Lähteseisukohtade küsimine Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneering
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/7089-1 |
| Registreeritud | 25.11.2025 |
| Sünkroonitud | 26.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kirill Nimtšuk (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Päästeamet
kuupäev digiallkirjas nr 12-1/522-4
Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
kohta ettepanekute küsimine
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, küsime
seisukohta Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise osas.
Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 küsime ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta üldplaneeringut muutva, „Vaila külas
Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala“, detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu algatamise eelsete materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil:
https://kaart.harku.ee/DP/250113_522/avalik/.
Ettepanekuid ootame kuni 29. detsembrini 2025 a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Saksus
abivallavanem
Lisad:
1. Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse
eelnõu;
2. Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu,
3. Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang.
Laine Vain
planeeringute spetsialist
5887 2860
1
EELNÕU
O T S U S
Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]
Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu algatamine
Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna
Jahiloss (katastritunnus 19801:011:0113) maaüksusel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate
abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km
kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi
teed kagu suunas, piirnedes põhjast Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga ning
idast, lõunast ja läänest Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413) maatulundusmaaga.
Vääna Jahiloss maaüksus, suurusega 6379 m2, on ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 142,2 m2 suurune puhkemaja kompleks (ehitisregistri
kood 121341289) ja 75 m2 suurune puukuur + välikamin (ehitisregistri kood 221341271).
Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, puurkaevu hooldusala, Vääna jõe
kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd, Vääna jõe kallasrada ja avalik
kasutus, Vääna jõe hoiuala (mis on ühtlasi ka Natura 200 võrgustikku kuuluv Vääna jõe loodusala),
projekteeritav Metsaalade looduskaitseala (3,08 m2 ulatuses), Vääna jõe lõheliste kudemis- ja
elupaigad, II kategooria kaitsealuse liigi (Unio crassus (paksukojaline jõekarp) elupaik ja III
kategooria kaitsealused liikide (Cottus gobio (võldas), Cobitis taenia (hink)) leiukohad. Alal on
registreeritud Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).
Harku Vallavalitsus on algatanud 13. märts 2007 korraldusega nr 388 Vaila külas Vääna Jahiloss
kinnistu ning lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks oli maasihtotstarbe
muumine ärimaast elamumaaks ja elamu ehitusõiguse täpsustamine. Juurdepääs kavandati
Jahilossi teelt. Pärast detailplaneeringu algatamist planeeringu menetlus seiskus.
Seoses asjaoluga, et Vaila külas Vääna Jahiloss kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamisest
on möödunud 18 aastat, on vajalik algatada detailplaneeringu koostamine uuesti, et planeeringu
2
menetlus viia läbi täna kehtiva planeerimisseaduse ning ka kehtiva Harku valla üld- ja
teemaplaneeringu kohaselt.
Detailplaneeringuga hõlmatud alale on juurdepääs Jahilossi teelt, mis jääb Keila metskond 26
(katastritunnus 19801:001:4413) katastriüksusele ning Jahilossi tee ulatuses projekteeritavale
Metsaalade looduskaitsealale. Sellest tulenevalt rakendub looduskaitseseaduse § 8 lg 6, mille
kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek /.../, siis on haldusorganil,
kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud
loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus
peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse
tegemisest arvates. Samuti jääb Jahilossi tee kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-
Jõesuu metsa maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta
detailplaneeringuga kavandatav tegevus metsade seisundit või kohaliku omavalitsuse kaitseala
kaitse-eesmärkide saavutamist, sest Jahilossi tee on olemasolev tee, mida kasutatakse pidevalt
metsasaaduste korjamiseks, matkamiseks ja ligipääsuks Vääna jõele. Detailplaneeringu
realiseerumisel Jahilossi tee kasutusintensiivsus võrreldes praegusega oluliselt ei muutu, mistõttu
mõju metsade ja kohaliku omavalitsuse kaitseala seisundile puudub.
Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju
maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal. Harju
maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku
planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest
välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri
säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute
paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja
koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.
Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada
seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise
võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise
võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on
võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Käsitletaval juhul
asub planeeringuala rohevõrgustiku alal, kuid Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb olemasolev
hoonestus ning seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga täpsustatakse
ehitusõigust maaüksuse piires kavandades hooned kompaktselt olemasolevate hoonete vahelisele
alale, millega eeldatavalt ei mõjutata rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga looduslikuks haljasmaaks
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka planeeritavat ala ümbritsev valdav osa
maa-alast.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda
omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima
kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine
kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud
juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik
saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne
3
arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi
detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.
Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on
tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja
katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja
väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele. Selle kohaselt peab ehitusõiguse kavandamise
lubamine looduslikele haljasmaadele olema põhjendatud ning ratsionaalne.
Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 esitatud tabelis „Tingimused elamute, suvilate ja
aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks
hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis
2.1.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – hajaasustuse põhimõttel arendataval
väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu seletuskirja punkti
2.7 kohaselt leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku
omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt teemaplaneeringu
seletuskirja punktis 3.3 seatud tingimustele, mille kohaselt peab ehitusõiguse võimaldamiseks
kinnistu suurus olema vähemalt kaks hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Üldplaneeringu
kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses
ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa
kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri
oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud
asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse
poolest.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku
haljasmaa osas märgitud järgmist:
- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid
(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud
haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on
võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse
põhimõttel;
- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning
kaitsealadega;
- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud, va tehniliste
kommunikatsioonide rajamine;
- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul
haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised
kasutuspõhimõtted“ on öeldud, Harku rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa läbivad
massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve,
Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja
nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tuumalade kogupindalast peab säilima
vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema vähemalt
500-700 m. Alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on
kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud järgmist:
4
- Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline
suurulukite elupaik.
- Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik.
-Vääna-Jõesuu tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka
lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste
pakkujana.
- Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates
metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi.
Üldplaneeringu seletuskiri otseselt ei keela hajaasustuses asuvale range režiimiga loodusliku
haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale ehitamist, kuid seab tingimuseks, et tuumala
kogupindalast säilib vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumatuna. Vääna Jahiloss
maaüksusele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks
ei mõjuta eeldatavalt rohevõrgustiku tuumala toimimist, kuna tegemist on juba hoonestatud ärimaa
kinnistuga. Vääna Jahiloss katastriüksusel olevatele hoonetele kõige lähemal paiknevad umbes 50
m kaugusel üle Vääna jõe asuvad hooned Sillaotsa katastriüksusel. Järgmised lähimad hooned
asuvad ligi 300 m kaugusel üle jõe Väike-Sauesöödi maaüksusel ja 450 m kaugusel samal pool
jõge Sauesöödi maaüksusel ning neid eraldab metsamassiiv. Vääna Jahiloss katastriüksusel on
inimtegevus tuvastatav 1995. aasta ortofotol ja näiteks ka 1982. aasta fotokaardil. Sellest saab
järeldada, et inimtegevus katastriüksusel on selles asukohas olnud juba pikka aega ning tegemist
ei ole uue asustusega rohevõrgustiku tuumalal. Tänapäevastes registrites on küll maa
sihtotstarbeks märgitus ärimaa, kuid tõenäoliselt on vähemalt suveperioodil sellel katastriüksusel
inimasustus olemas olnud. Samuti on see olemas olnud ka teisel pool jõge asuval Sillaotsa
katastriüksusel. Harku Vallavolikogu hinnangul säilib tõenäoliselt ka peale kõnealuse
detailplaneeringu realiseerimist 90% tuumalast looduslikuna.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse
olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate
abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek lähtuda üldplaneeringus
looduslikul haljasmaal hajaasustuse põhimõttel arendatava väikeelamumaa elamuasemekohtade
kavandamise põhimõttest. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse hajaasustuse põhimõttel
6379 m² suurune elamumaa ja ärimaa krunt, mis asub lähimast elamust (Sillaotsa maaüksus) u 50
m kaugusel. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt ei ole kumbki hajaasustuse
nõuetest, so krundi suurus vähemal 2 ha või elamute vahekaugus 150 m, täidetav. Eeltoodust
tulenevalt tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla
üldplaneeringut hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas.
Vääna Jahiloss katastriüksus asub suures osas Vääna jõe ehituskeeluvööndis, kus asuvad ka kõik
taotlevas detailplaneeringus kajastatud hooned peale ühe. Algatatava detailplaneeringuga tehakse
ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks põhijoonisel näidatud helesinise ristikestega
vahelduva katkendjoone ulatuses, kuhu planeeritakse üksikelamut. Detailplaneeringuga
ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik vaid planeeritava elamu ulatuses (põhijoonisele
märgitud oranži ristkülikuga, mis tähistab soovitusliku hoone asukohta), kuna peale hoone
valmimist hakkab kehtima looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 4 punkt 1, mille kohaselt ei laiene
ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää
veekaitsevööndisse. Katastriüksus asub hajaasustusalal ja sellel on Maa- ja Ruumiameti kõlvikute
kaardi kohaselt olemas õuemaa kõlvik. Lisaks on ehituskeeluvööndis olemasolevaid hooneid
võimalik rekonstrueerida ja 1/3 ulatuses laiendada (LKS § 38 lg 4 p 5), ka juurdepääsutee
katastriüksusele on algatatava detailplaneeringu põhijoonise kohaselt olemasolev ja ehituskeeld ei
laiene detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele (LKS § 38 lg 5 p 8). Pärast
detailplaneeringu kehtestamist muudetakse maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja ärimaaks (95%
5
elamumaa ja 5% ärimaa), vajadusel sõlmitakse notariaalsed kokkulepped planeeringujärgsete
servituutide osas, vajadusel ehitatakse välja detailplaneeringus kavandatud tehniline infrastruktuur
ning alles seejärel taotletakse planeeringuga kavandatud üksikelamu püstitamist. LKS § 38 lõike
4 punkti 1 ei laiene kalda ehituskeeluvöönd hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale
uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Seetõttu tekib detailplaneeringuga kohustus esmalt
püstitada maaüksusele üksikelamu, mille osas on detailplaneeringuga kalda ehituskeeluvööndit
vähendatud, ning alles seejärel on võimalus püstitada detailplaneeringuga planeeritavaid
abihooneid ning seadustada olemasolevaid abihooneid, mida ei ole ehitisregistrisse kantud.
Seega on Vääna Jahiloss maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95%
elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja
seda teenindavate abihoonete püstitamiseks vajalik algatada üldplaneeringut muutev
detailplaneering seoses vajadusega taotleda Vääna jõe (VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi
vähendamist planeeritava elamu ulatuses. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt
esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud
detailplaneeringu.
Kokkuvõtvalt, algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku valla
üldplaneeringut hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja Vääna jõe
(VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse
korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike
punkti 2 ja 3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga
määratud määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,
detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse
hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste
ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS §
10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,
sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-
kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud
otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte
kohaselt:
- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt
kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;
- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,
arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;
- tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi
ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlike väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks
ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa
ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda
6
teenindavate abihoonete püstitamiseks. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse maaüksus võtta
kasutusse peamiselt elamumaana ning planeerida varemetes oleva puhkemaja kompleksi asemele
äriruumidega üksikelamu. Hoonestusalaks määratakse planeeritava elamu ja olemasoleva
puurkuuri vaheline maismaapoolne ala, millele kavandatakse kompaktne hoonestus. Sellise
hoonestusala planeerimisega säilitatakse Vääna jõe kallasraja avalik kasutus, sest
detailplaneeringuga ei võimaldata ehitiste püstitamist kallasraja lähedusse, mis võiksid takistada
ligipääsu kallasrajale. Planeeringualale jääval Vääna jõe kallasrajal on olemasolev jalgrada, mida
peamiselt kasutavad kalamehed. Pääs kallasrajale on tagatud olemasolevalt metsarajalt, pikki
planeeringuala idapiiri, jäädes suures osas naaberkinnistule (Keila metskond 26).
Detailplaneeringu lahenduses ei tehta ettepanekut kallasraja ja olemasoleva metsaraja muutmiseks
ega nähta ette kallasraja avalikku kasutamist piiravaid rajatisi. Detailplaneeringu lahenduse
realiseerumine ei halvenda avalikku juurdepääsu veekogule, vaid täpsustab õueala, millega
väheneb konfliktolukordade tekkimine kallasraja kasutajate ja Vääna Jahiloss maaomaniku vahel.
Harku Vallavolikogu hinnangul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse
juurde esitatud planeerimisettepanek arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise
põhimõtetega. 2005. aastal taotles endine maaomanik Vääna Jahiloss kinnistu nime muutmist
(endine nimi Keila metskond maatükk nr 27) ja sihtotstarbe muutmist sotsiaalmaast ärimaaks
põhjendusega, et maaüksusel pakutakse puhkemaja väljaüürimise ja ürituste korraldamise
teenuseid. Harku Vallavalitsus on katastriüksuse nime muutmise heaks kiitnud 22. märtsi 2005
korraldusega nr 456. Harku Vallavolikogu on katastriüksuse sihtotstarbe muutmise heaks kiitnud
31. märtsi 2005 otsusega nr 25. Tänaseks päevaks on puhkemajast alles varemed, mistõttu ei
kasutata hoonet ja maaüksust enam äri funktsioonist lähtuvalt. Piirkonna turvalisuse huvides on
oluline, et ebapiisavalt kasutatud ala võetakse uuesti aastaringselt kasutusele. Tänane omanik
soovib säilitada 5% ulatuses ärimaa sihtotstarbe ning selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
kinnistule 95% ulatuses elamumaa sihtotstarbe määramiseks. Varemete likvideerimine,
üksikelamule ja seda teenindavate abihoonetele ehitusõiguse määramine võimaldab luua turvalise
elukeskkonna ning tagada esteetilise miljöö arvestades olemasolevate väärtustega. Samuti
tagatakse planeeritava hoonestusala määratlemisega kallasraja avalik kasutus, mis võimaldab
säilitada ligipääsu Vääna jõele. Seega on põhjendatud maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja
ehitusõiguse määramine läbi detailplaneeringu menetluse, mille koostamise raames on võimalik
lahendada Keskkonnaameti nõusolekul Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vaila külas Vääna
Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS
mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 detailplaneeringu koostamise käigus seada
müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad
nõuded.
Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja
koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel OPTIMAL PROJEKT OÜ
(äriregistrikood 11213515). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu
koostamisega seotud kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Vääna Jahiloss
maaüksuse omanik.
Lisaks detailplaneeringu algatamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt kehtetuks
Harku Vallavalitsuse 13. märts 2007 korraldus nr 388 Vaila külas Vääna Jahiloss kinnistu ning
lähiala detailplaneering.
7
Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse
põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamist Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksusel ja selle lähialal.
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,
planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, §
142 lõike 1 punktist 2 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”
§ 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna Jahiloss (katastritunnus
19801:011:0113) maaüksusel ja lähialal.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda
teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks
on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
3. Planeeritava ala suurus on u 0,64 ha.
4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja Vääna jõe
(VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on
leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-
taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu
koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates
ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.
7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud
detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul
planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel
detailplaneeringu algatamisest arvates.
8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest;
2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.
8
10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames
tuleb läbi viia dendroloogiline hinnang. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda
detailplaneeringu menetluse käigus.
11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,
Päästeamet (koostöötegija, kellele esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks),
Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide olemasolevate ja
kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi
võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
12. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 13. märts 2007 korraldus nr 388 „Vaila külas
Vääna Jahiloss kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.
13. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
14. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku
Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,
Harjumaa.
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Graverson
vallavolikogu esimees
1
EELNÕU
O T S U S
Meriküla [kuupäev] nr [nr]
Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse
ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja
võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks
(95% elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega
üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe
ehituskeeluvööndit. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja
tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga looduslikuks haljasmaaks
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka planeeritavat ala ümbritsev valdav osa
maa-alast.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud
nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise
juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale
otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb
keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus
ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis
oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole
vajalik läbi viia Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on
võimalik planeerimismenetluse käigus.
PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt
2
teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.
Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Vääna Jahiloss
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22
mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35
lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22
lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille
1) nimetus on “Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneering”;
2) eesmärk on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse ärimaa sihtotstarbe
muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse
määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks ning
vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks
juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine.
3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901
Tabasalu, Harjumaa);
4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa);
5) koostaja on xx (registrikood xx).
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi
negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.
3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi dendroloogiline hindamine.
4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada
keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline
keskkonnamõju.
5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku
Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa.
6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning
edastada Keskkonnaametile.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Xx xx
vallavolikogu esimees
3
Jaotuskava:
Amphora nr
Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….
otsuse nr …. „Vaila külas Vääna Jahiloss
maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine” juurde
Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda
teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks
on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km
kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi
teed kagu suunas, piirnedes põhjast Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga
ning idast, lõunast ja läänest Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413)
maatulundusmaaga.
Vääna Jahiloss maaüksus, suurusega 6379 m2, on ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 142,2 m2 suurune puhkemaja kompleks
(ehitisregistri kood 121341289) ja 75 m2 suurune puukuur + välikamin (ehitisregistri kood
221341271). Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega
nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51
kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke
määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus
range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga
looduslikuks haljasmaaks rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka
planeeritavat ala ümbritsev valdav osa maa-alast.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda
omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima
kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine
kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus
määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,
maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda
soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega
aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi
projekteerimistingimuste.
2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse
ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal. Harju maakonnaplaneering 2030+
seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks
ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on
sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes
sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste
analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised
kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal
kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline
võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku
aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku
terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik
kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Käsitletaval juhul asub
planeeringuala rohevõrgustiku alal, kuid Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb olemasolev
hoonestus ning seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga täpsustatakse
ehitusõigust maaüksuse piires kavandades hooned kompaktselt olemasolevate hoonete
vahelisele alale, millega eeldatavalt ei mõjutata rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist.
2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud
strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni
kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi
selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.
Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vaila külas, Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb
puhkemaja kompleksi varemed ja puukuur + välikamin ja kaetud kõrghaljastusega, mille
võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus arvestada. Säilitamaks ala
kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia
dendroloogiline hindamine.
3.2. Vee kasutus Kinnistul puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus, vesi on
lahendatud puurkaevuga ning kanalisatsioon lokaalselt.
3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – üksikelamu ja abihoonete
ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid
mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
3.4. Looduskeskkonna kirjeldus
3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Limneamere basseinis või rannal
settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda) ja aluspõhjaks
Kambriumi ladestiku Lükati kihistu.
3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
Planeeringuala asub u 2 km kaugusel Läänemere kaldast. Sademevesi hajutatakse
haljaspindadel või kogutakse ja immutatakse pinnasesse.
3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala on kaetud osaliselt kõrghaljastusega.
3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Vääna jões
Keskkonnaregistri andmetel on paksukojalise jõekarbi, hingi ja võldase leiukoht. Ala piirneb
Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitsealaga, mis on kohalik kaitseala.
3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna jõe hoiuala piirneb kinnistupiiril.
3.5. Heited
3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega
kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja
vibratsiooniga.
3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.
Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.
3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.
Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla
jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.
3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 750
meetri kaugusel paikneb Peeter Suure Merekindluse Türisalu- Naage positsiooni rooduvarjend
ja u 950 meetri kaugusel paiknevad Peeter Suure Merekindluse Türisalu- Naage positsiooni
kaevikuliinid koos jaovarjenditega.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus
kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu
õnnetuste esinemise tõenäosus.
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on
eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse hoonestatud maaüksusel elamu ja
abihoonete rajamist ning ala asub rohevõrgustikul, kuid eeldatavalt ei avalda kavandatav
tegevus mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ala on osaliselt kõrghaljastatud.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad ala
läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele
loodusobjektidele.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda
eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, Vääna jõe hoiuala asub planeeringuala
lähedal, kuid alal lahendatakse kanalisatsioon lokaalselt ning planeeringuga nähakse ette elamu
ja abihoonete püstitamine. Samuti ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
elamu ja abihoonete kasutus.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Üksikelamu ja abihoonete
kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval
tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning
PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus xx.xx.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle
otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt ja Maa- ja Ruumiametilt.
Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et ….
Kokkuvõte
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit
ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.
Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik
ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju
puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vaila
külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist
hindamist KeHJS mõistes. Säilitamaks ala kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine
tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.
Koostas:
Brigita Perm
Keskkonnaspetsialist
Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.
Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee
Digiallkirjad
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Päästeamet
kuupäev digiallkirjas nr 12-1/522-4
Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas ning
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
kohta ettepanekute küsimine
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, küsime
seisukohta Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise osas.
Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 küsime ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta üldplaneeringut muutva, „Vaila külas
Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala“, detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu algatamise eelsete materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil:
https://kaart.harku.ee/DP/250113_522/avalik/.
Ettepanekuid ootame kuni 29. detsembrini 2025 a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Saksus
abivallavanem
Lisad:
1. Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse
eelnõu;
2. Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu,
3. Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang.
Laine Vain
planeeringute spetsialist
5887 2860
1
EELNÕU
O T S U S
Meriküla Click or tap to enter a date. nr [nr]
Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu algatamine
Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna
Jahiloss (katastritunnus 19801:011:0113) maaüksusel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate
abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km
kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi
teed kagu suunas, piirnedes põhjast Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga ning
idast, lõunast ja läänest Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413) maatulundusmaaga.
Vääna Jahiloss maaüksus, suurusega 6379 m2, on ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 142,2 m2 suurune puhkemaja kompleks (ehitisregistri
kood 121341289) ja 75 m2 suurune puukuur + välikamin (ehitisregistri kood 221341271).
Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, puurkaevu hooldusala, Vääna jõe
kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd, Vääna jõe kallasrada ja avalik
kasutus, Vääna jõe hoiuala (mis on ühtlasi ka Natura 200 võrgustikku kuuluv Vääna jõe loodusala),
projekteeritav Metsaalade looduskaitseala (3,08 m2 ulatuses), Vääna jõe lõheliste kudemis- ja
elupaigad, II kategooria kaitsealuse liigi (Unio crassus (paksukojaline jõekarp) elupaik ja III
kategooria kaitsealused liikide (Cottus gobio (võldas), Cobitis taenia (hink)) leiukohad. Alal on
registreeritud Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).
Harku Vallavalitsus on algatanud 13. märts 2007 korraldusega nr 388 Vaila külas Vääna Jahiloss
kinnistu ning lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks oli maasihtotstarbe
muumine ärimaast elamumaaks ja elamu ehitusõiguse täpsustamine. Juurdepääs kavandati
Jahilossi teelt. Pärast detailplaneeringu algatamist planeeringu menetlus seiskus.
Seoses asjaoluga, et Vaila külas Vääna Jahiloss kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamisest
on möödunud 18 aastat, on vajalik algatada detailplaneeringu koostamine uuesti, et planeeringu
2
menetlus viia läbi täna kehtiva planeerimisseaduse ning ka kehtiva Harku valla üld- ja
teemaplaneeringu kohaselt.
Detailplaneeringuga hõlmatud alale on juurdepääs Jahilossi teelt, mis jääb Keila metskond 26
(katastritunnus 19801:001:4413) katastriüksusele ning Jahilossi tee ulatuses projekteeritavale
Metsaalade looduskaitsealale. Sellest tulenevalt rakendub looduskaitseseaduse § 8 lg 6, mille
kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek /.../, siis on haldusorganil,
kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud
loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus
peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse
tegemisest arvates. Samuti jääb Jahilossi tee kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-
Jõesuu metsa maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta
detailplaneeringuga kavandatav tegevus metsade seisundit või kohaliku omavalitsuse kaitseala
kaitse-eesmärkide saavutamist, sest Jahilossi tee on olemasolev tee, mida kasutatakse pidevalt
metsasaaduste korjamiseks, matkamiseks ja ligipääsuks Vääna jõele. Detailplaneeringu
realiseerumisel Jahilossi tee kasutusintensiivsus võrreldes praegusega oluliselt ei muutu, mistõttu
mõju metsade ja kohaliku omavalitsuse kaitseala seisundile puudub.
Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju
maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal. Harju
maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku
planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest
välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri
säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute
paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja
koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.
Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada
seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise
võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise
võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on
võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Käsitletaval juhul
asub planeeringuala rohevõrgustiku alal, kuid Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb olemasolev
hoonestus ning seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga täpsustatakse
ehitusõigust maaüksuse piires kavandades hooned kompaktselt olemasolevate hoonete vahelisele
alale, millega eeldatavalt ei mõjutata rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga looduslikuks haljasmaaks
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka planeeritavat ala ümbritsev valdav osa
maa-alast.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda
omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima
kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine
kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud
juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik
saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne
3
arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi
detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.
Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on
tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja
katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja
väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele. Selle kohaselt peab ehitusõiguse kavandamise
lubamine looduslikele haljasmaadele olema põhjendatud ning ratsionaalne.
Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 esitatud tabelis „Tingimused elamute, suvilate ja
aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks
hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis
2.1.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – hajaasustuse põhimõttel arendataval
väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu seletuskirja punkti
2.7 kohaselt leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku
omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt teemaplaneeringu
seletuskirja punktis 3.3 seatud tingimustele, mille kohaselt peab ehitusõiguse võimaldamiseks
kinnistu suurus olema vähemalt kaks hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Üldplaneeringu
kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses
ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa
kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri
oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud
asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse
poolest.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku
haljasmaa osas märgitud järgmist:
- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid
(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud
haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on
võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse
põhimõttel;
- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning
kaitsealadega;
- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud, va tehniliste
kommunikatsioonide rajamine;
- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul
haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised
kasutuspõhimõtted“ on öeldud, Harku rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa läbivad
massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve,
Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja
nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tuumalade kogupindalast peab säilima
vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema vähemalt
500-700 m. Alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on
kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud järgmist:
4
- Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline
suurulukite elupaik.
- Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik.
-Vääna-Jõesuu tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka
lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste
pakkujana.
- Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates
metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi.
Üldplaneeringu seletuskiri otseselt ei keela hajaasustuses asuvale range režiimiga loodusliku
haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale ehitamist, kuid seab tingimuseks, et tuumala
kogupindalast säilib vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumatuna. Vääna Jahiloss
maaüksusele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks
ei mõjuta eeldatavalt rohevõrgustiku tuumala toimimist, kuna tegemist on juba hoonestatud ärimaa
kinnistuga. Vääna Jahiloss katastriüksusel olevatele hoonetele kõige lähemal paiknevad umbes 50
m kaugusel üle Vääna jõe asuvad hooned Sillaotsa katastriüksusel. Järgmised lähimad hooned
asuvad ligi 300 m kaugusel üle jõe Väike-Sauesöödi maaüksusel ja 450 m kaugusel samal pool
jõge Sauesöödi maaüksusel ning neid eraldab metsamassiiv. Vääna Jahiloss katastriüksusel on
inimtegevus tuvastatav 1995. aasta ortofotol ja näiteks ka 1982. aasta fotokaardil. Sellest saab
järeldada, et inimtegevus katastriüksusel on selles asukohas olnud juba pikka aega ning tegemist
ei ole uue asustusega rohevõrgustiku tuumalal. Tänapäevastes registrites on küll maa
sihtotstarbeks märgitus ärimaa, kuid tõenäoliselt on vähemalt suveperioodil sellel katastriüksusel
inimasustus olemas olnud. Samuti on see olemas olnud ka teisel pool jõge asuval Sillaotsa
katastriüksusel. Harku Vallavolikogu hinnangul säilib tõenäoliselt ka peale kõnealuse
detailplaneeringu realiseerimist 90% tuumalast looduslikuna.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse
olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate
abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek lähtuda üldplaneeringus
looduslikul haljasmaal hajaasustuse põhimõttel arendatava väikeelamumaa elamuasemekohtade
kavandamise põhimõttest. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse hajaasustuse põhimõttel
6379 m² suurune elamumaa ja ärimaa krunt, mis asub lähimast elamust (Sillaotsa maaüksus) u 50
m kaugusel. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt ei ole kumbki hajaasustuse
nõuetest, so krundi suurus vähemal 2 ha või elamute vahekaugus 150 m, täidetav. Eeltoodust
tulenevalt tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla
üldplaneeringut hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas.
Vääna Jahiloss katastriüksus asub suures osas Vääna jõe ehituskeeluvööndis, kus asuvad ka kõik
taotlevas detailplaneeringus kajastatud hooned peale ühe. Algatatava detailplaneeringuga tehakse
ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks põhijoonisel näidatud helesinise ristikestega
vahelduva katkendjoone ulatuses, kuhu planeeritakse üksikelamut. Detailplaneeringuga
ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik vaid planeeritava elamu ulatuses (põhijoonisele
märgitud oranži ristkülikuga, mis tähistab soovitusliku hoone asukohta), kuna peale hoone
valmimist hakkab kehtima looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 4 punkt 1, mille kohaselt ei laiene
ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää
veekaitsevööndisse. Katastriüksus asub hajaasustusalal ja sellel on Maa- ja Ruumiameti kõlvikute
kaardi kohaselt olemas õuemaa kõlvik. Lisaks on ehituskeeluvööndis olemasolevaid hooneid
võimalik rekonstrueerida ja 1/3 ulatuses laiendada (LKS § 38 lg 4 p 5), ka juurdepääsutee
katastriüksusele on algatatava detailplaneeringu põhijoonise kohaselt olemasolev ja ehituskeeld ei
laiene detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele (LKS § 38 lg 5 p 8). Pärast
detailplaneeringu kehtestamist muudetakse maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja ärimaaks (95%
5
elamumaa ja 5% ärimaa), vajadusel sõlmitakse notariaalsed kokkulepped planeeringujärgsete
servituutide osas, vajadusel ehitatakse välja detailplaneeringus kavandatud tehniline infrastruktuur
ning alles seejärel taotletakse planeeringuga kavandatud üksikelamu püstitamist. LKS § 38 lõike
4 punkti 1 ei laiene kalda ehituskeeluvöönd hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale
uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Seetõttu tekib detailplaneeringuga kohustus esmalt
püstitada maaüksusele üksikelamu, mille osas on detailplaneeringuga kalda ehituskeeluvööndit
vähendatud, ning alles seejärel on võimalus püstitada detailplaneeringuga planeeritavaid
abihooneid ning seadustada olemasolevaid abihooneid, mida ei ole ehitisregistrisse kantud.
Seega on Vääna Jahiloss maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95%
elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja
seda teenindavate abihoonete püstitamiseks vajalik algatada üldplaneeringut muutev
detailplaneering seoses vajadusega taotleda Vääna jõe (VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi
vähendamist planeeritava elamu ulatuses. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt
esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud
detailplaneeringu.
Kokkuvõtvalt, algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku valla
üldplaneeringut hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja Vääna jõe
(VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse
korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike
punkti 2 ja 3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga
määratud määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,
detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse
hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste
ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS §
10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,
sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-
kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud
otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte
kohaselt:
- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt
kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;
- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,
arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;
- tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi
ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlike väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks
ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa
ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda
6
teenindavate abihoonete püstitamiseks. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse maaüksus võtta
kasutusse peamiselt elamumaana ning planeerida varemetes oleva puhkemaja kompleksi asemele
äriruumidega üksikelamu. Hoonestusalaks määratakse planeeritava elamu ja olemasoleva
puurkuuri vaheline maismaapoolne ala, millele kavandatakse kompaktne hoonestus. Sellise
hoonestusala planeerimisega säilitatakse Vääna jõe kallasraja avalik kasutus, sest
detailplaneeringuga ei võimaldata ehitiste püstitamist kallasraja lähedusse, mis võiksid takistada
ligipääsu kallasrajale. Planeeringualale jääval Vääna jõe kallasrajal on olemasolev jalgrada, mida
peamiselt kasutavad kalamehed. Pääs kallasrajale on tagatud olemasolevalt metsarajalt, pikki
planeeringuala idapiiri, jäädes suures osas naaberkinnistule (Keila metskond 26).
Detailplaneeringu lahenduses ei tehta ettepanekut kallasraja ja olemasoleva metsaraja muutmiseks
ega nähta ette kallasraja avalikku kasutamist piiravaid rajatisi. Detailplaneeringu lahenduse
realiseerumine ei halvenda avalikku juurdepääsu veekogule, vaid täpsustab õueala, millega
väheneb konfliktolukordade tekkimine kallasraja kasutajate ja Vääna Jahiloss maaomaniku vahel.
Harku Vallavolikogu hinnangul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse
juurde esitatud planeerimisettepanek arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise
põhimõtetega. 2005. aastal taotles endine maaomanik Vääna Jahiloss kinnistu nime muutmist
(endine nimi Keila metskond maatükk nr 27) ja sihtotstarbe muutmist sotsiaalmaast ärimaaks
põhjendusega, et maaüksusel pakutakse puhkemaja väljaüürimise ja ürituste korraldamise
teenuseid. Harku Vallavalitsus on katastriüksuse nime muutmise heaks kiitnud 22. märtsi 2005
korraldusega nr 456. Harku Vallavolikogu on katastriüksuse sihtotstarbe muutmise heaks kiitnud
31. märtsi 2005 otsusega nr 25. Tänaseks päevaks on puhkemajast alles varemed, mistõttu ei
kasutata hoonet ja maaüksust enam äri funktsioonist lähtuvalt. Piirkonna turvalisuse huvides on
oluline, et ebapiisavalt kasutatud ala võetakse uuesti aastaringselt kasutusele. Tänane omanik
soovib säilitada 5% ulatuses ärimaa sihtotstarbe ning selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
kinnistule 95% ulatuses elamumaa sihtotstarbe määramiseks. Varemete likvideerimine,
üksikelamule ja seda teenindavate abihoonetele ehitusõiguse määramine võimaldab luua turvalise
elukeskkonna ning tagada esteetilise miljöö arvestades olemasolevate väärtustega. Samuti
tagatakse planeeritava hoonestusala määratlemisega kallasraja avalik kasutus, mis võimaldab
säilitada ligipääsu Vääna jõele. Seega on põhjendatud maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja
ehitusõiguse määramine läbi detailplaneeringu menetluse, mille koostamise raames on võimalik
lahendada Keskkonnaameti nõusolekul Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vaila külas Vääna
Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS
mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 detailplaneeringu koostamise käigus seada
müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad
nõuded.
Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja
koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel OPTIMAL PROJEKT OÜ
(äriregistrikood 11213515). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu
koostamisega seotud kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Vääna Jahiloss
maaüksuse omanik.
Lisaks detailplaneeringu algatamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt kehtetuks
Harku Vallavalitsuse 13. märts 2007 korraldus nr 388 Vaila külas Vääna Jahiloss kinnistu ning
lähiala detailplaneering.
7
Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse
põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamist Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksusel ja selle lähialal.
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,
planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, §
142 lõike 1 punktist 2 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”
§ 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna Jahiloss (katastritunnus
19801:011:0113) maaüksusel ja lähialal.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda
teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks
on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
3. Planeeritava ala suurus on u 0,64 ha.
4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja Vääna jõe
(VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on
leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-
taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu
koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates
ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.
7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud
detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul
planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel
detailplaneeringu algatamisest arvates.
8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest;
2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.
8
10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames
tuleb läbi viia dendroloogiline hinnang. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda
detailplaneeringu menetluse käigus.
11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,
Päästeamet (koostöötegija, kellele esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks),
Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide olemasolevate ja
kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi
võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
12. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 13. märts 2007 korraldus nr 388 „Vaila külas
Vääna Jahiloss kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.
13. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
14. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku
Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,
Harjumaa.
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Graverson
vallavolikogu esimees
1
EELNÕU
O T S U S
Meriküla [kuupäev] nr [nr]
Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Harku Vallavolikogu xx.xx.2025 otsusega nr xx algatati Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse
ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja
võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks
(95% elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega
üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe
ehituskeeluvööndit. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja
tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga looduslikuks haljasmaaks
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka planeeritavat ala ümbritsev valdav osa
maa-alast.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud
nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise
juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale
otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb
keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus
ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis
oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole
vajalik läbi viia Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on
võimalik planeerimismenetluse käigus.
PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt
2
teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.
Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et algatatava Vääna Jahiloss
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22
mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35
lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22
lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille
1) nimetus on “Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneering”;
2) eesmärk on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse ärimaa sihtotstarbe
muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse
määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks ning
vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks
juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine.
3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901
Tabasalu, Harjumaa);
4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa);
5) koostaja on xx (registrikood xx).
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi
negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.
3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi dendroloogiline hindamine.
4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada
keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline
keskkonnamõju.
5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku
Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa.
6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning
edastada Keskkonnaametile.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Xx xx
vallavolikogu esimees
3
Jaotuskava:
Amphora nr
Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….
otsuse nr …. „Vaila külas Vääna Jahiloss
maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine” juurde
Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss
maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%
ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda
teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks
on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km
kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi
teed kagu suunas, piirnedes põhjast Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga
ning idast, lõunast ja läänest Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413)
maatulundusmaaga.
Vääna Jahiloss maaüksus, suurusega 6379 m2, on ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 142,2 m2 suurune puhkemaja kompleks
(ehitisregistri kood 121341289) ja 75 m2 suurune puukuur + välikamin (ehitisregistri kood
221341271). Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega
nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51
kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke
määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus
range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga
looduslikuks haljasmaaks rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka
planeeritavat ala ümbritsev valdav osa maa-alast.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda
omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima
kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine
kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus
määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,
maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda
soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega
aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi
projekteerimistingimuste.
2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse
ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal. Harju maakonnaplaneering 2030+
seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks
ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on
sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes
sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste
analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised
kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal
kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline
võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku
aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku
terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik
kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Käsitletaval juhul asub
planeeringuala rohevõrgustiku alal, kuid Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb olemasolev
hoonestus ning seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga täpsustatakse
ehitusõigust maaüksuse piires kavandades hooned kompaktselt olemasolevate hoonete
vahelisele alale, millega eeldatavalt ei mõjutata rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist.
2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud
strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni
kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi
selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.
Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vaila külas, Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb
puhkemaja kompleksi varemed ja puukuur + välikamin ja kaetud kõrghaljastusega, mille
võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus arvestada. Säilitamaks ala
kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia
dendroloogiline hindamine.
3.2. Vee kasutus Kinnistul puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus, vesi on
lahendatud puurkaevuga ning kanalisatsioon lokaalselt.
3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – üksikelamu ja abihoonete
ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid
mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
3.4. Looduskeskkonna kirjeldus
3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Limneamere basseinis või rannal
settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda) ja aluspõhjaks
Kambriumi ladestiku Lükati kihistu.
3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
Planeeringuala asub u 2 km kaugusel Läänemere kaldast. Sademevesi hajutatakse
haljaspindadel või kogutakse ja immutatakse pinnasesse.
3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala on kaetud osaliselt kõrghaljastusega.
3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Vääna jões
Keskkonnaregistri andmetel on paksukojalise jõekarbi, hingi ja võldase leiukoht. Ala piirneb
Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitsealaga, mis on kohalik kaitseala.
3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna jõe hoiuala piirneb kinnistupiiril.
3.5. Heited
3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega
kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja
vibratsiooniga.
3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.
Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.
3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.
Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla
jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.
3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 750
meetri kaugusel paikneb Peeter Suure Merekindluse Türisalu- Naage positsiooni rooduvarjend
ja u 950 meetri kaugusel paiknevad Peeter Suure Merekindluse Türisalu- Naage positsiooni
kaevikuliinid koos jaovarjenditega.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus
kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu
õnnetuste esinemise tõenäosus.
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on
eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse hoonestatud maaüksusel elamu ja
abihoonete rajamist ning ala asub rohevõrgustikul, kuid eeldatavalt ei avalda kavandatav
tegevus mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ala on osaliselt kõrghaljastatud.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad ala
läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele
loodusobjektidele.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda
eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, Vääna jõe hoiuala asub planeeringuala
lähedal, kuid alal lahendatakse kanalisatsioon lokaalselt ning planeeringuga nähakse ette elamu
ja abihoonete püstitamine. Samuti ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
elamu ja abihoonete kasutus.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Üksikelamu ja abihoonete
kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval
tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning
PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus xx.xx.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle
otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt ja Maa- ja Ruumiametilt.
Keskkonnaamet asus oma xx.xx.2025 kirjaga nr xx seisukohale, et ….
Kokkuvõte
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit
ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.
Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik
ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju
puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vaila
külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist
hindamist KeHJS mõistes. Säilitamaks ala kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine
tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.
Koostas:
Brigita Perm
Keskkonnaspetsialist