Kahe planeeringuga haaratud kinnistu vahele jääb elamumaa 100% sihtotstarbega Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, kus asub olemasolev hoonestus.
Joonis 1. Planeeringuala kinnistute paiknemine koos kitsendustega. Allikas: Maa-amet
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
6
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.
Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).
Läänepoolt piirneb maa-ala vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule 2030+ rohevõrgustiku tuumalaga ning idapoolt rohevõrgustiku koridori ja Vääna jõega.
Ala paikneb Harju lavamaal. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.
Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.
Kultuurimälestiste registri alusel lähipiirkonnas mälestised puuduvad.
DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Praegu kehtiva ehitusseadustiku § 73 alusel raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.
Padula kinnistu on valdavalt lage rohumaana. Metsa-Padula kinnistu on enamuses kaetud metsaga. Planeeritaval maa-alal olemasolev hoonestus puudub, kuid ala ümbritseb Vana-Padula maaüksust, kus asub olemasolev hoonestus.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
7
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada ala 20 krundiks, millest 8 on elamumaa krundid, kaks ärimaa või ühiskondlike hoonete maa krundid (võimalikud hooldekodu ja lasteaed), 7 üldkasutatava maa krundid, kaks transpordimaa krundid ja üks tootmismaa krunt kanalisatsioonipumpla ja mahuti tarbeks. Moodustatavate kruntide pindala kokku on 177 125 m2.
Planeeritud korterelamud on kuni neljakordsed ühe maa-aluse korrusega. Üldkasutatava maa krundid on ette nähtud laste mänguväljakute, spordiväljaku rajamist ja avaliku kasutusega pargialaks.
Kavandatav ala liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.
DP koostamisel määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
Joonis 2. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: RAAM Arhitektid AI OÜ)
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Harju maakonnaplaneering
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku serva.
DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m).
Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldusega1 nr 36 on algatatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.
Maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega on DP eskiisis arvestatud.
3.2 Saue valla üldplaneering2
Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering.
Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute maal ja osaliselt haljasala ja parkmetsamaal. Viimane kattub ka suures osas rohevõrgustiku alaga.
Saue valla üldplaneeringuga on täpsustatud Harju maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piire Laagri aleviku ja Saue linna ühiseks arengualaks n-ö kokkusulatamiseks, et moodustuks perspektiivne linnalise asustuse arenguala - osa Laagri aleviku ja Saue linna ühendatud keskusalast.
Seega on ala perspektiivsel valla tiheasustusega alal. Vastavalt üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Vääna jõe äärne ala on kavandatud avaliku kasutusega rohealaks, mis tagab ka juurdepääsu jõe kallasrajale.
Üldplaneeringu nõuetega kooskõlas ei ole kavandatud korterelamutele väiksemaid kui 1200 m² suuruseid krunte ja hooned on kavandatud kuni 4-korruselistena. Planeeritud alal on avalikult kasutatava haljastatud ala osakaal ca 65% ning hoonestatud ala osakaal ca 5%. Elamukvartalite kavandamisel lähtutud põhimõttest, et hoonete vaheline ruum oleks suures osas haljastatud avalik ruum. Samuti on kvartali kesksele alale kavandatud suur üldkasutatav puhke- ja rekreatsiooniala koos mänguväljakutega.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/327012023001
2 https://sauevald.ee/uldplaneering
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
9
Ala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ja detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas.
Joonis 3. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust
PLANEERITAV ALA SAUE VALLA ÜP-s
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
10
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid.
Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele
Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele.
Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.
Saue valla üldplaneeringu alusel on rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus vähemalt 90%. Looduslike aladena käsitletakse vähese inimmõjuga alasid nagu kõik praegused metsaalad. Rohevõrgustiku alad tuginevad Harju maakonnaplaneeringu alusel määratud vastavatele aladele. Varem asusid Padula ja Metsa-Padula kinnistud rohevõrgustiku tuumalasid ühendava rohekoridori K9 alal, kuid Saue valla üldplaneeringuga korrigeeriti rohekoridori paiknemist.
Metsa-Padula kinnistul asuvad kõrghaljastatud rohealad, mis on detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud säilitatavatena. Kõrghaljastuse osaline likvideerimine on vajalik Metsa-Padula kinnistule kavandatud juurdepääsutee rajamiseks, kuid seejuures tuleb jälgida, et tee maa-ala on võimalikult optimaalne.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.
3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
11
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.
Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala piirneb kirdest Vääna jõega (VEE1094500). Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndisse arendustegevusi ette ei nähta.
Vääna jõgi kuulub antud lõigus keskkonnaministri määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ toodud jõgede hulka. Vääna jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10 on kinnitatud „Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava“. Kavast tulenevalt on kaitseväärtuse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) mõjutegurid: asulatest pinnaveega tulev hajureostus, asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine), ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine. Nimetatud Saku valla Kanama korteriühistu biopuhasti asub kinnistul „Kanama meistripunkt“ (71801:003:0550) ja on eraomandis. Puhastile on väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/329634.
Planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Seega on ala võimalik ühendada tulevikus ühiskanalisatsiooniga ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele (Vääna jõele) või põhjavee seisundile. DP ala liidetakse Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK). Tallinna Vesi AS on Saue Vallavolikogu otsusega 30.11.2023 nr 54 määratud vee- ettevõtjaks Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondades. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ega Vääna jõele reostusohtu ei kujuta.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
12
Ala läbib Padula kraav (VEE1095400), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, kuid mis suubub Vääna jõkke. Ala liidetakse ÜVK süsteemiga. Tegevustega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Hetkel ei ole DP algatamise staadiumis teada täpsemad sademeveeärajuhtimise lahendused. Juhul kui kavandatakse sademevee juhtimist Padula kraavi, tuleb DP koostamise käigus täiendavalt analüüsida vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb võimalusel minimeerida vett mitte läbilaskvate pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.
Planeeringualal VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevud puuduvad.
Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:
− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.
− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.
Eeldatavalt ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVKs kavandatud üsteemi laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule ei ole valla vee-ettevõtja poolt tehnilisi tingimusi veel määratud.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Peatükis 5 on toodud võimalikud ehitusaegsed leevendusmeetmed.
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
13
KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas välisõhusaaste heiteallikad. Saue valla kohta on koostatud mürakaart, kuid konkreetse DP lahenduse kohta on otstarbekas koostada täiendav müramodelleerimine, kus tuleb arvestada ka perspektiivse raudteega.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Samas on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on DP-ga kavandatud multifunktsionaalne piirkond, koos võimalike sotsiaal- ja ärifunktsioonidega.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuuriväärtused piirkonnas puuduvad.
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
14
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid4: - 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme
vahelise maa-ala detailplaneering; - Kinnistu Tuuleveski 1 detailplaneering.
Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
4 https://gis.sauevald.ee/detailplaneeringud/
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
15
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Detailplaneeringuga kavandatakse perspektiivsele tiheasustusalale luua keskkonnasäästlik infrastruktuur, kasutades seejuures tänapäevaseid nn rohelistele elamualadele omaseid energia- , kütte-, jahutuse-, vee-, reovee- ja sademeveelahendusi.
Vastavalt KeHJS § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg- s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 13 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:
− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
− Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
16
meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
− Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.
− Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis.
− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
− Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
− Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024
17
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Harju maakonnaplaneering 2030+
Saue valla üldplaneering (kehtiv)
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
RAAM Arhitektid AI OÜ
mtr EEP001330
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 tel +372 53402476 [email protected]
PADULA JA METSA-PADULA KINNISTU DETAILPLANEERING
LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJUMAA
TÖÖ NR: 22PAD
HUVITATUD ISIK:
Retori SK OÜ
Reg nr 11331740
Pärnu mnt 146, Tallinn 11317
Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll
Tel +372 6518325
E-mail: [email protected] ; [email protected]
PROJEKTEERIJA:
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg nr: 11470542
Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn
KONTAKTISIK: ALICE LAANEMÄGI
Tel: +372 53402476
e-mail: [email protected]
2025
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
2
SISUKORD
1. ÜLDOSA .................................................................................................................... 4
1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK ......................................................... 4
1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA .................................................................. 4
1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4
1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................... 5
1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ................................................................... 5
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................. 7
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL.......................................... 7
3. PLANEERIMISLAHENDUS ........................................................................................ 8
3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED ................................................. 8
3.2 ARHITEKTUURINÕUDED ................................................................................ 11
3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ......................................... 11
4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS ................................................................ 12
4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE ...................................................... 12
4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE .................... 13
4.3 PARKIMINE ...................................................................................................... 14
5.1 HALJASTUS ..................................................................................................... 16
5.2 HEAKORD ........................................................................................................ 17
5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................. 17
5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE ......................................................... 18
5.5 RADOON .......................................................................................................... 20
5.6 KESKKONNAKAITSE ....................................................................................... 20
6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED ................... 26
7 TULEOHUTUS ......................................................................................................... 27
8 TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................... 28
8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .......................................................... 28
8.1.1 VEEVARUSTUS ........................................................................................... 28
8.1.2 KANALISATSIOON ....................................................................................... 30
8.2 SOOJUSVARUSTUS........................................................................................ 32
8.3 GAASIVARUSTUS ........................................................................................... 33
8.4 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS .......................... 34
8.4.1 SIDEVARUSTUS .......................................................................................... 34
8.4.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................... 35
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
3 9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ...................................................................................................... 37
10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ...................................................... 37
JOONISED
ASENDISKEEM
KONTAKTALA PLAAN
TUGIPLAAN M 1:750
PÕHIJOONIS M 1:750
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:750
LISASKEEMID M 1:750
TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED M 1:100
KANALISATSIOONI EELVOOLU SKEEM
LIIKLUSSKEEM
EHITUSTÖÖDE AEGNE LIIKLUSSKEEM
LISAD
• Võrguvaldajate tehnilised tingimused:
o AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024;
o Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused;
o Telia Eesti AS 07.11.2022 tehnilised tingimused nr 37395569;
o Elektrilevi OÜ 12.04.2024 tehnilised tingimused nr 7547208224.
• Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2024. aastal ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01.
• Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 16.02.2024. Koostaja LEMMA OÜ.
• Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust Metsa-Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415, koostatud 30.09.2025. Koostaja Linnuekspert OÜ.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
4
1. ÜLDOSA
Asukoht: Padula ja Metsa-Padula katastriüksused, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa.
1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK
Retori SK OÜ
Reg nr 11331740
Pärnu mnt 146, Tallinn 11317
Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll
Tel +372 6518325
E-mail: [email protected]; [email protected]
1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA
RAAM Arhitektid AI OÜ
Reg nr 11470542
Telliskivi 60/1, Tallinn 10412
Kontaktisik: Alice Laanemägi
Tel +372 53402476
E-mail: [email protected]
1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneeringu koostamise alused:
• Saue Vallavalitsuse 06. märtsi 2024 korraldus nr 175;
• Planeerimisseadus;
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;
• Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
5 Detailplaneeringu lähtedokumendid:
• muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”; Eesti standard EVS 812-1:2017 “Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara”; Eesti Standard EVS 812-6:2011/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).
• võrguvaldajate tehnilised tingimused.
Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:
Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsentseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500).
Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2025 ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01.
Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 11.09.2023. Koostaja LEMMA OÜ.
1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad.
Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha.
1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Planeeritav ala asub Saue valla üldplaneeringu alusel tiheasustusalal, osaliselt korterelamumaa ning osaliselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast.
Üldplaneeringu alusel peab elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Käesolevas planeeringus on avalikult kasutatavateks rohealadeks planeeritud üle 65% kogu alast, millele lisanduvad veel
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
6 elu- ja äri ja/või ühiskondlike hoonete kruntidel asuvad rohealad ning kvartalisisesed kergliiklusteed.
Uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5- korruselised. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud kokku kuni 220 korterit ehk koormusindeksiks on kavandatud 805. Korterelamud on planeeritud ühe maa-aluse ning kuni nelja maapealse korrusega.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Antud juurdepääs on detailplaneeringus tagatud.
Koostatud detailplaneering on üldplaneeringule vastav.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
7 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL
Planeeritud ala, mis koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega Padula kinnistust (katastritunnusega 72703:001:0444, suurusega 91 064 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa-Padula kinnistust (katastritunnusega 72601:001:0996, suurusega 86 068 m²) asub Saue vallas, Laagri alevikus, Saue tee ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal. Kinnistute suuruste summa on 177 132 m².
Planeeritav ala piirneb põhjast ja loodest Saue teega, idast ja kirdest Vääna jõega, kagust, lõunast ja edelast Kummeli kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0142), läänest Vaino-Mardi kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0172), Vaino (katastritunnus 72703:001:0558) ja Mulla katastritunnus 72501:001:0207).
Planeeringuala keskmes asub Vana-Padula kinnistu (katastritunnus 72703:001:2110).
Planeeringuala suurus on ca 17,7 ha.
Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.
Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee.
Maa-ala on hoonestamata. Kinnistutel asuvad metsa- ja heinamaad. Saue tee äärne ala on suures osas kõrghaljastatud.
Planeeritav ala reljeef on tasane. Vana-Padula kinnistu ja Vääne jõe vahelisel alal asub kuni 2 m kõrgem ala. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad, arvestades ehitatavate hoonete rajamistingimusi.
Padula ja Metsa-Padula kinnistud asuvad Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Metsa-Padula kinnistut läbib Padula kraav (valgalaga kuni 10 km²). Padula kinnistut läbib elektrimaakaabelliin AXPK.4x120. Kinnistul asub ka polügonomeetriapunkt nr 1724.
Mõlema kinnistu suhtes kehtivad avaliku kasutusega Vääna jõest, kui üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogust, tulenevad kitsendused – kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m. Lisaks on Vääna jões lõheliste kudemis- ja elupaigad.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
8
3. PLANEERIMISLAHENDUS
Detailplaneeringus on kavandatud kinnistud osaliselt ümber kruntida, määrata kruntidele maakasutuse sihtotstarbed ja ehitusõigus korterelamute, äri ja/või ühiskondlike hoonete ehitamiseks.
Planeeritud alal paiknevad krundid on ette nähtud kruntida ümber 20 krundiks, neist:
• 8 elamumaa sihtotstarbega krundiks 9 korterelamu püstitamiseks;
• 2 ärimaa ja/või ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krundiks äri ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks;
• 2 transpordimaa sihtotstarbega krundiks;
• 7 üldmaa sihtotstarbega krundiks;
• 1 tootmismaa sihtotstarbega krundiks reoveepumpla rajamiseks.
Detailplaneeringu üldkontseptsioon näeb ette planeeritud ala jagamist kaheks alaks:
1. Üldkasutatav roheala – planeeritud ala põhja-, lääne- ja idaalad. Suurimad üldkasutatavad rohealad on kavandatud Saue tee ja Padula kraavi vahelisele metsaalale ning Vana-Padula kinnistu ja Vääna jõe vahelisele osaliselt metsaga kaetud alale.
2. Korterelamuala ning elanikele suunatud teenuste ja äride ala (sh kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, kaubandus ja teenindus, bürood, majutus vms). Vastavaid funktsioone kandvad hooned on planeeritud korterelamupiirkonna algusesse, peamise sissesõidutee äärde ning vahetult külgnema rohealadega.
3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile üheksa korterelamu püstitamiseks, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile äri ja/või ühiskondliku hoone püstitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste (kanalisatsioonipumpla) tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad.
Kruntidele pos 1 ja pos 10 on kavandatud kaks sihtostarvet – äri- ja/või ühiskondlike hoonete maa. Hoonete täpne kasutusotstarve määratakse ehitusprojektis ning sellest tulenevalt täpsustakse ka krundi maakasutuse sihtotstarve.
Krundile pos 1 on kavandatud äri- ja teenindushoone, majutushoone või sotsiaalteenuste hoone (nt hooldekodu, vanurite päevakodu vms). Võimalik on ka kavandada multifunktsionaalne hoone, mis pakub erinevaid äri-, teenindus- või sotsiaalteenuseid.
Krundile pos 10 on kavandatud kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, mis on mõeldud erinevatele vanuserühmadele.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
9 Hoonetele on planeeritud maa-alused korrused, tagamaks varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimaluse vastavalt Siseministeeriumis valmivale määrusele, millega kehtestatakse varjendi ja varjumiskohtade nõuded.
Samuti on planeeringus määratud piirkonnale sobilikud hoonestustingimused, võimaldamaks püstitada keskkonda sobiv hoonestus.
Elamute asetuse ning kuju puhul lähtutud eelkõige põhimõttest, et tagada hoonetele mugav juurdepääs avalikult tänavalt ning parkimisaladelt, tagada kõigile elamisühikutele kaugvaated ümbritsevatele rohealadele, tagada hoonetevaheline haljastatud õueala. Samuti oli eesmärgiks rajada läbimõeldud ning keskkonnasäästlik tehniline infrastruktuur.
Kavandatav tegevus ei sea kitsendusi kõrvalasuva Vana-Padula kinnistu kasutamiseks. Antud kinnistule on tagatud juurdepääs planeeritud avalikult tänavalt ning samuti otsene ligipääs avalikult kasutatavatele rohealadele. Samuti puuduvad Vana-Padula kinnistul kahjulikud või häirivad mõjud planeeritavale alale.
Kruntide ehitusõigus ja kitsendused tabelina:
p o s n
r
k ru
n d i p la
n e e ri tu
d s
u u ru
s m
²
h o o n e te
a lu
n e p
in d m
²
m a
x k
o rr
u s e lis
u s (
v a ja
d u s e l m
in )
h o o n e k
õ rg
u s (
m )/
a b ih
o o n e k
õ rg
u s (
m )
h o o n e te
a rv
k ru
n d il
(s h p
õ h ih
o o n e id
** *)
m
a a s
ih to
ts ta
rv e j a
o s a k a a lu
% (
k ru
n d i
k a s u ta
m is
e s
ih to
ts ta
rv e te
l iik
id e k
a u p a )
m a
a s
ih to
ts ta
rv e j a
o s a k a a lu
%
(k a ta
s tr
iü k s u s e s
ih to
ts ta
rv e te
l iik
id e k
a u p a )
s u le
tu d b
ru to
p in
d k
a ta
s tr
iü k s u s e
s ih
to ts
ta rv
e te
k a u p a m
²
p a rk
im is
k o h ta
d e a
rv n
o rm
a ti iv
n e j a
k a v a n d a tu
d
K o rt
e ri te
a rv
j a
k o o rm
u s in
d e k s (
K I)
P iir
a n g u d j a
k it s e n d u s e d
1 3961 1050 4/-1 16 1 Ä100 või Üh100**
Ä100 või Üh100**
4000 16/31*** - MP HU V1 K1
2 3598 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26
AK MP HU
3 2910 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/27* 26
AK HU D1
4 2963 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/27* 22
HU
5 3608 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26
AK KU HU W11
6 7068 1800 4/-1 16 1 EK100 E100 6600 66/49* 44
KU HU E1
7 3622 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 42/31* 28
AK HU K1
8 2793 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/23* 22
AK HU V1 K1
9 3383 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/29* 26
AJ HU TV
10 6646 2000 3/-1 12 5
3 (1) Ä100 või Üh100**
Ä100 või Üh100**
6000 30/33*** - AK W1 HU E1 KS1
11 735 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU W11
12 1009 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU TV W11
13 9990 - - - - L100 L100 - -/24* - A HU W11 W1 W2 LK G3 V1 V2 V3 K1 K2
D1 KS1 S1 E1
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
10 14 11050 - - - - L100 L100 - -/90* - A PR HU
W11 W1 W2 LK G3 V1 K1 K2 D1
S1 E1
15 25969 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP PRK1 PRK2 HU W1 LK V3
V1 16 7192 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU
17 6348 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU E1 D1
18 23410 - - - - Üm100 Üm100 - - - A KJ1 KJ2 KJ3 HU RD1
RD2 RD3 K1 KS1 S1
LK K2
19 50615 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP KJ1 KJ2 KJ3 HU
RD1 RD2 RD3 HU S1 W11 V2 G3
20 262 60 1 5 1 Th100 T100 60 - - HU Σ 177132 39760 376/416* 220
KI 805
MÄRKUS:
* parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** kruntide pos 1 ja pos 10 puhul on lubatud ühiskondlike ehitiste maa või ärimaa sihtotstarve *** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem. MÄRKUSED: A – avalik kasutus AK – avalikult kasutatav tee KU – ajutine teeservituudi vajadusega ala Kummeli kinnistu kasuks AJ – servituudivajadus planeeritud alajaamale, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks TV – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuse jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks LK – servituudivajadus planeeritud liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks W1 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 0,4 KV elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks W2 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 10 KV elektrikaablile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks W11 – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuskaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks S1 – servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks V1 – servituudivajadus planeeritud veetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V2 – servituudivajadus planeeritud avariiveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V3 – servituudivajadus planeeritud toorveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K1 – servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K2 – servituudivajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks KS1 – servituudivajadus planeeritud survekanalisatsioonitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks D1 – servituudivajadus planeeritud drenaažitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks G3 – servituudivajadus planeeritud gaasitorustikule, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks PRK1 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PRK2 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PR – geodeetiline märk 1724 ja kaitsevöönd R3 m MP - maaparandussüsteemi (Padula kraavi) kalda kaitsevöönd 1 m KJ1 – Vääna jõe kalda kaitsevöönd 10 m KJ2 – Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m KJ3 – Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m HU – Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum RD1 – perspektiivne raudteetrass RD2 – perspektiivne raudtee kaitsevöönd 30+30 m RD3 – perspektiivne raudtee sanitaarkaitsevöönd 60+60 m E1 – servituudivajadus olemasolevale elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED (vt Maakatastriseadus § 18¹): Ä – Ärimaa E – Elamumaa Üh – Sotsiaalmaa - Ühiskondlike ehitiste maa T – Tootmismaa L – Transpordimaa Üm – Sotsiaalmaa - Üldkasutatav maa
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
11 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: EK – Korterelamu Ä – Ärihoone ja selle abihooned L – Teed ja tänavad Th – Tehnohooned ja -rajatised Üh – Ühiskondlik hoone ja selle abihooned
Kavandatavad abihooned, sh alla 20 m² ehitisealuse pindalaga hooned, peavad paiknema hoonestusalal.
Peamine autode juurdepääsutee planeeritavale alale toimub Saue teelt. Parkimine on lahendatud oma krundil.
Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid, mida peab säilitama või ümber tõstma. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust. Geodeetiline märk tuleb taastada või ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult märgi omanikuga.
3.2 ARHITEKTUURINÕUDED
Peamised arhitektuurinõuded:
• Lahtine hoonestusviis;
• Kvartali hoonestus peab moodustama ühtse terviku;
• Kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust;
• Alal ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil;
• Piirdeaed: korterelamukruntidele piirdeaedu ei ole kavandatud;
• Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui antud krundile rajatakse lasteasutus, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma piirkonna hoonete arhitektuurilisest lahendusest.
• Mänguväljaku piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui mänguväljakule rajatakse pallimänguväljak, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele.
• Piirdeaedade rajamisel arvestada teekaitsevööndi nõuetega, piirdeaedu võib reeglina rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele;
• Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire;
• Haljastuses tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke, metsal säilitada selle looduslik ilme.
3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS
Uute hoonete ehitamiseks koostada ehitusprojektid. Hoonete ehitusprojektides lahendada ka kinnistu heakord ja haljastus.
Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
12 4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS
4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE
Ala piirneb põhjast Saue teega ning alast lõunas asub põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla. Planeeringualast ca 415 m põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee.
Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133 kehtestati Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 – 44,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Planeeringu eesmärk on põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Teemaplaneeringuga loodi lähtealused teeprojektide, samuti üld- ja detailplaneeringute koostamiseks.
Antud teemaplaneeringus on ette nähtud sulgeda põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla ja kohaliku tee ristmik (vt väljavõte teemaplaneeringu joonisest), kust on tagatud olemasolev juurdepääs Padula ja Metsa-Padula kinnistutele.
Teemaplaneeringus ei ole ette nähtud antud ristumiskohta säilitada. Samuti ei saa rajada lisaradasid, kuna ristumiskohad paiknevad liiga ligistikku. Paralleelselt põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla on teemaplaneeringus kavandatud sõidutee, mis kulgeb nii kuni olemasoleva kohaliku teeni kui ka perspektiivse kohaliku teeni (vt väljavõte teemaplaneeringu joonisest).
Sellest tulenevalt on käesolevas detailplaneeringus kavandatud uus juurdepääs Metsa- Padula ja Padula kruntidele Saue teelt. Saue tee on kuni teemaplaneeringujärgse teedevõrgu valmimiseni ainuke juurdepääs planeeritud alale.
Läbi planeeritava ala on kavandatud avalikult kasutatavate teede võrgustik, mis tagab ka juurdepääsu kõrvalkinnistutele (Vaino-Mardi, Maidu, Vaino, Vana-Padula kinnistutele). Samuti tagatakse planeeringualalt juurdepääs Kummeli kinnistule üldplaneeringus
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
13 kavandatud perspektiivsele elamualale. Täpne juurdepääsude asukoht ja lahendus selgub ehitusprojektis.
Põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla äärde Saue valla üldplaneeringus kavandatud perspektiivsele tööstuspargile juurdepääsu läbi käesoleva planeeringuala ette ei nähta, et vältida tööstusparki teenindavate raskesõidukite läbisõitu elamualadelt. Tööstuspargile tuleb tagada juurdepääs läbi teemaplaneeringujärgse teedevõrgu.
Padula kinnistule kavandatud krundile pos 5 ja krundile pos 6 on kavandatud servituudivajadusega ala, et ühendada planeeringualale kavandatud tänavavõrk Kummeli kinnistul asuva olemasoleva kohaliku teega. Nimetatud ühendust on võimalik allpoolkirjeldatud juhtudeks kasutada, kuni Kummeli kinnistule ei ole alustatud elamukvartali ja tööstuspargi väljaehitamist.
Kummeli kinnistul kulgev kohalik tee, mis on ühendatud põhimaanteega nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla, ei ole mõeldud igapäevaseks liikluseks ning seda kasutatakse ainult eriolukorras, näiteks päästetehnika juurdepääsuks. Ehitustranspordi liikumise piiramiseks kavandatakse planeeringualal asuvale krundile pos 5 kohaliku tee ette värav või tõkkepuu. Kohalik tee säilib eriolukorras kasutatava ühendusena seni, kuni tulevikus ehitatakse välja teemaplaneeringus kavandatud perspektiivne kogujatee, mis kulgeb põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 17,24 ristmikuni. Peale kogujatee valmimist likvideeritakse olemasolev mahasõit põhimaanteelt nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kohalikule teele ja Teeveere kinnistule.
Käesolev planeering näeb ette, et esmalt ehitatakse valmis juurdepääs Saue teelt ja planeeringuala peatee, et tagada juurdepääs naaberkinnistutele, kes seni kasutavad igapäevaselt olemasolevate kohalikku teed.
Ehitusaegne transport liigub Saue teelt läbi planeeritud peatee (vt lisajoonis – ehitusaegne liiklusskeem). Põhimaanteelt nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla ei ole ehitustranspordi juurdepääs planeeringualale lubatud. Planeeringualale kavandatud peatee ehitatakse välja enne hoonete ehituslubade väljastamist, kuna ei saa lubada olukorda, kus nõuetele mitte vastavat riigitee ristumiskohta hakatakse kasutama juurepääsuna ja tekib kontrollimatu olukord. Likvideerimisele kuuluva ristumiskoha kasutamise korral jätab Transpordiamet endale õiguse ristumiskoha sulgemiseks, mille eest tasub arendaja.
Liikluskorralduse lahenduse koostamisel on arvestatud K-Projekt AS-i poolt 2024. aastal koostatud Saue linna raudteeülese ala liiklusuuringu tulemustega (töö nr 24052). Uuringus analüüsiti ka Saue tee liiklusvoogude prognoosi, mille põhjal on oodata liikluskoormuse mõõdukat kasvu seoses Saue ja Laagri piirkonna, sh Padula ja Metsa-Padula alade edasise arenguga. Prognoosi kohaselt jääb Saue tee ja seda teenindavate ristmike läbilaskevõime ka pikemas perspektiivis rahuldavale tasemele, ning olemasolev tänavavõrk suudab prognoositava liiklusvoo vastu võtta.
Uuring on avalikult kättesaadav Saue valla dokumendiregistris: https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=1149019.
4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE
Planeeritud teed projekteerib ja ehitab välja arendaja oma kulul.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
14 Saue tee L3 kinnistule on kavandatud vasakpöörde rada koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas. Käesoleva detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud põhimõtteline lahendus, mis täpsustub edasiste projekteerimise etappide käigus. Lisaks on planeeritud ehitada maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue teed. Nimetatud rajatiste katendiks on kavandatud asfaltbetoonkate (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5 cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm).
Planeeritud pikiparkimiskohad ja 12x12 m suurune ümberpööramisplats on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm). Ümberpööramisplatsilt alguse saav kergliiklustee on kasutatav vajadusel ka mootorsõidukite liikluseks, kuna antud tee tagab ligipääsu Maidu katastriüksusele (katastritunnusega 72703:001:0559).
Planeeritud juurdepääsu- ja siseteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm), katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega.
Planeeritud kergliiklusteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf, 45% tardkivi, paksusega 5 cm), teekatte minimaalse laiusega 3 m.
Terviserajad peavad olema kaetud graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr. 0-8 mm), teekate minimaalne laius 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega).
Teedest ja parkimisaladest vabaks jäävale krundiosale on rajatud muru ja kõrghaljastus. Muru ala on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks pinnasesse omal krundil.
4.3 PARKIMINE
Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Nimetatud standardi alusel tuleb korruselamualale projekteeritavate korterelamute juurde vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata standardi tabeli 9.2 alusel. Uute elamute parkimisvajadus on 1,3 kuni 1,5 parkimiskohta. Seega keskmiselt 1,4 parkimiskohta korteri kohta. Antud juhul on arvestatud 1,5 parkimiskohaga korteri kohta.
Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone parkimisvajadus on standardi tabeli 9.1 alusel 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna kohta. Hooldusasutuse parkimisnormatiiv on 1 parkimiskoht 250 m² brutopinna kohta.
Kinnistu aadress
Ehituse otstarve/liik
Korterite arv Normatiivsete parkimiskohtade arv
kokku
Planeeringuga ette nähtud
parkimiskohtade arv krundil
Pos 1 Ä100 või Üh100 - 4000/250 = 16 31**
Pos 2 EK100 26 26*1,5 = 39 26*
Pos 3 EK100 26 26*1,5 = 39 27*
Pos 4 EK100 22 22*1,5 = 33 27*
Pos 5 EK100 26 26*1,5 = 39 26*
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
15 Pos 6 EK100 44 44*1,5 = 66 49*
Pos 7 EK100 28 26*1,5 = 42 31*
Pos 8 EK100 22 22*1,5 = 33 23*
Pos 9 EK100 26 26*1,5 = 39 29*
Pos 10 Ä100 või Üh100 - 6000/200 = 30 33**
Pos 13 L100 - 24
Pos 14 L100 - 90
Planeeritaval alal kokku: 376 416**
MÄRKUS: * parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem.
Parkimiskohtade arvu ja asukohta täpsustatakse ehitusprojektis, milles määratakse korterite arv ning äri ja/või ühiskondlike ruumide suurus ja kasutusotstarve.
Parkimisala ning sissesõidud tuleb kavandada võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga maksimaalselt haljastust säilitades.
Parkimisalad katta soovitavalt sademevett läbilaskva, laotud või sidumata kulumiskihiga katenditega. Parklatesse tuleb kavandada õli- ja liivapüüdurid.
Korterelamu kruntidel näidatud varikatuste asukohta võib sõltuvalt parklate lahendusest ning parkimiskohtade paigutusest ehitusprojektis muuta. Kortermajade kruntidele planeeritud parklad on soovitav ligikaudu 50% ulatuses kortermaja hoonealusest pinnast lahendada kaetud parkimisena (ei pea olema hoonete all). Katusetaimestiku kasutamisel peab see olema kohastunud vastavatele tingimustele ja tagatud selle pikaajaline püsimine.
Nõuded elektriautode laadimiskohtadele:
• Elamud: kui parkimiskohtade arv ületab 10, tuleb elamute puhul tagada, et igale parkimiskohale on paigaldatud elektriauto laadimise juhtmetaristu. milleks on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks.
• Mitteelamud: mitteelamute puhul peab olema tagatud vähemalt üks elektriauto laadimispunkt. Lisaks tuleb paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
16
5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD
5.1 HALJASTUS
Detailplaneeringus on kavandatud olemasoleval Metsa-Padula kinnistul kasvav kõrghaljastus ehk olemasoleva metsa-ala valdavalt säilitada. Metsa-alal kasvavat kõrghaljastust on vajalik vähesel määral likvideerida juurdepääsutee rajamiseks. Hoonestus on kavandatud kõrghaljastusest vabadele aladele.
Olemasolevate säilitatavate puude kasvutingimused tuleb säilitada ehitustööde ja hoonete ekspluatatsiooni ajal ning mitte muuta puude kasvualas maapinna kõrgust. Säilitatavate puude läheduses mullatöid teostades tuleb võimalikult vältida suuremate juurte ja tüve vigastamist.
Kinnistute täpne haljastus antakse eelprojekti mahus. Puid ja kõrgeid põõsaid ei tohi istutada kraavi kaldakaitsevööndisse ja tee nähtavuskolmnurkade alale. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv liigitüüpilised. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Kõrghaljastus tuleb rajada hoonetest vähemalt 6 m kaugusele (oleneb puu liigist). Tuleb järgida ka kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimaluse korral säilitada. Ehitustööde käigus paigaldada puudele tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid.
• Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada piirkonda sobiv uushaljastuse lahendus.
• Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule.
• Haljastuse kavandamisel tuleb eelistada piirkonnas traditsioonilisi puittaimi.
• Täiendavate tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Võrkude kaugus puutüvedest peab olema minimaalselt 2 m.
• Detailplaneeringus kavandatud ehitistele ette jääva haljastuse likvideerimisel nähakse ette asendusistutus Saue valla poolt määratud mahus. Täiendavad haljastuse rajamise asukohad ja puude liigid määratakse ehitusprojekti staadiumis. Puude raie ja asendusistutus kooskõlastatakse valla keskkonnaspetsialistiga. Puude raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord on vastu võetud Saue Vallavalitsuse 08.12.2021 määrusega nr 5 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/431122021013).
• Puude istutus peab toimuma vastavalt Eesti Standardile EVS 939-1:2020 „Puittaimed haljastuses“. Hekipuudena ei ole lubatud istutada elupuid, vaid peab eelistama Eesti loodusele omaseid liike.
• Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas kaheks (2) aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
17 5.2 HEAKORD
Krunt on kavandatud peale planeeritud ehitustööde teostamist heakorrastada ja haljastada. Hoonete ümber, teedest vabadele õuealadele on kavandatud rajada kõrghaljastus koos madalhaljastuse ning lillemuruga.
Suur osa planeeritud alast on kavandatud säilitada rohealadena.
Parkimine on lahendatud oma krundil.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
• teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist;
• valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega.
5.3 JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.
Olmejäätmete kogumine toimub oma krundil.
Olmeprügi kogutakse kinnistu parkla juures olevatesse sorteeritavate jäätmete mahutitesse. Jäätmekonteineritena kasutada süvamahuteid. Mahutite tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt.
Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusessevõtu võimalus.
Juhul, kui hoonete ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
• Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne).
• Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale.
• Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m³ kuni 10 m³ mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt.
• Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Kuni üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires.
• Vähemalt nelja (4) liiki jäätmeid (segaolmejäätmed, biojäätmed, papp ja paber, pakendijäätmed) peab olema võimalik kohapeal ära anda.
• Ehitusjäätmete käitlemise dokumente tuleb säilitada vähemalt kaks (2) aastat.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
18
• Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:
o Jäätmeseadus
o Saue valla jäätmehoolduseeskiri
Ehitusprojektis täpsustatakse süvamahutite asukohta. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping.
Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses uute hoonete ja neid teenindavate rajatiste jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse. Nimetatud tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Tehnovõrkude rajamisel võivad mõjud olla ka pöörduvad, kui pinnakate (ja haljastus) taastatakse. Ehitustegevuse alguses tuleb huumusmuld ehitusterritooriumilt kindlasti koorida ja ladustada see lähikonnas, et seda saaks kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
5.4 MÜRA, VIBRATSIOON, INSOLATSIOON JA ÕHUSAASTE
Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused ning liiklusmüra ning vibratsiooni hinnang (koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 2025, töö nr 24141) (vt LISA 1).
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud.
Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 165 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks. Planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud vibratsiooni mõjualast välja.
Planeeringuala läbib ka perspektiivse raudtee koridor. Hetkel täpsemad andmed raudtee täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide, rongide liiklussageduste jne kohta puuduvad. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.
Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:
• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et hoone siseruumides ei ületataks müra normtasemeid, mis on sätestatud ehitusprojekti koostamise hetkel kehtivates õigusaktides. Müra hindamisel ja vajaduse korral müratõrjemeetmete kavandamisel lähtutakse müra reguleerivatest üld- ja eriseadustest (sh rahvatervishoiu seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus) ning nende alusel kehtestatud
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
19 välisõhus leviva müra piirväärtustest ja mürataseme mõõtmise ning hindamise metoodikat käsitlevatest rakendusaktidest. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, tehakse mõõtmised avatud olekus.
• Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
• Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1:2021.
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
• Vibratsiooni mõju piiramiseks hoonetele ja nende kasutajatele tuleb järgida ehitusprojekti koostamise hetkel kehtivates õigusaktides sätestatud üldvibratsiooni piirväärtusi. Elamute ja ühiskasutusega hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri määrusest nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning tagada, et siseruumides ei ületataks määrusega kehtestatud piirväärtusi.
• Ringraudtee realiseerumisel enne käesolevat detailplaneeringut, tuleks planeeritaval alal teostada reaalsed müra ja vibratsiooni mõõtmised, et saada täiendavat infot väljakujunenud olukorrast ning vajadusel rakendada piisavaid leevendavaid meetmeid.
• Riigimaanteeni Tallinn – Pärnu – Ikla viiva perspektiivse kogujatee rajamisel tuleb hinnata võimalikku mõju ümbruskonnale ning hinnata leevendavate meetmete vajadust.
• Kavandatavate hoonete tehnoseadmetest ning äri- ja kaubandustegevusest tulenevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.
• Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (keskkonnaministri määrus nr 71 § 6 lg 3).
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
20
5.5 RADOON
Tegu on normaalse radoonitasemega pinnasel asuva alaga (vt väljavõte Harjumaa radoonikaardist, 2008).
Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. aasta seisuga) alusel on tegemist keskmise või madala radooniriskiga alaga.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud Eesti Standardiga EVS 840:2023.
5.6 KESKKONNAKAITSE
Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga ei soovita kavandada tegevust, mis põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ning vara. Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivset ega piiriülest mõju. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja ei põhjustata olulisi
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
21 negatiivseid tagajärgi. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustele.
Kuna sademevesi on planeeritud juhtida Padula kraavi, on planeeringu koostamise käigus analüüsitud vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.
Sademevee juhtimine Padula kraavi ei põhjusta täiendavat olulist veekvaliteedi muutust või hajureostuse suurenemist, kui rakendatakse järgmisi meetmeid:
• Sademevee puhastamine enne kraavi juhtimist, kasutades puhastussüsteeme (nt liiva- ja õlipüüdjad). Parklatesse õli- ja liivapüüdurite kavandamine.
• Sademevee voolu ja mahtude reguleerimine, et vältida ülekoormust ja erosiooni.
• Regulaarne kraavide ja puhastussüsteemide hooldus ja jälgimine, et tagada nende töökindlus.
• Pidev vee kvaliteedi jälgimine ja kiire reageerimine, kui märgatakse saasteainete taseme tõusu.
Kavandatud meetmed aitavad tagada, et Vääna jõe elupaikade ökoloogiline seisund ei halvene ja vee kvaliteet oluliselt ei muutu.
Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
Uue kraavi rajamisel tuleb ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.
Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt on ette nähtud avalikult kasutatav kõnnitee ja terviserada, mis osaliselt kulgevad Padula kraavi ääres ning Vääna jõe ehituskeeluvööndis ning ületavad Padula kraavi. Terviserada on kavandatud looduslähedase lahendusena, mille teekate on kaetud graniitsõelmetega (fraktsioon 0–8 mm), teekatte minimaalne laius on 2 meetrit koos vajalike aluskonstruktsioonidega. Kavandatud rada on mõeldud jalakäijatele ja kergliiklejatele ning selle eesmärk on tagada ohutu ja avalik juurdepääs puhkealale, parandada kohaliku rohevõrgustiku sidusust ning suunata liikumine kindlale trassile, vähendades sellega juhuslikku tallamist ja looduskoosluste häirimist.
Terviseraja asukoht Vääna jõe ääres tagab ühtlasi veekoguäärse katkematu kallasraja, mis on oluline avaliku juurdepääsu ning veekogu hoolduse ja seire tagamiseks. Sama eesmärki täidab ka Padula kraavi äärne kõnnitee ja terviserada, mis võimaldavad teostada kraavi korrashoiu- ja hooldustöid ning tagavad juurdepääsu veekogule.
Ehituskeeluvööndis on uute rajatiste püstitamine Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 alusel keelatud, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktile 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavatele teedele. Kavandatud kõnnitee ja terviseraja puhul on tegemist avaliku kasutusega rajatistega, mille rajamine on kooskõlas
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
22 nimetatud erisusega. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kavandatav lahendus oleks keskkonnamõju poolest minimaalne ega põhjustaks olulist negatiivset mõju Vääna jõe ega Padula kraavi ökosüsteemidele. Rada paikneb valdavalt olemasoleva rohumaalise ja hõreda puistuga ala servas, kus pinnasekoormus on väike ja raadamise vajadus minimaalne.
Raja ja kõnnitee ehitustööd tuleb kavandada viisil, mis väldib Padula kraavi kallaste kahjustamist ning ehitusmaterjalide, heljumi või jäätmete sattumist veekogusse. Tööde teostamisel tuleb kasutada vajaduse korral ajutisi kergkonstruktsioone või geotekstiilist eralduskihte, mis takistavad pinnaseosakeste sattumist vette.
Juhul kui ehitustegevus hõlmab tööde teostamist veekogus (nt kraavi süvendamine või tahkete ainete paigutamine veekogusse) alates mahust 5 m³, tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseadus § 196 lg 2 p 2).
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks on vajalik esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (veeseadus § 197 lg 1). Taotlusel mahtude märkimisel tuleb arvestada ka ajutiselt veekogusse veepiirist allapoole uputatavate tahkete ainete koguseid.
Ehitusega seotud piirkonnas Saue vallas on esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitustegevuse käigus ei tohi põhjustada põhjavee reostust. Ehitustegevuse käigus tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad ohtlike ainete ja saasteainete sattumise pinnasesse ja põhjaveekihti. Ehitustööde ajaks tuleb määrata mehhanismide ja seadmete hooldus- ning tankimiskohad, mis paiknevad vett mitteläbilaskval pinnal (nt betoon- või asfaltkattega platsil), vältides kütuste ja õlide lekkimise ohtu. Ehitusmaterjalid, kütused ja kemikaalid tuleb hoiustada lekkekindlates anumates ja kaitstult sademete eest. Sademevesi tööpiirkonnast tuleb ajutiselt koguda ja puhastada enne loodusesse juhtimist, vältides heljumi ja reostusainete sattumist pinnasesse ja kraavidesse. Betooni ja muude materjalide jäägid tuleb koguda ning käidelda vastavalt jäätmeseadusele. Ehitustööde lõppedes tuleb taastada pinnakate ja haljastus, et vähendada erosiooni ja reostusleviku ohtu. Püsiva kasutusetapi lahendustes tuleb rakendada sademevee eelpuhastamist (nt liiva- ja õlipüüdurid) enne vee juhtimist kraavi või pinnasesse ning tagada süsteemide regulaarne hooldus ja töökindlus.
Alale on planeeritud kaks puurkaevu (üks Cm-V ja üks O-Cm veekihist). Puurkaevude rajamisel ning ekspluatatsioonil tuleb tagada põhjavee kaitse vastavalt kehtivatele nõuetele. Ehitustegevuse käigus ja ekspluatatsioonis tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad saasteainete sattumise pinnasesse ja põhjaveekihti. Kavandatav veehaare ei põhjusta negatiivset mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile ning olemasolev põhjaveevaru on piisav kavandatava lahenduse elluviimiseks. Koguselisi näitajaid ja veevõtu mahtusid on käsitletud seletuskirja peatükis 8.1.1.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus pakutud leevendavad meetmed, millest on detailplaneeringu koostamisel lähtutud:
• Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
23
• Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
• Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.
• Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis.
• Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
• Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
• Soovitav on detailplaneeringu koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
• Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
• Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).
Kanakull
Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust Metsa- Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415 on koostatud 30.09.2025. Koostaja on Aarne Tuule Linnuekspert OÜ-st.
Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind arvukusega ca 400-600 paari. Et liigi arvukus oli möödunud sajandi lõpus ligi kaks korda kõrgem, on kanakull Eesti Punases Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka ja kuulub II kaitsekategooriasse.
04.07.2025 toimunud välitööde tulemusel leiti elupaigas kolm lennuvõimestunud kanakulli noorlindu ja vanalind. Pesa all oli ohtralt liigile omaseid saagijäänuseid ja noorlindude väljaheiteid. Lisaks leiti välitööde käigus elupaiga lõunaosast, Saue-Laagri ühendusteest
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
24 lõunas, seniteadmata kanakullipesa. Pesa on rajatud männile, okstekihi paksuse järgi olnud kasutatud 1-2 aastat ning on 2025. aastal asustamata. Tegu on elupaika asustavate kanakullide eelmise pesaga.
Ekspertarvamuse kohaselt võib planeeringu elluviimisega kaasneda kanakulli elupaigale järgmisi mõjusid: elupaiga osaline kadumine ja killustumine teetrassi rajamise tõttu, ehitus- ja kasutusjärgse tegevuse häiringud pesitsusrahu ajal ning elupaiga üldise kasutuskoormuse suurenemine.
Häirimistundlik ala on ekspertarvamuse alusel piiritletud elupaiga piiridega. Planeeringualasse jääv osa elupaigast ehk Metsa-Padula kinnistul asuv puistu on planeeritud säilitada võimalikult suures mahus praegusel kujul. Teetrassi rajamisega kaasneb metsa osaline raadamine, mille tulemusena kaob väike osa elupaigast koos üksikute potentsiaalsete pesapuudega. Mõju ulatus on seejuures väike ning kogu elupaiga säilimisel ei ole mõju kanakulli elupaiga kvaliteedile kriitiline. Elupaiga killustumine on samuti tajutav, kuid olemasoleva metsastruktuuri säilitamisel ei vähene elupaiga sobivus liigi pesitsemiseks määral, mis muudaks selle kõlbmatuks.
Suurim mõju kanakullile võib avalduda ehitustööde ajal pesitsusrahu häirimise kaudu. Pesitsusperioodil on liik häiringutele eriti tundlik ning häiring võib põhjustada pesitsemisest loobumise või pesitsuse ebaõnnestumise. Seetõttu tuleb elupaiga piires järgida Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 alusel kehtivaid piiranguid ja vältida kõiki töid, mis võivad põhjustada liigi häirimist pesitsusajal.
Kasutusperioodil lisandub elupaigale liiklusmüra ja visuaalhäiring, mis võivad vähendada elupaiga rahulikkust ja suurendada kasutuskoormust. Kanakull on häiringutele tundlik liik, kuid piirkonnas on senine pesitsemine näidanud, et osa isendeid on suutnud kohaneda mõõduka inimtegevusega. Mõju ulatust on keeruline prognoosida, kuid olulise negatiivse mõjuga ei arvestata tingimusel, et elupaiga metsane struktuur säilib võimalikult suures mahus.
Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu elluviimine ei mõjuta kanakulli toitumisala, mis paikneb peamiselt lähikonna asulates ja rohumaadel kuni 2 km raadiuses.
Ekspertarvamuses on esitatud üksikasjalikud hinnangud mõjude ulatuse, iseloomu ja leevendusmeetmete kohta.
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Rakendada tuleb leevendusmeetmeid, mida ekspert on välja toonud, et tagada liigile sobiv elupaik.
Tulenevalt eksperthinnangus tuvastatud mõjudest kanakulli elupaigale ja seda asustavatele isenditele, tuleb detailplaneeringu elluviimisel võimalike mõjude vältimiseks ja leevendamiseks teha järgmist:
• Enne ehitustööde algust on vajalik eksperdi poolt teostada täiendav vaatlus ning tuvastada kanakulli pesapuude asukohad ning nende asustatus. Sellest tulenevalt eksperdil täpsustada elupaiga piirid ehk võimalik häirimistundlik ala.
• Ehitusega seotud tegevused kanakulli elupaigas on keelatud linnu pesitsusajal, mis on 01.03 kuni 31.07. Ehitustööd, raietööd, ettevalmistustööd kanakulli elupaigas peavad toimuma pesitsusvälisel ajal, et välistada olukorda, kus häiringute tõttu alustatud pesitsus ebaõnnestub. Kanakull on tundlik mürahäiringutele.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
25
• Raadamistööd, materjali kokku- ja äravedu ja pinnase koorimine tuleb viia läbi väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk tööde tegemiseks on võimalik periood 01.08 – 28.02 (alus: looduskaitseseadus)
• Tagada ehitusaegne kanakulliseire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal elupaiga asustatus ja asustatud pesa asukoht. Seire peab sisaldama elupaiga läbiotsimist, vajadusel peibutamist märtsis-aprillis ning pesitsusedukuse kontrollimist mais ja juunis.
• Esmased ettevalmistavad (võsa eemaldamine jne) ja pinnasetööd (olemasoleva kasvupinna koorimine) kogu planeeringuala ulatuses viia läbi väljaspool tavalinnustiku pesitsusaega, mis on 15.04-31.07, ehk tööde tegemiseks on periood 01.08 – 14.04 (alus: looduskaitseseadus)
• Peale detailplaneeringu elluviimist tagada allesjäänud metsa olemasoleva struktuuri säilimine Metsa-Padula maaüksusel. Puistu tuleb säilitada võimalikult suures mahus praegusel kujul. Sanitaar-raied kooskõlastada eksperdiga.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
26
6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Turvalisuse olemasolu on tänapäeva inimese üks põhinõudmisi elu- ja töökeskkonna valikul, mistõttu on planeerimise üheks probleemiks saanud kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise ehk kuritegevuse väljatõrjumine planeerimisvõtete abil.
Käesoleva planeeringu puhul on rakendatud järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:
• ala elav kasutus;
• atraktiivne maastikukujundus;
• parkla lähedus hoonele;
• hoonete ja nende sissepääsude lähedus tänavatele;
• krundi piirile kavandatud piirdeaed.
Hilisemal projekteerimisel rakendada järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:
• atraktiivne arhitektuur;
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teede võrgustik;
• atraktiivsed materjalid, värvid;
• vastupidavate materjalide kasutamine trepi, käsipuude, valgustite ja kogu jalgteede elementide osas;
• piirkonna hea nähtavus, valgustus ja jälgitavus (videovalve);
• parkla sissesõitude nähtavus, korrashoid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
27 7 TULEOHUTUS
Kasutatud normdokumentide loetelu:
• Tuleohutuse seadus
• Eesti Standard EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“
• Eesti Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
• Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
• Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest.
Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoonete sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde). Planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu kõigi hoonete neljale küljele. Planeeritud hoonete kaugus kõrvalkruntidel asuvatest hoonestest on ≥8 m ning kuja on täidetud.
Tuletõrje veevarustus
Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.
Juhul, kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis projekteeritakse krundile lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
28 8 TEHNOVÕRGUD
Raudteemaale ja/või raudtee kaitsevööndisse rajatiste kavandamisel tuleb detailplaneeringu realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise etapis taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused koos eskiislahendusega e-posti aadressil [email protected].
8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Käesolevas planeeringus on aluseks võetud AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024. Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse koostas Merindorf OÜ (töö nr 022036).
Põhilised ehitustööde mahud (planeeritud ühistorustikud)
• veetorustik 1,41 km;
• toorveetorustik 0,55 km;
• reoveekanalisatsioonitorustik: - isevoolne torustik 0,75 km; - survetorustik 1,75 m;
• reoveepumpla;
• sademeveekanalisatsioonitorustik, drenaažitorustik; - isevoolne torustik 1,65 km.
8.1.1 VEEVARUSTUS
AS-il Kovek puuduvad käesoleval ajal detailplaneeringuala teenindamiseks vajalikud torustikud ja rajatised, ala ÜVK lahendamise eelduseks on Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja jne detailplaneeringu ala (edaspidi Saueveere arenduse) ÜVK torustike ja rajatiste lahendamine. Padula ala ÜVK lahenduse eelduseks on Saueveere arenduse torustike ja rajatiste olemasolu.
Laagri aleviku Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste läheduses puudub käesoleval hetkel AS Kovekile kuuluv ühisveevärgi torustik. Torustik rajataks Saueveere arenduse tarbeks, mida saab kasutada ka Padula ala teenindamiseks. Torustik nähakse ette ringvõrgu põhimõttel, ühendusega Saueveere veetorustikega vähemalt kahes, üksteisest piisaval kaugusel olevas punktis.
Piirkonna tarbeks on veevarustus tagatud Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja, Tulika, Pärtli, Mõisapõllu ja Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (Saueveere arendus) kavandatavast uuest veetöötlusjaamast. AS-i Kovek poolt lubatav ööpäevane kogus: Q= 80 m³/d ja 5 l/s.
Saue vallale on kinnitatud Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee varu 1300 m³/d kategoorias P aastani 2030 ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihist 1200 m³/d kategoorias P aastani 2030. Põhjaveevaru on piisav antud arenduse elluviimiseks.
Piirkonda varemplaneeritud Saueveere arenduse veetöötlusjaama veehaarde rajamiseks on käesoleva detailplaneeringuga planeeritud detailplaneeringualale kaks puurkaevu (üks Cm-V
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
29 ja üks O-Cm veekihist), üks tehnohoone piirdeaiaga, juurdepääsutee ning toorvee torustik, mis suundub planeeritavasse veetöötlusjaama. Toorvee torustik võib asuda samas kaevikus koos muude torustikega. Puurkaevude teenindamiseks on kavandatud tugevdatud pinnasega teed. Puurkaevud on ette nähtud ümbritseda ohutuse tagamiseks võrkaiaga. Padula alale jääva veehaarde osa täpne lahendus täpsustatakse tööprojektiga.
Ehitusseadustiku § 127 lg 2 kohaselt kooskõlastatakse ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus Terviseametiga. Amet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju.
Planeeringuala olmevesi on lahendatud Pärtli kinnistu (Saueveere arendusala) perspektiivset veesüsteemist. Lisaks on ette nähtud perspektiivne veetoru V2 ühendamise võimalus Saue tee De160 mm olemasoleva veetorustikuga.
Veetoru ringistamise vajadus täpsustakse järgmises projekteerimise staadiumis.
Moodustavate kinnistute jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud Ø63-110 mm PE PN10, paigaldussügavus min 1,8 m maapinnast. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Planeeritav veehulk planeeringualale kokku on 135 m³/ööp, ca 11 l/s.
Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Katastriüksustele planeeritavate hoonete veevarustuseks tuleb projekteerida ühendustorustik De 110 mm kuni Pärtli katastriüksuseni. Liitumispunkti esialgne asukoht on näidatud AS Kovek 16.07.2024 tehniliste tingimuste lisas 1. Kinnistute ühendamiseks ühisveevärgiga tuleb projekteerida liitumispunktid (maakraan) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud De 110 mm tuleb projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet paralleelselt kanalisatsioonitorustikuga ja ringistada.
Moodustatavate kinnistute veeühendused varustada sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.
Tuletõrje veevarustus
Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab 1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.
Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada planeeritud tuletõrjehüdrantide baasil. Planeeritud hüdrantidest on tagatud välistulekustutusvesi 10 l/s.
Juhul kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis nähakse krundile ette lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
30 8.1.2 KANALISATSIOON
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.
Padula ala teenindav reovee kanalisatsiooni torustik rajatakse Saueveere arenduse tarbeks, mida saab kasutada ka Padula ala eelvooluna. Reovee ärajuhtimiseks on vajalik projekteerida ja rajada kanalisatsiooni survetorustik Pärtli kinnistuni ning ühendada planeeritava Saueveere reovee peapumplaga.
Saueveere arenduse peapumpla koos survetorustikuga lahendatakse eraldi projektiga (Merindorf OÜ töö nr 023019; Pärtli kinnistu piirkondliku peampumpla ja survetorustiku projekt). Piirkondliku reovee eelvooluks on Redise tänaval (katastritunnus 72601:001:0621, Laagri alevik, Saue vald) paiknev olemasolev reoveetorustik.
Padula alalt Saueveere peapumplani suunduv survetorustik lahendatakse kahe De 110 mm survetoruga, mida on võimalik hooldustööde ja remondi ajaks sektsioneerida ja torude vahel ümber suunata. Peapumplale nähakse ette maapealne tehnohoone koos reservgeneraatoriga. Madalama astme pumplad peavad olema varustatud generaatori ühendusvõimalusega. Kõik pumplad peavad ühilduma AS Kovek Scada kaugvalvesüsteemiga. Täpsem lahendus täpsustatakse tööprojektiga.
Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 135 m³/ööp; 25 l/s.
Planeeringuala kruntide reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda planeeritud reoveetorustikke Ø160-250 mm kuni planeeritud kanalisatsioonipumplani KPJ-1. Pumpla jaoks on ette nähtud eraldi kinnistu. Pumpla kuja on 20 m. Planeeritud pumpla KPJ-1 juurde on ette nähtud rajada mahuti.
Planeeritud pumplast pumbatakse reovesi (5 l/s) mööda planeeritud survetorustikke 2xØ110 mm Saueveere arenduse peapumpla juurde. Saueveere peapumplasse saabuva ning Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures. Puhvermahutite suurus täpsustatakse tööprojektiga. Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula arendusalalt on 3 l/s.
AS-i Kovek kanalisatsiooni süsteemi lubatav ööpäevane reovee kogus: Qmax=5 l/s ja Q=100 m³/d. Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula arendusalalt on 3 l/s.
Peapumplasse saabuva ning Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures.
Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.
Kinnistute ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga tuleb projekteerida liitumispunktid (kaevud) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole.
Tänavatorustikud tuleb projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet ning paralleelselt veetorustikuga.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
31 Torustike peale kaabelliine mitte planeerida (välja arvatud ristumised).
Maapinnast allpool asuvates ruumides asuv kanalisatsioon peab olema varustatud
uputuskaitsega (nt tagasilöögiklapid), mis väldib tänavakanalisatsiooni ummistuse korral
reovee tagasivoolu keldriruumidesse.
Sademevee korraldus
Kanalisatsiooni vastuvõtukoguse piiratuse tõttu on ette nähtud meetmed sademevee koguse piiramiseks reoveekanalisatsioonis, sh vett koguvatelt pindadelt sademevee äravool restkaevudega. Eelvooluna on kasutatud olemasolevat kraavitust.
Planeeringuala sademe-/drenaažvee eelvooluks on ala põhjaküljel paiknev olemasolev kraav. Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse. Planeering annab võimaluse liigvete kogumiseks ning suunamiseks sademeveetorustikuga planeeritud ala piiril paiknevasse sademevee kraavi. Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed“).
Kogu ala drenaažvee kogused on 100 l/sek ja sademeveekogused on ca 1150 l/sek.
Planeeritud sõidutee kinnistult tulev sademevee kogus on ca 350 l/s.
Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø200-560 mm.
Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.
Ette on nähtud liiva- ja õlipüüdjad sademevee puhastamiseks enne loodusesse juhtimist. Samuti tuleb parklatesse kavandada õli- ja liivapüüdurid. Võimalusel juhtida planeeritud kinnistutel POS 6, POS 5, POS 4, POS 3; POS 2, POS 1 tulev sademevesi osaliselt nende kruntide ääres paiknevatesse kraavidesse. Lahendus täpsustakse järgmistes projekteerimistaadiumites.
Pinnasevee ärajuhtimiseks on planeeritud ala tänava-alale ka drenaažitorustik (tehnovõrkude koondplaanil „D1“).
Uute hoonete rajamiseks koostatakse ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise lahendus. Krundisisesed sademeveed on planeeritud hajutada planeeringuala haljasaladele. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele või teemaa-alale ei ole lubatud, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid naabruses asuvatele aladele. Samuti on elamukvartalile planeeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
32 Kastmisvee tarbeks on tarbijate juurde kavandatud kastmisvee kogumismahutid, mida toidetakse sademete perioodil katustelt tulevast sademeveest. Vett koguvatelt tänavapindadelt vett kastmisvee mahutitesse juhtimine ei ole lubatud.
Sademevee kogumismahutid paigaldatakse tavaliselt vihmaveesüsteemide lõpp-punktidesse. Selle meetodi eesmärk on maksimeerida sademetest saadava vee kasutamine ja vähendada sademeveekanalisatsioonisüsteemi koormust, eriti valingvihmade ajal. Vihmaveesüsteemidest saadud vesi kogutakse mahutitesse, et seda hiljem kasutada nt kastmisveena. Võimalik on kasutada nii maapealseid (vihmaveesüsteemidega integreeritud) kui ka maa-aluseid mahuteid. Mahutite konstruktsioon võimaldab neid paigaldada eri süsteemidesse ja hõlpsasti kohandada olemasolevate ehitustingimustega. Sademevee puhul on võimalik kasutada ka imbsüsteemi, mis võimaldab sademevett paralleelselt nii pinnasesse immutada, koguda ja ärajuhtida kui ka taaskasutada.
Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool kõrgeimat põhjavee taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
Planeeringu maa-alal paiknevad olemasolevad põllumajandusdrenaažtorustikud, mis antud detailplaneeringu mahus likvideeritakse. Tagada tuleb naaberkinnistute drenaažisüsteemide säilimine. Teostada vajalikud ümberühendamised. Ümberühendamise näidatud tehnovõrkude koondplaanil.
8.2 SOOJUSVARUSTUS
Planeeritud kvartali soojusvarustuse lahendamine vajab täiendavat analüüsi ja erinevate võimaluste kaalumist, et tagada efektiivne, keskkonnasõbralik ja majanduslikult tasuv soojusvarustus. Arvestades erinevaid lahendusvõimalusi, on kaalutud mitmeid variante, sealhulgas gaasivarustusel põhinevad süsteemid, soojuspumpade lahendused ning muud tehnoloogiad, mis vastavad piirkonna vajadustele ja võimalustele.
Küttesüsteem on kavandatud lahendada lokaalselt ehk krundipõhiselt, et tagada paindlikkus ja tõhusus. Selline lähenemine võimaldab optimeerida energiatõhusust ja vähendada soojuskao riske, sest iga korterelamu või kvartali küttesüsteem saab olla kohandatud vastavalt konkreetsele hoonele ja selle eripäradele. Lisaks on selline lahendus lihtsam hallata ja kohandada vastavalt piirkondlikele nõudmistele.
Ehitusprojekti staadiumis toimub täiendav analüüs ja täpsustamine, et valida sobiv küttelahendus, arvestades kõiki tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tegureid. Samuti võetakse arvesse korterelamukvartali tulevaste elanike võimalikke vajadusi ning küttesüsteemi pikaajalist töökindlust ja hoolduskulusid.
Lõppkokkuvõttes on eesmärgiks tagada elukeskkonna mugavus ja energiatõhusus, võimaldades soojusvarustuse paindlikku ja säästlikku lahendamist.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
33 Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab kehtivatele õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-, insolatsiooni- jm tervisekaitsenõuded.
8.3 GAASIVARUSTUS
Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused. Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse koostas DEM Projekt OÜ (töö nr 6720/24).
Võrguvaldaja tehnilistes tingimustes on sätestatud järgmine tingimus: „Detailplaneeringuga moodustatavate kinnistute jaoks planeerida B-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustikust Saue tee L1 kinnistul piki Saue teed kuni sama tee ja Padula kraavi ristumiskohani, seejärel piki Padula kraavi serva kuni moodustatava transpordimaa kinnistuni nr 13 ning edasi piki moodustatavaid transpordimaa kinnistuid kuni kõikide moodustatavate kinnistute piirideni, millele on planeeritud hoonestus, ning detailplaneeringu ala piirideni.“
Erinevalt tehnilistes tingimustes kirjeldatud lahendusest on kavandatud muudatused, kuna käesolevas lahenduses on tehnovõrgud planeeritud tänavamaale. See muudatus on tehtud eesmärgiga vältida servituudialade tekkimist erakruntidele ning tagada tehnovõrkude hoolduseks ja ekspluatatsiooniks parim ligipääs. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud.
Planeeritav gaasitorustik algab ühendamisest olemasoleva B-kategooria gaasitoruga Saue tee L1 kinnistul (kat 72703:001:0549).
Detailplaneeringu järgi ettenähtud 10 kinnistut, mis tarbivad gaasi –
• POS 1 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20 m³
• POS 2 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³
• POS 3 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³
• POS 4 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15m³
• POS 5 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³
• POS 6 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 30 m³
• POS 7 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³
• POS 8 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³
• POS 9 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³
• POS 10 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20m³
Iga kinnistu ette paigaldatakse liitumispunkt – maakraanid. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega. Keevisõmblused enne visuaalset kontrolli puhastada. Plasttorude ja detailide keevitust võib teostada temperatuuril 0°C.....+45°C. Vihmase, lumise, külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi olla sisselõikeühendusi.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
34 Moodustavate kinnistute jaoks tuleb projekteerida gaasitorustikule liitumispunktidena maakraanid, kuid mitte lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla.
Projekteeritavale gaasitorustikule tuleb ette näha servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest.
Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb jälgida, et puude kaugus gaasitorustikust on vähemalt 2 m.
Minimaalne painutusraadius on 50x Dn. Maa-alune gaasitorustik paigaldada lahtisel ja kinnisel meetodil. Kogu torustik paigaldada koos märkekaabliga (NYY-0 2*2,5).
Tagada normikohased vahekaugused projekteeritavate kommunikatsioonide ristumisel ja rööpkulgemisel. Minimaalne kaugus (m) vertikaalsuunas gaasitorustiku ja teiste tehnovõrkude ristumise korral on:
Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel
PE-gaasitoru 0,15 0,20 0,1 0,3 0,1
Minimaalne kaugus (m) horisontaalsuunas gaasitorustikust kuni teiste tehnovõrkudeni on:
Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel
PE-gaasitoru 0,5 1,0 0,3 1 0,5
Maa-aluse torustiku rajamissügavus maapinnast toru peale on ~1,0 m. Maa-alune gaasitorustik rajada 10 cm paksusele liivapadjale. Kaeviku esmatäide teostada 10 cm paksuselt liivaga. 40 cm kõrgusele gaasitorustiku peale paigaldatakse märkelint. Torustiku ümbritsevas kihis ei tohi olla teravaservalist materjali.
Välisgaasitorustikule tehakse kombineeritud surveproov (tihendusele ja tugevusele) rõhuga 7,5 bar kas õhu või lämmastikuga kestvusega 12 tundi. Lubatud rõhulang 0 bar.
8.4 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS
8.4.1 SIDEVARUSTUS
Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Telia Eesti AS 07.11.2022 tehnilised tingimused nr 37395569. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816).
Sidekanalisatsiooni sisend on planeeritud lähtuvana sidekaevust nr 18336 (Saue tee L1, kat nr 72501:001:0057, transpordimaal).
Detailplaneeringuga on igale krundile ette nähtud 100 mm individuaalne sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Sidekanalisatsiooni hargnemised põhitrassist teostatakse sidekaevudega (KKS tüüpi) või sadulharudega.
Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
35 Telekommunikatsiooni liinirajatiste planeerimisel on eelistatud nende paigutamist avalikult kasutatavatele aladele (transpordimaa sihtotstarbega kruntidele ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntidele).
Sidekanalisatsiooni põhitrass tuleb projekteerida kahe-avalisena. Loodavate kruntide tarbeks tuleb projekteerida maa-ala siseste ühendusteede serva kaablikanalisatsioon.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Ehitusprojekti koostamisel tuleb määrata meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Tööprojekti tehnilistes tingimustes määratakse Telia Eesti AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas.
8.4.2 ELEKTRIVARUSTUS
Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Elektrilevi OÜ 12.04.2024 tehnilised tingimused nr 7547208224. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816).
Elektrikoormuste tabel:
Pos nr.
Nimetus Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)
Planeeritav AJ-m number
Liitumine Elektrilevi OÜ võrguga
1 Äri- või ühisk.hoone 200/315 1 liitumiskilp krundi piiril
2 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
3 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
4 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
5 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
6 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
7 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
8 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
9 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril
10 Äri- või ühisk.hoone 250/400 1 liitumiskilp krundi piiril
LJS Tänavavalgustuse kilp 7/12 1 kilp alajaama juures
Planeeritava alajaama nr 1 arvutuslik elektrikoormus
997/1390 k=0,8 798/1250
Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud ühe planeeritava komplektalajaama 10/0,4 kV (trafod kuni 2x1000 kVA) baasil. Alajaama asukoht on ette nähtud võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada.
Planeeritava alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevasse keskpinge maakaablisse KPL27515 (” VOLDIKU” alajaama toitekaabel).
Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
36 liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Kõikide planeeritud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Maakaablite koridori ei ole planeeritud ainult kruntide pos 7 ja pos 8 kõrval kulgevale ca 100 m pikkusele tänavamaalõigule. Antud tänavamaalõik on kavandatud selleks, et tagada kvartaalne ringliiklus ning vältida parklatest läbisõitu. Seetõttu puudub antud tänavalõigu osas vajadus maakaablite koridori planeerimiseks. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritud ja olemasolevate kaablite kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest. Planeeringulahenduses on näidatud kaablite koridori laiused, kuid täpne kaablite arv määratakse konkreetsemalt edasise projekteerimise käigus.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Detailplaneerimise projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele metallmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Igast mastist on ette nähtud kuni kolm hargnemist.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritavate hoonete sisestus- liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).
Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamatööprojekti koostamisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ -i ettevõttestandardist ja kehtivatest normatiivdokumentidest.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
37
9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE
HÜVITAJA
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud hüvitab kahjude tekkimise ajal Padula ja Metsa-Padula kinnistuid omanud isik.
10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneeringu alusel moodustatakse krundid, sõlmitakse notariaalsed servituudilepingud ning kantakse kinnistusraamatusse detailplaneeringus määratud isiklikud kasutusõigused.
1. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama Padula ja Metsa- Padula kinnistute detailplaneeringu järgsed teed ning tehnovõrgud ja -rajatised ning liiklussõlmi ühendavad teed detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses.
2. Punktis 1 nimetatud detailplaneeringu järgsete teede valmimisel (kasutuslubade saamisel) kohustub Arendaja avalikuks kasutuseks vajalike teede kohta sõlmima Vallaga teeseaduse § 4 lg 3 alusel eratee avaliku kasutamise lepingu, milles nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus ning teehoiukulude kandja. Teede avalikku kasutusse andmise eest Vald eratee omanikule hüvitist tasuma ei pea. Kuni vastava lepingu sõlmimiseni kannab Arendaja kõik tee rajamise ja ekspluateerimisega seotud kulud.
3. Arendaja võõrandab punktis 1 nimetatud ja temale kuuluva, detailplaneeringu põhijoonisel kavandatud transpordimaa krundid koheselt peale tee väljaehitamist ja sellele kasutusloa saamist tasuta Vallale või juhul kui Vald avaldab selleks soovi.
4. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima, taotlema ehitusload ja välja ehitama detailplaneeringu põhijoonisel viidatud kruntidele Pos 11, Pos 12, Pos 16 ja Pos 17 kavandatud puhke- ja rekreatsioonialad (spordi- ja mänguväljakud), krundile Pos 14 ettenähtud autoparklad ja kergliiklusteed, ning taotlema väljaehitatud spordi- ja mänguväljakutele, teedele ja parklatele kasutusload.
Detailplaneeringu kehtestamise korral täidab järgmised kohustused:
1. Arendaja kohustub omadest vahenditest välja ehitama Detailplaneeringu järgse Tehnilise infrastruktuuri ja Avaliku ruumi ning võõrandama Detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud Avaliku ruumi kinnistud tasuta Vallale.
2. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama kõik Detailplaneeringu kohased teed, tehnovõrgud- ja rajatised, sh juurdepääsuteed koos kergliiklusteedega, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratava liitumispunktini, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu ning drenaažisüsteemi detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload.
3. Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringuga kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega.
4. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5 cm) kergliiklustee, teekatte minimaalse laiusega 3 m.
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
38 5. Arendaja kohustub oma kuludega rajama Saue tee L3-le asfaltbetoonkattega
(asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm), vasakpöörde raja koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas ning ehitama maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue tee L3.
6. Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) ümberpööramisplatsi 12x12 m, pikiparkimiskohad ning tagama ligipääsu Maidu katastriüksusele (72703:001:0559).
7. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 4- korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 16 m, ning korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED- optilise valgustusega enne esimesele hoonele kasutusloa taotlemist.
8. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus ühiskondlike hoonete läheduses. Iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele) kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne).
9. Pooled lepivad kokku, et Arendaja kohustub kortermajade ja ärihoonete juurde rajama piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Iga eluaseme kohta tuleb arvestada 2 parkimiskohta jalgratastele.
10. Pooled on leppinud kokku, et Arendaja kohustub planeeringualale kavandama sotsiaalmaa krundi (krunt pos nr 10), mis antakse üle vallale. Arendaja kohustub krundi tarbeks välja ehitama tehnilise infrastruktuuri (juurdepääsutee koos kergliiklusteega, parklad, vee- ja kanalisatsioonitrassid, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu jms). Arendaja võõrandab ettenähtud maaüksuse vallale kuue kuu jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist.
11. Arendaja võib lisaks kortermajadele ja ühiskondlikule hoonele planeeringualale kavandada ka korterelamuala elukeskkonda sobituva ärihoone, kui sellekohased üldplaneeringu tingimused on täidetud.
12. Arendaja on kohustatud planeeringualale kavandama avaliku ruumi (üldkasutatava maa krundid, põhijoonisel märgitud pos nr 11 ja 12 ning pos nr 15-19) ning rajama oma kuludega laste mänguväljaku, välijõusaali, spordiplatsi ja kelgumäe. Mängu- ja spordiväljakute lahendused tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist kooskõlastada valla avaliku ruumi spetsialistiga.
13. Arendaja kohustub täitma punktis 12 nimetatud spordi- ja mänguväljakute rajamise kohustuse hiljemalt selleks ajaks, kui planeeringualale on väljastatud hoonetele (korterelamud) 50% kasutuslubadest.
14. Arendaja kohustub Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa ja sotsiaalmaa katastriüksused tasuta üle andma Vallale koheselt pärast Detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga, aga mitte hiljemalt kui 6 kuu jooksul.
15. Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas 2 aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute
RAAM Arhitektid AI OÜ
reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]
39 väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni.
16. Arendaja on teadlik ja kohustub lahendama Detailplaneeringualal sademevee ärajuhtimise kinnistutel, halvendamata naaberkinnistute niiskusrežiimi.
17. Arendaja on kohustatud peale Detailplaneeringuga ettenähtud vee- ning kanalisatsioonirajatiste väljaehitamist ja eelnimetatud rajatistele kasutuslubade saamist andma need tasuta üle kohalikule piirkonna vee-ettevõtjale AS Kovek ning muud Detailplaneeringus ettenähtud ja rajatud tehnovõrgud ja rajatised tuleb Arendajal ja vastavate teenuste pakkujatel omavahel saavutatud kokkulepete alusel võõrandada edasi võrguettevõtjatele.
18. Arendaja kohustub kõiki eelpoolloetletud tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda Vallalt Detailplaneeringus ettenähtud Avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.
19. Arendaja on teadlik ja nõustub, et Detailplaneeringukohased hooned (korterelamud ja ärihoone) saavad kasutusload alles siis, kui Arendaja poolt on täidetud hoonete kasutuslubade väljastamiseks vajalikud eeltingimused ehk välja on ehitatud vastavate hoonete teenindamiseks vajalikud teed ja tehniline infrastruktuur ja nendele väljaehitatud rajatistele on väljastatud Valla poolt ka kasutusload, enne Vald kasutuslube Detailplaneeringukohastele hoonetele (korterelamutele ja ärihoonele) ei väljasta.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu mittekooskõlastamine | 20.06.2025 | 3 | 7.2-3.1/3096-1 | Väljaminev kiri | paa | Saue Vallavalitsus |