Riigitee 11178 Ämari tee kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

1/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

SISUKORD

SISUKORD ............................................................................................................................. 1

JOONISTE NIMISTU .............................................................................................................. 2

I SELETUSKIRI .................................................................................................................... 2 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 2

1.1 Projekti koostamise eesmärk 2

1.2 Projekti koostamise alusdokumendid 3 2. UURINGUD ..................................................................................................................... 4

2.1 Topogeodeetiline alusplaan 4

2.2 Ehitusgeoloogia uuring 5

2.2.1 Üldiseloomustus 5 2.2.2 Pinnasekihid 5

2.2.3 Pinnaseveetase 7

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................... 8 3.1 Lühikirjeldus 8

3.2 Tehnovõrgud 8

4. PROJEKTLAHENDUS ...................................................................................................... 8

4.1 Üldandmed 8 4.2 Plaanilahendus 8

4.3 Vertikaalplaneerimine 9

4.4 Ettevalmistustööd 9 4.5 Mullatööd 10

4.6 Katend 10

4.7 Veeviimarid 11

4.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 11 4.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd 12

4.10 Jalg- ja jalgrattatee hooldus 13

5 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................... 13

II LISAD

LISA 1 - Riigitee 11178 Ämari tee kaitsevööndisse jalgratta- ja jalgtee ning ristumiskohtade

põhiprojekti koostamise nõuded. Transpordiameti kiri 15.08.2023 nr 7.1-1/23/16461-3.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

2/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

JOONISTE NIMISTU 04.09.2023

Nimistu viimase muudatuse kuupäev

Töö nr AK-022023

Tellija TREF NORD AS

Projekt Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

Staadium Põhiprojekt Joonise tähis

Joonise nimetus Dokumenti nr Kuupäev

J o o n

is e

n r

M u

u d

a tu

s

TL-0-01 Tiitelleht AK-022023_PP_TL-0-01 04.09.2023

TL-3-01 Seletuskiri AK-022023_PP_TL-3-01 04.09.2023

TL-4-01 Asukohaskeem AK-022023_PP_TL-4-01_AS 04.09.2023

TL-4-02 Asendiplaan ja liiklusskeem; PK0+00–PK4+05 AK-022023_PP_TL-4-02_AP 04.09.2023

TL-4-03 Asendiplaan ja liiklusskeem; PK3+29–PK8+23 AK-022023_PP_TL-4-03_AP 04.09.2023

TL-4-04 Vertikaalplaneering; PK0+00–PK4+05 AK-022023_PP_TL-4-04_VP 04.09.2023

TL-4-05 Vertikaalplaneering; PK3+29–PK8+23 AK-022023_PP_TL-4-05_VP 04.09.2023

TL-6-01 Pikiprofiil AK-022023_PP_TL-6-01_PP 04.09.2023

TL-6-02 Ristprofiilid, Lõiked 1-1 ja 2-2 AK-022023_PP_TL-6-02_RP 04.09.2023

I SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Tellija: TREF NORD AS

Väo tee 30, Veneküla, Harju maakond, 13816

kontaktisik: Ivar Annus, mob 53226372

e-post: ivar.annus@trefnord.ee

Projekteerija: BIMAP OÜ

Pärnu mnt 153, Tallinn, 11624

kontaktisik: Ott Krusell, mob 56672811

e-post: ott@bimap.ee

1.1 Projekti koostamise eesmärk

Eesmärk on rajada Ämari lennubaasi uus jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT).

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

3/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

1.2 Projekti koostamise alusdokumendid

Projekti koostamise aluseks on võetud Transpordiameti poolt esitatud nõuded, Tellija poolt

väljastatud lähteülesanne ning töökorras koosolekutel vastu võetud otsused.

Projektis on arvestatud järgmiste projektidega:

- SWECO PROJEKT AS töö nr 15420-0018

Projekt on koostatud juhindudes järgmistest seadustest ning normdokumentidest:

• Ehitusseadustik1;

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku rakendamise seadus, vastu võetud 18.02.2015 (RT I,

07.03.2023, 75);

• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2

(RT I, 20.11.2020, 4);

• Nõuded ehitusprojektile1, Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 (RT I,

26.02.2021, 7);

• Tee projekteerimise normid, Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 (RT I,

02.01.2022, 14);

• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis, kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0001;

• Muldkeha remondi projekteerimise juhis, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006

käskkirjaga nr 264;

• Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised, KT_025_J15_r1;

• Killustikust katendikihtide ehitamise juhis, KT_025_J8_r1. kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-

7/22/43;

• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, TA 2021;

• Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid EVS 901-1:2020;

• Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2016;

• Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud EVS 901-3:2021;

• Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele (2019);

• Kergliiklustaristu kavandamise juhend (26.06.2022);

• Teetööde tehnilised kirjeldused, MA 2019-XXX;

• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 (RT

I, 20.11.2020, 3);

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

4/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

• Riigiteede liikluskorralduse juhend, OT_018_J1_r1;

• Riigiteede liikluskorralduse juhis, MA 2018-008;

• Riigiteede ajutine liikluskorraldus, MA 2018-009;

• Nõuded ajutisele liikluskorraldusele, Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43

(RT I, 19.07.2018, 12);

• Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise juhend,

2016-3;

• Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001 (muudatus A1:2008, muudatus A2:2016);

• Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2022;

• Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel, MA 2018-015;

• Riigimaanteede valgustamise juhis, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2014

käskkirjaga nr 0340;

• Riigiteede haljastustööde juhis, MA 2018-13;

• Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide

projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded

Projekti koosseisus on teostatud järgmised uuringud:

- Ämari lennubaasi topogeodeetiline alusplaan. RAXOEST OÜ töö nr GE-42-23 (mai-juuni

2023).

- Ämari lennubaasi teed. Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. OÜ REI Geotehnika töö nr

3663-15 (august 2015).

2. UURINGUD

2.1 Topogeodeetiline alusplaan

Teostati geodeetiline töö Ämari parkla objektil, Ämari alevikus tellija poolt esitatud mõõdistusala

skeemile.

Objektile rajati mõõdistusvõrk. Mõõdistuvõrgu punktideks paigaldati betooninaelad.

Objektile rajatud mõõdistusvõrgu punkti koordineeriti reaalaja GNSS seadmega Trimble R8. GNSS

koordineeriti mõõdistusvõrk.

GNSS püsijaamadeks on Geosoft OÜ püsijaamade võrk GEOS Trimble® VRS Now Eesti GNSS,

mis on registreeritud Maa-ametis.

Teostati tahhümeetriline mõõdistus. Mõõdistati 3 ha täpsusega M 1:500.

Plaanile on kantud maa-alused tehnovõrgud.

Tehnovõrkude asetused maa-ala plaanil on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajatega ja selle kohta on

koostatud kooskõlastuste tabel koos kontaktandmetega.

Maaüksuste piirid on saadud Maa-ameti digitaalsest andmebaasist seisuga 16.05.2023.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

5/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Töö on vormistatud vastavalt:

1. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a. määrusele nr. 34 ”Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”

2. Maanteeameti poolt 13.05.2008.a. kinnitatud käskkiri nr. 102 ”Täiendavad nõuded topo-

geodeetilistele ja uurimstöödele teede projekteerimisel“

3. Tellijapoolsed erinõuded

MÄRKUSED:

1. Täies mahus puuduvad geodeesialt trassid, mille asukoht on Tellija jaoks sensitiivne teave.

2. Geodeesial olev maa-aluste trasside info on puudulik ning kõiki ehitustöid tuleb teostada

ettevaatlikult ning alles peale Kaitseväe eelnevat kooskõlastust.

3. Kõiki kaevamis-, puurimis- ning uurimistööd tuleb enne tööde alustamist Kaitseväega

kooskõlastada.

2.2 Ehitusgeoloogia uuring

Välitöö toimus ajavahemikul 29.06. kuni 09.07.2015, mille käigus tehti agregaadiga GM-65 ja GT-

604 südamik-vibropuurimise meetodil kokku 127 puurauku. Üksikud puuraugud tuli teha

käsivahenditega kohtadesse, kuhu puurmasin ei pääsenud. Puuraukude maksimumsügavus on 3,0 m.

PA suudmed seoti plaaniliselt kohaliku situatsiooni ja gps-seadme abil, kõrguslikult geodeetiliselt

alusplaanilt saadud lähimate kõrguspunktidega.

Puuraukudest võeti kokku 35 rikutud struktuuriga pinnaseproov ja 2 niiskusproovi, mis teimiti Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris.

2.2.1 Üldiseloomustus

Uuringuala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviklindi pealsel tasandikul. Maapinna absoluutkõrgused on

vahemikus 13...26 m, maapind paikneb kõrgemal ala keskosas, langedes üldjoontes äärte suunas. Ala

keskosa (lennurajad) paikneb osaliselt õhukese pinnakattega alvaril, ala idaosas esineb nõrkasid

savipinnaseid, ala kesk- ja lõunaosas levivad merelised liivad ja kruusad, samuti leidub seal

soosetteid. Ala põhja- ja lääneosas esineb uuringusügavuses peamiselt jääline savipinnas – moreen.

2.2.2 Pinnasekihid

Kuna uuring tehti valdavalt olemasoleval teedel, esineb palju erinevaid nn täitepinnaseid – inimese

poolt kohaletoodud materjali. Suure maa-ala ja varieeruvad geoloogilise ehituse tõttu on uuringala

geoloogiline läbilõige jaotatud 16 kihiks, millest kihid 1...8 on täitepinnased, 9...16 looduslikud

pinnased (siin-seal küll mõningate eranditega ühele või teisele poole).

Täitepinnased

Kiht 1 – asfalt esineb teedel sageli pindmise kihina paksuses 0,04...0,20 m. Asfaldiks nimetatakse

käesolevas töös erineva terakoostise ja sideainesisaldusega musta katet. Pindmises osas on tegu tihti

asfaltbetooniga, paksema kihi puhul alumises osas paiguti kas vana murenenud või freesasfaldiga.

Üldiselt on asfaldikiht heas seisukorras.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

6/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Kiht 2 – betoon moodustab teekatte ala põhja ja lääneosas. Kohati on tegu 0,15 m paksuste

betoonplaatidega, paiguti (ala põhja- ja keskosas) on betoon valatud (paksus 0,05...0,40 m). Valatud

betoon on rahuldavas seisukorras, betoonplaadid kohati murenenud. Betooni leidub mõningates

kohtades maapinnast sügavamal (kiht 7), kus selle paksus on 0,05...0,30 m. Teine betoonikiht on

murenenum, see kiht on eristatud ka vahetult murenemata betooni all (PA33...35).

Kiht 3 – killustik esineb enamjaolt asfaldi all 0,10...0,75 m paksuse kihina. Killustik sisaldab kohati

palju peenosist (tolm + sau), laboris määratud kolme proovi põhjal sisaldab <0,063 mm osakesi

1,5...9%, olles seega paiguti mittefiltreeruv pinnas (EVS 901-20:2013; Tee-ehitus, Katsemeetodid,

Osa 20).

Kiht 4 – turvas ja muld. Selle kihi moodustavad peamiselt kas täitepinnastel lasuv kasvukiht või

inimese poolt kokkukuhjatud nn pööratud looduspinnas. Kihi paksus on 0,05...1,00 m, mis

moodustab vahetult muldkeha kõrvale tehtud puuraukudes pindmise kihi. Pinnas on tihenemata ja

mittefiltreeruv.

Kiht 5 – kruus moodustab ala lääneosas (PA43...54) teekatte pindmise osa, samuti võib kruusa

leiduda tee kõrval ja muldkeha koostises. Kruus on tihenenud, kihi paksus on 0,10...0,90 m.

Laboriteimide põhjal sisaldab pinnas kruusa 63...65%, peenosist 3...8% (paiguti mittedreeniv).

Laboris määratud tiheda proovi filtratsioonimoodul k on pinnasel vaid 0,1 m/d.

Kiht 6 – keskliiv esineb sageli tee konstruktsioonikihtide all 0,10...0,50 m sügavusel maapinnast. Liiv

on üldjuhul tihenenud, labori andmeil on liiva osakaal 70...87%, peenosist 2,5...4%. Paiguti esineb

keskliivas kruusa kuni 25%. Kihi paksus on 0,05...2,25 m. Täiteline keskliiv on tõenäoliselt

kohalikku päritolu ja sageli pole eristatav alumisest looduslikust keskliivast (kihist 10).

Kiht 6A – mullane liiv. Pinnasekihi moodustab peamiselt keskliiv, kuid sisaldab mulda ja turvast

kuumutuskao järgi 0,6...3,4%, keskmiselt 2,4%. Pinnas koosneb ca 82...96% liivast ja ca 2,5%

<0,063 mm osakestest. Mullane liiv esineb üldiselt muldkeha kõrval 0,20...2,20 m paksuse kihina.

Lõimise põhjal on pinnas dreeniv.

Kiht 7 – vt kiht 2.

Kiht 8 – paesõelmed. Tõenäoliselt on pinnasekihi näol tegemist paekarjääri jääkmaterjaliga, mille

fraktsioon on vahemikus 0...30 mm. Sõelmeid esineb suhteliselt tihedasti tee muldkeha koostises,

moodustades ala põhjaosas (PA29...33) nn kruusatee pindmise kihi. Püsiva kihina esineb sõelmeid

ala idaosas (PA13...21), moodustades katte aluse ja/või dreenikihi. Seal sisaldab pinnasekiht alumisel

piiril geotekstiili (tõenäoliselt pandud savipinnasega segunemise ärahoidmiseks). Labori analüüside

kohaselt on tegemist kruusa ja kruusliivaga, mis sisaldab kruusafraktsiooni 30...78%, liiva 15...53%

ja peenosist 8...19% (pinnas on mittedreeniv). Kihi kogupaksus on 0,05...1,70 m.

Looduspinnased

Kiht 9 – turvas ja muld moodustavad looduslike pinnasekihtide ülemise osa. Pinnast esineb tee

muldkeha kõrval pindmise kihina, vahetult muldkeha kõrval ka täitepinnaste all. Kihi paksus on

0,05...1,70 m.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

7/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Kiht 10 – keskliiv on uuringualal maapinna lähedal kõige laiemalt levinud pinnasekiht. Liiv on

üldjuhul kollakaspruun, kohev kuni tihe, sisaldab peen- ja jämeliiva, paiguti ka kruusa. Kihti on

haaratud ka harva leiduvad peen- ja jämeliivakihid. Labori andmetel on koosneb pinnas 87...99%

liivafraktsioonist, alla 0,063 mm osakesi on 0,5...2,0% m, üksikul proovil 9,5%. Laboris määratud

filtratsioonimoodul tihedal proovil on 8 m/d, pinnas on filtreeruv. Kihi pealispind lasub maapinnast

0,05...2,40 m sügavusel, kihi paksus on

0,15...>2,50 m.

Kiht 11 – tolmliiv esineb üksikutes puuraukudes maapinnast 1,10...1,70 m sügavusel, kihi paksus on

0,20...>1,70 m. Pinnas on kollakas- ja hallikaspruun, kohev ja kesktihe.

Kiht 12 – kruus esineb hajuti üle uuringuala 0,15...0,85 m paksuse kihina, jäädes maapinnast

0,30...2,70 m sügavusele. Kruus on üldiselt halli värvi ja tihe.

Kiht 13 – tolmne savi asub püsiva kihina ala idaosas (PA16...24), hajuti ka mujal 0,10...>2,50 m

paksuse kihina. Savi on hall, peamiselt voolava konsistentsiga. Kihi pealispind lasub maapinnast

0,80...2,40 m sügavusel. Kihti on haaratud lisaks raske liivsavi puuraugus PA4.

Kiht 14 – kerge saviliiv(moreen) esineb uurimissügavuses peamiselt ala lääne- ja põhjaosas, lasudes

maapinnast 0,35...2,40 m sügavusel. Tegemist on moreense päritoluga pinnasega, mis koosneb

kollakaspruunist ja hallist kergest saviliivast ja ca 20...40% lubjakivitükkidest (kruusast ja

lubjakivikõrestest). Saviliiv on sitkeplastne kuni kõva konsistentsiga. Kihi paksus on 0,30...>2,10 m.

Labori lõimise järgi koosneb pinnas 3 proovi põhjal ca 30% kruusast, ca 41...53% liivast ning ca

22...31% <0,063 mm osakestest. Ehkki pinnasenimetus on labori järgi antud kruusane tolmne

saviliiv, ei kasutata seda käesolevas aruandes, sest ilma kruusafraktsioonita tehtud lõimise ja

plastsuse põhjal on pinnas kerge saviliiv ehk paremate omadustega kui laboritulemuste järgi antud

kruusane tolmne saviliiv. Kruusafraktsiooni lisamine saab pinnase muuta vaid paremaks, seega on

käeolevas töös pinnas liigitatud kui kerge saviliiv. Üksikutes puuraukudes esineb lisaks kerget

saviliiva ilma kruusafraktsiooni lisandita, geotulpadel ja tulp-profiilidel on need tähistatud

kihinumbriga 14A.

Kiht 15 – kruus (jämepurdmoreen) on moreeniosa alumine, kivisem osa, mis sisaldab lubjakivitükke

>50%. Pinnast esineb vahetult lubjakivi peal, maapinnast 0,15...2,50 m sügavusel. Kihi paksus on

0,15...1,10 m (kõikides PA-des ei läbitud kihti kogu ulatuses).

Kiht 16 – lubjakivi esineb maapinna lähedal ala kesk- ja põhjaosas (PA25...47) ja

administratiivhoonete ümbruses ala idaosas (PA8...15, 82...94, 113...116). Lubjakivi ülemine osa on

osaliselt murenenud ja mõningal määral vibropuurimisega läbitav, murenemata lubjakivi esinemisel

puuriti kuni selle pealispinnani. Lubjakivilasundi pealispind paikneb uuringupunktides maapinnast

0,15...2,50 m sügavusel, lasundi kogupaksus on piirkonnas vähemalt 10 m.

2.2.3 Pinnaseveetase

Vahetult peale puurimist ilmus pinnaseveetase üldjuhul puuraukudesse, mis paiknevad paksema

pinnakattega piirkonnas, kus lubjakivi lasub sügavamal. Veetase ilmus maapinnast 0,50...2,70 m,

keskmiselt 1,53 m sügavusel. Erandjuhul esines pinnasevesi PA39 puhul 0,10 m sügavusel

maapinnast. Mõõdetud taseme näol on tegemist aastaega arvestades (mõnevõrra üle keskmise

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

8/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

sademete hulgaga juuni lõpp/juuli algus) aastakeskmisele lähedase veeseisuga, sademeterikkamal

perioodil võib vesi tõusta PA39...40 piirkonnas maapinnani, teistes kohtades ca 0,30 m kõrgemale.

Tegemist on ülevalt esimese põhjaveehorisondi ehk pinnaseveega (kohati ilmselt ka ülaveega

lubjakivi või halbade filtratsiooniliste omadustega pinnaste peal), mis esineb üldiselt liivas ja kruusas

(kihtides 10...12). Pinnasevett dreenib uuringualal vahetult idas asuv Vasalemma jõgi, ala edelaosas

tõenäoliselt ka Rummu karjäärid.

MÄRKUSED:

Projekti koosseisus puuduvad puuraukude täpsed asukohad, mis on Tellija jaoks sensitiivne teave.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Lühikirjeldus

Ämari lennuväli asub Harjumaal Vasalemma vallas Ämari alevikus. Idast piiravad ala Vasalemma

jõgi, kirdest Keila vald ja loodest Padise vald. Lennubaasi territoorium piirneb nii eramaade,

tagastatavate maade kui riigi omandisse jäetavate maaüksustega. Lennuväli asub Tallinnast 45 km,

Keila linnast 18 km ja Paldiski sadamast 14 km kaugusel.

Peamine juurdepääs Lennubaasi alale asub ala kagunurgas, Ämari teelt (kõrvalmaantee nr 11178).

Olevad kattega jalgteed antud teelõigul puuduvad. Inimesed kasutavad liikumiseks sõiduteed ja

teepeenart. Sõidutee lõigus on kasutusel kiirusepiirang 60 km/h. Lennubaasi territooriumilt

väljaspool on käesoleva projektiga hõlmatud riigitee kaitsevöönd 11178 Ämari tee kuni kohaliku

teeni (8683032 Lennu tee). Käesoleval hetkel on riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2021.a

loenduse andmetel 1210 autot/ööpäevas

3.2 Tehnovõrgud

• Riigitee 11178 Ämari tee ääres vahemikus km 2,19-2,913 kohalikust 8683032 Lennu teest

kuni Ämari lennubaasi peapääslani asub keskpinge elektrikaabel;

• Osades teelõikudes ning platsidel on olemasolev tänavavalgustus.

4. PROJEKTLAHENDUS

4.1 Üldandmed

Projekti eesmärgiks on jalakäijate ning jalgratturite liiklusohutuse tõstmine Ämari asula ja lennubaasi

vahelisel teelõigul. Projekteeritud teelõigud on tähistatud plaanijoonistel.

4.2 Plaanilahendus

JJT on projekteeritud riigitee 11178 Ämari tee äärde vahemikus km 2,195-2,913 kohalikust 8683032

Lennu teest kuni Ämari lennubaasi peapääslani. Projekteeritud tee pikkus on 823 m. JJT ning

sõidutee vahelise eraldusriba projekteerimisel on arvestatud liikluse kasvuga lähtudes piirkonna

arendamise potentsiaalist. JJT rajamisel sh vaheriba laiuse määramisel on tagatud võimalus riigitee

11178 laiendamiseks III klassi maantee ristlõikele vastavaks ning eraldusriba laiuseks on

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

9/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

projekteeritud 10 m. JJT katte laiuseks on projekteeritud 3,0 m (2,0 % põikkaldega), mis vastab

jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedusele >1000 JR+JK/ööp. Tugipeenarde laius mõlemal pool

servas on 0,25m (kaetud muruga).

Riigitee nr 11178 ristumised riigimaanteedega on toodud järgnevas tabelis.

Ristumised riigimaanteega

Ristuva maantee nimetus Piketaaz projekteeritud

JJT PK+m

Asukoht

km

Lennu tee 0+00 2,19

Kohalik tee 3+30 2,52

Kohalik tee 6+07 2,80

Naaberprojekti parkla juurdepääsutee 6+92 2,88

Projekteeritud JJT telg jälgib olemasoleva maantee telgjoont. Kaugus olemasolevast sõidutee katte

servast on üldjuhul 11,5 m. Perspektiivse riigitee laiendamisel III klassi maanteeks jääb siis

eraldusriba laiuseks 10 m. JJT kulgeb kogu ulatuses vasakul pool maanteest. Kaugus maanteest on

valitud lähtuvalt projekteerimise normidest, ohutusest ja hooldusest. Valitud kaugus tagab lume

paigutamise võimaluse maantee ja JJT vahel, samuti ka sademevee immutamise. Projekteeritud JJT

on ühendatud peapääsla esise SWECO PROJEKTi töö parkimisaladega ning peapääsla jalakäijate

läbiläigukohaga.

Ristumiskohtadel on tagatud normidele vastav nähtavuskolmnurk 10x200m).

4.3 Vertikaalplaneerimine

Projekteeritud Ämari JJT vertikaalplaneerimise koostamisel on arvestatud olemasolevate kõrgustega

maapinnal ning teekattel. Põikkalle on 2%, kuid muudab suunda lähenedes PK 7+38 asuvale

künnisele.

Mahasõitudel, ristmikel ning rekonstrueeritava teelõigu alguses ja lõpus on projekteeritud

kõrgusarvud kattel kokku viidud olemasolevate katte kõrgustega.

4.4 Ettevalmistustööd

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see

osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist

taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest,

mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.

Raadatavad puud ja võsa on toodud asendiplaanil ja töömahutabelites. Peale raadamist eemaldada

kõik kännud ja juured, tasandada maapind ja taastada haljastus. Raadamisel tekkiv materjal

utiliseerida.

Kasutuseks kõlbliku lammutusmaterjal vedada tellija poolt kooskõlastatud kohta ning kõlbmatu

lammutusmaterjal utiliseerida. Freesipuru võib ehitaja utiliseerida või kasutada objektil.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

10/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

4.5 Mullatööd

Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse kasvupinnas ning kaevatakse välja

projektikohane süvend. Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Välja kaevatud muld

ladustada kaeviku kõrval hilisemaks kasutamiseks haljastusel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb

ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et

säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Freesitakse või lammutatakse vajalikus

ulatuses olev kate. Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse. Laiendamiseks

ja uue muldkehade ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse karjäärist. Juurdeveetav materjal ei tohi

olla halvema filtratsioonimooduliga kui on olemasoleval muldkehal, kuid samas

filtratsioonimooduliga vähemalt 0,5m/ ööpäevas. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimisel

filtratsioonimooduli määramiseks tuleb lähtuda standardist EVS 901-20. Dreenkihis kasutatava

materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 2 m/ööpäevas ja muldkeha ehitamisel kasutataval

materjalil vähemalt 0,5 m/ööpäevas.

Väljakaeve põhi tuleb enne muldkeha ehitamist profileerida ja tihendada. Suuremad augud tuleb täita

mineraalse täitematerjaliga. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa.

Laienduste pealispind planeeritakse ja tihendatakse. Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu

ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Veo- ja paigaldustingimused täpsustada täiendavalt enne

vastavate tööde algust tee valdajaga. Ehitatakse teealused projekteeritud truubid. Ülejääva ja

haljastusel kasutust mitteleidva mulla äraveo, käitlemise ja vajadusel utiliseerimise korraldab

Töövõtja.

4.6 Katend

Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ (MA

2017-003).

JJT katendi puhul lähtutakse nn tüüp-lahendusest ja veenduda tuleb, et kaevikust eemaldatakse muld

ja huumuserikas pinnas.

Muld ja huumuserikas pinnas tuleb katendite alt igal juhul eemaldada isegi kui minnakse seetõttu

kaevikuga sügavamale.

Katend tüüp I (Jalg- ja jalgrattatee)

• AC 8 surf (tardkivikillustik 100%) 70/100 - 5 cm

• Ridakillustikalus fr. 4/63, (E=140 MPa) - 20 cm

• Keskliivast dreenkiht, Kt=0,98, Kf=2 m/ööp min 20 cm

• Aluspinnas: keskliiv või peenliiv Kt=0,95

Katend tüüp II (mahasõidud)

• AC 16 surf (tardkivikillustik 100%) 70/100 - 6 cm

• Killustikalus fr. 32/63, kiilutud (E=170 MPa) - 25 cm

• Keskliivast dreenkiht, Kt=0,98, Kf=2 m/ööp min 25 cm

• Aluspinnas: keskliiv või peenliiv Kt=0,95

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

11/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Katend tüüp II (künnis)

• AC 16 surf (tardkivikillustik 100%) 70/100 - 5 cm

• Tasandfreesitud asfalt

Killustikaluste materjali nõuded on esitatud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendis. Jalgtee

AKÖL15 < 500

Märkused:

1. Asfaltsegu sideaine valib seguprojekti koostaja vastavalt standarditele EVS 901-3: 2009 "Tee-

ehitus, Osa 3: Asfaltsegud" ja EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 2: Bituumensideained"

ning kooskõlastab selle enne tootmisesse andmist tellijaga.

2. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria

(C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1.

3. Nõuded asfaltsegu omadustele, mida tabelis ei kajastata, tuleb vaadata standardi

EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 3: Asfaltsegud" vastava segu lehelt.

4. Asfaltsegude täitematerjali purustatud pindade vähima sisalduse , peenosiste suurima

sisalduse ja külmakindluse kategooriad vastavalt standardis EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus,

Osa 3: Asfaltsegud" esitatud nõuetele.

5. Jämetäitematerjalid peavad vastama standardi EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 1:

Asfaltsegude täitematerjalid" nõuetele.

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita kohapealt saadava pinnasega, katta

kasvumulla kihiga 10 cm paksuselt ning külvata muru (II klass).

4.7 Veeviimarid

Sadevesi kõvakatetelt suunatakse olevatesse, tee kõrvale asuvatele haljasaladele immutamiseks.

4.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi II. JJT projekteeritud

liiklusmärgid kuuluvad 0 suurusgruppi. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi

valgustpeegeldavat kilet.

Liiklusmärkide materjalinõuded:

Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1

kirjeldatud koormustele. Minimaalsed koormuste nõuded on toodud Riigiteede liikluskorralduse

juhise tabelis II-1.4b. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat

betooni. Betooni keskkonnaklassid valida vastavalt Riigiteede liikluskorralduse juhise punktile 1.5.6.

Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.

Liiklusmärkide postid ja tarvikud:

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

12/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad

liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise

otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.

Liiklusmärkide paigaldamine:

Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende

kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatusi, mida tuleb vaadata koos

esmaväljaandega:

• EVS 613:2001/A2:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.

• EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.

Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“

01.01.2021 jõustunud redaktsiooni.

Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib

paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.

Teekattemärgistus:

Sõiduteele kantavad kattemärgised teostada termo valuplastikuga (TVP). JJT-le kantavad märgised

teostada värviga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2022

Teemärgised ja nende kasutamine”.

4.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

Ehitustööde ajal tuleb kasutusele võtta olemasolevate puude kaitsemeetmed. Puude tüvede

ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms,

prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks

puude oksi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks

ehitusmaterjale sinna.

Kui töövõtja rikub olemasolevaid nõlvu või maa-ala ehituse käigus, siis tuleb need taastada esialgsel

kujul. Kaevetööd tee-äärsete puude võra piirkonnas tuleb teostada käsitsi labidaga, et võimalikult

palju säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri. Jämedamate juurte läbikaevamisel

võib tekkida oht puude tormidele ebapüsivaks muutumiseks. Kaevetöö ei tohi säilitatavatel puude

tüvedele olla lähemal kui 1,5 m või lähtudes puu võra suurusest. Olemasoleva ja taastatava haljasala

piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva

piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja

nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad

kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks

veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele.

Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides

kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt Kaitseväes kehtivale heakorraeeskirjale.

Töödega haaratud teemaa-ala heakorrastatakse selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus

sõidukitele paigaldatud mehhanismidega.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

13/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja

pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse Kaitseväega.

4.10 Jalg- ja jalgrattatee hooldus

JJT on kasutamiseks ainult jalgratturitele ja jalakäijatele. Jalgtee teemaa peab olema puhastatud

tolmust ja prahist, liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud, teelt ja tee kaitsevööndist

peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised

teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud, nähtavust

piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt.

Nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. Jalgteel peab olema

tagatud vee äravool.

Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30m kauguselt, 95% märgi

pinnast peab olema vigastusteta. Paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Jalgtee

kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, piire ei või olla

roostes ja püsivust ohustavas seisundis.

Jalgtee talvine seisunditase ning vastavad seisundinõuded peavad vastama „Tee

seisundinõuded” (vastu võetud 17.12.2002 nr 45 RTL 2003, 1, 2 jõustumine 09.01.2003) esitatule.

Talvisel koristusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada haljasalale või

jalgtee serva, jättes jalgtee vaba ruumi seejuures vähemalt 1,0m. Talvisel ajal tuleb jalgteel teostada

regulaarselt libeduse tõrjet (puistematerjal, soovitavalt pestud graniitsõelmed). Libeduse tõrjeks võib

kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6mm.

Kevadised hooldustööd – liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti

talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu teemaalt peavad olema

pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks.

Muru hooldamine: niita 3,5…5 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga

20…25 l/m². Pärast kastmist peab muld olema 10cm sügavuselt niiske.

Jalgteel kasutada hoolduseks mehhanisme, mille kaal ei ületa 6 tonni.

5 TEHNOVÕRGUD

Tagada kõigi kommunikatsioonide toimimine ehitustööde ajal. Töötamine kommunikatsioonide

kaitsevööndis on lubatud ainult kommunikatsiooni volitatud esindaja kirjaliku tegutsemisloa alusel.

Enne tööde alustamist kutsuda kohale volitatud esindaja, et täpsustada kommunikatsioonide asukoht

ja sügavus. Ristumiskohtades teiste trassidega jälgida nõudeid ja sidetrass kaitsta vastavalt

normatiividele. Kommunikatsioonidel tuleb tagada normide kohane paiknemise sügavus.

Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise

ettevaatlikkusega. Vastutus lõhutud kommunikatsioonide osas lasub ehituse Peatöövõtjal.

Kaablikaitsetsoonis tuleb kõik kaevetööd teostada käsitsi.

AK-022023

Ämari jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

BIMAP OÜ ehitise aadress

04.09.2023 Ämari lennuväli 86801:001:0375

11178 Ämari tee 86801:001:0227

14/14

lehekülje nr/ kokku lk arv

Seletuskirja koostajad:

Ott Krusell ………………………

Gert Vatsel ………………………

/allkirjastatud digitaalselt/

Nähtavuskolmnurk 7x 200m

Külgnähtavus 16m Külgnähtavus 16m

Külgnähtavus 16m

Nähtavuskolmnurk 7x 200m

43 5

435

43 5

221

557

821*

100m 172*

221

557

97 597

4

975 974

97 5

97 4

11178 ÄMARI TEE

11178 ÄMARI TEE

1 1

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 10m

1.003.501.00

R5.0 0 R5.00

KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud Juurdepääsupiirang kehtib kuni Alus: avaliku teabe seadus

19.04.2023 19.04.2028

§ 35 lg 1 p 9

Märkused: 1. Kasutatud geodeetiline plaan koostatud RAXOEST OÜ poolt 2023.a. mai- ja juunikuus (töö nr GE-42-23) 2. Mõõdistus on teostatud L-EST 97 tasapinnalises ristkoordinaatide süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga mai 2023. 4. Täies mahus puuduvad geodeesialt trassid, mille asukoht on Tellija jaoks sensitiivne teave. 5. Geodeesial olev maa-aluste trasside info on puudulik ning kõiki ehitustöid tuleb teostada ettevaatlikult ning alles peale Kaitseväe eelnevat kooskõlastust. 6. Kõik kaevamis-, puurimis- ning uurimistööd tuleb enne tööde alustamist Kaitseväega kooskõlastada.

04.09.2023

Projekti nimetus: Staadium:

Projekteerija

Koostatud:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Töö nr:

Mõõtkava:

Projekti osa:

Dokumendi nimetus:

Tellija:

Allkiri

Kontrollis

allkirjastatud digitaalselt

EEP004711

Projekti koostaja

BIMAP OÜ reg nr 16350682 Pärnu mnt 153 tel +372 566 38919

Tegevusloa numbrid:

TL-4-02

AK022023

PP TREF NORD AS

AK022023_PP_TL-4-02

Asendiplaan

Riigitee nr 11178 Ämari tee km 2.195 - 2.913, Ämari alevik, Harjumaa

Teed ja liikluskorraldus

Ämari lennubaasi jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

G. Vatsel

O. Krusell

1:500

PROJEKT JALG- JA JALGRATTATEE KATEND, TÜÜP I

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PROJEKT KATTE SERV JA TUGIPEENAR PROJEKT TEE TELG

TINGMÄRGID:

PROJEKT MURU KÜLV KASVUPINNASE LISAMISEGA 10 cm

LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID

PROJEKT LIIKLUSMÄRK STANDARDIKOHASE NUMBRIGA

PROJEKT LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKT TEEMÄRGIS

221

RAADAMIS- JA JUURIMISTÖÖ PIIR RAADAMISTÖÖ PIIR

SWECO PROJEKT AS TÖÖ NR 15420-0018

PROJEKT SÕIDUTEE KÜNNIS AC surf 16 h=5cm, TÜÜP III PROJEKT MAHASÕIDU KATEND, TÜÜP II

946b

91 1

943

91 5

Nähtavuskolmnurk 7x 200m

Nähtavuskolmnurk 7x 200m

Külgnähtavus 16m Külgnähtavus 16mKülgnähtavus 16mKülgnähtavus 16m

Nähtavuskolmnurk 7x 200m

43 5

435

543557

544

54 3

55 7435

44 5

688a

688b

688a

977

977 435

43 5

221

557

221

557

43 5

221

557

975 974

97 597

4

975

974

946b 97 5

97 4 975

974

97 5

97 4

688a

688b 11178 ÄMARI TEE

2 2

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 10m

3.50

1.00

R5 .00

R5.00

3.501.00 1.00

R5 .00

R5 .00

KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud Juurdepääsupiirang kehtib kuni Alus: avaliku teabe seadus

19.04.2023 19.04.2028

§ 35 lg 1 p 9

Märkused: 1. Kasutatud geodeetiline plaan koostatud RAXOEST OÜ poolt 2023.a. mai- ja juunikuus (töö nr GE-42-23) 2. Mõõdistus on teostatud L-EST 97 tasapinnalises ristkoordinaatide süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga mai 2023. 4. Täies mahus puuduvad geodeesialt trassid, mille asukoht on Tellija jaoks sensitiivne teave. 5. Geodeesial olev maa-aluste trasside info on puudulik ning kõiki ehitustöid tuleb teostada ettevaatlikult ning alles peale Kaitseväe eelnevat kooskõlastust. 6. Kõik kaevamis-, puurimis- ning uurimistööd tuleb enne tööde alustamist Kaitseväega kooskõlastada.

04.09.2023

Projekti nimetus: Staadium:

Projekteerija

Koostatud:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Töö nr:

Mõõtkava:

Projekti osa:

Dokumendi nimetus:

Tellija:

Allkiri

Kontrollis

allkirjastatud digitaalselt

EEP004711

Projekti koostaja

BIMAP OÜ reg nr 16350682 Pärnu mnt 153 tel +372 566 38919

Tegevusloa numbrid:

TL-4-03

AK022023

PP TREF NORD AS

AK022023_PP_TL-4-03

Asendiplaan

Riigitee nr 11178 Ämari tee km 2.195 - 2.913, Ämari alevik, Harjumaa

Teed ja liikluskorraldus

Ämari lennubaasi jalg- ja jalgrattatee projekteerimine

G. Vatsel

O. Krusell

1:500

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PROJEKT KATTE SERV JA TUGIPEENAR PROJEKT TEE TELG

TINGMÄRGID:

PROJEKT MURU KÜLV KASVUPINNASE LISAMISEGA 10 cm

LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID

PROJEKT LIIKLUSMÄRK STANDARDIKOHASE NUMBRIGA

PROJEKT LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKT TEEMÄRGIS

221

RAADAMIS- JA JUURIMISTÖÖ PIIR RAADAMISTÖÖ PIIR

SWECO PROJEKT AS TÖÖ NR 15420-0018

PROJEKT SÕIDUTEE KÜNNIS AC surf 16 h=5cm, TÜÜP III PROJEKT MAHASÕIDU KATEND, TÜÜP II PROJEKT JALG- JA JALGRATTATEE KATEND, TÜÜP I

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Oliver Pajus

Aktsiaselts TREF Nord

oliver.pajus@trefnord.ee

Lagedi tee 30

75325, Harju maakond, Veneküla,

Rae vald

Teie 18.09.2023

Meie 05.10.2023 nr 7.1-1/23/16461-6

Riigitee 11178 Ämari tee kaitsevööndis jalgratta-

ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas Lääne-Harju vallas

Veskikülas riigitee nr 11178 Ämari tee km 2,195-2,913 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning

osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse

põhiprojekti (edaspidi projekt). Muuhulgas on projekti mahus rekonstrueeritud kaks ristumiskohta

(asukohad km 2,521 ja km 2,795).

Projekti koostamisel on arvestatud meie 15.08.2023 kirjas nr 7.1-1/23/16461-3 esitatud projekti

koostamise nõuetega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastame BIMAP OÜ koostatud

töö nr AK022023 „Ämari lennubaasi jalg- ja jalgrattatee projekteerimine“ ja anname EhS § 70 lg

3 alusel nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Kirjale on

lisatud projekti asendiplaanid, seletuskiri ja riigivara kasutamise kokkuleppe plaan (lisad).

Märgime, et käesolev kooskõlastus ei laiene SWECO PROJEKT AS tööle nr 15420-0018, mis

tuleb esitada Transpordiametile eraldi kooskõlastamiseks.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega.

1. Palume Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel sõlmida Transpordiameti maade osakonnaga

kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Selleks täita taotluse blankett

„Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus jalgratta- ja jalgtee

ehituseks“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#kergliiklusteed).

2. RKIK saadud info kohaselt ei ole JJT ehitamiseks ehitusloa kohustust.

3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Transpordiametile EhS § 43 lg 2 kohane

ehitamise alustamise teatis.

4. Koos ehitamise alustamise teatisega on vajalik esitada meile kooskõlastamiseks ehitusaegse

liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43

„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

2 (2)

5. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt maantee@transpordiamet.ee.

Me ei tee kooskõlastusmenetluse mahus projektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Me ei võta kohustusi JJT ehitamiseks,

omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks.

Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: asendiplaanid, seletuskiri ja riigivara kasutamise kokkuleppe plaan

Merike Joonsaar

58627078, Merike.Joonsaar@transpordiamet.ee