ETTAS arvamus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Töötervishoiuarstide Selts soovib juhtida tähelepanu üksikisikutest ettevõtjate (FIEde ja ühe töötajaga mikroettevõtete) töökeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise olulisusele.
Ohutuse ja turvalisuse valmisoleku planeerimine ettevõttes ei ole eraldiseisev tegevus, vaid on oluline osa ettevõtte strateegilisest juhtimisest. Ohutusega mittetegelemine toob kaasa tootmisriski suurenemise ja loob pinnase tootmise majanduslikuks kokku kukkumiseks. Oleme seisukohal, et ka väikseimas ettevõttes peab olema tagatud süsteemne ja tõenduspõhine töötervishoiu korraldus.
1. Kõrge riskitasemega töö ei muutu ohutumaks töötajate vähesuse tõttu
Väikestes ettevõtetes, kus tööülesanded hõlmavad näiteks keevitust, ehitus- ja paigaldustöid, kemikaalidega töötamist, füüsiliselt rasket tööd, mõjuvad tervisele samad ohutegurid nagu suurettevõtetes. Need on tegelikult sageli sellised teenused, kus tööga seonduvad terviseriskid on kõrged (aednikud, arboristid, ehitajad, korstnapühkijad, juuksurid, iluteenused jne) . Ehk siis nendel on eriti oluline, et riskid oleksid adekvaatselt maandatud.
Väikeettevõtetes administreerimise ja liigse bürokraatia vähendamine ei tohiks kaasa tuua tööterviseriskide tähelepanuta jätmise.
2. Tööandja ja töötaja rolli kattumine suurendab haavatavust
Üksikettevõtja vastutab samaaegselt nii tööandja kohustuste täitmise, töökeskkonna loomise kui ka enda tervise eest. See tähendab, et riskide eiramine ei ohusta mitte ainult ettevõtte toimimist, vaid otseselt ka inimese enda elukvaliteeti ja töövõimet. Süsteemne riskihindamine aitab ennetada olukorda, kus terviserike muudab ettevõtluse jätkamise võimatuks ning inimene kaotab nii sissetuleku kui ka töövõime.
3. Regulaarne terviseriskide hindamine võimaldab ennetada kutsehaigusi. Töötervishoiuarsti kaasamine toetab õigusnõuete täitmist ja aitab vältida kulukaid tagajärgi.
Riskihindamise süsteemne läbivaatamine koos töötervishoiuarstiga aitab hoida ära tulevasi kulusid, mis tekivad tervisekahjustuste ravist või ettevõtlustegevuse seiskumisest tervisekahjustuse tõttu.
4. Ühiskondlik ja majanduslik mõju
Kui üksikettevõtja tervis halveneb töö tõttu, on tagajärjed ulatuslikumad kui palgatöötaja puhul – tekib üheaegselt nii töövõime langus kui ka ettevõtluse katkemine. See suurendab survet sotsiaalsüsteemile ja väheneb aktiivsete maksumaksjate arv.
Tõhus ennetustegevus on investeering, mis vähendab riigi tulevasi kulusid töövõimetushüvitistele ja tervishoiusüsteemile.
Kokkuvõtteks
Eesti Töötervishoiuarstide Selts leiab, et töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järjepidev täitmine peab olema tagatud kõigile töötajatele, sh üksikettevõtjatele. Kõrge riskitasemega töövaldkondades on süsteemne terviseriskide hindamine hädavajalik, et ennetada kutsehaigusi, säilitada töövõimet ning hoida ära ühiskondlikke ja majanduslikke kahjusid.
Oleme valmis tegema koostööd ministeeriumiga, et töötada välja praktilised lahendused ja juhendmaterjalid, mis aitaksid üksikettevõtjatel riske paremini hinnata ning oma tervist kaitsta. Üheks lahenduseks võiks olla see, et sellistel ettevõtetel on kohustus omada töötervishoiuteenuse osutajast partnerit, kellega 1x 2-3 a aastase perioodiga (vastavalt ettevõtte tegevusvaldkonnale ja juba olemasolevate riskide maandamise süsteemile) arutatakse läbi riskid, nende maandamine ja vajalike terviseuuringute sagedus ja maht.
Lugupidamisega
Jaanika Sass
Eesti Töötervishoiuarstide Selts