Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit

24.11.2025 nr 1-4/25/5170

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust või tagasisidet 15 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. KOTKASe põhimääruse muutmise eelnõu

2. KOTKASe põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Vee- ettevõtete Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, LEMMA OÜ, Alkranel OÜ, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, OÜ Severitas, Kobras OÜ, Nomine Consult OÜ, OÜ Hendrikson & Ko, Eco Consult OÜ, ABIRONE OÜ, OÜ GeoKes, Skepast&Puhkim OÜ, Mäebüroo Nord OÜ, OÜ J.Viru Markšeideribüroo.

Hanna Vahter, 626 2981 [email protected]

1

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a

määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 401 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29. juuni 2017. aasta määrust nr 20

„Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Määruse muutmise eesmärk on ajakohastada ja täpsustada keskkonnaotsuste infosüsteemi

(edaspidi ka KOTKAS või andmekogu) õiguslikke aluseid, sh andmekogu eesmärke, koosseisu ja pidamise korraldust. Muudatustega viiakse määrus kooskõlla andmekogu praeguse

ülesehituse ja toimimisega, mis on alates KOTKASe asutamist oluliselt arenenud ja laienenud. Andmekogusse on aastate jooksul liidetud mitmeid uusi andmeliike ja funktsioone ning tekkinud on vajadus reguleerida detailselt, milliseid andmeid andmekogus töödeldakse, millal

arhiveeritakse ning mis on nende säilitamise tähtajad. Samuti täpsustatakse isikuandmete töötlemist. Arvestades andmekogu arengut ja funktsioonide lisandumist alates KOTKASe

asutamisest, on eelnõuga ette nähtud määruses küllaltki ulatuslikud muudatused. Määruse eelnõus on täiendatud ka andmekogusse kantavate andmete loetelu.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (611SE) 1 vastuvõtmise tõttu on KeÜSi § 401 lõike 1 alusel loodud õiguslik alus järgmiste andmete

kandmiseks KOTKASesse: 1) sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna

rajamise teatised;

2) veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusolekud;

3) biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruanded.

Eelnõuga vahetut mõju halduskoormusele ei kaasne, kuid see vähenes, kui eelnõu 611SE,

millega nimetatud teenused KOTKASes sätestati, vastu võeti.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette ja koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter ([email protected], tel 626 2981). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna

nõunik Annemari Vene ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]). Eelnõu koostamisel osalesid Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilaberg ([email protected]) ja digijuht Knut Tamm

([email protected]).

1.3. Märkused

1 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 611SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eaf4f10a-51e3-4ec0-b41c-

45d3889e1261/keskkonnaseadustiku-uldosa-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

2

Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20

„Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 16. juulil

2025. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.07.2025, 7). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Riigikogus vastu võetud ja 01.09.2025 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega (611 SE2).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb 23 punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja ja § 1 pealkirja, jättes välja viite andmekogu

asutamisele. Punktiga 2 muudetakse § 1 lõiget 1, millest samuti jäetakse välja andmekogu asutamise kohta käiv tekstiosa. Kuna andmekogu on juba asutatud, ei ole nende sätete kordamine enam vajalik. Analoogne muudatus tehti ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses

(611 SE).

Punktiga 3 täiendatakse § 1 lõikega 3, milles sätestatakse andmekogu ingliskeelne nimetus Environmental Decisions Information System. Täienduse eesmärk on tagada KOTKASe ühtne äratuntavus rahvusvahelises suhtluses, sealhulgas Euroopa Liidu andmevahetuses, teadustöös

ning välisriikide isikute pöördumiste korral.

Punktiga 4 muudetakse ja täiendatakse §-s 2 sätestatud KOTKASe eesmärke ning korrastatakse paragrahvi ülesehitust ja sõnastust. Muudatusega viiakse § 2 kooskõlla KeÜSi §-s 401 (611SE)

tehtud samasisulise muudatusega.

Aastate jooksul on infosüsteemi oluliselt arendatud ning sinna on lisandunud mitmeid uusi funktsioone ja andmeliike. Selle tõttu on ka andmekogu sisulised eesmärgid laienenud, mistõttu

tuleb need selgelt ja ühtselt määrata andmekogu õiguslikus aluses. Uuendatud sõnastus on senisest süsteemsem, väldib kattuvusi ning võimaldab määruse hilisemat lihtsamat muutmist ja

täiendamist.

Punktis 1 sätestatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi olulise eesmärgina keskkonnakasutusega seotud andmete avalikustamine. Avalikustamine on küll andmete töötlemine, kuid lähtudes

keskkonnaandmetele nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt kehtestatud erireeglitest on tegemist ühe olulisima keskkonnaandmekogude eesmärgiga, mis tuleb selgelt välja tuua. See

eesmärk oli sõnastatud ka varem kehtinud keskkonnaregistri seaduses.

Keskkonnateabe kogumise ja avaldamise kohustus tuleneb enamikest keskkonnavaldkonda käsitlevatest Euroopa Liidu õigusaktidest. Need õigusaktid on üle võetud keskkonnavaldkonna

eriseadustega.

Punktid 2–7 ja 11 jäävad sisult samaks võrreldes kehtiva tekstiga, arvestades eespool antud

selgitusi.

2 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 611 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eaf4f10a-51e3-4ec0-b41c-

45d3889e1261/keskkonnaseadustiku-uldosa-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

3

Punktis 8 sätestatakse andmekogu eesmärk „sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja

sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna rajamise teatiste koostamine esitamine“. Tegemist on kohustusega, mida varem täideti Keskkonnaameti kirjaliku teavitamisega. Nüüdseks on see muudetud elektroonseks ning toimub KOTKASe kaudu. Muudatus võimaldab tõhusamat

järelevalvet, paremat andmehaldust ning lihtsustab asjaomaste isikute jaoks menetlusi.

Punktis 9 sätestatakse andmekogu eesmärk „veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie

nõusoleku taotlemine ja menetlemine“. Praegu toimub sellise nõusoleku taotlemine e-kirja teel või paberil. Funktsiooni valmimisel 2026. aasta alguses tehakse seda edaspidi KOTKASe kaudu. Muudatus tähendab taotleja jaoks kiiremat suhtlust loa andjaga ning mõnedel juhtudel

toimub nõusoleku saamine automaatotsusena. See vähendab nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust, kuna infosüsteemi luuakse asjakohased kontrollid ning kaardikihid. Nii saab

nõusolekutaotluse esitada lihtsamini ja automaatotsuse korral saab tegevusega alustada kohe.

Punktis 10 sätestatakse andmekogu eesmärk „biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruannete esitamine“. Biomassi säästlikkuse

nõuete ja kriteeriumide täitmise tõendamise auditi aruande esitamise võimalus KOTKASe kaudu on juba välja arendatud ning kohustus on sätestatud kliimaministri 30. juuni 2023. a määruses nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete

ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad

nõuded“.

Samad muudatused on tehtud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (611 SE), muutes KeÜS-i § 401 (611 SE § 1 punkt 4). Muudatusi on täpsemalt

selgitatud eelnõu 611 SE seletuskirjas lk 6–13.

Punktidega 5 ja 6 muudetakse ja täiendatakse § 3 lõikes 2 kehtestatud andmekogu vastutava töötleja ülesandeid ning korrastatakse paragrahvi struktuuri. Muudatused arvestavad eelnõu § 1 punktis 2 lisanduvaid andmekogu funktsioone ning paragrahvi struktuuris tehtavaid muudatusi.

Muudatuse eesmärk on tagada, et Keskkonnaameti ülesanded oleksid kooskõlas andmekogus töödeldavate andmeliikide ja vastavate õiguslike kohustustega ning võimaldaksid andmete

nõuetekohast töötlemist.

Eelnõu kohaselt on edaspidi Keskkonnaameti ülesanne töödelda ka sügavallapanusõnniku hoidmiseks või selle kompostimiseks auna rajamise teatisega seotud andmeid, samuti veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusoleku ja selle taotlusega seotud andmeid ning

biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruandega seotud andmeid. Kõiki neid andmeid töödeldakse õigusaktides sätestatud kohustuste

täitmiseks.

Veel lisandub Keskkonnaametile ülesanne teha kättesaadavaks ja töödelda kuni 2025. aasta 30. juunini algatatud taastuvenergiat puudutavaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumente, mille puhul on otsustaja nii Keskkonnaamet kui

ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja kohaliku omavalitsuse üksused.

Punktiga 7 muudetakse § 4 lõike 2 punkti 1 sõnastust, et ühtlustada määruses terminite

„kompleksluba“ ja „keskkonnaluba“ kasutust ning muudatus on redaktsiooniline.

Punktiga 8 täiendatakse § 4 lõike 3 punkti 1, et selgelt sätestada Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse ülesanded andmekogu volitatud töötlejana. Nende ülesanded on

4

andmekogu hooldamine ja majutamine, kuid mitte haldamine, mis hõlmab kõiki andmekoguga

seotud tegevusi ja jääb suures osas vastutava töötleja pädevusse.

Punktiga 9 täiendatakse § 5 lõikega 11, täpsustades, et andmekogus hoitakse koos nii aktiivses kasutuses kui ka arhiveeritud andmeid ja dokumente. Arhiveeritud andmed on tähistatud

olekuga arhiveeritud ning neile võivad rakenduda määruse § 12 kohaselt erinevad avaldamise

reeglid.

Punktiga 10 muudetakse § 5 lõiget 2, täpsustades, millised andmed kuuluvad andmekogu

koosseisu. Muudatuse tulemusena määratakse andmekogusse kuuluvad andmestikud vastavalt andmekogu tegelikule struktuurile. Selgem struktuur toetab paremat õigusselgust nii

andmekogu pidaja kui ka kasutajate jaoks ning tagab läbipaistvuse andmekogu ülesehituses. Andmekogu jagunemine andmestikeks võimaldab rakendada erinevaid andmete töötlemise,

arhiveerimise, kustutamise, turbe- ja juurdepääsurežiime andmete laadi ja tundlikkuse järgi.

Parandatud sõnastus lähtub ka varem, nt 2020. aastal antud Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) soovitusest, mille kohaselt tuleks põhimääruses ühemõtteliselt selgitada,

millised andmed ja dokumendid andmekogu koosseisu kuuluvad. Eriti rõhutas AKI vajadust selguse järele küsimuses, kas luba või taotlus kui dokument (nt fail) on samuti osa andmekogust või peetakse andmekogusse kuuluvaks vaid nendele vastavaid struktuurseid andmeid.

Muudatusega kinnitatakse, et lube ja taotlusi käsitletakse andmekogus andmestiku põhjal, kus nii dokument ise kui ka selle struktureeritud andmed kuuluvad andmekogu koosseisu

konkreetse andmestiku ülesehituse järgi.

Muudatuse tulemusel koosneb andmekogu üheksast selgelt määratud andmestikust, mille sisulised kirjeldused on esitatud seletuskirja punktides 13 ja 14. Ühtlustatud ülesehitus

võimaldab andmekogu pidajal selgemalt korraldada andmete kogumist, haldamist ja säilitamist

ning annab andmesubjektidele parema arusaamise, kuidas nende andmeid töödeldakse.

Punktiga 11 täpsustatakse § 6 lõikes 3, et andmekogu turbeaste M tähendab, et tegemist on

keskmise turbeastmega.

Punktiga 12 sõnastatakse määruse 3. peatüki pealkiri uuesti. Muudatus tehakse, kuna

andmekogu andmeid kirjeldatakse eelnõu kohaselt edaspidi andmestike ja neisse kantavate

andmete kaudu.

Punktiga 13 sõnastatakse § 7 tervikuna uuesti. Paragrahvi 5 lõike 2 andmestike kaupa

sätestatud, millised andmed andmekogu andmestikes sisalduvad. Kehtivas põhimääruses ei ole andmekogu andmeid kirjeldatud andmestike ja nendes sisalduvate andmete kaupa. Muudatuse eesmärk on korrastada ja täpsustada andmekogu koosseisu kuuluvate andmestike sisu ja

struktuuri, kajastades andmekogus tegelikult töödeldavate andmete liike ja nende jaotust funktsiooni alusel. Uue sõnastusega tagatakse parem arusaadavus sellest, millist liiki andmed

igasse andmestikku kantakse.

Järgmiselt on punktide kaupa välja toodud, milliseid andmeid andmekogu andmestikud lõigete

1–9 kohaselt sisaldavad.

Lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitselubade andmestikku kantakse kõikide määruse §-s 2 nimetatud lubade, registreeringute, teatiste ja nõusolekute andmed, sh nende lisad ning nendega

seotud otsused, näiteks loa andmise korraldus või selle kehtetuks tunnistamise korraldus.

5

Samuti kantakse andmestikku keskkonnakaitseloa omaja, sh füüsilise isiku üldandmed.

Keskkonnakaitseloaga annab riik õiguse kasutada keskkonda ja seab selleks tingimused. Andmestik annab ülevaate, millisteks tegevusteks luba on antud ja millised tingimused on

seatud, olles mh alus hilisemaks kontrolliks ja järelevalveks.

Lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitselubade taotluste ja menetluste andmestikku kantakse esitatud taotluste ja nende lisade andmed. Kuid nendele lisaks kuuluvad sellesse andmestikku

ka kogu menetlusega kaasnev dokumentatsioon, näiteks lisaandmete küsimine, menetlusosaliste selgitused või arvamused, tähtaja pikendamise taotlused, kooskõlastused, vastuväited, järelpärimised, haldusakti eelnõud, vaided jms. Samuti on andmestiku osa

keskkonnakaitseloa taotluse menetluse menetlusosaliste isikute andmed, sh füüsilise isiku üldandmed. Andmestik annab ülevaate, milliste tegevuste jaoks on taotlused esitatud, ning

võimaldab jälgida haldusmenetluse kulgu, hinnata otsuste põhjendatust ja läbipaistvust ning

vajaduse korral toetada vaide- ja kohtumenetlusi. Lõikes 3 nimetatud keskkonnatasude andmestik koondab keskkonnatasu deklaratsioonid ja

maavara kaevandamise mahu aruanded, saastetasu asendamise lepingud ja nende lõpparuanded ning saastetasu asendamise lepingu jälgimisperioodi kvartaliaruande andmed. Andmestik võimaldab teha järeldusi keskkonnakasutuse ulatuse ning selle finantsilise mõju kohta, olles

näiteks aluseks kontrollile ja tulude planeerimisele. Lõikes 4 nimetatud keskkonnakasutuse aastaaruannete andmestikku kantakse

keskkonnakasutusest tulenevad aruandekohustused, milleks on näiteks keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne, veekasutuse aastaaruanne, jäätmekäitluse ja -tekke aastaaruanne ning biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele

vastavuse tõendamise auditi aruannete esitamine ning muud kohustuslikud teated. Andmestik annab sisulise ülevaate keskkonnakaitselubadega lubatud piiridesse jäämisest ning

keskkonnakoormusest, toetades seeläbi riigi aruandluskohustuste täitmist, poliitikakujundamist

ja statistikat. Lõikes 5 nimetatud keskkonnakaitselubadega seotud kohustuste ja seirearuannete andmestikku

kantakse seireandmed ja muud kohustused, mis on keskkonnakaitseloaga seatud. Näiteks kontrollseire aruanded, omaseire tulemused, paigaldatud mõõteseadmete info, kaevandatud maa korrastamise projektid ja nende täidetuks tunnistamise dokumendid, radioaktiivsete ainete

veodokumendid, prügila tegevusaruanded, paikvaatluse protokollid ja muud kohustuse täitmist tõendavad dokumendid. Andmestik võimaldab hinnata, kas keskkonnakasutaja täidab talle

pandud kohustusi ning milline on tegelik mõju keskkonnale, mis on oluline ka hilisemas

järelevalvetegevuses ja seire planeerimises. Lõikes 6 nimetatud registriobjektidega seotud andmestikku kantakse näiteks andmed objektide

kohta, mis on seotud keskkonnakaitselubadega (nt jäätmekäitluskohad, heiteallikad, käitised, puurkaevu grupid jm). Andmestik võimaldab objektipõhist lähenemist, toetades

keskkonnaandmete avalikustamist, menetluste ja järelevalve tõhustamist ning dubleerimise

vältimist. Lõikes 7 nimetatud keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste

andmestikku kantakse hindamiste, aruandluse, eksperthinnangute ja otsuste andmed. Lisaks kuuluvad andmestikku keskkonnamõju hindamise juhtekspertide nimi ja litsentsi number ning

keskkonnamõju hindamises ja keskkonnamõju strateegilises hindamises osalenud eksperdirühma liikmete nimi. Hindamiste puhul on oluline, et lisaks dokumentidele kantakse andmestikku ka hindamise ja menetluse etapid, osapooled ning järeldused, mille alusel tehakse

6

keskkonnaotsused. Andmestik võimaldab analüüsida keskkonnamõjude ennetamist ja

vähendamist kavandatavate tegevuste puhul ning toetab läbipaistvat keskkonnajuhtimist. Ekspertide andmed on avalikud, et toetada hinnangute usaldusväärsust ja võimaldada seda kontrollida. Ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise seaduse

(KeHJS) § 13 kohaselt on ekspertide andmed keskkonnamõju hindamise programmi koosseisus

avalikud, samuti on avalikud ekspertide litsentsi andmed (KeHJS § 15 lg 71).

Lõikes 8 nimetatud andmekogu kasutajate andmestikku kantakse andmekogu

kasutustingimustega nõustunud registreeritud isikute üldandmed. Lõikes 9 täpsustatakse, et kõikide andmekogusse kantavate isikute puhul kantakse

andmekogusse nende isikut tuvastavad andmed (isikukood, ees- ja perekonnanimi) ning

kontaktandmed (e-posti aadress, telefon, aadress). Muudatusega suureneb andmete liigitamise läbipaistvus, andmete kasutatavus, seoste loomise

võimekus ning järelevalve teostatavus. Samuti aitab muudatus tagada, et andmekogu toimib nii haldusmenetluste kui ka keskkonnateabe kogumise, analüüsimise ja avalikustamise tööriistana.

Punktiga 14 täiendatakse määrust §-ga 71, et sätestada nende andmekogusse kantavate andmestike andmete täpsem loetelu, mida on nimetatud §-s 7. Võrreldes kehtiva määruse § 7

lõikega 1 olulisi muudatusi ei tehta. Lisaks nimetatakse §-s 71 ka need andmed, mis ei tulene otse õigusaktist, vaid seaduses sätestatud juhtudel keskkonnakaitseloalt, arvestades, et loa andjal on õigus seada loal lisatingimusi.

Lõigetes 1–3 tuuakse viited õigusaktidele, kus on juba eraldi sätestatud, millised andmed tuleb andmekogusse kanda. Kuna andmekogusse kantakse näiteks erinevate keskkonnakaitselubade,

nende taotluste, aruannete, keskkonnatasu teadete ja muude dokumentide andmed, mille täpne sisu on määratud vastavates õigusaktides, ei ole otstarbekas neid loetelusid korrata. Teise

õigusakti sisu kordamine ei oleks kooskõlas õigusloome ökonoomia põhimõttega ega ka õigusselge, kuna sellisel juhul tuleks kogu aeg muuta paralleelselt põhiaktiga ka KOTKASe põhimäärust, mis toob kaasa riski, et põhimääruse loetelud ei ole ajakohased. Samuti muutuks

põhimäärus ebamõistlikult mahukaks. Piisab viitest asjakohasele õigusaktile.

Lõike 2 punktis 2 viidatakse keskkonnatasu teate puhul nii keskkonnatasude seadusele kui ka maksukorralduse seadusele, sest teatele kantavad andmed sõltuvad konkreetsetest asjaoludest ning vastavad sätted sisalduvad mõlemas seaduses ning tulenevad mitmest sättest. Samas

punktis viidatakse ka asendustäitmise ja sunniraha seadusele, kuna sunniraha hoiatuse ja määramise teatele kantavad andmed sõltuvad samuti olukorrast.

Lõikes 4 on loetletud aruanded ja kohustused, mille puhul konkreetsele õigusaktile viitamine ei ole võimalik. Need andmed on küll mainitud § 7 lõikes 1, kuid §-s 71 viidet neile ei ole. Kehtivas

põhimääruses on sellised andmed nimetatud määruse lisas, kuid selguse ja tervikluse huvides tuuakse muudatusega ka selliste andmete loetelu määruse teksti.

Lõikes 5 on nimetatud keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste andmestiku andmete täpsem loetelu. Ka selles lõikes on viited nii keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ja selle alusel kehtestatud määrustele, kuid ka viited keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamisega seotud

dokumentidele.

7

Lõike 6 kohaselt kantakse andmekogusse ka § 7 lõigetes 1–5 nimetatud andmetega seotud

dokumendi rekvisiidid ehk info selle kohta, kuidas dokument liigub, mis liiki see on, millal see saabus ja millised osapooled on seotud.

Lisaks registreeritakse KOTKASes ka keskkonnakaitseloa menetluses, muu kohustuse täitmisega või muu peetav kirjavahetus. Seetõttu kantakse lõike 7 kohaselt andmekogusse ka

§ 71 lõigetes 1–6 nimetatud andmestikega seotud muud andmed ja dokumendid, mida täpsustada ei saa, kuna kogu kirja- ja andmevahetust, mis konkreetses menetluses toimub, ei ole võimalik täpselt ette näha ja kirjeldada, kuid mis on nendega lahutamatult seotud .

Punktiga 15 muudetakse § 8 lõike 1 sõnastust, täpsustades, kes on andmekogusse andmete

esitajad. Punktis 1 sätestatakse üheselt, et andmekogusse andmete esitaja on keskkonnakaitseloa taotleja

ning menetluses osalevad teised isikud ja asutused. Muudatus lähtub määruse uuest struktuurist, kus kasutatakse KeÜSis sätestatud mõistet „keskkonnakaitseluba“, mis hõlmab kõiki § 7

lõikes 1 nimetatud lube. Sama täpsustus tehakse ka punktis 2, mille kohaselt on andmete esitaja keskkonnakaitseloa omaja.

Punktiga 3 sõnastatakse uuesti kehtiv olukord, kus andmekogusse andmete esitaja on ka keskkonnatasu deklaratsiooni esitaja.

Punktis 4 sätestatakse, et keskkonnakaitseloa taotleja, omaja või muu menetlusosalise seaduslik esindaja võib KOTKASes anda volituse teisele isikule või isikutele, kes võib olla samuti

andmekogusse andmete esitaja. Volitusi saab anda erinevateks tegevusteks (nt taotluse koostamine, esitamine, keskkonnatasu deklareerimine, aruannete esitamine) ning määrata, kas

isikul on õigus volitust edasi anda. Kõigi volituste puhul määratakse ka nende kehtivusaeg.

Punktiga 16 täiendatakse § 10 lõike 2 punkti 4 loetelu andmetest, mida keskkonnaotsuste

infosüsteem saab Eesti looduse infosüsteemist. Muudatusega lisatakse loetellu veehaarete, veehaardepuhastite, reoveepuhastite, taaskasutusvee tootmisüksuste ja vesiviljeluskasvanduste

andmed. Punktiga 17 täiendatakse § 10 lõike 2 punkti 8 loetelu andmetest, mida keskkonnaotsuste

infosüsteem saab ehitisregistrist. Muudatusega lisatakse ehitisregistrist saadavate andmete loetellu meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutuse andmed. Selleks vajalik funktsioon ei ole

veel valmis, kuid arendustööd on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse. Punktiga 18 esitatakse § 11 uuesti, et sõnastada selgemalt, kuidas toimub andmekogusse

kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamine. Muudatusega on paremini tagatud selgus andmeesitaja ja andmete töötlejate vastutusest ning tagatud süsteemis tehtud toimingute parem

jälgitavus. Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogusse esitatavate andmete õigsuse eest vastutab andmete

esitaja. See tähendab, et andmete esitaja peab tagama, et esitatavad andmed oleks õiged. Vastutav ja ka volitatud töötlejad ei saa tagada esitatavate andmete õigsust, küll on nende

ülesanne tagada, et nendes ei tehta autoriseerimata muudatusi andmekogus olemise ajal. Seda ei ole selles paragrahvis korratud, kuna tegemist on andmekoguga seotud põhikohustusega (andmete tervikluse tagamine), mida reguleerib § 3. Järgnevad lõiked kirjeldavad selle

tagamiseks rakendatavaid meetmeid ja nõudeid andmeesitajale.

8

Lõikes 2 antakse vastutavale või volitatud töötlejale õigus teha andmeesitajale järelepärimine,

kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuse või tervikluse suhtes, et tagada andmekogus olevate andmete usaldusväärsus.

Lõikes 3 kehtestatakse andmeesitaja kohustus parandada enda avastatud vead, esitades õiged andmed viivitamata ja teavitades sellest vastutavat või volitatud töötlejat.

Lõikes 4 on ette nähtud vastutava või volitatud töötleja kohustus parandada andmekogusse andmete kandmisel tekkinud tehnilised või sisulised vead ning teavitada sellest andmeesitajat.

Lõikes 5 sätestatakse, et kõik kanded, muudatused ja täiendused logitakse andmekogus, sh

salvestatakse kande tegemise aeg ning kande tegija nimi ja isikukood. See tagab toimingute läbipaistvuse ja hilisema kontrollimise võimaluse.

Punktiga 19 muudetakse § 12 lõigete 1–3 sõnastust, et täpsustada keskkonnaotsuste infosüsteemi andmete säilitamise, arhiveerimise ja kustutamise korda. Luuakse selge erisus:

andmed, mis säilitatakse alaliselt (nt keskkonnakaitselubade ja menetluste kohta käiv avalik teave), ja isikuandmed, mis kustutatakse eesmärgi äralangemisel või kindlaksmääratud tähtaja möödumisel, arvestades keskkonnavaldkonna eripäraga.

Kehtiva lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogus andmeid alaliselt, kui õigusaktist ei tulene

teisiti. Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei tehta säilitamistähtaegades suuri muudatusi. Keskkonnakaitselubadega seotud keskkonnaandmete sisuline kasutusvajadus jääb tähtajatuks. Kuna keskkonnakaitselubadega on seotud ka keskkonnakasutaja andmed, sh mõnikord füüsilise

isiku andmed, siis tuleb tagada, et nende töötlemine oleks eesmärgipärane ja konkreetse tähtajaga. Isikute nimi jääb avalikuks keskkonnakaitseloa kehtivuse perioodil.

Lõikes 2 sätestatakse täpsemalt, milliste tähtaegadega andmekogus olevaid andmeid

arhiveeritakse.

Lõikes 3 täpsustatakse, mida tähendab andmete arhveerimine. Need on andmed, mis ei ole enam aktiivsed ja mille juures on märge „arhiveeritud“. Küll aga ei ole need sellised andmed, mida

saaks kohe andmekogust kustutada. Selline märge ei tähenda iseenesest andmetele automaatselt

juurdepääsu piiramist ega andmete töötlemise lõpetamist. Lõiked 4 ja 5 sätestavad arhveeritud andmete nähtavuse andmekogu kasutajatele. Lõike 4

kohaselt keskkonnatasudega seotud arhiveeritud andmed, keskkonnakasutuse aastaaruannete arhiveeritud andmed, kiirgusallika või tuumamaterjaliga seotud arhiveeritud andmed ning elektrikiirgusseadmega seotud arhiveeritud andmed on nähtavad andmekogu AVE rakenduse

kaudu ainult andmekogusse sisse loginud andmed esitanud isikule. Lõike 5 kohaselt ei ole kohustuste ja seirearuanne ja registriobjektidega seotud arhiveeritud andmed nähtavad AVE

rakenduse kaudu ning on nähtavad vaid AME rakenduse kaudu vastutavale ja volitatud töötlejatele. Selle eesmärk on tagada andmekogu andmete selgus ja lihtsam arusaadavus nendest, arhiveeritud andmed ei anna aktuaalse keskkonnakasutuse kohta informatsiooni ega

pea seega olema tingimata avalikkusele nähtavad. KOTKASes on palju andmeid ja andmestikke ning erinevate versioonide püsiv nähtaval hoidmine raskendab kasutajal hetkel olulisest

ülevaate saamist. Neid on vajaduse korral siiski võimalik saada, kui pöörduda päringuga vastava töötleja poole.

Kehtivas keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruses ei ole eraldi isikuandmetele säilitamise tähtaega määratud. Lõikega 6 kehtestatakse andmekogusse kantud isiku üldandmetele

9

säilitamise tähtajad. Isikuandmete säilitamise tähtaegade määramisel on lähtutud

proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt tohib andmeid säilitada üksnes nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi saavutamiseks. KOTKASes on andmete töötlemise eesmärk seotud keskkonnaandmete avalikustamise, keskkonnaotsuste tegemise, järelevalve, seire ja

aruandlusega. Keskkonnavaldkonnas on andmete säilitamine pikema perioodi jooksul vajalik, kuna keskkonnakaitseloa kehtivusaeg võib ulatuda mitme aasta või isegi aastakümneni ning

keskkonnamõjud võivad avalduda pikaajaliselt (nt pinnase saaste, veesaaste jm). Samas ei tohi andmeid säilitada määramatult. Seetõttu sätestatakse põhimääruses tähtaeg, mis tagab piisava kestuse, et täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja tagada otsuste läbipaistvus,

kontrollitavus ning vajaduse korral nn ajalooline tõendamine. Samas tagab see piiratud kestuse, et vältida ülemäärast isikuandmete töötlemist ja kaitsta isikute õigusi.

Eelnõus pakutud säilitamise tähtajad ja nende põhjendused on järgmised: 1) keskkonnakaitseloaga seotud isiku üldandmeid säilitatakse kümme aastat

keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest – andmeid on vaja säilitada pärast loa kehtivuse lõppemist, kuna keskkonnakasutusega seotud mõju võib ilmneda teatud aja möödumisel

tegevuse lõppemisest. Keskkonnaameti kogemuse põhjal peaks kümme aastat olema piisav, kuna füüsilistele isikutele antud keskkonnaload ja registreeringud on eelkõige väikesema mõjuga keskkonnakasutuse tegevusteks. Kümneaastane säilitamistähtaeg võimaldab

Keskkonnaametil ka pärast loa või registreeringu lõppemist tagada otsuste ja tegevuste järelkontroll ning võimalus vastutuse ja keskkonnakahju hüvitamise tuvastamiseks.

Keskkonnategevuste mõju ja vastutuse tuvastamine võivad ilmneda ka pärast loa lõppemist, mistõttu on isiku üldandmete kättesaadavus vajalik õiguspärase halduse tagamiseks; 2) kiirgustegevusloa puhul säilitatakse kiirgustöötaja isiku üldandmeid, kuni isik saab või oleks

saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aastat tema kiirgustöölt lahkumisest arvates – andmete säilitamise kohustus tuleb direktiivist, millega on kehtestatud põhilised ohutusnormid

kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest3; 3) keskkonnakaitseloa taotluse ja menetlusega seotud isiku üldandmeid säilitatakse kümme aastat keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest või üks aasta keskkonnakaitseloa menetluse

lõppemisest, kui luba ei antud – andmete säilitamine on vajalik, kuna loa kehtivusaja ja sellest tuleneva keskkonnamõju ilmnemise aja jooksul võib tekkida vaidlusi või küsimusi ka selles,

kuidas luba menetleti, sh keda kaasati, mistõttu on isikuandmete säilitamine vajalik. Kui menetluse tulemusel luba ei antud, ei ole tekkinud keskkonnamõju, kuid menetluse puhul võib siiski tekkida küsimusi või vaidlusi ning teatud aja jooksul on vaja säilitada infot ka nendega

seotud isikute kohta; 4) keskkonnatasu deklaratsiooni ja maavara kaevandamise mahu aruandega seotud isiku

üldandmeid säilitatakse kümme aastat deklaratsiooni või mahuaruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest või kümme aastat deklaratsiooni esitamisest , kui deklaratsiooniga ei ole seotud ühtegi keskkonnakaitseluba– tegemist on ettevõtte esindajate

andmetega või loa omaja (FIE või füüsiline isik) või keskkonna muul alusel kasutaja andmetega. Kuna keskkonnatasu (maavara puhul seotud ka mahuaruannetega) arvutatakse

keskkonnakasutuse põhjal, võib keskkonnakasutuse ajal ning teatud aja jooksul selle lõppemisest ilmneda, et deklaratsioonid olid ebaõiged, vajavad korrigeerimist või tuleb esitada täiendavaid deklaratsioone, samuti võib ka nende puhul tekkida kohtuvaidlusi või küsimusi.

Deklaratsiooni andmete säilitamine ilma nende esitaja andmeteta ei oleks eesmärgipärane;

3 NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised

ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks

direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom.

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom.

10

5) keskkonnakasutuse aastaaruandega seotud isikuandmeid (ettevõtte esindaja, kontaktisiku või

keskkonna kasutaja andmed) säilitatakse kümme aastat aastaaruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest – põhjendused on samad, mis punkti 1 puhul; 6) keskkonnakaitseloaga seotud kohustuste ja seirearuandega seotud isikuandmeid (ettevõtte

esindaja, kontaktisiku või keskkonna kasutaja andmed) säilitatakse kümme aastat kohustuse või seirearuandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest – põhjendused on samad, mis

punkti 1 puhul; 7) andmekogu kasutustingimustega nõustunud registreeritud kasutaja isikuandmeid, kui isikuga ei ole seotud ühtegi keskkonnakaitseluba või pooleliolevat keskkonnakaitseloa menetlust ,

säilitatakse kolm aastat viimasest andmekogusse sisselogimisest – kuna andmete säilitamisel on kasutajal lihtsam andmekogu uuesti kasutusele võtta ning arvestades, et kasutusvajaduste vahele

võib jääda teatud aeg, ei ole mõistlik kasutaja andmeid väga kiiresti kustutada, samas ei tohiks need lõpmatult andmekogusse jääda, kui kasutusvajadust enam ei ole. Kolme aastat on peetud siin mõistlikuks kompromissiks;

8) andmekogu kasutustingimustega nõustunud registreeritud kasutaja isikuandmeid, kui isikuga seotud keskkonnakaitseloa kehtivusest on möödas kümme aastat ja isikuga ei ole seotud ühtegi

pooleliolevat keskkonnakaitseloa menetlust – põhjendused on samad, mis punktis 7, kuna keskkonnakaitseluba enam ei kehti, ei ole kasutaja andmeid vaja kauem säilitada.

Lõikes 7 sätestatakse andmekogusse kantud andmestike arhiveeritud andmete andmekogust kustutamise tähtajad.

Lõige 8 täpsustab, et andmete hävitamise kohta eraldi haldusakti ei anta, vaid neid küsimusi reguleeritakse Keskkonnaameti teabehalduse korra raames. Eelöeldu on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 25. mai 2017. aasta määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 3 lõikega 1, mille kohaselt teabehalduse alategevused on andmehaldus, dokumendihaldus,

sisuhaldus sise- ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine. Andmehaldus hõlmab ka andmete hävitamist, teisisõnu – andmehaldus lõpeb siis, kui ei ole enam andmeid, mida hallata (need on kustutatud või hävitatud).

Punktiga 20 muudetakse § 13 sõnastust. Muudatus lähtub määruse uuest struktuurist, kus

kasutatakse KeÜSis kasutatud mõistet „keskkonnakaitseluba“. See mõiste hõlmab kõiki § 7 lõikes 1 nimetatud lube, mis ühtlustab terminikasutust kogu määruses. Sisulise muudatusena täpsustatakse, millised andmed on andmekogu avalikus vaates nähtavad füüsilisest isikust

keskkonnakaitseloa taotlejate, loa omanike, menetlusosaliste ja aruannete esitajate kohta.

Keskkonnateabe kogumise ja avaldamise kohustus tuleneb enamikest keskkonnavaldkonda käsitlevatest Euroopa Liidu õigusaktidest. Need õigusaktid on üle võetud keskkonnavaldkonna eriseadustega. Keskkonnateabe direktiiv ja seda üle võtvad KeÜSi sätted tuginevad

keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile, mille Eesti ratifitseeris 06.06.2001 vastu võetud

seadusega (RT II 2001, 18, 89) (Aarhusi konventsioon). KeÜSi kommentaarides on selgitatud: „Arvestades direktiivi ja konventsiooni sätete detailsust ja eesmärki – tagada igaühele juurdepääs keskkonnateabele – on enamik nii direktiivi kui ka konventsiooni sätetest

otsekohalduvad.“4

Aarhusi konventsiooni (edaspidi ka konventsioon) ja keskkonnateabe direktiivi eesmärk on tagada inimestele juurdepääs kogu informatsioonile, mis puudutab neid ümbritsevat keskkonda, sealhulgas inimese tervist mõjutavat keskkonda. Keskkonnaandmetele juurdepääs on oluline

4 https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/1-jagu/pg-24, p 1.1.

11

erinevate eesmärkide saavutamiseks, sh keskkonnateadlikkuse suurendamine, parem

informeeritus keskkonnakasutustegevusest, selle kaudu parem kaasatus keskkonnaotsuste tegemisse, juurdepääs õiguskaitsele keskkonnaasjades vms.

Keskkonnateabe mõiste ja selle avalikustamise üldkohustused sätestab KeÜS, tuginedes keskkonnateabe direktiivile56. KeÜSi § 26 lõige 1 kohustab haldusorganit koguma ja säilitama

tema ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnateavet viisil, mis tagab selle arusaadavuse, täpsuse, võrreldavuse ja ajakohasuse ning võimaldab selle tõhusat avalikustamist. Paragrahvi 26 lõike 2 kohaselt avalikustatakse keskkonnateave internetis või muul asjakohasel

viisil, mis tagab avalikkuse tõhusa teavituse.

Eestis on keskkonnakasutusega seotud andmed kõigis keskkonnavaldkonna riiklikes andmekogudes valdavalt avalikud, välja arvatud konkreetse juurdepääsupiiranguga andmed, näiteks ärisaladust puudutavad, kaitsealuste liikidega seotud, ka juurdepääsupiiranguga

isikuandmed. Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) võimaldab isikuandmetele juurdepääsupiirangu seada, kui teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust. Konventsiooni artikli 5 lõike 2 kohaselt tagab konventsiooniosaline, et riigisisestes õigusaktides

sätestatud kord, mille kohaselt avaliku võimu organ teeb keskkonnainfo üldkättesaadavaks, on selgesti sõnastatud ning et ta keskkonnainfo saamise hõlbustamiseks muu hulgas koostab

avalikke nimekirju, registreid või faile ning võimaldab tasuta saada keskkonnainfot, mis on nendes talletatud.

KeÜSi § 23 sätestab õiguse tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Igaühel on õigus tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus.

Selle õiguse tagamiseks on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise ja heaoluvajadustele. Lõike 4 kohaselt eeldatakse keskkonna tervise ja heaolu vajadustele mittevastavust , kui on ületatud keskkonna

kvaliteedi piirväärtus.

KeÜSi § 24 määratleb keskkonnateabe kui kirjalikus, nähtavas, kuuldavas, elektroonilises või mis tahes muus materiaalses vormis oleva teabe, mis käsitleb muu hulgas „selliseid meetmeid, sealhulgas haldusmeetmeid, nagu õigusaktid, kavad, programmid, planeeringud,

keskkonnakokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnaelemente ja tegureid, ning samuti nende

keskkonnaelementide kaitseks kavandatud meetmeid või tegevusi“. KeÜSi kommentaarides on selgitatud järgmist: „Nähtuvalt KeÜS § 24 lõikes 2 esitatud määratlusest on keskkonnateabe mõiste avar: keskkonnateave pole vaid teave keskkonnaelementide seisundi ja neid mõjutada

võivate tegurite kohta, vaid muu hulgas ka teave meetmete kohta, mis võivad neid elemente või tegureid mõjutada, samuti nende meetmete raames kasutatavad majandusanalüüsid, prognoosid

jms./.../ Meetmed, mis võivad nimetatud elemente või tegureid mõjutada, on näiteks välisõhu

5Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja

nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ; https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32003L0004. 6 Keskkonnateabe direktiivi artikkel 7 „Keskkonnateabe levitamine“ kohustab liikmesriike tagama, et riigiasutused

korrastaks nende ülesannetega seotud, nende valduses oleva või nende nimel hoitava keskkonnatea be nii, et seda

oleks võimalik korrapäraselt üldsusele levitada, eelkõige arvutikaugside ja selle olemasolul ka muu elektroonilise

tehnoloogia abil. Sama säte kohustab liikmesriike tagama, et keskkonnateave saaks üha enam kättesaadavaks

elektrooniliste andmebaaside kaudu, millele üldsus saab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude kaudu

lihtsalt juurde pääseda.

12

saasteluba, välisõhu kvaliteedi parandamise kava, aga ka näiteks käitise ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt, juhul kui projektis tehtud valikud võivad mõjutada heiteid või välisõhu kvaliteeti.“7 Punktis 3 nimetatud meetmete alla kuuluvad seega ka keskkonnakasutuseks õigust andvad erinevad keskkonnaload ning nende taotlused.

KeÜSi § 28 sätestab õiguse osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel. Lõige 1

sätestab, et igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa andmise menetluses ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimises. Lõike 5 kohaselt peavad asjas tähtsust omavad materjalid (sh loa taotlus) olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad

internetis või muul viisil.

KeÜSi § 30 sätestab juurdepääsu õiguskaitsele keskkonnaasjades. Isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga.

Kõigi nende õiguste tagamise eeldus on juurdepääs keskkonnaandmetele, sealhulgas

keskkonnakasutuseks õigust andvate lubade ja nende taotluste andmetele8. KeÜSi § 26 lõike 3 punktid 5 ja 6 sätestavad, et selliselt avalikustatav teave peab sisaldama vähemalt järgmist: „5) keskkonnakaitseload ja muud haldusaktid, mis annavad aluse olulise keskkonnamõjuga

tegevusele, ning keskkonnaalased halduslepingud ja vaba tahte lepingud; 6) keskkonnamõju hindamise aruanded, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanded ning

keskkonnaalased riskianalüüsid.“ Seega tuleb selle sätte kohaselt tõhusal viisil avalikustada vähemalt olulise mõjuga

keskkonnakasutust lubavad haldusaktid ning keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanded, kuid see ei tähenda, et muud keskkonnaandmed ei peaks

olema avalikud, vaid et haldusorganil on selle avalikustamiseks vähem ranged nõuded. Keskkonnakasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine on üldpõhimõttena riigi poolt

reguleeritud, kui sellel võib eeldatavalt olla olulisem mõju, see tähendab mõju nii keskkonnale kui selle kaudu ka inimeste tervisele ja heaolule. Kui tegevusel sellist olulist mõju ei eeldata,

siis ei ole seda vaja ka reguleerida. KeÜSi § 3 lõige 1 määratleb keskkonnahäiringu kui inimtegevusega kaasneva vahetu või kaudse ebasoodsa mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiva mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.

7 https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/1-jagu/pg-24, p 3.2. 8 Aarhusi konventsiooni preambulist: „..tõdedes, et inimese heaoluks ning selleks, et tagada põhilised inimõigused,

sh õigus elada, on oluline keskkonda piisavalt kaitsta;

tõdedes samuti, et igal inimesel on õigus elada keskkonnas, mis vastab tema tervise j a heaolu vajadustele, ning et

tal on kohustus praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks kaitsta keskkonda ning teha selle seisundi

parandamiseks teistega koostööd;

arvestades, et selle õiguse elluviimiseks ja nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb teha in fo kõigile kättesaadavaks

ning anda igaühele õigus osaleda keskkonnaasjade otsustamises ja õigus pöörduda neis asjus kohtusse, ning samas

tunnistades, et inimesed võivad vajada oma õiguste teostamiseks abi;

tõdedes, et üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning teabe saamise tõhustamine parandab otsuste

kvaliteeti ja kiirendab nende täitmist, suurendab üldsuse keskkonnateadlikkust ning annab talle võimaluse

väljendada muret keskkonna pärast ja võimaldab avaliku võimu organitel seda asjakohaselt arv estada;…“

13

Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või

mis on arvulise normiga reguleerimata. Paragrahvi 4 kohaselt on keskkonnarisk vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Paragrahvi 11 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste ettevaatusmeetmetega võimalikult suurel määral vähendada.

Keskkonnakasutuse reguleerimise levinud vahendiks on keskkonnakaitseload (KeÜS § 40 lg

1). Keskkonnakaitseload on seadusega ette nähtud juhtudel, mil esineb vähendamist vajava

keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. KOTKAS sisaldab andmeid ainult keskkonnakasutuse kohta, mida riiklikult reguleeritakse, seega keskkonnakasutuse kohta,

millega kaasneb keskkonnarisk. Arvestades KeÜSi §-des 23, 28 ja 30 sätestatud õigusi, samuti põhiseaduse § 53, mille kohaselt igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda, ei saa keskkonnakasutustegevuse puhul, millega kaasneb keskkonnarisk, olla tegemist sellise

eraelulise tegevusega, mille kaitse vajadus ületab teiste puudutatud isikute ja üldsuse huvi olla tegevusest informeeritud, et efektiivselt tagada nende õiguste kaitse ja realiseerimine. Alla

loakünnise jäävate, väiksemat mõju omavate tegevuste kohta riik infot ei kogu, neid ei reguleeri ning sellega seotud andmed, mis on kõige tõenäolisemalt pigem seotud ka eraelulise

tegevusega, ei ole seega riigi andmekogude kaudu avalikud.

Eespool selgitati, et keskkonnateabeks saab lugeda mh kõik keskkonnariski vähendamiseks

võetavad meetmed, sealhulgas keskkonnakaitseload. Samas tuleb keskkonnateabe avalikustamisel arvestada ka muid huve ning sellest keeldumiseks

näevad nii Aarhusi konventsioon kui keskkonnateabe direktiiv ette alused. Keskkonnainfo direktiivi art 4 lõige 2 täpsustab: „Lõikes 1 ja 2 mainitud tagasilükkamise põhjuste

tõlgendamine peaks olema piiratud, võttes arvesse, kas avalikustamine teeniks konkreetsel üksikjuhul üldsuse huvisid. Igal üksikjuhul tuleb avalikustamisega teenitavaid üldsuse huvisid võrrelda tagasilükkamisega teenitavate huvidega.“ Euroopa kohus on samuti mitmes kohtuasjas

rõhutanud, et keskkonnainfo avalikkus on üldreegel ning avalikustamisest keeldumise

põhjendusi tuleb tõlgendada kitsendavalt (vt nt kohtuotsus asjas C-442/14, p 16).

Keskkonnainfo taotluse võib Aarhusi konventsiooni kohaselt muu hulgas jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada isikuandmete konfidentsiaalsust juhul, kui isik ei ole nõus üldsusele info teatavaks tegemisega ning kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud

riigisisese õigusega. Avaliku teabe seadus (AvTS) võimaldab isikuandmetele juurdepääsupiirangu seada, kui teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust.

Eespool selgitati, et KOTKASes sisalduvad isikuandmed on seotud vaid keskkonnariskiga seotud keskkonnakaitselubade ja nende menetlustega ning nende alusel toimuva tegevusega.

Keskkonnakaitseloaga annab riik võimaluse ja õiguse majanduslikult või muul moel vajaliku või kasuliku (piiratud) loodusressursi kasutamiseks (põhiseaduse § 5) või tegevuseks, millega kaasneb keskkonna saastamine (nt välisõhk, heitvee juhtimine pinnavette jt), seega tegevuseks,

millega mõjutatakse isikute õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale (ehk n-ö puhtale) keskkonnale. Seega on keskkonnakasutus tegevus, mille suhtes on põhjendatud ühiskondlikult

laiendatud huvi, mida Eesti õiguses väljendab KeÜSi § 26.

Enamasti on keskkonnakaitselubade taotlejad juriidilised isikud, mistõttu on registris sisalduvad isikuandmed peamiselt nende esindajate andmeid. KOTKASes on kehtivaid keskkonnalubasid

ja komplekslubasid 4181, millest 231 on antud füüsilistele isikutele. Valdav osa neist, ligikaudu

14

200 keskkonnaluba, on seotud paisutamise õigusega, mis on tihti seotud puhkealade või

kultuuriväärtusega objektide säilitamisega. Lisaks on umbes 50 luba antud füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIEdele). Kehtivaid registreeringuid on 1950, neist 85 kuuluvad samuti

füüsilistele isikutele.9

Keskkonnariskiga tegevused on tavaliselt seotud ettevõtlusega ning väljaspool ettevõtlust, näiteks hobitegevusena, on selliseid tegevusi vähe ning load on pigem üksikjuhtumid. Seega on

KOTKASes sisalduvad isikuandmed enamasti seotud majandustegevusega. See vähendab oluliselt riski, et andmete avalikustamine võiks riivata inimeste eraelu puutumatust. Ettevõtlusega seotud andmed, sealhulgas FIEde kohta käiv info, on suuremas osas juba niigi

avalikud, näiteks äriregistri kaudu, kus on kättesaadavad ka kontaktandmed.

Oluline on arvestada, et keskkonnaandmete avalikustamine on vajalik üldiste huvide kaitseks. Keskkonnamõju ei pruugi piirduda vaid vahetute piirinaabritega, vaid võib puudutada palju

suuremat piirkonda. Seetõttu on õigustatud, et avalikkusel, sealhulgas mõjutatud isikud ja keskkonnaorganisatsioonid, on juurdepääs sellisele teabele. Seda toetab ka

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30, mille kohaselt on keskkonnaorganisatsioonidel

teatud juhtudel õigus pöörduda kohtusse keskkonnaga seotud küsimustes. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud , kui see on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (art 6 lg 1 p e), andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks (p d)

ning vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid, eriti kui andmesubjekt on laps (p f).

Seega, kuigi keskkonnaandmete avalikustamisel on aluseks üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e, arvestades, et andmete avalikustamise kohustus on riigil kui menetluste läbiviijal, saab aluseks lugeda ka punkti f – kolmandate isikute õigustatud huvi (selle sisu keskkonna kontekstis

selgitatud eespool) – ja võimalik, et teatud juhtudel ka punkti d – kui tegevusest lähtuv

keskkonnamõju on puudutatud isikutele oluline ja otsene.

KOTKASes avalikustatakse isikuandmeid loamenetluste ning loa alusel toimuva tegevuse korral (keskkonnakasutuse aruanded). Viimasel juhul sisaldavad avalikustatavad isikuandmed, nagu ka lubade puhul, ettevõtlusega tegeleva isiku või tema esindaja andmeid, seega

kohalduvad samad põhjendused. Taotluse menetlusega seotud andmed on taotlus ja selle

lisamaterjalid, KMH, KSH andmed, kui need tehakse, samuti andmed taotluse menetluse kohta.

Nende andmete avaldamine on kooskõlas nende kogumise eesmärgiga ja vajalik selle täitmiseks ning vastab seega ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetele. Loamenetluse lõppeesmärk on keskkonnariskiga tegevuse reguleerimine, milleks

tuleb enne selgitada välja kõik olulised asjaolud 10 , sealhulgas tegevuse mõju ning teised huvitatud ja puudutatud isikud. Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee (Compliance

Committee) on oma otsustes rõhutanud, et keskkonnateabe avalikustamine peab olema võimalikult varajane, et anda isikutele võimalus otsustusprotsessis osaleda, see tähendab, et

loamenetluse andmed tuleb avalikustada juba selle alguses (st taotlus).

9 Keskkonnaotsuste infosüsteemi andmed 21.10.2025 seisuga. 10 Haldusmenetluse seaduse § 6: „Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.“

15

KeÜSi § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus tavaliselt läbi avatud menetluses,

kaasates seega menetlusse lisaks taotlejale ja haldusorganile kolmandaid osalisi. KeÜSi § 53 lõike 1 kohaselt märgitakse keskkonnalubadele loa omaja nimi ja isikukood või registrikood ning loa omaja aadress ja kontaktandmed. Sama nõue on sätestatud ka valdkondlikes

eriseadustes (atmosfääriõhu kaitse seadus, jäätmeseadus, tööstusheite seadus, veeseadus,

jahiseadus) teiste keskkonnakaitselubade puhul.

Lõike 11 muudatusega sätestatakse, et keskkonnakaitseloale ja loa taotlusele märgitud füüsilisest isikust taotleja ja loa omaja isiku nimi on AVE rakenduse kaudu avalik kuni keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemiseni. Kehtiva põhimääruse kohaselt on avalik ka loa

omaja isikukood ning avalikustamisele tähtaega seatud ei ole. Muudatusega sätestatakse taotleja ja loa omaja nime aktiivsele avalikustamisel selge tähtaeg, mille järel neid enam andmekogu

AVE rakenduse kaudu ei avalikustata, kuid mis säilivad andmekogus § 12 lõike 6 punktides 1 ja 3 sätestatud perioodil. Loa alusel toimunud keskkonnakasutust puudutavad muud andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks ka pärast loa kehtivuse lõppemist.

Lisaks taotleja ja tema esindaja isikuandmetele (täpsustatud allpool) avalikustatakse ka

menetlusse kaasatud muude füüsiliste isikute nimi (muid andmeid mitte). Need on eelkõige tegevuse asukoha piirinaabrid või muud mõjutatud isikud või isikud, kes on avaldanud soovi

olla menetlusse kaasatud. Selle avalikustamise eesmärk on tagada huvitatud isikutele võimalus kontrollida, kas tegevuse käigus toimunud kaasamine on piisav. Näiteks on kohaliku omavalitsuse üksustel, kes kaasatakse keskkonnalubade ja komplekslubade menetlusse, oluline

näha, kas ja mis ulatuses on piirinaabrid jm mõjutatud isikud kaasatud.

Keskkonnamõju hindamise ja strateegilise hindamise andmete hulgas on ekspertide andmed avalikud, et toetada hinnangute usaldusväärsust ja võimaldada seda kontrollida. Ka KeHJSi

§ 13 kohaselt on ekspertide andmed keskkonnamõju hindamise programmi koosseisus

avalikud, samuti on avalikud ekspertide litsentsi andmed (KeHJS § 15 lg 71).

KOTKASe põhimääruses on selguse huvides reguleeritud, millised isikuandmed on avalikkusele nähtavad AVE rakenduse kaudu (mille kasutamiseks ei ole vaja sisse logida), muud andmed on nähtavad sisse loginud isikule endale, ning millised andmed on nähtavad

ainult AME rakenduse kasutajatele (riigi töötajatele nendele seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks).

KeÜSi § 24 lõige 6 sätestab huvide igakordse kaalumise vajaduse: „Kui teabe valdajal on seaduse alusel õigus keelduda keskkonnateabe väljastamisest, peab ta selle teabe väljastamise otsustamisel iga kord kaaluma, kas väljastamisest keeldumise huvi kaalub üles väljastamisega

kaasneva avaliku huvi.“ Nii konventsioon, direktiiv kui KeÜS näevad ette, et erandite kohaldamisel tuleb igal üksikjuhul avalikustamisega teenitavaid üldsuse huve võrrelda taotluse

tagasilükkamisega teenitavate huvidega. Euroopa Kohus on leidnud (Judgment of 16 December 2010, Stichting Natuur en Milieu and Others (C-266/09, EU:C:2010:779) p 59), et direktiivi 2003/4 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et seal ette nähtud keskkonnateabe avalikustamisega

teenitavat üldsuse huvi tuleb avalikustamisest keeldumisega teenitava erihuviga võrrelda igal pädevatele asutustele esitatud üksikjuhul eraldi, isegi kui riigisisene seadusandja määrab

üldkohaldatava normiga kriteeriumid, mis võimaldavad asjaomaste huvide võrdlevat hindamist

lihtsustada. Seega, kui küsitakse juurdepääsu ainult AME rakenduse kaudu nähtavatele andmetele, peab

KOTKASe vastutav töötleja kaaluma andmete väljastamisest keeldumise huvi huviga andmete väljastamiseks. Kuigi KOTKASes on teatud isikuandmed ettevaatavalt avalikud, ülal loetletud

16

põhjendustel, tuleb uute, eraelu puutumatuse kaitse vajadust mõjutavate asjaolude selgumisel

kaaluda ka täiendava juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust ning vajaduse korral see seada.

Lõikest 1 jäetakse välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Säte küll kordab avaliku teabe seaduse üldpõhimõtet, kuid jäetakse

määrusesse alles, et isikutel oleks selguse huvides teada, et andmekogusse kantud andmed on avalikud, kui neile ei ole seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Lõike 11 muudatusega sätestatakse, et keskkonnakaitseloale ja loa taotlusele märgitud füüsilisest isikust taotleja ja loa omaja isiku nimi on AVE rakenduse kaudu avalik kuni

keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemiseni. Kehtiva põhimääruse kohaselt on avalik ka loa omaja isikukood ning avalikustamisele tähtaega seatud ei ole. Muudatusega sätestatakse taotleja ja loa omaja nime aktiivsele avalikustamisel selge tähtaeg, mille järel neid enam andmekogu

AVE rakenduse kaudu ei avalikustata, kuid mis säilivad andmekogus § 12 lõike 6 punktides 1 ja 3 sätestatud perioodil. Loa alusel toimunud keskkonnakasutust puudutavad muud andmed

jäävad avalikkusele kättesaadavaks ka pärast loa kehtivuse lõppemist. Lõike 12 muudatusega sätestatakse, et keskkonnakaitseloa taotluse menetlusega seotud

menetlusosalise füüsilise isiku nimi on avalik kuni keskkonnakaitseloa menetluses loa andmise või loast keeldumise otsuse tegemiseni. Keskkonnakaitseloa menetlus viiakse tavaliselt läbi avatud menetluse põhimõtetel. Menetlusosaliste nime avalikustamine tagab menetluse

läbipaistvuse. Nii on võimalik kõigil menetlusosalistel saada infot, kes on loa menetlusse kaasatud, et vältida huvide konflikti ja varjatud mõjutusi.

Lõike 13 muudatuse kohaselt ei ole keskkonnakaitseloale ja loa taotlusele märgitud füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa omaja ja loa taotleja ega tema kontaktisiku isikukoodi, aadressi ja

kontaktandmeid ning kontaktisiku nime avalikult näha. Sisuliselt muutub vaid see, et avalikus vaates ei ole näha enam füüsilise isiku isikukoodi.

Lõike 14 muudatuse kohaselt on keskkonnakasutuse aastaaruandele märgitud füüsilisest isikust aruande esitaja nimi AVE rakenduses avalik aruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse

lõppemiseni. Muudatusega sätestatakse selge periood, kui kaua füüsilisest isikust aruande esitaja nimi avalik on.

Lõike 15 kohaselt ei ole avalikus vaates nähtavad aruande esitaja kontaktandmed ja koostaja andmed. Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei muudeta sätte sisu.

Muudatuse eesmärk on suurendada füüsiliste isikute isikuandmete kaitset, säilitades samas

läbipaistvuse keskkonnaotsuste tegemisel. Avalikkusele jääb nähtavaks nimi, kuid kontaktandmed ja edaspidi ka isikukoodid ei ole enam avalikud.

Punktiga 21 esitatakse lõikena 16 uuesti kehtiva redaktsiooni § 12 lõige 15, kuna paragrahvi struktuur on muutunud.

Punktiga 22 muudetakse § 13 lõiget 2, kuna andmekogusse kantud avaandmed avalikustatakse andmekogu avalikus vaates, mitte enam vastutava ja volitatud töötleja veebilehtedel. Lisaks

jäetakse välja viide sellele, et avaandmed on avalikud, kui neile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. See osa on ebavajalik, kuna avaandmed ongi vaid avalikud andmed.

17

Punktiga 23 tunnistatakse määruse lisa kehtetuks. Määruse lisas nimetatud andmekogusse

kantavate andmete täpsem loetelu on eelnõukohase muudatusega viidud § 71.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Eelnõukohase määrusega muudetakse ja täiendatakse andmekogusse kantavate andmete ja

nende töötlemise nõudeid. Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega muid otseseid

või kaudseid mõjusid.

Muudatustega luuakse selgem raamistik, mis suurendab andmesubjektide teadlikkust ja kaitset. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on selgelt määratud ning andmete säilitamistähtajad on täpsustatud, mis vähendab õiguslikku ebakindlust ja suurendab läbipaistvust.

Andmekogu vastutava ja volitatud töötlejate jaoks ei too muudatused kaasa olulist

lisakoormust, kuna suurem osa muudatustest kajastab juba tehtavat tööd.. Avalikkuse jaoks muutub KOTKAS kasutajasõbralikumaks, kuna süsteemi eesmärgid ja

andmesisu on määruses paremini kirjeldatud. Keskkonnaandmete kättesaadavus paraneb ning andmete haldus muutub läbipaistvamaks. Andmekogu kasutajad, füüsilised isikud, ettevõtted

ja kohalikud omavalitsused saavad selgema arusaama, milliseid andmeid töödeldakse ja millistel alustel.

Määruse muudatused vähendavad halduskoormust, suurendavad õiguskindlust ja parandavad isikuandmete kaitset. Samuti paraneb keskkonnainfo kättesaadavus ja süsteemi läbipaistvus.

Mõjud on peamiselt halduslikud ja tehnilised, kuid need loovad tugevama aluse keskkonnaotsuste kvaliteedile ja usaldusväärsusele.

4.1. Kavandatav muudatus

Sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna

rajamise teatise esitamise ja kogutud andmete säilitamis lihtsustamine ning biomassi päritolu tõendamise auditi aruande esitamise ja kogutud andmete säilitamine ning veekaitsevööndis

puu- ja põõsarinde raieks nõusoleku taotlemine ja menetlemine viiakse KOTKASesse.

Sihtrühm 1. Sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna

rajamise teatise esitajad (ligikaudu 120 teatise esitajat (peamiselt juriidilised isikud , aga ka

füüsilised isikud) ja 160 teatist aastas). 2. Biomassi päritolu tõendamise auditi aruande esitajad (2024. aastal 26 aruande esitajat ja 36

aruannet aastas). 3. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusoleku taotlejad (aastas 120–150 taotluse

esitajat).

4. Keskkonnaameti ametnikud.

18

Kaasnev mõju

Muudatuse mõju on selgitatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (611 SE) ning Riigikogu menetluses eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekutes11.

4.2. Kavandatav muudatus

Andmekogusse kantavate andmestike ja dokumentide koosseisu selgem määratlemine ning arhiveerimis- ja säilitamisnõuete täpsustamine.

Sihtrühm 1. Kõik KOTKASe kasutajad (loa omanikud, kodanikud, ettevõtjad, kohalikud

omavalitsused jt). 2. Andmekogu pidaja (Keskkonnaamet) ja volitatud töötlejad (Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus).

Kaasnev mõju

Eelnõu rakendamisel suureneb andmete esitamisel ja säilitamisel õigusselgus, kuna andmekogusse kantavate andmestike andmete ja dokumentide koosseis ning arhiveerimis- ja säilitamisnõuded on selgelt määratud. See vähendab nii kasutajate kui ka andmekogu pidaja

ebakindlust ning tagab läbipaistvuse andmete säilimisajal.

Samuti väheneb andmete töötlemise ulatuse ja kestusega seotud vaidluste oht, sest eelnõu täpsustab, milliseid andmeid tuleb koguda ja kui kaua neid säilitada, vältides eri tõlgendustest

tekkivaid vaidlusi. Selgus vähendab õiguslikku riski nii andmete esitajatele kui ka andmekogu

pidajale ning toetab proportsionaalsuse põhimõtte järgimist andmetöötluses.

4.3. Kavandtav muudatus

Isikuandmete töötlemise aluste, säilitamistähtaegade sätestamine ja avalikkusele nähtavate andmete täpsustamine.

Sihtrühm

1. Kõik KOTKASe kasutajad (loa omajad, kodanikud, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, kodanikud). 2. Andmekogu pidaja (Keskkonnaamet) ja volitatud töötlejad (Keskkonnaagentuur,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus).

Kaasnev mõju Eelnõu rakendamisel suureneb isikuandmete kaitse, kuna avalikkusele nähtavates andmetes ei avalikustata enam füüsiliste isikute isikukoode. Selline lahendus järgib isikuandmete kaitse

üldmääruse põhimõtteid ning aitab vähendada ebavajalikku isikuandmete levikut. Ka füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa omaja nime avalikustamisele seatakse kindlad tähtajad.

Samas säilib keskkonnaotsuste läbipaistvus, sest otsuste mõistmiseks vajalik põhiteave, sealhulgas loa omaniku nimi ja muud olulised andmed, jäävad loa kehtivuse lõpuni avalikkusele

kättesaadavaks. Seega on tagatud avalikkuse õigus saada teavet keskkonnaotsuste kohta, samal ajal kaitstes füüsiliste isikute privaatsust.

11 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 611SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eaf4f10a-51e3-4ec0-b41c-

45d3889e1261/keskkonnaseadustiku-uldosa-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

19

Lisaks vähenevad andmekaitsealased riskid ja tugevneb avalikkuse usaldus infosüsteemi vastu,

sest isikuandmete töötlemise alused ja avalikustamise piirid on selgelt määratud. Läbipaistvam kord loob kindlustunde nii andmete esitajatele, kasutajatele kui ka andmekogu pidajale.

Isikuandmetega seotud mõju on lisaks analüüsitud seletuskirja osas 2.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

KOTKASe arendustööd rahastatakse Kliimaministeeriumi 2026. aasta valitsemisala IT

eelarvest. Määruse rakendamisega seotud arendustöödeks on 2026. aastal planeeritud kuni 2500 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. aastal. Määruse jõustumise kuupäev on valitud selliselt, et enne jõustumist jõuaks valmis teha ka vajalikud andmekogu arendused. Näiteks on vaja teha

muudatused, et infosüsteemis ei oleks enam avalikud füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa taotleja ja loa omaja isikukood.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile, Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Eesti

Keskkonnauuringute Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, SA-le Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule,

Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Vee- ettevõtete Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, LEMMA OÜ-le, Alkranel OÜ-le,

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-le, OÜ-le Severitas, Kobras OÜ-le, Nomine Consult OÜ-le, OÜ-le Hendrikson & Ko, Eco Consult OÜ-le, ABIRONE OÜ-le, OÜ-le

GeoKes, Skepast&Puhkim OÜ-le, Mäebüroo Nord OÜ-le ja OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo.

1

EELNÕU

03.11.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20

„Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja

andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjast ja § 1 pealkirjast jäetakse välja sõnad „asutamine ja“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu ametlik nimetus on keskkonnaotsuste infosüsteem (edaspidi andmekogu).“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Environmental Decisions Information System.“;

4) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu eesmärk on võimaldada teha järgmisi toiminguid:

1) keskkonnakasutusega seotud andmete avalikustamine;

2) keskkonnakomplekslubade (edaspidi kompleksluba), keskkonnalubade ja

kiirgustegevuslubade taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude

kohustuste täitmine;

3) üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade, ehitamisel ja

maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise lubade ning

maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ning setendi võtmise lubade taotlemine ja

menetlemine;

4) atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, kiirgusseaduse, tööstusheite seaduse ja

veeseaduse alusel tehtavate registreeringute (edaspidi registreeringud) taotlemine ja

menetlemine ning registreeringuga seotud aruandluskohustuse täitmine;

5) keskkonnatasude seaduse tähenduses tasukohustuse täitmine;

6) ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veolubade taotlemine,

menetlemine ja saatedokumentide koostamine ning selliste jäätmete riikidevahelise veo,

milleks veoluba ei ole vaja, saatedokumentide koostamine;

7) jahipiirkonna kasutusõiguse lubade taotlemine ja menetlemine;

8) sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna

rajamise teatiste koostamine ja esitamine;

9) veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusoleku taotlemine ja menetlemine;

2

10) biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi

aruannete esitamine;

11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide

avalikustamine ning kättesaadavuse ja kasutamise lihtsustamine.“;

5) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 8–89 sõnastatakse järgmiselt:

8) töötleb komplekslubade ja keskkonnalubade andmeid, sealhulgas taotlustel,

jäätmearuannetes, veekasutuse aruannetes ja välisõhu saastamisega seotud aastaaruannetes

(edaspidi keskkonnakasutuse aastaaruanded) ja seirearuannetes kajastatud andmeid ning

kaevandamata jäänud põlevkivi varu andmeid;

81) töötleb kiirgustegevuslubade ning kiirgusallikate ja tuumamaterjaliga seotud andmeid,

sealhulgas taotlustel ja kiirgustegevuslubadel märgitud kohustuste täitmisega seotud andmeid;

82) töötleb üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade, ehitamisel ja

maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise lubade ja

maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise lubade, sealhulgas taotlustel

kajastatud andmeid;

83) töötleb registreeringutega seotud andmeid, sealhulgas taotlustel ning keskkonnakasutuse

aastaaruannetes kajastatud andmeid;

84) töötleb keskkonnatasude andmeid;

85) töötleb ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veolubade ja

saatedokumentide ning selliste jäätmete riikidevaheliste vedude, milleks veoluba ei ole vaja,

saatedokumentidega seotud andmeid, sealhulgas taotlustel kajastatud andmeid;

86) töötleb jahipiirkonna kasutusõiguse lubadega seotud andmeid, sealhulgas taotlustel

kajastatud andmeid;

87) töötleb sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks

auna rajamise teatistega seotud andmeid;

88) töötleb veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusolekutega seotud andmeid, sealhulgas

taotlustel kajastatud andmeid;

89) töötleb biomassile kehtestatud säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse

tõendamise auditi aruannetega seotud andmeid;“;

6) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 810–812 järgmises sõnastuses:

„810) töötleb keskkonnamõju hindamise dokumentidega, mille puhul Keskkonnaamet on

otsustaja või järelevalvaja, seotud andmeid;

811) töötleb keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentidega, mille puhul

Keskkonnaamet on järelevalvaja, seotud andmeid;

812) töötleb taastuvenergiat puudutavate keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise dokumentidega seotud andmeid;“;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „keskkonna- ja komplekslubadega ning“

tekstiosaga „komplekslubadega, keskkonnalubadega ja“;

8) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „haldamist ja majutamist“ sõnadega

„hooldamise ja majutamise“;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Andmekogus hoitakse aktiivses kasutuses ja arhiveeritud andmeid ning dokumente.“;

3

10) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad järgmised andmestikud:

1) keskkonnakaitselubade andmestik;

2) keskkonnakaitselubade taotluste ja menetluste andmestik;

3) keskkonnatasude andmestik;

4) keskkonnakasutuse aastaaruannete andmestik;

5) keskkonnakaitselubadega seotud kohustuste ja seirearuannete andmestik;

6) keskkonnakasutuse aastaaruannete andmestik;

7) registriobjektide andmestik;

8) keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste andmestik;

9) andmekogu kasutajate andmestik.“;

11) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „M“ tekstiosaga „keskmine (M)“;

12) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk

Andmekogusse kantavad andmed ja dokumendid ning andmete töötlemine“;

13) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

㤠7. Andmekogu andmestike andmed

(1) Keskkonnakaitselubade andmestikku kantakse:

1) kompleksload ja nendega seotud andmed, sealhulgas korrapäraste keskkonnaalaste

kontrollidega seotud andmed;

2) keskkonnaload ja nendega seotud andmed;

3) kiirgustegevusload ja nendega seotud andmed;

4) üldgeoloogilise uurimistöö load, geoloogilise uuringu load, ehitamisel ja

maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise load ning

maavara ja maavarana arvele võtmata kivimi ning setendi võtmise load ja nendega seotud

andmed;

5) registreeringud ja nendega seotud andmed;

6) ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veolubade, saatedokumentide ja

nendega seotud andmed ning selliste jäätmete riikidevaheliste vedude, milleks veoluba ei ole

vaja, saatedokumendid ja nendega seotud andmed;

7) jahipiirkonna kasutusõiguse load ja nendega seotud andmed;

8) sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna

rajamise teatised ja nendega seotud andmed;

9) veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusolekud ja nendega seotud andmed.

(2) Keskkonnakaitselubade taotluste ja menetluste andmestikku kantakse:

1) kompleksloa taotluste ja menetlustega seotud andmed;

2) keskkonnaloa taotluste ja menetlustega seotud andmed;

3) kiirgustegevusloa taotluste ja menetlustega seotud andmed;

4) üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa, ehitamisel ja maaparandussüsteemi

ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise loa ja maavara või maavarana arvele

võtmata kivimi ja setendi võtmise loa taotluste ja menetlustega seotud andmed;

5) registreeringu taotluste ja menetlustega seotud andmed;

4

6) ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoloa taotluste ja menetlustega

seotud andmed;

7) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste ja menetlustega seotud andmed;

8) sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna

rajamise teatiste esitamisega seotud andmed;

9) veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusoleku taotluste ja menetlustega seotud andmed;

10) keskkonnakaitseloa taotluste menetlusosaliste isikute üldandmed.

(3) Keskkonnatasude andmestikku kantakse:

1) keskkonnatasu deklaratsioonid ja nendega seotud andmed;

2) maavara kaevandamise mahu aruanded ja nendega seotud andmed;

3) saastetasu asendamise lepingute ja nende lepingute lõpparuannete andmed ning saastetasu

asendamise lepingute jälgimisperioodi kvartaliaruanded;

4) sunniraha hoiatuse ja sunniraha määramise teadete andmed;

5) keskkonnatasu maksuotsuste andmed.

(4) Keskkonnakasutuse aastaaruannete andmestikku kantakse:

1) komplekslubadega seotud keskkonnakasutuse aastaaruannete andmed;

2) keskkonnalubadega seotud keskkonnakasutuse aastaaruannete andmed;

3) registreeringutega seotud keskkonnakasutuse aastaaruannete andmed;

4) biomassile kehtestatud säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi

aruannetega seotud andmed.

(5) Keskkonnakaitselubadega seotud kohustuste ja seirearuannete andmestikku kantakse:

1) komplekslubadest tulenevate kohustuste täitmisega seotud andmed ja komplekslubade alusel

tehtava seire ja kontrollseirega seotud andmed;

2) keskkonnalubadest tulenevate kohustuse täitmisega seotud andmed ja keskkonnalubade

alusel tehtava seire ning kontrollseirega seotud andmed;

3) kiirgustegevuslubadest tulenevate kohustuste täitmisega seotud andmed ja

kiirgustegevuslubade alusel tehtava seire ning kiirgusallikate ja tuumamaterjaliga seotud

andmed;

4) registreeringute alusel tehtava seirega seotud andmed.

(6) Registriobjektidega seotud andmestikku kantakse:

1) käitiste andmed;

2) jäätmekäitluskohtade andmed;

3) rahvusvaheliste jäätmevedude asutuste andmed;

4) heiteallikate andmed;

5) puurkaevugruppide andmed;

6) kiirgusallikate andmed;

7) kiirgusallika saadetiste andmed;

8) tuumamaterjali andmed;

9) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusele avatud jahipiirkondade andmed;

10) kaevandamata jäänud põlevkivi ja põlevkivi aastamäärade andmed;

11) tuuleelektrijaamade andmed.

(7) Keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste andmestikku

kantakse:

5

1) keskkonnamõju hindamise dokumentidega, mille puhul Keskkonnaamet on otsustaja või

järelevalvaja, seotud andmed;

2) keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentidega, mille puhul Keskkonnaamet on

järelevalvaja, seotud andmed;

3) taastuvenergiat puudutavate keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise dokumentidega seotud andmed;

4) keskkonnamõju hindamise juhtekspertide nimi, litsentsi number ja selle kehtivuse aeg;

5) punktides 1–3 nimetatud keskkonnamõju hindamises ja keskkonnamõju strateegilises

hindamises osalenud eksperdirühma liikmete ja juhteksperdi üldandmed.

(8) Andmekogu kasutajate andmestikku kantakse andmekogu kasutustingimustega nõustunud

registreeritud isikute üldandmed.

(9) Andmekogusse kantakse järgmised isiku üldandmed:

1) isikut tuvastavad andmed – isikukood, ees- ja perekonnanimi;

2) kontaktandmed – e-posti aadress, telefon, aadress.“;

14) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Andmekogu andmete täpsem loetelu

(1) Käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitselubade andmestiku ja lõikes 2

nimetatud keskkonnakaitselubade taotluste ja menetluste andmestiku andmete täpsem loetelu

on esitatud järgmistes õigusaktides:

1) tööstusheite seaduse § 28 lõike 6 ja § 41 lõike 5 alusel kehtestatud määruses – kompleksloa

taotluse, kompleksloa andmise ja kompleksloa andmed;

2) tööstusheite seaduses – käitise korrapärase keskkonnaalase kontrolli andmed;

3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud määruses

– keskkonnaloa taotluse, keskkonnaloa andmise ja keskkonnaloa andmed;

4) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 ja kiirgusseaduse § 33 lõike 4, § 70 lõike 4

ja § 75 lõike 3 alusel kehtestatud määruses – kiirgustegevusloa taotluse, kiirgustegevusloa

andmise ja kiirgustegevusloa ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavaid

kiirgusallikaid iseloomustavad andmed;

5) maapõueseaduse § 28 lõike 6 ja § 36 lõike 5 alusel kehtestatud määruses – üldgeoloogilise

uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse ja loa andmed;

6) maapõueseaduse §-des 97 ja 99 – ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva

kaevise tarbimise või võõrandamise loa ja maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja

setendi võtmise loa taotluse ja loa andmed;

7) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruses – paikse heiteallika

käitaja registreeringu taotluse ja registreerimistõendi andmed;

8) jäätmeseaduse § 988 lõigetes 1–3 ja §-s 989 – jäätmekäitleja registreeringu taotluse ja

registreerimistõendi andmed;

9) kiirgusseaduse § 691 lõike 3 ja § 751 lõike 2 alusel kehtestatud määruses – kiirgustegevuse

registreeringu taotluse ja registreeringu andmed;

10) tööstusheite seaduse § 134 lõike 4 alusel kehtestatud määruses – orgaanilisi lahusteid

kasutava käitise registreerimise taotluse ja registreerimistõendi andmed;

11) veeseaduse § 197 lõike 3 alusel kehtestatud määruses – veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimise taotluse ja registreerimistõendi andmed;

6

12) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõikes 1 –

keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmed;

13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 lisades IA, IB ja VII – ohtlike

jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoloa ja saatedokumendi ning selliste

jäätmete riikidevahelise veo, milleks veoluba ei ole vaja, saatedokumendi andmed;

14) jahiseaduse §-des 14 ja 15 – jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse ja loa andmed;

15) veeseaduse § 165 lõike 6 alusel kehtestatud määruses – sügavallapanusõnniku hoidmiseks

auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna rajamise teatise andmed;

16) veeseaduse § 121 lõike 6 alusel kehtestatud määruses – veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde

raie nõusoleku taotluse ja nõusoleku andmed.

(2) Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud keskkonnatasude andmestiku andmete täpsem

loetelu on esitatud järgmistes õigusaktides:

1) keskkonnatasude seaduses ning keskkonnatasude seaduse § 333 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses – keskkonnatasu deklaratsiooni andmed;

2) keskkonnatasude seaduses ja maksukorralduse seaduses – keskkonnatasu teate andmed;

3) keskkonnatasude seaduse §-des 51–53 – saastetasu asendamise lepingu ja saastetasu

asendamise lepingu lõpparuande ning saastetasu asendamise lepingu jälgimisperiood i

kvartaliaruande andmed;

4) asendustäitmise ja sunniraha seaduses – sunniraha hoiatuse ja sunniraha määramise teate

andmed.

(3) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud keskkonnakasutuse aastaaruannete andmestiku

andmete täpsem loetelu on esitatud järgmistes õigusaktides:

1) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 ja § 128 lõike 2 alusel kehtestatud määruses –

välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmed;

2) jäätmeseaduse § 117 lõike 1 alusel kehtestatud määruses – jäätmearuande andmed;

3) veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud määruses – veekasutuse aastaaruande andmed;

4) energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõike 13 alusel kehtestatud määruses – biomassile

kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruande

andmed.

(4) Käesoleva määruse § 7 lõikes 5 nimetatud keskkonnakaitselubadega seotud kohustuste ja

seirearuannete andmestiku andmete täpsem loetelu on esitatud järgmistes õigusaktides ja

seaduses sätestatud juhul keskkonnakaitseloal:

1) jäätmeseaduse § 29 lõike 4 punkti 151, § 331 lõike 8 ning § 421 lõike 6 alusel kehtestatud

määruses – kaevandamisjäätmekava ning jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise

aruande andmed;

2) jäätmeseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud määruses – prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise aruande andmed;

3) jäätmeseaduse § 985 lõike 1 punktis 2 – ohtlike jäätmete õnnetusjuhtumi finantstagatise

andmed;

4) kiirgusseaduse § 42 lõike 4 alusel kehtestatud määruses – hambaröntgenseadme

toimimiskatse ja röntgendiagnostikaseadme toimimiskatse andmed;

5) kiirgusseaduse §-s 98 – finantstagatise andmed radioaktiivse aine, seda sisaldava

kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamise korral;

6) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 ja kiirgusseaduse § 33 lõike 4, § 70 lõike 4

ja § 75 lõike 3 alusel kehtestatud määruses – kiirgusseire aruande, lahtiste kiirgusallikate

7

inventuuri, mõõteseadme ja jälgimisala seire, paigaldatud röntgenseadmete, radioaktiivsete

heidete, radioaktiivselt saastunud esemete, radioaktiivsete ainete vedude ja radioaktiivsete

jäätmete inventuuri, radioaktiivse aine sisse-, välja- ja läbiveo tolli märkmete ning seadme

paigaldamise, hooldamise ja remontimise volikirja andmed;

7) keskkonnakaitseloal – keskkonnakaitseloast tuleneva mere seire, süvenduspinnase seire,

pinnavee seire, paisutamise seire, põhjavee seire, reoveepuhasti efektiivsuse, reoveepuhasti

reostuskoormuse määramise, veekogu, sh suubla seire, väljalaskme omaseire, väljalaskme

kontrollseire, ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete, reoveesette seire, nõrgvee seire ning

taaskasutusvee tootmise andmed;

8) tööstusheite seaduse §-s 47 – pinnase ja põhjavee saastatuse seire andmed;

9) maapõueseaduse § 80 lõike 10, § 81 lõike 9 ja § 104 lõike 8 alusel kehtestatud määruses –

uuritud ja kaevandatud maa korrastamise, korrastamisprojekti ning maa korrastamise akti

andmed;

10) kompleksloal – kompleksloast tuleneva tootmise seire, keskkonnakaitseloast tuleneva

välisõhu pideva heiteseire, välisõhu pistelise heiteseire ning õhukvaliteedi seire andmed;

11) keskkonnakaitseloal – käesoleva lõike punktides 1–10 nimetamata andmed

keskkonnakaitseloast tuleneva jäätmevaldkonna, kiirgusvaldkonna, veevaldkonna,

välisõhuvaldkonna, maapõuevaldkonna ja tööstusheite valdkonna kohustuse kohta.

(5) Käesoleva määruse § 7 lõikes 6 nimetatud keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju

strateegiliste hindamiste andmestiku andmete täpsem loetelu on esitatud järgmistes

õigusaktides ja andmestik koosneb järgmistest dokumentidest ja nende andmetest:

1) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõigetes 8, 81, 281 ja

282 – keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse andmed;

2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 13 ja § 18 lõikes 3 –

keskkonnamõju hindamise programmi ja selle otsuse andmed;

3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20, § 20 lõike 2 alusel

kehtestatud määruses ja § 22 lõikes 6 – keskkonnamõju hindamise aruande ja selle otsuse

andmed;

4) juhteksperdi kehtiva keskkonnamõju hindamise litsentsi number ja kehtivusaeg;

5) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud

lisamaterjalid;

6) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud

ekspertarvamused ja uuringud;

7) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse andmed, käesoleva määruse § 17 lõike 1 punktis 5 nimetatud

koosseisus;

8) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja selle

heakskiitmise otsuse andmed, käesoleva määruse § 17 lõike 1 punktis 5 nimetatud koosseisus;

9) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja selle

heakskiitmise otsuse andmed, käesoleva määruse § 17 lõike 1 punktis 5 nimetatud koosseisus.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmetele kantakse andmekogusse

järgmised käesoleva määruse § 7 lõigetes 1–5 nimetatud andmetega seotud dokumendi andmed:

1) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms);

2) dokumendi saabumise, väljastamise või registreerimise kuupäev;

3) kellelt andmed on saabunud või kellele väljastatud, sealhulgas isiku üldandmed;

4) saabumise või väljastamise viis;

8

5) dokumendi registreerimisnumber;

6) dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatule võib andmekogusse kanda muid § 5

lõikes 2 nimetatud andmestikega seotud andmeid ja dokumente, mis on seotud andmekogu

eesmärgiga ja selleks vajalikud .“;

15) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmete andmekogusse esitaja on:

1) määruse § 7 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseloa taotleja ning teised menetlusosalised;

2) määruse § 7 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseloa omaja;

3) keskkonnatasu deklaratsiooni esitaja;

4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isiku poolt selleks volitatud isik.“;

16) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) Eesti looduse infosüsteem – veekogude, veekogumite, veehaarete, veehaardepuhastite,

reoveepuhastite, taaskasutusvee tootmisüksuste, paisude, suublate, väljalaskmete ja

vesiviljeluskasvanduste andmed;“;

17) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „andmed“ sõnadega „ja

meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutuse andmed“;

18) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Andmekogusse kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamiseks võetavad meetmed

ja andmeesitaja kohustused

(1)Andmekogusse esitatavate andmete õigsuse eest vastutab andmeesitaja.

(2) Vastutav või volitatud töötleja teeb andmeesitajale järelepärimise, kui tal on tekkinud

kahtlus esitatud andmete õigsuse ja tervikluse suhtes.

(3) Kui andmeesitaja avastab, et ta on esitanud andmekogusse ebaõigeid andmeid, on ta

kohustatud viivitamata esitama andmekogusse õiged andmed ning teavitama sellest vastutavat

või volitatud töötlejat.

(4) Andmekogusse andmete kandmisel tekkinud andmevea ilmnemise korral on vea leidnud

vastutav või volitatud töötleja kohustatud andmekogus andmevea parandama ja sellest

andmeesitajat teavitama.

(5) Andmekogusse kande, kande muudatuse ja täienduse tegemise aeg ning kande tegija nimi

ja isikukood salvestatakse andmekogu logiandmetes.“;

19) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Andmete arhiveerimine, säilitamine ja kustutamine

(1) Andmekogus säilitatakse andmeid alaliselt, kui käesolevast määrusest ei tulene teisti.

(2) Andmekogus olevad andmed arhiveeritakse järgmiselt:

9

1) määruse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnatasudega seotud andmed –

keskkonnatasu deklaratsiooni ja maavara kaevandamise mahu aruande uue versiooni loomisel;

2) määruse § 7 lõikes 4 nimetatud keskkonnakasutuse aastaaruanded – aastaaruande uue

versiooni loomisel;

3) määruse § 7 lõikes 5 nimetatud keskkonnakaitselubadega seotud kohustuste ja seirearuannete

andmed – kohustuse või seirearuande uue versiooni loomisel;

4) määruse § 7 lõike 6 punktides 1, 2 ja 4–6 nimetatud registriobjektidega seotud andmed –

registriobjektiga seotud keskkonnakaitseloa versiooni või keskkonnakaitseloa kehtivuse

lõppemisel;

5) kiirgusallika või tuumamaterjaliga seotud andmed – kiirgusallika, välja arvatud

elektrikiirgusseade, või tuumamaterjali üleandmisel radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta või

riigist väljaviimisel tagasitoomise kavatsuseta või kui riikliku järelevalvetoiminguga on

tuvastatud, et kiirgusallika omanikku ja asukohta ei ole võimalik kindlaks teha;

6) elektrikiirgusseadmega seotud andmed – elektrikiirgusseadme üleandmisel jäätmekäitlejale,

riigist väljaviimisel tagasitoomise kavatsuseta või kui riikliku järelevalvetoiminguga on

tuvastatud, et kiirgusallika omanikku ja asukohta ei ole võimalik kindlaks teha.

(3) Arhiveeritud andmed tähistatakse andmekogus olekuga „arhiveeritud“.

(4) Lõike 2 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud arhiveeritud andmed on andmekogu AVE rakenduse

kaudu nähtavad ainult andmekogusse sisse loginud andmed esitanud isikule.

(5) Lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud arhiveeritud andmed ei ole andmekogu AVE rakenduse

kaudu nähtavad.

(6) Andmekogusse kantud isiku üldandmed kustutatakse andmekogust järgmiste tähtaegadega:

1) määruse § 7 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseloaga seotud isiku üldandmed – kümme

aastat keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest;

2) kiirgustegevusloa puhul kiirgustöötaja isiku üldandmed – kuni isik saab või oleks saanud

75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aastat tema kiirgustöölt lahkumisest arvates;

3) määruse § 7 lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitseloa taotluse ja menetlusega seotud isiku

üldandmed – kümme aastat keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest või üks aasta

keskkonnakaitseloa menetluse lõppemisest, kui luba ei antud;

4) määruse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnatasu deklaratsiooni ja maavara

kaevandamise mahu aruandega seotud isiku üldandmed – kümme aastat deklaratsiooni või

mahuaruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest või kümme aastat

deklaratsiooni esitamisest, kui deklaratsiooniga ei ole ühtegi keskkonnakaitseluba seotud;

5) määruse § 7 lõikes 4 nimetatud keskkonnakasutuse aastaaruandega seotud isikuandmed –

kümme aastat aastaaruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest;

6) määruse § 7 lõikes 5 nimetatud keskkonnakaitseloaga seotud kohustuste ja seirearuandega

seotud isikuandmed – kümme aastat kohustuse või seirearuandega seotud keskkonnakaitseloa

kehtivuse lõppemisest;

7) määruse § 7 lõikes 8 nimetatud andmekogu kasutustingimustega nõustunud registreeritud

kasutaja isikuandmed, kui isikuga ei ole seotud ühtegi keskkonnakaitseluba või pooleliolevat

keskkonnakaitseloa menetlust – kolm aastat viimasest andmekogusse sisselogimisest;

8) määruse § 7 lõikes 8 nimetatud andmekogu kasutustingimustega nõustunud registreeritud

kasutaja isikuandmed, kui isikuga seotud keskkonnakaitseloa kehtivusest on möödas kümme

10

aastat ja isikuga ei ole seotud ühtegi pooleliolevat keskkonnakaitseloa menetlust – kolm aastat

viimasest andmekogusse sisselogimisest.

(7) Andmekogusse kantud andmestike arhiveeritud andmed kustutatakse andmekogust

järgmiste tähtaegadega:

1) määruse § 7 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud keskkonnakaitseloa taotluste ja menetlustega

seotud andmed – kümme aastat keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemisest või viis aastat

keskkonnakaitseloa menetluse lõppemisest, kui luba ei antud;

2) määruse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnatasudega seotud andmed – kümme

aastat keskkonnatasu deklaratsiooni ja maavara kaevandamise mahu aruande esitamisest või

deklaratsiooni ja aruande arhiveerimisest;

3) määruse § 7 lõikes 4 nimetatud keskkonnakasutuse aastaaruanded – kümme aastat aruande

arhiveerimisest;

4) määruse § 7 lõikes 5 nimetatud keskkonnakaitseloaga seotud kohustuste ja seirearuandega

seotud andmed – kümme aastat kohustuse täitmise andmete või seirearuande arhiveerimisest;

5) määruse § 7 lõike 6 punktides 1, 2, 4–6 nimetatud registriobjektide andmed – menetluse

lõppemisel, kui registriobjekti ei seota keskkonnakaitseloaga.

(8) Andmed kustutatakse Keskkonnaameti teabehalduse korra kohaselt.“;

20) paragrahvi 13 lõiked 1–15 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogusse kantud andmed on avalikud, kui neile ei ole seadusest tulenevalt

kehtestatud juurdepääsupiirangut.

(11) Andmekogusse kantud käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

keskkonnakaitseloale ja loa taotlusele märgitud füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa omaja ja

loa taotleja nimi on AVE rakenduses avalik keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemiseni.

(12) Andmekogusse kantud käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitselubade

taotluste menetlusega seotud menetlusosalise füüsilise isiku nimi on AVE rakenduses avalik

kuni keskkonnakaitseloa menetluses loa andmise või loast keeldumise otsuse tegemiseni.

(13) Andmekogu AVE rakenduses ei näidata § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnakaitseloale

ja loa taotlusele märgitud füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa omaja ja loa taotleja ega tema

kontaktisiku ega lõikes 12 nimetatud muu menetlusega seotud füüsilise isiku isikukoodi,

aadressi ja kontaktandmeid ning kontaktisiku nime.

(14) Andmekogusse kantud § 7 lõikes 4 nimetatud keskkonnakasutuse aastaaruandele ning § 7

lõikes 5 märgitud kohustusele ja seirearuandele märgitud füüsilisest isikust aruande esitaja nimi

on AVE rakenduses avalik aruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivuse lõppemiseni.

(15) Andmekogu AVE rakenduses ei näidata § 7 lõikes 4 nimetatud füüsilisest isikust

keskkonnakasutuse aastaaruande esitaja kontaktandmeid ja koostaja andmeid.“;

21) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 16 järgmiselt:

„(16) Andmekogusse kantud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise dokumentidega seotud juhteksperdi ja eksperdirühma liikme nimi on avalik;

11

22) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogusse kantud avaandmed avalikustatakse andmekogus masinloetaval kujul.“;

23) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

Kantsler