Description of the Management and Control Systems of the Managing Authority

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Agnes Monfret

European Commission, DG REGIO DIGIT

Ours 25.11.2025 no 11.1-1/25/2434-1

Description of the Management and Control

Systems of the Managing Authority

Dear Ms Agnes Monfret,

Please find attached the Description of the Management and Control Systems of the Managing

Authority for the programm 2021EE16FFPR001.

Yours sincerely,

(signed digitally)

Urmo Merila

Head of the Managing Authority

Deputy Director General of the State Shared Service Centre

Annex: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 korraldusasutuse

juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

Kaisa Alto 5811 5360

[email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskus

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

2021-2027 korraldusasutuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide kirjeldus

2025

Kinnitaja: Urmo Merila, korraldusasutuse juht

Kuupäev: /digiallkirjas/

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

2

Sisukord

Sisukord 1. Üldosa ............................................................................................................................................... 3

1.1 Kirjelduse esitaja ...................................................................................................................... 3

1.2 Kirjelduse koostamise aeg ja sisu ........................................................................................... 3

1.3 Rakendussüsteemi struktuur ................................................................................................... 4

1.3.1 Liikmesriik .......................................................................................................................... 6

1.3.2 Korraldusasutus ................................................................................................................... 6

1.3.3 Sertifitseerimisasutuse ülesande täitja ................................................................................. 6

1.3.4 Vahendusasutused ................................................................................................................ 6

1.3.5 Ülesannete lahusus .............................................................................................................. 8

2. Korraldusasutus ................................................................................................................................ 8

2.1. Korraldusasutus ja tema peamised ülesanded...................................................................... 8

2.1.1 Korraldusasutuse roll ........................................................................................................... 8

2.1.2 Korraldusasutuse ülesanded ................................................................................................ 9

2.1.3 Pettusevastased meetmed ja seos riskide hindamisega ..................................................... 14

2.2 Korraldusasutuse organisatsioon ja tööprotsessid .............................................................. 16

2.2.1 Korraldusasutuse struktuur ja sisemine ülesannete jaotus ................................................. 16

2.2.2 Riskide hindamine ............................................................................................................. 19

2.2.3 Tööprotsesside kirjeldused ................................................................................................ 19

2.3 Kontrolljälg ............................................................................................................................. 26

2.4 Eeskirjade eiramised ning finantskorrektsioonid ............................................................... 27

2.5. Korraldusasutuse järelevalve ja kontrollid ...................................................................... 27

3. Sertifitseerimisasutus ...................................................................................................................... 28

3.1 Sertifitseerimisasutuse peamised funktsioonid .................................................................... 28

3.2 Sertifitseerimisasutuse struktuur ......................................................................................... 28

3.3 Sertifitseerimine ...................................................................................................................... 28

3.4 Saadud ja väljamakstud struktuuritoetuse üle arvestuse pidamine .................................. 29

4. Infosüsteem – struktuuritoetuste register........................................................................................ 30

LISA 2. Struktuuritoetuse registri andmete kogumist ja liikumist kirjeldav joonis ........................... 34

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

3

1. Üldosa

1.1 Kirjelduse esitaja

Liikmesriik: Eesti Vabariik

Rakenduskava nimetus ja CCI number:

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027. CCI number:

2021EE16FFPR001.

Kontaktisik:

Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja

Telefon: +372 663 1863, e-mail: [email protected]

1.2 Kirjelduse koostamise aeg ja sisu

Käesolev juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (edaspidi JKK) katab programmperioodi

2021–2027 rakendussüsteemi (rakendatakse alates 01.01.2021, versioon 1 kinnitatud

22.11.2022, versioon 2 täiendatud ja kinnitatud 28.06.2023) korraldusasutuse (edaspidi KA),

mis täidab ka osasid ühissätete määruse1 (edaspidi ÜSM) kohaseid liikmesriigi ülesandeid,

raamatupidamisülesandeid täitva asutuse (edaspidi sertifitseerimisasutus, SA) ja

rakendusüksuse (edaspidi RÜ) ülesandeid, ning Rahandusministeeriumi (edaspidi RM), mis

täidab osasid liikmesriigi ülesandeid, vaatest. Käesolev JKK kirjeldab Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Ühtekuuluvusfondi ning Õiglase

Ülemineku Fondi (edaspidi ÜKP fondid) elluviimiseks vajalikku struktuuri ja toimemudelit.

JKK on koostatud tuginedes ÜSMi artikli 69 lg-tele 1 ja 11.

Käesolevast dokumendist detailsemalt on KA ning delegeeritud ülesandeid täitvate

rakendusasutuste (edaspidi RA) ja RÜ tööprotseduurid kirjeldatud:

1. KA tööprotseduuride kirjelduses - „Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste valdkonna

töökord“- edaspidi KA TPK;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

4

2. Rahandusministeeriumi tööprotseduuride kirjelduses - „Rahandusministeeriumi

riigieelarve osakonna tööprotseduurid välistoetustega seotud ülesannete täitmisel“ -

edaspidi RM RO TPK.

3. Iga RA ja RÜ tööprotseduuride kirjeldustes, milles on lähtutud KA poolt alljärgnevates

juhendmaterjalides seatud minimaalsetest nõuetest:

a) „Miinimumnõuded rakendusüksustele ja –asutustele tööprotseduuride kirjelduse

koostamiseks“;

b) „Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise

ja elluviimise kontrollimisele“ (edaspidi KAMIN);

c) „Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste

menetlemiseks“.

Lisaks punktis 3 nimetatud juhenditele reguleerivad administratsiooni toimimist ka teised KA

välja töötatud juhendid (nt „Juhendmaterjal toetuse andmise tingimuste õigusakti

koostamiseks“, „Toetuse andmisel toimunud rikkumistest teavitamise juhend“, „Juhendmaterjal

juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks“,

„Lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise kasutamise põhimõtted“) ning RMi

välja töötatud juhendid: seire valdkonnas „Seire juhend perioodil 20212027 struktuuritoetusi

rakendavatele asutustele“ ja „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend

perioodil 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“; hindamiste valdkonnas

„Hindamiste kava“ ning välistoetuste planeerimise ja kasutamise valdkonnas „Käsiraamat:

strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine“. Täpsem loetelu KA ja RMi välja töötatud

juhenditest on leitav struktuurivahendite ekstranetist.2 .

1.3 Rakendussüsteemi struktuur3

Korraldusasutuseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 6 lõike 2 kohaselt Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). RTK on RMi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. RTK

täidab ka ÜSSi § 6 lõike 4 kohaseid liikmesriigi ülesandeid ning vastavalt ÜSSi § 6 lõikele 2

SA ülesandeid täitva asutuse rolli.

Struktuurivahendite kontekstis täidab RTK seega ÜSM artiklis 72 toodud KA ülesandeid,

sealhulgas RÜ ülesandeid meetmetes, kus RTK on vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusega

kinnitatud meetmete nimekirjale RÜ. ÜSM-is toodud osasid liikmesriigi (edaspidi LR)

ülesandeid, sh seire ja hindamisega seotud ülesandeid täidab vastavalt ÜSS § 6 lõikele 1 RM.

Vastavalt ÜSSi artiklitele 42 ja 44 võib seire ja hindamise ülesandeid uuel perioodil täita

2 Administratsioonile mõeldud leheruum, kus hoitakse infot ja seda saab kasutada koosloome platvormina.

Ligipääs on piiratud kasutajakontode ja paroolidega. Kättesaadav

https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?spaceKey=RTK0031&t itle=SF+EKSTRANET 3 Rakendussüsteemis paikevate asutuste kontaktisikute nimetamisel on lähtutud JKK allkirjastamise hetkel kehtinud

seisust.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

5

liikmesriik või korraldusasutus. Mõlemad on RMi põhimääruse § 301 punkti 16 kohaselt

riigieelarve osakonna ülesanded ning RM täidab neid perioodil 2021–2027 liikmesriigina.

KA (RTK) täidab SA ülesandeid ÜSM artikli 76 tähenduses. Täpsem RTK-sisene KA ülesannete

jaotus koos struktuuripildiga on kirjeldatud punktis 2.2.1.

Auditeeriv asutus (edaspidi AA) ÜSM artikli 71 lõigete 1 ja 2 tähenduses on vastavalt ÜSS § 27

RM. RMis paikneb ka Euroopa Pettusevastase Ameti OLAF (European Anti-Fraud Office)

siseriiklik üksus AFCOS (Anti-Fraud Co-ordinating Service), olles ametlik ühenduslüli OLAFi

ja erinevate riigiasutuste vahel.

Lisaks KA-le kuuluvad administratsiooni 10 RA-d 4 , 2 RÜ-d 5 ning Euroopa Horisont

kaasrahastatud Euroopa partnerluste vahendusasutus (edaspidi Euroopa Horisont

vahendusasutus), kes täidavad samuti KA ülesandeid. KA ülesanded on RA-le ja RÜ-le

delegeeritud ÜSS § 7 ja 8 alusel. KA ja Euroopa Horisont vahendusasutus sõlmivad lepingu

vahendusasutuse ülesannete täitmiseks ÜSM artikkel 71 lg 5 alusel.

Joonis 1. Rakendussüsteemi struktuur.

Korraldusasutus Liikmesriik

Riigi Tugiteenuste Keskus Auditeeriv asutus

AFCOS

Rahandusministeerium

Rakendusasutused:

Justiits- ja Digiministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaitseministeerium6

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigikantselei

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Rakendusüksused

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

4 RA-de loetelu on punktis 1.3.4.1. 5 RÜ-de loetelu on punktis 1.3.4.2. Alates 5.jaanuarist 2022 ühinesid omavahel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja

Sihtasutus KredEx. 6 Kaitseministeeriumi on alates 01.01.2026 rakendusasutus

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

6

Euroopa Horisont vahendusasutus Sihtasutus

Eesti Teadusagentuur

1.3.1 Liikmesriik

Liikmesriigi ülesannete eest vastutav isik: Hr Sven Kirsipuu – Rahandusministeeriumi

eelarvepoliitika asekantsler

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti

Telefon: +372 611 3515, e-mail: [email protected]

1.3.2 Korraldusasutus

Korraldusasutuse juht: Hr Urmo Merila – Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja

Aadress: Lõkke 4, 10122 Tallinn, Eesti

Telefon: +372 663 1863, e-mail: [email protected]

1.3.3 Sertifitseerimisasutuse ülesande täitja

KA täidab vastavalt ÜSM artiklile 76 SA ülesandeid, kontaktandmed on nimetatud JKK punktis

1.3.2.

1.3.4 Vahendusasutused

KA välja delegeeritud ülesandeid täidavad 10 RA-d, 2 RÜ-d ja Euroopa Horisont kaasrahastatud

partnerluste korral vahendusasutus Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.

1.3.4.1 Rakendusasutused

1) Justiits- ja digiministeerium (JDM)

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Pr Kairi Sirkel, eelarve- ja strateegiatalituse juhataja

Telefon: +372 6 208 147, e-mail: [email protected]

2) Kaitseministeerium (KAM)

Aadress: Sakala tn 1, 15094 Tallinn

Kontakt: Pr Keit Kaadu, välisvahendite valdkonnajuht

Telefon: +372 5205706, e-mail: [email protected]

3) Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Aadress: Munga 18, 50088 Tartu

Kontakt: Pr Inge Oopkaup, välisvahendite juht

Telefon: +372 735 0279, e-mail: [email protected]

4) Kliimaministeerium (KLIM)

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

7

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Hr Tanel Ross, finantsosakonna juhataja

Telefon: +372 626 8917 e-mail: [email protected]

5) Kultuuriministeerium (KuM)

Aadress: Suur-Karja 23, 15076 Tallinn

Kontakt: Pr Kärt Kallion, välisvahendite juht

Telefon: +372 628 2248, e-mail: [email protected]

6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Hr Joonas Pärenson, strateegia osakonna juhataja

Telefon: +372 625 6446, e-mail: [email protected]

7) Rahandusministeerium (RM)

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Pr Kadri Tali, riigieelarve osakonna juhataja

Telefon: 611 3408, e-mail: [email protected]

8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM)

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Hr Priidu Ristkok, regionaalarengu osakonna juhataja

Telefon: +372 611 3085, e-mail: [email protected]

9) Siseministeerium (SiM)

Aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn

Kontakt: Pr Tairi Pallas, välisvahendite osakonna juhataja

Telefon: +372 612 5029, e-mail: [email protected]

10) Sotsiaalministeerium (SoM)

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Pr Marilin Sternhof, välisvahendite osakonna juhataja

Telefon: +372 59163465, e-mail: [email protected]

11) Riigikantselei (RK)

Aadress: Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

Kontakt: Pr Merlin Tatrik, Strateegiabüroo projektijuht

Telefon: +372 5898 5936, e-mail: [email protected]

1.3.4.2 Rakendusüksused

1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

8

Aadress: Sepise 7, 10151 Tallinn

Kontakt: Pr Sigrid Harjo, juhatuse liige

Telefon: +372 6279700 (üldtelefon), e-mail: [email protected]

2) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Aadress: Narva mnt 7A, 10117 Tallinn

Kontakt: Hr Andrus Treier, keskuse juhataja

Telefon: +372 6 274 123, e-mail: [email protected]

1.3.4.3 Euroopa Horisont vahendusasutus

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Aadress: Soola 8, Tartu 51004

Kontakt: Anu Noorma, juhatuse esimees

Telefon: +372 730 0321, e-mail: [email protected]

1.3.5 Ülesannete lahusus

RTK juhtimis- ja kontrollisüsteemiga (edaspidi JKS) seotud ülesannete täitmise eest vastutab

KA juhina RTK peadirektori asetäitja. JKS-ga seotud ülesandeid täidavad neli osakonda tema

haldusalas – toetuste arendamise osakond (edaspidi TAO) KA ülesannetes, toetuste rakendamise

osakond (edaspidi TRO) RÜ ülesannetes, toetuste maksete osakond (edaspidi TMO) SA

ülesannetes ja kommunikatsiooniosakond toetuse andmise avalikustamisega seotud

ülesannetes. KA ülesandeid täidavad lisaks RTK majandustarkvara arenduse osakond (edaspidi

MTO) ja finantsarvestuse osakond. IT haldusteenust pakub Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT), infosüsteemide arendamise osas on

partneriks RM Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT). Riigihangete ja riigiabi küsimustes

pakub nõustamist RM riigihangete ja riigiabi osakond (edaspidi RM RORO). Omavaheline

koostöö eri üksuste vahel ning koostöö RMiga on kirjeldatud KA TPKs.

AA ülesandeid täidab RM finantskontrolli osakond ja ülesannete täitmise eest vastutab

finantskontrolli osakonna juhataja, kes allub otse ministeeriumi kantslerile ning on seeläbi oma

otsustes sõltumatu teistest asekantsleritest.

Vt skemaatiliselt LR, KA, SA ja AA paiknemist rakendussüsteemis Lisas 1.

2. Korraldusasutus

2.1. Korraldusasutus ja tema peamised ülesanded

2.1.1 Korraldusasutuse roll

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

9

KA juht vastutab kõikide ÜSM artiklites 72-75 toodud ülesannete täitmise eest, sealhulgas SA

funktsiooni ja RÜ ülesannete täitmise eest. RTK täidab ÜSM artiklites 43, 49, 72, 74 lg 1 ja 76

toodud KA ülesandeid ja vastavalt ÜSM artikli 76 nimetatud SA ülesandeid. SA ülesannete

täitmine KA poolt on funktsionaalselt sõltumatu selle läbi, et SA ülesandeid täidab TMO. TMO

juhataja allkirjastab sertifitseerimisega seotud otsused ja dokumendid.

2.1.2 Korraldusasutuse ülesanded

2.1.2.1 Riigi Tugiteenuste Keskus korraldusasutuse funktsiooni täitjana

KA juht vastutab kõikide ÜSMis toodud korraldusasutuse ülesannete täitmise eest olenemata

sellest, kes neid ellu viib. RTK täidab alljärgnevaid ÜSMi kohaseid KA, LR ja

raamatupidamisülesandeid ning alljärgnevaid ÜSSist ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM)

tulenevaid ülesandeid ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 53 „Perioodi 20212027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ (edaspidi

auditi määrus) tulenevaid ülesandeid:

1) esitab Euroopa Komisjonile rakenduskava lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031

(KA, ÜSM art 43);

2) tagab nähtavuse kodulehel (LR, ÜSM art 46; ÜSS § 20 lg 7, § 22);

3) määrab teabevahetuskoordinaatori, kes vastutab fondidest saadava toetuse nähtavus-,

läbipaistvus- ja teavitamistegevuste eest (LR, ÜSM art 48);

4) tagab, et kuue kuu jooksul pärast rakenduskava heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt

on loodud veebisait (KA, ÜSM art 49);

5) tagab JKSi ning nende toimivuse (LR, ÜSM art 69); sh analüüsib rakendussüsteemi

toimivust ja viib läbi rakendussüsteemi riskide hindamisi;

6) vastutab rakenduskava juhtimise eest, et saavutada programmi eesmärgid (KA, ÜSM art

72, ÜSS § 23, 24);

7) esitab korraldusasutuse ehk juhtkonna kinnituse (KA, ÜSM art 74 g 1);

8) koostab ja esitab maksetaotlused Euroopa Komisjonile ning koostab ja esitab

raamatupidamise aastaaruande Euroopa Komisjonile (KA, ÜSM art 76);

9) kontrollib RAde ja RÜde tööprotsesside nõuetele vastavust ja annab ülesannete

täitmiseks vajalikud load (ÜSS § 9 lg 2 ja 3);

10) osaleb rakenduskava seires, annab Rahandusministeeriumile vajalikku sisendit ning

avalikustab seireinfo (ÜSS § 15, 16);

11) osaleb rakenduskava hindamiste kava koostamise protsessis ning avaldab hindamiste

lõpparuanded (ÜSS §17 lg 4, 5);

12) lahendab korraldusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide (ÜSS § 32);

13) kooskõlastab standardiseeritud ühikuhinnad, kindlasummalised maksed, ühtse määra

kasutamise ja nende metoodika (ÜM § 19, 20, 21);

14) vajadusel kontrollib kulude abikõlblikkust, võib kohustada peatama makseid (ÜM § 33);

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

10

15) vajadusel kooskõlastab tagasimaksete ajatamise perioodi pikendamise (ÜM § 38);

16) teavitab OLAFit uurimisasutuse või prokuratuuri algatatud kriminaalmenetlusest

kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu Euroopa ühenduste

finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses ning algatatud

rikkumismenetlustest, mis ületavad 10 000 eurot (ÜM § 39);

17) kooskõlastab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, toetuse andmise tingimuste

ja nende muutmise eelnõud ning avaldab kehtestatud eelnõud ja seletuskirjad (ÜM §

48);

18) kinnitab juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste

rakendamise ja vajadusel projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise

(auditi määrus § 13);

19) teeb RMle ettepanekud rakendussüsteemi ülesehituse, ÜSS2ja selle alusel antavate

Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri määruste eelnõude kohta;

20) valmistab ette ja annab sisendeid ministeeriumile ja esindab Eesti seisukohti oma

pädevuse piires Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika andmise korraldamise poliitika

kujundamisel, sh osaleb Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis

(töörühmades), annab sisendi eelnõudele;

21) kujundab koostöös RM ROga Eesti seisukohti ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite

andmiseks regulatiivsete õigusnormide kujundamisel ja esindab neid oma pädevuse

piires;

22) juhendab RAsid ja RÜsid, sh nõustab ja koolitab neid, pakub tuge meetmete

disainimisel;

23) kontrollib riigihankeid alates riigihanke piirmäärast, kui nii on ette nähtud, ning RHS

nõuete mittejärgimise avastamisel teeb finantskorrektsiooni otsuse (ÜSS § 28-30).

2.1.2.2 Rahandusministeerium liikmesriigi ülesannete täitjana

Vastavalt RMi põhimäärusele, Vabariigi Valitsuse reglemendile, ÜSSi § 6 lõikele 1 ning ÜMile,

täidab RM RO järgmiseid ülesandeid:

1) planeerib, seirab ja hindab Euroopa Liidu vahendite ja teiste välistoetuste kasutamist

ning töötab välja selle valdkonna riigisiseste õigusaktide eelnõusid, samuti valmistab

ette ja esindab Eesti seisukohti välistoetuse andmist reguleeriva poliitika kujundamisel

ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel (RM põhimäärus § 301 punkt 16);

2) töötab välja partnerlusleppe ning selle muudatused ja esitab need Euroopa Komisjonile

(edaspidi EK) kinnitamiseks (ÜSM art 8, 10.1, 13; ÜSS § 3);

3) kontrollib eeltingimuste täitmist kogu rakendusperioodi jooksul ning teavitab EKd

(ÜSM art 15);

4) kehtestab tulemusraamistiku ning teeb metoodika EKle kättesaadavaks (ÜSM art 16,

17);

5) esitab hinnangu vahehindamise tulemuste kohta EKle ja kohandatava summa jaotuse

(ÜSM art 18);

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

11

6) töötab välja rakenduskava ning selle muudatused ja esitab need EKle kinnitamiseks

(ÜSM art 21, 23, 24; ÜSS § 3);

7) koostab koostöös rakenduskava elluviimises osalevate ministeeriumidega selle

elluviimiseks võetavate meetmete nimekirja ning esitab valitsusele kinnitamiseks (ÜSS

§ 4);

8) täidab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja

rakendusüksustega seireülesandeid (ÜSS § 15);

9) moodustab ja juhib rakenduskava seirekomisjoni ning tagab seirekomisjoni

sekretariaadi ülesannete täitmise (ÜSM art 38, 75; ÜSS § 16);

10) korraldab muid seireteemalisi kohtumisi, sh aastakoosolekuid (ÜSM art 41);

11) koondab, korraldab seireandmete kontrollimise ning esitab need EKle (ÜSM art 42);

12) koostab hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks, ning esitab

hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega arvestamise kohta rakenduskava

seirekomisjonile, juhib hindamiste juhtkomisjoni tööd, korraldab rakenduskava

hõlmavaid ja valitsemisalade üleseid hindamisi (ÜSM art 44, ÜSS § 17);

13) kaasab ja teavitab partnerlusleppe koostamise ning rakenduskava koostamise ja

muutmise protsessist avalikkust (ÜSS § 22);

14) annab õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste korral hinnangu ka nende

rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude kohta (Vabariigi Valitsuse reglement § 6 lg

3);

15) kooskõlastab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, toetuse andmise tingimuste

ja nende muutmise eelnõud (ÜM § 48);

16) esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks rahastamisvahendisse tagasi laekunud

vahendite kasutamise valdkonna ja eesmärgid (ÜSM art 62, ÜSS § 5);

17) osaleb vajadusel valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös („Valdkonna arengukava

ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kordҤ 4 lg

4);

18) koostab Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu komisjonidele, IMFile jt ülevaateid

välistoetuste kasutamisest (vastavalt vajadusele).

2.1.2.3 Korraldusasutuse ülesanded sertifitseerimisasutuse funktsiooni täitjana

TMO täidab KAna järgnevaid SA ülesandeid:

1) koostab ja esitab Euroopa Komisjonile maksetaotlused kooskõlas ÜSM art 91 ja 92

(ÜSM art 76 lg 1 p a);

2) koostab ja esitab kooskõlas ÜSM art 98 raamatupidamise aastaaruande, sealhulgas

kinnitades selle terviklikkust, täpsust ja õigsust ning registreerib kõik raamatupidamise

aastaaruande andmed, sealhulgas maksetaotlused elektroonilises süsteemis (ÜSM art 76

lg 1 p b,);

3) esitab Euroopa Komisjonile rahavoogude prognoosid (ÜSM art 69 p 10).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

12

2.1.2.4 Rakendusüksuse ülesanded

RÜd täidavad ÜSM artikkel 74 lg 1 toodud KA ülesandeid, ÜSM artiklis 103 toodud LR

ülesandeid, ÜSS §-s 8 toodud ülesandeid ning ÜSSi rakendusmäärustes toodud ülesandeid.

TRO täidab ÜSS § 8 lg 3 kohaselt rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena.

RÜ täidab järgnevaid ülesandeid:

1) teavitab avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalusest ja

taotlemise korrast (ÜSS § 8 lg 2 p 1);

2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 art 29, art 33, art 73 lg 4

sätestatud juhtudel (ÜSS §8 lg 2 p 2);

3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi (ÜSS § 8 lg 2 p 3);

4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate

tingimuste täitmise, sh tegelike kulude alusel toetuse maksmisel kontrollib, et kulu on

tasutud ning et toetuse saaja eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud

kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, peatab

vajaduse korral menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab toetuse välja või jätab selle

finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata (ÜSS § 8 lg 2 p 4)

5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja

arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul; (ÜSS § 8 lg 2 p 5);

6) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral

ja annab selle täitmiseks uue tähtaja või määrab lisatoiminguid (ÜSS § 8 lg 2 p 6);

7) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades

makse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja ÜSS § 24 lõike 2

alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud

soovitusi (ÜSS § 8 lg 2 p 7);

8) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 42 lõikele 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega

luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

1296/2013, artiklile 17 ja lisale I ja II ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk

1– 20), artikli 12 lõikele 3 ja III lisale (ÜSS § 8 lg 2 p 8; § 19 lg 3);

9) teavitab KAd pettuse ja rikkumise kahtlustest (ÜSM art74 lg 1 p-d c ja d, art 69 lg 12;

ÜM § 39);

10) võib olla rahastamisvahendi rakendaja;

11) teeb kontrolle toetuse saaja juures (ÜSS § 24 lg 2), v.a kui kontrollib korraldusasutus

(ÜSS § 24 lg 1);

12) lahendab vaideid, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus ja kui vaide lahendamine

ei ole toetuse andmise tingimuste õigusaktiga antud rakendusasutuseks olevale

ministeeriumile või Riigikantseleile (ÜSS § 32 lg-d 3 ja 4);

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

13

13) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega

pandud rakendusüksusele (ÜSS § 8 lg 2 p 9).

2.1.2.5 Rakendusasutuse ülesanded

RAd täidavad ÜSM artikkel 44 toodud LR ülesandeid, ÜSM artiklis 73 lg 1 toodud KA

ülesandeid, ÜSS §-s 7 toodud ülesandeid, ÜMis toodud ülesandeid.

RA täidab järgnevaid ülesandeid:

1) koostab rakenduskava elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse,

käskkirja või lepingu (edaspidi TAT) eelnõu (ÜSM art 73 lg 1, ÜSS § 7) ning

kooskõlastab selle KA ja RMiga (ÜM § 48);

2) koostab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning kooskõlastab selle KA ja

RMiga (ÜM § 48);

3) seirab TATi täitmist (ÜSS § 7, 15, Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117

„Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise

ja muutmise kord“ § 4 lg 4) ning osaleb seirekomisjoni töös (ÜSS § 16);

4) vajadusel teeb või korraldab meetme hindamisi (ÜSM art 44, ÜSS § 7) ning osaleb

hindamiste juhtkomisjoni töös;

5) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel (ÜSS § 7);

6) esitab RMile ettepanekuid rakenduskava ja meetmete nimekirja muutmiseks (ÜSS § 7);

7) koordineerib ja seirab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse

sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist (ÜSM art 6, 9; ÜSS § 7; ÜM § 48, Vabariigi

Valitsuse reglement § 6 lg 1);

8) teeb teavitamistegevusi vastavalt teavitamisstrateegiale (ÜSS § 22);

9) osaleb kohapealse kontrolli läbiviimisel TAT rakendamise kontrollimisel (ÜSM art 74:

ÜSS § 24 lg 1, § 26);

10) tagab rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste puhul fondidest saadud toetusel

põhinevate vahendite uuesti kasutamise kooskõlas ÜSM artikliga 62 ja ÜSS § 5 ning

tühistatud toetussumma sama tegevuse raames uuesti kasutamise kooskõlas ÜSM artikli

103 lõikega 5 (ÜSM art 62, 103 lg 5; ÜSS § 5);

11) sõlmib vajadusel halduslepingu haldusülesande täitmise tingimuste täpsustamiseks

(ÜSS § 10 lg 4, 5);

12) esitab KAle ja SAle nõutud teavet (ÜSS § 7); 13) säilitab teavet ja dokumente (ÜSS §

18); 14) lahendab vaideid (ÜSS § 31).

2.1.2.6 Euroopa Horisont kaasrahastatud partnerluste vahendusasutuse ülesanded

Sihtasutus Euroopa Teadusagentuur täidab ÜSM artikli 73 lõike 2 punktides a, b ja g nimetatud

ülesandeid:

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

14

1) tagab valitud tegevuste vastavuse programmile, sealhulgas nende kooskõla programmi

aluseks olevate asjakohaste strateegiatega, ning selle, et need annavad tõhusa panuse

programmi erieesmärkide saavutamisse;

2) tagab, et valitud tegevused, mis kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, on kooskõlas

selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja

planeerimisdokumentidega;

3) tagab, et valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele

sekkumise liigile.

2.1.3 Pettusevastased meetmed ja seos riskide hindamisega

Pettusevastaste meetmetena toimivad kõik kontrollisüsteemid, mis on loodud võtmeprotsesside

juurde. Peamised kontrollikohad ja -põhimõtted on sätestatud KAMIN juhendis. Täiendavalt

hinnatakse võimalikke pettuste riske administratsioonis lähtudes riskide hindamise ja juhtimise

üldistest põhimõtetest ning eelsõnastatud pettuste riskide nimekirjast.

KAMIN juhend annab ette minimaalsed kontrollikohad alljärgnevates toetuse rakendamise

protsessi etappides:

a) taotluste menetlemine (sh nõuded vastavuse kontrollile ja projektide sisulise valimise

korraldamisele);

b) maksetaotluste kontroll (sh valimite moodustamise põhimõtted);

c) kohapealne tegevuste kontroll;

d) rahastamisvahendi rakendamise kontroll;

e) projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontroll;

f) tuvastatud nõuetele mittevastavuse menetlemine ja nendest teavitamine;

g) finantskorrektsiooni otsuse tegemine.

Samuti sätestab KAMIN juhend ka riigihangete kontrolli põhimõtted ning annab ette

kontrolllehed kontrollikohtadega, mida riigihangete kontrollimisel kasutama peab.

Minimaalsed kontrollikohad on KA poolt ette antud ka kohapealsete kontrollide ja

maksetaotluse kontrollide teostamiseks.

Administratsioonisiseselt huvide konflikti vältimiseks on KAMIN-s sätestatud nõue, et iga

kontrolli teostaja peab kontrolli käiku ja tulemusi fikseerival dokumendil kinnitama, et ta on

konkreetse projekti osas erapooletu. Administratsioonis esineva korruptsiooni tuvastamise ja

menetlemise volitused on politseil.

Esitatud taotlustes või rahastatud projektides huvide konflikti ja muude võimalike anomaaliate

tuvastamiseks kasutatakse e-Äriregistrit, kus saab mugavalt vaadata kõigi Eesti äriühingute,

mittetulundusühingute, sihtasutuste, korteriühistute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste

ning füüsilisest isikust ettevõtjate andmeid. Kättesaadav on oluline informatsioon nagu

registrikaart, maksuvõla info, seotud isikud jmt. Keeruliste äriühingute ja isikute seose

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

15

jälgimiseks või rahapesu uurimiseks on loodud tööriist nimega Visuaalne äriregister, kus

joonistatakse arvuti ekraanile keerulisi omandi ja juhtimise seoseid isikute ja juriidiliste kehade

vahel.

Topeltfinantseerimise vältimiseks kontrollitakse konkreetse toetuse saaja alusel võimalikku

topeltfinantseerimise olemasolu SFOS-i (vt p 4.1) ja siseriikliku rahastuse toetusskeemide info

alusel. Lisaks hinnatakse topeltfinantseerimise võimalikkust ka meetme loomise juures, kus RA

analüüsib ja toob vajadusel välja võimalikud rahastusallikad, kus võidakse samalaadsetele

tegevustele või sarnasele sihtgrupile toetust küsida ning võimalusel kavandatakse ka

maandusmeetmed.

Euroopa Komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega välja töötatud riskihindamisvahendi

Arachne kasutuselevõtu osas teostas KA analüüsi, mis infot ja millise intervalliga Arachnesse

saata on mõistlik, milliseid riske selle tulemusel on võimalik tuvastada ning mis mahus on

võimalik Arachnet kasutada ka jooksvalt taotluste menetlemisel enne otsuse tegemist. Analüüsi

ja testimise tulemusena otsustati Arachnet kohustuslikuks korras kasutusele mitte võtta, kuna

see ei võimalda tuvastada meetmespetsiifilisi riske, mis täna rakendusüksustel läbi

riskihindamise on tagatud, kuid rakendusüksustel on võimalik Arachet siiski täiendava

infoallikana kasutada. Siiski on tuleviku tarbeks ja võimalike riskide tuvastamiseks mõistlik

Arachnesse teatud mahus andmete edastamine, kuid selle täpne ulatus ja intervall otsustakse

käesoleva programmperioodi jooksul. 2025.aastal alustas Euroopa Komisjoni poolt loodud

Arachne töögrupp, mille üheks ülesandeks on Arachne kui tööriista parendamine, sh andmete

automaatse edastamise võimaluse loomine. KA esindajad on nimetatud töögrupid liikmeteks,

mistõttu edasised tegevused Arachne laiemaks kasutuselevõtuks otsustatakse jooksvalt

vastavalt töögrupi edenemisele..

Lisaks igapäevastele kontrollitegevustele viiakse administratsioonis KA eestvedamisel üks kord

aastas läbi riskide hindamist. Asutused lähtuvad riskide hindamisel ja juhtimisel enda

sisemistest riskihindamise protseduuridest, kuid KA poolt antakse täiendavalt asutustele enne

iga uut hindamist ajakohastatud riskihindamise põhimõtted konkreetse aasta riskihindamise

ootuste osas. Riskide hindamine hõlmab nii juhtimis- ja kontrollisüsteemide riske kui ka pettuse

riske, kusjuures pettuse riskide hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni poolt ette antud

kohustuslikest riskidest, millele on KA poolt antud täpsustav riskikirjeldus. Pettuseriskide

nimekirja täiendamine hindajate poolt ei ole piiratud. Tulenevalt riskide hindamise tulemustest

määratakse oluliseks hinnatud riskidele võimalusel täiendavad maandusmeetmed (sh

võimalikud uued kontrollikohad), mille eesmärgiks on vähendada riskide avaldumise

tõenäosust. Maandusmeetmed on seotud asutuste tööplaanidega ning on seeläbi igapäevaseks

juhtimisinstrumendiks. Kord aastas annavad RAd ja RÜd KAle ülevaate oma

maandusmeetmete rakendamise seisust, tuues vajadusel välja uusi avaldunud riske,

võimaldades KAl õigeaegselt reageerida ning suunata riskide maandamist täiendavate

tegevustega. Kui järgmiseks hindamiseks risk endiselt esineb, lisatakse ja hinnatakse see risk

uuesti. Kui riskile pole võimalik maandusmeedet määrata või maandusmeetme rakendamine

oleks ebaproportsionaalne sellest saadava kasuga, võib kokkuleppeliselt riski avaldumist ka

aktsepteerida.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

16

Pettuste ennetamise osas teeb administratsioon tihedat koostööd ka kontrolliorganitega, näiteks

Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA) ning suheldakse aktiivselt

ka riigisisese AFCOS kontaktisikuga. Ka on toetusega seotud riskide vähendamiseks ning

võimalike pettuste tuvastamiseks/ärahoidmiseks RÜdel kohustus esitada jooksvalt pettuse

kahtlusega seotud rikkumise info PPAle ning KAle, kes saavad vastavalt juhtumi asjaoludele

otsustada, kas on vajalik teostada täiendavaid tegevusi (nt PPA alustab kriminaalmenetlust, KA

edastab info teistele puudutatud RÜdele, kontrollinõuete üle vaatamine vms).

2.2 Korraldusasutuse organisatsioon ja tööprotsessid

2.2.1 Korraldusasutuse struktuur ja sisemine ülesannete jaotus

KA üldine struktuur koos delegeeritud ülesandeid täitvate asutustega on kirjeldatud JKK punktis

1.3. RTK siseselt moodustub KA struktuur alljärgnevalt.

RTK põhimääruse § 201 lõike 1 punkti 2 kohaselt täidab RTK peadirektori asetäitja KA juhi

funktsioone. Põhimäärus osakondade lõikes § 171 p 1 sätestab, et TAO täidab KA ülesandeid,

§ 172 p 1 sätestab, et TRO täidab RÜ ülesandeid, § 173 sätestab, et TMO täidab SA ülesandeid

ja § 174 sätestab, et kommunikatsiooniosakond täidab toetuse andmise avalikustamisega seotud

ülesandeid, töötab välja RTK kommunikatsioonistrateegia ning informeerib avalikkust RTK

tegevusest.

Joonisel 2 on näidatud KAsse kuuluvad osakonnad RTKs ning punktides 2.2.1.1.kuni 2.2.1.6.

on kirjeldatud ülesannete jaotust ja koostööd KA ja tema funktsioonide täitmist toetavate

osapoolte vahel7. Ülesannete detailsem loetelu vt JKK pt 2.1.2.

KA ülesanded on kehtestatud ÜSSi §-s 6 ja RTK põhimääruses ning detailselt KA TPKs.

KA ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid kaetakse tehnilisest abist Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 alusel.

Tehnilise abi planeeritud eelarve (EL toetus + riiklik kaasfinantseering) on 151,93 miljonit

eurot, sellest:

• IT süsteemi ülalpidamine ja arendamine ca 9,5%

• auditeerimine ca 3 %

• teavitus ca 2%

• hindamised ca 3,3%

• partnerite võimestamine ca 2%

• lisaks on administratsiooni ülalpidamine (palgad, maksud, koolitused, lähetused, muud

uuringud, meetmete rakendamist toetavad tegevused jmt).

7 Käesolev joonis kajastab üksnes struktuurivahenditega tegelevaid töötajad.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

17

Indikatiivne rahastatavate ametikohtade jaotus eri rollide vahel on järgmine: rakendusüksuse

töötajad – 58%, rakendusasutuse töötajad – 23%, korraldusasutuse töötajad 11%, liikmesriigi

töötajad 3%, audiitorid 4% ja 1% on erinevate horisontaalsete teemadega seotud ametikohad.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

18

Joonis 2. KA-sse kuuluvad ning KA-d toetavad üksused8

2.2.1.1 Toetuste arendamise osakonna ülesanded

TAO ülesanded on loetletud RTK põhimääruse §-s 171. Lisaks reguleerib ülesandeid

struktuurivahendite rakendamisel ÜSM artikkel 72. Ülesanded on detailsemalt lahti kirjutatud

KA TPKs.

2.2.1.2 Toetuste maksete osakonna ülesanded

TMO ülesanded on loetletud RTK põhimääruse §-s 173 ja lisaks reguleerib ülesandeid ÜSM

artikkel 76. Ülesanded on detailsemalt lahti kirjutatud KA TPKs.

2.2.1.3 Toetuste rakendamise osakonna ülesanded

TRO ülesanded on loetletud RTK põhimääruse §-s 172. Lisaks reguleerib ülesandeid

struktuurivahendite rakendamisel ÜSM artikkel 72-74. Ülesanded on detailsemalt lahti

kirjutatud KA TPKs.

8 Osakondade töötajate arvuna on kajastatud vaid struktuurivahenditega tegelevaid töötajaid, samuti on joonisele

toodud vaid allüksused, kes kuuluvad korraldusasutuse koosseisu. Toetuste rakendamise osakonna alla kuuluvad

Avaliku taristus talitus, Elu- ja ettevõtluskeskkonna talitus, Elukestva õppe ja IT-arenduse talitus, Sotsiaal- ja

regionaalarengu talitus, Hariduse, teaduse ja Interregi talitus. Toetuste arendamise osakonna alla kuuluvad Toetuste

korraldamise talitus, Teenusedisaini talitus, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus, Piiriülese koostöö programmide

talitus ja Eesti-Läti programmi sekretariaat. Alates 18. juulist 2023 muudetud majandustarkvara arendamise

osakonna nimetus infosüsteemide arendamise osakonnaks.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

19

2.2.1.4 Kommunikatsiooniosakonna ülesanded

Kommunikatsiooniosakonna ülesanded on loetletud RTK põhimääruse §-s 174. Lisaks

reguleerib ülesandeid struktuurivahendite rakendamisel ÜSM artikkel 46-49. Ülesanded on

detailsemalt lahti kirjutatud KA TPKs.

2.2.1.5 Korraldusasutuse ülesannete täitmist toetavad osapooled

RM RO täidab planeerimise, seire ja hindamise ning õigusloomega seotud ülesandeid, mis on

sätestatud RM RO põhimääruses. Riigihangete ja riigiabi küsimustes toetab KAd RM RORO,

mis on nimetatud valdkonna õigusakte välja töötav osakond.

Lisaks nimetatud osakondadele pakuvad KAle IT tugiteenuseid RIT ja MTO. RIT korraldab

arenduskeskkondade ja andmebaasi haldust ning andmete varundamist. MTO tagab KA poolt

tellitavate arenduste ja aruannete loomise ja kättesaadavaks tegemise, kasutajatuge ning

kasutajate koolitust. Saadud ja väljamakstud struktuuritoetuste üle arvestuse pidamist teeb RTK

finantsarvestuse osakond.

2.2.1.6 Korraldusasutuse töötajate värbamine

KA töötajate värbamine toimub vastavalt RTK personali värbamise ja töö- ning teenistussuhete

haldamise korrale. Töötajaid värvatakse kas avaliku- või sisekonkursi ja sihtotsingu kaudu

vastavalt töökoha profiilile (ametijuhend). Kompetentsete töötajate tagamine on

osakonnajuhatajate ülesanne.

KA töötajate arendamisel lähtutakse dokumendist „Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate

arendamise ja koolitustel osalemise kord“. Nimetatud kord reguleerib RTK töötajate

arendamise ja koolitamise põhimõtete ühtset rakendamist, koolituseelarve otstarbekat

kasutamist ning sätestab koolitustel osalemise korra. Töötajate arendamise ja koolitamise

eesmärk on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus ametikohal

esitatavatele nõuetele ja eelduste loomine RTK strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

2.2.2 Riskide hindamine

KA viib administratsiooni riskide hindamist läbi üks kord aastas. KAs on riskihindamine

ühtlustatud RTK üldise iga-aastase riskihindamisega. Täpsem KA tegevus riskide hindamise

korraldamisel on kirjeldatud punktides 2.1.3, 2.5 ja TPKs.

2.2.3 Tööprotsesside kirjeldused

KA igapäevatöö on kirjeldatud dokumendis „Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste valdkonna

töökord“.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

20

2.2.3.1 Rakenduskava seirekomisjoni korraldamine

Seirekomisjoni töö korraldamine on reguleeritud Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027

rakenduskava seirekomisjoni töökorraga8 ning seirekomisjoni koosseis on kinnitatud

rahandusministri käskkirjaga.

2.2.3.2 Projektide valiku ja kinnitamise ning kogu rakendusperioodi jooksul nende

kehtivatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele (ÜSM artikli 73 vastavuse) tagamise korra

kirjeldus

Projektide üldised valikukriteeriumid ja -metoodika kinnitatakse perioodi alguses rakenduskava

seirekomisjonis (ÜM § 7). Projektide täpsemad väljavalimise kriteeriumid (valikukriteeriumid)

ja –metoodika kinnitab RA TAT-iga ning need kooskõlastatakse eelnevalt RM ja KA-ga (ÜM §

48 lg 1). Üldiste valikukriteeriumide kinnitamisel tuleb arvesse võtta soolise võrdõiguslikkuse

põhimõtet, võrdse võimaluste ning ligipääsetavuse tagamist kõigile ühiskonna gruppidele, sh

puuetega inimestele, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu

keskkonnapoliitikat. RA lisab TATile kontroll-lehe, milles kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste

harta põhimõtetega arvestamist ning võimalik riivete tuvastamisel määratleb täiendavad nõuded

taotlejale. KA (TAO juristid/eksperdid) jälgib, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta täitmine

tagatakse ühtlasi Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja teiste riigisiseste õigusaktide ning

rahvusvaheliste kokkulepetega. RM jälgib, et projektide täpsemad valikukriteeriumid ja –

metoodika vastavad seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele ja –metoodikale

ning rakenduskavale.

Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika avaldab KA kesksel käsitleval veebilehel, kuna

RAl on kohustus KAle see pärast TATi kinnitamist edastada. RÜ avalikustab projektide

valikukriteeriumid ja -metoodika enne taotlemise avamist oma veebilehel, kui need ei sisaldu

toetuse andmise tingimuste määruses (ÜM § 7 lõige 2).

Toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse taotluste rahuldamise ehk projektide valiku

põhialused on sätestatud ÜMis. Projektide valimine on avatud taotlemise rakendusskeemis RÜ

ülesanne. Kui toetust antakse investeeringute kavade alusel, siis valib projektid investeeringute

kavasse ja kinnitab investeeringuprojektide nimekirja valdkonna eest vastutav minister, misjärel

RÜ teeb taotluse rahuldamise otsused.

RAd ja RÜd lähtuvad taotluste menetlemisel ja projektide valikul eelkõige TAT õigusaktidest

ja rakenduskavast, neis reguleerimata küsimustes ÜSSist ja selle alusel VV poolt kehtestatud

ÜMst9 ning muudest riigisisestest õigusaktidest (nt riigihangete seadus, konkurentsiseadus,

8 Kättesaadav https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/toetuste-rakendamine-ja-seire/seire-

jaseirekomisjon#seirekomisjoni-koosseis 7 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

21

jäätmeseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, soolise

võrdõiguslikkuse seadus, võrdse kohtlemise seadus) ja EL õigusest (nt riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andmisel).

Projektide rakenduskava erieesmärkide tulemustesse panustamise tuvastamine (ÜSM art 74 lg

1 p a) on tagatud läbi selle, et ÜSS § 4 lõike 2 alusel VV kinnitatavas meetmete nimekirjas

nähakse ette väljundnäitajad ja vajadusel tulemusnäitajad konkreetse meetme kohta ning selle

alusel sätestatakse ÜM § 41 punkti 1 lg 3 kohaselt TAT määruses toetuse taotleja jaoks üheselt,

milliste näitajate täitmist projektilt oodatakse. Sellise teabe peab taotleja ÜM § 4 lõike 1 punkti

5 kohaselt esitama toetuse taotluses.

Toetust ei anta ÜSM art 63 lg 6 kohaselt projektidele, kui projekt on füüsiliselt lõpetatud või

täielikult ellu viidud taotluse esitamise ajaks. Selline tingimus on ühendmääruse kohaselt

taotluse rahuldamata jätmise alus. Sellise asjaolu hilisemal avastamisel tunnistatakse taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks (ÜM§ 4 lg 1 punkt 8 koosmõjus § 8 lõikega 2).

RA ja RÜ tööprotseduurid ja nende muudatused kooskõlastatakse KAga ning koostatakse

KAMIN juhendi peatükis 3 (Taotluste menetlemine) nimetatud nõuete kohaselt.

2.2.3.3 Taotluse rahuldamise otsuse tegemine ja kulude arvepidamises eristamine

RA on sätestanud TAT määruses, millele tuginedes teeb RÜ toetuse taotluse rahuldamise otsuse,

mille lahutamatuks osaks jääb ka toetuse taotlus, mis kajastab taotleja poolt kirjeldatud projekti.

Nõuded taotluse rahuldamise otsusele on toodud ühendmääruse § 8 lõikes 1 ja 4. Otsus tehakse

toetuse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu või haldusmenetluse seaduse kohaselt.

Otsuse tegemise toimingud on kirjeldatud ka KAMIN juhendis, mis on sisse viidud RA (kui RA

teeb kohase investeeringute kavasse mittearvamise otsuse) või RÜ tööprotseduuridesse.

Projektiga seotud kulude, va kulude osas, mida hüvitatakse lihtsustatud viisil, eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamiskoodide kaudu eristamise kohustus on sätestatud toetuse

saajate kohustusena ühendmääruse § 10 lõike 1 punktis 9. Sellise kohustuse järgimist kontrollib

RÜ abikõlblike kulude kontrollimise käigus.

2.2.3.4 Projektide kontrollide korraldus

Projektide kontrollimine on RÜ ülesanne (ÜSS § 8 lg 2 p 4 ja § 26 lg 1), kes kontrollib:

a) iga kulude maksetaotlust (ingl k administrative verifications) ning

b) (pisteliselt) tegevusi kohapeal (ingl k on-the-spot verification).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

22

KA on sätestanud minimaalsed nõuded maksetaotluse kontrollile ning kohapealse kontrolli

ulatusele ja kontrollitoimingutele KAMIN juhendis. RÜle delegeeritud ülesannete täitmise üle

teostab KA regulaarselt kontrolli vastavalt KA TPKle.

Euroopa Liidu poliitikatega arvestamise kontrollimine:

1) Riigiabi

Konkurentsiseaduse kohaselt peab TATis (nt määruses, käskkirjas, seaduses) olema viide

sellele Euroopa Komisjoni määrusele ja vastavale artiklile, mille kohast riigiabi/VTA

plaanitakse anda. Samuti peavad abikavas olema sätestatud abi andmise üldpõhimõtted (nt.

abi suurus ja osakaal, abikõlblikud kulud, välistused, dokumentide säilitamise nõuded, abi

kumuleerimise reeglid jms).

Ex ante analüüsib RA TAT koostamisel ja kontrollib RM riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakond TAT kooskõlastamisel, kas meetmete raames antav abi võib sisaldada riigiabi, sh

vähese tähtsusega abi.

Projektide tasandil tuleb vastavalt KAMIN juhendis sätestatule taotlejale ja partnerile ning

taotlusele esitatud nõuete sisulise kontrollimise etapis veenduda, kas toetuse andmine on

kooskõlas vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi reeglitega. Kui toetuse vm vormis antav abi

vastab riigiabi/VTA reeglitele, tuleb sellest teavitada toetuse saajat. Sel eesmärgil märgitakse

taotluse rahuldamise otsusesse teave riigiabi/VTA andmise kohta.

Ühendmääruse § 10 lg 1 p 10 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigiabi ja vähese tähtsusega

abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need

kohalduvad toetuse saamisel.

2) Riigihangete kontrollimine

Riigihanked viiakse läbi vastavalt riigihangete seaduses sätestatule. Riigihanke läbiviija võib

olla toetuse saajast hankija või riigihangete seaduse kohaselt määratud keskne hankija.

Samuti võib toetuse saajast hankija osaleda ühishankes, kus üks ühishankes osalev hankija

korraldab volituse alusel riigihanke teiste hankija eest.

Riigihanke õiguspärasust kontrollivad RÜd enamasti kulude abikõlblikkuse kontrollimise

raames, hiljemalt riigihanke lepinguga seotud kulude esmakordsel hüvitamise taotlemisel.

3) Keskkonnahoid (sh jätkusuutlik areng)

Struktuuritoetuste rakendamise kontekstis kontrollivad RÜd enne toetuse andmist, kas

täidetud on keskkonnaalased kriteeriumid ning kas asjakohasel juhul on taotleja läbi viinud

juhendites toodud metoodika järgi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavuse hindamine

ning taristuinvesteeringute puhul kliimakindluse tagamise hindamine. Enne toetuse andmist

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

23

kontrollib RÜ kas projektide puhul, millel võib olla oluline keskkonnamõju, on läbi viidud

nõuetekohane keskkonnamõju hindamine.

Järelevalve projektide nõuetekohase rakendamise kontrollimiseks põhineb riskianalüüsil.

4) Strateegia Eesti2035 aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamine ning hõlmatud

horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, keskkonnahoid ja kliima ning regionaalareng) edendamine

TAT ja projektides kavandatu peab aitama kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti

2035“ kinnitatud aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele kahjustamata hõlmatud

horisontaalseid põhimõtteid ja inimõiguseid vaid edendades neid parimal võimalikul moel.

Puutumus konkreetse sihi ja horisontaalse põhimõttega ning vastava näitajaga määratletakse

TATis. Projektide valikukriteeriumid peavad olema kooskõlas puutumust omavate

aluspõhimõtete ja sihtidega ning horisontaalsete põhimõtetega. Horisontaalsete põhimõtete

rakendamise eest vastutavministeerium (minimaalselt MKM, KLIM ja REM) koordineerib

ja seirab vastavalt oma valitsemisalale toetustega riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist, sh nõustab TAT eelnõu koostamisel

ning annab oma kooskõlastuse eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kooskõlastusprotsessi

raames. Taotleja peab taotluse esitamisel kinnitama ja rakendamisel tagama, et tegutseb

projekti ellu viimisel kooskõlas EV Põhiseaduses, EL Põhiõiguste hartas ja Puuetega

inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

RÜ teostab asjakohaste TAT raames projektide hindamist strateegia Eesti 2035

aluspõhimõtete ja sihtide kontekstis ning kogub infot projekti väljundite kohta antud

temaatikasse.

5) Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

Kui poliitikavaldkonnas on moodustatud arengukava juhtkomisjon („Valdkonna arengukava

ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 4 lg 4),

kuhu on kaasatud asjaomased ministeeriumide ja sotsiaalpartnerite esindajad, esitatakse TAT

juhtkomisjonile teadmiseks ja hinnangu andmiseks. TAT saadetakse alati ka seirekomisjonile

hinnangu andmiseks. Lisaks võib näha regionaalarengut toetavates meetmetes ette valikute

tegemist kohalikul tasandil, KOV tulubaasi põhist toetuse määra diferentseerumist, teatud

piirkondadele valikukriteeriumites lisapunktide andmist jmt.

2.2.3.5 Maksetaotluse menetlemine, toetuse väljamaksmine ning abikõlblikuks loetud

kulude ja väljamakstud toetuse arvepidamine

Vastavalt ÜSS § 8 lg 2 punktile 4 menetleb makse aluseks olevaid dokumente (edaspidi

maksetaotlus ehk MT) RÜ. MTsid menetletakse kooskõlas ÜSS §-des 28-30 ja ÜMis kirjeldatud

põhimõtetega. MT riskipõhise kontrolli tagamiseks on KA koostanud RÜdele kasutamiseks

KAMIN juhendi ja TPKde kirjutamise juhendi.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

24

Väljamakstud toetuse arvestus on kirjeldatud JKK pt 3.4.

MT-de andmed kantakse SFOS-i, kust pärast kontrollide läbimist saadetakse MT andmete alusel

koostatud maksekorraldus automaatselt e-riigikassasse, misjärel toimub väljamakse vastavalt

makse liigile, kas töövõtjale, tarnijale või toetuse saajale.

2.2.3.6 Asutused, kes teevad maksetaotluste menetlemistoiminguid

Maksetaotluste menetlustoiminguid teostavad RÜ-d, kelle loetelu on toodud JKK pt 1.3.4.2 (vt

ka JKK pt 2.1.2.5 p 4). Enne toetuse riigisisest väljamaksmist e-riigikassast teostatakse KA

valikukriteeriumite alusel kontrolli ka TAOs.

2.2.3.7 Informatsiooni edastamine sertifitseerivale asutusele ja auditeerivale asutusele

Info töötlemine ja kättesaadavus on tagatud eelkõige SFOS-i kaudu. Lisaks toimuvad

regulaarsed ja ad hoc kohtumised KA, SA ja AA vahel.

Struktuuritoetuse kaasabil elluviidavate projektidega, sh nende kontrollidega, seotud

informatsioon kantakse SFOS-i, mille kasutamise nõuded on sätestatud „Struktuuritoetuse

registri pidamise põhimääruses“ (edaspidi registri määrus). Vastavalt registri määruse §-le 5

kannab volitatud töötleja andmed registrisse 10 tööpäeva jooksul vormikohaste andmete

teatavaks saamisest arvates, misjärel on see kõigile selleks volitatud isikutele kättesaadav.

Kasutusel olevat infosüsteemi on lähemalt kirjeldatud JKK pt 4.

Lisaks projektide andmetele on SFOS-i kantud ka AA JKS auditite andmed.

KA erinevate osakondade vahel SFOS-i mittekantava informatsiooni säilitamiseks ja

jagamiseks on kasutusel RTK-sisene ühine failide kaust, veebipõhine failihaldussüsteem

(SharePoint) ning projektide haldamise tarkvara JIRA. Ligipääs failihaldussüsteemile tagatakse

osapooltele vastavalt vajadusele.

Võimalike erimeelsustega seotud kaasuste lahendamiseks kutsutakse KA eestvedamisel kokku

ümarlaud, kus osalevad üldjuhul nii KA, AA kui RÜ ning vajadusel ka meetme eest vastutav

RA ning RM. Ümarlaual lepitakse kokku järgnevad tegevused, mis kaasuse lahendamiseks on

vajalik teostada ning info selle kohta edastatakse vajadusel teadmiseks ka

sertifitseerimisasutusele.

2.2.3.8 Abikõlblikkuse reeglid

Vastavalt ÜSS § 10 sätestatule kehtestab kulude abikõlblikuks lugemise tingimused ja korra

Vabariigi Valitsus oma määrusega, milles on sätestatud ka nõuded TAT õigusaktidele. RAde

koostatavad TAT õigusaktid lähtuvad abikõlblikkuse reguleerimisel ühendmäärusest.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

25

2.2.3.9 Seirearuannete koostamine ja esitamine ning usaldusväärsete andmete kogumine

Rakenduskava tulemusliku elluviimise seire eest vastutab RM RO, kaasates protsessi KA, RAd

ja RÜd. Seire toimub vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ning dokumendile „Seire

juhend perioodil 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

Usaldusväärsete andmete kogumiseks on loodud SFOS, vt lähemalt JKK pt 2.2.3.7 ja pt 4.

2.2.3.10 Korraldusasutuse juhtkonna kinnitava avalduse koostamise ja esitamise protsess

Kirjeldatud KA TPK-s.

2.2.3.11 Administratsiooni töötajate koolitamine ja nõustamine kehtestatud reeglitest ja

nõuetest

KA korraldab RMile, RAdele ja RÜdele kommunikatsiooni läbi erinevate kanalite:

1) Administratsioonisisesed meililistid

Loodud on nii üldine kogu administratsiooni hõlmav meililist ([email protected]) kui ka valdkondlikud

listid sihistatud sihtgrupiga. KA kasutab meililiste asjassepuutuvatele isikutele informatsiooni

edastamiseks, samuti juhendite ja õigusaktide edastamiseks.

2) Õigusaktid ja juhendid administratsioonile

Tööprotsessina on õigusaktide ja juhendmaterjalide uuendamine kirjeldatud KA TPKs.

Õigusaktide kavandid ja juhendid töötatakse välja ja muudetakse koostöös administratsiooniga.

Õigusaktide eelnõud esitab Vabariigi Valitsusele RM. Peale vastuvõtmist avaldatakse

õigusaktid ka https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid

kodulehel ning juhendid pannakse üles kodulehe ekstraneti vastavasse alarubriiki. RM teavitab

vastavalt teemale meililisti kaudu administratsiooni jõustunud muudetud õigusaktidest ja

juhenditest.

3) Seminarid ja koolitused administratsioonile ning KA töötajatele

Rakendussüsteemi töötajate kompetentsitaseme tagamine käib peamiselt läbi valdkondlike

ekspertvõrgustike. Sellega tagatakse operatiivne infovahetus vajalike osapoolte vahel arutelude

ning koolitus- ja arendustegevuste kujul. Võrgustikesse kuuluvad rakendussüsteemi asutuste

esindajatest valdkondlikud eksperdid. Võrgustike raames korraldatakse lisaks spetsiifilisele

ekspertide sihtgrupile ka laiemale teemast huvitatud sihtgrupile koolitusi/seminare.

Administratsiooni koolitamiseks planeeritud tegevused sisalduvad KA iga-aastases

toimivusanalüüsi tegevusplaanis ning seda täiendatakse vastavalt vajadusele jooksvalt

lisanduvate tegevustega. Sisend koolitustegevusteks saadakse RM, RAde ja RÜde ning KA

enda vajadustest ja ettepanekutest. KA korraldab koolitusi ja seminare nii administratsioonile

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

26

kui ka vajadusel toetuse saajatele, taotlejatele ja partneritele. Regulaarselt toimuvad KA ja

RM/RA/RÜde kohtumised.

KA ametnikud osalevad samuti koolitusplaani alusel korraldatavatel koolitustel, seminaridel,

kuid täiendavalt on võimalik osaleda RTK korraldatavatel koolitustel.

4) Koduleht www.rtk.ee

Koduleht sisaldab lingil https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-

liiduvalisvahendid üldist infot struktuurivahendite ja toetatud projektide kohta, toetuste

taotlemise ja korraldamise menüüs info selle kohta, millele ja kuidas on võimalik toetust

taotleda. Eraldi on loodud ainult administratsioonile kättesaadav alaleht ekstranet. Kodulehte ja

ekstranetti haldab KA.

2.3 Kontrolljälg

ÜSS § 18 sätestab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muude tõendite

säilitamise kohustuse. Toetuse saaja sellesisuline kohustus on sätestatud ühendmääruse § 10

lõike 1 punktis 14.

Andmete kogumine ja töötlemine on reguleeritud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus

§ 37 lõike 4 ja ÜSS § 21 lõike 5 alusel antava registri määrusega, milles sätestatakse täpsemalt

andmete kogumise, töötlemise ja andmekogu juurdepääsuõiguste andmise kord. Andmete

turvalisus on sätestatud registri määruse §-s 12, nõuded andmete säilitamisele §-s 13 ning

andmete vahetamine teise andmekoguga on sätestatud registri määruse §-s 14.

Struktuuritoetuse registri ja seda kasutavate asutuste infosüsteemide infoturbe ja

andmekvaliteedi vastavusaudit (nn ISKE9 audit) viidi auditeeriva asutuse tellimusel läbi 2010.

aastal. Lisaks auditeeris auditeeriv asutus 2016. a (JKS-8/2016) SFOS-i vastavust õigusaktides

toodud nõuetele. Audiitor leidis, et struktuuritoetuste register vastab olulises osas õigustaktide,

muudatuste protsesside tõhususe, funktsionaalsuse ja andmekvaliteedi osas regulatiivsetele ja

teistele nõuetele ning infosüsteemide arenduse ja haldamise headele tavadele. Audiitor ei

tuvastanud auditi käigus olulisi riske, mis võiksid kaasa tuua andmete konfidentsiaalsuse,

tervikluse või käideldavuse kadu.

Andmeid säilitatakse vähemalt ÜSS § 18 kohaselt sätestatud tähtaja jooksul. Andmete

säilitamise formaadile riigisiseseid erinõudeid sätestatud ei ole.

9 ISKE – infosüsteemide kolmetasandiline etalonturbe süsteem.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

27

2.4 Eeskirjade eiramised ning finantskorrektsioonid

RÜd menetlevad eeskirjade eiramisi ja teavitavad nendest (esitades aruande SFOS rikkumise

moodulisse) vastavalt ühendmääruse 4. jaos ja KA juhendites kirjeldatud põhimõtetele.

Kõikidest üle ÜSM lisas XII sätestatud piirmäära tuvastatud eiramistest teavitab KA kvartaalselt

OLAFit, v.a samas artiklis nimetatud erandjuhtudel.

Finantskorrektsioonide menetlemisel lähtuvad RÜd nii ÜSS 7. jaos, ühendmääruse 7. peatükis

kui KA juhenditest toodud põhimõtetest.

Tagamaks korrektseid andmeid, teostab KA vastavalt kinnitatud valimipõhimõtetele RÜ

tegevuste üle järelevalvet.

2.5. Korraldusasutuse järelevalve ja kontrollid

Minimaalselt kord aastas analüüsib KA struktuurivahendite administratsiooni tegevust, hindab

rakendussüsteemi toimivust ja veendub vahendite kasutamise korrektsuses.

Toimivusanalüüsiga hindab KA struktuurivahendite rakendamise toimivust järgmistes

valdkondades:

1) meetme disain;

2) taotluste menetlemine;

3) hanked (sh eristatakse riigihankekohuslasi ja mittehankijaid);

4) toetuse arvestus (sh maksed, lihtsustatud kulud, rahastamisvahendid, tagastused ja

rikkumised);

5) projekti eesmärkide ja tulemuste kontroll; 6) kohapealsed kontrollid.

Süsteemi toimivuse hindamisel analüüsitakse eelpool toodud valdkondades alusandmeid:

1) rakendussüsteemi muudatusi,

2) auditi aruandeid,

3) riskide hindamiste tulemusi,

4) kaardistatud koolitusvajadusi ja toiminud koolituste tagasiside,

5) andmekvaliteedi kontrollide tulemusi,

6) toetuste rakendamise statistikat,

7) eelmise perioodi tegevuskava vahekokkuvõtteid,

8) korraldusasutuse kontrollide tulemusi,

9) SFOS kasutajatoe palvete analüüse,

10) vaiete ülevaateid,

11) hindamisaruandeid,

12) seirearuandeid,

13) infot võrgustiku kohtumistelt, päringutest ja nõustamisest,

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

28

14) korraldusasutuse partnerite tagasiside ning

15) muud infot, mida korraldusasutus on kogunud rakendusasutuste ja rakendusüksuste

tööprotsesside kirjelduste kooskõlastamisel, toetuse andmise tingimuste eelnõude

kooskõlastamistel jm.

Analüüsi eesmärk on tuvastada kitsaskohad ja võimalikult varajases staadiumis kavandada

parandusmeetmeid, sh vajadusel kavandada täiendavaid koordineeriva asutuse poolseid

kontrolle. Analüüsi tulemina tekib järgmise aasta tegevuskava, sh KA poolt läbiviidavad

kontrollid ja arendustegevused ning planeeritavate koolituste nimekiri, et tagada

rakendussüsteemi kvaliteet ja tõhus toimimine. Tegevuskava edenemist vaadatakse regulaarselt

aasta jooksul üle, vajadusel tehakse muudatusi või lisatakse täiendavaid tegevusi.

Tagamaks kontrollide sõltumatus on tegevuskavasse kavandatud kontrollide läbiviijateks need

KA töötajad, kes ise toetusmeetmete ettevalmistuse, projektide valiku ja hindamise ning toetuse

saajate nõustamise, tulemuste saavutamise ja tõendusdokumentide hindamisega ei tegele.

Toimivusanalüüs koos läbiviidud kontrollidega on aluseks KA juhtkonna kinnitava avalduse

koostamise ja esitamiseks.

3. Sertifitseerimisasutus

3.1 Sertifitseerimisasutuse peamised funktsioonid

SA ülesanded, mida täidab KAst TMO, on kirjeldatud JKK pt 2.1.2.3.

3.2 Sertifitseerimisasutuse struktuur

Vt JKK pt 2.2.

3.3 Sertifitseerimine

Maksetaotluste ja kulude sertifitseerimise aastaaruande koostamise ja sertifitseerimise protsess

on kirjeldatud KA TPKs. TMO koostab vastavalt vajadusele RÜ põhised kontrollide

vahearuanded, kus analüüsitakse kõiki perioodis toimunud auditeid, kontrolle, eeskirjade

eiramiste/tagasinõuete infot ning hinnatakse tuvastatud puuduste mõju kulude

sertifitseerimisele lähtudes protseduurides sätestatud kulude sertifitseerimise põhimõtetest.

Analüüsi tulemusel teeb TMO põhjendatud otsuse kulude sertifitseerimise või mitte

sertifitseerimise kohta. Kulude sertifitseerimist mõjutavate puuduste korral jätab TMO lähtudes

sertifitseerimise aruandest ja töökorras sätestatud sertifitseerimise põhimõtetest

sertifitseerimata kulud, mille abikõlblikkuses ei ole TMO veendunud.

Kontrollide vahearuandes välja toodud puuduste kõrvaldamiseks vajalike parendustegevuste ja

täiendavate kontrollide vajaduse üle otsustab TMO koostöös TAOga.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

29

Joonis 3. Euroopa Komisjonile esitatava maksetaotluse/kulude sertifitseerimise aastaaruande

koostamist ja esitamist kirjeldav vooskeem

dokumendid, info

raha

3.4 Saadud ja väljamakstud struktuuritoetuse üle arvestuse pidamine

Struktuuritoetuse raamatupidamises lähtutakse raamatupidamise seadusest, rahandusministri

määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” ja iga RA

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjast.

RÜ

Euroopa Komisjon

KA ( TMO )

RA

KA kontrollide ja tähelepanekute

järeltegevuste info uuendami s e tagamine

1) Kontrollide vahearuannete koostamine 2) SFOS - i andmete kontrollimine

M 3) aksetaotluse / kulu de sertifitseerimis aastaaruand e koostamine ja Euroopa Komisjonile

edastamine.

Korrektsete andmete

korral teostab toetuse

väljamakse Riigikassale

KA ( TAO )

1) RÜ/RA poolt tehtud a uditite ja paikvaatluste info SFOS - i sisestamine või KA - le edastamine

2) RÜ/RA/toetuse saaja üle tehtud kontrollide ja auditite tähelepanekute järeltegevuste tegemine ja info SFOS - i sisestamine või info KA - le/AA - le edastamine

3) Rikkumiste ja tagasinõuete info SFOS - i sisestamine

AA Auditi aruannete edastamine KA - le

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

30

Alates 01.01.2013 korraldab raamatupidamist RTK, kus peetakse arvestust kogu saadud ja

väljamakstud struktuuritoetuse kohta fondide, RAde ning RÜde lõikes. SFOS ja

raamatupidamisprogramm on eraldi süsteemid. Kanded raamatupidamisprogrammis tehakse

raamatupidamisprogrammi ja SFOS-i vahelise liidesega. RA raamatupidamine veendub, et

kannete info on vastavuses SFOS-i infoga.

4. Infosüsteem – struktuuritoetuste register

Struktuurivahendite kaasrahastatud projektide andmeid töödeldakse struktuuritoetuse registris

(edaspidi register). Nõuded registri ülesehitusele, turvalisusele, kasutajakontode haldamisele,

kogutavatele põhiandmetele ja nende vahetamisele teiste andmekogudega kehtestab registri

määrus.

4.1 Elektroonilise süsteemi kirjeldus

Struktuuritoetuse register on toetuse jagamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise

infosüsteem, mis koosneb:

• SFOS keskkond toetuse korraldajatele – toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise

andmete kogumiseks ning kontrolli läbiviimiseks.

• E-toetuse keskkond avalik portaal taotlejale – toetuse taotlemiseks ning toetuse

saamisel ja kasutamisel vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks.

• Aruandluskeskkond toetuse korraldajatele – registri andmekogust statistilise ja

finantsteabe saamiseks toetuse andmise ja kasutamise juhtimiseks.

• SIS10 sündmuste infosüsteem - sündmus on toetusest rahastatud tegevus ja teenus, kus

tuleb tuvastada ja kokku lugeda osalejaid.

Vooskeem on toodud Lisas 2.

4.2 Andmete elektrooniline salvestamine ja säilitamine

Andmete kogumisel on lähtutud ÜSM artikli 72 lõike 1 punkt e ja XVII lisa nõuetest.

Toetuse taotlemise ja toetuse kasutamise andmed esitatakse e-toetus keskkonna kaudu, kui nii

on sätestatud toetuse andmise tingimusi kehtestavas õigusaktis. Väljaspool e-toetust esitatud

andmete kandmist SFOS-i võrdsustatakse andmete esitamiseks e-toetuse kaudu. Registrisse

kantavad põhiandmed on toodud registri määruse §-s 4 (andmed taotleja, projekti eesmärgi,

näitajate, tegevuste, eelarve ja finantseerimisallikate kohta; maksed, aruanded tegevuste

edenemise kohta, tagasinõuded, auditid jms.). Detailsem registri andmeväljade info on SFOS

kasutajajuhendis.

10 Sündmuste infosüsteem on arendamisel.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

31

Andmeid säilitatakse perioodi 2021–2027 ÜSS §-s 18 sätestatud (dokumentide) säilitamise

tähtaja lõpuni. Kogutud andmeid varundatakse üks kord päevas, et kahjustumise korral oleks

võimalik neid taastada.

Registri andmekogust statistilise ja finantsteabe saamiseks ehk aruandluse vajaduse

rahuldamiseks on kasutusel SAP Business Objects (edaspidi SAP BO) platvormil olemasolev

aruandlussüsteem. Keskse infosüsteemi rakenduse abil on võimalik genereerida kogu

rakendussüsteemi puudutavaid statistilisi andmeid ja aruandeid, sh andmeid kohustuste ning

väljamaksete kohta meetmete ja regionaalsete üksuste lõikes, andmeid seireindikaatorite

saavutustasemete kohta jne.

4.3 komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele makstud vastava avaliku sektori osaluse

kohta raamatupidamisarvestuse või eraldi raamatupidamiskoodide pidamine;

Toetuse saajatele tehakse maksed läbi SFOS-i. SFOS-is on eristatud EL osalus, riiklik

finantseering ja toetuse saaja omafinantseering, mis jaguneb era- ja avaliku sektori

finantseeringuks. Aruandlusaasta deklareeritud kulude ja toetuse saajatele tehtud maksete kohta

saab vastavate parameetritega SAP BO aruannetest. Euroopa Komisjoni maksetaotlused ja

kulude sertifitseerimise aastaaruanded koostatakse SAP BO aruannete andmetel. Euroopa

Komisjonile esitatud maksetaotlused kui ka kulude sertifitseerimise aastaaruanded

salvestatakse SFOS-i kuluaruannete moodulis.

4.4 kõigi ÜSMi artikli 98 lõike 3 punkti b kohaselt aruandeaasta jooksul tühistatud summade ja

artikli 98 lõike 6 kohaselt raamatupidamisaruannetest välja jäetud summade salvestamine ja

selliste tühistamiste ning väljajätmiste põhjused

Kulude sertifitseerimise aastaaruandes kajastatakse aruandlusaastal tühistatud summad

kooskõlas ÜSMi artikli 98 lõike 3 punktiga b. Sellised tühistatud summad kajastuvad SFOS-is

finantskorrektsioonidena ning vastavate parameetritega aruande saab SAP BOst.

SFOS-is on sertifitseerimata kulude moodul, kust kajastatakse kulude sertifitseerimise

aastaaruandele lisatud mahaarvamised. Vastavasse moodulisse sisestatakse mahaarvamised

koos põhjendustega kooskõlas ÜSMi artikli 98 lõike 6 punktidega b ja c. Kõik tehtud

finantskorrektsioonid kajastuvad SFOS-is ning kooskõlas ÜSMi artikli 98 lõike 6 punktiga a

arvatakse need kulude sertifitseerimise aastaaruandest maha. Vastavate parameetritega

aruanded saab SAP BOst.

4.5 Süsteemide toimimine

Süsteemi toimimine ja hinnang sellele on kirjeldatud p 2.3.

4.6 elektrooniliste süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

vajalike menetluste kirjeldamine.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

32

Registri väljatöötamise, arendamise ja haldamise eest vastutab korraldusasutus (RTK MTO

koostöös RITga). Haldamisel lähtub RTK üldistest turvanõuetest infosüsteemidele.

Registri kasutajakontode loomise ja haldamise kord on sätestatud registri määruses.

Korraldusasutus loob rakendusasutustele ja -üksustele SFOS-i administraatori ja

aruandlusmooduli kasutajakontod. SFOS-i administraator avab ja sulgeb asutuse personalile

SFOS-i kasutajakontod koos vajalike rollidega. Üks kord aastas kontrollib loodud

kasutajakontode ja rollide kasutamist ning vastavust tööülesannetele. Kontode loomise ja

haldamise nõuded on sätestatud registrit kasutava asutuse TPKs.

Registrit kasutav asutus tagab, et registrisse kantud andmed ei oleks kättesaadavad teistele

isikutele, kehtestades infoturbe ja arvuti kasutamise eeskirjad.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

33

LISA 1. LR, KA, SA ja AA rakendussüsteemis11

11 Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena (ÜSS § 8 lg 3). Kui RTK

kui korraldusasutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis rakendusüksuse ülesanded ei ole delegeeritud.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 2025 ver 4 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

34

LISA 2. Struktuuritoetuse registri andmete kogumist ja liikumist kirjeldav

joonis