Pärnumaa Tori vald Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu ja KSH eelhinnangule seisukohtade küsimine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Sindi _____ 2024 nr

Ojametsa katastriüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kaspar Ojamets, i.k. 38611264229, esitas Tori Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu

koostamise algatamiseks Are alevikus Ojametsa katastriüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada antud katastriüksus elamumaa kruntideks.

Näha ette transpordimaa sihtotstarbega krunt. Määrata ehitusõigus ja hoonestusala elamute ning

abihoonete ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu. Planeerida sobiv haljastus ja heakord.

Lahendada liiklus, sh parkimine ja juurdepääsud.

Planeeritav ala on Ojametsa katastriüksus (tunnus 14901:001:0178), suurus 24105 m²,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%.

Juurdepääs planeeringualale on Pärivere teelt.

Ojametsa kinnistu (kü 14901:001:0178, maatulundusmaa 100%) piirneb põhja suunas

kinnistuga 19212 Pärivere tee (kü 14901:001:0080, transpordimaa 100%), ida suunas

kinnistuga Pärivere (kü 14901:001:0133, maatulundusmaa 100%), lõuna suunas kinnistuga

Põllu tn 7 (kü 14901:001:0182, elamumaa 100%) ning lääne suunas kinnistutega Põllu tn 10

(kü 14901:001:0038, elamumaa 100%) ja Põllu tn 2 (kü 14901:001:0150, maatulundusmaa

100%). Naabruses on ühepereelamutega hoonestatud katastriüksused ning üle Pärivere tee asub

Tori valla Are teenusekeskus.

Planeeringualal kehtib käesoleval ajal Are valla üldplaneering. Are valla üldplaneering on

kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009. a otsusega nr 73.

Are valla üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala kaitsehaljastuse juhtotstarbega

maa-alale KH2.

Are valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaitsehaljastus planeeritud Are alevikku,

nendeks on plaanil näidatud ulatuses Pärivere, Ojametsa ja Ave kinnistul asuvad metsad. Are

piirkonna ühe probleemina nähakse üldplaneeringus Ojametsa kinnistul metsa heakorra

tagamist.

Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. Kaitsehaljastuse ala soovitakse muuta

elamumaaks.

Kuna naabruses on ühepereelamud ja läheduses asuvad väikesed kortermajad, siis elamuala

arendamine ning Are aleviku keskosa tihendamine antud asukohas on otstarbekas. Samuti seab

antud detailplaneering eesmärgi, mille kohaselt likvideeritakse minimaalselt olemasolevat

kõrghaljastust, rakendatakse nn „ Maja metsas“ põhimõtet. Sellega seonduvalt jääb suures osas

alles planeeritava ala haljastuse maht, mis on metsa noorendik. Umbes 2018 a on tehtud antud

alal lageraie.

Kokkuvõtvalt saab väita, et planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika sobiv.

Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr

1.1-4/74.

Pärnu maakonna planeering ei sea kavandatava tegevuse alale piiranguid. Ala ei paikne

maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal, väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul

põllumajandusmaal. Koostatav detailplaneering ei lähe vastuollu Pärnu maakonna

planeeringuga.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid.

Koostaja: Lemma OÜ (reg nr 11453673).

Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ega vara.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale

ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju

puudub. Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamute rajamist, võib

planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus

KSH menetluse algatamiseks Are aleviku Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu osas.

Detailplaneeringu (DP) koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Are alevikus Ojametsa

katastriüksustel vastavalt lisatud skeemile.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei

oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine).

Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks

vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale seadusandlusele.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik

esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Jana Malõh

volikogu esimees

Tallinn 2024

Pärnu maakond, Tori vald, Are alevik Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

2

Nimetus: Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Pärnu Graniit OÜ Reg nr 1212598

Tel +372 5648 0117 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 29.02.2024

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Pärnu maakonna planeering ...................................................................................... 7

2.2 Are valla üldplaneering .............................................................................................. 7

2.3 Koostatav Tori valla üldplaneering ............................................................................ 8

3 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 9

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 13

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 13

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 13

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 14

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 14

4.4.2 Jääkreostus....................................................................................................... 14

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................. 15

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 15

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 16

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus.................................................................................. 16

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 16

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 16

4.10 Muud aspektid ......................................................................................................... 16

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 18

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) planeeringust huvitatud isiku tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 22 kohaselt tuleb anda eelhinnang kui kavandatakse muud tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a kehtestatud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” ei sea kavandatavale tegevuse eelhinnangu kohustust. PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik ka PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul ka KeHJS, mille § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kuivõrd detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis tuleb läbi viia KSH eelhindamine.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Pärnu maakonna Tori valda Are alevikku Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Pärnu Linnavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu algatamise eelse eskiisi kohaselt kavandatakse Pärnu maakonda Tori valda Are alevikku Ojametsa maaüksuse (kü 14901:001:0178, maatulundusmaa 100%) jagamine kuueks elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks elamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. (Joonis 2)

Ehitisregistri andmetel ei paikne Ojametsa maaüksusel käesoleva KSH eelhinnangu koostamise hetkel hooneid ega rajatisi.

Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–20321 Are skeemi kohaselt jääb DP ala olemasoleva veetorustikuga ümbritsetud alal (Joonis 1). Detailplaneeringu ala ei jää reoveekogumisalale, kuid DP ala piirneb lääne suunas reoveekogumisalaga Are RKA0670279 (alla 2000 ie). Seega asub ala piirkonnas kus tõenäoliselt on võimalik liituda nii vee kui ka kanalisatsioonitrassidega.

Juurdepääs planeeritavale alale on Pärivere kõrvalmaanteelt nr 19212.

Joonis 1. Väljavõte Tori valla Are aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemist

1 https://www.torivald.ee/majandus-ja-keskkond-arengukavad

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

6

Joonis 2. Detailplaneeringu algatamiseelne eskiis.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonna planeering2

Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Pärnu maakonna planeering ei sea kavandatava tegevuse alale piiranguid. Ala ei paikne maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal, väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul põllumajandusmaal-

2.2 Are valla üldplaneering3

Planeeringualal kehtib käesoleval ajal Are valla üldplaneering. Are valla üldplaneering on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009. a otsusega nr 73.

Are valla üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa-alale KH2 (Joonis 3).

Are valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaitsehaljastus planeeritud Are alevikku, nendeks on plaanil näidatud ulatuses Pärivere, Ojametsa ja Ave kinnistul asuvad metsad. Are piirkonna ühe probleemina nähakse üldplaneeringus Ojametsa kinnistul metsa heakorra tagamist.

Detailplaneering on seega kehtivat üldplaneeringut muutev. Kaitsehaljastuse ala soovitakse muuta elamumaaks.

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 3 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

8

Joonis 3. Väljavõte Are valla üldplaneeringu Are aleviku, Niidu küla kaardist. Punase joonega on tähistatud DP ala.

2.3 Koostatav Tori valla üldplaneering4

Tori valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018. a otsusega nr 114.

Käesoleva DP KSH koostamise ajahetkel ei ole veel valminud üldplaneeringu eelnõud seega puudub teave, milliseid piirkonna arengusuundi kavandatakse uue üldplaneeringuga.

4 https://www.torivald.ee/koostatav-uldplaneering

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

9

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Are alevikus Ojametsa maaüksuse detailplaneering.

Ojametsa kinnistu (kü 14901:001:0178, maatulundusmaa 100%) piirneb põhja suunas kinnistuga 19212 Pärivere tee (kü 14901:001:0080, transpordimaa 100%), ida suunas kinnistuga Pärivere (kü 14901:001:0133, maatulundusmaa 100%), lõuna suunas kinnistuga Põllu tn 7 (kü 14901:001:0182, elamumaa 100%) ning lääne suunas kinnistutega Põllu tn 10 (kü 14901:001:0038, elamumaa 100%) ja Põllu tn 2 (kü 14901:001:0150, maatulundusmaa 100%).

Maa-ameti ortofoto alusel on Ojametsa kinnistu looduslikus seisundis ja kaetud noore metsaga (Joonis 4).

Joonis 4. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol.

Maa-ameti kaldaerofoto alusel, mis on tehtud 2023. a suvel, esineb detailplaneeringu alal metsa noorendik (Joonis 5). 2017. a kevadise kaldaerofoto järgi kasvas alal mets (Joonis 6). Seega umbes 2018 aastal tehti alal lageraie.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

10

Joonis 5. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7557656_2023-06-09. Punase joonega märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

11

Joonis 6. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID1111044_2017-05-02. Punase joonega märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 10.01.2024. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. (Joonis 7)

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I, II ja III kategooria kaitsealused loomaliigid ning loodusdirektiivi elupaigatüübid. (Joonis 7)

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad puurkaevud. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kaks puurkaevu (Joonis 7):

− PRK0006317 (u 120 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0006298 (u 250 m kaugusel, puurkaevu hooldusala ulatus 10 m).

Detailplaneeringu alast u 0,2 km kaugusele lääne suunda jääb Kalda oja (VEE1150100), millele on kehtestatud kummalgi pool kallast 4 m ulatuses veekogu kallasrada, 10 m ulatuses kalda veekaitsevöönd, 25 m ulatuses kalda ehituskeeluvöönd ja 50 m ulatuses kalda piiranguvöönd. DP ala ei ulatu vooluveekogule seatud kitsendusteni. (Joonis 7)

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb üks pärandkultuuri objekti (Joonis 7):

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

12

− Pärivere sovhoosi kontor (149:PNL:004, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 79 m kaugusel);

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää planeeringualast 500 m raadiusesse kultuurimälestisi.

Detailplaneeringu alale ei jää elektripaigaldisi ega sideehitisi. Detailplaneeringu ala kattub põhja suunas avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga. (Joonis 7)

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka (1:400 000 geoloogiline kaart).

Joonis 7. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.

5 https://register.muinas.ee

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

13

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Detailplaneeringu alale lähim Natura 2000 ala (Kõrissoo loodusala, RAH0000318) jääb 8,1 km kaugusele kirde suunda.

Kõrissoo loodusalal II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevuse iseloomu (elu- ja abihoonete rajamine) ja paiknemist (planeeringuala ja loodusala vahele jääb üle 8 km) loodusala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärgile (taime kasvukoha kaitse) välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 10.01.2024. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad). Ala jääb olemasolevate elamute mõjualasse. Tuginedes 2017. a (Joonis 6) ja 2023. a (Joonis 5) kaldaerofotodele, siis on alal umbes 2019 a toimunud lageraie. Praeguseks on alale tekkinud metsanoorendik. Planeeringu elluviimisel asendub looduslikus seisundis ala suures osas tehislikuga (elamute õuealad). Samas ei ole tegu kõrge väärtusega looduskooslusega.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja6 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/405032022004

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

14

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tori valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala ei kattu veekogudele seatud kitsendustega (Joonis 7).

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032 Are aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemi (Joonis 1) kohaselt piirneb DP ala olemasoleva isevoolulise kanalisatsioonitorustikuga. Seega eeldatavalt on võimalik ala liita nii olemasoleva veevärgi kui kanalisatsiooniga. Sellest lähtuvalt lokaalset ebasoodsat mõju seoses veevarustuse ja kanalisatsiooniga oodata ei ole. Tegu on ka võrdlemisi väikese arendusega, mille tõttu ei ole oodata piirkonna veeressursi või reovee puhasti võimekuse ammendumist.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

15

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri7 andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega, kõrvalmaantee ja metsamaaga. Maa-ameti geoportaali teeregistri kaardrakenduse liiklussageduse teemakaardi andmetel oli DP alaga piirneva Pärivere kõrvalmaantee nr 19212 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2022. a loendamise aasta andmetel 215 autot, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod ning 1% autorongid. Arvestades väga tagasihoidlikku liikluskoormust, siis ei ole oodata, et kavandatavate elamute suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuivõrd tegu on juba mingil määral valgustatud (planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad) piirkonnaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse heidet, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamute ehitust alale, mis külgneb juba teiste elamutega. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Eesti pinnase radooniriski kaardi8 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Asjaoluga tuleb arvestada hoonete edasisel projekteerimisel. Asjakohaste radoonikatisemeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist tervisemõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

7 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= 8 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

16

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide moodustamine elamute rajamiseks. Elamute rajamisega kaasnevaks otseseks kasvuhoonegaaside heite allikaks on üldjuhul lokaalküte. Detailplaneeringu algatamise staadiumis pole teada kavandatavate hoonete küttelahendus. Tori valla kodulehe9 info alusel ei kuulu are alevik kaugkütte piirkonda. Seega eeldatavalt kaugküttega liitumine pole võimalik. Kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast. Sellisel juhul välditakse küttega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Elamute kavandamisel tuleb järgida energiatõhususe nõudeid ja näha ette lokaalsete taastuvenergialahenduste (päikesepaneelid) kasutamise võimalused.

Antud planeeringuala ebasoodne kliimamõju kaasneb maakasutuse muutusega. Oodata on, et planeeringu elluviimisel muutub 2,4 ha senist metsamaad tehislikuks alaks. Tegu on ebasoodsa kliimamõjuga, sest süsinikku siduv maakate asendub seda heitvaga. Arvestades muutuse võrdlemisi väikest osakaalu, siis ei ole tegemist olulise kliimamõjuga. Riiklike raadamisega kaasnevate kompensatsioonimehhanismide rakendumisel tuleb neid järgida.

Kliimakindluse vaatest ei ole tegu üleujutuste poolt ohustatud alaga. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada muutuvaid kliimaolusid. Säilitada-rajada tuleb kõrghaljastust soojussaarte vältimiseks ning minimeerida ärajuhitavaid sademevee koguseid.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Alal ei ole kehtestatud ja ala ei piirne aladega, kus oleks teisi detailplaneeringuid.

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava

9 https://www.torivald.ee/kaugkutte-piirkonnad

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

17

detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6 (üldplaneeringut muutev detailplaneering).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate eluhoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

19

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Terlander OÜ. 2023. Are alevikus Ojametsa (14901:001:0178) maaüksuse detailplaneering. Algatamise eelne eskiis.

Are valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Pärnu maakonna planeering. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Koostatav Tori valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/koostatav- uldplaneering

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/majandus-ja-keskkond-arengukavad

Tori valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/405032022004

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Lisa “Asukohaskeem” Tori Vallavalitsuse ___ 2024 korralduse nr__ juurde

LÄHTESEISUKOHAD

Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada antud katastriüksus elamumaa

kruntideks. Näha ette transpordimaa sihtotstarbega krunt. Määrata ehitusõigus ja hoonestusala

elamute ning abihoonete ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu. Planeerida sobiv haljastus ja

heakord. Lahendada liiklus, sh parkimine ja juurdepääsud.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja:

Lemma OÜ (reg nr 11453673).

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole

põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.

OLEMASOLEV OLUKORD

Detailplaneeringualal asub Ojametsa katastriüksus (tunnus 14901:001:0178).

Detailplaneeringu ala asub Are alevikus, ühepereelamute naabruses. Üle Pärivere tee asub Tori

valla Are teenusekeskus. Läheduses on kahekorruselised korterelamud.

Ojametsa katastriüksus on eraomandis, samuti ka naaberkatastriüksused. Pärivere tee on

riigiomandis ning üle Pärivere tee paiknevad Ave katastriüksus ja Pärivere tee 17 // Are

vallakeskus katastriüksus on valla omandis.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Planeeringualal kehtib käesoleval ajal Are valla üldplaneering. Are valla üldplaneering on

kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009. a otsusega nr 73.

Are valla üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa-

alale KH2.

Are valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaitsehaljastus planeeritud Are alevikku, nendeks

on plaanil näidatud ulatuses Pärivere, Ojametsa ja Ave kinnistul asuvad metsad. Are piirkonna ühe

probleemina nähakse üldplaneeringus Ojametsa kinnistul metsa heakorra tagamist.

Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. Kaitsehaljastuse ala soovitakse muuta

elamumaaks.

Kuna naabruses on ühepereelamud ja läheduses asuvad väikesed kortermajad, siis elamuala

arendamine ning Are aleviku keskosa tihendamine antud asukohas on otstarbekas. Samuti seab

koostatav detailplaneering eesmärgi, mille kohaselt likvideeritakse minimaalselt olemasolevat

kõrghaljastust, rakendatakse nn „ Maja metsas“ põhimõtet. Sellega seonduvalt jääb suures osas

alles haljastuse maht, mis on metsa noorendik. Umbes 2018 a on tehtud antud alal lageraie.

Kokkuvõtvalt saab väita, et planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika sobiv.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja:

Lemma OÜ (reg nr 11453673).

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole

põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

KSH eelhinnangus märgitakse, et EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

10.01.2024. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Kavandatava

tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal. Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad puurkaevud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel

koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate eluhoonete sihipärase kasutamisega

seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole

seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik, kuna:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega

olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Are alevikus Ojametsa katastriüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Jagada Ojametsa katastriüksus elamumaa kruntideks. Näha ette transpordimaa

sihtotstarbega krunt.

• Määrata elamumaa kruntidele ehitusõigus ehitamiseks, 1 elamu ja 1 abihoone igal krundil.

• Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda kogu planeeringuala ühtsest arhitektuursest

tervikust.

• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil. Vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks võtta aluseks trassivaldaja tehnilised

tingimused.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Juurdepääs lahendada Pärivere tee kaudu.

• Parkimine lahendada omal krundil. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS

843:2016 Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Kõrghaljastust võib likvideerida

ainult seonduvalt hoonete rajamisega. Hoonealuselt pinnalt ning hoone lähedusest, mis on

minimaalselt vajalik, et tagada hoone säilimine.

• Näha ette ühine eriliigiliste jäätmekonteinerite ala.

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja

digitaalselt.

• Haldusleping sõlmida enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Transpordiamet

KAASAMINE

• Ojametsa, Pärivere, Põllu tn 2, Põllu tn 7, Põllu tn 10 katastriüksuste omanikud

• Elektrilevi OÜ

• Sindi Vesi OÜ või AS Pärnu Vesi, sõltuvalt kes on trassivaldaja

• Telia Eesti AS

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine,

vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: kaks kuud.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): neli kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kolm kuni neli kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 21.03.2024 nr 6-2.1/945

Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Are alevikus Ojametsa katastriüksuse

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 esitame Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu

lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid

hiljemalt 24.04.2024.

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Ojametsa

katastriüksus elamumaa kruntideks. Näha ette transpordimaa sihtotstarbega krunt.

Määrata ehitusõigus ja hoonestusala elamute ning abihoonete ehitamiseks ning

lahendada vajalik taristu. Planeerida sobiv haljastus ja heakord. Lahendada liiklus, sh

parkimine ja juurdepääsud.

Are valla üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala kaitsehaljastuse

juhtotstarbega maa-alale. Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Kaitsehaljastuse ala soovitakse muuta elamumaaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisad:

• Tori Vallavolikogu otsuse „Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu

ja lisa planeeritava maa-ala asukohaskeem,

• Lemma OÜ poolt koostatud KSH eelhinnang

• Lähteseisukohad Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Esitatud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaamet, Transpordiamet

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

53599927 [email protected]