Kiri

/kinnitatud digitaalselt/

25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

Lisa 1

Tehnilised tingimused riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 131,1-131,9 Liivi tee valgustuse

ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks ja valgustite valikuks

1. Standardid ja normid

 CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded

 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine

 EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded

elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele

 EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)

 EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.

 EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.

 EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.

 EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus

 EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.

 EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.

 Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)

 Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)

 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi

eest

 Seadme ohutuse seadus

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. Valgustite valik

Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1

Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.

Valgustusklass tuleb Tellijaga kooskõlastada enne projekteerimist.

Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti

poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24.08.2019“ või värskemasse

nimekirja.

Valgustite tehnilised parameetrid:

 Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi

kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;

 Värvusindeks peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee

valgustitel 4000 K – 4500 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-

3300 K;

 Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;

 Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;

 Valgusti kogukaal kuni 11 kg;

 Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;

 Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.

/kinnitatud digitaalselt/

25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

Lisa 1

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on

lubatud;

 Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.

Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.

 Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud

vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;

 Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Tellijal on

õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja

valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon

tagab LED-moodulile piisava jahutuse;

 LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;

 LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust

metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks.

Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;

 Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-

idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika

komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja

kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;

 Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada

garantiiperioodi jooksul;

 Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;

 Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;

 Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma

pingekõikumisi vahemikus 180 … 257 V.

 Võrgusagedus peab olema 50 Hz.

 Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.

 Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud

sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;

 Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria

TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.

Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.

 Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;

 LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga HO5RR-F 3g1,5mm2;

 Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;

 Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15

kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;

 Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama

eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust. Valgustitele võimsusega

alla 29W ei pea eelprogrameeringu profiil seadistama.

 Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema

kogu eluea jooksul konstantne;

 Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu

suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite

väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;

/kinnitatud digitaalselt/

25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

Lisa 1

 Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori

goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu

kolmandatele isikutele avaldamiseks

 Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit

kasutamata.

3. Valgustuse lahendus

Valgustatavad alad määrata koostöös Tellijaga enne põhiprojekti koostamise algust.

Liivi tee valgustus on metallmastidel h=12/2,5m ja uued LED-valgustid paigaldab Transpordiamet

kogu Liivi teele 2026.a.

Kasutada projektis sama tüüpi valgusteid, mis Pärnusse Liivi teele on Transpordiameti poolt 2025.a.

tellitud ja mis paigaldatakse 2026.a . :

 Vizulo MRUE 055 740 L90 AA016, valgustitel on öö alanduse profiil DDF118 (Philipsi

loetelust, tellija annab profiili) , tellija annab valgustusarvutuse Dialux EVO faili.

Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga AXPK 4x25mm2, mis paigaldada rohelist värvi

kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .

Uued valgustimastid projekteerida sõiduteele, kus olemasolevad valgustimastid jäävad ette uuele

aeglustusrajale. Valgustite valikul kasutada valgustusklassi Liivi teel M4 ja aeglustusrajal M5.

Olemasolevad valgustid tagastada tellijale. Kui aga tellija soovib valgustid utiliseerida, siis töövõtja

utiliseerib demonteeritavad valgustid . Demonteeritavad mastid ja betoonjalandid tuleb utiliseerida ,

see töö lisada projekti spetsifikatsiooni.

Asendiplaani joonisele näidata uute valgustusmastide kaugused sõidutee äärejoonest, valgustite

võimsus, metallmasti ja konsooli pikkus

Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete

kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel

selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.

4. Mastid

Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8 -12 m ja kergliiklusteel 6m .

Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767

klassile HE. Valgustimastid , mis asuvad asula piires või 60 km/h piirkiiruse alas, ei pea kasutama

ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist

(sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse

projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.

Valgustusmastid paigaldada nii, et masti luuk peab jääma sõiduteest vastas suunda.

5. Valgustite juhtimine

/kinnitatud digitaalselt/

25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

Lisa 1

Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance)

poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.

Sõidutee valgusti peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0)

spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega.

Kergliiklusteedele projekteeritud valgustid peavad olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book

18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus

kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.

Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse

profiili valik lepitakse kokku tellijaga enne valgustite tellimist.

Kergliiklustee valgusteid ei pea öö tundide eelprogrammeeringu profiiliga alandama..

6. Projekti ülesehitus ja vormistus

Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus

standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on

käsitletud punktis 2.

Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb

teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:

 Hinnanguvälja isoliinid

 Horisontaalne valgustustihendus

 Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral

 eulumdata failid

 Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik

Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud

vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus

1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.

Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-

4-41.

Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab

välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast

nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.

Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,

seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,

kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS

piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,

erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.

Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.

Asendiplaani joonisele märkida:

- valgustusklassi number (Näiteks: M4) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;

- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

- valgustimastide vahekaugused meetrites.

/kinnitatud digitaalselt/

25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

Lisa 1

Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava

töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.

Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib

olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma

kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele.

Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud

projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg

eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia

esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,

standarditest ja normdokumentidest.

7. Eritingimused

 Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde

käigus.

 Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja

vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.

16.10.2025 - koostas Andrus Tull, Transpordiameti elektriinsener, [email protected]

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 131,3 – 131,9 Rail Baltica Pärnu reisiterminali

juurdepääsutee ehitusprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 131,3 – 131,9 Rail Baltica Pärnu reisiterminali juurdepääsutee

ehitusprojekti koostamine.

2. Olemasolev olukord

Põhimaantee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network

Transport (TEN-T) teede põhivõrku. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee on tähtis Eestit läbiv Põhja- ja

Lääne-Euroopa vaheline turismi- ja transpordimarsruut.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus projekteeritaval põhimaantee lõigul on teeregistri 2024.

aasta andmetel 12 908 autot/ööpäevas, millest raskeliiklus moodustab 24%. Liivi tee on tänav

Pärnus Mai ja Raeküla linnaosas, mis algab Papiniidu tänavalt ja lõpeb Riia maanteel, suurim

lubatud sõidukiirus kogu lõigul on 70 km/h.

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on Rail Baltica maakonnaplaneering ja Pärnu reisiterminali

detailplaneering.

3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

3.3. Arvestada, et riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 131,3 – 131,9 lõigust on lubatud

kavandada vaid ühesuunaline juurdepääs Rail Baltica Pärnu reisiterminalile.

3.4. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.

3.5. Põhimaantee sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda Transpordiameti 22.01.2025

juhendist nr 1.1-1/25/9 „Teede projekteerimine“.

3.6. Muud parameetrid põhimaanteel valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h.

3.7. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide

projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis

projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede

projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja

detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti

koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-

geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.4.1.Maantee koridoris üldjuhul 50 m laiuselt (tee teljest 25 m ulatuses mõlemalt

poolt).

4.2.4.2.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada,

kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt

kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).

4.2.4.3.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad

õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu

ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.4.4.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud

punktidest.

4.2.4.5.Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe

absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus olemasolevas

olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.

4.2.5. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus truupide

kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis

ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt näha truubipäis ja

truubi sisemus.

4.2.6. Mudelite vormistusnõuded:

4.2.6.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli.

4.2.6.2.Olemasolev olukord modelleerida ja iga esitatava mudeli kohta koostada

kaaskiri.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transporidametile.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,

ristmike ja rajatiste projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse

pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik

selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase

parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste

määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja pinnasekihtide

omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

4.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning

piki teed soise ala algus ja lõpp.

4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.

Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiamtile digitaalselt.

4.4. Liiklusuuringud:

4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

4.4.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;

4.4.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.

4.4.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused (näiteks erineva

liiklussagedusega lõikudel, suurematel ristmikel, projektiga seotud riigiteedel). Enne

uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga

Tellijale ettepanekute esitamiseks.

4.4.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

4.4.3.1.liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;

4.4.3.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;

4.4.3.3.teenindustaset;

4.4.3.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh

riigiteedel, kohalikel ja erateedel;

4.4.3.5.aruande kokkuvõtet.

4.4.4. Pärnu reisiterminali liiklus (sh Papiniidu ja Liivi tee ristmik) tuleb modelleerida,

arvestades nii kavandatavat Pärnu reisiterminali juurdepääsuteed, kui ka ilma selleta.

4.4.5. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi

ja baasprognoosi koostamine".

4.4.6. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste

kasutatavus.

4.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.5. Koostada katendi projekt:

4.5.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema

versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud

kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.5.2. Teostada katendi arvutus. Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust katendikihtide

ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.

4.5.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.

4.5.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru

1 cm.

4.5.5. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.

4.5.6. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite

projekteerimine“ L2.T3 alusel.

4.5.7. Katendi projekt, mis arvestab geotehnilisi uuringuid, esitada kooskõlastamiseks

Transpordiametile.

4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada

projekti koostamisel.

4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning

arvestada nendega projekti koostamisel.

4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti

seletuskirjas.

4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.

4.7. Koostada keskkonnajuhtimiskava projekt.

4.7.1. Koostada ehitusaegse keskkonnajuhtimiskava projekt (kava täpsustatakse ehituslepingu

raames), milles esitada ehitusaegsed keskkonnanõuded ja -piirangud ning

keskkonnamõju leevendamise meetmed. Kavas esitada ehitusaegsed seiremeetmed.

4.7.2. Arvestada, et kava tuleb täiendada peale kõigi põhiprojekti töö osade valmimist.

5. Eskiis

5.1. Koostada riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 131,3 – 131,9 Rail Baltica Pärnu reisiterminali

juurdepääsutee eskiis.

5.2. Eskiisi koostamisel arvestada alapunktis 4.6. toodud uuringute tulemustega. Ülejäänud

uuringud teostada põhiprojekti koostamise käigus.

5.3. Eskiisi koostamisse kaasata Pärnu Linnavalitsus ja muud vajalikud asutused.

5.4. Eskiis peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi

koostamise nõuetele.

5.5. Eskiisis peab olema muuhulgas arusaadavalt ja põhimõtteliselt lahendatud:

5.5.1. maantee, ristmik ja juurdepääsutee, s.h liikluskorraldus;

5.5.2. tugimüürid ja teepiirdesüsteemid;

5.5.3. rajatised;

5.5.4. valgustus ja tehnovõrgud.

5.6. Koostada juurdepääsuteele (alates ristmikust) lihtsustatud pikiprofiili joonised, millelt on

näha olemasolev maapind, punane joon, pikikalded ja rajatiste asukohad koos

kõrgusgabariitidega.

5.7. Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste andmete põhjal koostada ülevaatlik

projektlahendus ortofotole.

5.8. Seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

5.9. Koostada ligikaudne ehitusmahtude kalkulatsioon, millega oleks võimalik hinnata

eeldatavat ehitusmaksumust.

5.10. Koostada Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste põhjal teede ja rajatiste

lahendused.

5.11. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks projektlahenduseks.

5.12. Lõplik eskiis võtta aluseks põhiprojekti koostamiseks ning topo-geodeetilise mõõdistuse ala

määramiseks.

6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

6.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku

transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise

ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“.

6.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise

plaani koostamise nõuded“.

6.3. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“.

7. Põhiprojekt

7.1. Koostada Tallinna-Pärnu-Ikla km 131,3 – 131,9 Rail Baltica Pärnu reisiterminali

juurdepääsutee põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

7.2. Koostada katendi aruanne.

7.3. Tehnovõrkude projektid.

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

7.4. VMS märkide ja teeseadmete põhiprojektid.

7.5. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, raudteerajatiste, vm

ehitusprojektid.

7.6. Valgustuse põhiprojekt.

7.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

7.8. Projektile tellitakse liiklusohutuse auditeerimine. Töövõtjal on kohustus parandada projekti

vastavalt auditis tehtud märkustele, kui pädev asutus on otsustanud parandamise vajaduse.

8. Projektide koostamise üldised nõuded

8.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga.

8.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti

mastaabis.

8.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta

(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,

vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

8.5. Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide

projekteeritud teede kandevõimed. Vähese info korral võib nimetatud info kanda eelmises

punktis nimetatud asendiskeemile

8.6. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega

ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

8.7. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline

profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

8.8. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav

tüüp projekteeritud.

8.9. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

8.10. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

8.11. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

8.11.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

8.11.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud

truupide asemele projekteerida uued.

8.11.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda

Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise

käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/

jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja

ümberehitamiseks.

8.11.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

8.11.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.

8.12. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.

8.13. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest

nõuetest.

8.14. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali

mahud.

8.15. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude

juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

8.16. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

8.17. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

8.18. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

8.19. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku

auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

8.20. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34007

9ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2

C3301).

8.21. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.

8.22. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

8.23. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

8.24. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,

ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,

ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise

projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

9. Liikluskorraldusvahendid

9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel

üleminekumärgistuse eemaldamisega.

9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

9.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

10. Tee valgustus

10.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse

põhiprojekt.

10.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

10.3. Valgustuse projektlahendus tuleb põhimaantee osas integreerida Transpordiameti valgustuse

juhtimissüsteemi.

10.4. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded

valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 1.

10.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise

vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

11. Tehnovõrgud

11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,

mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Tehnovõrgu projekt

peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt

tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

11.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded

tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

11.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise

vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

12. Haljastus ja hooldus

12.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

12.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

12.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad

ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

12.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

13. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

13.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja

asjakohaste ametiasutustega.

13.2. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku

kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga

tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Transpordiamet oma

seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.

14. Vormistusnõuded

14.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica tavapärastele

nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.

14.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).

14.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi

.xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

14.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

14.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on lubatud

esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1 .xml, alused 1

.xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).

14.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

14.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel teljed (alignments)

(koos profiiliga), surface files ja basemaps.

14.8. Digitaalsel infokandjal esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt

süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit

(projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri,

spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi number, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje

number, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus,

kus dokument paikneb.

14.9. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

14.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

14.10.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

14.10.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

14.10.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

/kinnitatud digitaalselt/ 25.11.2025 nr 8-1/25-014/15705-2

14.10.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud

joonte liikide .shx failid.

14.11. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad

olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

14.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]

Lisa:

1. Tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele

(eraldi failina)