Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Eesti Omanike Keskliit [email protected] Vastus pöördumisele Pöördusite 11.11.2025 Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.05.2025 määruses nr 2-21-11325 toodud tõlgendustega ning palute selgitada, millist õiguslikku lahendust näeb ministeerium, tagamaks kahju tekkimise korral hüvitise maksmine kahjustatud korterite omanikele, kellele tekitatud kahju lähtus hoone ehitamise ajast seina sisse paigaldatud eriomandi esemest. Olete oma varasemas 22.10.2025 pöördumises teinud ettepaneku algatada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) muutmine selliselt, et kõikide korteriomanditeks jaotatud hoone osadest tuleneva kahju eest, olgu need siis eriomandi eseme- või kaasomandi eseme koosseisus, vastutab korteriühistu. Justiits- ja Digiministeerium hindab tagasisidet seaduste rakendamisel tekkinud probleemidele ja võimalusel arvestame nendega, kuid Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei peaks iga kohtulahendi peale kohe hakkama seadust muutma. Selgitasime Teile oma 04.11.2025 (nr 10-4/8580-2) vastuses, et seaduse muutmist ei saa teha kergekäeliselt ning seadusmuudatuse võimalikul kavandamisel tuleb esmalt kindlaks teha ka kaasnev mõju. Seadusandluses ja selle rakendamise praktikas on oluline leida mõistlik tasakaal. Näiteks olukord, kus suurem (või kogu) vastutus peaks langema korteriühistule, tõstab omakorda kõikide korteriomanike rahalist panust korteriühistu eelarvesse, mis ei pruugi olla paljudele korteriomanikele aktsepteeritav. Kui aga suurem vastutus jääb korteriomaniku kanda, ilma et korteriomanik oleks rikkunud eriomandi korrashoiukohustust, ei pruugi ka siis tulemus olla õiglane ja proportsionaalne. Meile ei ole meile laekunud infot, nagu oleks kohtupraktikas suuri probleeme korterelamutes tekkinud kahjude eest vastutuse küsimusega. Me ei nõustu Teie hinnanguga, nagu oleks Riigikohtu 09.05.2025 määruses nr 2-21-11325 toodud seisukohad vastuolus üldkehtivate moraalinormidega ja nagu oleksid nimetatud Riigikohtu lahendi järgselt kortermajade koduomanikud kahjujuhtumi tekkimisel kaitsetus olukorras. Oleme Teile juba selgitanud, et meie hinnangul ei võimalda Riigikohtu 09.05.2025 määrus nr 2-21-11325 järeldust, nagu sisalduksid seal "universaalsed juhiseid kahju hüvitamisest keeldumiseks." Nimetatud Riigikohtu määrus ja seal viidatud Riigikohtu lahendid tegelevad eelkõige siiski küsimusega, kes ja millal vastutab (sh olukorraga, millal vastutab korteriühistu). Näiteks leidis Riigikohus 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649 p-s 17, et "Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi."

Märgime täiendavalt, et kui korteriomanik ei taha tegeleda kahju väljanõudmise küsimustega, siis on võimalik ennast kaitsta selliste juhtumite vastu ka kindlustuse kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Suik Tsiviilõiguse talituse juhataja Kadri Laud 5393 8988 [email protected]

Teie 11.11.2025 nr KL-114-27

Meie 25.11.2025 nr 10-4/9050-2